Televisioon - muutuv aeg, muutuvad kultuurimured. Kas ka ettevõtjate jaoks?
Hagi Šein Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut 12.12..2018 • mis mõttes väike? • millised me väikesena suurte seas olla tahame? • millised me olla suudaksime ? A u d i t o o i u m i d • ringhäälingujärgne ajastu • televisioon kui kultuurivorm • võistluslik diskursus versus ühise kultuuriruumi diskursus Telekultuur, videokultuur, televisuaalne kultuur
Telekultuuri mõiste hõlmab eelkõige telekanalite programmide tarbeks Platvormideülene institutsionaalselt toodetud professionaalset audiovisuaalne digikultuur telesisu sõltumata edastusplatvormidest ja kasutusviisidest. See on kõige kitsam kogu mõisteväljal.
Videokultuuri mõiste on laiem ja hõlmab kõigil audiovisuaalsetel platvormidel toimivaid tekste, nende loomise ja jagamise Televisuaalne kultuur tehnoloogilisi iseärasusi ja videoruumi arenguid.
Televisuaalse kultuuri käsitluses tõusevad esile audiovisuaalsetele tekstidele omased vormi-, stiili-, esteetilised ja kunstilised aspektid, mis Videokultuur on omased sidustuvale televisiooni- ja videokultuurile.
Platvormideülese audiovisuaalse digikultuuri mõiste sobiks katusterminiks kõigile eelnevatele tasandaitele ja tähistab Telekultuur kultuuriprotsesse, milles osalevad kõik audiovisuaalsed tekstivormid ringhäälingus, kaablis ja internetis. Televisiooni mõiste komplekssus
Leviplatvorm, tehnoloogia
Institutsionaliseeritud ja reguleeritud loome(majandus)vorm
Telesisu
Sotsiaalne kasutus- Spetsiifiline praktika kultuurivorm Telekultuuri alamstruktuurid
tootmiskultuur tootmise, loomise institutsionaalsed, institutsionaalne kultuur praktikad regulatiivsed praktikad representativsed regulatsioonikultuur praktikad representatsioonikultuur
kasutuspraktikad tarbimiskultuur
Telekultuuri närvisüsteem Eesti tegevusloaga telekanalid 2018
Televisiooniteenus Kanal Teenuse osutaja 1 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV Eesti Rahvusringhääling 2 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV2 Eesti Rahvusringhääling 3 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV+ Eesti Rahvusringhääling 4 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon 5 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 2 Eesti Meedia AS 6 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 11 Eesti Meedia AS 7 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 12 Eesti Meedia AS 8 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus MyHits Eesti Meedia AS 9 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV3 All Media Eesti AS 10 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV 6 All Media Eesti AS 11 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Alo TV OÜ Alo TV 12 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kidzone TV OÜ Kids Network Television 13 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kidzone Plus OÜ Kids Network Television 14 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Filmzone OÜ Kids Network Television 15 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Filmzone+ OÜ Kids Network Television 16 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Smartzone OÜ Kids Network Television 17 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Orsent TV OÜ Orsent 18 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV-N MTÜ AB Video 19 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ENTUSIAST TV ÖÖLoom Produktsioon OÜ 20 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus EESTI KANAL Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ 21 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus EESTI KANAL+ Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ
Koostatud Tehnilise Järelevalve Ameti andmete andmete põhjal Eesti telekanalite saatemaht 2011-2017
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Ringhäälingujaamad kokku 14 14 14 14 17 18 19 Aruande esitanud 12 12 13 13 15 18 19 Avalik- õiguslikud ringhäälingujaamad 2 2 2 2 3 3 3 Kohaliku omavalitsuse 1 1 1 1 1 1 1 ringhäälingujaamad 160Eraõiguslikud ringhäälingujaamad 11 11 11 11 13 14 15 73,881 76,576 84,264 85,407 92,714 125,744 137,825 140Saadete üldmaht, tundi ..eestikeelsete saadete osatähtsus, % 95.7 95.4 90.6 .. 95.0 92.4 137 825.. 120Reklaami osatähtsus, % 12,1 9,8 10,6 10,4 10,7125 744 9,4 10,9 16,59 15,434 11,874 11,283 9,238 8,314 9,761 100Teksti-TV, tundi 712 712 702 423 410 .. .. Töötajad 92 714 ..80loomingulised töötajad 84 264 258 85 274407 250 190 220 .. .. 73 881 76 576 ..tehnilised töötajad 207 182 198 91 83 .. .. 60
40
20
0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Koostatud Statistikaameti andmete põhjal Eesti uus televisuaalne ruum
2014 2015 2016 2017 2018
Starman
seenior Starmani TV Everywhere Elisa Elamus Elioni Minu TV Telia Minu TV
kava.ee
Taasedastavad 21 Eesti telekanalit, portaalid loovad oma sisu Eesti reklaamituru maht 2001-2017 mEUR
140,0
120,0 114,3 101,2 111,2 94,10 88,05 92,64 100,0 84,0 86,6 80,0
60,0 73,2 70,9 72,24 72,46 63,4 66,0 40,0 52,0 58,1 48,0 20,0
0,0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti reklaamituru muutus 2001-2017 %
40 30 32,0 23,0 15,4 20 11,5 18,3 15,9 10 5,2 9,4 7,5 8,4 9,3 4,8 0 0,3 -2,7 1,6 -6,9 -10 -20 -26,2 -30 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Reklaamikulutused isiku kohta (EUR per capita) Baltimaades 2002-2017
90 85,0
80 76,9
70 61,0 60 49,2 50 47,0 41,2 38,0 40
29,0 39,0 30 29,0 28,0 20 Eesti 19,0 Läti 10 Leedu
0 2002 2003 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Reklaamikulutuste osakaal meedialiikide kaupa 2012-2017
mEUR 72,4 84,0 88,05 92,64 94,10 101,1 100,0
90,0 20,3 19,3 17,9 16,7 Ajalehed 24,4 22,1 80,0 4,9 6,2 5,9 6,2 6,3 Ajakirjad 6,0 70,0 26,8 26,8 60,0 27,4 28,7 28,4 Televisioon 28,1 50,0 10,4 9,9 9,5 40,0 9,0 9,7 Raadio 9,2 11,1 10,0 10,9 30,0 9,5 8,4 9,3
20,0 20,1 21,1 Internet 15,1 15,8 16,8 18,6 10,0 Otsepostitus 8,8 9,0 9,0 8,8 8,5 9,1 0,0 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Telereklaamituru maht Eestis 2001-2017 mEUR
35,0
30,0 30,0 25,4 25,2 30,6 24,1 25,0 25,3 22,9 22,3 25,0 21,1 20,0 23,1 19,8 20,8 15,0 16,2 14,8 10,0 12,5 10,6 5,0
0,0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
40 Telereklaamituru muutus 2001-2017 % 32,3 30 22,0 19,5 20 16,8 7,8 10 17,5 9,5 8,5 3,8 1,8 10,6 0,4 0 1,4 -2,1 -2,3 -0,9 -10
-20 -26,6 -30 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Kanal 2 ja TV3 summaarsed majandustulemused 1996-2017
8 6,8 mEUR
6 Eesti Meedia kasum 2015 2,7 mEUR Eesti Meedia kasum 2016 5,9 mEUR Eesti Meedia kasum 2017 7,1 mEUR 4 3,4 2,5 2,4 1,8 2 1,5 1 0,4 0 -0,34 -0,8 -0,89 -0,9 -1,1 -0,85 -2 -1,6 -2,1 -2,2 -2,4 -2,5 -2,7 -2,5 -4 -4,1 TV3
-6
