DOCSLIB.ORG

Värska 2013. Aasta Fotokonkursist Ja Fotoõhtust

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Värska 2013. Aasta Fotokonkursist Ja Fotoõhtust Loov ja mänguline õpe lasteaias lk 4 DETSEMBER 2013 Värska vallal valmis uutele maalekolijatele NUMBER 5(43) mõeldud koduleht „Tule maale“ Gümnasistide kultuurikorralduse kursus lk 3 lk 5 Värska valla sõnumidTASUTA Värska 2013. aasta fotokonkursist ja fotoõhtust Medal maailma karikavõistluste ne on tagurpidi palju õnnelikum“ ning taas kuks osutus juba mitu auhinda võitnud foto Maris Andreller, Kultuurikeskuse juhataja Kristiina Sokku „Õnnelikud leelopäeva rong- „Mõni inimene on tagurpidi palju õnnelikum“ etapilt Värskasse käigulised“. Vana Jüri Seebikoda andis oma Reigo Teervaltilt, kelle foto „Haruldane vaade“ Põhja-Soomes Yllasel toimuvatel Värska valla fotokonkurss „Värska – hüa preemia Jane Vakole foto „Kalur Värska la- pälvis ka Sanaka Baari eripreemia. suusaorienteerumise MK etappidel olõmisõ kotus“ on selleks aastaks läbi. hel“ eest ning Värska Sanatooriumi lemmi- Preemiad anti kätte 3. detsembril toimunud saavutas ühisstardiga tavaraja Võistlustöid hinnati seekord kahes ka- fotoõhtul, kus näidati ka kõiki kon- võistlusel 3. koha Daisy Kudre, tegoorias: „Nii olen ma õnnelik“ ning kursile laekunud võistlustöid. Selleks kes naiste 18,7 km raja läbis ajaga „Seda vaadet ma naudin“, eraldi peeti noor- puhuks oli Värska Kultuurikeskusesse 1.09:28. te ja täiskasvanute arvestust. külla tulnud ka tuntud ja tunnustatud fotograaf Lauri Kulpsoo Tartust, kes Vaid 32 sekundit jäi teda lahutama Preemiatena anti välja Photopointi kinkekaar- on töötanud nii ajakirjas Pere ja Kodu esikoha võitnud venelannast Tatyana did ning suuremõõdulised väljatrükid võidu- kui ajalehes Postimees, samuti on Rvachevast. Teise koha sai 14 fotodest. Eripreemiad panid välja ka mitmed ta oma töid eksponeerinud mitmel sekundiga Kudre eest soomlanna Milka Leppäsalmi. Värska valla ettevõtjad. isikunäitusel. Fotoõhtul vaatasime Täiskasvanute kategooria „Seda vaadet ma ja analüüsisime üheskoos konkursile Väljavõte tulemustest: naudin“ - I koht foto „Vaade Õrsavale“ eest - laekunud fotosid, jõime teed ja sai- 1 RUS Tatyana Rvacheva Russia Helen Saar; II koht foto „Perdaku küla õied“ me Laurilt soovitusi ja näpunäiteid 1:08:56 eest - Ülle Pärnoja; III koht foto „Haruldane veelgi paremate piltide püüdmiseks 2 FIN Milka Leppäsalmi Finland 1:09:10 vaade“ eest - Reigo Teervalt. Täiskasvanute kategooria „Nii olen ma õnnelik“ - I koht , – eks järgmise aasta fotokonkursil +14 Täiskasvanute kategooria „Nii olen ma õnne- foto „Üheskoos sportimas“ autor Henriko Heil selgub, kas neist ka kasu oli! Lisaks 3 EST Daisy Kudre Estonia 1:09:28 +32 lik“ - I koht foto „Üheskoos sportimas“ eest - näitas Lauri oma fotosid, mis olid 4 SWE Tove Alexandersson Sweden Henriko Heil; II koht fotode „Mõni inimene on kindlasti inspiratsiooniks nii mõne- 1:10:00 +1:04 tagurpidi palju õnnelikum“ ning „Sõbraga loo- legi asjaarmastajast fotograafile, ning 5 RUS Yuliya Tarasenko Russia 1:10:31 duses“ eest - Reigo Teervalt (auhind kahe väga tutvustas ka erinevaid fototehnilisi +1:35 6 RUS Anastasiia Kravchenko Russia hea pildi eest); III koht foto „Kaunis kollane“ võimalusi omanäoliste piltide tege- 1:10:35 +1:39 eest - Iisak Sulev Andreller. miseks. Ühe tarkuseterana jäi tema Noorte kategooria „Seda vaadet ma naudin“ suust kõlama mõte, et nii nagu teiste- Daisy Kudre sõnul oli tal juba stardis - I koht foto „Kalur Värska lahel“ eest - Jane gi tegevuste puhul, on ka fotograafias hea enesetunne ning suusad libisesid Vako; Noorte kategooria „Nii olen ma õnne- oluline