Tartu Ülikool Õigusteaduskond Avaliku Õiguse Instituut

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tartu Ülikool Õigusteaduskond Avaliku Õiguse Instituut View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Külliki Kiiver KOHALIKE OMAVALITSUSTE REFORMIKAVAD JA REFORMID (1918-1939) Magistritöö Juhendaja: prof. E.-J. Truuväli Tallinn 2010 1 Olen koostanud magistritöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö on vormistatud 31.mai 2010.a seisuga. .................................................................... Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ..................................................................... 2 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 EESSÕNA ................................................................................................................... 5 Kohaliku omavalitsuse haldus- ja territoriaalne reform ................................................................................... 6 Eesmärk ja uurimismeetodid ............................................................................................................................. 13 Struktuur ja allikmaterjalid ............................................................................................................................... 15 I KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUS, SEADUSANDLUS JA OMAVALITSUSÜKSUSED 1917-1920 ..................................................................... 20 1.1. Kohaliku omavalitsuse korraldus Vene Ajutise Valitsuse ajal ja Eesti Vabariigis enne 1920.a põhiseaduse jõustumist ....................................................................................................................................... 20 1.2. Eelnõu „Eesti omavalitsuse korraldus“ ja Asutava Kogu omavalitsuskomisjoni eelnõu „Eesti omavalitsuse seadus“ ........................................................................................................................................... 27 1.3. Kohalik omavalitsus Eesti 1920.a põhiseaduses ................................................................................. 34 1.4. Omavalitsusüksused: omavalitsuskorraldus ja territoriaalne süsteem ............................................ 38 1.4.1. Maakonnad ............................................................................................................................................ 38 1.4.2. Linnad .................................................................................................................................................... 40 1.4.3. Alevid ...................................................................................................................................................... 42 1.4.4. Vallad ...................................................................................................................................................... 43 II KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORMIKAVAD JA EELNÕUD NING NENDE ELLUVIIMINE 1921 – 1933.AA ................................................................................. 47 2.1. Eesti Omavalitsusseaduse eelnõu ................................................................................................................ 47 2.2. Vabariigi Valitsuse poolt 1922.aastal esitatud linna-, valla- ja maakonnaseaduse eelnõu ..................... 50 2.2.1. Linnaseaduse eelnõu .............................................................................................................................. 58 2.2.2. Vallaseaduse eelnõu ............................................................................................................................... 64 2.2.3. Maakonnaseaduse eelnõu ...................................................................................................................... 66 2.2.4. Reaktsioon 11.novembril 1922.a. Riigikogule esitatud eelnõudele .................................................... 68 2.3. Kohalike omavalitsuste eelarve ja maksude reformi lähtekohad ning teostamine ................................. 74 2.4. Vallaomavalitsuste reformikavad 1928-1930 ............................................................................................ 81 2.4.1. Siseminister J.Hünersoni 20.märtsi 1928.a vallaomavalitsuse seaduseelnõu lähtekohad ............... 81 2.4.2. Kohtu- ja siseminister T.Kalbuse 31.jaanuari 1930.a vallaomavalitsuse seaduse põhimõtted ja kohtu- ja siseminister A.Anderkopi 19.augustil 1930.a vallaomavalitsuse seaduse eelnõu ....................... 86 2.5. Maaomavalitsuste reformikavad 1931 -1933 ............................................................................................ 91 2.5.1. EML 19.septembri 1931.a nn põhilaused maaomavalitsuste kui teise astme omavalitsuse kohta . 91 2.5.2. Kohtu- ja siseminister A.Anderkopi 1932.a esitatud maakonnaseaduse eelnõu .............................. 93 2.5.3. EML 1933.a esitatud eelnõud .............................................................................................................. 96 2.5.4. Kohtu- ja siseminister V.Roobergi 21.septembril 1933.a Vabariigi Valitsusele esitatud maakonnaomavalitsuse kaotamise seaduse eelnõu ....................................................................................... 99 3 III KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORMIKAVAD JA REFORMIDE TEOSTAMINE 1934-1939 ....................................................................................... 103 3.1. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariigi 1920.a põhiseaduse muutmise seaduses (1933) .......................... 103 3.1.1. 1933.a põhiseaduse muudatuste elluviimine maaomavalitsuste alal ............................................... 105 3.1.2. Muudatused seadusandluses ............................................................................................................... 108 3.1.3. 1937.a vallaseadus ................................................................................................................................ 114 3.2. Eesti Vabariigi 1937.a põhiseadus ja selle alusel kehtestatud omavalitsusseadused ............................ 121 3.2.1. Maakonnaseadus ................................................................................................................................. 