Setomaa, mi' silmärõõm! Sissejuhatuse asemel

Miks selline pealkiri meie trükisel, nagu SETOMAA MI' SILMÄRÕÕM? Selleks, et paremini aru saada, tule ja vaata ja meie, kõik setod oleme veendunud, et peale siin käimist on ka sinu silmades rõõm. Kui oled käinud mitu korda, siis hakkad ka ise arvama, et SETOMAA MI' SILMÄRÕÕM! Setomaa on unikaalne koht Eestimaal ja seto kultuur on nii haruldane MAA- ILMAS, et tule ja vaata ise! Siin on märkimisväärsed looduspärlid - rahulik ja veetlevate kallastega järvelaht ning kergesti läbitavad männimetsad oma liivaste radadega.

Kus on Setomaa? Euroopa Liidu piirialal ja osa sellest ka Venemaal, kuid sinna ei pääse ilma viisata!

Pea meeles, et külaline on Setomaal ikka oodatud. Rahvas on Setomaal lahke ja abivalmis. Sõbralikku abivajajat aidatakse alati, nii et ärge peljake küsida! Reisimine Setomaal

Setomaal reisides astu kindlasti läbi Setomaa turismiinfokeskustest Värskas ja Obinitsas, kust saad informatsiooni kohalike vaatamis- väärsuste, teenuste jms. kohta, osta vajalike matkaradade kaarte, brošüüre ja infovihikuid. Setomaal võid matkata jalgsi, jalgratta või autoga. Kõik Setomaa teed ei ole sirged, tasased ja kõvakattega, vahel tuleb seigelda ka küla- ja metsateedel, kuid just seal näedki Setomaa võlu. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode pühad või pidustused: kirmaskid, Seto Kuningriigi päevad, Seto leelopäevad, lihavõttepühad, kirikupühad. Reisil olles tasub hoida pilku ka bensiininäidikul, et mitte ebasobival hetkel külavahele jääda. Ka lihtsamad ravimid ja esmaabikott võiks vajadusel kaasas olla, sest apteekidega on maal kitsas.

Võõpsu-Räpina

Võõpsu Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Võõpsus oled Eestimaa ja Setomaa piiril, sest Võhandu ja Mädajõgi on Eesti- ja Setomaad lahutavaks looduslikuks piiriks. Eestimaa poole peal jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev, jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setomaale. Võõpsu nime tekkimise kohta teab rahvasuu pajatada kahte legendi. Vanarahva pärimuse järgi olla eestlaste seas Võõpsu tuntud Voosu nime all (tolleaegse Võhandu jõe nime järgi). Venelased aga hakkasid Voosu nime hääldama Voobsuu, mis hiljem Wõõbsuks kujunes. See nimetus kestis 1924. aastani, mil Võõpsu sai oma praeguse nime. Teine versioon räägib, et kunagi sajandeid tagasi oli siia elama asunud vepsa rahvusest kala- ja jahimehi ning seda kohta hakati rahvasuus kutsuma Veps. Võõpsu küla on kroonikates mainitud esmakordselt 1428. aastal. Võõpsu küla kuulus ajalooliselt Pihkva kubermangu ning esimese Eesti Vabariigi ajal Petserimaa alla. Küla kuulus Poloda nulka. Külas on näha ka Setomaale omane tsässon - külakogukonna tradit- siooniline pühakoda, mis asutati arvatavasti 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses Püha Nikolai auks. Tsässona lähedal asub muinsuskaitse all olev arheoloogiamälestis maa-alune kalmistu.

1 Viimased reisilaevad käisid Võõpsus 1950-tel. Võõpsu külapühaks oli ja on Migulapäev, mida peetakse kaks korda aastas - 22.mail ja 19.detsembril Siinmail on sündinud kirjanduskriitik ja paljude uurimuste autor Daniel Palgi ja näitleja Olli Ungvere. Võõpsu lähedal (1,5 km) Sülgoja külas on Richard Ritsingu sünnikoht. Võõpsust on pärit ka meie olümpiasportlane Indrek Turi. küla Küla on oma nime saanud arvatavasti venekeelsest sõnast berjoza kask. Küla on tüüpiline kaluriküla, kus talud on ehitatud ridadena paralleelselt Pihkva järve kaldale. Küla on mainitud esimest korda 1582. aastal. Küla kuulus Poloda nulka. Põhitegevus oli kalapüük, enamasti tindipüük ja selle töötlemine. Tänapäeval tegeldakse kalapüügi ja kala kuivatamise kõrval ka köögiviljakasvatusega. Kuivatatakse särge, latikat. Beresje on ainuke küla Setomaal, kus tänaseni elavad vanausulised ehk staroverid. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik. Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Lüübnitsa küla Küla on oma nime saanud tsaar Peeter I-lt, kes käinud siia suviti puhkamas ja randade ilu nautimas (ljubovatsa). Samuti oli Peeter I Põhjasõja ajal Lüübnitsa mäe pealt vaatepunktist ümbrust vaadanud ja ilusa vaate pärast külale nime pannud. Esmakordselt on küla mainitud Pihkva linna ja maakonna meessoost hingede loendus-raamatus 1582.aastal. Tänapäeval tegelevad külaelanikud kalapüügi ning köögiviljakasvatusega. Kevadel võib näha kala nöörile aetuna kuivamas. Rohkesti kasvatatakse sibulat ja sügisel paeluvad suured kuldkollaste sibulate peenrad aedades või sibulakuhjad hoovides kuivamas. Augustis toimub siin traditsiooniline sibula- ja kalalaat. Küla lähedal asub 10,8 hektari suurune ja kuni 3,3 meetri sügavune Lüübnitsa umbjärv, mida ümbritseb lage ja kõva karjamaa. Küla lähedale Pihkva järve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele - Pihkva järvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele Kolpinole ja Mtešile, ümbruskonna küladele - Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele ning moodustatavale sookaitsealale pindalaga 1550 ha. See on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. küla Pihkva järve läänekaldal Laossinas on kaks küla: Laossina e. Vanaküla ja sellest 200-300 m lääne pool - Liiva-Laossina e. Uue- e. Väike- Laossina. Kohalikud nimetavad seda ka Lüütjaks. Laossina külas ja selle lähemas ümbruses on arvukalt riikliku kaitse all olevaid arheoloogiamälestisi. Esimesed kirjalikud teated Laossina küla kohta nimetuse allKlavšina pärinevad aastast 1780. Rahvapärase jaotuse kohaselt on Laossina küla Poloda nulgas. 1880. aastal ehitati kalmistule Neitsi Maarja sündimise püha auks tsässon. Laossina küla pühaks on Väike-Maarjapäev (21. septembril). Peamiseks elatusalaks on läbi aegade olnud põlluharimine, küla järveäärse asendi tõttu oli ja on praegugi olulisel kohal kalapüük ja - kuivatamine. Mikitamäe küla Kalmistu olemasolu ja vanus lubab arvata, et 700 aastat tagasi oli praeguse küla kohal inimasula olemas. Esimest korda mainitakse Mikitamäed vanades 16. sajandi Moskva ürikutes Nikitina Gora nime all aastal 1500. Perekonnanimesid Tsaari-Venemaa ajal talupoegadel ei olnud. Esimesed perekonnanimed osteti Pihkva võimudelt enne I Maa- ilmasõda. Esimeseks nimeks Mikitamäel oli Reisengof, ostetud 1913. aastal.

