Värska Valla Üldplaneering Seletuskiri

VÄRSKA VALLA ÜLDPLANEERING

SELETUSKIRI

VÄRSKA 2004-2006

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 3 VÄRSKA VALLA ÜLDPLANEERINGU ALUSED...... 4

ÕIGUSLIK TAUST……………………………………………………………………………………………………………………….4 ÜLDPLANEERING JA ARENGUKAVAD…………………………………………………………………………………………………...5 Riiklik arengukava ………………………………………………………………………………………………………………………………5 Maakondlik arengukava………………………………………………………………………………………………………………………...6 Valla arengukava………………………………………………………………………………………………………………………………...7 KEHTIVAD PLANEERINGUD……………………………………………………………………………………………………………..7 Üleriigiline planeering…………………………………………………………………………………………………………………………..7 Maakonnaplaneering…………………………………………………………………………………………………………………………...11 Ülevaade olemasolevastest planeeringualastest töödest Värska vallas…………………………………………………………………12 VÄRSKA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED ...... 13

VÄRSKA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHISUUNAD JA TULEVIKUVISIOON……………………………………………………………..13 Värska……………………………………………………………………………………………………………………………………………13 Reoveepuhasti asukoha valik………………………………………………………………………………………………13 Sadamad……………………………………………………………………………………………………………………14 Värska bussiijaam………………………………………………………………………………………………………….14 Matkarajad………………………………………………………………………………………………………………….15 Kergteed……………………………………………………………………………………………………………………15 Liikluskorraldus Värska lahel ja Õrsava järvel…………………………………………………………………………….16 Korterelamute piirkond…………………………………………………………………………………………………….16 Elamurajoon………………………………………………………………………………………………………………..16 Lobotka tööstuspiirkond……………………………………………………………………………………………………17 Tuletõrje veevõtukohad…………………………………………………………………………………………………………………17 Avalik juurdepääs kallasrajale……………………………………………………………………………………………..18 Matsuri……………………………………………………………………………………………………………………………………………18 Koidula piiriraudteejaam…………………………………………………………………………………………………...18 Koidula logistikakeskus……………………………………………………………………………………………………19 Matsuri elamurajoon……………………………………………………………………………………………………….19 Tuletõrje veevõtukohad…………………………………………………………………………………………………….20 Saatse…………………………………………………………………………………………………………………………………………….20 Saatse – Matsuri tee………………………………………………………………………………………………………..20 Tuletõrje veevõtukohad…………………………………………………………………………………………………….20 ETTEPANEKUD MAA-ALADE JA OBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI KOHTA…………………………………………………...21 JUHTFUNKTSIOONIDE MÄÄRAMISE ALUSED JA PÕHIMÕTTED…………………………………………………………………………..21 Jäätmekäitluse maa OJ………………………………………………………………………………………………………………………...21 Keskuse maa C…………………………………………………………………………………………………………………………………..22 Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa B…………………………………………………………………………………………...22 Üldkasutatava hoone maa AA…………………………………………………………………………………………………………………22 Pere- ja ridaelamu maa EV……………………………………………………………………………………………………………………23 Korterelamu maa EK…………………………………………………………………………………………………………………………...24 Hooajalise elamu maa ES……………………………………………………………………………………………………………………..24 Teemaa LT……………………………………………………………………………………………………………………………………….24 Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa LE………………………………………………………………………………………….25 Raudteemaa LR…………………………………………………………………………………………………………………………………25 Sadamamaa LS………………………………………………………………………………………………………………………………….26 Tehnoehitise maa OT…………………………………………………………………………………………………………………………..26 Riigikaitsemaa RR………………………………………………………………………………………………………………………………26 Sisekaitsemaa RS………………………………………………………………………………………………………………………………..27 Tootmismaa TT………………………………………………………………………………………………………………………………….27 Laohoone maa TL……………………………………………………………………………………………………………………………….27 Mäetööstusmaa TM……………………………………………………………………………………………………………………………..27 Puhke ja virgestusmaa PP……………………………………………………………………………………………………………………..28 Supelranna maa PR…………………………………………………………………………………………………………………………….28 Haljasala ja parkmetsa maa HM……………………………………………………………………………………………………………..28 Looduslik Haljasmaa HL………………………………………………………………………………………………………………………29 Kalmistumaa K………………………………………………………………………………………………………………………………….29 Veeala V………………………………………………………………………………………………………………………………………….29 Põllumajamdusmaa MP………………………………………………………………………………………………………………………..30 Metsamajandusmaa MM……………………………………………………………………………………………………………………….30 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD………………………………………………………………………………………………………...31

1 ROHELINE VÕRGUSTIK………………………………………………………………………………………………………………..32 Väärtuslikud maastikud……………………………………………………………………………………………………………………….33 MUINSUSKAITSE ……………………………………………………………………………………………………………………..34 Põhjalaagri hoonestus…………………………………………………………………………………………………………………………35 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR………………………………………………………………………………………………………...36 Jäätmehooldus………………………………………………………………………………………………………………………………….36 Vesi ja kanalisatsioon………………………………………………………………………………………………………………………….36 Elekter…………………………………………………………………………………………………………………………………………….38 Side………………………………………………………………………………………………………………………………………………..38 Soojusvarustus…………………………………………………………………………………………………………………………………..38 Gaasivarustus……………………………………………………………………………………………………………………………………38 Tänavavalgustus………………………………………………………………………………………………………………………………...39 Teed ja liiklusskeem…………………………………………………………………………………………………………………………….39 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD…………………………………………………………………………………………..39 KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE MÄÄRAMINE ÜLDPLANEERINGU ALUSEL…………………………………………………………...40 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ...... 42

SUNDVÕÕRANDAMISED JA MAADE MUNITSIPALISEERIMISED………………………………………………………………………….42 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS JA JÄRJEKORD……………………………………………………………………….42 TEGEVUSKAVA………………………………………………………………………………………………………………………..43 ÜLDPLANEERINGU LISAD...... 43

Sissejuhatus

Värska valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Värska Vallavolikogu 19.02.2004.a otsus nr 6, millega algatati Värska valla üldplaneering. Planeering valmis Värska vallas moodustatud planeerimisrühmade vahelises koostöös, kaasates täiendavate ekspertidena Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhatajat Jüri Lassi ja OÜ Hendrikson ja Co eksperti Heiki Kallet. Üldplaneering on vajalik valla territooriumil olevate maa- ning veealade parima kasutamise saavutamiseks ja see on koostatud lähtudes lähima 10 – 15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla arengukavas toodud tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla ruumilise arengu järjepidevuseks. Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritati leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel, näiteks riigi, valla üldsuse ja vallas olevate erinevate huvigruppide vahel. Vastuvõetud üldplaneering saab omakorda olema aluseks detailplaneeringute koostamisele ja ehitus- ning maakorraldusele. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga 3 aasta järel) ja vastavalt vajadustele läbi üldpaneeringu protsessi uuendama. Üldplaneeringu koostas Värska valla üldplaneeringu juhtrühm koosseisus: • Rein Järvelill (2004 – 2005) ja Juris Juhansoo (alates 2005) , projekti juht; • Rutt Riitsaar, arendusnõunik; • Kari Jaago, majandusnõunik; • Kadri Melts, sotsiaalnõunik; • Vello Saar, volikogu esimees; • Raul Kudre, vallavanem. Lisaks olid moodustatud alljärgnevad teemarühmad, mille koosseisu kaasati vastava ala spetsialiste ja aktiivseid vallaelanike: • Infrastruktuur; • Sotsiaal, noorsootöö, huviharidus ja tervishoid; • Transport; • Majandus (sh. Turism); • Elamuehitus; • Kultuur, haridus ja sport; • Loodus ja keskkond.

Värska valla üldplaneeringu alused

Käesolevas peatükis käsitletakse kehtivast õigusest või kehtestatud planeeringutest ja arengukavadest tulenevaid aluseid Värska valla üldplaneeringu koostamiseks.

Õiguslik taust

Valla planeeringu seaduslikuks aluseks on Planeerimisseadus (RT I 2002, 99; 2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150 ). Seaduse §4 lõige 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta ning üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565;

4 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258) sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

Üldplaneering ja arengukavad

Valla üldplaneering peab tagama erinevate arengukavade ellu viimise Värska valla territooriumil. Seega on valla üldplaneeringu aluseks nii riiklikud, maakondlikud kui valla arengukavad.

Riiklik arengukava

Põhilised riiklikud arengusuunad on toodud Eesti riiklikus arengukavas Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006 (RAK)1 Arengukavas nähakse ühe võimalusena loodus- ja kultuuripärandile tuginevate majandustegevuste nõudluse kasvu. Riikliku arengukava kohaselt vajatakse Ettevõtluse edendamiseks spetsiaalseid tööstusparke, tehnoloogiakeskusi, turismi vaatamisväärsuste korrastamist jm. Eesti majanduses arendamisel tuuakse välja neli prioriteetset valdkonda, mis kõik on suurel määral abikõlblikud EL struktuurifondide jaoks. Põhijoontes neile valdkondadele vastavalt valitakse neli programmi prioriteeti, mis nimetatakse järgnevalt: • Inimressursi arendamine • Ettevõtluse konkurentsivõime • Põllumajandus, kalandus ja maaelu • Infrastruktuur ja kohalik areng Neist prioriteetidest igaühe osas on võimalik formuleerida oma üldeesmärk, mis aitab kaasa programmi üldeesmärgi saavutamisele. Need on järgmised: • Eesti tööjõupotentsiaali suurendamine ja parem ärakasutamine • Ettevõtete konkurentsivõime ning tööhõive suurendamine

1 Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud 15. jaanuaril 2004

5 • Maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ning sotsiaalse arengu tagamine • Säästvat ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine Värska valla seisukohalt on olulised mitmed prioriteedid ja nende meetmed. Värska valla arengu planeerimisel on otstarbekas arvestada RAK meetmete realiseerimise võimalusega, seda muidugi määras ja mahus, mis vastab valla arengu huvidele. Otsesemat mõju Värska valla arengule omavad alljärgnevad meetmed. Meede 2.4:Turismi arendamine, mille üldeesmärgiks on jätkusuutliku majanduskasvu tagamine turismisektori konkurentsivõime suurendamise läbiabil. Meede 3.5: Külade taastamine ja arendamine, mille üldine eesmärk on parandada elukeskkonna atraktiivsust läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede 4.6: Kohalik sotsiaal-majanduslik areng, mille üldiseks eesmärgiks on kohaliku infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamise ning kohaliku atraktiivsuse tõstmise kaudu Eesti üldise säästva ja tasakaalustatud majandusarengu toetamine. Värska piirkonna konkurentsivõime tõstmisele omavad tugevat mõju lisaks RAK meetmetele ka Interreg programmid ning Ühtekuuluvusfondi keskkonnasektori toetused. Eesti ruumilisele sidumisele muu Euroopaga on otseselt suunatud Ühtekuuluvusfondi transpordisektori toetused.

Maakondlik arengukava Arengukava ”Põlvamaa arengu põhisuunad”

1999. a koostatud arengukavas on välja töötatud Põlvamaa arengu põhisuunad, mis on aluseks järgnevate arengukavade koostamisel. Arengukava sätestab Põlvamaa arengu üldeesmärgina Põlva maakonna kui terviku jätkusuutliku arengu ja heaolu kasvu, maakonna kui elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamise Eestis ja väljaspool Eestit.

Määratletud on Põlvamaa unikaalsustegurid, arengueelised ja -takistused ning võtmeprobleemid. Visioonis Põlvamaa 2005 nähakse muuhulgas täitevfunktsioonide kandjana piirkondlikke nn koostööpiirkondi, ennustatakse väikeettevõtluse II laine saabumist ning alternatiivsete põllumajanduslike maakasutuste arengut, samuti kolmanda sektori aktiviseerumist. Halduslikult nähakse Põlvamaal ette 3-5 omavalitsuse olemasolu ning omavalitsustevaheliste koostööpiirkondade teket.

Strateegiliste eesmärkide täitmiseks on koostatud tegevusplaan, kus ühe tegevusena on märgitud ka kohaliku omavalitsuse planeerimistegevuse parendamist.

Valla arengukava

Vallas pole välja kujunenud ühtseid elamu- ja tööstuspiirkondi. Eesmärgiks on rajada tehnoküla Lobotka külla, mida arendada tööstuspiirkonnaks ning planeerida mitmed elamupiirkonnad.

Planeeritavad planeeringud: • Planeerida ja välja ehitada tehnoküla koos vajaliku infrastruktuuriga Lobotka külla, Lobotka – Treski tee äärde; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga Õrsava järve äärde õppelaagrist gümnaasiumini; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga praegusest Värska lasteaiast Määsovitsa küla poole koos juurdepääsuteega olemasoleva lasteaia tänava pikenduse näol; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga Väike- Rõsna külla; • Planeerida uus Matsuri – Saatse ühendustee; • Planeerida Matsuri külla elamu- ja teeninduspiirkond.

Kehtivad planeeringud

Valla üldplaneering peab järgima kehtivaid planeeringuid: üleriigilist- ja maakondlikku planeeringut.

Üleriigiline planeering

Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid: • Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine • Asustuse ruumiline tasakaalustamine • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine Asustuse arengul lähtutakse suures osas maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma

7 spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk võrgustumisele. Värska vald kuulub võimalikku arengupiirkonda, tänu oma rahvusvahelisele raudteele ja piiripunktile, samuti on Värska vald piiriülese koostöö kanaliks. Üleriigiline planeering näeb ette väiksusest tulenevate nõrkuste kompenseerimise. Selleks sobivad näiteks: • Tartu, kui teise üleriigilise keskuse mõju kasutamine • Tallinn – Tartu – Pihkva arenguvööndi väljakujunemine • spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetakse pakkuda sama häid ärieeldusi kui suuremais keskustes, • piiriületava koostöö kasutamine arengumootorina • Vallakeskustes peab kindlustama eeskätt kvaliteetse põhihariduse. Põhikooli juures saab korraldada täiskasvanute täiendõpet. Vallakeskuses peaks olema võimalused kvalifitseeritud nõustamist vajavate inimeste suunamiseks vastavatesse asutustesse väljaspool valda. • Väikekeskustes on vaja säilitada kodulähedased lasteaed-algkoolid, mis võivad koos raamatukogudega olla ka kohaliku rahva kogunemise ja isetegemise paikadeks. Transport • Laevaühenduse taastamine Tartu ja Pihkva vahel, millel on oluline turismimajanduslik tähtsus. • Logistiliste jaotuskeskuste väljaarendamine, seda eelkõige Läänest Venemaale suunduvate kaupade ümberlaadimiseks, komplekteerimiseks ja töötlemiseks. Energiavarustus • ökonoomsus, • kooskõla säästva arengu põhimõtetega, • energiakandjatega varustamise alternatiivsus.

Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: • keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel; • väärtuslike looduskoosluste kaitse; • looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; • pärandkultuurkultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise ja esteetilise väärtuse säilitamine;

Maakonnaplaneering

Põlva maakonnaplaneering sätestab strateegilise eesmärgina Põlva maakonna kui terviku jätkusuutliku säästva arengu ja heaolu kasvu, maakonna kui väga hea elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamise Eestis ja väljaspool Eestit. Maakonnaplaneeringus on visioonid, selle saavutamiseks vajalikud strateegilised eesmärgid, strateegiad ja tegevuskavad välja töötatud peamiste teemavaldkondade kaupa. Looduskaitse Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames välja valitud uued kaitsealad: Mustoja kaitseala (praeguse Mustoja maastikukaitseala laiendus).Kaitset väärivad märgalad (perspektiivsed kaitsealad ja võimalikud Natura alad): • Piusa - Võmmorski luht; • Tõrvamäe soo (raba); • Kaivosoo (raba); • Tiipsaare soo (raba); Majandus, turism • Põlvamaa majandus areneb põhiliselt kohalikele ressurssidele baseerudes. Maakonda tulevad välisinvesteeringud lähtuvad olemasolevatest tingimustest ja ressurssidest, ning nende kasutamise võimalustest. Tartu teaduspotentsiaali ära kasutades ja koostööd tehes Tartu Ülikooli ja Tartu Teaduspargiga renoveeritakse mitmed mahajäänud tehnoloogiaga ettevõtted. • Põlvamaa turismitoode põhineb siinsel loodusressursil, siin on kõige olulisemaks mõjutavaks faktoriks keskkonna üldist seisundit säästev areng. Taluturismi ja kogu maaturismi arengu seisukohalt on oluline, et säiliks traditsioonilised tegevused (põllumajandus, metsandus), elulaad, kultuur, kombed st maaelu selle sõna parimas mõttes. Põlvamaa üheks trumbiks on Värska looduslik ravimuda ja mineraalvesi, mis annab eelduse ravi- ja kuurortpuhkuseks. Põllu- ja metsamajanduses • Parandada põllumajandustootmise efektiivsust, viia see vastavusse turunõuetega ja arendada keskkonnasõbralikku põllumajandust • Kaitsta ja alal hoida piirkonna kultuurilist eripära (Setu külad ja elamisviis) Teed ja transport • Rekonstrueerida Saatse - Värska maantee • Kruusateed muuta sõidetavaks aastaringselt • Rekonstrueerida Tartu – Põlva - Koidula raudtee • Rekonstrueerida Värska Piirikordoni sildumiskoht avalikuks kasutamiseks võttes arvesse riigikaitselise sihtotstarbega maa erisusi Energeetika • Elektrienergia säästmiseks alustatakse jaotusvõrkude renoveerimist, millega paraneb ka tarbijatele edastatava elektri kvaliteet ( pinge ) ja töökindlus. Jäätmekäitlus • kompleksne jäätmehooldus- mitmesuguste jäätmehooldusvõtete (jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutus, põletamine, komposteerimine, ladestamine jne) koosrakendamine, et vähendada jäätmetest lähtuvat ohtu tervisele ja keskkonnale; • kõikide väikeprügilate sulgemine või ümberkujundamine komposteerimisplatsideks • lõppladestamisele kuuluvate jäätmevoogude suunamine Adiste või naabermaakondade prügilatesse, mis töötavad kuni uue, keskkonnanõuetele vastava Kagu-Eesti jäätmekäituskeskuse valmimiseni.

Ülevaade olemasolevastest planeeringualastest töödest Värska vallas

Kehtestatud on järgmised detail- ja teemaplaneeringud:

• Sosna saare detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu määrusega nr.36 22.06.1999; • Koidula transpordikeskuse detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu määrusega nr. 5 27.09.2000; • Laane 530 kinnistu puhkeala „Hirvemäe Puhkekeskuse“ osa detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr. 256 30.10.2001; • Seto Talumuuseumi detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr. 288 29.01.2002; • Koidula - Kolodavitsa raudteejaama piirijaama detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr.59 20.05.2003; • Lobotka küla ülekandemasti maa-ala detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 86, 25.11.2003; • Värska Sanatooriumi II detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 26, 21.08.2004; • Värska aleviku kinnistu Maie detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 1, 28.01.2005; • Värska alevikus, Värska kalmistu detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 36, 23.11.2004; • Värska alevik, Värska lasteaia ja sellega piirneva maa-ala detailplaneerig – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 13, 26.04.2005;

Värska vallas algatatud detail- ja teemaplaneeringud:

• Lobotka küla külakeskuse detailplaneering – algatatud 15.12.2003; • Algatatud detailplaneering Väike-Rõsna küla kinnistu Matu 22.12.2003; • Võpolsova küla Paju I katastriüksuse 23.08.2004; • Värska lasteaia ja tervisekeskuse detailplaneering, Värska lasteaia ja PIKK tn 30C hoonega piirneval maa-alal, 8,2 ha, eesmärgiga kruntide moodutamine ja piiride määramine - 12.01.2004; • Värska järve idakalda äärse elamurajooni Järve maa-ala detailplaneering, 4,6 ha, eesmärk kruntide jagamine, infrastruktuuri paigutamine – 12.01.2004; • Lobotka küla Hooldekodu maa-ala detailplaneering, 6,2 ha, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine – 12.01.2004; • Väike-Rõsna küla, Piiri kinnistu detailplaneering – algatatud 22.11.2004; • Väike-Rõsna küla, Kure kinnistu detailplaneering- algatatud 29.11.2004; • Värska valla üldplaneering – algatatud 19.02.2004; • Värska tervisespordikeskuse detailplaneering – algatatud 24.10.2005.

Värska valla ruumilise arengu põhimõtted

Värska vald koosneb kolmest piirkonnast: Värska, Saatse ja Matsuri. Kolme piirkonna keskele jäävad metsamassiivid ja Mustoja kaitseala. Enne Eesti – Vene vahelise riigipiiri sulgemist oli Matsuri kõrval väga oluliseks keskuseks Petseri linn. Samuti oli vastavalt välja ehitatud infrastruktuur, toimis teedevõrk, oli tagatud Värska, Saatse, Petseri, Matsuri, Värska ringliiklus. Uuenenud geopoliitilises olukorras tuleb seada ka uued valla ruumilise arengu põhimõtted.

Värska valla ruumilise arengu põhisuunad ja tulevikuvisioon

Värska valla arengut planeerides peame silmas pidama neid võimalusi mida pakub valla geograafiline asend. Värska vald asub Värska lahe kallastel, Euroopa Liidu idapiiril. Valla ruumilise arengu planeerimisel peame ära kasutama need võimalused, mida pakub looduskeskkond, omapärane kultuur ja Euroopa Liidu piiri olemasolu. Tulevikus on Värska vald dünaamiliselt arenenud piirkond, mille keskosas asub roheline Natura ala, mida ümbritsevad valla kolm piirkonda: Värska, Saatse ja Matsuri, mis on omavahel ühendatud ringteega, tagatud on seto kultuuri areng ja Värska vald on elamisväärseim elamiskoht Lõuna-Eestis. Värska valla ruumilise arengu kavandamisel tulebki jälgida valla kolme suurema piirkonna probleeme ja arenguvajadusi.

Värska

Värska piirkonda kuuluvad Värska alevik, Võpolsova, Lobotka, Tonja, Treski, Õrsava, Lutepää, Verhuulitsa, Kostkova, Määsovitsa, Väike-Rõsna, Kremessova, Popovitsa, Podmotsa ja Velna külad.

Reoveepuhasti asukoha valik

Võimaliku reoveepuhasti asukoha valikuks on välja pakutud erinevaid asukohti. Optimaalseim asukoht on Kremessova soos asuva reoveepuhasti asukoht, mis tuleb rekonstrueerida.

Mõju looduskeskkonnale: valitud reoveepuhasti asukohal peab olema kõige väiksem negatiivne mõju looduskeskkonnale. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb arvestada Värska lahes asuva Natura ala ning mudamaardlaga. Muda maardla kaitsereziim välistab ka puhastatud reovee juhtimise Värska lahte, seega on välistatud uued alternatiivsed kohad reoveepuhastile.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: reoveepuhasti asukoha valik ei oma otsest mõju sotsiaalsele keskkonnale.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: reoveepuhasti asukoha valik ei oma otsest mõju kultuurilisele keskkonnale.

Mõju majanduskeskkonnale: olemasolev reoveepuhasti on amortiseerunud. Piirkonna areng nõuab kaasaja nõuetele vastava puhastusseadme olemasolu. Rekonstrueeritud reoveepuhasti aitab kaasa majanduskeskkonna arengule positiivses suunas.

Sadamad

Hetkel puudub Värska lahes ja Õrsava järvel aktiivne laevaliiklus. Seetõttu puudub lähitulevikus vajadus suurte sadamate järele. Hetkel on olemas randumiskohad mis võiksid ka tulevikus kasutusse jääda. Randumiskohtade väljaehitamisel tuleb teostada keskkonnamõjude hindamine.

Mõju looduskeskkonnale: Värska lahes asuvad ravimuda maardla ja Natura ala, mis seavad kõrgendatud nõudmised randumiskohtade või sadamate rajamisele. Üldplaneeringus toodud võimalike sadamakohtade väljaehitamisel teostada keskkonnamõjude hindamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: Värska lahte pole mõeldav rajada suursadamaid, seega võimalike rajatavate sadamate, randumiskohtade mõju sotsiaalsele keskkonnale ei ole märkimisväärne.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: Värskas on aastakümneid toimunud laevaliiklus suuremal või väiksemal määral, seega oleks laeva- ja jahiliiklus Värska jaoks loomulik ja ei mõjutaks kultuurilist keskkonda negatiivselt.

Mõju majanduskeskkonnale: sadamate või randumiskohtade rajamine oleks positiivse mõjuga Värska majanduskeskkonnale, laieneks pakutavate turismiteenuste valik ja suureneks piirkonda külastavate turistide arv ning pikeneks turistide viibimise aeg piirkonnas, kuna laiendaks pakutavate turismiteenuste ringi ja tooks kaasa täiendavaid turiste piirkonda.

Värska bussijaam

Olemasolev Värska bussijaam asub tagastamisele kuuluval maal ja omanik ei soovi selle maa-ala edasist kasutamist bussijaamana, mis tingib bussijaamale uue asukoha valiku. Bussijaama uue asukohana on ette nähtud Värska aleviku senine kiigeplats.

Mõju looduskeskkonnale: bussijaama väljaehitamisel peaks maha raiuma mõned praeguse Värska kiigeplatsil asuvad puud, kuid kuna Värskas ja Värska ümbruses on palju kõrghaljastust ja metsi, siis ei mõju bussijaama rajamine negatiivselt Värska looduskeskkonnale. Uues kohas bussijaama rajamine ei too iseenesest endaga kaasa liikluskoormuse kasvu Värskas.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: bussijaama uus asukoht on leidnud positiivset vastuvõttu Värska elanike seas kuna see asub lähemal vallavalitsusele ning tervisekeskusele. Uus bussijaama asukoht parandab sotsiaalteenuste kättesaadavust.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: bussijaama uus asukoht on Värska jaoks traditsiooniline kiigeplats, kus on toimunud lihavõtte üritused ja jüripäeva kirmask. Koos uue bussijaama rajamisega tuleb leida uus koht kiigeplatsile, milleks on olemas sobiv koht kõrvalasuval vallamaja kinnistul. Kiige- ja peoplatsi üleviimine kultuurikeskusele lähemale võimaldab efektiivsemalt ära kasutada kultuurikeskuse võimalusi ja tehnikat. Bussijaama rajamisel võib olla teatud negatiivne mõju Värska kultuuritraditsioonide säilimisele, kuid seda on võimalik neutraliseerida kiige- ja peoplatsi rajamisega kõrvalasuvale vallamaja- kultuurikeskuse kinnistule.

Mõju majanduskeskkonnale: bussijaama uus asukoht tagab lihtsama liikluskorralduse Värskat läbivatele bussidele, vähendab nende liikumistee pikkust ja manöövrite arvu. Mõju majanduskeskkonnale on seega positiivne.

Matkarajad

Üldplaneeringu kohaselt nähakse ette kolm matkaradade piirkonda: Väike-Rõsna, Hirvemäe ja Õrsava. Matkaradade valikut mõjutas toodud piirkondade huvitav ja vaheldusrikas maastik ja hea ligipääsetavus.

Mõju looduskeskkonnale: matkaradade rajamine suurendab piirkonna külastuskoormust ja sellega kaasnevaid ohte (reostusoht, tuleoht). Ohtlike mõjude vähendamiseks tuleb rajada korraldatud loodusturism, mis mõjub loodust säästvalt, kuna on loodud kohad prügi maha panekuks, lõkkekohad ja nõrgema pinnasega kohtadesse on rajatud laudteed.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: matkarajad laiendavad elanike ja turistide vabaaja veetmise võimalusi.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: matkarajad ei oma otsest mõju kultuurilisele keskkonnale.

Mõju majanduskeskkonnale: rajatavad matkarajad mõjuvad positiivselt majanduskeskkonnale, kuna pakuvad turistidele lisavõimalusi ja toovad piirkonda rohkem turiste, kes elavdavad piirkonna majandust.