just ettevalmistus – hea foto laitmatult. Erinevate hajutuste tõttu lik“- I koht foto „Õnnelikud leelopäeva rong- saamisel sõltub 85% just fotopaiga, Kudre eeldatavat esikohapretendenti käigulised“ eest - Kristiina Sokk. pildistatava objekti või inimese ja Tove Alexanderssoni rajal ei näinudki. Seto Talumuuseumi eripreemia sai täiskasva- fotograafi enda ettevalmistusest... Samas oli Daisy Kudrel sama nute kategoorias Reigo Teervalt foto „Maa- Seega – ilusat ettevalmistusaega saa- rajaversioon Milka Läppäsalmiga, kes inimese rõõmud“ eest. Noorte kategoorias buvateks pühadeks ja kauneid kaad- küll eestlanna väikse kukkumise tõttu hinnati auhinna vääriliseks foto „Õnnelikud reid kõigile! sai poolel rajal väikse edu sisse, kuid leelopäeva rongkäigulised“, mille autor on Noorte kategooria „Nii olen ma õnnelik“ - I koht, foto tegi siis ise paar viga ja nii jõudis Kudre soomlannast ette. Tuline võitlus käis Kristiina Sokk. MTÜ Setomaa Turismi lemmi- „Õnnelikud leelopäeva rongkäigulised“ autor Kristiina Sokk finišini, kuid raja lõpuosas oli kindlam kuteks olid Reigo Teervalti foto „Mõni inime- soomlanna ning sai seetõttu Daisy Kudre ees väikse vahe sisse. Just detsembri alguses valiti Eesti parimaks noortetreeneriks Daisy Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaadid treener Raul Kudre. Eesti mehed said kirja 36. (Tarvo on Ingrit Kala, Jalmar Vabarna ja Ahto Raudoja Klaasimäe) ja 41. (Ilmar Udam) koha. Algava hooaja suures “karusellis” Meel Valk, Värska valla arendusnõunik ja oskuslikku juhendajat. Vaatamata kõrgele eale juhendab Vasso mehi väga jätavad olude sunnil vahele eelmise sihikindlalt ja annab meestele õiged laulunipid kätte. Tema töö tõhusust on hooaja selle ala Eesti parimad Even ja Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kaheksateistkümnendat korda selgelt näha Seto Miihi Summa kiirest arengust 2 aasta jooksul. Ansamblit Tiit Toomas. välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto Tsirgukõsõ’ ja Helju Tsopatalo - 10 aasta tegevuse eest Petseris ja ka vene pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva päritolu noortele seto laulude õpetamise eest. Arvis Kiristajat väga põhjaliku kalendriaasta jooksul. töö eest Seto Kotusõnimmi raamatu kokku panemisel. Rahvatantsurühma Hõbehall aktiivse tegutsemise ja seto kultuuri tutvustamise eest. Ülle Käesoleval aastal hinnati vallasisese preemia väärilisteks Ingrit Kala Pärnojat kostipäeva korraldamise ja viitade projekti läbiviimise eest. – rahvarõiva konverentsi korraldamise ja kultuuripärandi aasta raames Ansamblit Klapp seto pillimängutraditsiooni uurimise ja edasikandmise seto käsitöö koolituste organiseerimise eest ja Jalmar Vabarnat – lasteaia ning plaadi “Sepp” väljaandmise eest. Maret Vabarnat - pärimuskultuuri toetuskontserdi korraldamise ja Zetode eestvedamise esimese ülieduka õpetamisel silmapaistva tegutsemise eest - Mareti eestvedamisel aastakümne eest. Vallavälise preemia saab Ahto Raudoja – Seto Instituudi toimib Laanõtsirk, Värska lasteaia pärimustunnid, lisaks seto laulu, juhtimise ja Seto Kirävara sarja väljaandmise korraldamise eest. tantsu ja näitemängu õpetamine seto kultuurinädalal, pärimuslaagris ja Preemia väljaandmise komisjoni kuulusid sellel aastal Raul Kudre, Meel Valk, muinasjutupäeval Mikitamäel. Isa Sakariast - seto vanema laulustiili ja seto Jane Priks, Laine Lõvi, Aare Hõrn, Maivi Laar, Tiina Kadarpik, Maret Vabarna meestelaulu õpetamise eest Värska muusikakoolis. Jane Priksi - Seto käsitöö, ja Ingrit Kala. Kui koosoleku käigus selgus, et nominendiks on esitatud ka laulu ja tantsu traditsioonide edasikandmise ning 10 aasta