Kiili Valla Sportlased Käisid Askolas

Home , Diamond of Night, Evelin Samuel

Tänavusest valla eelarvest nii- ja naapidi | KIILI VALD TAAS OMAVALITSUSTE TALIMÄNGUDELDEL | Kiili lastealasteaeded tähistas 4545.. ssünnipäeva

“Ma poleks kunagi arvanud,arva et söön KIILI LEHT kalakala musta leivaga.” KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE | NaotoNaoto

NR 3 (2393) MÄRTS 2018

Fotod: erakogu

Mõõtu võtsid kiilikad sõprusvallaga nii murdmaasuusatamises...... kui võrkpallis. Kiili valla sportlased käisid Askolas

Märtsikuu esimestel päeva- Askola on omavalitsusüksus puitarhitektuurist. Askola suu- on kahes vallas üsna sarnased, ning Eesti 100 ühiseks tähista- 25 rahvapeole, mille raames del käis valla esindus külas Kii- Soomes, mis asub Helsingist kir- reks uhkuseks ja eripäraks on ka ka soomlastel on omad haldus- miseks korraldasid soomlased peetakse ka Kiilis maha Ees- li sõprusvallal Askolal Soomes. des, üsna Porvoo linna lähedal. loodusnähtus, mis kujutab en- reformi teemad, erinevate asu- 3.–4. märtsil kiilikatele mõõdu- ti-Soome sportlik maavõistlus, Kiili ja Askola on sõprussuhetes Elanikkond on Askolas järjepi- dast arvukaid jääajal kaljusse tuste alluvuse ja kuuluvuse kü- võtu teatesuusatamises ning mille täpsemad alad selguvad. juba palju aastaid ning Askolas devalt kasvanud ning hetkel on tekkinud kaevusid meenutavaid simused jne. võrkpallis. Kiili valla võistkon- Osavõtjad tänavad soome on aegade jooksul külas käinud rahvast umbkaudu sama palju auke (www.hiidenkirnut.fi). Kuna meie riikidel oli suur dadel õnnestus mõlemal alal sõpru, Abborsjö talu lahket pe- erinevad Kiilis tegutsevad kol- kui Kiili vallas, veidi üle 5000. Askolas on tegutsemas mitu sünnipäev üsna lähestikku ja oma paremust tõestada ning rerahvast, kohalikku kogudust lektiivid ja õpetajate juhenda- Pindalalt on Askola Kiili vallast algkooli, gümnaasium ning ka Kiili vald saab käesoleval aastal võit koju tuua. Lisaks spordi- Tuomiranna kompleksi kasuta- misel ka arvukad kooliõpilaste aga poole suurem, Kiili vald vas- ametikool. Praegu oodatakse ka 25, siis tekkis juba möödu- sündmustele kohtuti ka Askola mise võimaluse eest, vallajuhte grupid. Selle aasta märtsi algu- tavalt 100 km2 ning Askola 218 koolimaja juurdeehituse valminud sügisel ühine mõte kahe valla esindajatega ning vaheta- ja Askola valla noorsootöö eest- ses jõudis kätte sportlaste kord km2. Vallas asub ka oma kirik, mist, mille eesmärk on viia pi- sportliku vennasrahva kohtumi- ti omavahel kogemusi. Soomla- vedajat Risto Vänttineni. Koh- soomlaste küllakutse vastu võt- mis valmis aastal 1799 ning on semaid haridusasutusi kokku. se korraldamisest. Mõtted jõud- sed on omakorda oodatud au- tumiseni Kiilis! | Maarika ta. väga ilus näide põhjamaisest Igapäevased rõõmud ja mured sid tegudeni ning Soome 100 gustikuus toimuvale Kiili vald Nimmo Priit Pajusaar: Tänapäeva muusika on pealiskaudne Eesti ühe edukama euroloo ja või mõne sündmusega. Näi- olen käinud oma lauluga Euro- hookiga (ing k konks), et publi- “Kaelakee hääl” autor Priit Pa- teks enne ja pärast tänavust visoonil. Mul ei ole kellelegi va- kut püüda. Kui kuulata seda jusaar on Eestit käinud Eurovi- Eesti Laulu finaali oli vaja aja- ja midagi tõestada, ma pole muusikat, mida tehti 70ndatel, sioonil esindamad kokku neljal kirjanikel minult arvamust kü- noor artist, et peaksin meeletult 80ndatel, tundus,et publik oli korral – täpsemalt küll tema kir- sida, mis on iseenesest tore. Kui võimlema. Tõde on see, et osa- intelligentsem – kui ilusaid ja jutatud laulud: lisaks “Kaelakee ise osalesid, siis olid muidugi tä- lemine võtab meeletult aega ja pikki meloodiaid olid inimese häälele” “Diamond of night” helepanu rohkem, siis olid pool raha. See glamuur, mida me võimelised meelde jätma ja nen- (esitas Evelin Samuel), “Tii” aastat järjest pildil. näeme – keegi ei kujuta ette, kui dest vaimustuma. Kohati tun- (Neiokõsõ) ja “Leto Svet” (Krei- Sel sügisel sai kaks väga palju artistid peavad oma aega nen, et alahinnatakse tänapäe- siraadio). Kuid see on vaid ime- suurt tööd valmis. Novembris panustama, lisaks raha ja ener- va inimest – ei ole me midagi nii pisike osa tema loomingust. 25. esilinastus Andres Puustusmaa giat. lollid. Aga meie esindaja võiks aprillil on huvilistel võimalus film “Rohelised kassid”, millele See aeg on läbi, aga ma ei üt- ju finaali saada. Minu arvamu- kohtuda temaga Kiili rahvama- ma muusika kirjutasin, see oli le ei – kui on jube hea idee, ju- se järgi võib hästi minna. jas. Kangrus elav muusik lubab hästi mahukas töö. Oktoobris be hea artist, kui leian, et on rääkida värvikaid seiku muusi- hakkas ETVs Lotte teleseriaal pointi, siis osalen. Mida pakute publikule 25. april- kamaailmast, Eurovisiooni üm- jooksma ja seal oli minu muu- Motivatsiooni pole ka selle- li kohtumisel Kiili rahvamajas? ber ja telgitagustes toimuvast sika. Nüüd on järgmised asjad pärast, et asi on segane – üritus Räägin, kuidas Pajusaare Priit ning näidata harudast videoma- töös – Sandra Nurmsaluga tee- on Eesti Laul, aga valitakse lu- üldse muusika juurde sattus ja terjali. Kindlasti tuleb juttu ka me