2011 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Andres Jõesaar (2015). The Undercurrents of Estonian Broadcasting Regulation, 1992–2014. BFM ja äriregister 2015-2017 Eratelevisioone toetav ringhäälingupoliitika
võimalus küsida retransleerijatelt meedia- Eesti toodangu üleriigiliste kompensatsiooni kontsentratsiooniga väiksem nõue litsentside arvu 2012 leppimine praimtaimis piiramine 1990ndad 2000 2002 pikajalised tegevuslitsentsid 2015 loobumine ETV kanalite välisomanike omandiosa reklaamiturult litsentsimaksust piirangutest ära vabastamine suurkanalite 2000 2002 2010 vabalevist lahkumine 2017 Avaliku ringhäälingu toetus riigieelarvest 1992-2018
1,4 % mljrd EUR 12,00
1,2 1,17 10,00 Ringhäälingu kulude % Riigieelarve kulud riigieelarve kuludest mljrd EUR 1 0,94 8,00
0,8 0,69 0,68 0,67 0,68 0,73 0,67 6,00 0,66 0,59 0,6 0,55 0,63 0,59 0,54 0,53 0,54 0,46 0,42 4,00 0,4 0,41 0,38 0,36 0,35 0,4 0,45 0,34 0,34 0,38 0,31 0,42 0,25 0,25 0,33 0,33 0,33 0,22 0,21 0,29 0,28 0,19 0,19 0,19 0,19 2,00 0,17 0,2 0,23 0,16 0,16 0,19 0,17 0,16 0,16 0,15 0,15 Ringhäälingu kulude % SKPst 0 0,00 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Koostatud riigieelarve ja ERR majandusaasta aruannete põhjal ERR tegevustoetus riigieelarvest 2008-2019 ja vajaduste prognoos 2019-2022 arengukavas
45 mlj EUR 39,86 38,96 38,06 40 37,36
35 33,76 30 32,00 30,3 30,72 28,36 28,01 25 24,23 24,66 23,32 23,81 22,45 22,45 20
15
10 portaalid
5 ETV 2 ETV+
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2019 2020 2021 2022
ERR arengukavad ja majandusaruanded 2008-2022 Riigi toetus ERRile koos investeeringutega 2008-2019 ja vajaduste prognoos 2019-2022 arengukavas
45 mlj EUR 15,7% 1,8% 2,1% 2,1% 40 41,87 40,97 37,52 39,37 40,07 35 35,56 34,02 33,09 30 30,67 28,36 25 26,66 26,99 25,63 25,32 24,36 24,95 20
15
10
5
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2019 2020 2021 2022
ERR arengukavad ja majandusaruanded 2008-2022 ERR toetus riigieelarvest – taotlus ja tegelik
45 45 mlj EUR 39,86 mlj EUR 38,96 40 38,06 40 37,36
35 - 9,6% 35 29,54 33,7 28,94 30 27,88 28,35 32,00 30 30,3 30,72 - 8% 25 28,01 25 25,65 24,34 23,56 23,54 20 20 23,09
15 15
10 10
5 5 Riigieelarvest tegevuskuludeks Riigieelarvest programmikuludeks 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
ERR arengukavad ja majandusaruanded 2015-2022 Avalik-õigusliku meedia (ringhäälingu) põhiväärtused universaalsus
sõltumatus Teenida inimesi, ühiskonda ja avalikku huvi: kvaliteet • olla universaalne sisu ja kättesaadavuse 2012 mõttes kõigil platvormidel,mitmekesisuspakkuda kogu ühiskonnale informatsiooni, teadmisi, kultuuri ja meelelahutust, edastada mitmekesist programmi,aruandekohustusmis vastaks kõigi elanikegruppide vajadustele; • tagada toimetuslik sõltumatus, käsitluste tasakaalustatus innovatiivsusja erapooletus, olla sõltumatu majanduslikust ja poliitilisest võimust ning aruandekohustuslik avalikkuse ees; • Universaalsus • toetada ühiskonnaliikmete sotsiaalset, • Sõltumatus poliitilist ja kultuurilist kodanikuteadvust, • Kvaliteet stimuleerida ühiskonna ühtekuuluvustunnet; • Mitmekesisus • olla kvaliteetse meedialoome suunanäitajaks • Aruandekohustus 2018 • Innovatiivsus Rahvusringhäälingu arengukava
Missioon Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Loome kvaliteetset ja loominguliselt vaba ajakirjandust.