kultuuritöö Ingrit Kala, taandas Ingrit ennast komisjoni tööst. tegemise eest. Kõivo Kollit (postuumselt) seto vana pillimängutraditsiooni elus hoidmise ja noortele eeskuju andmise eest. Daisy Kudre Kogukonnalt tuli kokku 5 kirjalikku ettepanekut. Komisjoni liikmed esitasid foto ajalehe Jooksja portaalist koosolekul veel omapoolseid ettepanekuid. Preemia kandidaadiks esitati Preemiad antakse kätte 16. detsembril Värska Kultuurikeskuses. Toetavad veel Meremäe vallast Lillepuu Vassot Seto Miihi Summa väga pühendunud Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus. LK 2 Värska - hüä olõmisõ kotus VOLIKOGU koostööd Põhjalaagri arendamiseks. Hoiame korras olemasolevaid Värskasse elama! Koalitsioonileping matka-, ratta- ja turismiradasid. Arendame veeturismi Värska vee- Raul Kudre, vallavanem Värskas, 31.10.2013 lubamist. Planeerime ja pro- kogudel ja planeerime supluskohti. jekteerime Värska valda sada- Koos partneritega korraldame Värska Lähtudes eesmärgist teenida ma, randumissillad ja paatide kuurordipiirkonna 45. aastapäeva Aastaring hakkab jälle lõppema ja uus surub hoolega Värska vallakodanike huve ja vettelaskmise kohad. puhul 2016 aastal rahvusvahelise peale. Mis on vana, mis on uut? Kohalikud valimised teha Värska vallast hüä olõmisõ konverentsi. on läbi saanud ja uus volikogu koosseis mõned kor- kotus, sõlmivad Värska vallas ELUASE rad juba koos käinud. Värskas jätkab valla arengut KOV valimistel kandideerinud Valla rahvaarvu säilitamiseks ning HALDUSREFORM vedamast Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakon- Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parema elukeskkonna loomiseks Oleme veendunud selles, et na nimekirjas kandideerinud inimeste koalitsioon. ja Eesti Reformierakonna nime- toetame elamukruntide planee- ümberkaudsete valdade ühine- Omad ideed on kokku pandud koalitsioonilepingusse ja on käesolevas lehes ära kirja liikmed (edaspidi „Koali- rimist ja kommunikatsioonide des üheks omavalitsuseks suu- trükitud. Nelja aasta jooksul muutub me ümber palju ja kõik uued ideed, mis tsioon“) koalitsioonilepingu, väljaehitamist. Toetame läbi dab ka 3000-5000 elanikuga vald väärivad realiseerimist on teretulnud. milles lepitakse kokku ühise infrastruktuuri korrastamise tagada heal tasemel kõik vajalikud Samas tahaksin vallarahvast tänada usalduse eest ja koos pingutame selle ni- tegutsemise põhimõtted vald- talukohtade uuesti kasutusse- kohaliku omavalitsuse funktsioonid mel, et Värskas oleks hea elada. kondade kaupa. Lepingus kokku- võtmist. Jätkame hajaasustuse ning seejuures arvestada erinevate
Load more

Recommended publications
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut Eesti Keele Osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA K
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA KOHANIMEREGISTRI KEELELINE JA RUUMILINE ANALÜÜS VÄRSKA VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad Kiira Mõisja ja Peeter Päll Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Kohanimede uurimisest ja kogumisest.......................................................................... 6 1.1. Varasemad uurimused ............................................................................................ 6 1.2. Setomaa kohanimed ............................................................................................... 7 1.3. Nimede struktuur ja liigitamine ............................................................................. 8 2. Kohanimede korraldus .................................................................................................. 