2 Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku. Mikitamäe läheduses Usinitsas on säilinud tüüpiline ümarpalki- dest seto palvela tsässon, mis on korrastatud 1998. a. Mikitamäe lähedal Suure- külas on sündinud folklorist Veera Pino. Siin möödus ajakirjanik Nasta Pino noorpõlv. Tonja küla Tonja küla on on etniliselt huvipakkuv seto kaluriküla, kus kõik majad asuvad tee järvepoolsel küljel. Tonja küla on tänavküla. Ühele poole jääb ilus ning rahulik järv, teisele aga mõnusalt tuules kohisev Võporsova-Tonja metsapark. Küla keskel oli seto lauluema Anne Vabarna kodumaja. Kilomeetri kaugusel Võporsova külas on Anne Vabarnale püstitatud mälestusmärk, mis tähistab lauluema sünnimaja. Kuigi laulik oli kirjaoskamatu, korvas seda hea mälu. Tal oli meeles üle 100 000 värsirea rahvalaule. Värska Esmamainimine 1585.a. Värska lahe kaldal on inimesed elanud üle 7000 aasta. Asustatud punktina on Värska ammu tuntud kui Pihkva kaubalotjade maabumiskoht. Sellest tuleneb ka Värska nimi: kõigepealt Verhoustje (kõrgsuue), ka Verhoustinski pogost, siis Verska ja Värska. Külas oli väike puukirik, ehitatud aastal 1759 Petseri kloostri poolt püha suurkannataja Georgiuse (Jüri) auks, mis lammutati 1907.a., kui valmis uus kivist kirik. Uue kiriku ehitamine algas 1904 aastal. See kirik ehitati rahva enda rahaga ja läks maksma 17 610 rubla. 1926.a. valmistati Tartus “Teguri” tehases Värska kiriku jaoks “Jüri” kell. Tänapäeval seda enam kasutada ei saa, sest kellas on suur pragu. Kuni 1920.a. kuulus Värska kogudus Pihkva piiskopkonda, alates 1920.a. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse. Rahvapärase jaotuse järgi kuulub Värska Tsätski nulka. Täna on liik- meid koguduses ligi 2000. Kiriku ümber asub Värska kalmistu. Siin puhkab setode vaimse kultuuri suurim kandja, lauluema Anne Vabarna, samuti „Peipsi laulik“- luuletaja Paul Haavaoks. Teine surnuaed asub kirikust pool kilomeetrit põhja suunas ja sinna on maetud ka Värska koguduse esimesed preestrid. Sellel kalmistul on omapäraste, sisseraiutud ristidega kivid, mida mujalt Eestist ei teata. Koguduse piirkonnas asub 7 tsässonat. Tänaseks on Värska kasvanud üle 600 elanikuga alevikuks, kus kontrast vana ja uue, mineviku ja tänapäeva vahel on ehk suurem kui kusagil mujal Eestis. Värska külapühadeks on talvine (9. dets) ja kevadine (6.mai) jüripäev. Värskas on taaselustunud 1977. aastast leelopäevade (Seto Laulupidu) traditsioon. Praegu toimuvad leelopäevad iga kolme aasta tagant.

Värska -

Väike-Rõsna küla Külas on 10 kääbast. 1976.- 1977. a. arheoloogilistel kaeva- mistel leiti siit pronksese- meid, savinõukilde, rituaalse puitehitise jäänused. Kääpad pärinevad I aastatuhande teisest poolest. Külas on tsäs- son. Värska lahe ääres männi- metsas asub ravimuda ja hea ravi poolest tuntud Värska

3 sanatoorium. Siinkandis tuleb maapõuest välja ka maitsev ja kosutav mineraalvesi - värska vesi. Külla ehitatakse Veekeskus, milline hakkab tööle kohaliku mineraalvee baasil. Podmetsa küla Kõige selgemini ja tugevamalt on külakalmistuga seotud kultuuritraditsioonid - nii kombed kui ka suuline pärimus - püsinud Värskast 6 kilomeetrit põhja pool asuvas Podmotsa külas. Väike surnuaed praeguse küla servas, on säilitanud tolle aja külakalmistule omased mõõtmed. Podmotsa kalmistul on väike tsässon. Tsässon on pühendatud püha Kolmainu auks. Tsässona ukse kohal on aastaarvud 1760, 1893, 1932, 1995 ja 2003. Esimene neist tähistab ehitamise aega, teised remontimist. Tsässonast lääne pool seisab suur kivirist, mille kõrgus maapinna suhtes on 1,3 meetrit (kogu risti kõrguseks on 2,1 meetrit). Risti kohta räägitakse, et see olevat oma praegusesse asukohta ise tulnud. Ristid arvatakse pärit olevat 16. sajandist. Podmotsa suurel ristil, rahvapäraselt kivil, on usutud ka olevat ka imettegev ravijõud. Küla kalmistu lähedal on olnud iidne salumets, kus kauges minevikus käidud palvetamas ja ohverdamas.

Värska -

Õrsava küla Värska lahe kaugeim osa on Õrsava järv. Eesti Vabariigi päevil kuni suure sõjani oli Õrsava järve kaldal sõjaväe õppelaager. Värska laager - Petseri Põhjalaager. Nõukogude vägede tulekul Eestisse 1941.a. põhjalaager likvideeriti. Enamus ohvitsere arreteeriti 1941.aastal Petseris ning saadeti NSVL vangilaagritesse. Endisele lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordiplatsile Seto Talumuuseum. Seto Talumuuseum on elav muuseum, mis tutvustab 19.sajandi lõpu - 20.sajandi alguse seto taluarhitektuuri, vanu tööriistu, rikkalikku käsitööd. Esimene hoone- suitsusaun, kerkis muuseumi krundile 1994.a. küla Väike külake paikneb järsuveerelise Mustoja oru idanõlvakul. Siin näeme sellele kandile tüüpilisi elamuid ja taluõuesid. Vanasti olevat olnud Verhulitsa küla, mida läbis Liivimaalt Pihkvasse viiv kaubatee, varustatud kummaski otsas väravatega. Igal õhtul koos päikese loojanguga väravad suleti. Mööda järsku nõlvakut kulgev tee viib paari kilomeetri järel Pikamäe liivale. Verhulitsas olev Laudsi pettai on aga vana mänd ümbermõõduga 3,35m ja kõrgusega 12m, mille juures toimusid vanasti mitmesugused usulised kombetalitused. Verhulitsas on ka AS Värska Vesi tsehh, kus villitakse kuulsat „Värska originaali“ ja muid karastavaid jooke. Lutepää küla Värskast umbes 7 km kaugusel, Lutepää ja Saatse küla vahel asub paari kilomeetri suurune tuiskliiva ala Lutepää liivik, mida nimetatakse Setomaa Saharaks. Pikkmäe järgi (kõrgus 54 m) nimetatakse ka Pikamäe või Pikaks liivaks. Arvatakse, et liivikud tekkisid pärast tohutut metsatulekahju 16. sajandil. Nii liivikud kui nende naaberalad on pälvinud loodusteadlaste tähelepanu. Setomaa Saharasse võime jõuda ka, kui pöörata Õrsava külast vasakule väljadevahelisele teele. See jalgsimatk pole pikk. Sügavaima elamuse saab, kui sattuda sinna põuapäeval. Suurem ja vaadeldavam osa liivikust jääb Venemaa territooriumile. Tähelepanelik peab olema Riigipiiriga!!! Saatse küla Kirikukroonika väidab, et Saatse nimi on olnud kauges minevikus Korki või Gorki. Nimetus Saatse on aga tulnud venekeelsest

4 külanimest “Zatšerenje”, mis mugandati Satseriks (Satserinnaks) ja sellest sai Saatse. Saatse kuulub rahvapärase jaotuse järgi Satserinna nulka. Vanimatest ehitustest on külas Püha Paraskeva (kreeka keeles "reede"), vene keeles "Pjatnitsa" õigeusu kirik 1801. aastast ning selle ümber paikneb vana kalmistu. Kirikus on säilinud polügroomne pärnapuust nikerdus 18.sajandist. Kunstimälestisena on riikliku kaitse all puust ikoon “Paraskeva Päätnitsa lugu”, evangeelium, armulaua leiva- kandik. Kirikus asub ka metallraami sees olev 15. sajandi kivirist, mida on peetud imettegevaks Saatse küla kirmaskipäev on teine pühapäev peale Lihavõttepühi ja Päätnitsapäev. Küla lõpus vanas koolimajas asub 1974.aastal rajatud Saatse Seto Muuseum, mis praegu töötab Seto Talumuuseumi filiaalina. Muuseumis on üle 20 000 ühiku vanavara. Kõige rikkalikumad on põllutööriistade ja -masinate, kalapüügivahendite ja keraamika kogud. Palju on ka skulptor Rinaldo Veeberi skulptuure jm. Saatse lähedal voolab Piusa jõgi. küla Kunagises Ulitina mõisas on Elise Rosalie Auna lapsepõlve- ja noorusmaa. Hinnatav on E. R. Auna värsikultuur, eriti riimitehnika. Tolleaegsed kriitikud nägid tüdrukus Lydia Koidula mantlipärijat.