Kergteed

Üldplaneeringuga nähakse ette kergliiklusega teed Värska Sanatooriumist Seto Talumuuseumini ja Värska keskusest Lobotkasse.

Mõju looduskeskkonnale: mõju looduskeskkonnale praktiliselt puudub.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: teede rajamine suurendab liiklusohutust ja loob paremad tingimused terviseedendamiseks.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju majanduskeskkonnale: kergteede rajamine suurendab valla turismipotentsiaali.

Liikluskorraldus Värska lahel ja Õrsava järvel

Õrsava järvel on keelatud mootorsõidukitega liiklemine. Värska laht ei jää Värska valla territooriumile ja seal seab tingimused liiklemiseks keskkonnaminister.

Korterelamute piirkond

Korterelamute piirkonna maa-ala juhtfunktsiooniks on korterelamu maa EK.

Värska aleviku korterelamute piirkond on olemasoleva korterelamute piirkonna laiendus.

Mõju looduskeskkonnale: mõju looduskeskkonnale on minimaalne. Uute korterelamute piirkondade rajamiseks teostatakse vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: korterelamute piirkonna laiendamine tagab parema teenuste kättesaadavuse ning mitmesuguste teenuste (tänavavalgustus, lumekoristus jne) ratsionaalsema osutamise.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: mõju kultuurilisele keskkonnale on neutraalne.

Mõju majanduskeskkonnale: korterelamute piirkonna rajamine toetab majanduskeskkonna arengut.

Elamurajoon

Elamurajooni maa-ala juhtfunktsiooniks on pere- ja ridaelamu maa EV. Värska uueks elamurajooniks on planeeritud Õrsava järve Värska aleviku poolne kallas Põhjalaagrist kuni Värska Gümnaasiumini.

Värska vald on arenev piirkond ja põhiliseks arenguvajaduseks on uute elamupiirkondade rajamine. Seega on uute elamupiirkondade rajamine valla arengu üheks võtmeküsimuseks.

Mõju looduskeskkonnale: Hästi korraldatud kommunaalmajanduse puhul (prügimajandus, kanalisatsioon) on uute elamurajoonide rajamise puhul mõju looduskeskkonnale neutraalne. Heakorrastatud elamurajoon laiendab kultuurmaastikku. Uute elamurajoonide rajamisel teostatakse vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: Elamurajoonide rajamine peaks parandama valla sotsiaalset olukorda, kuna uutesse elamurajoonidesse tulevad üldjuhul elama noored, tööeas inimesed, mis peaks positiivses suunas mõjutama rahvastiku vanuselist struktuuri.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: Värska alevikus seto kultuurile iseloomulikud ehitised praktiliselt puuduvad ning sellest tulenevalt on mõju kultuurilisele keskkonnale neutraalne.

Mõju majanduskeskkonnale: elamurajoonide rajamine toetab majanduskeskkonna arengut.

Lobotka tööstuspiirkond

Valla arendamisel tuleb kindlasti näha ette piirkond, kus oleks võimalik arendada tööstuslikku ettevõtlust. Piirkonnas peab olema tagatud hea ligipääs infrastruktuuridele: teed, gaasi- ja elektrivarustus, samuti ei tohiks piirkond olla vahetult elamurajooni läheduses.

Mõju looduskeskkonnale: tööstuspiirkonna rajamiseks koostatakse teemaplaneering ning teostatakse vajadusel keskkonnamõjude hindamine. Lobotkas olemasolevad tööstusettevõtted tegelevad põhiliselt puidutöötlemisega ning põhiline mõju on müra.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: tööstuspiirkondade areng ja uute tööstusettevõtete rajamine looks uusi töökohti.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: uus tööstuspiirkond on planeeritud kohta, kus seto kultuurile iseloomulikud ehitised puuduvad.

Mõju majanduskeskkonnale: majanduskeskkonnale on mõju positiivne.

Tuletõrje veevõtukohad

Allpool on toodud Värska piirkonnas paiknevad ja planeeritavad tuletõrje veevõtukohad. Iga veevõtukoha järele on kirjutatud lühidalt, millises seisus veevõtukoht on ning mida oleks vaja parandada. Igale veevõtukohale on antud number, mille järgi leiab veevõtukoha üldplaneeringu kaardilt – KAART 5.

Värska piikonna tuletõrje veevõtukohad: • Number 1 – Podmotsa külas asuv tiik, mis vajab süvendamist ning paremat juurdepääsuteed. • Number 2 – Velna külas asuv tiik, mis vajab paremat juurdepääsuteed. • Number 3 – Väike-Rõsna külas asuv veevõtukoht. Vett võetakse Värska lahest. Vaja on silda laiendada, et pääseks vett võtma ka suurema autoga. • Number 4 – Väike-Rõsna külas Sosna poolsaarel asuv veevõtukoht. Täiesti toimiv ja korras. • Number 5 – Määsovitsa külas asuv tiik, mis vajab puhastamist ja süvendamist. • Number 6 – Värska alevikus asuv veevõtu hüdrant, mis hetkel ei toimi, kuna veesurve on liiga madal. Vaja on survet tõsta. • Number 7 – Värska alevikus asuv veevõtu hüdrant, mis hetkel ei toimi, kuna veesurve on liiga madal. Vaja on survet tõsta. • Number 8 – Värska alevikus asuv tiik. Täiesti toimiv ning korras. • Number 9 – Lobotka külas asuv tiik, mis vajab paremat juurdepääsuteed. • Number 10 – Treski külas asuv tiik, mis vajab süvendamist. • Number 16 – Verhulitsa külas asuv tiik, mis vajab süvendamist.

Avalik juurdepääs kallasrajale

Avalikud juurdepääsud kallasrajale on tähistatud üldplaneeringu kaardil punaste ringidega ja juures on numbrid, mis ühtivad allpool toodud numbritega – KAART 6. Juurdepääsud on tähistatud numbritega järgmiselt (sama numbriga on need tähistatud ka kaardil) : • Number 1.2 – Värska alevikus Õrsava järve aleviku poolsel küljel. • Number 2.2 – Värska alevikus Silla tänavalt Värska lahe äärde. • Number 3.2 – Värska alevikus Silla tänavalt Värska lahe äärde. • Number 4.2 – Värska alevikus Silla tänavalt Värska lahe äärde. • Number 5.2 – Lobotka külas Lobotka külaplatsilt Värska lahe äärde. • Number 6.2 – Lobotka külas Luige suvila ja RMK sauna vaheliselt alalt Õrsava järve äärde. • Number 7.2 – Tonja külas Värska Purjespordibaasi juurde viivat teed pidi Värska lahe äärde. Maaomanikuga tuleb sõlmida tee avalik-kasutamise leping. • Number 8.2 – Võpolsova külas Värska lahe äärde. • Number 9.2 – Väike-Rõsna külas AS Värska Sanatooriumi randa ehk Värska lahe äärde. AS Värska Sanatooriumi rand on avalikult kasutatav rand. • Number 10.2 – Värska alevikus Hirvemäe puhkekeskuse juurest Värska lahe äärde. Hirvemäe puhkekeskuse rand on avalikult kasutatav rand. • Number 11.2 – Podmotsa külas mööda Värska-Podmotsa teed Värska lahe äärde.

Matsuri

Matsuri piirkonda kuuluvad Nedsaja, Vaartsi, Säpina, Voropi, Vedernika, Matsuri, Koidula ja Kolodavitsa külad. Matsuri piirkonda jääb Koidula värav, mis on nii riigi kui valla värav. Koidulast saab Eesti visiitkaart ja logistika keskus. Logistikakeskus vajab tulevikus kuni 100 ha selleks reserveeritud maad.

Koidula piiriraudteejaam

Mõju looduskeskkonnale: Koidula piiriraudteejaama rajamiseks on koostatud detailplaneering ning teostatud on ka keskkonnamõjude hindamine. Olulisemate keskkonnamõjudena on välja toodud veerežiimi muutused raudteeala laiendamisega lammiala naabruses, erosioon ehitustööde käigus ja järel, osa kaitsealuste taimeliikide kasvukohti oma senises asukohas hävib.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: Koidula piiriraudteejaama rajamine loob uusi töökohti.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: Koidula piiriraudteejaama alal puuduvad seto kultuurile iseloomulikud ehitised.

Mõju majanduskeskkonnale: majanduskeskkonnale on mõju positiivne.

Koidula logistikakeskus

Mõju looduskeskkonnale: Koidula logistikakeskuse rajamiseks on koostatud detailplaneering ning teostatud ka keskkonnamõjude hindamine. Olulisemate keskkonnamõjudena on välja toodud jäätmete teke ja teise kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukoha osaline täisehitamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: Koidula logistikakeskuse rajamine loob uusi töökohti.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: Koidula logistikakeskuse alale jäävad mõned seto kultuurile iseloomulikud ehitised, kuid nende lammutamist ette ei nähta.

Mõju majanduskeskkonnale: majanduskeskkonnale on mõju positiivne.

Matsuri elamurajoon Elamurajooni maa-ala juhtfunktsiooniks on pere- ja ridaelamu maa EV.

Matsuri võimalikud uued elamurajoonid on planeeritud Matsuri keskusest kahele poole kiirtena mööda oru kallast, risti Põlva – Koidula maanteega.

Mõju looduskeskkonnale: rajatavad ühepereelamud või ridaelamud ei kujuta ohtu looduskeskkonnale. Matsuri piirkonna arenemisel tuleks kaaluda ühtse vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamist. Elamurajooni rajamiseks tuleb koostada ka detailplaneering ning vajadusel teostada ka keskkonnamõjude hindamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: Matsuri piirkond on suure arengupotentsiaaliga piirkond, seetõttu elamupiirkonna planeerimine mõjub piirkonna sotsiaalsele keskkonnale ainult positiivselt.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: kuna Matsuri küla on miljööväärtuslik ala, tänu traditsioonilisele külaarhitektuurile ja hästi säilinud külastruktuurile, siis tuleks elamurajooni rajamisel arvestada kohalikke ehitustraditsioone, sellisel juhul on mõju kultuurilisele keskkonnale positiivne.

Mõju majanduskeskkonnale: elamurajoonide rajamine toetab majanduskeskkonna arengut piirkonnas.

19 Tuletõrje veevõtukohad

Allpool on toodud Matsuri piirkonnas paiknevad ja planeeritavad tuletõrje veevõtukohad. Iga veevõtukoha järele on kirjutatud lühidalt, millises seisus veevõtukoht on ning mida oleks vaja parandada. Igale veevõtukohale on antud number, mille järgi leiab veevõtukoha üldplaneeringu kaardilt – KAART 5.

Matsuri piikonna tuletõrje veevõtukohad: • Number 11 – Nedsaja külas asuv tiik, mis vajab süvendamist. • Number 12 – Nedsaja külas asuv tiik, mis vajab süvendamist. • Number 13 – Matsuri külas asuv tiik, mis vajab süvendamist. • Number 14 – Vaartsi külasse planeeritav tiik. • Number 15 – Koidula külas asuv veevõtu mahuti. Täiesti toimiv ja korras.

Saatse

Saatse piirkonda kuuluvad Sesniki, Korela, Kolossova, Rääptsova, Ulitina, Kundruse, Saabolda, Pattina, Litvina, Saatse, Samaarina ja Perdaku külad.

Saatse – Matsuri tee

Mõju looduskeskkonnale: Saatse – Matsuri tee rajamiseks on teostatud keskkonnamõjude hindamine.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale: otsetee rajamine suurendab piirkonna elanike sotsiaalset turvalisust, suurendades oluliselt kiirabi, päästeameti ja muu transpordi kättesaadavust.

Mõju kultuurilisele keskkonnale: tee rajamine ei mõjuta otseselt kultuurikeskkonda.

Mõju majanduskeskkonnale: otsetee rajamine tagab valla territoriaalse toimimise ja piirkonna jaoks parandab töökohtade kättesaadavust. Tee suurendab turismihuvi piirkonna vastu, loob eeldused uute töökohtade tekkeks.

Tingimused: Projekteeritav tee peab järgima maastiku loogikat, ei tohiks olla sirge. Teele rajada puhkekohad turistidele.

Tuletõrje veevõtukohad

Allpool on toodud Saatse piirkonnas paiknevad ja planeeritavad tuletõrje veevõtukohad. Iga veevõtukoha järele on kirjutatud lühidalt, millises seisus veevõtukoht on ning mida oleks vaja parandada. Igale veevõtukohale on antud number, mille järgi leiab veevõtukoha üldplaneeringu kaardilt – KAART 5.

20 Saatse piikonna tuletõrje veevõtukohad: • Number 17 – Sesniki külas asuv tiik, mis vajab süvendamist. • Number 18 – Sesniki külas asuv veevõtukoht. Vett võetakse Piusa jõest. Vaja on paremat juurdepääsuteed ning süvendada. • Number 19 – Ulitina külas asuva piirivalve kordoni juurde rajatav veevõtukoht. • Number 20 – Pattina külas asuv järv, mis vajab puhastamist. • Number 21 – Samarina külla Seto Talumuuseumi Saatse filiaali juurde planeeritav tuletõrje veevõtukoht.

Ettepanekud maa-alade ja objektide kaitserežiimi kohta

Käesolev üldplaneering ei tee ettepanekuid maa-alade ja objektide kaitserežiimi muutmise kohta.

Juhtfunktsioonide määramise alused ja põhimõtted

Kõige levinum planeeringu rakendamise viis on planeeringuga maa-ala reserveerimine mingi kindla juhtfunktsiooniga. Sellist lähenemist kasutatakse ka käesolevas üldplaneeringus. Maade reserveerimisel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Olemasolevat maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringus reserveeritud funktsioonil keegi teine kui maaomanik ise, tuleb tal sõlmida rendi- või hoonestusõiguse leping või maa praeguselt maaomanikult ära osta.

Jäätmekäitluse maa (OJ)

Jäätmekäitluse (jäätmete kogumise, ladustamise ja ümbertöötlemise) ala ning sellega seotud hoonete ja rajatiste maa. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise maa tähistatakse lisamärgistusega.