9 2.1. Kohanimekorraldus 20. sajandil............................................................................. 9 2.2. Seadused ja määrused .......................................................................................... 13 3. Andmed ja metoodika ................................................................................................. 15 3.1. Ülevaade uurimisalast ja kasutatavatest allikatest ............................................... 15 3.1.1. Värska vald ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • 90 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    90 buss sõiduplaan & liini kaart 90 Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva Vaata Veebilehe Režiimis 90 buss liinil (Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 90 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 90 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 90 buss sõiduplaan 66 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Värska 1 Järvesuu Tänav, Estonia kolmapäev 7:10 Lobotka neljapäev 7:10 Reha reede 7:10 laupäev Ei sõida Treski pühapäev Ei sõida Soe Nedsaja Kesk-Nedsaja 90 buss info Suund: Põlva Bussijaam Pilleri Peatust: 66 Reisi kestus: 150 min Matsuri Liini kokkuvõte: Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Koidula, Matsuri, Vaartsi, Kolossova, Korela, Kundruse, Koidula Ulitina, Saabolda, Saatse, Perdaku, Saatse, Saabolda, Ulitina, Kundruse, Korela Tee, Sesniki, Matsuri Lutepää, Verhulitsa, Seto Talumuuseum, Värska Kool, Värska, Lobotka, Tonja, Karisilla, Tibu, Vaartsi Mikitamäe, Laossina, Varesmäe, Töökoja, Võõpsu, Ristipalo, Liivamäe, Halduskeskus, Räpina Kolossova Bussijaam, Tartu Maantee, Jaamamõisa, Toolamaa, Leevaku, Leevaku Keskus, Vana-Leevaku, Korela Härghanna, Võuküla, Ruusa, Võuküla, Kanassaare, Järve, Kauksi, Kivi, Miiaste, Adiste, Himmaste, Kundruse Jaama, Selvehall, Lina, Põlva Keskus, Kooli, Põlva Bussijaam Ulitina Saabolda Saatse Perdaku Saatse Saabolda Ulitina Kundruse Korela Tee Sesniki Lutepää
    [Show full text]
  • Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • Värska Valla Jäätmekava 2012-2021
    VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA 2012 – 2021 VÄRSKA 2012 1 Värska valla jäätmekava 2012-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 4 1. ÜLDINE JÄÄTMEKÄITLUSPOLIITIKA ................................................................................................ 6 1.1 EESTI KESKKONNASTRATEEGIA JA KESKKONNATEGEVUSKAVA .................................................................... 6 1.2 RIIGI JÄÄTMEKAVA ........................................................................................................................................ 7 1.3 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ................................................................................. 7 1.4 EL DIREKTIIVID ............................................................................................................................................. 8 1.5 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID ....................................................................................................... 9 1.6 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED JÄÄTMEMAJANDUSE PLANEERIMISEL ...................... 10 1.7 VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA SEOS ÜLERIIGILISE JÄÄTMEKAVAGA ........................................................... 13 2. VÄRSKA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 14 2.1 VÄRSKA VALLA ASEND JA ASUSTUSSTRUKTUUR ........................................................................................