Värska - Piusa

Treski küla küla on esmamainitud 1652. a. (Trostka). Arvatakse et küla nimi Treski tuleneb sõnast "trostnik" (pilliroog), kuna külas kasutati katusekatteks õle asemel pilliroogu. Treski on kuulsa lauluema Akuliina Pihla (1908-1984) kodukant. Ema jälgedesse astus ka tütar Aino Närap, kes on samuti tuntud leelotaja. Külas on tsässon. Traditsiooniks kujunenud vana jaanipäeva tähista-mine jaanitule ja peoga. Poolteist kilomeetrit Treskist kagus on kunagine pelgupaik Poh- malamägi. Matsuri küla Kunagi kandis see küla Võmorkova, aga ka Piiroja nime. Raudtee ja maantee vahelises kolmnurgas on ruudukujuline kääbas, kuhu on maetud Põhjasõjas Võmorski lahingus (1709) langenud. Matsuris sündis lauluema Miku Ode (Jevdokia Kanniste), kellelt Jakob Hurt kirjutas üles enam kui 20 000 värsirida. Koidula Koidula-Kunitšino Gora rahvusvaheline piiri- ja tollipunkt asub Euroopa Liidu ja VeneFöderatsiooni piiril, kust võite viisa olemasolul jätkata teed Venemaale. 1867. aastast pärit kaardile on kantud ka Kolodavitsa küla, olles Setomaa piiril ja kuuludes Võru kreisi koosseisu. Küla on läbi aegade olnud piiriala ja ajaloost on teada värvikaid legende ja fakte sõdadest, salakaubaveost ja muust, mis piiril toimunud. Praeguse küla territoorium on suur hajaküla. Küla ühest otsast teise on ligi 10 kilomeetrit. Teistpidi on küla pigistatud aga kahe raudteeharu vahele.

5 Piusa küla Piusa raudteejaama lähedal asuvad võimsad inimtekkelised koopad, kus varem kaevandati klaasiliiva. Maa-alust kaevandamist alustati 1922. a., 1970-ndate teisel poolel mindi üle avakaevandamisele. Säilinud on 5 koobastikku, turistidele on avatud kõrge Sammas- koobas. Piusa karjääris paljanduvad devoni ajastu punased ja valged liivad eriti muljetavaldavalt. Piusa liivakoopad on ühed unikaalsemad vaatamisväärsused - võimsad kilomeetrite pikkused labürindid. Siin asuvad Ida-Euroopa suurimad nahkhiirte kolooniad. Koobaste põgusamaks tutvusta- miseks on avatud infomajake, kust iga soovija leiab teavet Piusa liivakarjääri ajaloost ja geoloogiast. Piusa raudteejaama juures Petseri - Võru maantee ääres ligemale 150 I aastatuhande teisest poolest pärit kääbast. Piusal on avatud keraamikaateljee ja käsitöötuba.

Piusa-Tuderna-Lindora-Härma Müürimäed-Vastseliina

Tuderna küla Arheoloogiliste leidude põhjal on Tuderna küla asustatud hilisel pronksiajal, s.o. üle 2000 aasta tagasi. Küla lähedal asuvad suuremad ja väiksemad liivast ümarkääpad, kuhu on maetud inimesi ~ 1000 aastat tagasi. Tuderna oja paremal kaldal asub Silmaallikas. Rahva uskumuse kohaselt on allikaveel tervendav jõud. Esimese Eesti Vabariigi ajal asus Tudernas Eesti kõrgeim raudteesild. Endistel aegadel, 16.-17. sajandil, läks Tudernast läbi Räpina-Vastseliina postitee, mille äärde ehitati mitmed kõrtsid. Tuderna kõrtsi (Krug Tuderna) mainitakse esmakordselt 1789.a. Lindora Lindora külla tasub kindlasti tulla 28. oktoobril, kui peetakse 100- aastase traditsiooniga kuulsat Lindora laata. Laata on kutsutud ka lamba- või Seto- ja Võrumaa piirilaadaks. I aastatuhande II poolest pärit Lindora kääpad asuvad Tabina külast 0,5 km idas Lindora - Tabina tee lähedal. Härma Müürid Enne Lindora küla vasakule metsa sisse keerates jõuate Piusa jõe ürgorgu. Siit saab alguse 15 km matkarada. Autoga saate sõita Jõeveere külani. Sealt edasi jääb teil natuke üle kilomeetri jalgsi matkata, aga Devoni liivakivipaljandid: Härma Mäemine ja Härma Alumine müür Piusa jõe ääres tasuvad vaatamist. Härma Mäemine müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand (43m). Härma alumise müüri juures võib ka telkida ning lõket teha Vastseliina linnus ja Piiri kõrts Kohas, kus Meeksi oja suubub Piusa jõkke, asuvad piiskopilinnuse varemed. Linnus püstitati tolleaegsele Pihkva vürstiriigi piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt ühiselt 1342.a. Varemete juures pakuvad erilist huvi

6 tellistest ja lubjakivist laotud mitmevärvilised ümartornid. 1697.a. olevat Vastseliina kindluses peatunud Peeter I saatjaskonnaga. Peale Põhjasõja purustusi linnust enam ei taastatud. Keskajast saadik on lühim kaubatee Pihkvast Riiga läbinud Vastseliinat. Tee äärde kindluse lähedale ehitati Piiri kõrts, mis on ära märgitud ka 1695. a. teedeatlases. Piiri kõrtsi juures lõpeb ja saab ka alguse Piusa Ürgoru matkarada.

