DOCSLIB.ORG

Haljala Valla Spordielu Soodustamiseks Loodi Uus Asutus Katrin Kivi Tiseerunud Tingimustele, on Toimetaja Haljala Rahval Tugev Spordipisik Säilinud,“ Rõõmustas Ta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Haljala Valla Spordielu Soodustamiseks Loodi Uus Asutus Katrin Kivi Tiseerunud Tingimustele, on Toimetaja Haljala Rahval Tugev Spordipisik Säilinud,“ Rõõmustas Ta VEEBRUAR 2019, nr 2 Ülevaade politsei Ehitustegevusest ja ehitisregistrisse Laukasoo taastub tööst Haljala vallas kandmata hoonetest tasapisi inimese abiga lk 2 lk 4 lk 7 Haljala Valla Sõnumid Haljala valla spordielu soodustamiseks loodi uus asutus Katrin Kivi tiseerunud tingimustele, on toimetaja Haljala rahval tugev spordipisik säilinud,“ rõõmustas ta. „Esime- Tänavu aasta esimes- se sammuna avame võimla val- larahvale kasutamiseks seitse tel päevadel lisandus päeva nädalas.“ Haljala valla hallatava- „Meile on väga oluline teada, te asutuste nimekirja kui palju ja milliseid teenuseid uus organisatsioon, mis meie inimesed kasutavad ja vajavad,“ jätkas ta. „Seepärast kannab nimetust Halja- registreerimegi vallakodanik- Haljala valla la Valla Spordikeskus. ke nimeliselt. Saadud statistika Spordikes- põhjal saame edendada just va- Volikogu liikme ja kultuuri- ja jaminevaid suundasid.“ kuse lah- spordikomisjoni esimehe Krista Haljala valla Spordikeskuse Keeduse sõnul on Haljala valla juht andis ka lubaduse, et mo- tiolekuajad spordikeskuse loomine üks osa tiveerida vallarahvast tulla või- Alates veebruarist endiste Vihula ja Haljala valda- malustega tutvuma. Nimelt loo- on Haljala valla de ühendamise protsessist. sitakse esimesel kolmel kuul iga Spordikeskus kü- „Põhimõtteliselt oleks ju kuu lõpus registreerinute vahel lastajatele avatud Haljala Valla Spordikeskuse juht Avo Seidelberg Foto:Elmar Põldsalu võinud spordihooned Võsul ja välja üllatusauhind. järgmiselt: Haljalas edasi omaette toimida, Haljala valla Spordikeskuse kuid kõik ülejäänud spordira- va asutuse juhataja ametikohta. vaiksed. valinud just Haljala võimlaga juhatajana peab Avo Seidelberg VÕSU SPORDIHOONE: jatised ja -üritused oli niikuinii Valituks osutus Avo Seidelberg. Praegu käib aga Võsu spordi- seonduva. oluliseks toetada altpoolt tule- E, R 10:00 – 21:00 mõistlik tuua ühtse juhtimise Krista Keeduse ütluste koha- hoones vilgas tegevus: tööpäe- „Haljala võimlaga toimeta- vat initsiatiivi – toetada teo ja T – N 13:00 – 21:00 alla,“ leidis Keedus. selt kandideeris Spordikeskuse va õhtutigi käivad pallimängud mise teeb keeruliseks see, et mõttega spordiklubide tege- L – P 12:00 – 19:00 „Loodan, et loodud spordi- juhi kohale mitmeid, väga põ- ja muud treeningud. „Esime- pikaajalisi eesmärke on keeru- vust. keskus suudab pakkuda või- nevaid ja erineva taustaga ini- se asjana tõin toona fuajeesse line paika panna,“ selgitas Sei- „Tähtis on luua spordiraja- HALJALA VÕIMLA: malusi iga vallakodaniku tervi- mesi. „Avo Seidelberg paistis kabe ja malelauad, mida prae- delberg. „Hoone tahab saada tistes toimiv keskkond, kuhu E – R 14:00 – 21:00 seliikumise tarbeks, avada uusi nende seast silma loomulikult gu kasutavad nii kooliõpilased investeeringud. Teame täna, oleks meeldiv tulla,“ leidis ta. L – P 12:00 – 18:00 perspektiive potentsiaalsetele oma senise kogemusega, aga ka kui ka täiskasvanud külastajad, et kui uut kooli ehitama haka- „Sama tähtis on elavdada spor- noortele sportlastele ja toeta- läbimõeldud tulevikunägemu- nende hulgas ka suvitajad,“ rää- takse, lammutataks vana, aga dielu ka väljaspool neid hoo- da suurema avalikkuse tähele- sega,“ kommenteeris ta. kis ta. võimla jääb töösse, vähemalt neid. Tuleb teha heas mõttes panuga ürituste läbiviimist siin Avo Seidelberg on aastaid seni kuni uus kool koos võim- spordipropagandat – olla näh- TERVES KEHAS piirkonnas.