Visioon Meie teeme kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eesti ajakirjandust maailmas. ERR on organisatsioonina tõhus ja uuenduslik. Eesti Rahvusringhäälingu tegevus defineerib Eesti ajakirjanduse standardi ning selle, et ühiskonnas on olemas moonutusteta avalik arutelu. Seda rolli ei suuda täita erameedia, sotsiaalvõrgustikud ega muu meedia. Seetõttu on oluline 2019. aastal ning sealt edasi aastani 2022 tegutseda järgmiste eesmärkide täitmise nimel:
Strateegilised eesmärgid: Kasutaja- ja teemakeskne lähenemine Ühiskonnas oluliste teemade tõstatamine Inforuumi kvaliteet Mitmekülgsus ja uuenduslikkus (platvormide lõimimine) Digitaalteenused ja multimeedia laienemine Ristmeediaformaadid noortele ja auditooriumi monitooring Uue telekompleksi ehitus Muutused ERRi rahastuses
ERR arengukava 2019-2022 ERR usaldusväärsus
kogu elanikkond 100 eestlased
90
9 80 9 9 9 9 12 8 70
60
50
40 78 76 77 76 76 71 69 30
20
10
0 2008 2010 2011 2013 2015 2016 2017
Turu-uuringute AS Telekultuuri väljad
Ajalooline kontekst Lähiaja kontekst Arengukontekst (Loome)majandus- valdkond
Tehnoloogiline Demokraatia- meedium institutsioon
Telekultuur
Kultuurilise Tekstivormid* representatsiooni platvorm
Igapäevaelu osa, kasutuspraktika
* Teletekstid (saated, programmid) ja nendele põhinevad ristmeedia paratekstid Jason Mittelli järgi Teletekst
Meedia-, kultuuri- ja ühiskonnateooriad
Marksistlik teooria Organisatsiooniteooriad Pragmaatilised teooriad Retoorikateooriad Kultuuriteooriad Psühhoanalüütlised teooriad Feministlikud teooriad Sooliste erinevuste teooriad Retseptsiooniteooriad Sotsioloogilised teooriad Naudingu- ja rahuloluteooriad Ökoloogilised teooriad Teleteaduse raamistik Telekultuur on komplekssne nähtus
majandus
regulatsioon
teleprogramm Telekultuur TV levitamine kasutamine
Telekultuur on kõik see, kuidas asjad televisiooniga ühiskonnas ja kultuuris on Ajamõõde - teleajastud, teleajad
Teleajastu I Teleajastu II Teleajastu III
kasinuseajastu paljususeajastu külluseajastu ringhäälinguajastu televõrkude ajastu portaalide ajastu
ühine kultuuriruum sihtauditooriumid kogukonnad Mitmekesisus Konvergents Meediakontsentratsioon Portaalsus Tellimuspõhisus Paindlik vaatamispraktika viiel ekraanil Tohutu sisupakkumine Auditooriumite killustumine Teleaegade üheaegsus ja platvormide koostoime
• Broadcasting TV teleringhääling • Terrestrial TV maapealne televisioon • Cable TV kaabeltelevisioon • Satellite TV satelliittelevisioon • Multi-channel TV paljukanaliline televisioon • Streaming TV voogedastustelevisioon • Online TV onlaintelevisioon • SMART TV nutitelevisioon • IPTV internetitelevisioon • Participatory TV osalustelevisioon • Tentpole TV telktelevisioon • Portal TV portaalitelevisioon • Newsportal TV teleuudiste portaal • Facebook TV facebookitelevisioon • Remake TV uuskasutustelevisioon • OTT televõrguülene televisioon • On-demand TV nõudeltelevisoon • Cloud TV pilvetelevisioon • Mobile TV mobiilitelevisioon • Hybrid TV hübriidtelevisioon • à la carte TV eritellimustelevisioon • Apparitional TV leitud televisioon Televisiooni lõpu paanika Televisiooni mõiste hägustumise paanika Algoritmipõhise sisujagamise võimu paanika Reitingute vähenemise paanika Ühtse kultuuriruumi kaotamise ehk identiteedipaanika Uute põlvkondade kaotamise paanika Väikeste kultuuride suurtele allajäämise paanika Eestis ka vene telekogukonna kaasamise ebaõnnestumise paanika Videosisu päevane tarbimine Eestis
TV TV sisu kokku 85,6% arvutist, videosisu tarbitakse tahvlist või peamiselt telerist ja mobiilist 12,9% 1,4% Netflix otse järelvaatamine 5,7% Youtube 2,8% TV telerist TV – telerist otse järelvaatamine 77,1%
Koguaeg: 4 tundi 39 minutit 2016
TNS Emor, Meediapäev 2016, Teleauditooriumi mõõdikuuring, Aprill 2016, Sihtrühm: 15-74 aastased Eesti elanikud. Margus Paasi joonis Telesaadete järelvaatamine Eestis 2014-2018
9 % 7,8 8 7,6 8,1 2018 7 7,7 7,7 7,0 7,3 6
5 2017
4
3 2016
2 2015 2014 1
0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal + Margus Paasi joonis Keskmine televaatamise aeg päevas eestlased 4+, põhihooajal (september-mai) 2007-2018
5:52
5:02
4:03 3:58 4:00 4:12 3:54 3:58 3:49
3:47 3:48 3:21 3:43 3:46 3:47
2:31
1:40
0:50
0:00 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Keskmine televaatamise aeg nädalas põhihooajal (september-mai) 2000-2018
36:00:00
32:58
32:12 32:24:00 32:34 31:53 31:45 30:41
28:38 28:21 28:48:00 29:58 28:35 27:39 27:47 28:00 28:43 28:14
27:19 27:18 26:51 27:04 26:15 26:36 25:12:00 26:01
mitte-eestlased keskmine eestlased 21:36:00
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Keskmine vaatamisaeg päevas vanusegruppides, 2012-2016 min 360 6 tundi 60+
300 5 tundi
45-59 240 4 tundi 30-44
180 3 tundi 20-29 12-19 120 4-11 2 tundi
60
0 2012 2013 2014 2015 2016
Andres Jõesaar 2014, täiendatud Kantar Emori andmete põhjal Vaatajarühmad reaalse vaatamisvaliku põhjal
Teleauditooriumi mõõdikute põhine analüüs, kirjeldab vaatagrühmi Vaatajarühmad % päevas reaalse vaatamise põhjal (2015 aprill), 2640 saadet 22 kanalit, 827 1. Pühendunud vene kanalite vaataja 1,8 6:02 inimest 4+, peakomponentide ja klasteranalüüs . Televaatamine ei 2. Vanemaealised Eesti televaatajad 16,2 4:47 ole elu keskmes enamikul arvukatest vaatajagruppidest, pole selgeid malle. Noored väga vaatavad vähem. On suur grupp, mis 3. Peavoolu teletarbija 18,6 5:38 seab trendi, need, kes vatavad veidi üle keskmise ja kelle 4. Lapsed ja populaarsete saadete vaatajad 9,4 4:00 huvikeskmes on populaarsed saated. Seda tasakaalustavad gupid 5. Peavoolust eristujad, isikupärase maitsega vaatajad 5,5 4:33 täpsema vatamiseelistustega. Keskmine vaatamisaeg 3:45 päevas. Vaatamisotsuste langetamise selgitus: tasude ja tarvete 6. Vene meelelahutussaadete vaatajad 3,1 4:12 teooria (Cantril,1942), Bourdieu habituse teooria. 7. Telerit vähe vaatavad inimesed 45,3 2:16 Keskmine päevas 3:45