plaadimaterjali ja siis tellis gu Eurovisoonile. Poolfinaalides kogu sellest teekonnast. See on teatri- ja filmimuusika tegemi- Eesti Kontsert lastele ja noorte- on kohe aru saada, et pooltel lu- värvikas olnud. Räägin muusi- sest. le pillide tutvustamise lühieten- gudel pole mingit võimalust Eu- kamaailma taustast, ka seda, Kiili Leht käis Kangrus uuri- duse, kuhu Leelo Tungal kirju- rovisioonil läbi lüüa. Tulemus mis toimub ka Eurovisooonil. mas, kuidas kuulsal muusikul tas vahva libreto ja mina teen on see, et kuuleme palju dile- Ma usun, et suudan põneva tee- läheb. muusika. tantlikku jura. konna pakkuda. Lasen ka lugusid, mida väga Olete viimasel ajal avalikkuse Minu teada pole Te viimastel Kuidas meeldis tänavune võid- ei teata, ja on tõenäoline, et näi- tähelepanu alt väljas olnud – aastatel ka enam Eurovisiooni ulaul? tan ka ajaloolisi kaadreid ajast, millega tegelete ning kas pi- laulukonkursile laule esitanud. Võitja üle olen ma väga rõõ- kui mul veel juukseid peas oli. gem naudite seda, et ei pea Miks nii? mus – väärikas, hästi teostatud, Tuleb meelelahutuslik jutuõh- kogu aeg pildil olema? Kaks aastat tagasi osalesin visuaalselt võimas. Seal on tu, küsida võib kõike. Olen va- Avalikkuse tähelepanu alt Eesti Laulu poolfinaalis koos muusikat küll. Tänase popmuu- remgi sarnase asjaga esinenud väljas olek on ses mõttes hea, et Gertu Pabboga lauluga “Miljon sika häda on see, et me oleme ja kogemus on see, et tun- loometöö ongi üksiku hundi korda”. Eurovisiooni värk täna pealiskaudsed – infomüra on nii ni-poolteisega ei taha asi kui- teekond. Tähelepanu alla satud ei köida enam, olen aastast 1993 palju, et muusika peabki olema dagi ära lõppeda, küsimusi jät- siis, kui tuleb mõni uus teos väl- juba sellega seotud. Neli korda lühikese, kahe-kolmenoodilise kub kauemaks. | Marko Tooming Märts 2018 | nr 3 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 2 | VALLAELU

Kiili vald omavalitsuste talimängudel Vallaeelarvest ja investeeringut Viimati 2015. a osalenud Kii- Foto: erakogu Kiili vallavolikogu poolt on ning annab edasi kohaliku oma- likast – valla panusest ja lapse- TEAVE li vald võistles jällegi Eesti val- paika pandud prioriteedid aas- valitsuse üksustele tulud füüsi- vanemate poolt makstavast ko- MUUD TÄHTSAMAD OBJEKTID/ dade talimängudel, 3.–4. märt- tateks 2018–2021, mis fikseeri- lise isiku tulumaksust ja maa- hatasust – Kiili Lasteaia eelar- TELLIMUSED 2018 sil Viljandis ja selle ümbruses ti 2017. aasta septembris vastu maksust. vest moodustab läbi kohatasu- • Kiili rahvamaja ümbruse kor- toimunud spordirajatistes, nüüd võetud eelarvestrateegias. 2018. Omavalitsuse tähtsaim sis- de kogutav raha täna 17% ja Kii- rastamine, parkla ja läbimurde valdade ja linnade liitmisel ja aasta eelarve koostamisel kor- setulekuallikas ongi Eestis ük- li Kunstide Kooli eelarvest 14%. rajamine. uute omavalitsuste tekkimisel rigeeriti alaeelarveid lähtudes sikisiku tulumaks, kus vallale Vallaeelarve kulupool on samu- • Luige alevikus vallale kuuluva- uue nime saanud Eesti omava- täpsustunud vajadustest ja või- kantakse (2018. aastal) edasi ti detailsemalt välja toodud kõr- te tänavate mustkatte alla viimine. litsuste talimängudel. Nüüd malustest. 11,86% töötaja brutopalgast. valasuval graafikul. • Nabala-Patika tee esimese lõi- võistleme esimest korda väikes- Lähiaja prioriteediks on sel- Täpsem KOV tulude jaotus ja Seoses eelarvega on paslik gu mustkatte alla viimine. te valdade (kuni 8000 elanikku Pille Erlich-Tormis. le alusel: erinevate tululiikie osakaal on detailsemalt välja tuua info, mis • Rätsepa asumi teede asfaltee- – ausalt öeldes olemegi väike, • haridusvaldkond (kooli alg- ära näidatud kõrvalasuval graa- on seotud lähiaja suurima ka- rimine 30 000 euro mahus (eel- aga tubli vald) arvestuses ja saa- jumises saavutas Triinu 8. koha. klasside maja ehitus); fikul. vandatava investeeringuga. Kii- duseks omandi ületulek vallale). vutasime 16 valla hulgas tubli Meeste 100 m seliliujumises • muu taristu arendamine li gümnaasiumi õpilaste arv on • Tänavavalgustuse täiendamine Maja rajamisel arves- Luigel ja Väljamäe piirkonnas. 6. koha. Võitis Viru-Nigula vald saavutas Reigo Salu 12. koha. (investeeringud teedesse ja tä- täna 796 ja lähtuvalt prognoo- • Kohaliku piirkonnakonstaabli- – 212 p, 2. koht Kadrina vald – 4x50 m teateujumises saavutas navavalgustusse); tatakse kaasaegse sidest saabub õpilaste arvu punkti uued ruumid sissepääsu- 206 p, 3. koht Vinni vald – 198 Kiili võistkond (Triinu Kapp, • konkurentsivõimeline töö- pedagoogika suundu- maksimum aastaks 2022, kui ga vallamaja hoovist. p, 4. koht Alutaguse vald – 195,5 Kadri Kapp, Fred Rohi, Reigo tasu valla allasutustes (lasteaed, mustega. koolis õpib 920–950 õpilast. • Liikluskorralduse auditi tellimi- p, 5. koht Mulgi vald – 192 p, 6. Salu) 14. koha. kool jne). Seoses ruumiprobleemiga toi- ne Kiili alevile ning Luige ja koht Kiili vald – 182 p. Üldkokkuvõttes saavutas Kii- Perioodil 2013–2018 on Kii- Omavalitsuse kuludest suu- mub õppetöö hetkel kahes va- Kangru alevikule. • Kiili valla arengukava koosta- Arvesse läksid murdmaasuu- li valla ujumise võistkond 22 li valla eelarve kasvanud tem- rema osa moodustavad haridus- hetuses, teise vahetuse moodus- mine aastateks 2019–2023. satamise kohapunktid ja veel võistkonna konkurentsis 18. ko- poga 5–10% aastas ning see on kulud ehk kool, lasteaed ja hu- tavad ca 180 õpilast, kes käivad • Kiili valla uue üldplaneeringu viie parema spordiala koha- ha. algselt kavandatust rohkem või- viharidus. Kui kool saab tegut- 2.