Obinitsa--Meremäe-Meeksi-Luhamaa

Obinitsa Obinitsa on Meremäe kõrval teine suurem setode keskus Võrumaal. Esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1652. a., kuid senised arheoloogilised uurimistööd kinnitavad, et alates hiljemalt VIII sajandist on Obinitsa ja selle lähim ümbrus olnud pidevalt asustatud. Vanimad Obinitsa ja selle lähiümbruse arheoloogilised muistised, I aastatuhande teisest poolest p.Kr. pärit liivast kuhjatud ümar- ja pikk- kääpad, asuvad Tuhkvitsa oru nõlval Sakalovapalos. Obinitsa surnuaias on Lääne-Setomaal vähelevinud XIV sajandist pärit suurte raudkividega piiratud þalnikhauad. 1904. a. valmis Obinitsas Baltimaades ainulaadne kool-kirik, kus alumisel korrusel jagati kooliharidust ja ülemisel töötas kirik. Praegune Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise kirik valmis 1952. a. koguduse preestri isa Vilemoni eestvõtmisel. Obinitsa kiriku suurim püha on paasapäev (19. august). Obinitsast on saanud alguse ka Seto Kuningriigi Päeva traditsioon, mis toimub iga aasta augusti esimesel laupäeval erinevates seto külades. Kaunis ning puhtaveeline Obinitsa järv sobib hästi nii ujumiseks, kalastamiseks kui ka paadi-sõiduks. Järve vastaskaldal asub allikatekkeline liiva- kivipaljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast kutsutakse Juudatarõks (Juudakoopaks, Hundikoopaks). Obinitsa järve kõrgel kaldal kool-kiriku lähistel seisab kaunis Seto Lauluimä skulptuur, mille ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsaile seto laulikuile. Vahel kutsuti Obinitsa kooli isegi Setomaa ülikooliks, kuna seal õppijad said õpetajakutse. Kellatorn ja altar endises kool-kirikus ning tsässon (puust palvemaja) küla keskel lõhuti 1950.a. nõukogude võimude poolt. Külakalmistul on kuulsa lauluema Taarka haud huvitava hauatähisega. Obinitsas asuvad ka seto kultuuri tutvustavad Seto Muuseumitarõ, Seto Seltsimaja ning kunstigalerii “Hal´as kunn”. 1995. a. Liidia Sillaotsa poolt loodud muuseumis tutvustatakse Mokornulga (Obinitsa) kandi setode elu-olu aastatel 1920-1940. Muuseumi tekstiilikogu sisaldab hulganisti kaunist ja värviküllast seto naiste käsitööd hamekirjadest pääliniku otste ning ilukäte- rätipitsideni. Toimuvad ka erinevad näitused käsitööst kunstini; käsitöönurgas käsitööõppused. Tobrova küla ObinitsaMeremäe teest vasakul asub Tobrova küla (esmamainimine 1561.a.), mille peamisteks vaatamisväärsusteks on Luikjärve talu ja selle vahetus läheduses asuv Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon. Luikjärve talu on suurepärane näide terviklikult säilinud kinnise siseõue ning kõrgete väravatega tüüpilisest seto talust. Meremäe mägi ja Meremäe küla Vaaksaare kõrgustikku kuuluv 204 meetrine Meremäe mägi on rahvapärimuse järgi oma nime saanud sellest, et siit mäelt on selge ilma korral näha

7 Pihkva järve. Oskusliku vaatamise korral võib veel muuhulgas näha lubjakivi seljandikku ja Petseri linna. Meremäe mägi on nime andnud Lääne-Setomaa teisele suuremale külale Meremäele. Meremäe on praegune vallakeskus. Viimaste aastate arheoloogilised kaevamised on kinnitanud, et siinkandis on elatud isegi kuni 8000 aastat tagasi. Piirimägi Piirimäel on sajandite jooksul asunud palju riigipiire. 10.-13.sajandini asuti läänemeresoome alasid vallutama nii ida kui lääne suunast. Läänepool Piirimäge on olnud Tartu piiskopkond, Liivimaa, Poola Kuningriik ning 17.-18. sajandini Rootsi Kuningriik. Ida pool Piirimäge on olnud Vana-Vene riik, Pihkva vürstiriik, Moskva Tsaaririik, Vene Keisririik. Praeguseks on alles jäänud Setomaa ja Eestimaa piir, mida tähistab mäe nõlval Piiripettäi. Miikse küla Miikse küla on ammustest aegadest läbinud Riia-Pihkva kaubatee. Miikses asub apostliku õigeusu Ristija Johannese sündimisele pühitsetud väike kirik, mille setod suutsid valmis ehitada 1953. a. tolleaegsete võimude tõsisest vastutegutsemisest hoolimata. Miikse kirikupüha on vana jaanipäev (07. juuli). Kiriku vastas Meeksi oja ääres on Püha Jaanikivi, millel olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan, sellest olevat kivile jäänud jäljed. Kivile tuuakse veel tänapäevalgi ande uskudes kivi ja kõrval voolava Miikse oja (rahvasuus ka Silmaallika) tervendavasse jõusse. Rahvasuu jutustab veel, et kunagi ammu olevat Vastseliina mõisahärra lasknud kivi lõhata ja lauda seina sisse müürida. Seepeale hakanud loomad laudas surema ning kivi tuli oma kohale tagasi viia. Luhamaa Luhamaa apostlik-õigeusu kogudus on asutatud rahva soovil. Metropoliit õnnistas uue koguduse asutamist ja 14.juulil 1929 pandi Luhamaa Pühavaimu apostliku õigeusu kirikule nurgakivi. Luhamaa - Šumilkino rahvusvaheline piiri- ja tollipunkt asub Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piiril.

Kui on soovi tutvuda kogu Setomaaga, siis tuleb teil, hankida Vene viisa. Kõige lihtsam on võtta ühendust reisibüroodega, kes viisade hankimise teenust pakuvad ja lasta see töö neil ära teha. Kui on rohkem pealehakkamist tuleb pöörduda Vene Föderatsiooni Konsulaati.

8 Neile, kes ületavad piiri …

Petseri-Radaja-Mõla-Irboska

Petseri Petseri ümbruskond on asustatud 400-500 aastat tagasi, mõned leiud viitavad 1000 aastasele asustusele. Laiemalt on Petseri tuntuks saanud seoses kloostri asutamisega 1473.a. Kamenka oru nõlvadele. Petseri linn on tekkinud kloostri ja selle kõrval oleva turuväljaku ümber. Petseri põhitänavate suunad ja nimetused viitavad põhilistele kauplemis- ja liikumissuundadele: Pihkva, Riia, Tartu, Võru. Aastatel 1920-1940 kuulus Petseri Eesti Vabariigi koosseisu ja oli Setomaa - Petserimaa maakonnakeskuseks. Tänapäeval on linnas peale kloostrikirikute veel kolm kirikut. Petseri eesti elu peamiseks keskuseks on sealsele Setomaa alale jääv ainuke eesti kool - Petseri II Keskkool. Kool on setode kultuurielu keskuseks Petseris. Radaja Petseri rajoon on erinevate etniliste gruppide segu (piirneb Läti ja Eestiga). Pika aja jooksul on vene õigeusu, eesti luterluse, katoliikluse ja seto rahvakultuurile iseloomulike joonte läbipõimumine loonud Petseri piirkonna kordumatu eripära. Petseri rajooni Pankjavitsa valla Radaja külas, asub Sigova Seto Talumuuseum. Laiaulatuslikult on esindatud koduse käsitöö liigid ketramine, kangakudumine jne. Võimalik on tutvuda erinevate tööriistadega, mille hulgas on huvipakkuvaim linatöötlemise seadeldis. Mõla Mõla küla asub Irboska oru veerul, Irboskast 5 km põhjas. Mõla küla äärsel kirikuteel asub muistne kivirist (15. sajand). Mõla kirik on asutatud ligi 600 aastat tagasi, praegune vanim kivikirik on ehitatud 500 aastat tagasi. Kiriku alt voolab välja väikene ojakene, selle allikal usutakse olevat imeväge. Kiriku ümber on kalmistu, lähedal asub kellatorn ja kloostri varemed. Mõla järv on väga selgeveeline ja sügav. Läbi järve voolab Optjoki jõgi, mis saab vett Irboska linnuse alt Linnjärvest ning suubub Pihkva järve Irboska Irboskat mainitakse vanades letopissides esmakordselt 862. aastal. Irboska linnuse asutamise ajaks on 7.-13. sajand slaavlaste-krivitðide poolt. Vanim asula ja linnus asus nn. “Truvori linnuses” praegusest Irboska kindlusest 1 km loode suunas. 1330. aastal ehitati uus ühe torniga kivist linnus Zeravje mäele. Irboskas asuvad veerohked allikad ehk Slaavi lätted. Irboskas on neli kirikut, kaks tegutsevad tänapäevani.