Arti Paas (2016). Eesti televaatajate kirjeldus sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel. Bakalaureusetöö. TÜ Eesti telekanalite summaarne katvus % eestlastest 4+ -99 vähemalt 15 järjestikust minutit nädalas
90 93,1 93,0 92,0 92,8 92,7 92,0 92,5 92,2 91,4 89,9 88,5 88,7 89,4 88,7 88,8 89,0 80
70
60
50
40
30
20
10
0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Eesti telekanalite summaarne osakaal televaatamises
100
90 88,2 88,4 88,7 89,8 87,3 86,1 80 83,7 78,5 76,4 75,9 75,0 75,3 70 74,2 72,4 69,0 65,8 60
50
40
30
20
10
0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Eesti telejaamade summaarne osakaal eestlased 4+
2007 2017
TV 3 grupp ERR grupp
25,3 25,3 19,2 24,1
Eesti Meedia 32,6 24,1 grupp
Summaarne osakaal Summaarne osakaal 89,9% 69,0%
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Eesti rahvuslike telekanalite osakaal vaatamisajas (%) eestlased, 4+, põhihooaegade (september- mai) keskmine 2007-2018
35 32,2 30,8
30 27,6 29,8 24,1 24,4 23,9 25 23,7 23,5 22,1 24,5 24,3 21,7 23,9 23,8 20,7 21,8 23,3 22,6 20 21,4 21,3 21,7 21,5 20,7 16,4 19,0 17,7 17,7 18,0 16,9 15 16,0 16,4 14,4
10
Eesti Televisioon 5 Kanal 2 TV3 0 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 2012-13 2013-14 2014-15 2015-16 2016-17 2017-2018
Koostatud Kantar Emor andmete põhjal Eesti telekanalite programmide koondstruktuur 2017
60,0% 49,5% 50,0%
40,0%
30,0% 22,7%
20,0% 9,9% 10,0% 5,1% 4,0% 2,6% 2,2% 2,0% 1,0% 0,9% 0,1% 0,0% 0,0%
Koostatud Statistikaameti andmete põhjal ETV+ ETV2 omasaadete esmaesituste koondstruktuur 2017
30,0% 26,8%
24,2% 25,0%
20,0%
15,0%
9,0% 10,0% 8,0% 7,8% 7,7% 6,3% 4,7% 4,7% 5,0% 0,7% 0,3% 0,0%
Koostatud ERR 2017. majandusaasta aruande põhjal ETV+ ETV2 omasaadete esmaesituste struktuur versus kõigi telekanalite struktuur 2017 30,0% 26,8 60,0%
24,2 49,5 25,0% 50,0% ETV ja ETV2 19 Eesti telekanalit 20,0% omasaadete 40,0% esmaesitused
15,0% 30,0% 22,7 9,0 7,8 10,0% 8,0 7,7 20,0%
6,3 9,9 4,7 4,7 5,0% 10,0% 5,1 4,0 0,7 2,6 2,2 2,0 0,3 1,0 0,9 0,1 0,0
0,0% 0,0%
Sport
Muud
Uudised
Muusika
Uudised
Elusaated
Elusaated
Ususaated
Infoteinment
Spordisaated
Haridussaated
Kultuurisaated
Haridussaated
Infomeelelahutus
Religioonisaated
Muusikaesitused
Publitsistikasaated
Meelelahutussaated
Lavastuslikud saated Lavastuslikud
Meelelahutussaated
Lavastuslikud saated Lavastuslikud Informatiivsed saated Informatiivsed
Koostatud Kantar Emor ja Statistikaameti andmete põhjal teadussaated ja Kultuuri- Identiteedimärgid ja ühtekuuluvuse anatoomia
Televisioon seob kohaliku ja globaase ja loob võimalused mobiilseks liikumiseks nende vahel. Paljud uurijad rõhutavad lokaalse, kohaliku mõiste olulisust mistahes selgitustes televisiooni olemuse mõistmiseks. Kohaliku, omakeelse teleprogrammi eelistamine vaatajate valikus viitab selle olulisusele personaalse ja rahvusliku identiteedi protsessides, milles televisioon aktiivselt osaleb.