121 3.2.2. Linnaseadus ......................................................................................................................................... 125 3.3. Valdade haldusterritoriaalne reform ........................................................................................................ 128 3.3.1. Valdade haldusterritoriaalse reformi põhimõtted ja eesmärgid ..................................................... 130 3.3.2. Valdade haldusterritoriaalse reformi läbiviimise käik .................................................................... 139 LÕPPSÕNA ............................................................................................................ 149 SUMMARY .............................................................................................................. 153 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU .............................................................. 157 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................................... 157 Kasutatud seadusandlik materjal 1918-1940 .............................................................................................. 163 1992-2003 ........................................................................................................................................................ 167 Kasutatud arhiivimaterjalid ......................................................................................................................... 167 Kasutatud kohtupraktika ............................................................................................................................. 168 Kasutatud avaldamata käsikirjad ................................................................................................................ 169 KASUTATUD LÜHENDID ....................................................................................... 170 LISAD ..................................................................................................................... 172 Valitsusjuhid , sise- (ja kohtu-)ministrid ning nende parteiline kuuluvus .............................................. 173 Andmed maakondade pindala, elanike arvu ja tiheduse kohta 1928.a seisuga ....................................... 176 Maakondade piirimuudatused 1919-1934 ................................................................................................... 177 Maakonnavolikogude ülesanded .................................................................................................................. 178 Maakonnavalitsuste tulude ja kulude jaotumine eelarves 1923 ................................................................ 182 Linnarahvastiku juurdekasv ja vähenemine aastatel 1923-1930 (protsentides) ...................................... 184 Linnade rahvastik aastatel 1930 ja 1931. .................................................................................................... 185 Alevite tulude ja kulude jaotumine eelarves 1923.a ................................................................................... 186 Eesti haldusjaotus 1905 ................................................................................................................................
Recommended publications
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Haljala Vallaraamatukogu Arengukava 2020- 2025 Kinnitamine“ Lisa
    Haljala Vallavalituse 15.04.2020 korralduse nr 153 „Haljala Vallaraamatukogu arengukava 2020- 2025 kinnitamine“ Lisa HALJALA VALLARAAMATUKOGU ARENGUKAVA 2020 - 2025 Haljala 2020 SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed ..................................................................................................................................... 4 1.1 Haljala vallaraamatukogu missioon, visioon ja väärtused ......................................................... 5 1.2 Lühiülevaade ajaloost .............................................................................................................. 5 1.3 Teeninduspiirkond ................................................................................................................... 5 2. Hetkeolukord .................................................................................................................................. 6 2.1 Kogude komplekteerimine ....................................................................................................... 7 2.2 Statistika ja SWOT analüüs ....................................................................................................... 8 3. Tegevuskava 2020 - 2025 ................................................................................................................ 9 3.1 Organisatsioon ja juhtimine ....................................................................................................
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • Application of Link Integrity Techniques from Hypermedia to the Semantic Web
    UNIVERSITY OF SOUTHAMPTON Faculty of Engineering and Applied Science Department of Electronics and Computer Science A mini-thesis submitted for transfer from MPhil to PhD Supervisor: Prof. Wendy Hall and Dr Les Carr Examiner: Dr Nick Gibbins Application of Link Integrity techniques from Hypermedia to the Semantic Web by Rob Vesse February 10, 2011 UNIVERSITY OF SOUTHAMPTON ABSTRACT FACULTY OF ENGINEERING AND APPLIED SCIENCE DEPARTMENT OF ELECTRONICS AND COMPUTER SCIENCE A mini-thesis submitted for transfer from MPhil to PhD by Rob Vesse As the Web of Linked Data expands it will become increasingly important to preserve data and links such that the data remains available and usable. In this work I present a method for locating linked data to preserve which functions even when the URI the user wishes to preserve does not resolve (i.e. is broken/not RDF) and an application for monitoring and preserving the data. This work is based upon the principle of adapting ideas from hypermedia link integrity in order to apply them to the Semantic Web. Contents 1 Introduction 1 1.1 Hypothesis . .2 1.2 Report Overview . .8 2 Literature Review 9 2.1 Problems in Link Integrity . .9 2.1.1 The `Dangling-Link' Problem . .9 2.1.2 The Editing Problem . 10 2.1.3 URI Identity & Meaning . 10 2.1.4 The Coreference Problem . 11 2.2 Hypermedia . 11 2.2.1 Early Hypermedia . 11 2.2.1.1 Halasz's 7 Issues . 12 2.2.2 Open Hypermedia . 14 2.2.2.1 Dexter Model . 14 2.2.3 The World Wide Web .
