Viljandi Vallavolikogu O T S U S
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus
Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016. -
Eesti Kirjanduse Seltsi Väljaanne
'Vi E EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE II BERNHARD LINDE, PILK TAGASI. — J O H. AAVIK, ROMANI JA GERMANI KULTUR. — V. GRÜNTHAL, KODUMAA MUINASTEADUS.—J. W. JANNSENI KIRJAD TSENSOR H. SUIGUSAARELE. — ÜLES ÜHISELE VANAVARA KORJAMISELE. — KIR JANDUSLIK ÜLEVAADE. • — J. K Õ P P, A. HERA KLIDES, TEADUSLINE PIIBLI SÕNARAAMAT. — UUED RAAMATUD 1911. — EESTI KIRJANDUSE SELTSI PROTOKOLLID 1912, 1-15. TOIMEKOND: V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, M. KAMPMANN, J. LUIGA, W. REIMAN, J. TÕNISSON SEITSMES RftSTftKÄlK 1912 fr. K. u.ro'U7.rä[«*f I Ei;*. š.tvjV c.uklik I TRÜKITUD .POSTIMEHE- TRÜKIKOJAS — TARTUS, 19-12 Pilk tagasi. Nüüd kus 1911 a. juba selja taga, on võimalik ka ülevaade saada, mis see aasta meile ilukirjanduslikult on andnud. Ja miskisugune tühjuse tunne jääb sinusse, kui sa selle ülevaatega mõttes oled lõpule jõudnud. Vähe malt nende ridade kirjutaja ei saa enesele ette kujutada, et see tõesti 1911 a. õli, mis selja taga: kui heameelega ei mõtleks ja ei kirjutaks, läinud aastat meele tule tades — 1901. Kui palju tröösti peitub selles, kui palju uute võitude võimalusi! Läinud aasta oli mingisugune epigonide ajajärk. Võib olla, see oli puhkuseaeg, jõude silmapilk, kus uuteks töödeks jõudu kogutakse, kus ennast sirutatakse, et seda mõjukamalt üles astuda. Ja see oleks ainuke troost, mis meie enestele praegu, uue algava aasta lävel eneste ja teiste rahustamiseks anda suudame. Asjata näitas ka Eesti Kirjanduse Seltsi ergutamine 1910 aastal tehtud tööde eest läinud aasta algul olevat. Nagw selle ergutamise pilkamine kajas meie kirjandus- likku tühjusesse kohe peale auuhindade väljakuulutamist ergutuse osaliseks saanud Jaan Liiitropi uuem töö «Villem Elgas", mis, nägu ühes arvustuses tabavalt oli öeldud, isegi hra A. -
Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03. -
23 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
23 buss sõiduplaan & liini kaart 23 Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa Vaata Veebilehe Režiimis 23 buss liinil (Viljandi - Kolga-Jaani - Põltsamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:55 - 14:10 (2) Viljandi Bussijaam: 8:45 - 15:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 23 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 23 buss saabub. Suund: Põltsamaa 23 buss sõiduplaan 36 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 - 14:10 teisipäev 6:55 - 14:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:55 - 14:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:55 - 14:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:55 - 14:10 Uueveski Tee laupäev 6:55 - 14:10 Uueveski tee, Viljandi pühapäev 6:55 - 14:10 Triisa 1 Ööbiku Tee, Estonia Eketare Tee 23 buss info Väikemõisa Suund: Põltsamaa Peatust: 36 Taari Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Varesemäed Uueveski Tee, Triisa, Eketare Tee, Väikemõisa, Taari, Varesemäed, Saarepeedi Tee, Palu, Kõre, Aimla Tee, Saarepeedi Tee Raba, Parika, Ristivälja, Oorgu, Tangu, Tässi, Ennu, Vaiatu, Järtsaare, Türsa, Kooli, Vissuvere, Kolga- Palu Jaani, Süsivere, Ahjupera, Liivasaare, Adra, Külmoja, Kase, Metsavahi, Võisiku, Kuningamäe, Lossi, Kõre Põltsamaa Aimla Tee Raba Parika Ristivälja Oorgu Tangu Tässi Ennu Vaiatu Järtsaare Türsa Kooli Vissuvere Kolga-Jaani 6 Viljandi Maantee, Estonia Süsivere Ahjupera Liivasaare Adra Külmoja Kase Metsavahi Võisiku Kuningamäe Lossi Lossi, Põltsamaa Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa Suund: Viljandi Bussijaam 23 buss sõiduplaan 38 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:45 - 15:40 teisipäev 8:45 - 15:40 Põltsamaa 14 Tartu Maantee, Põltsamaa kolmapäev 8:45 - 15:40 Viljandi Mnt. -
Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks. -
Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla -
Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930. -
Täistekst (1.091Mb)
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa, -
Artur Vassar
Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud. -
Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus....................................................................................................................... -
V Õ R T S J Ä R V
Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo -
31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kolga-Jaani: 6:10 - 15:10 (2) Viljandi Bussijaam: 7:15 - 17:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kolga-Jaani 31 buss sõiduplaan 48 peatust Kolga-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 15:10 teisipäev 6:10 - 15:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:10 - 15:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:10 - 15:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:10 - 15:10 Kösti laupäev Ei sõida 92 Tartu, Viljandi pühapäev Ei sõida Vallamaja 3 Viiratsi Puiestee, Viiratsi Viiratsi 4 Tiigi, Viiratsi 31 buss info Suund: Kolga-Jaani Teemeistri Peatust: 48 Reisi kestus: 82 min Piima Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Vallamaja, Viiratsi, Teemeistri, Piima, Aruküla, Aruküla Vana-Võidu Tee, Vana-Võidu, Vana-Võidu Tee, Nuia, Kuudeküla, Leemeti, Uusna, Tusti, Kõõru, Tõnuküla, Vana-Võidu Tee Mähma, Kalmetu, Kalmetu Kool, Kalmetu Kooli Põik, Vana-Võidu tee, Estonia Tänassilma, Rebaste, Risti, Valma Teerist, Kivisaare, Kurika, Valma, Kurika, Kivisaare, Valma Teerist, Oiu, Vana-Võidu Ulge, Leie, Meleski Rist, Palandi, Meleski, Põrga, 8 Looduse Tee, Estonia Mändide, Tooma, Lalsi, Pajumäe, Reinu, Mustamäe, Päovere, Kalmistu, Kolga-Jaani Vana-Võidu Tee Nuia Kuudeküla Leemeti Uusna Tusti Kõõru Tõnuküla Mähma Kalmetu Kalmetu Kool Tartu — Viljandi