Rahvusliku identiteedi koostisosad makrotasandil Ainulaadsuse tunne Ühine saatus Ühine tegutsemine Rahvusliku Mure ühise heaolu pärast identiteedi Normid ja väärtused tähendus Järjepidevuse tajumine
Ühised arusaamad Kultuur Ühine mälu Rahvusliku Keel identiteedi Territoorium sisu
Marin Ehala (2018). Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia. Telepõlvkonnad
Põlvkondade tüpoloogia sündinud kujunemine vanus 2014 % I Trükimeedia põlvkond 1935–1947 1952–1964 67-79 18 II Televisiooni põlvkond 1948–1959 1965–1976 55-66 20 III Ühiskonna-ajakirjanduse põlvkond 1960–1975 1977–1992 39-54 23 IV Vaba meedia põlvkond 1976–1988 1993–2005 26-38 20 V Digimeedia põlvkond 1989–1999 2006–... 15-25 19
Domineerivad Vähem esindatud Vaatajate tüpoloogia vaatamine % põlvkonnad põlvkonnad 1.klaster Sage kultuuri- ja arutlussaadete jälgija 3,49 II 12 2.klaster Sage uudiste- ja meelelahutussaadete jälgija 3,14 I, II, 15 3.klaster Arutlus- ja uudistesaadete jälgija 3,06 I, 10 4.klaster Meelelahutussaadete jälgija 2,53 IV, V 16 5.klaster Mõõdukas uudiste jälgija 2,48 III 18 6.klaster Harv, kuid mitmekülgne vaataja 1,98 III, IV 18 7.klaster Ebaregulaarne jälgija 1,44 V 11
Z põlvkond (sünd 1990ndate keskpaigast - 2000ndate keskpaigani. Enamik on Aastal 2018 kasutanud internetti varasest noorusest alates, valdavad tehnoloogiat ja sotsiaalmeediat. Z generatsioon 1995 23 Y põlvkond ehk milleniumlased (sünd 1980ndate algusest -1990 keskpaiga või 2000ndate alguseni), baby-boomerite lapsed, kes on harjunud kommunikatsiooni, Y generatsioon 1985 33 meedia ja digitehnoloogiatega. X generatsioon 1965 53 X generatsioon (sünd 1960ndadel - 1980ndate alguseni). MTV generatsioon, Baby-boomerid 1945 73 mässumeelsed, keskeas aktiivsed, õnnelikud, punk, heavymetal, indifilmide Vaikne generatsioon 1925 93 vaatajad, organiseerimisvõielised. Baby boomerid (sünd varastel 1940ndatel või keskpaigast – 1960 keskpaigani). Praegu 60 ja vanemad Vaikne generation (sünd 1920 alguses või keskel – 1940 alguse või kespaigani)
Eva Maria Põldmäe (2015). Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aasta uurimuste põhjal. Magistritöö, TÜ Kaks telemaailma Eestis – kanalite osakaal %
100%
90%
muud 80%
70% 5 peamist vene 60% telekanalit
50% Eesti 40% eratelekanalid
30%
20% ETV
10%
0% eestlased mitte-eestlased
Jõesaar, Andres (2015). One Country, Two Polarised Audiences: Estonia and the Deficiency of the Audiovisual Media Services Directive. Media and Communication, Volume 3, Issue 4.
Televisioon digiaja audiovisuaalsetes toiteahelates
üldhuvitav tellimuspõhine sisu
sotsiaalse suhtlemisega seotud sisu
identiteedipõhine sisu Eesmärgid ja valikud
keerukas
Tahame jõuda rahvusliku Tahame jõuda teaduslikult teleruumi kujunemist põhjendatud kõrgtasemel soodustavate kultuuripoliitiliste rahvusliku telekeskkonna lahendusteni kontseptsioonini
tegutsemine mõtestamine
Tahame usaldada peamiselt Tahame usaldada telekeskkonna majanduslikke huve ja senisele kujunemise peamiselt turu ja praktikale tuginevat arusaama konkurentsi hoolde televaldkonnast lihtsam Heades kätes hoitud televisioon
Euroopa Liidu Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv
Täiustada Rahvusringhäälingu ja Meediateenuste seadust John Hartley John Corner John Fiske Stuart Hall Raymond WIlliams Toby Miller Johnatan Gray
Amanda Lotz Jostein Gripsrud Ted Nanicelli Charlotte Brunsdon Horace Newcomb David Morley Christine Gerathy Milli Buananno
Michele Hilmes Janet McCabe Jeremy Butler Graeme Turner Lynn Spigel Jason Mittell Jonathan Bignell Trine Syvertsen
Alexander Michael Michael José van Salme Ilmar Andres Indrek Alessandro Dhoest Kackman Wolff Dijck Rannu Raag Jõesaar Ibrus Nani