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021– 2030 Lisa |
    Haljala valla arengukava 2021– 2030 Lisa | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ............................................................................................... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ..................................................................................................... 3 1.1.1 Euroopa 2019 - 2024 ........................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ................................................................................ 5 1.2 Riiklikud dokumendid ............................................................................................................. 6 1.2.1 Strateegia „Eesti 2035“ .................................................................................................... 6 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 6 1.3 Regionaalsed dokumendid ...................................................................................................... 7 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ............................................................................. 7 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering .............................................................................. 8 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ........................................................................................ 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Haljala Valla Spordielu Soodustamiseks Loodi Uus Asutus Katrin Kivi Tiseerunud Tingimustele, on Toimetaja Haljala Rahval Tugev Spordipisik Säilinud,“ Rõõmustas Ta
    VEEBRUAR 2019, nr 2 Ülevaade politsei Ehitustegevusest ja ehitisregistrisse Laukasoo taastub tööst Haljala vallas kandmata hoonetest tasapisi inimese abiga lk 2 lk 4 lk 7 Haljala Valla Sõnumid Haljala valla spordielu soodustamiseks loodi uus asutus Katrin Kivi tiseerunud tingimustele, on toimetaja Haljala rahval tugev spordipisik säilinud,“ rõõmustas ta. „Esime- Tänavu aasta esimes- se sammuna avame võimla val- larahvale kasutamiseks seitse tel päevadel lisandus päeva nädalas.“ Haljala valla hallatava- „Meile on väga oluline teada, te asutuste nimekirja kui palju ja milliseid teenuseid uus organisatsioon, mis meie inimesed kasutavad ja vajavad,“ jätkas ta. „Seepärast kannab nimetust Halja- registreerimegi vallakodanik- Haljala valla la Valla Spordikeskus. ke nimeliselt. Saadud statistika Spordikes- põhjal saame edendada just va- Volikogu liikme ja kultuuri- ja jaminevaid suundasid.“ kuse lah- spordikomisjoni esimehe Krista Haljala valla Spordikeskuse Keeduse sõnul on Haljala valla juht andis ka lubaduse, et mo- tiolekuajad spordikeskuse loomine üks osa tiveerida vallarahvast tulla või- Alates veebruarist endiste Vihula ja Haljala valda- malustega tutvuma. Nimelt loo- on Haljala valla de ühendamise protsessist. sitakse esimesel kolmel kuul iga Spordikeskus kü- „Põhimõtteliselt oleks ju kuu lõpus registreerinute vahel lastajatele avatud Haljala Valla Spordikeskuse juht Avo Seidelberg Foto:Elmar Põldsalu võinud spordihooned Võsul ja välja üllatusauhind. järgmiselt: Haljalas edasi omaette toimida, Haljala valla Spordikeskuse kuid kõik ülejäänud spordira- va asutuse juhataja ametikohta. vaiksed. valinud just Haljala võimlaga juhatajana peab Avo Seidelberg VÕSU SPORDIHOONE: jatised ja -üritused oli niikuinii Valituks osutus Avo Seidelberg. Praegu käib aga Võsu spordi- seonduva. oluliseks toetada altpoolt tule- E, R 10:00 – 21:00 mõistlik tuua ühtse juhtimise Krista Keeduse ütluste koha- hoones vilgas tegevus: tööpäe- „Haljala võimlaga toimeta- vat initsiatiivi – toetada teo ja T – N 13:00 – 21:00 alla,“ leidis Keedus.
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]
  • A Finnic Holy Word and Its Subsequent History
    A Finnic Holy Word and its Subsequent History BY MAUNO KOSKI This article concentrates on a specific ancient holy word in Finnic and its subsequent development.' The word in question is hiisi. In- flection contains a strong vowel stem (basic phonological form) in hide+ , a weak vowel stem in hiibe+, a consonant stem in hiit+, e.g, Finnish hiisi, illative sing. hiiteen, genitive sing. hiiden, partitive sing. hiittä; Estonian (h)iis, genitive sing. (h)iie. Estonian and Finnish, particularly western Finnish dialects, allow us to conclude that the primary sense of the word, at least comparatively speaking, is 'cult place', or possibly — at an earlier stage — even 'burial place'. The sporadic appearance of hii(t)ta in Finnish and Estonian place names and folklore is clearly a secondary phenomenon (see Koski 1967-70, 2, 234 ff.). Labial vowel derivatives are Estonian hiid (genitive sing. hiiu), and Finnish, Karelian and Ingrian hiito hiitto) and hitto, all of which suggest their origin in Finnic *hiito(i). These were originally possessive derivatives signifying a relationship to the concept of 'Hsi' in its broadest sense. The derivative hittunen, 'ghost, spirit of the dead', appears in central Óstrobothnian dialects. Ä number of place names indicate that, alongside the inflection model hiisi: hiite+ , there existed a non-assibilated type hiiti: hiite+ hiiti,2 This article is largely based on my earlier research work (Koski 1967-70; see also Koski 1977), but I have also included certain other data published subse- quently. I have decided to take the subject up here because my previous study has only appeared in Finnish, apart from a short paper in English on the theoretical methodology of my work, semantic component analysis.
    [Show full text]