9 Majutusasutused Sümbolid

seminari- külaliste- rand maja ruum

reisi- sanatoorium minigolf korraldus

puhkemaja piljard tenniseväljak

lõkkeplats - kodu- kokkuleppel grillimise majutus jaht võimalus

saun kanuu- atesteeritud laenutus

kaardiga kalapüügi- maksmise võimalus ratsutamine võimalus

paadi- tube/kohti matkarajad laenutus

telkimise jalgratta- lemmik- võimalus laenutus loomad lubatud

dušš toas ujumise parkimine võimalus

baar suusarajad teeninduse keel ENG, GER, FIN, televiisor palliplats RUS

10 Eve Puhketalu Võõpsu, Mikitamäe vald 2 km Võõpsust Käre suunas +372 5665 1353

3/ 8 + lisavoodid ja stats.telgid 3/6

Köögi kasutamise võimalus

Lisaks: Kokkutulekute korraldamise võimalus, laululava, elav muusika, suitsuahi, grill, väliköök, huvireisid kaatriga, statsionaarsed telgid Teenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS

Sadama puhkeala Rõsna, Mikitamäe vald +372 506 3301; +372 518 5170

2/6+lisavoodid

Köögi kasutamise võimalus

Lisaks telkimine, väliköök, grill, petank, võrkpall Teenindus eesti keeles ja RUS, GER, ENG

Värska külalistemaja Silla 1b, Värska keskuses +372 523 9697 [email protected] my.tele2.ee/candela_ket

10 / 24 + 6 lisavoodit

Hommikusöök hinna sees Toitlustamine ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks omakultuuri õhtute tellimise võimalus Teenindus eesti keeles ja GER, FIN, RUS

11 Hirvemäe Puhkekeskus Värska +372 797 6105, +372 522 9609 [email protected]; www.hirvemae.ee

12/29

Hommikusöök hinna sees Toitlustamine gruppidele ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks parvesõidud, laululava, rannakohvik, laste mänguväljak, peolaudade tellimise võimalus, seminaride, suve- ja talvepäevade ja kokkutulekute korraldamine, saun koos „kindrali punkeriga“, duššid ja köök telkijatele. Teenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS

Värska Sanatoorium 3,5 km Värskast +372 796 4666, +372 796 4793 [email protected]; www.spavarska.ee 69 / 127, alates maist lisaks 32 ühekohalist tuba. 6 sviiti, neist 3 saunaga ja 3 mullivanniga Hommikusöök hinna sees Toitlustamine gruppidele ettetellimisel

Lisaks kuurortravi (looduslikud mineraalvee- ja mudavannid, massaazid, liikumisravi, shin-do, jooga, vesivõimlemine, diagnostika, nõelravi, laser, soolakamber, valgusravi). Lõõgastus-, puhke-, pere-, ravi- ja lightpaketid. Puhkusepakett"Värska light" (E-P) sisaldab: * 7 päeval majutus 2- kohalises toas koos hommikusöögiga * 6 õhtusööki * arsti konsultatsioon * 7 mineraalveevanni (iga päev 1 vann). Tervisepäevad. Bassein, jõusaal, baarid, kauplus. Iluteenused (juuksur, maniküür, pediküür), lauatennis, koroona, laste mängu- väljak, amfiteater, vesijalgrattad, käimiskepid, terviserada osalise laudteega, rand, laevasõidud Lämmijärvel, Värska lähiümbrust tutvustavad ekskursioonid, folklooriõhtud. Teenindus eesti keeles ja ENG, FIN, RUS.

12 Vahtraoru talu Värska-Saatse maantee 10. km, vahetult enne Piusa jõge pööra paremale liivasele metsateele, kust taluni on veel 2,5 km. +372 529 9190 [email protected]; www.hot.ee/vahtraorg

14 kohta majades + 20 kohta lakas

Hommikusöök ettetellimisel Toitlustamine ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks: Kanuumatkad, elamusmajutus, mitmeid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, suvepäevade ja kokkutulekute korraldamine, seiklusturism, indiaaniküla jõe ääres Teenindus eesti keeles ja ENG,RUS

Koidu Kodu 3 km kaugusel Värskast Õrsava järve kaldal +372 796 4911, +372 5341 2864

3/10

Hommikusöök ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks suitsuahi, kiiged, lehtla. Teenindus eesti keeles ja RUS

Teini Talu Väike-Kolodavitsa, Värska vald 4 km Koidulast Võmmorski suunas. +372 513 4809 [email protected]

Lisaks veel Piusa liivakoobaste ja matkarajani 5 km. Kokkutulekute korraldamise võimalus, laululava, järv, kiik. Talus kitsed. Teenindus eesti keeles ja RUS

13 Setomaa Turismitalo küla, Meremäe vald Võrust 28 km Vastseliina poole. +372 508 7399; +372 516 1941 [email protected] www.setotalu.maaturism.ee

2 maja 21 kohta + lisakohad

Hommikusöök ettetellimisel Toitlustamine ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks koroona, petank. Erinevad reisipaketid Setomaal. Käsitöö. Seto kultuuriõhtud. Peolauad. Suvepäevad ja kokkutulekud. Pesemisvõimalus telkijatele, suitsusaun. Teenindus eesti keeles ja RUS

Tabina puhkemaja Tabina küla,Vastseliina vald Võrust 25 km Obinitsa suunas +372 782 9100; +372 509 0143 [email protected]

2 maja / 8 kohta + lisakohad

Hommikusöök hinna sees Toitlustamine ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus.

Lisaks peoteenindus Teenindus eesti keeles ja ENG, RUS

14 Piusa Ürgoru puhkemaja Väiko-Härma küla, Meremäe vald Võrust 31 km, Vastseliinast 10 km, Piusa jõe ääres. +372 528 9134; +372 516 5515 [email protected]; www.puhkemaja.ee

4/9+lisakohad

Toitlustamine ettetellimisel Köögi kasutamise võimalus

Lisaks kiik, petankiplats, suitsusaun koos kaminasaaliga (30 inimest), varjualune (50 inimest), suvel ait 6 kohta. Bussi rent koos giidiga ja matkajuht ettetellimisel. Forellipüük. Suvepäevad ja kokkutulekud. Teenindus eesti keeles ja ENG, RUS

Avalikud Piknikuplatsid

Värska RMK saunad, Mäe puhkemaja, Obinitsa paisjärve rand, Meremäe mägi, Piusa lõkke -ja piknikuplats, Härma alumine müür, Piusa Ürgoru matkarada, Lindora Laadaplats.

Toitlustus Seto Rahvustoit

Seto Tsäimaja Värska +372 505 4673, fax +372 796 4678 Avatud: suvel T-P 11 - 19, talvel T-P 11 - 17 [email protected]; www.hot.ee/setomuuseum Gruppidele ettetellimisel.

Seto Seltsimaja Obinitsa, Meremäe vald +372 78 61 412, +372 5620 3374 [email protected] 40 kohta, toitlustamine ettetellimisel, seto kooride “Tsibihärbläseq” ja “ koor” esinemine Siih saat süvväq, juvvaq ja tandsugi lüvväq. Päälekauba asjakohast tiidüst Setomaa innitse ja parhillatsõ elo kotsilõ. KOS VIIL PAREB KU OBINITSAH!

Kohvikud

Kohvik "Hirve" (40 kohta) Silla 2a, Värska, Põlvamaa +372 797 6105 Avatud: E-P 11-22 suvel

15 Kohvik-baar "Sommer" (70 kohta, ettetellimisel) Silla 1a, Värska, Põlvamaa +372 796 4635, +372 523 9697

Baarid

"Reta" baar (Värska Sanatoorium) (40 kohta baaris + 100 kohta saalis) Värska vald, Põlvamaa +372 796 4698, +372 506 1680 Avatud: L-N 20-01; R 20-03. Reedeti elav muusika

Kauplused

Capital Värska +372 796 4615 Avatud 9.30-20.30 iga päev

Tooma pood Mikitamäe vald +372 795 4310 Avatud 8-20 iga päev

Võru Tarbijate Ühistu kauplused (kõigis Võru TÜ kauplustes)

Vastseliina Konsum Võidu 21, Vastseliina alev +372 785 1081 Avatud 8-20 iga päev

Misso +372 785 6136 Avatud 9-20 iga päev

Obinitsa +372 785 4160 Avatud E-L 9-19 ja P 9-16

Asunduse Vastseliina vald +372 782 8485 Avatud E-R 8-19 ja LP 8-15

Räpina Tarbijate Ühistu kauplused

Mikitamäe Mikitamäe vald +372 797 6910 Avatud E-R 9-19 ja LP 9-17

Järvesuu Värska +372 797 6266 Avatud E-R 8-20 ja LP 8-18 Suvel 8-20 iga päev

Värska Sanatooriumi kauplus +372 796 4700 Avatud E-L 10-17

Muuseumid

Seto Talumuuseum Värska +372 505 4673, +372 521 7684, fax +372 796 4678 [email protected]; www.hot.ee/setomuuseum Avatud: 01.mai-01.nov.: iga päev 10-17 talveperioodil: T-L 10-16; muul ajal: kokkuleppel

16 Seto Talumuuseumis on võimalik tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Võimalik on tellida: seto käsitöö õppust (värviline pits, vöö, sukk, kangakudumine, jmt), seto folklooriansamblite „Leiko“, „Kuldatsäuk“ jt. kontserte, seto pulmaprogrammi, talutöö tunde (sepa-, savitöö, vilja jahvatamisest leiva küpsetamiseni jne.), suitsuauna. Lisaks saab näha vahetuvaid temaatilisi näitusi vanast uueni, käsitööst kunstini, arheoloogiast ja ajaloost.