–3. klassis. koostamise algatamine. punktid teistelt spordialadelt Suure-Jaani kooli võimlas maldanud investeerida teedes- semiseks olulist riigi poolset Antud olukord ei rahulda • VOLISe hääletus- ja dokumen- (mäesuusatamine, meeste korv- toimunud lauatennisevõistlusel se ja tänavavalgustuse rajamis- täiendavat toetust, mis aitab õpilasi, õpetajaid ega lapseva- dihaldussüteemi kasutuselevõtt vallavolikogus. pall, naiste korvpall, juhtide võitis Kiili valla võistkond se, noortekeskuse ja eakate päe- katta õpetajate palga, osaliselt nemaid, kuna see seab mitmeid • Kiili vald 25 üritused. võistlus (osaleda võivad ainult (Eduard Virkunen, Ivar Leont- vakeskuse uutesse ruumidesse, ka õppevahendite kulu ja kooli- piiranguid antud eagrupi huvi- vallavanem või asevallavanem jev, Terje Liivas, Feliks Nerses- avada uusi lasteaiarühmi ning toidu maksumuse jne, siis las- hariduse võimalustele ning ei või volikogu esimees või voliko- jan, Ksenja Bragina) esmalt 5:2 hoida õpetajate ja teiste valla- teaed ja huviharidus on omava- kattu ülejäänud perekonna ruumi, garderoobi, raamatuko- gu aseesimees), kabe, male, Rae valda, kaotati 1:5 Kambja töötajate tasu konkurentsivõi- litsuse enda maksutulu baasilt elurütmiga. gu ja muude vajalike ruumide lauatennis, ujumine). vallale, kaotati 3:5 Põhja-Pär- melisena. Kiili valla finantsvõi- finantseeritavad tegevused. Et koolile oleks võimalik ra- olemasolu. Tulemused – murdmaasuu- numaa vallale, võideti 5:1 Võru mekus on Eesti üldises omava- Ehkki riik eraldab alates 2017. jada juurdeehitus uue algklas- Maja rajamisel arvestatakse satamine Holstre-Polli Vabaaja- valda, kaotati 4:5 Põlva vallale litsuste taustsüsteemis kõrge. aasta lõpust ka teatavat huviha- side maja näol, on Kiili vallava- kaasaegse pedagoogika suundu- keskuses: N35 5 km – 6. koht ja viimases kohtumises ei ilmu- Erinevate omavalitsuste raha- riduse toetust ja väikese summa litsus algatanud detailplanee- mustega, paarisklassiruumidel Marju Tempel, 13. koht Margit nud Rae vald kohale ja saadi list seisu on võimalik jälgida ra- lasteaiaõpetajate palgakulude ringu, mille menetlus on lõpu- on lükandseinad, mis loob pa- Maidla; N45 2,5 km – 11. koht loobumisvõit. Kokkuvõttes saa- handusministeeriumi kodule- jaoks, katab see Kiili valla puhul sirgel. Paralleelselt on Kiili Va- remad võimalused grupitööks, Marje Ott, N18 5 km – 20. koht vutati 26 võistkonna konkurent- hel, kus on leitav finantsvõime- valdkonna üldistest kulutustest rahalduse SA tellimusel teinud samuti on koridorides ja raama- Teele Raja, M40 10 km – 25. sis 19. koht. kuse radar. siiski marginaalse osa. Lasteaia tööd arhitektid ning saanud val- tukogus arvestatud nn õpipesa- koht Margus Maidla, M50 5 km Heimtali põhikooli võimlas Süsteem töötab meie riigis ja kunstide kooli kulud kaetak- mis eskiisprojekti, mis näeb dega individuaalseks tööks jne. – 29. koht Einar Luup, M16 5 km toimunud naiste korvpalli tur- nii, et keskvalitsus kogub kokku se seetõttu põhiliselt kahest al- juurdeehituses ette 12 klassi- Paralleelselt projekteeritakse ka – 36. koht Karl Eerma. Teate- niiril mängis Kiili naiskond (Ma- suusatamine M 3x5 km – Kiili I ri-Liis Ladvik, Merylin Närep, meeskond (Herkki Suurman, Rebeka Kukk, Hanna-Loora Jür- Miks me ei toetanud Kiili valla 2018. aasta eelarvet? Indrek Vaher, Tõnu Aamisepp) genson, Karola Adoson, Marleen Vallavalitsus esitas volikogu- poolteist aastat “täpsustamist” Mured taristuga paistab püüe mahutada kuida- 23. koht ja Kiili II meeskond (Ei- Müller, Pille Pappel, Hilma So- le kinnitamiseks eelarve vastu- andis tulemuseks kooli juur- Pidades silmas Kiili gümnaasiu- giviisi ära ca 1000 õpilast. Aga nar Luup, Margus Maidla, Karl fia Ala-Vähälä) A-alagrupis. Või- olus Kiili valla arengukava ja deehituse eskiisprojekti, isegi mi säilimist, ei seostu praeguse on see mõistlik praeguses ko- Eerma) 24. koht. deti 32:21 Saue valda, kaotati 2. eelarvestrateegiaga 2018–2021. mitte lõpliku eskiisprojekti ja koolimaja ruuminappus sugugi has? Üldkokkuvõttes saavutasime lisaajal Keila linnale (eelmise Mahukam minetus seondub Kii- massiivse kallinemise pea kaks üksnes õppega kahes vahetuses. Erki Arakas: Vallavalitsus murdmaasuusatamises 30 võist- aasta Eesti linnade meister) li koolimaja juurdeehitusega, korda. Eeskätt pole meil ruume, mis kavatseb ehitada algklasside konna seas 20. koha. Mäesuusa- 38:41 ja kaotati 16:42 Tartu val- summas 1,1 miljonit eurot. Vaid Avaldatud joonistused ei ole toetaksid haridusteenuse kvali- korpuse vaid 12 m kaugusele tamine toimus Väike-Munamäe lale (eelmise aasta Eesti valda- mõned kuud tagasi (21.09.2017) oma olemuselt ratsionaalsed teeti ja aitaksid seda paranda- Kurna-Tuhala maanteest, kuid suusakeskuses Otepääl. Laupäe- de meister). Kohamängudes lubas vallavalitsus, et vajalik in- ega vasta valla vajadustele nii da. Lapsevanematena ei pane jätab samas esitamata uue liik- val, 3. märtsil, toimunud mäe- kohtadele 9–12 võideti 37:19 vesteering suurusjärgus 2 mil- lühikeses kui ka pikas perspek- me pahaks, kui kool hoolib lap- lusskeemi, mis tähendab, et tä- suusavõistlusel võitis N35 va- Viljandi valda ja kaotati 9.