“ tegutsenud Võsu Spordihoone TUTVUB laga on valmis. Kas vana võimla tav sõnas ja pildis. Arvestada TERVE VAIM! juhtimisega. Seidelberg viitas, HALJALA VÕIMLAGA lammutatakse või suudame lei- tuleb ka teiste spordiürituste ASUTUSE JUHT et ta asus sinna tööle kolm aas- Kui Võsu sportimise tingimusi da sellele hoopis uusi ja põne- korraldajatega, kellele tuleb olla ON AVO SEIDELBERG tat tagasi eesmärgiga elavdada tunneb uus Spordikeskuse juht vamaid väljundeid, seda näitab mugav partner.“ Möödunud aasta lõpus toimus toonase Vihula valla spordielu kui oma viit sõrme, siis esime- aeg.“ Olete kõik avalik konkurss täitmaks looda- - toona olid spordihoone õhtud seks suureks väljakutseks on ta „Vaatamata võimla amor- oodatud sportima. Aasta 2018 sportlased on pärjatud Neli aastat kestnud NEIU NOORMEES NAINE MEES HARRASTAJA traditsiooni kohaselt LY RIKS JAKOB TOMING ELISE SAAR ELMAR PÕLDSALU TARMO NUIJA kuulutati aasta lõpus MÄGIRONIMINE UJUMINE LASKMINE TÕSTMINE • EESTI MEISTER ranna- välja Haljala valla • Eesti noorte MV – 1.koht • Eesti noortesarjas vabalt 50m – • EMV 50m püss, • EESTI MEISTER jõutõstmises võrkpallis 45+vanusegrupis 2018. aasta • L-Virumaa MV naised – 1.koht 3.koht ; selili 50m – 6.koht 3x40 lasku – 2.koht • EESTI MEISTER klassikalises • Loksa seeriavõistlus sportlased. • Eesti kaljuronimise karikasari • L-Virumaa MV vabalt 50m – • EMV 50m püss, jõutõstmises lauatennises – 1.koht neiud – 1.koht ; naised - 2.koht 2.koht; rinnuli 50m – 2.koht 3x20 lasku – 2.koht • EESTI MEISTER • Haljala valla MV novuses – ; selili 50m – 2.koht ; liblikat • EMV naiskondlik(erinevad harju- lamades surumises 3.koht Valiti viies kategoorias – neiu 50m – 2.koht 100m kompleks – tused) – 1. koht; 2. koht; 2. koht; • Mitmete veteranide rekordite • Veteranide seeriavõistlus (2000. A ja hiljem sündinud), 2.koht 3. koht; 3. koht omanik rannavolles – 1.koht noormees (2000. A ja hiljem • Võsu volle karikas 2.koht sündinud), naine, mees ja • Osalenud veel erinevatel võist- harrastaja. lustel ja saavutanud häid kohti Soovime valituks osutunute- le edu ja jätkuvat entusiasmi ning täname tähelepanelikke kandidaatide esitajaid. Avo Seidelberg Haljala Valla Spordikeskuse juhataja 2 Tasub teada veebruar 2019 MÕNE REAGA Ülevaade politsei tööst Haljala vallas Pildi joonistasid: Kertu, Kaarel ja Marten ähvardamine, karjumine, aga ka siis uus lähenemine pooldab Haljala vallas 34 liiklusõnnetust, teise inimese ignoreerimine või mittekaristuslike meetodeid. milles hukkus üks ja sai viga mõnitamine. Alaealisega viiakse läbi hoiatav kümme inimest. Enamik õn- Politsei reageerib nendele vestlus, ta suunatakse tegema netusi leidsid aset liiklustihedal Meelis Pallon teadetele jõulisemalt, kui esi- ühiskondlikkult kasulikku tööd maanteel. 2017. aastal toimus piirkonnapolitseinik nevad kuriteotunnused alus- või kahju heastama, et taastada Haljala valla territooriumil 22 Priit Vinkel tatakse kindlasti menetlust endine olukord. liiklusõnnetust, milles hukkus riigi valimisteenistuse juht 2018. aastal alustas politsei ning võimalusel eemaldatakse Sõltuvusainete tarvitamine kaks ja sai viga kolm inimest. uurimist kokku 82 kuriteojuh- vägivallatseja kodust. Lähisuh- on väga aktuaalne just suvel 2018. aastal alustasid po- VÕSU KOOLI EELKOOL tumi kohta (2017. - 40). Täna- tevägivallast annavad politsei- suurüritustel kuhu kogunevad litseinikud Haljala valla terri- alustab 5. märtsil 2019. aastal. Ootame osalema kõiki 2019. aastal seks on avastatud 58 kuritegu le aina enam teada kõrvalised noored eesti erinevatest paika- tooriumil kokku 943 väärteo- 1. klassi astuvaid lapsi. Tunnid toimuvad teisipäeviti kell 12.45- (2017. - 23). Enam kui kolman- inimesed – naabrid, juhuslikud dest. Õiguserikkumist toime- menetlust. Valdava osa, kokku 14.30. Eelkool on tasuta ja toimub kümme korda. Juhendab õpe- diku kuritegudest