Seto Talumuuseumi filiaal Saatses Saatse, Värska vald +372 505 4673, +372 5342 1428 Avatud: T-L: 12-16, muul ajal: kokkuleppel

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Obinitsa, Meremäe vald +372 785 4190 [email protected] ; www.zone.ee/muuseumis Avatud: 15. mai-15. september E-R kl 10-17; L-P kl. 11-17 16. sept.-14. mai E-R kl 10-17 Gruppidele ettetellimine. Eelneval kokkuleppel on gruppidel võimalik muuseumi külastada ka muul ajal. Hind kokkuleppel. Muuseumi erinevate teenuste nagu muuseumigiid, käsitööõppus, seto leelo jm. kohta saab täpsemat informatsiooni muuseumi ja turismiinfo telefonil, koduleheküljel või kohapeal.

Kunst ja käsitöö

Seto Talumuuseum Värska +372 796 4678; +372 505 4673 Rikkalik valik kohalikku käsitööd, erinevaid suveniire, maale, postkaarte, seto teemalisi raamatuid ja muid trükiseid jms.

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Obinitsa +372 78 54 190 Võimalik kaasa osta Setomaal valmistatud kaunist käsitööd ning setokeelseid, -meelseid ja teemalisi postkaarte, marke, trükiseid, helikandjaid, suveniire jms.

Seto Seltsimaja Obinitsa, Meremäe vald +372 786 1412; +372 5620 3374 [email protected]

Piusa Käsitöötuba Piusa, Orava vald +372 513 8379; +372 795 6337 [email protected] Avatud: 10.05.- 10.09. Iga päev 10-19, muul ajal: kokkuleppel. Piusa suveniirid ja muu kohalike inimeste käsitöö. Huvilisel on võimalus teha käsitööd.

17 Kontor galerii “Hal´as kunn” Obinitsas Obinitsa, Meremäe vald, Võru maakond [email protected]; [email protected] +372 51 17 361 Evar Riitsaar; +372 56 569 079 Seinamaalingute, maalide tellimine, müük. Püsinäitused- seto maal, lastegalerii, sovhoosi atribuutika. Hooajalised näitused- seto ja teiste põlisrahvaste maal,keraamika , skulptuur, tekstiil. Kunstilaagrid, seminarid, kultuurimatkad, loeng-performancid seto kultuurist

Seto pillimees Raali Ain + 372 52 74 235, [email protected] Karmoškalugusid Setomaalt ja mujaltki

Seto tantsurühmad ja leelokoorid

Rahvatantsuansambel Hõbehall Mikitamäe, 64301, Põlvamaa +372 506 3301 [email protected] Kontsertprogrammid seto leelo ja tantsuga

Leelokoor Helmine Mikitamäe, 64301, Põlvamaa +372 5347 5784 Leelokoori kontsertprogramm

Värska Kultuurikeskus Pikk 12, Värska vald +372 796 4712 / +372 529 1619 [email protected] Leelokoorid "Leiko" ja "Kuldatsäuk" tantsurühmad "Lustiline" ja "Käokuld" Noorte folkrockansambel "Zetod”

Folklooriansambel “Hõpõhelmed ja Meremäe mehed” Meremäe, 65302, Võrumaa; +372 5660 5168 [email protected]

Giidid

Siiri Toomik +372 78 21939, +372 517 8827 Seto- ja Võrumaa; eesti, soome, vene keel

Maivi Laar +372 506 3301; Setomaa, Lõuna-Peipsiveer; eesti keel

Avalikud Internetipunktid Värska Turismiinfokeskus +372 796 4782 Mikitamäe raamatukogu +372 795 4335 Võõpsu raamatukogu +372 795 9345 Värska raamatukogu +372 796 4776 Obinitsa raamatukogu +372 785 4140 Meremäe raamatukogu +372 785 6634

Bensiinijaamad Mahta Kütus Pikk 32a, Värska, Põlvamaa +372 796 4850

18 Pangad

Lähimad sularahaautomaadid: Värska, Värska vallavalitsuse hoone (Pikk 12) Vastseliina, Kauplus Edu hoone (Võidu 21)

Lähimad pangakontorid (sh sularahaautomaadid): Räpina, Kooli 1, E-R 9-17, L 9-13 Põlva, Kesk 11, E-R 9-18, L 9-14 Võru, Vabaduse 10a, E-R 9-18, L 9-14

Postipank - pangatehingud Postkontoris võimalik: · teha kontolt ülekandeid · teha sissemakseid oma kontole · teha sissemakseid võõrale kontole · võtta välja sularaha · küsida kontojääki · saada trükitud kontoväljavõtet Elektroonilised postipangad töötavad Räpina, Värska, Misso, Vastseliina postkontorites. Ülejäänud postkontorites töötavad mitte- elektroonilised postipangad.

Enne, kui tuled Setomaale, pead tegema ka pisut kodutööd!

Kui tahad paremini aru saada setodest ja Setomaast, siis tee endale selgeks, mis või kes on … ··seto potiseto · seto leelo · killõ · seto kargus · kirmask · pühasenulk··· tsässon Peko hamõh

Kui need ja paljud teised asjad selgeks teed, siis on sul lihtsam Setomaad tundma õppida. Kui aga ei viitsi, tule ikka, küll seto teeb sinule selgeks, kes tema on ja siis taipad sa ka ise, kes sina oled!

Setod kes me oleme? Kui kuuled sõna seto, kas tuleb esmalt silme ette kõlisev leelokoor või pahatihti ka vanaemadelt päritud põlglik - kihelev tunne kuskil naha all seto nagu oleks eestlane, aga pole ka või hoopis miskit muud? Rahvapärane seletus etnonüümile „seto“ tulevat ühe seletuse järgi verbaalsest õlakehitusest „ei see ega too“. Eesti kaguosas elavate setode päritolu ja nende omapärase kultuuri kujunemise kohta on läbi aegade avaldatud erinevaid arvamusi. Praeguseks on teada, et esimesed inimtegevuse jäljed Setomaal pärinevad keskmisest kiviajast. Senini ainus siit teadaolev selle perioodi muinasasula Meremäel kuulub arvatavasti hilis-