–10. jonit eurot kaetakse laenuga tiivis. se õnnest, kui prevaleerigu siis- nased liiklusummikud ja parki- nuseklassis 2. koha ehk hõbe- koha mängus 13:21 Pärnu linna (arengukava ja eelarvestratee- Indrek Grusdam: Vastu- ki õppetöö. Tahame, et meie miskohtade nappus suureneb medali Pille Erlich-Tormis Läht- naiskonnale. Seega tubli 10. giaga 2018–2021 lk 24 ja 44). seks sinu arupärimisele teatas lapsed saaksid parima võimali- aastast aastasse. Mina ei pea se külast. Jess!!! Palju õnne, Pil- koht. Nüüd kanti eelarvesse 2,5 mil- Aimur Liiva volikogus, et juur- ku hariduse. normaalseks väikelaste kooli ra- le! N16 vanuseklass – 13. koht Viljandi Kesklinna koolis joni euro suurune laen ja lisaks de- ja ümberehituste maksumu- Elementaarse näitena peaks jamist tiheda liiklusega maan- Ilon Leontjev, 22. koht Lisete peetud kabe võistlusel saavutas laenule ka ca 600 000 euro suu- seks võib kujuneda mitte eelar- füüsikat õpetatama füüsikala- tee serva. Lammutada maha Riimand. Mehed – 6. koht Rai- Kiili võistkond (Art Aamisepp, rune omaosalus. Sealjuures pol- vestatud 3,1, vaid juba 4,3 mil- boris, keemiat keemialaboris võrdlemisi uue kahekordse hoo- go Kivi, 9. koht – Kauri Kõrm. Riivo Rohi, Mikkel Reinola) 27. nud kavandatavat kooli juur- jonit eurot. Või veelgi enam? jne. Meie edu rajaneb suuresti ne üks välissein, nihutamaks se- M40 vanuseklass – 12. koht Ro- koha. deehitust isegi volikogu liikme- Erki Arakas: 4,3 miljonit just säärasel õppel ja teame, et da vaid 3,5 m hoovi poole, tõo- man Päll, 22. koht Benno Johan- Mina tänan kõiki sportlasi, tele tutvustatud, rääkimata val- eurot arvutati matemaatiliselt tänaste võimaluste juures saab tab ilmselt Eesti kalleimat son, 23. koht Enn Lamp, Raigo kes valda esindasid, tänan Kiili lakodanikest. eskiisi pinnalt, see on ilma si- pareminigi. Mis eeldab koolilt sööklalaiendust, mis vähendab Riimand DNF. vallavalitsust, tänan Arne Autot Indrek Grusdam: Meil õn- sustuseta, ilma 950 õpilase koo- mitmeid spetsiifiliselt varunda- vastasklasside insolatsiooni- Pühapäeval, 4. märtsil, toi- ja bussijuht Sassi, tänan Toivo nestus saavutada plaanide aval- li jõudmiseks vajaliku uue liik- tud lisaklassiruume. Nii me kõ- kestvust praegu veel teadmata munud lumelaua võistlusel saa- Uudeltit, tänan AMP Viimistlus damine heakorra- ja keskkon- luslahenduseta ja ilma staadio- nelemegi mitmest murest kor- ulatuses. Ja need on vaid mõned vutas naiste klassis 11. koha OÜ. nakomisjoni avatud koosolekul, ni rekonstrueerimiseta. See ku- raga: õppest kahes vahetuses, näited ebaratsionaalsusest. Merle Aun, meeste klassis 8. ko- Kohtume 7.–8. juuli Haapsa- täpselt üks päev enne eelarve lu ei sisalda ka projekteerimist, kabineti tüüpi klassiruumide Indrek Grusdam: Voliko- ha Üllar Aun, 11. koha Kaupo lus Eesti omavalitsuste suve- lõpphääletust volikogus. Jäid sa milleks kulub täiendavalt ca puudumisest ja ruumipuudu- gu liige Peeter Veltmann osutas, Kõrm ja 31. koha noorsportlane mängudel. Alad – kergejõustik, rahule? 160–170 000 eurot. Mina pean sest, mis lihtsalt takistab avali- et uude algklasside majja pla- Rain Semiskar. Üldkokkuvõttes meeste ja naiste võrkpall, pe- Erki Arakas: Olen osalenud mitte just täie mõistuse koha- ke teenuste osutamist kooli neeriti 12 klassi kohta vaid kaks saavutasime mäesuusatamises tank, orienteerumine, jahilask- alates 2016. a kevadest kõikidel seks ka lahendust, kus projek- kaudu. Me kõneleme sisuliselt tualetti, kummaski 4 potti ja 3 24 võistkonna konkurentsis vä- mine CSP, jalgrattakross, köie- volikogu eelarve- ja majandus- teerimise riigihange kuulutatak- ka staadioni puudumisest, sest kraanikaussi. Koolikell tähistab ga kõrge 7. koha. vedu, juhtide võistlus, mälu- komisjoni koosolekutel, kus ko- se välja (siit tekivad ju siduvad enamuse õppeaastast mudane 10 min pausi ca 300 lapsele. Kui Ujumine toimus Karksi-Nuia mäng, tennis. Kes soovib nen- misjoni liikmed palusid end kor- kohustused hankijate ees) enne või suisa veel alla olev väljak kasvõi kolmandik neist peab va- A. Kitzbergi gümnaasiumi del aladel Kiili valda esindada, duvalt kurssi viia kooli juur- kooli laienduseks ettenähtud mitmekülgsete kehalise kasva- jalikuks tualetti külastada, tu- ujulas. Naiste 100 m vabaltuju- palun kirjutada kaupo.kytt@kii- deehituse projektiga. Seda ei detailplaneeringu vastuvõtmist, tuse tundide läbiviimist ei soo- leks igaühel hakkama saada vaid mises saavutas Triinu Kapp 11. livarahaldus.ee või helistada tel. võimaldatud, sest asi pidi ole- rääkimata selle planeeringu si. 48 sekundiga. On see normaal- koha ja naiste 100 m rinnuliu- 5344 5009. | Kaupo Kütt ma “täpsustamisel”. Tänaseks kehtestamisest. Indrek Grusdam: Eskiisist ne?