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; • Vastavalt Veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele heitvee puhastamiseks sätestatud nõuete kohaselt tuleb detailplaneeringuga ette näha meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva nõrgvee kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse juhul, kui maakondlik keskkonnateenistus ei sätesta teisiti. • Detailplaneeringuga on vajalik ette näha meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva reoveesette kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Veeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, kui keskkonnateenistus ei sätesta teisiti.

Keskuse maa ( C )

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Soovitav on lahendada keskuse maa-ala detailplaneering kogu ala hõlmava detailplaneeringuga, mille käigus välja töötada detailsed ehitus- ja maakasutustingimused keskuse maal (hoonestuse mahud, üldilme, kruntide täisehitusprotsent, avalikult kasutatav ruum ning haljastus, tänavavalgustus); • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Vastavalt täpsustatud arengusuunale määratakse kehtivate normide järgi parkimisvajadus; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; • Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine kohustuslik.

Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa ( B )

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; • Ärimaade planeerimisel kõrge väärtusega loodus-, ning miljööpiirkondades tuleb arvestada nimetatud piirkondades ajalooliskultuuriliste ja arhitektuuriliste tingimustega ja piirkondlike ehitusnõuetega; • Lähtuvalt detailplaneeringuga täpsustatud funktsioonist tuleb määrata parkimisvajadus vastavalt kehtivatele parkimisnormidele; • Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute maaomanike ja valdajate huve ega õigusi; • Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine kohustuslik.

Üldkasutatava hoone maa ( AA )

Tervishoiu- , teadus-, haridus- ja lasteasutuste, spordi- ja kultuuriasutuste ning usu- ja tavandiasutuste maad.

22 On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; • Parkimisvajadus määratakse vastavalt detailplaneeringuga täpsustatud vajadusele; • Alade arendamisel pöörata suuremat tähelepanu (kõrg)haljastusele, kergliikluse ligipääsetavusele ja liiklusohutusele; • Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine kohustuslik.

Pere- ja ridaelamu maa ( EV )

Üldplaneeringuga on kavandatud suuremate perspektiivsete elamualade asukohad. Maa- alade juhtfunktsiooniks on elamumaa. Elamumaa alla kuulub pere-, kaksik-, rida ja väikeelamute ja nende teenindamisega tihedalt seotud ehitiste maa ning hajaasustuses paiknevad maatulundusmaa elamute õuemaad. Suurematele perspektiivsetele elamualadele on antud äri-, ühiskondlike hoonete ja haljasala ning parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid. Elamualadesse jäävate ühiskondlike hoonete maade arendamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata kergliikluse sõbraliku liiklusskeemi väljatöötamisele. Värska valla üldplaneeringu järgselt säilivad olemasolevad elamualad. Hooajalise hoonestusega suvilapiirkonnad arenevad pikemas perspektiivis aastaringselt kasutatavateks väikeelamualadeks. Siiani vee- ja kanalisatsiooniga varustamata piirkondades tuleb välja töötada vastav lahendus kas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava või osaüldplaneeringu tasemel. Olemasolevate suvilate ümberehitamisel elamuteks tuleb jälgida piirkonna üldist miljööd (hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jne). Metsaga kaetud perspektiivsetel elamualadel jätta vähemalt 10 % territooriumist looduslikuks, üldkasutatavaks metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Looduskaunites kohtades (eelkõige järve kaldal) asuvatele reserveeritavatele elamualadele on üldplaneeringuga määratletud minimaalne krundi suurus 1 ha. Maksimaalne korruselisus 2 korrust.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses (vt. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada piirkonna puhke- ja teenustesektori arengut eelkõige hajaasustuses väärtuslikel loodus- ja külamiljööga aladel.

Korterelamu maa ( EK )

Suurematele perspektiivsetele elamualadele on antud ühiskondlike hoonete maa kõrvalfunktsioon (võimaldamaks eelkõige puhke- ning koolieelsete lasteasutuste arengut).

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Kõikidele reserveeritavatele korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25% ulatuses (vt. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada teenustesektori arengut.

Hooajalise elamu maa ( ES )

Maksimaalne korruselisus on 2 korrust.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Teemaa ( LT )

Teemaa on maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatis koos seda moodustatavate sõidu- ja kõnniteedega, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega.

Kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate teede puhul on vajalik ette näha kergliikluse rada.

24 On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

• Kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja puhkealadele kandumise vältimiseks.

Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa ( LE )

Liiklust teenindavate hoonete ja rajatiste ala: jaamahoonete, terminaalide, dispetšerpunktide jne teenindusmaa, samuti parklad ja parkimishooned.

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule; • Naftasaaduste hoidmisehitiste ehitusel ja ekspluatatsioonil täita vastavaid veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001.a. määrus nr. 172. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. • Kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja puhkealadele kandumise vältimiseks.

Raudteemaa ( LR )

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Sadamamaa ( LS )

Sadama kasutust nähakse eelkõige jahi- ja reisisadamana, Üldplaneeringu maakasutusplaanile on leppemärgiga märgitud võimalike sadama ja lautrikohtade paiknemine. Tegemist ei ole väikesadamatega, kuna esialgu ei kavandata märgitud kohtade arendamist sadama nõuetele vastavateks.

On detailplaneeringu kohustusega maa-ala.

Tehnoehitise maa ( OT )

Inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad ettevõtted.

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Riigikaitsemaa ( RR )

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

26 Sisekaitsemaa ( RS )

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Tootmismaa ( TT )

Tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale.

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Laohoone maa ( TL )

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Mäetööstusmaa ( TM )

Tähistab kaevandatavaid alasid, karjääride ja turbatootmise alla jäävaid alasid. Siia võivad kuuluda ka tootmisega seotud ja seda teenindavad spetsiifilised maapealsed hooned, rajatised, ladustamisplatsid jms.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Puhke ja virgestusmaa ( PP )

Heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.

On detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Supelranna maa ( PR )

Supelrannad nõuetekohase teenindusega.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Haljasala ja parkmetsa maa ( HM )

Haljasala ja parkmetsa maade alla kuuluvad peamiselt tehiskeskkonda ja tiheasustusaladesse jäävad rohelised alad, mis täidavad nii vabaõhu puhkekoha kui ka nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Looduslik Haljasmaa ( HL )

Eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Kalmistumaa ( K )

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Veeala ( V )

Looduslikud sise- ja rannaveealad ning kunstlikud veekogud.

Värska valla veekogude kalda ulatused ja ehituskeeluvööndi laiused on üldplaneeringu kaardil nr 1 (Värska vald 1 : 25 000).

Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 5 tähenduses on rand ja kallas: (1) Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu

29 ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega. (2) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks. (3) Rand või kallas, mida kaitstakse käesoleva seadusega, ei ole kaitstav loodusobjekt käesoleva seaduse tähenduses.

Ranna ja kalda ulatus ning kasutamise kitsendused tulenevad Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) peatükist 6 – RAND JA KALLAS ning Veeseadusest (RT I 1994, 40, 655; RT I 2005, 67, 512).

Vastavalt Looduskaitseseadusele on Pihkva järve ranna ehituskeeluvöönd 100 m ning piiranguvöönd 200 m. Õrsava järve kalda ehituskeeluvöönd on 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Vastavalt Veeseadusele on Pihkva järve veekaitsevöönd 20 m ja Õrsava järve veekaitsevöönd 10 m. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Looduskaitseseaduses loetakse Värska laht Pihkva järveks.

Põllumajandusmaa ( MP )

Põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa.

Lubatud ehitada talu elumaju, majapidamishooneid ja põllumajandusliku tootmise hooneid.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: • Ehitusõiguse võib määrata katastriüksusele, mille minimaalne suurus on 1 ha. • Igale ehitusõigust omavale katastriüksusele võib ehitada ühe ühepereelamu ning kuni viis abihoonet. • Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile; • Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule;

Kõikidele reserveeritavatele põllumajandusmaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses (vt. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada piirkonna sotsiaalsektori arengut eelkõige hajaasustuses väärtuslikel loodus- ja külamiljööga aladel.

Metsamajandusmaa ( MM )

Metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.

Tulundusmetsade majandamine fikseeritakse metsamajandamiskavades.

30 Lubatud ehitada talu elumaju, majapidamishooneid ja põllumajandusliku tootmise hooneid.

Detailplaneeringu koostamise vajadus määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu Detailplaneeringu kohustusega alad punktile.

Kõikidele reserveeritavatele metsamajandusmaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses (vt. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada piirkonna sotsiaalsektori arengut eelkõige hajaasustuses väärtuslikel loodus- ja külamiljööga aladel.

Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslike aladena käsitletakse neid Värska valla maa-alasid, mille terviklik miljöö oma ajalooliselt väljakujunenud tänava- ja teedevõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri ning külastruktuuri tõttu kuulub säilitamisele. Käesoleva üldplaneeringuga kehtestatakse miljööväärtulikeks aladeks järgmised üldplaneeringu kaardil tähistatud alad: • Põhjalaagri ala • Matsuri küla ala • Voropi küla ala • Podmotsa küla ala • Rääptsova küla ala • Kolosova küla ala • Kolodovitsa küla ala • Popovitsa küla ala • Verhuulitsa küla ala • Saabolda küla ala • Korela küla ala • Õrsava

Miljööväärtuslike alade arendamistingimused: • Asustuse rajamisel tuleb järgida ajaloolise külastruktuuri ja majade ning majakomplekside traditsioonilist paigutust ja maakasutust; • Järgima peab algseid kujundusprintsiipe. Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende kuju, asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, uste, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, seinte viimistlusmaterjal; • Kasutada traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Puitaknad ja fassaadilaudis teha sama materjaliga. Vältida sünteetilisi viimistlusmaterjale. Puitmajadele mitte paigaldada plastmassaknaid. Akende asendamisel lähtuda algsest ruudujaotusest;

31 • Elamute juurdeehitised rajada nii, et säiliks olemasoleva hoone maht tänavapoolsest küljest vaadatuna. Uus osa ehitada maja hoovipoolsesse külge või madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitiste eeskujuks võtta asustatud ala kõige iseloomulikumad näited; • Majade värvimisel kasutada kohalikke iseloomulikke naturaalseid värvitoone. • Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused kooskõlastada vallavalitsusega; • Uute tänava- ja teekoridoride rajamisel ja kruntide moodustamisel säilitada väljakujunenud tänava- ja teedevõrk ja krundijaotus; • Uued hooned ehitada väljakujunenud ehitusjoonele; • Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste proportsioonide, gabariitide ja katusekujuga; • Uusehitised peavad arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet ja sobima ümbrusesse; • Vältida abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega; • Võimalusel vältida uute hoonete rajamist avanevate heinamaade kohale, kust avanevad kaunid kaugvaated; • Korrastada või taastada piirkonnale iseloomulikud piirdeaiad; • Säilitada haljastustraditsioon ja kõrghaljastus; • Uusehitiste asend, maht ja arhitektuur peavad arvestama olemasolevate väärtuslike ajalooliste ehitistega nii, et kompleksi miljööväärtus säiliks.

Roheline võrgustik

Maakonnatasandi roheline võrgustik on määratud Põlva maakonna teemaplaneeringus Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt toetub rohelise võrgustiku funktsioneerimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse. Tugialadele on tehtud loodusgeograafiline kirjeldus ning seostatud teiste infrastruktuuri elementidega. Värska valla territooriumit läbivad järgmised rohevõrgustiku tuumalad: • Setu tuumala • Piusa – Karisilla tuumala • Lämmijärve tuumala

Nõuded rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks: • Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%; • Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni pole soovitatav muuta. Maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada detailplaneering ning kooskõlastada see keskkonnateenistusega; • Tuumaladel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust; • Tugialadel ehk rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad, hoiualad jne) on majandustegevus vastavalt vabariigi seadustega kas keelatud või piiratud;

32 • Tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäetööstus ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine; • Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmeid nende negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks; • Rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandatavate joonehitiste (teed, kõrgepingeliinid jne), samuti vooluveekogude sängide õgvendamise plaanid tuleb kooskõlastada omavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega; • Uute ehitusalade planeerimisel tuleb silmas pidada, et ei häiritaks rohelise võrgustiku toimimist. Asustuse kavandamisel ei tohi purustada rohelise võrgustiku koridore ega tuumala terviklikkust. Uute asustusalade moodustamine võib toimuda ainult läbi detailplaneeringu koostamise;

• Rohevõrgustiku tugialadel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

Värska valla üldplaneeringuga täpsustatakse rohelise võrgustiku piire. Rohelise võrgustiku piirid on toodud lisas – Kaart nr 3.

Väärtuslikud maastikud

Põlva maakonna teemaplaneeringus Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on erinevate väärtuste alusel väärtuslikud maastikud jagatud kolme kategooriasse: • maakondlik, võimalik riikliku tähtsusega maastik (I tähtsusklass); • maakondliku tähtsusega maastik (II tähtsusklass); • kohaliku tähtsusega maastik (III tähtsusklass).