19 mesoliitikumi, s.o. aega 6500 - 5000 aastat e.Kr. Mesoliitikumi kuuluvaid leide on Setomaalt saadud veel mitmest neoliitilisest (noorema kiviaja) asulakohast, (Värska ja Väike-Rõsna) andes tunnistust Setomaa põhja-ja idaosa asustuse algusest mesoliitikumis. Esimesed inimesed tulid siia lõuna ja kagu poolt ning asusid elama peamiselt veekogude äärde. Setomaa on läbi aegade olnud ääremaa erinevate võimukeskuste piirimail, moodustades omaette toimiva tugeva kogukonna. Keskajale omane elulaad kestis Setomaal 1920. aastateni. Sel ajal põhines oluline roll külal ning kogukonnal. Kogukonna ning küla olulisust sel perioodil peegeldab ka Setomaa rahvalik jagamine nulkadeks. Tähtsad olid suvised külapeod kirmaskid ning praasnikud, mis langesid kokku erinevate usupühadega ning neid tähistati kindla süsteemi järgi. Praasnikute pidamine oli seotud külakabelite ehk tsässonate nimedega. Nimed lähtusid kas pühakust või usupühast. Näiteks Mikitamäe tsässonat teatakse oltuspühi tsässonana. Tsässonad on väikesed hooned, mille kiriklikust taustast annab tunnistust katusel olev rist. Ka hoone sisemus on lihtne. Tsässonad on Setomaa külamaastike lahutamatuks osaks täna- päevalgi. Külapühal kutsuti külasse kokku oma suguvõsa. Taoline külade ja nulkade kaudu eristumine räägib tugevast identideedist, mis on setodele iseloomulik katänapäeval. pühade olulisusest nähtub ka setode tähtsat osa kujundanud vene õigeusk, mis algselt oli segatud usuga esivanemate hingedesse. Vanasti ohverdasid kodupreestrid ja rahvatargad ametliku jumalateenistuse raames ka loodushingedele, pühadele puudele ja kividele. Seda on peegeldanud rohkete rituaalide läbiviimiskohad näiteks praeguseni loomuliku kombena haual söömised, ja ohverdamispaigad (Meeksi jaanikivi). Tänu sajandeid püsinud eraldatuseleeraldas setosid venelastest eelkõige keel, eestlastest aga poliitiline ja usupiir on seto kultuuris säilinud palju vana. Põhja Setomaa paistab silma mõnevõrra arhailisema kultuuri ning teatud konservatiivsusega. Eesti rahvateadlased teevad meelsasti oma kogumisretki Setomaale. Setomaa huvitab neid oma hõbedaste ehete, tsässonate ja sealsete inimestega. Tänu eraldtusele on seto kultuur säilinud ja läinud oma rada, tekitades mittesetodes kas võõristust või imetlust. Setode rollist eestlaste maailmapildis on raske aru saada. Setosid on ajast aega pilgatud, kuid ometi kasutatakse neid endi reklaamimiseks. Kas setodest on saamas Eesti sümbol? Setode rahvarõivad on ainulaadsed kogu maailmas. Setod kandsid rahvarõivaid teistest eestlastest kauem, isegi veel 20. sajandi algul. Seto naise rahvariiete juurde kuulub rikkalik hõbeehete komplekt. Oma tähtsuse poolest ei olnud need ainult ehted: nad on andnud edasi erinevat informatsiooni. Oluliseks detailiks peetakse suurt kuhiksõlge, mida kandsid ja kannavad abielunaised. Kõige vanem seto sõlg valmistatud ajavahemikus 1808-1818 Tartus. Suure sõlega seotud kommete rohkus lubab oletada, et enne hõbedast sõle ilmumist kaunistasid seto naised end mingi muu rinnaehtega. Seto mees kannab aga vene mõjutusena särki ehk hamõt pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Kõige huvitavamad on aga seto meeste sukad, mis oma rikkaliku kirja ja erksate värvidega märkamatuks ei saa jääda.

20 Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida on kasutatud pühaserättide, käterättide, pealinikute ja ka põllede juures. Regilaul ehk leelo pole Setomaal lihtsalt ajalugu, vaid elav ajalugu ja tänapäev ühteaegu. Regilaulust pole siin veel saanud võõrdunud ja ähmastuvat vanemat kultuurikihistust ja kindlalt võib väita, et vanem rahvalaul on siin rohkem au sees kui mujal Eestis. Kindlate arengulooliste tegurite tõttu pole muud kultuurimõjud Setomaal domineerima pääsenud. Tänapäeval on Setomaa piirkond, kus imelise looduse ja heade puhkamisvõimaluste kõrval osatakse veel väärtustada traditsioonilisi kombeid, kus austatakse oma keelt ja usku ning põlvest põlve kantakse edasi teadmisi.

Loodus Suhe inimese ja looduse vahel on Setomaal taas viimase kasuks pöördumas. Põhja Setomaad iseloomustavad liivased ja väheviljakad maad ning valgusküllased männimetsad. Värska lahe ümbrusele vajutab aga oma pitseri järve lähedus. Läbi Setomaa voolav Piusa on siin suurim ja tähtsam jõgi, olles ühtlasi ka piirijõeks. Piusa on tuntud oma külma vee ja suure languse poolest, kus on arvukalt veskikohti, siin-seal kaunid liivakivi- paljandid. Piusa pole tegelikult kogupikkuses Eesti jõgi, jõe kõige alumine, ligi 14 km pikkune lõik jääb praegu hoopis Venemaa territooriumile. Piusa külmaveelisus on tingitud tema põhjaveelisest toitumisest. Jahe, ajuti lausa külm, keemilistelt omadustelt puhas vesi on loonud soodsad eeldused lõheliste jaoks. Piusa on lõheliste kudemis- ja elupaik. Puhtaveelises jões elab tosin kalaliiki, sealhulgas ka kaitsealused liigid, nagu harjus, võldas ja jõeforell. Setomaa liivased männimetsad, eriti aga lagedamad nõmmealad on justkui varjupaik lõuna poolt sisserännanud taimeliikidele. Siin võib näha stepist ja metsastepist pärit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud või haruldased. Siin kasvavad harilik käokuld, võsu- liivsibul, kännas-kipslill, haguheina liigid jt. Nõmmed vahelduvad orgudega ning huvitavad on ka niidud ja soolapid ning orgudes paiknevad järvekesed ja ojakaldad. Setomaal ei puudu isegi Lääne- Eesti niitude asukas harilik käoraamat. Eesti eripäraseim maanurk on niisiis väga omanäoline ka taimede poolest. Kagu-Eesti maavaradele mõeldes tuleb arvatavasti kõigil meelde Piusa valge klaasiliiv. Piusa liivakarjäärist on aegade jooksul kaevandatud tuhandeid tonne liiva. Piusa liivast on tehtud klaasi ning seda on kasutatud ka metalli valuvormide tegemisel. Teine klaasiliiva leiukoht on aga Imana-Tabina, kus liiva kvaliteet on veelgi parem. Mõlemad leiukohad jäävad Setomaa vahetusse lähedusse. Setomaa ehitusliivavarud asuvad mõhnastikes, mis jäävad Piusa jõest põhja ja ida poole. Liivakihi paksus võib ulatuda kohati 20 - 30 meetrini. Peale särava liiva peitub Setomaa põues aga teisigi rikkusi. Ravi-, laua- ja ravi-vanniveena tuntud Värska mineraalvesi pärineb mitmest põhjavee kihist. Esimesed puurkaevud rajati 1967. aastal. Mida sügavamal vesi asub, seda rohkem on seal lahustunud mineraal- aineid. Värska kõige sügavamast puurkaevust ligikaudu 600 m

21 sügavuselt pärit vees on mineraalaineid koguni 19 grammi liitri kohta. Värska orglaht on suures osas täitunud pruuni, ühtlase konsistentsiga või veidi sõmerja mudaga. Lahe põhjas on kuni kahe meetri paksune turbakiht ja selle peal lasub järvemuda, mida kasutatakse edukalt meditsiinis. Järvemuda paksuseks on kohati 12 meetrit ning ravitoimega järvemuda maardla pindala on umbes 76 ha. Värska lahe muda ja mineraalvett on üle kahekümne aasta kasutatud lahe idakaldale ehitatud sanatooriumis. Kaugeim kagunurk võib uhkustada ka omapärase lubjakivi- lasundiga, Tiirhanna külas väikeses kivimurrus tungib esile lubjakivi ja dolomiit. Setomaalt võib leida ka savi. Setomaa savi jätab sõrmede vahel libeda ja veidi rasvase mulje. Tuhkvitsa oja kaldal paljanduvat savi kasutati juba 1931. aastal telliste tootmiseks. Enamik soodest ja ühtlasi nende turbavarudest jääb Setomaa põhjaossa, kuid turbalasundi tüsedus on väike. Otstarbekam on tarbida siinsete soode marja- ja seenerikkusi ning nautida puutumatut rabamaastikku.