Väljaandja Kiili vallavalitsus, Nabala tee 2A, Kiili alev, Kiili vald, Harjumaa. Toimetaja Marko Tooming | E-mail: [email protected] | Telefon: 679 0271. Reklaam ja kuulutused: [email protected]. Lehetoimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Toimetaja ega väljaandja ei vastuta kaastööde autorite või allikate esitatud seisukohtade õigsuse ja arvamuste eest. KIRJUTA ARVAMUS VÕI KOMMENTAAR: Märkad oma koduvallas midagi, mis silma riivab või rõõmu teeb; tahad midagi välja öelda, mis hingel on, kedagi kiita või laita; arvad teadvat, mida saaks paremini teha kui seni ja tahad oma arvamust kõigi Kiili valla elanikega jagada? Kirjuta oma arvamuslugu või kommentaar aadressile [email protected] ja see võib leida tee Kiili Lehe arvamusteküljele. www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 3 | Märts 2018 VALLAELU | 3

Vallaeelarve 2018 test Põhitegevuse tulud/kulud • teede ehitus ja renoveeri- 2018. aasta eelarves planee- mine 588 600 eurot (sh kergliik- spordihoone laiendus (täienda- ga kaaluma, kui kalli hinna eest ritud tulud on 8,6 miljonit eu- lustee 92 400 eurot); vad riietus- ja duširuumid, 200 on mõistlik kõike planeeritavat rot, mis on 8,8% rohkem kui • tänavavalgustus 90 000 eu- m2 väikesaal, spordivahendide (nt spordihoone laiendus) kohe 2017. aastal. rot; hoiustamise paigad jne) ning realiseerida. • Eelarve tuludest 73,2% • muude rajatiste ja hoonete kooli köögi ja söökla laiendus Mõned märksõnad ka selle moodustavad maksutulud, mil- rekonstrueerimine 302 800 eu- Põhitegevuse koos loodusainete õppeblokiga kohta, miks on otstarbekas ra- lest omakorda üksikisiku tulu- rot. tulud 2018. teisel korrusel. jada olemasolevale koolimajale maks on 97% ning maamaks 3%. • 2018. aastal on kavas võtta aastal. Ehitus on kavandatud etap- juurdeehitus, mitte täiesti uus • Kaupade ja teenuste müü- kooli juurdeehituseks laenu 2,5 pides – algklasside maja rajami- maja kuhugi mujale. gist kogutakse eelarvesse 4,3%. miljonit eurot (esialgne hinnang ne toimub esimeses järjekorras Esiteks ei ole vallal endal nt • Saadavate toetuste osakaal eelarve koostamise hetkel, te- ning see on võimalik ilma õppe- Luigel, Kangrus või Vaelas sobi- moodustab eelarve tuludest li- gelik laenuvajadus selgub pärast tööd ja koolielu otseselt häiri- likku maatükki, lisaks on välti- gikaudu 22,2%, põhiosa sellest ehitushanke läbi viimist). mata. Ülejäänud osad, eriti matu ka ühistranspordi lähedus. on mõeldud hariduskuludeks. • Varasemate vallavalitsuse söökla ja köögi täiendused, on Sellise maatüki peaks kõigepealt • Muude tulude (keskkonna- laenude tagasimakseteks on et- võimalikud ainult suvisel pe- leidma ja seejärel ära ostma, mis tasud, trahvid jm) osakaal põhi- te nähtud 126 100 eurot. rioodil ning leiavad võimalusel on nii ajakulu kui suur täiendav tegevuse tuludest on 0,3%. • Kiili Varahalduse SAle suu- aset teises etapis. rahaline väljaminek. Teiseks on Põhitegevuse kuludeks on natakse laenukohustuste tasu- Suureks väljakutseks on Kiilis juba olemas muu kriitili- 2018. aastal planeeritud kokku miseks 454 000 eurot. kahtlemata projekti rahaline ne taristu – spordihoone, 7,4 miljonit eurot, mis jaguneb: Tegevusalade järgi jagunevad Põhitegevuse külg. Seoses Euroopa Liidu uue söökla, staadion jne, mis tuleks • personalikulud 3,9 miljonit põhitegevuse ja investeerimis- kulud 2018. eelarveperioodi avanemisega on mujal nullist rajada. Kolman- eurot; kulud järgmiselt: aastal. ehitushinnad viimase aastaga daks on ühes koolis õppetöö or- • majandamiskulud 2,4 mil- • Üldvalitsemine 856 900 eu- märkimisväärselt kasvanud. Kui ganiseerimine, paratamatult et- jonit eurot; rot; Kangru lasteaia ruutmeetrihin- tetulevad tundide asendused • toetusteks ca 1 miljon eu- • Avalik kord 47 500 eurot; naks kujunes ca 1000 eurot, siis õpetajatel jne oluliselt lihtsa- rot; • Majandus 917 100 eurot; nt Saku spordihoone soodsaim mad tagada. Neljandaks oleks • muud kulud (reservfond) • Keskkonnakaitse 364 800 pakkumine tuli paar kuud taga- täiesti uue kooli rajamisega seo- 0,1 miljonit eurot. eurot; si juba 1550 eurot m2 ning Pär- tud ka ajakaotus, kuna kõigega • Elamu- ja kommunaalma- nu linna hankele lasteaia ehitu- peaks hakkama otsast peale – Investeerimis-/finantseerimis- jandus 513 900 eurot; seks laekus hiljuti kaks pakku- detailplaneeringu, projekteeri- tegevus • Tervishoid 23 500 eurot. mist, millest soodsaim oli 1800 mise ja muuga, samal ajal kui 2018. aasta eelarves on pla- • Vaba aeg ja kultuur 476 000 eurot m2. kogukond ootab kahe vahetuse neeritud investeeringukuludeks eurot; Oleme ka omi prognoose pi- probleemi lahendamist võima- pisut üle 4 miljoni euro, 2017. • Haridus 7 966 900 eurot; danud seetõttu pidevalt korri- likult kiiresti. Viiendaks – üks aastal moodustasid investeerin- • Sotsiaalne kaitse 278 400 geerima ning ehituseks vajaliku efektiivselt toimiv 800–900 õpi- gukulud 1,4 miljonit eurot. eurot. lõpliku laenusumma üle peab lasega kool on ka pikas perspek- Suuremad kavandatavad in- Likviidsete varade jääk moo- vallavolikogu otsuse tegema tiivis Kiili valla demograafilisi vesteeringud: dustas aastavahetusel 1 241 300 Kulud tege- käesoleva aasta sügisel. Kiili val- arenguid vaadates optimaalne • koolimaja juurdeehitus eurot, sellest 842 400 suunatak- vusalade järgi lal on täna laenuvõimekus ole- lahendus. | Aimur Liiva, vallava- 3 069 900 eurot (VEs kinnitatud se 2018. aasta eelarve kulude 2018. aastal. mas, kuid seda peab veel hoole- nem esialgne hinnang); katteks.