Värska valla territooriumil paiknevad alljärgnevad väärtuslikud maastikud: • Setumaa, (Värska – Õrsava – Lutepää, Rääptsova – Ulitina piirkond, Mustoja mõhnastik ja Matsuri ümbrus) (II tähtsusklass) • Tonja (II tähtsusklass) • Podmotsa (III tähtsusklass)

Väärtuslike maastike maakasutust suunavad keskkonnatingimused: • Setumaa, (Värska – Õrsava – Lutepää, Rääptsova – Ulitina piirkond, Mustoja mõhnastik ja Matsuri ümbrus) - Maastikukaitseala kasutustingimused on välja töötatud kaitseala kaitsekorralduskavas, mis sätestab küllalt ranged keskkonnakasutustingimused, sellel alal juhindutakse kaitsekorralduskavast. Oluline on säilitada põllumajandusmaastiku avatust ning vältida ebasobivaid uusehitisi avamaastikul. Hooldada tuleb mälestiste ümbrust (niitmine, võsaraie). Võimalusel lammutada mittevajalikud endised kolhoosiaegsed tootmishooned. Värska Vallavalitsuse ehitusmäärusega tagatakse ajaloolis-kultuuriliselt

33 tähelepanuväärse asustusstruktuuri ja arhitektuuriga külade üldilme säilitamine ning käesoleva üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikeks aladeks Rääptsova, Õrsava, Verhuulitsa, Saabolda, Kolossova, Korela ja Matsuri küla. Omavalitsus võib nõuda detailplaneeringut. Matsuri ümbruse küladesse uusehitiste asukohavalikul järgida olemasoleva hoonestuse paiknemist pinnavormide (mõhnade) suhtes. Saabolda õuede ümbruse kordategemiseks rakendada maahooldustoetusi. Analüüsitakse Õrsava metsavaatetorni avalikuks kasutamiseks määramise võimalusi, tagatakse Õrsava järve supluse- ja puhkekohtade avalik kasutus ning hoitakse lahti kallasrada. Võimalusel säilitatakse talude hoonestus nende loomulikus keskkonnas. • Tonja - Looduskaitseala ja looduspargi kasutustingimused on välja töötatud kaitsealade kaitsekorralduskavadega, mis sätestab küllalt ranged keskkonnakasutustingimused, nendel aladel juhindutakse kaitse-eeskirjadest. Ehitamisel tuleb lähtuda küla ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast küla üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Elamuala tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne.) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt välja kujunenud tüpoloogilised iseärasused. Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad, väravad, haljastus ning väikevormid. Värska lahe ehituskeeluvööndit täpsustatakse käesoleva üldplaneeringuga. Kallasrajad tuleb lahti hoida ja tuleb kaaluda kergliiklusteede ning matkaradade rajamist. Uusehitiste asukohavalikul järgida olemasoleva hoonestuse paiknemist ning traditsioonilist õuede mustrit. • Podmotsa - ehitamisel tuleb lähtuda küla ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast küla üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Elamuala tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne.) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt välja kujunenud tüpoloogilised iseärasused.

Muinsuskaitse

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele (RKs RT I 2002, 27, 153) on mälestiste kaitsevööndiks, juhul kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised, tööndusega seotud kohad; 2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed;

34 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid. Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) kinnismälestisest eemaldatud osad; 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid; 3) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed. Muinsuskaitseameti loata on keelatud: 1) vallasmälestise eemaldamine kinnismälestisest, mille juurde see olemuse järgi kuulub; 2) mälestise restaureerimine, konserveerimine, remontimine või muul viisil mälestise ilme muutmine; 3) kasutamine algsel või muul otstarbel. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses keelatud: 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Muinsuskaitseameti ja valla- või linnavalitsuse loata on keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine. Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises. Mälestised liigitatakse arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisteks.

Värska valla muinsuskaitsemälestised on toodud lisas – LISA 2. Värska valla territooriumil paiknevad muinsuskaitse kinnismälestiste asukohad on näidatud üldplaneeringu kaardil – Kaart nr 4. Muinsuskaitsemälestised on kaardil tähistatud ristidega ning juures on mälestise registrinumber, mille järgi on mälestis leitav ka üldplaneeringu lisas – LISA 2. LISA 2 tabeli lõpus on toodud kultuurimälestised, mis on hetkel veel riiklikus registris registreerimata, kuid mis on arvele võetud Põlva maakonnas ja Värska vallas, nendele on antud number ning need on tähistatud kaardil (Kaart nr 4) sama numbriga.

Värska valla maade arendamisel läbi detailplaneeringute tuleb arvestada muinsuskaitseliste piirangutega (N: ehituskeeld muistsetel põldudel). Juhul, kui planeeritavale alale jääb kaitsealuseid objekte, on detailplaneeringu algatamisel vajalik seisukoha küsimine Muinsuskaitseametist. Ehitiste püstitamisel kinnismälestiste või nende kaitsevööndi alale on vajalik Muinsuskaitseameti kooskõlastus. Sama nõue kehtib ka nende kinnismälestiste puhul, mis hetkel veel on riiklikus registris registreerimata, kuid on Põlva maakonnas ja Värska vallas arvele võetud. Nimetatud kinnismälestised on toodud ka üldplaneeringu lisas – LISA 2.

Põhjalaagri hoonestus

Kunagine Petseri Põhjalaager (rajatud Vabadussõja ja II maailmasõja vahelisel perioodil)

35 asub Värska alevikus Õrsava järve kallastel. Põhjalaagri hoonestusest, mille ehitamist alustati 1927.a., on säilinud järgmised hooned: • ratsarügemendi ülema elumaja • II diviisi ülema elumaja • komandandimaja • ratsarügemendi ohvitseride elumaja • meeskonna barakid • intendandi ladu • laagri ambulants • sepikoda • köögi- ja söögisaal • jääkelder

Nimetatud Põhjalaagri hoonestuse säilinud hoonete säilitamiseks tehakse käesoleva üldplaneeringuga Muinsuskaitseametile ettepanek kaaluda hoonete muinsuskaitse alla võtmist.

Tehniline infrastruktuur

Jäätmehooldus

Värska tsentraalkatlamaja masuudihoidla hoonesse planeeritakse jäätmejaam. Jäätmejaama maa-ala juhtfunktsiooniks on jäätmekäitluse maa (OJ).

Vesi ja kanalisatsioon

Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §24 lõikele 5 kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid keskkonnaminister oma määrusega, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse reovee kogumisalad järgnevalt: Värska aleviku ala, Väike-Rõsna küla ala ja Saatse küla ala. Reovee kogumisalad on tähistatud ka üldplaneeringu kaardil (Kaart 1) punase punktiirjoonega.

Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus tuleneb veeseadusest (RT I 1994, 40, 655) §28.

Veehaarde sanitaarkaitseala on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga, on sanitaarkaitseala

36 vastavalt veeseadusele 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa. Sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini veevõtukohast kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel keskkonnaminister.

Vastavalt veeseaduse §28 lõikele 3 sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal tulenevad veeseadusest §281. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine 2) metsa hooldamine 3) heintaimede niitmine 4) veeseire Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas üle 30 m või üle 50 m rakendatakse ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382) ranna ja kalda kaitseks sätestatud kitsendusi. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuete määrusega (RT 2001, 47, 261) kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. Antud määrusega on määratud kanalisatsiooniehitise lubatud kõige väiksem kaugus (kuja) tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuete määruse (RT 2001, 47, 261) järgi on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla ümber kuja. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit.

Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RTI 1998, 41, 624) on püsiva asukohaga saasteallikate ehk paiksete saasteallikate ümber sanitaarkaitseala. (1) Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu vältida saastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territooriumi, võib ta taotleda sanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber. (2) Sanitaarkaitseala on maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtivad sotsiaalministri määrusega kehtestatavad eritingimused ning mille kohal olevas õhus võib saastetaseme piirväärtust ületada. (3) Sanitaarkaitseala piirid määravad valla- või linnavalitsused kokkuleppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

Elekter

Elektri kaitsevööndid 1) piki õhuliine -- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid: -- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m -- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m -- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m -- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m; 2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 3) piki veekaabelliine -- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad mõlemal pool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 4) piki õhuliine -- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Side

Üldplaneeringus tuuakse ära mobiilside mastide asukohad ja nähakse ette mobiilsidemasti likvideerimine Seto Talumuuseumi juurest.

Soojusvarustus

Puudub vajadus. Lokaalne

Gaasivarustus

Gaasivõrgu kaitsevööndite ulatus Kaitsevööndite ulatus on: 1) Gaasitorustiku maa alla ja maa peale paigutamisel: Kaitsevööndi ulatus Gaasitoru nimimõõt Arvutusrõhk p (bar) mõlemale poole gaasitoru DN telge (m) DN < 200 10 16 < p =< 55 200 =< DN < 500 15 DN >= 500 25 5 < p =< 16 sõltumata läbimõõdust 5 p =< 5 sõltumata läbimõõdust vähemalt 1 m

38 2) Gaasitorustiku vee alla paigaldamisel on kaitsevöönd kaks korda laiem võrreldes maa- aluse torustiku kaitsevööndiga

3) Gaasitorustikuga liituvate ehitiste korral:

Kaitsevööndi ulatus ehitise Gaasiehitis Arvutusrõhk p (bar) välisseinast või kaitsepiirdest (m) Gaasijaotusjaam, gaasimõõtejaam 16 < p =< 55 25 ja gaasireguleerjaam p =< 16 12 Kraanisõlm ja sondisõlm p > 16 25 5 < p =< 16 5 Gaasireguleerpunkt p =< 5 2

Tänavavalgustus

Tänavavalgustust on planeeritud laiendada Värskas ja Saatses ning uus valgustus on planeeritud rajada Treskisse ja Matsurisse.

Teed ja liiklusskeem

Planeeritavad-ehitatavad uued teed ja tänavad: • Lasteaia tänav • Uute elamurajoonide sisesed tänavad • Saatse-Matsuri tee • Uue bussijaama teenindamiseks vajalikud teed

Detailplaneeringu kohustusega alad

Seadusest tulenevad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on: • Looduskaitseseadusest tulenevalt kaitstavate loodusobjektide alad • Planeerimisseadusest tulenevalt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Käesolevast üldplaneeringust tulenevad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on:

39 • Miljööväärtuslikud alad • Maakasutuse tsoneeringu kaardil tähistatud järgmiste maakasutuse juhtfunktsioonidega alad: C, B, AA, EK, TT, TL, PP, HP, K, OJ, OT, LE, LS, LR, LT.

Värska Vallavolikogu võib põhjendatud vajadusel algatada detailplaneeringu nendel aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

Katastriüksuse sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel

Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel tuleb lähtuda alljärgnevast tabelist:

ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING KATASTER Tähi Maakasutuse juhtfunktsioon Tähi Krundi kasutamise sihtotstarve Tähis Katastriüksuse sihtotstarve s s C keskuse maa BT kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA maa Üh (Ühiskondlike hoonete maa)

B kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa

B kaubandus-, teenindus- ja BM majutushoone maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA büroohoone maa Üh (Ühiskondlike hoonete maa)

BB kontori- ja büroohoone maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA Üh (Ühiskondlike hoonete maa) AV valitsus- ja ametiasutuse maa AV valitsus- ja ametiasutuse maa Üh või SOTSIAALMAA (Ühiskondlike R hoonete maa) või RIIGIKAITSEMAA AA üldkasutatava hoone maa AH teadus-, haridus-ja lasteasutuse maa Üh või SOTSIAALMAA (Ühiskondlike Ä hoonete maa) või ÄRIMAA

AS spordihoone- ja kompleksi maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA Üh (Ühiskondlike hoonete maa)

AT tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuse Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA maa Üh (Ühiskondlike hoonete maa)

AK kultuuri- ja kogunemisasutuste maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA Üh (Ühiskondlike hoonete maa)

AR sakraal- ja tavandihoone maa Üh SOTSIAALMAA (Ühiskondlike hoonete maa) EV pere- ja ridaelamu maa EP pereelamu maa E ELAMUMAA

ER ridaelamu maa E ELAMUMAA EK korterelamu maa EK korterelamu maa E ELAMUMAA ES hooajalise elamu maa ES hooajalise elamu maa E ELAMUMAA LT teemaa LT tee ja tänava maa L TRANSPORDIMAA

LK kergliikluse maa L TRANSPORDIMAA LE liiklust korraldava ja teenindava ehitise LP parkimisrajatise maa L või TRANSPORDIMAA või ÄRIMAA maa Ä LG parkimishoone maa Ä (või ÄRIMAA (või TRANSPORDIMAA) L)

LJ bussijaama, reisiterminali, depoo, Ä või ÄRIMAA või TRANSPORDIMAA või navigatsiooniseadme, dispetserpunkti maa L või SOTSIAALMAA (Ühiskondlike hoonete Üh maa)

LB tankla maa Ä ÄRIMAA

40 ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING KATASTER LH mootorsõidukite remondi- ja hooldusmaa Ä või ÄRIMAA või TRANSPORDIMAA või T või SOTSIAALMAA (Ühiskondlike hoonete Üh maa) LR Raudtee maa LR raudtee maa L TRANSPORDIMAA LL Lennuvälja maa LL lennuvälja maa L TRANSPORDIMAA LS Sadama maa LS sadama maa T TOOTMISMAA

LV lauter ja väikeujuvvahendi randumismaa Ä või ÄRIMAA või ELAMUMAA või E või T TRANSPORDIMAA või või Üm SOTSIAALMAA (Üldmaa) OJ Jäätmekäitluse maa OJ tavajäätme käitluse maa J JÄÄTMEHOIDLA MAA

OL loomsete jäätmete käitluse maa J JÄÄTMEHOIDLA MAA

OO ohtlike jäätmete käitluse maa J JÄÄTMEHOIDLA MAA

OR radioaktiivsete jäätmete käitluse maa J JÄÄTMEHOIDLA MAA OT Tehnoehitise maa OK kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise T või TOOTMISMAA või JÄÄTMEHOIDLA maa J MAA

OV veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa T TOOTMISMAA

OS soojusenergia tootmise ja jaotamise T TOOTMISMAA ehitise maa

OG gaasi tootmise ja transpordi ehitise maa L või TRANSPORDIMAA või T TOOTMISMAA

OE elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise T TOOTMISMAA maa

OA sideehitise maa Ä ÄRIMAA RR riigikaitsemaa RP piiriületus- ja tollipunkti maa R RIIGIKAITSEMAA

RB sõjaväeosa ja kaitsejõudude baasi maa R RIIGIKAITSEMAA

RL kaitseväe polügoni ja laskevälja maa R RIIGIKAITSEMAA RS sisekaitsemaa RV Kinnipidamisasutuste maa R RIIGIKAITSEMAA

RK päästeteenistuse ja korrakaitseasutuse R RIIGIKAITSEMAA maa TT tootmismaa TH tootmishoone maa T TOOTMISMAA

TP põllumajandusliku tootmishoone ja rajatise T TOOTMISMAA maa TL Laohoone maa TL laohoone maa Ä või ÄRIMAA või TOOTMISMAA või T või R RIIGIKAITSEMAA TM mäetööstusmaa TJ karjääri ja kaevanduse maa K MÄETÖÖSTUSMAA