Kultuurikalender 2005

05.01.-08.01. Talsipühad Värska Seto Talumuseumis 07.-08.01. Talsipühad Obinitsas 11.02. Üle valla vastlapäev Missos 13.02. Võrumaa puhkpilliorkestrite päev Missos 16.02. Ahunapäiv Värska Seto Talumuuseumis 18.-20.02. EMV suusaorienteerumises Värskas 25.02. Misso rahvamaja uue maja 20. sünnipäev 22.-26.03. Koolivaheaeg Värska Seto Talumuuseumis 03.04. VIII Võrumaa vokaalansamblite päev Missos 11.04. Tobrovo kirmask 09.-10.04. Peko kevad Värska OK PEKO 01.05. Lihavõtted. Munade veeretamine Värska kiigeplatsil 01.05. Lihavõttepühade tähistamine Mikitamäe kiigeplatsil 01.-07.05. Lihavõtted Obinitsas 05.-15.05. XII Seto Pitsi Päevad Värska Seto Talumuuseumis 06.05. Jüripäeva kirmask Värska Kiigeplatsil 08.05. Oltuspüha jumalateenistus ja kirmask Mikitamäel 21.-22.05. III Peko MTBO Rattaorienteerumine Värskas 22.05. Migulapäiva kirmask Helbi külas 03.06. Obinitsa Muuseumitarõ sünnipäev 12.06. III Rattamaraton Värska GP 18.06. Jaanipidu Mikitamäel 23.06. Jaaniõhtu Värskas 23.06. II ümber Pulli järve jooks 23.06. Jaaniõhtu Väike-Kolodovitsas Teini talu orus.

22 30.06. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 07.07. Vana jaanipäev Miikses 07.07. kirmask 07.07. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 08.07. Seto Jaanipidu Käre külaplatsil 09.07. Jaanituli Treskis 12.07. Piitrepäeva kirmask Uusvadas 14.07. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 15.07. Naljapäev Väike-Kolodovitsas Teini talus 16.07. Rahvapidu Misso laululaval 21.07. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 28.07. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 29.07. Päätnitsapäev Saatses 30.07. Tüü- ja ilotalgu Värska Seto Talumuuseumis 04.08. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 05.-07.08. Setomaa III Tantsupäevad Värskas 05.-18.08. Suvelavastus "Taarka" Obinitsa vana koolimaja juures. 06.08. Seto Kuningriigi Päev Luhamaal 07.08. Annepäeva kirmask külas 11.08. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 13.08. Värska/e Kurgi Rock IV Värskas 18.08. Iloõdak Värska Seto Talumuuseumis 18.08. Ristikäik Obinitsa järve äärde 18.-20.08. Obinitsa Kultuurifestival 19.08. Paasapäev Obinitsas 20.08. Lepa kirmask 27.08. Sibula-, kala- ja käsitöölaat Lüübnitsas 27.08. Muinastulede öö külas 27.-28.08. EMV orienteerumises Kitsemäed 02.-03.09. Meremäe Savipäevad 10.09. Porovikupäev Värska Seto Talomuuseumis 28.10. Lindora Laat 01.-05.11. Värska Seto Talumuuseumi sünnipäeva nädal 11.11. Nahtsipühi Küllätüva ja Serga külas 26.11. Seto muinasjuttude päev Mikitamäel 20.12. Seto lauluimä Anne Vabarna õhtu Värskas

23 Kirikupühad 2005

07.01. Kristuse sündimise püha, Talsipühi 19.01. Issanda ristimise püha, Viiris´tmine 30.01. vaga Antonius suur, Tennüspäiv 15.02. Issanda templisseviimise püha, Kündlepäiv 13.03. Andeksandmise, piimast loobumise pühapäev, Maasenits 07.04. Neitsi Maarja rõõmukuulutamise püha, Kapsta-Maara´päiv 23.04. Laatsaruse laupäev, Laasõrpäiv 24.04. Palmipuudepüha. Issanda Jeruusalemma minemine, Urbõpäiv 01.05. PAASA, Kristuse ülestõusmise püha, Lihavõõdõh öine jumalateenistus 06.05. suurkannataja Georgiuse mälestuspäev, Jüripäiv Värskas 08.05. Tooma pühapäev, Oltuspühi Mikitamäe 10.05. Hingedepäev, rõõmu kuulutamine surnutele, Raadovits (surnuaiapüha) 22.05. Peapiiskop Nikolause mälestuspäev, Migulapäiv Võõpsus 09.06. Issanda Taevaminemise püha, Suur Ristipäiv 19.06. Nelipühi päev. Kolmainu Jumala püha, Suvistepühi 07.07. Ristija Johannese sündimise püha, Jaanipäiv 12.07. Ülemapostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäev Piitrepäiv 29.07. Suurkannataja Paraskeva mälestuspäev Päätnits Saatase 02.08. Prohvet Eelia mälestuspäev Iljapäiv Rääsolaane 07.08. Püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema mälestuspäev Annepäiv Väike-Rõsna 19.08. Issandamuutmise püha Paasapäiv Obinitsa 28.08. Jumalasünnitaja uinumise püha Maarjapäiv Petseri 11.09. Ristija Johannese surmapäev Ivanaskorona 21.09. Neitsi Maarja sündimise püha Väike Maarjapäiv Laossina 27.09. Ristiülendamine püha Vissenja 14.10. Jumalasünnitaja kaitsmise püha Mihklipäiv Mikitamäe piirkond 05.11. Hingedepäev Midrosk sügisene surnuaiapüha 10.11. Suurkannataja Paraskeva mälestuspäev Rämmänipäiv Saatse 11.11. Suurkannataja Anastasia mälestuspäev Nahtsipäiv 21.11. Peaingel Miikaeli mälestuspäev Mihalapäiv 04.12. Neitsi Maarja templisseviimise püha 09.12. Suurkannataja Georgiuse mälestuspäev Väike Jüripäiv 19.12. Peapiiskop Nikolause mälestuspäev Talvine Migulapäiv

24 Tähtsamad numbrid Tasuline infoliin: 1188; 1182 Päästeteenistus: 112 Politsei: 110 Kiirabi: 112 Puksiirabi “Voorimees”: +372 517 2210 Tehniline autoabi maanteel (mobiililt): 1888 Vetelpäästeühing: +372 796 2897, +372 529 6002 Piiriinfo: Koidula piiripunkt +372 786 6500 Luhamaa piiripunkt +372 286 6351 Värska kordon +372 786 6183 Saatse kordon +372 786 6191

Setomaa Turismiinfod

Värska Turismiinfokeskus Pikk 12, Värska +372 796 4782 [email protected] www.verska.ee; Avatud: 15.mai-15.sept: T-L 10-18; 16.sept-14.mai: E-R 9-17

Obinitsa Turismiinfopunkt Obinitsa, Meremäe vald +372 785 4190 [email protected] www.hot.ee/setotour Avatud: 15.mai-15.sept: E-R 10-17; L-P 11-17; 16.sept-14.mai: E-R 10-17

Kogu selle jutu panid kokku Värska Turismiinfokeskus, Obinitsa Turismiinfopunkt ja MTÜ Veekeskuse Arendusselts.

Kujunduses kasutatud Värska Gümnaasiumi II klassi ja Obinitsa, Meremäe ja Mikitamäe kooli õpilaste töid.

Projekti rahastasid Setomaa vallad, Kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm ning turismitegijad Setomaal.

Trükkinud trükikoda nr. 44 AS Markes-Fin.