PALJU ÕNNE

SÜNNIPÄEVAD APRILLIS Erki Arakas: Vallavalitsus te arvu vähenemisest, seotuna me ikkagi järeldusele, et tegelik kujad. Küll avaldub demokraa- põhikooli lõpetada ikka Kiilis ja lähtub ümaratest tervisekaitse- vallarahvastiku juurdekasvu pi- võrdlusstsenaarium peaks ole- tia eelis võimaluses parandada jätkata Kiili günaaasiumis või Irina Kuzmina 90 nõuetest, mille järgi peab tua- durdumise ja -vananemisega. ma pigem do minimum. Mõne vigu tulevikus. Kuid, mis hinna- mujal. Erna Mäe 88 lette olema piisavalt. Ju siis Kõik jooned nende graafikutel mehe jaoks on võibolla uhke ja ga. Erki Arakas: Esmalt, Kang- Elvi Leimets 85 nende arvates on. Elulise näite olid poole kuue peale längus. vajalik olla “kombinaadi” direk- Erki Arakas: Eestis on ala- ru lasteaed ehitati liiga väike, Edna Kipus 84 varal toon siia paralleeli, et 110 Ning nagu leierkastist kostis tor ja seda püütakse läbi omale ti tähtsaks peetud kodulähedast selles oleks pidanud olema kuus Aasa Pors 83 Tõnu Taim 82 bürootöötaja tarbeks rajatakse tuttavat juttu: elanikke lisandub vajalike numbrite ka teistele kooli. Tosin aastat tagasi raja- rühma ja oma köök, pisut suu- Mare Ots 81 minimaalselt 12 tualetti. valda kasinalt, tagamaa on juba osavalt põhjendada. See oma- tud Kiili kool projekteeriti ca remad riietusruumid jne. Laste- Janne-Urve Grusdam 80 Indrek Grusdam: Voliko- tühi, olemasolevates peredes kasupüüdlik ambitsioon on mei- 600 õpilase tarbeks. Sellega tu- aia välimus on maitse asi, kuid Ella Pärn 80 gu liige ja pikaaegne kooliõpe- sünnib vähe lapsi, inimesed jää- le küll läbinähtav ja loodetavas- leb arvestada ja eluga edasi ka siin ei arvestatud asukoha Anatoly Fomin 78 taja Esta Kullamaa osutas, et ka- vad vanemaks, vallavalitsus ei ti varsti ka laiemale publikule. minna, alustades kohe uue koo- iseärasusi. Oskusliku projekti- Saima Lumi 78 Ilvi Aasma 77 vandades uue algklasside maja sa midagi teha jne. Teemat eda- Vaadates valla kaardile, ek- li rajamisega Luige-Kangru või juhtimise korral saaksime uue Nikolay Filippovich 77 õppeklassi maast laeni aknaid si arendades ja vallavanemat sisteerib vallas juba täna mitu- Vaela kanti. Sedasi väldime kooli avada 01.09.2020, kesken- Lii Luup 77 ja õppeklasside vahele ühe lü- parafraseerides, siis “ilma pagu- sada kehtestatud detailplanee- praeguse kooli ülerahvastamist dudes samas vanas koolihoones Georg Sooberg 77 kandseina, ei jää väga palju koh- lasi sisse tootmata” ootab meid ringutega kaetud elamuühikut (ei kujuta ette Kiili suguses väi- õppetöö kvaliteeti parandami- Rünno Veesaar 76 ti õppevahendite kappide ja kõiki ilmselt ees paratamatu kohtades, kus elamuehitus võib keasulas 1000 õpilasega kombi- seks vajalikele ümberehituste- Ants Pert 75 tahvli paigutamiseks. Nõnda, et väljasuremine. reaalselt lõpule jõuda juba 3–4 naatkooli), ebaratsionaalseid ja le. Mis lähtuvad nii progümnaa- Salme Väljataga 75 Jaan Kleinert 70 päevavalgus paistaks pingi taga Säärast mantrat kuulmata ja aasta perspektiivis ja seda just ülemäära kulukaid ümberehitu- siumi kui gümaasiumiõppe va- Maie Saar 70 istuvale lapsele ikka harjumus- vallavalitsuse tegevusetust ise enamjaolt valla põhjaosas. See si. Koolimaja tervikuna ehitati jadustest. Kui kohe alustada, siis Helju Toom 70 päraselt, vasakult. Minu arvates kogemata polegi võimalik neid toob kaasa kaugelt üle tuhande eelmise buumi ajal ja selle mak- on see kõik täiesti reaalselt saa- Toomas Kravik 65 ei taga lükandseinad helisum- mehi mõista. Kui tänaste juhti- elaniku lisandumise, mis tähis- sumus oli ca 3,6 miljonit – kõr- vutatav. Jah, hariduse sfääris ei Ene Märska 65 mutust, näiteks kui ühe klassi de silmis kujutavad uued elani- tab ühtlasi täiendavate kooli- vutage see tänase juurdeehitu- ole vallal laenamisest pääsu nii- Reet Noorak 65 õpilased keskenduvad kontroll- kud, eriti noored pered, endast kohtade vajadust. Ka kõnealune se maksumusega! Ning mis kõi- kuinii, kuid laenuga peab looma Raivo Sulg 65 tööle ja samas toimub naaberk- täiendavaid kulukaid problee- koolimaja juurdeehituse eskiis ge olulisem, uue koolimajaga eeldusi maksubaasi kasvuks tu- MEIE VALDA SÜNDISID lassis teemakäsitlus seminari me, siis annavad nad endast iseenesest on do minimumi kin- väldime edasi-tagasi pendelda- levikus. Uue koolihoone vaja- vormis. kõik, et neid tõrjuda. Kiili aren- nitav näide. Ettenähtav äpardus, mist Kiili alevi ja valla põhjaosa dust on pangale (ilmselt ka ra- • 10. veebruar Triinu Liis Nellis, Erki Arakas: Tulles tagasi gu pidurdamiseks sobivate pas- mis ei loo väärtust ja kasutus- vahel, kus elab varsti üle poole handusministeeriumile, kuna palju õnne, Anu Soomets ja Tai- selle eskiisi kui terviku juurde, siivsete tõrjemeetmete arsena- mugavust kellegi jaoks, ei prae- rahvastikust. Vallavalitsusel oli opereerime lubatud laenulimii- mo Nellis! siis on ju ilmselge, et ühe nor- li kuulub kindlalt näiteks pla- gustele ega uutele elanikele. juba aastaid tagasi võimalus di piiril) ju parem põhjendada, • 20. veebruar Eliise Ekpass, palju õnne, Triinu Tanvell ja Reijo Ek- maalse kooli toimimiseks vaja- neerimismenetluste oskamatu Indrek Grusdam: minu ar- alustada tegevustega, mis oleks kui vana kooli kaheldava väär- pass! likud ruumid ei mahu lihtsalt läbiviimine ja ebamugavuste ig- vates ongi kõige ohtlikum ühe välistanud õppetöö kahes vahe- tusega juurdeehitust. Ainuüksi • 21. veebruar Karl-Robert Pihel- olemasolevale krundile ära! See noreerimine avaliku teenuse tõe poliitika, mida vallavanem tuses. sõnum, et valla põhjaossa raja- gas, palju õnne, Agnes ja Kalmer on fakt, mida oleks pidanud väl- kvaliteedis. Toetudes olemuselt viljeleb. Pidades kooli juur- Indrek Grusdam: Uue koo- takse uus kool, motiveerib ees- Pihelgas! ja rehkendama mõne nädalaga, do nothing stsenaariumile, ei võ- deehitust ainumõeldavaks al- lihoone kasuks räägivad ju sisu- kätt selle piirkonna lapsevane- • 1. märts Lydia Arike, palju õnne, mitte mõne aastaga. ta vallavanema ja koolidirekto- ternatiiviks, ei osanud ta liselt samad argumendid, mille- maid ja ka uusi elanikke end Kii- Irina Bestšasnova ja Vahur Arike! • 4. märts Beca Saharov, palju õn- ri poolekuuesed graafikud aga 15.02.2018 volikogus vasta kü- le tuginedes ehitasime lõpuks li valda registreerima, et kind- ne, Margot Pähn ja Aleksander “Do nothing” * arvesse: simusele, kas 4,3 miljonit eurot valmis Kangru lasteaia. 