TR turbatootmismaa K (Tt) Turbatootmismaa PP Puhke- ja virgestusmaa PT turismi- ja väljasõidukoha maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA Üm (Üldmaa)

PL puhkerajatise maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA (Üldmaa Üm või või Ühiskondlike hoonete maa) Üh

PS spordirajatise maa Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA (Üldmaa Üm või või Ühiskondlike hoonete maa) Üh

PK kogunemis-, kultuuri- ja sakraalrajatise Ä või ÄRIMAA või SOTSIAALMAA (Üldmaa maa Üm või või Ühiskondlike hoonete maa) Üh PR Supelranna maa PR supelranna maa ÜM SOTSIAALMAA (Ühskondlike või Ä hoonete maa) või ÄRIMAA HM Haljasala ja parkmetsa maa HP haljasala maa Üm SOTSIAALMAA (Üldmaa)

HM parkmetsa maa Üm SOTSIAALMAA (Üldmaa) K kalmistumaa KS kalmistumaa Üm SOTSIAALMAA (Üldmaa)

KL lemmikloomade kalmistu maa Üm SOTSIAALMAA (Üldmaa)

41 ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING KATASTER V veeala V looduslik veekogu, tehisveekogu V VEEKOGUDE MAA MP põllumajandusmaa MP põllumajandusmaa M MAATULUNDUSMAA MM metsamajandusmaa MM metsamajandusmaa M MAATULUNDUSMAA Näidatakse rastriga näidatakse rastriga H KAITSEALUNE MAA planeeritaval alal ei näidata S SIHTOTSTARBETA MAA

Üldplaneeringu elluviimine

Sundvõõrandamised ja maade munitsipaliseerimised

Sundvõõrandamised on võimalikud vallateede munitsipaliseerimisel ja kergliiklusega teede rajamisel, samuti riigipiiri seaduse täitmisel. Ja muudel juhtudel, kui nõuab valla arengukava. Munitsipaalomandisse on plaanis taotleda järgmised maaüksused: • Koidulasse planeeritava Logistikakeskuse alused maad • Valla vara alused maad • Lobotka sadama alune maa • Värska laululava alune maa • Värska turuplatsi alune maa • Uue bussijaama alune maa • Pikk tn 30 C (Tervisekeskuse) alune maa • Värska uue kiigeplatsi alune maa • Õrsava järve äärde planeeritavate uute elamurajoonide alused maad • Uue planeeritava tööstuspiirkonna alune maa • Matsuri külakeskuse alune maa • Mäeotsa karjääri alune maa • Lobotka külaplatsi alune maa • Uue lasteaia tänava alune maa • Tsässonate alused maad • Treski külaplatsi alune maa • Podmotsa külaplatsi ja surnuaia alune maa

Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjekord

Detailplaneeringute algatamine ning nende järjekord määratakse kindlaks Värska Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidega. Detailplaneeringute koostamine ning nende järjestus sõltub eelkõige konkreetsetest vajadustest ja võimalustest, samuti investeerijate ja ehitada soovijate olemasolust. Omavalitsuse finantseerimisel tuleks detailplaneeringud koostada järgmistele aladele:

42 • Uue bussijaama alale • Värska Gümnaasiumi staadioni ja selle ümbruse alale (Tervisespordikeskuse rajamiseks) • Vallamaja ümbruse alale • Uute elamurajoonide aladele

Tegevuskava Üldplaneeringu rakendamise tegevuskava hõlmab kümmet aastat: 2006 kuni 2016. Maakasutuse valdkonnas on prioriteetseim tegevus maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemine (vt punkti Sundvõõrandamised ja maade munitsipaliseerimised). Mis tagab võimaluse kiireks maaüksustel asuvate hoonete ja maa-alade väljaarendamiseks. Järgmine oluline tegevus on detailplaneeringute elluviimine, välja on toodud neli prioriteetsemat ala (uus bussijaam, tervisespordikeskus, vallamaja ümbrus, uued elamurajoonid). Prioriteetsed projektid ja projektalad on välja toodud tegevuskavas 2006- 2016 (Vt LISA 3. Värska valla üldplaneeringu tegevuskava 2006-2016).

Üldplaneeringu lisad

Üldplaneeringu kaardid

KAART 1 – Värska vald 1 : 25 000 KAART 2 – Värska alevik ja selle ümbrus 1 : 5000 KAART 3 – Värska valla rohevõrgustik 1 : 70 000 KAART 4 – Värska vallas paiknevad muinsuskaitse kinnismälestised 1 : 35 000 KAART 5 – Värska vallas paiknevad tuletõrje veevõtukohad 1 : 35 000 KAART 6 – Avalikud juurdepääsud kallasrajale 1 : 35 000 Üldplaneeringu lisamaterjalid

LISA 1 – Värska valla territooriumil paiknevate kaitstavate loodusobjektide nimekiri LISA 2 – Värska valla territooriumil paiknevate muinsuskaitseobjektide nimekiri LISA 3 - Värska valla üldplaneeringu tegevuskava 2006-2016

43 MP

MP Rääsolaane 93401:002:0010 MP EV K ggg RR MP EV MP MP MP MM 93401:002:0040

Podmotsa 93401:002:0036 93401:002:0132 MP MM Mikitamäe Rõsna MM MP EV MM MP EV 93401:002:0006 MP MP MP MP MP Velna TT EV 93401:002:0400 93401:002:0367 MM MM EV Popovitsa MM MP 93401:002:0429 MM MP EV EV Usinitsa MP MP EV EV MP MP EV 93401:002:0086 MP 93401:002:0080 EV EV 93401:001:0069 MP EV MP 93401:002:0133 93401:002:0414 MM MP EV 93401:002:0025 93401:002:0152 Võpolsova EV 93401:001:0518 93401:002:0418 MM MP MM MM 93401:001:0063 MP AA EV gggMP 93401:002:0001 MP 93401:001:0370 EV ggg MP MP MM 93401:001:0621 PP 93401:002:0015 93401:002:0091 EV ;;; PP EV MP ;;; 93401:002:0342 EV MM 93401:002:0082 MP MP MP MP MP EV EV 93401:001:0586 MP RR OT MM Kremessova 93401:002:0430 MP MP MM EV 93401:002:0102 93401:001:0637 MP MP AA MM 93401:002:0431 93401:001:0591 MP MP EK 93401:002:0270 MM 93401:001:0619 93401:001:0519 MM EV 93401:002:0094 MM RR 93401:002:0092 ;;;` Väike-Rõsna Tonja MP 93401:002:0090 MM MM 93401:001:0528 MM MP 93401:002:0059 MM 93401:002:0129 EV 93401:002:0312 93401:002:0134 93401:001:0282 93401:001:0504 MM MM MM 93401:002:0052 MM 93401:001:0181 93401:002:0077 93401:001:0161 Määsovitsa 93401:002:0380 MM MM MM EV EV MM MM 93401:001:0190 93401:002:0373 93401:002:0416 MP MM 93401:001:0610 93401:002:0282 EV 93401:001:0612 93401:002:0337 EV 93401:002:0054 MM 93401:001:0260 MM 93401:003:0228 Karisilla 93401:001:0150 MP MM EV MP 93401:001:0550 MM 93401:003:0241 MP MM 93401:001:0134 93401:003:0280 EV 93401:002:0437 MP MM 93401:001:0566 93401:003:0143 MM 93401:001:0560 MM HP MM PP; EV 93401:002:0340 93401:001:0311 93401:002:0378 EV HP EK HP 93401:002:0160 93401:001:0072 MM MP MM 93401:001:0022 MM EV EV 93401:002:0405 EV HP 93401:003:0004 93401:003:0041 93401:002:0332 93401:001:0145 MP EV EV EV EV EK MM MP PP EV K 93401:001:0071 93401:001:0531 MP AA AV 93401:003:0040 93401:001:0213 IIIB HP 93401:002:0073 EVIII EV III 93401:001:0232 III 93401:001:0626 III EK EK HP 93401:002:0347 93401:001:0220 B AA MM MM ıB EV C 93401:001:0614 MP 93401:001:0523 EK EK 93401:001:0613 TT EV MM Selise MM EV B 93401:001:0628 EV B MM OT EV MP Lobotka OT B Värska KAART 1 93401:001:0332 MM EV PR 93401:005:0358 TT AA EV MP 93401:001:0615 LE 93401:005:0022 MP MP TT 93401:001:0450 93401:001:0604 MM MM MM MP PP TT Värska vald MM EV MM EV EV MM MM EV PP EV EV EV MP 93401:001:0272 MP MP MP EV MM 93401:003:0010 MM 1 : 25 000 93401:001:0028 EV MP 93401:006:0333 93401:001:0013 Kostkova MP PP MP MP MP MP 93401:001:0515 93401:006:0113 PP MP EV PR EV 93401:005:0113 MM B 93401:006:0058 EV 93401:006:0030 TT PP MM MP EV MP MP 93401:006:0024 MP MM 93401:001:0047 EV 93401:005:0241 MM MP MM 93401:006:0026 OT PP EV MP 93401:006:0049 93401:001:0054 MM MM MM EV 93401:001:0014 333333tm AA MM 93401:006:0111 93401:001:0548 AA MM 93401:006:0438 MM MP 93401:005:0037 MP MP 93401:006:0192 EV MP MP MP EV EV 333333 MP 93401:006:0458 MM MM MP EV 93401:005:0060 OT MP MP 93401:006:0436 gggB 93401:006:0023 EV MP ggg 93401:005:0352 ggg MP 93401:006:0552 ggg EV 93401:006:0435 EV 93401:006:0131 MP MP MP 93401:006:0460 EV 93401:005:0258 MP MM MP LE 93401:006:0016 OT MM MP 333333MP EV MM 333333 MP MM EV 93401:006:0053 MM MM MM EV 93401:006:0183 93401:006:0528 MP 93401:005:0029 EV EV MP MP Õrsava MP MP MM MP 93401:006:0067 93401:006:0271 PP Treski MM 93401:005:0200 MM 93401:005:0272 93401:005:0286 MP 93401:006:0261 93401:005:0071 93401:005:0030 MP MP Verhulitsa 93401:006:0291 EV MM 93401:006:0032 MM MM MM MM 93401:005:0182 MM 93401:006:0490 MP 93401:006:0033 93401:005:0075 93401:006:0173 93401:005:0021 MM Riihora 93401:006:0527 93401:006:0017 93401:005:0290 93401:005:0328 MP 93401:006:0467 93401:005:0291 93401:005:0212 93401:006:0005 93401:005:0043 93401:005:0086 MM 93401:005:0025 93401:005:0343 93401:006:0184 93401:005:0322 MM 93401:006:0262 93401:006:0004 93401:006:0006 93401:005:0288 MM 93401:005:0009 93401:006:0300 93401:005:0292 93401:005:0004 93401:005:0298 MM 93401:006:0526 93401:005:0323 EV MM 93401:005:0006 MP 93401:006:0434 MM MM 93401:006:0250 93401:005:0256 93401:005:0289 93401:005:0008 Soe MM MM MP 93401:006:0370 EV 93401:006:0273 MM Lutepää EV 93401:006:0477 MM MP EV MM 93401:005:0251 93401:006:0443 93401:005:0304 MP 93401:006:0501 93401:006:0013 93401:005:0254 MM 93401:005:0059 MP 93401:006:0046 93401:006:0012 93401:005:0255 93401:006:0533 93401:005:0303 93401:005:0300 93401:006:0437 93401:006:0122 MM 93401:005:0095 MM 93401:006:0532 93401:006:0544 93401:006:0503 93401:006:0521 93401:005:0287 93401:006:0442 93401:005:0039 93401:006:0499 MM 93401:006:0505 EV 93401:006:0500 93401:006:0074 93401:006:0027 93401:006:0380 93401:006:0463 93401:007:0516 93401:006:0465 MP MP MM MP 93401:006:0545 MM 93401:008:0012 MP 93401:006:0028 MM 93401:008:0023 93401:006:0445 EV 93401:006:0529 93401:006:0320 93401:008:0320 93401:006:0444 MP MP 93401:006:0071 93401:008:0237 MP 93401:006:0446 93401:007:0710 EV B 93401:008:0010 93401:006:0072 MM 93401:008:0241 93401:008:0187 MP EV 93401:007:0087 93401:008:0645 93401:006:0495 93401:006:0051 Sesniki EV EV MP MP EV MP MM MP EV MP MM MP MP 93401:008:0049 MP MP MP MM 93401:008:0076 MM MP MP MM MP 93401:008:0208 MP RR MM MM 93401:008:0618 93401:006:0280 93401:006:0061 93401:008:0687 93401:007:0018 93401:008:0156 Perdaku MM MP MM MM 93401:008:0707 93401:008:0714 MM MP EV MP 93401:008:0483 93401:008:0717 MM MM MP 93401:008:0466 MP MM 93401:008:0048 93401:008:0603 93401:008:0705 93401:007:0536 93401:008:0032 93401:008:0526 MM MM MM MM 93401:008:0654 MM 93401:006:0162 93401:007:0700 93401:008:0215 93401:008:0248 93401:008:0102 Saabolda MP MP 93401:007:0020 93401:008:0607 93401:006:0152 MP EV MM MP EV MM MM 93401:008:0620 MP MP MM 93401:008:0538 333333 MP MM 93401:008:0253 Saatse OT AA MP 93401:007:0231 EV MM 93401:007:0652 93401:007:0537 MP EV 93401:008:0197 93401:008:0098 MP AA 93401:007:0718 93401:007:0161 MM 93401:008:0209 93401:008:0701 MP MM MM 93401:007:0727 93401:007:0520 MM 93401:008:0020 93401:008:0195 MP III 93401:008:0640 MP III 93401:008:0665 III MM MM MM OT K AA Litvina 93401:007:0682 93401:007:0162 MM 93401:008:0163 MP MM Kõvera MM 93401:008:0083 MP EV 93401:008:0201 93401:007:0708 MM 93401:007:0717 93401:007:0683 Nedsaja Kundruse MP MP BTT MM 93401:008:0194 MP MP 93401:007:0051 MM 93401:008:0119 93401:008:0058 MP 93401:007:0041 OT 93401:008:0271 93401:008:0166 93401:008:0545 MP MM EV 93401:007:0709 EV MP MM MM 93401:008:0218 MP MP 93401:007:0053 93401:007:0791 Korela 93401:008:0207 93401:008:0128 MP MM MM 93401:008:0657 MP MP 93401:008:0671 93401:007:0451 93401:007:0472 EV EV MM MP 93401:008:0127 MM MP MP MM 93401:007:0431 93401:008:0565 MP 93401:008:0548 MM MP 93401:007:0656 93401:007:0733 MP MP EV MM 93401:007:0200 93401:008:0576 MM 93401:008:0522 93401:008:0043 MM 93401:008:0112 MP MP MP 93401:007:0639 MM EV MP MP 93401:008:0033 93401:008:0228 93401:008:0549 93401:007:0477 93401:008:0001 93401:008:0630 93401:008:0220 MP Kolossova MM MM MP MM 93401:007:0524 MP MM 93401:007:0713 93401:007:0493 MP 93401:008:0524 93401:008:0068 93401:008:0557 93401:008:0643 MP 93401:007:0820 93401:008:0550 93401:008:0502 EV 93401:007:0492 RR MP 93401:007:0481 93401:007:0823 tm 93401:008:0004 93401:008:0541 EV RR 93401:008:0513 93401:008:0052 MP 93401:008:0230 93401:007:0495 MP MP 93401:008:0683 Säpina MM MM MP 93401:007:0021 93401:008:0470 MM 93401:008:0011 93401:008:0653 MM MP 93401:007:0210 EV 93401:007:0061 93401:008:0681 93401:007:0340 93401:008:0212 MM 93401:007:0816 MM 93401:008:0456 MM 93401:008:0578 93401:007:0662 93401:008:0110 MM 93401:008:0508 93401:007:0525 MM 93401:008:0123 MM 93401:007:0813 MM MM MP 93401:007:0812 MM 93401:008:0580 93401:007:0184 93401:007:0697 93401:008:0340 93401:007:0811 93401:007:0770 93401:007:0017 MM MM 93401:007:0270 93401:007:0476 93401:008:0615 93401:007:0680 MM 93401:007:0724 93401:008:0411 93401:007:0621 MM 93401:007:0698 93401:007:0661 93401:008:0270 MP 93401:007:0716 EV MM MM MP 93401:007:0614 MM 93401:008:0131 EV 93401:007:0622 93401:007:0714 93401:008:0391 93401:008:0488 MP MP 93401:008:0142 93401:008:0087 93401:007:0529 MP TT MP TT MM 93401:008:0275 Pattina 93401:007:0500 93401:008:0698 93401:007:0690 93401:007:0527 93401:008:0704 93401:008:0612 93401:008:0507 93401:008:0255 Vaartsi 93401:008:0274 93401:008:0454 93401:008:0489 MM TT MP MP EV MP 93401:007:0027 MP 93401:007:0040 MM MM 93401:008:0453 MM OT 93401:008:0506 MM Kõliküla 93401:007:0706 MP MP Rääptsova MP MM MM 93401:007:0695 MM 93401:008:0065 MP 93401:007:0005 MM 93401:007:0067 MM MP 93401:008:0135 MP 93401:008:0457 MM 93401:008:0695 93401:007:0085 MM MP 93401:007:0474 EV 93401:008:0496 Ulitina 93401:007:0769 93401:007:0799 MM EV EV 93401:008:0697 MM 93401:007:0036 93401:008:0516 93401:008:0486 MM ggg MM gggAA ggg MP MPggg MP MP 93401:007:0240 93401:008:0575 MM MP MP MM MM 93401:008:0030 93401:007:0664 EV MM 93401:008:0445 MM MP 93401:007:0024 93401:008:0350 93401:008:0240 MM MM 93401:008:0099 MP 93401:007:0804 MM 93401:008:0085 93401:007:0723 MP EV MP 93401:008:0674 MP Vedernika 93401:008:0252 93401:008:0189 93401:008:0533 MM 93401:007:0737 MP MM 93401:008:0484 MM AA MM MP 93401:008:0659 B EV MP Voropi 93401:008:0028 93401:008:0040 93401:007:0432 MM MM 93401:008:0185 MP 93401:007:0665 MP Matsuri EV 93401:007:0754 93401:008:0629 MP MP 93401:007:0800 MP MM MP 93401:008:0525 EV MM 93401:008:0631 93401:008:0536 MM MP MP 93401:008:0505 93401:007:0473 MP MP 93401:008:0448 MM LR MM MM 93401:008:0093 93401:008:0642 MM 93401:007:0666 EV MP MP MM MM 93401:008:0597 MM MP LR MP MM 93401:008:0370 93401:007:0487 93401:007:0479 93401:007:0741 93401:008:0535 93401:008:0037 93401:008:0263 93401:007:0757 EV 93401:007:0484 93401:008:0104 93401:007:0676 B 93401:007:0116 93401:008:0625 93401:007:0124 MM TL MM MP MM Koidula MM 93401:008:0476 93401:008:0509 93401:008:0520 93401:007:0402 Kolodavitsa 93401:007:0153 RR LE MP TL TL MM MP MM 93401:007:0391 93401:007:0650 MP MM EV B TL 93401:008:0527 93401:007:0623 OT 93401:008:0035 93401:007:0380 LR 93401:007:0373 93401:007:0091 93401:007:0801 93401:008:0693 93401:008:0590 MM 93401:007:0761 LR MM MM 93401:007:0755 RR 93401:007:0403 RR 93401:007:0693 B 93401:008:0529 93401:007:0687 LR 93401:007:0154 93401:007:0685 93401:007:0485 93401:007:0704 93401:007:0504 93401:002:0312 EV 93401:002:0153 93401:002:0134 93401:002:0154