    [Show full text]
  • Kohanimenõukogu PROTOKOLL Nr 32 Tallinn, 19. Aprill 2010. a PP
    Kohanimenõukogu PROTOKOLL nr 32 Tallinn, 19. aprill 2010. a PP 19.04.2010 nr 12-4/119 (Seisukoha kujundamine e-posti teel) Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Aule Kikas Osalesid: Kohanimenõukogu liikmed (seisukoha kujundamine e -posti tee, kohanimenõ[email protected]) Päevakord: 1. Seisukoha kujundamine ajalooliste Setomaa kohanimede kinnitamiseks Setomaa Valdade Liit pöördus 5. aprillil 2010. a kohanimenõukogu poole palvega kinnitada ajaloolised Setomaa kohanimed. Ajaloolise Setomaa territooriumil asuvad kohalikud omavalitused, kes on moodustanud 1994. aastal Setomaa Valdade Liidu, on pööranud palju tähelepanu seto kultuuri ning ajaloolise mälu hoidmisele ning edasiarendamisele. Üheks põhimõtteks on olnud kasutada avalikus suhtluses autentset enesenimetust „seto“ ning setode ajaloolise asuala nimetusena „Setomaa“. Mõlemad nimetused on juurdunud juba laiemas kasutuses, kaasa arvatud ametlik kirjavahetus, meedia. Setomaa Valdade Liidu soovib tugevdada Setomaal ka piirkondlikke idnetiteete selleks, et luua elujõuline alus külade rühmade koostööks ning piirkondade arenguks. Setomaal ei ole olnud kihelkondi, Setomaa on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12, ühes nulgas keskmiselt 20 küla. Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav. Setomaa Valdade Liidu juhatus taotleb alljärgnevate kohanimede kandmist kohanimede registrisse eesmärgiga kasutada vastavaid kohanimesid viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil: 1. Setomaa (ajalooline setode asuala); 1.1. Poloda nulk; 1.2. Tsätski nulk; 1.3. Saatse nulk; 1.4. Raakva nulk; 1.5. Üle-Pelska nulk; 1.6. Mokornulk; 1.7. Koolina nulk; 1.8. Vaaksaarõ nulk; 1.9. Luhamaa nulk; 2(3) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lg 5, kujundatakse kohanimenõukogu seisukoht antud küsimuses e-posti vahendusel. 07. aprilllil saatis kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas kohanimenõukogu liikmetele Setomaa Valdade Liidu kirja.
    [Show full text]
  • Värska-Saatse Ühendustee Ümberehituse Eelprojekti Keskkonnamõjude Eelhinnang 3
    20.03 .2018 /// Töö Nr 2960/18 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Asutusesiseseks kasutamiseks Töö nr 2960/18 Tartu 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 12 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 16 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 16 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 17 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 20 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 21 5.5. Müra ........................................................................................................... 22 5.6. Õhukvaliteet
    [Show full text]
  • President Toomas-Hendrik Ilves Värskas Käes on Jälle Suvi Ja Puhkuste Aeg
    NNumberu m b e r 22(13)( 1 3 ) JJUUNIU U N I 220070 0 7 Suvi toob Värskasse kõrgeid külalisi President Toomas-Hendrik Ilves Värskas Käes on jälle suvi ja puhkuste aeg. Vallavalitsuse ametnikud kollektiivpuhkusele ei lähe ja püüame kõikide inimeste vajalikud toi- mingud erinevate asendajatega korda ajada. Tänavapildis on rohkem näha võõrast rahvast, mis näitab, et tullakse puhkama ja Setomaale aega veetma. Tihti jäävad silma veekeskuse ja kanalisatsioonitrasside ehitajate töömeeste reklaamidega autod. See