2013– lustada oma lapsele koht kaas- Saharov! Juurdeehituse vajaduse piiritle- 1) seda, mida vallas on varem arvestati koos käibemaksuga või 2015 oldi vallamajas ka selle aegses kodulähedases koolis. | • 13. märts Mia Loosaar, palju õn- miseks esitlesid Aimur Liiva ja tehtud ja mida praegu tehakse; ilma. Nägemaks riske ja kasuta- vastu. Ning me ei pea ju praegu Erki Arakas ja Indrek Grusdam, ne, Ewa Ekholm ja Marko Loo- Mihkel Rebane heakorra- ja 2) ning tervet rida tegureid, maks ära võimalusi, soovitan silmas teist põhikooli terviku- vallavolikogu liikmed saar! • 19. märts Mai Nukki, palju õnne, keskkonnakomisjoni avatud mis mõjutavad teiste tegusid. kasvõi natuke kahelda. Tagajär- na, vaid kuni 6. klassini. Pro- * ingl. k. “ära tee midagi”, Piret ja Ahto Nukki! koosolekul omi analüüse õpilas- Püüdes esitatut mõista, jõua- gede eest vastutavad pimesi us- gümnaasiumi astmes saab laps “ei tee midagi” Märts 2018 | nr 3 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 4 | VALLAELU

Kaugest läänest ja idast Kiili kokku Foto: erakogu Kiili gümnaasiumis õpib sel Foto: Marko Tooming õppeaastal kaks noormeest, kelle kodud asuvad üksteisest nii kaugel kui veel võimalik – Ma- teo tuli vahetusõpilasena Kiilis- se Argentiinast, Naoto Jaapa- nist. Kui atlas avada ja maailma kaarti vaadata, siis asubki Kiili kahe vahel, omamoodi kesk- punktina. Aga Naoto ja Mateo ei tulnud Vaibaheegeldajad Sõmeru külas. Eestisse sugugi selleks, et üks- teisega kohtumiseks oleks võrd- ne teekond läbida – mõlemad Vaiba heegeldamise tulid siia rahvusvahelise õpilas- õpituba Sõmerus vahetuse programmi YFU kaudu. Mõlemale pakkus Eesti hu- Ühel kaunil pühapäevasel tal- vi juba enne siia saabumist, aga vehommikul kogunesid Sõme- erineval moel – kui Naoto oli ru küla usinad nobenäpud, et tä- paar aastat varem näinud doku- histada EV100 aastapäeva ning mentaalfilmi Kihnu saarest ja veeta üks ilus hommik toredate otsustanud, et Eestisse peab mi- inimeste seltsis. Plaani sai võe- nema, siis Mateo ei teadnud tud endale sobiva vaiba valmis- Eestist üldse midagi – tema tamine heegeldamise näol. jaoks oli huvipakkuv kohtumi- Kohtusime 25. veebruaril kell ne siinsete inimestega ja teada- 10 hommikul perekond Säkkide saamine, kuidas siin elatakse. juures Sepamäel. Perenaisel oli “Kui ma võtsin YFUga ühen- valmis pandud meie jaoks väi- dust, et vahetusõpilaseks min- ke tervitusamps ning kannus na, siis pakuti kahte võimalust auras kuum tee, kõik oli selles üks oma töö kallal nokitses ning – Tšehhi ja Eesti. Tšehhi mulle hommikus täiesti idülliline. asja nautis. Kogu aeg tekkis kü- ei meeldi, ma ei teagi, miks. Va- Põrandal ilutsesid juba vara- simusi – mis näitab, et inimene lisin Eesti, kuigi ma ei teadnud semalt Kristi ja allkirjutanu on ikkagi hingega asja juures, Eestist midagi ja meelega ei ot- poolt valmistatud eriilmelised ning materjal aina kahanes ja sinud ka Google'ist – ma taht- vaibad. Kõige suurem neist kat- vaip muudkui valmis. sin ise kõike avastada ja näha ja tis terve suure toa põranda oma Kui tegevus meeldib, lendab õppida,” räägib Mateo. 2,4-meetrise läbimõõduga. ka aeg justkui linnutiivul. Mär- Ka Naotol oli võimalik mit- Seltskond oli täpselt parajalt kamatult oligi möödunud juba me riigi hulgast valida, aga te- suur – täiskasvanuid ning lapsi kolm tundi. Igaühel oli selle aja- ma valik oli juba langenud. “Kui kokku heegeldamas seitse. Iga- ga valminud vähemalt mi- ma nägin nimekirja, siis ma ühel näpus heegelnõel ning so- nimõõdus vaip. teadsin neist riikidest vaid Ees- Mateo (vasakul) avastas bivas värvitoonis materjal ja töö Suur tänu kõigile asjaosalis- ti kohta,” ütleb ta. Eestis, et talle ei hakka külm külge; Naoto võiski alata. Kristi oli eelnevalt tele, nii kohaletulnutele kui ka aga hakkas sööma musta leiba, mida varem polnud proovinud. ette valmistanud mustrilehed, otse loomulikult korraldajatele. Külm on lahe!? et kõigil asi silme ees oleks ning Sõmerlased proovivad ikka Argentiina ja Jaapan asuva üks- see peamine eesmärk – siia ei kogemus oli tal musta leivaga, rahulikult. Talle näiteks meel- hiljem kodus edasi toimetada kiire töö – ning elutempo kõr- teisest nii geograafiliselt kui tuldud keelt õppima, vaid huvi- mis on nüüdseks, kui ta on Ees- dib bioloogia, aga mitte aine en- saaks. Vaheldumisi jagasid Kris- valt aega leida, et kokku saada kultuuriliselt lahus, kuid Eesti- tavaid kogemusi saama ja ini- tis juba pool aastat elanud, da pärast, vaid seetõttu, et õpe- ti ning Anett varasemates õpi- ja midagi uut ning põnevat koos ga võrreldes ühendab neid vä- mestega suhtlema. maitsemeeltele vastuvõetavaks taja räägib nii lummavalt. “Ma tubades kogetut ning erinevaid ette võtta. Sel korral sai selleks hemalt üks asi – märksa soojem Naoto on siiski eesti keele muutunud. “Ma poleks kunagi ei saa aru midagi – mitte kui mi- näpunäiteid, mis endal eelneva- siis olema vaiba heegeldamine. kliima. Ja tänavune talv oli ise- õppimisega vaikselt tegelnud. arvanud, et ma hakkan sööma dagi – aga see, kuidas ta räägib... te heegeldamiste käigus tekki- Eks ole näha, mida põnevat gi eestlase jaoks üle mitme aas- “Ma räägin eesti keeles. Ma saan kala musta leivaga,” muigab Midagi temas on,” naerab Ma- nud olid. järgmisel korral ette