93401:001:0282 93401:002:0088 MM MM 93401:002:0371 93401:002:0372 93401:002:0052

93401:002:0031 93401:002:0336 MM 93401:002:0028 93401:001:0292 93401:002:0060 93401:002:0381

93401:001:0181 93401:002:0077 93401:002:0051 93401:002:0138 93401:002:0388 93401:001:0561

93401:001:0161 Määsovitsa 93401:002:0380 MM 93401:002:0083 MM

MM 93401:002:0373 93401:002:0416 93401:001:0023 93401:002:0415 93401:001:0609

93401:002:0346 93401:002:0053 93401:001:0610 93401:002:0282 EV

93401:003:0243 93401:002:0337 93401:002:0335 KAART 2 93401:002:0352 EV MM 93401:003:0228 93401:003:0227 93401:001:0260 93401:002:0115

93401:001:0629 93401:002:0348 EV 93401:003:0271 93401:003:0269 VÄRSKA ALEVIK

93401:003:0229 93401:002:0146 93401:003:0241 MP 93401:002:0349 EV 93401:003:0232 93401:002:0039 MM

MM 93401:003:0280 EV 93401:002:0116 93401:001:0134 93401:003:0015 93401:003:0293 93401:002:0038 93401:001:0592 93401:003:0226 93401:003:0289 1 : 5000 93401:002:0437 93401:001:0320 93401:003:0143 93401:001:0566 MM

93401:003:0290 93401:002:0019 93401:002:0017 93401:001:0599 93401:003:0275 93401:001:0057 ; 93401:002:0377 93401:002:0093 MM HP MM 93401:002:0072 EV PP 93401:002:0339 93401:002:0037 93401:002:0340 93401:002:0018 93401:001:0301 93401:003:0277 EV 93401:001:0311 93401:002:0378 93401:001:0050 93401:003:0033 93401:002:0104 93401:003:0281 93401:003:0003 93401:003:0259 93401:001:0312 93401:003:0144 HP HP 93401:002:0160 93401:001:0573 EK MP 93401:003:0142 93401:003:0224 EV MM MP EV 93401:003:0007 MM EV EV EV 93401:003:0283 93401:002:0350 EV EV MP 93401:003:0031 93401:002:0405 93401:001:0526 93401:003:0036 93401:001:0141 MP HP 93401:003:0004 HP 93401:003:0041 93401:001:0616 EV EV MP 93401:001:0132 EV EV 93401:003:0286 MP MP EV 93401:003:0296 93401:001:0145 EV 93401:003:0043 93401:001:0342 EV MP MP MP EK EV MP EV 93401:003:0005 MM EV 93401:003:0008 93401:003:0274 93401:001:0530 93401:001:0142 EV 93401:001:0214 K EV 93401:001:0512 AA 93401:003:0294 93401:001:0531 93401:001:0343 III III 93401:003:0040 III 93401:003:0032 MP EV EV AV 93401:001:0213 93401:003:0230 93401:002:0073 93401:001:0625 93401:003:0267 93401:003:0295 EV B HP 93401:003:0006 93401:003:0150 EK EV EV 93401:003:0037 93401:001:0626 EV 93401:001:0551 93401:001:0606 HP EK EV HP HP 93401:001:0131 93401:001:0067 EV EK 93401:002:0347 EV ıEV EK 93401:001:0588 EV HP AA 93401:001:0532 B EV OT MM 93401:003:0261 EK 93401:001:0009 EV 93401:003:0042 EV MM EV B HP EV C 93401:001:0608 OT TT 93401:001:0524 EV 93401:001:0052 93401:001:0523 LE EK EK 93401:001:0614 MP 93401:001:0522 93401:003:0200 TT MM EV 93401:003:0017 93401:003:0191 tm EV 93401:001:0527 93401:003:0223 B EV EK B 93401:001:0133 93401:001:0628 93401:001:0441 B MM 93401:001:0051 EV EV 93401:001:0607 93401:001:0431 AA 93401:003:0122 OT 93401:001:0055 EV EV Lobotka 93401:003:0025 93401:001:0390 MM TT 93401:003:0171 OT 93401:001:0380 93401:003:0130 B Värska PR EV 93401:003:0262 93401:005:0358

TT EV AA 93401:001:0615 93401:005:0022 MP LE TT TT 93401:001:0450 93401:001:0143 93401:003:0192 93401:001:0460 93401:003:0279 93401:001:0604 93401:001:0046 93401:001:0553 MM MM 93401:001:0045 MM 93401:003:0278 93401:001:0212 MP PP TT TT 93401:003:0265 MM 93401:001:0302 93401:001:0032 EV MM EV EV EV MM 93401:001:0039 EV 93401:001:0480 93401:003:0141 93401:003:0172 MM 93401:001:0037 93401:005:0263 MM EV EV 93401:005:0091 93401:001:0012 PP EV EV 93401:005:0275 EV 93401:001:0033 MP 93401:001:0511 MP EV MP MP MM 93401:003:0018 93401:003:0161 MM

93401:001:0038 93401:003:0010 MP 93401:001:0549 93401:001:0577 EV EV 93401:005:0274 93401:001:0013 93401:001:0554 MP MP Kostkova

93401:001:0510

PP MP MP 93401:005:0082 93401:005:0062 MP 93401:001:0515 PP MP MP 93401:005:0152 PP MP PR PR 93401:005:0113 MM EV MM B

EV 93401:005:0332 PP EV MP EV MP 93401:001:0047 93401:005:0312 93401:005:0241

93401:001:0513 93401:005:0054 MM MP

PP 93401:005:0048 EV 93401:005:0047 93401:005:0094 93401:001:0054 93401:001:0575 MM MM MM EV 93401:005:0331

93401:001:0014 333333 tm AA 93401:001:0044 AA

93401:001:0548 93401:005:0252 MP MP MP 93401:005:0067 AA

93401:001:0053 93401:001:0018 93401:005:0037 MP MP 93401:005:0171 MP 93401:005:0065 93401:001:0540 EV MP 333333 93401:005:0042 EV MM OT MP MP 93401:005:0355 EV 93401:005:0063 MP 93401:005:0060 93401:005:0350 MP

93401:001:0491 93401:005:0028 OT MP MM 93401:005:0352 MP MP EV MP 93401:005:0351 MP 93401:005:0034

EV 93401:005:0258 93401:005:0046 LEGEND KAART 1 JA KAART 2 JUURDE

ja o äe sm Glazovo re Va Zamo_je Kulje Kolomtsõ M I K I T A M Ä E Kir_ino K9K9 T6T6 Suhlova Martõ_ovo K u l j e LämmijärveLämmijärve l a Krasnaja Gora Dubki .. h .. t RääsolaaneRääsolaane .. R ä ä s o l a a n e P o d m o t s a IIIIII variantvariantvariant Dalnevo Lisje

R õ s n a M i k i t a m ä e III-5III-5III-5

a PodmotsaPodmotsaV e l n a j R PodmotsaPodmotsa o

a e

k s b i Saareküla jv l a U s i n i t s a u B u u t s d o K r e m e s s o v a K h v e i _ a i l l a r h a j a t o a Tonja-VärskaTonja-Värska a k b l l i T o n j a s a s i r Budovi_ r Pikalombi jv a II-6II-6II-6 ä II-6II-6II-6 K K8K8 V K8K8 TonjaTonja

Kuuliska Seltsõ K a r i s i l l a J

A Määsovitsa jv S

o U o I s r P K9K9 Väike-Rõsna u K8K8 u J K8K8 S A M ä ä s o v i t s a Jaastrova jv S

U I S e l i s e oja P Berjozovoje jv ska r uli k Ku Jaastrova p

T a KAARTer 3 t tk es o i s b oo K9K9 o L Värska Kostkova Umbjärv Võõlastõ

j V Värska vallaPõrstõ jv ä a r j s J k _ i a E Õ l rs S o a e ja va Põrstõ E V jv K A V e r h u l i t s a S rohevõrgustik U I V Ä R S K A P

Õ r s a v a 1 : 70 000 Lõpolja J

E T r e s k i S Jatsmani (Jat_menevo) E K A Tõrvamäe raba S U M Jaamistõ I ä P d a jõ g i r k p e s li e S oo e s Zahhodõ So