näitab, et ehitustööd käivad täie hooga. Värska valla tähtsaim sündmus oli president Toomas-Hendrik Ilvese võõrustamine Seto Talumuuseumis. President külastas Schen- geni piiri ja kiitis meie Värska piirkonna piirivalvureid hea töö eest. President andis Põlva, Võru, Valga, Tartu maavanemaile lõunasöögi, samas tutvudes ka ise seto köögiga. Peale uue valitsuse ametisse astumist on jõudnud juba mitmed ministrid Värskat külastada, mis näitab, et valitsuse liikmed sõidavad Eestis ringi ja viivad end kurssi piirkonna oludega. Külastuskäikudel oleme ministrite tähelepanu juhtinud oma probleemidele erinevais valdkondades. Olen kindel, et meie mured on nende poolt teadmiseks võetud ja otsustamise hetkel sellega ka arvestakse. Setomaa asjatundjate komisjon kogunes Tallinnasse regionaalmi- nistri Vallo Reimaa juurde, kus lepiti kokku probleemide lahenda- miseks töörühmade moodustamised ja 08.–09. juulil on minister ise Setomaale tulemas üles tõstatatud kitsaskohti üle vaatama. Meid külastas Värskast pärit minister Urve Palo, kelle tutvumise eesmärgiks oli lasteaedade lisarahastamissüsteemi koostamiseks (ala- tes 2008. aastast 400 milj kr) andmete kogumine, venekeelsete noorte integratsioon ning lisaks kogu see temaatika, mis puudutab setode elu-olu piirialal. Väga tore on viia külalisi remonditud lasteaeda- raamatukokku ja üllatusega kuulis minister, et lasteaia pedagoogide palgad peaksid Värska vallas jõudma kooliõpetajatega samale tase- mele järgmise, 2008 aastaga.
    [Show full text]
  • Setomaa, Veebruar 2020, Nr 2
    Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Lobotka küläplats ku küläpäivi süä Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko- tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas.
    [Show full text]
  • SETOMAA VALLA ÜLDPLANEERING Maakasutus
    Rõsna küla Podmotsa küla Värska alevik Popovitsa küla 1:15 000 SETOMAA VALLA ÜLDPLANEERING Võpolsova küla Maakasutus Beresje küla Mõõtkava 1:60 000 0 1 2 4 6 8 km Velna küla Kremessova küla Võõpsu küla Lüübnitsa küla Varesmäe küla Väike-Rõsna küla Audjassaare küla Ü Tonja küla Käre küla Toomasmäe küla Laossina küla Rääsolaane küla Võõpsu küla 1:10 000 Beresje küla Podmotsa küla Määsovitsa küla Kahkva küla Mikitamäe küla Rõsna küla Popovitsa küla Usinitsa küla Velna küla Võpolsova küla Puugnitsa küla Kremessova küla Võõpsu küla Väike-Rõsna küla Tonja küla Igrise küla Karisilla küla Määsovitsa küla Värska alevik Niitsiku küla Selise küla Värska alevik Lobotka küla Kostkova küla Järvepää küla Beresje küla Lobotka küla 1:10 000 Õrsava küla Verhulitsa küla Treski küla Kostkova küla Lutepää küla Beresje küla Sesniki küla Perdaku küla Samarina küla Nedsaja küla Saabolda küla Õrsava küla Saatse küla Kundruse küla Verhulitsa küla Korela küla Litvina küla Serga küla Treski küla Kolossova küla Meremäe küla Tepia küla 1:10 000 Vaartsi küla Säpina küla Hilläkeste küla Pattina küla Rääptsova küla Ulitina küla Meremäe küla Vedernika küla Voropi küla Kolodavitsa küla Matsuri küla Koidula küla Merekülä küla Ala-Tsumba küla Keerba küla Poksa küla Talka küla Võmmorski küla Hilana küla Tuplova küla Miku küla Kiksova küla Kiiova küla Jaanimäe küla Tedre küla Melso küla Kõõru küla Juusa küla Obinitsa küla Tsumba küla Kusnetsova küla 1:10 000 Antkruva küla Karamsina küla Maaslova küla Obinitsa küla Vasla küla Korski küla Polovina küla Tessova küla Ignasõ küla
    [Show full text]