moodusta- pealtnägijad, aga ka lähedased. pannud alaealist reeglina an- 881 menetlust, moodustavad vad vargused, kelmused ja asja taja Anneli Promen. See on väga positiivne, et ei jää- takse üle lapsevanemale, olgu liiklusseaduse rikkumised, mis kahjustamised. Registreeriti ka da kõrvaltvaatajateks, vaid läbi ta pärit Pärnust või Põlvast ning pannakse toime enamasti just LAPSEVANEMAID OOTAME VÕSU KOOLI EELKOOLI 23 liikluskuritegu, mille moo- telefonikõne abi palutakse. selline kõne politseist öösel maanteel, valda läbival Tal- KOOSOLEKULE 19. VEEBRUARIL KELL 17.00. dustavad kriminaalses joobes ja Alaealiste poolt toime pan- kell kolm ei ole lapsevanemate linn-Narva trassil. Lisainfo: Liina Altroff, Võsu Kooli direktor, tel 5649 5863, lii- korduvalt ilma juhtimisõiguseta dud väärtegude kohta alustati poolt oodatud ning tuleb ülla- Turvalisema elukeskkonna [email protected]. sõitnud juhid. eelmisel aastal 14 menetlust, tusena. Vesteldes noorega pan- parandamisel saab iga inime- Võsu Kool Politsei üks prioriteet on 2017. aastal 40. Rikkumised ge tähele, kas tema käitumine ne oma panuse anda. Selleks, lähisuhtevägivalla enneta- on enamasti seotud alkoholi on muutunud ning proovige aru et aidata, ei pea ise ohtlikku mine ja sellele reageerimine. või tubakatoodete tarvitami- saada millest on see tingitud. konflikti sekkuma. Telefon on Haljala kooli Kui lähisuhtevägivalla teadete sega, aga ka juhtimisõiguseta Hiline käitumise muutumise pea kõigil taskus. Tehes kõne eelkool alustab taas arv on aastate lõikes püsinud autorooli istumisega. Varase- märkamine võib tuua alaealise Häirekeskusesse saab politsei enam-vähem samal tasemel, mate aastatega võrreldes on hulkumiseni. Lapsevanemad juhtumist teada: olgu selleks 2018/2019 õppeaastal alustab Haljala Kool taaskord koolieeliku- siis kuritegusid alustasime toimunud suur langus seoses palun jälgige oma lapsi, kellega siis tänavapildis ebakindlalt lii- tega tutvumist ning neile koolielu tutvustamist. Meie õpetajad möödunud aastal enam (12), kui taastava õiguse rakendamisega. suhtleb- kus viibib, et hiljem kuvast sõidukist või naaberkor- püüavad enda poolt anda kõik, et tulevane kooli noorim õppur varasemalt (2017. - 5). Lähisuh- Kui varasematel aastatel mää- nooruselollusest tehtut ei peaks terist kaugele kostuv joomatüli. tunneks ennast koolimaja uksest sisse astudes kindlalt ja turva- tevägivald
Load more

Recommended publications
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ja Mageveeliste Kalaliikide Koelmualade Taastamise Programm
    SIIRDE-, POOLSIIRDE- JA MAGEVEELISTE KALALIIKIDE KOELMUALADE TAASTAMISE PROGRAMM Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Töövõtuleping nr 4-1.1/14/298 Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu 2015 Sisukord 1. Eesti koelmualad .............................................................................................................. 4 1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 4 1.2 Koelmualasid kahjustavad tegurid ................................................................................ 4 1.2.1 Looduslikud mõjutegurid: ...................................................................................... 4 1.2.2 Inimtekkelised mõjutegurid: .................................................................................. 5 1.3 Kalaliikide koelmualade paiknemine ja tänapäevane seisund ...................................... 7 1.3.1 Selts: Silmulised (Petromyzontiformes): ............................................................... 7 1.3.2 Selts: Tuuralised (Acipenseriformes):.................................................................... 8 1.3.3 Selts: Heeringalised (Clupeiformes): ..................................................................... 8 1.3.4 Selts: Lõhelised (Salmoniformes): ......................................................................... 9 1.3.5 Selts: Tindilised (Osmeriformes): ........................................................................ 11 1.3.6 Selts: Haugilised (Esociformes): .........................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021-2030
    HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 HALJALA VALLAVALITSUS HALJALA VALLAVOLIKOGU 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 Põhimõisted .......................................................................................................................................... 4 I LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 5 1.1 Haljala valla ajalooline taust ...................................................................................................... 6 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte ............................................................................................ 7 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ................................................................................. 8 III ARENGUSTRATEEGIA ................................................................................................................ 9 3.1 Haridus, kultuur ja sport ........................................................................................................... 10 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus................................................................................. 11 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond ............................................................................................... 11 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond ........ 13 IV
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Aprill 2021, Nr 4
    Tööd alustas uus Kirjandivõistlusest Kuidas olla sama planeerimis- ja sai luulevõistlus õnnelik kui keskkonnaspetsialist soomlane ja taanlane? lk 3 lk 5 lk 6 Aprill 2021, nr 4 VALLAVANEMA Haljala Kooli VEERG ead Haljala valla inimesed, soovin teile ehitustööde hankele ilusat kevadet! Päevad muutuvad ühe H pikemaks, ilm läheb soojemaks ja loo- detavasti pole ka teised kevademärgid kaugel. Märtsi keskel lõppes Haljala koolihoone ja võimla ehitamise hange. Pakkumise esitas esitati seitse pakkumist seitse ettevõtet ning maksumused algasid ala- tes seitsmest miljonist eurost. Nende numbrite üle ei saa ilmtingimata rõõmustada, aga kur- vastamiseks pole ka põhjust. Ehitusturul on jä- relikult seis selline ja peame sellega hakkama saama. Praeguse koolihoone seisukord pole juba ammu kiita, mistõttu pole muud lahen- dust, kui täita lubadus koolipere ees ja asuda uut koolimaja ehitama. Vallavalitsuses teeme pingutusi selleks, et koolihoone ehitamine al- gaks juba peagi. Aprillikuu vallalehe ilmumise ajaks peaks ehitushanke võitja selgunud olema ning loodetavasti oleme taas samm lähemal hankelepingu sõlmimiseni. Kindlasti hoia- me edasiste koolihoone ehitust puudutavate sündmustega vallaelanike kursis vallalehe ning kodulehe vahendusel. Märtsis möödus aasta taasiseseisvunud Eesti esimese eriolukorra väljakuulutamisest. Aasta hiljem võime tõdeda, et tänane olukord on tunduvalt „erilisem“ kui möödunud aastal. Nii väga sooviks vallavanema veerus rääkida hoopis toredamatest teemadest, kuid kahjuks pole koroonaviirus meie seast ja seega ka jutu- teemadest kuhugi kadunud. COVID-19 viiruse levikuga on olukord väga halb. Nakatumisnäitaja pole ootustele kohaselt langenud, mis annavad ilmselt märku piiran- 18. märtsil lõppes Haljala Kooli ehitustööde planeeritud koolihoone ehituseks 5 872 468 eu- 19. märtsil lõppes ka Haljala Kooli ehitamise gute pikendamisest. Hetkel kehtivad piirangud hankele pakkumiste esitamine. Pakkumise Hal- rot ja köstrimaja renoveerimiseks 250 000 eurot.
    [Show full text]