K a Gorodi_t_e J Soe a j A r o S is L u t e p ä ä IU il a P la Kaivosoo k K8K8 o s K8K8 j r a ä V

r k p a j Tiglitsa jv e o s i l e a T6T6 S l T6T6 il is r S e s n i k i Tahojärv a SetuSetu Kõvera Väikejärv K

J A Kõverajärv S IU P e r d a k u P

N e d s a j a a v _ o Samarina l o MustojaMustoja maastikukaitsealamaastikukaitseala M S a a t s e K9K9 Lädinä S a a b o l d a ja o a Saatse k s Serpova T8T8 r Kundruse Saabolda ä V II-5II-5II-5 PiusaPiusa -- KarisillaKarisilla SetumaaSetumaa K o r e l a P

i K8K8 a r K8K8 r a b ä e o r e m P a t t i n a e d j T

U l i t i n a

o Tedremägi

o Vedernika va j Kliima _

Molo

a j

R ä ä p t s o v a o

a M a t s u r i k n

ä Vedernika r u V a a r t s i S

Matsuri o

oo J s Piiroja PIUSA ugu u via K8K8 Sa K8K8

Petseri K o i d u l a S K o l o d a v i t s a

M Veski e Goru_ka Rogozino tk P oh ius ka a j Kunit_ina Gora Mõlnikovo Rogozino jv Kolovinna o ja K8K8 V õ m m o r s k i Puravitsa Tsäältsüvä Grabilova (T_altsevo Puravitsa LEGEND KAART 3 JUURDE

Aluskaart

Asustus Veekogu Jõgi, oja Kraav Riigimaantee Kohalik tee

Metsa- ja põllutee Raudtee

Kõrgepingeliin Järsak Maakonna piir Riigipiir

Omavalitsusüksuse piir Põlva maakona piir

Väärtuslikud maastikud Looduskaitse

Esimene tase Kaitseala

Teine tase Proj. kaitseala laiendus

Kolmas tase Natura loodushoiuala

Kauni vaatega teelõik Natura linnuhoiuala

.. Vaatekoht Väärtuslik märgala

Rohevõrgustik Kaitsmata põhjaveega ala Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala Tuumala Kõrge viljelusväärtusega põlluma Koridor Koidula-Tallinna mnt variandid Potentsiaalne koridor Rääsolaane 4214(Puust kabel) 4215(Kalmistu) 10.1(Kivirist) 11713(Kääbas) rrrrrrrrr 11715(Kääbas) 11714(Kääbas) rrrrrrr 11716(Kääbas)

Mikitamäe Rõsna

11710(Kääbas) 11712(Kääbas) 11711(Kääbas) rrrrrr 11709(Kääbas)

Usinitsa Popovitsa

rrr5.1(Asulakoht II aastatuhandest) Võpolsova rrr4217(Puust kabel) rrr6.1(Asulakoht 11.-13. sajandist) Velna

Kremessova Väike-Rõsna

Tonja rrr7.1(Asulakoht) 2.1(Kääbas) rrr1.1(Kääbas)

Määsovitsa

Karisilla

3.1(Külakalmistu ja kolm ristiga hauakivi) rrr4.1(Asulakoht II aastatuhandest) rrr 23875(Õigeusu kirik) 4219(Anne Vabarna haud) rrrrrrrrr 11717(Kalmistu) 4220(Kalmistu)4221(II maailmasõjas hukkunute ühishaud) rrr 4218(Terroriohvrite ühishaud) Selise Lobotka Värska KAART 4 Kostkova Värska vallas paiknevad muinsuskaitse kinnismälestised rrr4216(Puust kabel) Treski rrr11708(Pelgupaik "Pohlamamägi") 1 : 35 000 Õrsava Verhulitsa

Riihora

Soe

Lutepää

Sesniki

Perdaku

Nedsaja Samarina

8.1(Kalmistu) Saabolda 9.1(Kivirist) Saatse 23874(Õigeusu kirik) rrrrrrrrr Kõvera Kundruse

Litvina Korela

Kolossova

Säpina Vaartsi Pattina

Kõliküla Rääptsova Ulitina

rrr4213(Puust kabel) Vedernika

Matsuri Voropi Kolodavitsa

rrr11707(Kalmistu)

Koidula LEGEND KAART 4 JUURDE

Rääsolaane

Podmotsa Mikitamäe Rõsna

Usinitsa Popovitsa

Võpolsova Velna h3

Kremessova Väike-Rõsna

Tonja h4

Karisilla

h9 Määsovitsa KAART 5 h6 7 Selise Lobotka h h8 Värska vallas paiknevad Värska Kostkova

10 tuletõrje veevõtukohad h

Treski 1 : 35 000 h16 Õrsava

Verhulitsa

Riihora

Soe

Lutepää

h17 Sesniki h11 Nedsaja Perdaku Samarina

18 h12 h h21 Saabolda Saatse Kõvera Kundruse

Litvina Korela

h20 Kolossova h19

Säpina Vaartsi Pattina

Kõliküla Rääptsova Ulitina h14

Vedernika

h13 Matsuri Voropi Kolodavitsa

15 Koidula

h LEGEND KAART 5 JUURDE

Rääsolaane 11.2 Podmotsa

Mikitamäe Rõsna

Usinitsa Popovitsa

8.2

Võpolsova Velna 9.2

Kremessova Väike-Rõsna

Tonja 7.2

Määsovitsa

Karisilla

5.2 4.2 3.2 2.2

Selise KAART 6 Lobotka Värska 10.2

Kostkova Avalikud juurdepääsud 6.2 1.2 kallasrajale

Treski 1 : 35 000 Õrsava Verhulitsa

Riihora

Soe

Lutepää

Sesniki

Perdaku

Nedsaja Samarina

Saabolda Saatse Kõvera Kundruse

Litvina Korela

Kolossova

Säpina Vaartsi Pattina

Kõliküla Rääptsova Ulitina

Vedernika

Matsuri Voropi Kolodavitsa

Koidula LEGEND KAART 6 JUURDE

LISA 1 Värska valla territooriumil paiknevate kaitstavate loodusobjektide nimekiri

1. Mustoja maastikukaitseala (Põlvamaa, Värska vald) – senise Mustoja maastikukaitseala laiendus Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames välja valitud ala arvel, kaitse-eeskiri kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.juuli 2005.a määrusega nr 169. 2. Mustoja MKA, Kahurimäe skv. (Põlvamaa, Värska vald). 3. Mustoja MKA, Lamemäe skv. (Põlvamaa, Värska vald). 4. Mustoja MKA, Lipumäe skv. (Põlvamaa, Värska vald). 5. Mustoja MKA, Mustoja pv. (Põlvamaa, Värska vald). 6. Ulitina püsielupaik, moodustatud keskkonnaministeeriumi 13.jaanuari 2005.a määrusega nr 1 II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitseks. 7. Orelluuska püsielupaik, moodustatud keskkonnaministeeriumi 13.jaanuari 2005.a määrusega nr 1 II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitseks. 8. Nedsäjä püsielupaik (Põlvamaa, Värska vald). 9. Orhideede kasvuala (Põlvamaa, Värska vald), moodustatud Põlva TK otsusega 1989.a. Mustoja oru lammil Verhulitsa külast lõunas II ja III kategooria kaitsealuste liikide kaitseks. 10. Tonja – Karisilla looduspark (maastikukaitseala), moodustatud Põlva TK otsusega 1981.a. piirkonnale tüüpilise looduse ja Setumaa omapära kaitseks. 11. Värska lahe hoiuala (Põlvamaa, Värska vald, Värska alevik), moodustatud Vabariigi Valitsuse 14.juuli 2005.a määrusega nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“ elupaigatüübi rohketoitelised järved ning liikide tiigilendlane, harilik tõugjas ja harilik vingerjas kaitseks. 12. Karisilla oja hoiuala, moodustatud Vabariigi Valitsuse 14.juuli 2005.a määrusega nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“ elupaigatüübi jõed ja ojad ning liigi harilik vingerjas kaitseks.

Mustoja maastikukaitseala, Karisilla oja ja Värska lahe hoiuala on ka Natura 2000 võrgustiku alad, nimetatud selleks Vabariigi Valitsuse 5.augusti 2004.a korraldusega nr 615-k kinnitatud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“.

Kaitstavad üksikobjektid:

1. Mänd "Laudsi pettäi" (Põlvamaa, Värska vald, Verhulitsa küla). 2. Rändrahn; Karisilla kivi (Põlvamaa, Värska vald, Treski küla). LISA 2

Värska valla territooriumil paiknevate muinsuskaitse kinnismälestiste nimekiri

Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr 4213 Puust kabel (tsasson) Matsuri küla 41-k 11707 Kalmistu Matsuri küla 348-k 4214 Puust kabel (tsasson) Podmotsa kalmistu 40-k 4215 Podmotsa kalmistu Podmotsa küla - 23874 Saatse õigeusu kirik Saatse küla - 4216 Puust kabel (tsasson) Treski küla 42-k 11708 Pelgupaik "Pohmalamägi" Treski küla 1296 11709 Kääbas Velna küla 317-k 11710 Kääbas Velna küla 318-k 11711 Kääbas Velna küla 319-k 11712 Kääbas Velna küla 320-k 11713 Kääbas Velna küla - 11714 Kääbas Velna küla 321-k 11715 Kääbas Velna küla - 11716 Kääbas Velna küla - 4217 Puust kabel (tsasson) Väike-Rõsna küla 39-k 4218 Terroriohvrite ühishaud Värska alevik 902 4220 Värska kalmistu Värska alevik - 11717 Kalmistu Värska alevik 347-k 23875 Värska õigeusu kirik Värska alevik k 4219 Anne Vabarna (1877-1964) haud Värska kalmistu 903 4221 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Värska kalmistu 469

Riiklikus registris hetkel veel registreerimata kultuurimälestised, mis on Põlva maakonnas ja Värska vallas arvele võetud:

Number 1.1 - Kääbas Velna külas Number 2.1 - Kääbas Velna külas Number 3.1 - Külakalmistu ja kolm ristiga hauakivi Värska alevikus Number 4.1 - Asulakoht II aastatuhandest Värska alevikus Number 5.1 - Asulakoht II aastatuhandest Väike-Rõsna külas Number 6.1 - Asulakoht 11. – 13. sajandist Väike-Rõsna külas Number 7.1 - Asulakoht Väike-Rõsna külas Sosna saarel Number 8.1 – Kalmistu Saatse külas Number 9.1 – Kivirist Saatse kalmistul Number 10.1 – Kivirist Podmotsa kalmistul

LISA 3 Värska valla üldplaneeringu tegevuskava 2006 – 2016.a

VÄRSKA VALLA ÜLDPALNEERINGU 2006-2016 TEGEVUSKAVA

prioriteet projekt/projektala hinnanguline allikas aasta (d) vastutaja maksumus 1. Saatse-Matsuri otsetee: projekteerimine, ehitus riigi eelarve 2006-2007 Maj. ja Komm Min. 2. Koidula Logistikakeskus erainvestorid, Värska VV 2006-2009 Värska VV 3. Maade munitsipaliseerimine Värska VV 2006-2007 Värska VV 4. Saatse PK kohandamine uueks funktsiooniks 10 miljonit eraettevõtlus, Värska VV 2006-2007 (8) Värska VV 5. Munitsipaalkorterite (2 tk ) väljaehitamine Pikk 12 0, 5 miljonit KREDEX 50 %, Värska VV 50 % 2006-2007 Värska VV 6. Värska Güm. poiste tööõpetuse klass, renov. 0,3 miljonit riigi eelarve 2006 300 000.-, Värska VV 2006-2007 Värska VV, Värska Güm 7. Lasteaia tee ja parkla 1, 3 miljonit Värska VV (riigie. Set. Teede progr. 2006) 2006 Värska VV 8. Noortekeskuse ehituse II etapp, sisustamine 0,7 miljonit riigie. 2006 300 000.-, Holl. fond, Värska VV 2006-2007 Värska VV 9. Värska aleviku, Väike-Rõsna kanalisatsioonitrass, 12 miljonit Interreg III A, Värska VV, KIK 2006-2007 (8) Värska VV reoveepuhastusjaam, pumbajaam. 10. Tervisespordikeskus: detailplan., projekteerim, 7, 49 miljonit riigieelarve (tervisekeskuste progr., 2006-2010 Värska VV infrast. (vesi- ja kanal. ,elekter), maja ja staadioni ehitus RIP kult 2007), Piirkondade konkurentsivõime tugevdam. progr., meede 3.5 11. Kultuurikeskuse renov.: ehitusprojekt, renov., sisustus 4 miljonit RIP 2007, Värska VV, meede 3.5 2006-2007 Värska VV, VK 12. Värska Güm. Renoveerimine: ehitusprojekt, renov. 21 miljonit RIP 2007, Värska VV 2007-2009 Värska VV, VGÜM 13. Elamurajoonid erainvestorid 2007-2008 Värska VV, erainvest. 14. Värska veevärgi laiendus (Kalda tn) 2 miljonit KIK, Värska VV 2007-2008 Värska VV 15. Kergliiklusega teed riigi eelarve 2008 Värska VV 16. Tänavavalgustus (Kalda, P.Haavaoksa tn) Värska alevik Värska VV 2007 Värska VV 17. Kremessova-Velna matkarajad 0,8 miljonit Piirkondade konkurentsivõime tõstmise prg 2007 Värska VV, Värska TIK 18. Vallamaja detailplaneering, haljastusprojekt, rajamine Värska VV, KOP ? 2007 Värska VV 19. Bussijaama uus asukoht, detailplaneering, ehitus Värska VV 2008 Värska VV 20. Valla teed riigieelarve (Set. Teede progr.) 2006-2010 Värska VV Värska VV, STM, Kult 21. Saatse muuseumi püsiekspositsioon 0,1 miljonit 2008 Min Värska VV, STM, Kult 22. STM püsiekspositsioon "Setomaa ajalugu läbi sajandite" 1, 25 miljonit 2008 Min maja ost 23. Lobotka tehnolküla eeluuring 2012 Värska VV, erainvest. 24. Värska Muusikakooli aula renov. 2010-2011 Värska VV, VMK