võetakse. | ta üsna külm. aru umbes 50%, mida õpetajad Naoto. teo. Tore oli vaadata, kuidas iga- Anett Leosk, Lepiku talu “Mulle meeldib külm ilm,” ütlevad. Tavaliselt ma räägin Mateo ei saa ütlemata jätta, Lähitulevik on mõlemal noo- üllatab aga Mateo, kelle kodu- eesti keeles oma host-perega et eestlaste suur supiarmastus rel mehel seotud Eestiga – Nao- linnas, mis asub Argentiina (pere, kelle juures Naoto Luigel oli tema jaoks suur üllatus. “Ar- to õpib Kiilis kuni õppeaasta lõ- keskosast väheke lõuna pool, elab – M.T.). Siis ma saan aru gentiinas ei sööda üldse suppi. puni ning lahkub juunis, Mateo pole kunagi lund sadanud ja rohkem,” räägib ta üsna pika ju- Üldse!” hüüatab ta emotsionaal- on siin aga kalendriaasta lõpu- kõige madalam temperatuur on tu maha puhtas eesti keeles, ke- selt. “Siin võib terve nädala süüa ni. Et mõlemad on 18-aastased, aasta jooksul üks-kaks miinus- na ja pehme jaapani aktsendi- suppi ja iga supi sees on kartu- siis on arusaadav, et suuremad kraadi. “Minu jaoks oli kerge ga. lit. Kartul on eestlase jaoks kõik plaanid veel paigas pole. Kuid harjuda külmaga, ka siis, kui siin kõiges.” kas kumbki kavatseb neist Ees- oli miinus 15, miinus 20 kraadi. “Siin võib terve Aga on üks toode, mis on tisse tagasi tulla? Eestlased kandsid siis mütse ja maailma eri poolkeradelt pärit “Ma ei tea,” ütleb Mateo au- salle, aga mina mitte. Kui ma nädala süüa suppi noori ühendanud – kohuke. Sel- salt. “Varem tahtsin ma Argen- salli kannan, siis hakkab mul pa- ja iga supi sees le glasuuritud kohupiima peale tiinasse tagasi minna ja õppida lav.” . Kar- noogutavad mõlemad noorme- meditsiini, aga nüüd, pärast Naoto külmast rääkides nii on kartulit hed heakskiitvalt pead. kahte kuud siin, ma pole enam optimistlik pole, aga nendib tul on eestlase nii kindel.” Ränduri hing on see, siiski, et väikese külmakraadi jaoks kõik kõiges.” Ehk toob aeg tagasi mis ei luba Mateol veel nii noo- vastu pole tal otseselt midagi – Aga kuidas saab üks noor inime- relt paigale jääda. “Ma tahaksin siis saab suusatada. Tema kodu- Mateo raputab pead ega hak- ne pea tarkust täis, kui ta ei saa õppida midagi sellist, et saab linnas Gifus, mis asub Jaapani ka eesti keeles rääkimist proo- koolitundides aru, mida õpeta- maailmas ringi rännata, ma keskosas, on ta vaid paar korda vima. “Ma räägin eesti keelt vä- ja räägib? On mõni aine, näiteks kindlasti ei taha jääda ühte koh- suusad alla saanud. Seda põh- ga vähe – näiteks kui ma tahan matemaatika, mida nii Mateo ta. Ma ei taha maailma arvutist jusel, et ainult paar korda ongi vett või seda või teist asja. Või kui Naoto nimetavad oma lem- vaadata,” arutleb ta. seal lund sadanud. ütlen “tere hommikust” või mikuks ning kus on kasutusel Naoto on üsna kindel, et “kuidas sul läheb”,” räägib ta. universaalne numbrite ja mate- mingil ajal toob tema teekond Eesti märk on supp Teine iseärasus, millega ta- maatiliste sümbolite keel. Kee- teda Eestisse tagasi. “Ma õpin Jaapani ega hispaania keel pole valiselt võõral maal kokku puu- ruliseks lähevad aga asjad siis, infotehnoloogiat ja mõnikord eesti keelele sarnased. Tegeli- tutakse, on toit. Kuid üllatuda kui tuleb tegelda pikkade ja kee- on see rahvusvaheline töö, nii kult on need meie emakeelest võib ka selle peale, et osa tava- ruliste eestikeelsete seletuste- et ehk saan ma tulla mõne Ees- ikka üsna kaugel. Seega pole ka sid on samad. Näiteks avastas ga, nagu Naotol juhtus tõenäo- ti ettevõtte juurde tööle. Ma eesti keele selgekssaamine ker- Naoto, et nagu Jaapanis süüak- susteeoriat õppides. loodan, et nii läheb, sest mulle ge. Mateo ja Naoto jaoks polegi se ka Eestis tatart. Vastupidine Mateo suhtub keelebarjääri meeldib siin,” räägib ta. www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 3 | Märts 2018 LASTEAED | 5

Foto: droonifoto Unistuste lasteaed lapse silmade läbi Veebruaris sai lasteaias näha Timo lasteaias on katuseter- mitmeid huvitavaid ja lennukaid rass, korsten ja kaks vaatlustor- lasteaia projekte. Need joonis- ni. tasid/meisterdasid lapsed koos Micaela lasteaiaks on väike vanemate/vanavanematega ko- seenemaja, kus on liivakast ja duse tööna. puhketool Oma unistuste lasteaeda tut- Laura lasteaed näeb välja vustati järgmiselt: nagu loss. Liisi lasteaias on korraga nii Joosepil on Kiili Superkan- kuum suvi kui ka käre pakane. gelaste Lasteaed Tahame me kõik ju ühel hetkel Trevori ja Tristani laste- mõnusas soojas vees supelda või aias saab süüa, mängida, päev päikest võtta – või järgmisel läbi ronida ja möllata. hetkel lumememme teha ning Mireli lasteaias täituvad kelguga pikka liugu lasta. Tuba kõik soovid – joonistuspaberid peab olema tühi, et saaks joos- liiguvad mõttejõul kohale jne. ta ja mürada segamatult ning Isabeli lasteaed on punane kartmata, et võib end vastu ja nimeks “Sipelgad”. Lasteaias mööblit ära lüüa. Põrandat ka- on batuut, karussell, liumägi, ro- tab loomulikult ülimalt pehme nimis- ja rippumisnöörid. Las- KKiiliiili llasteaedasteaed – 4455 “Kalevi” kommivabriku vaip. teaias on trennid. Õpetajad Kõik mänguasjad ja batuudid on võiksid olla klounid. Põhirõhk paigutatud seintele, et nad ei on sõnal “lõbus”. segaks, kuid vajadusel oleks ko- Merilini ranna lasteaias on he käepärast. Aknaid vaja ei tore käia, sest siis saab iga päev olekski, siis ei saa neid ka palli- ujuda, päevitada ja liivalosse Vabariigi aastapäevaks moodustasid lapsed arvu 100. ga katki visata – sest toas tohib ehitada. mängida nii palju suure roosa Ramsese lasteaias saab Peale Eesti Vabariigi oli veeb- tajate mõistes. Minu meelest on Loodan, et lastel on meie las- vat kodus kahegagi kuidagi toi- palliga, kui soovime. Aga issi- õues palju erinevaid asju teha: ruaris veel teinegi tähtis sünni- meil üks vahva maa lasteaed, teaias tore käia. Lapsed ise üt- me. Tihti ongi lapsed kodus ja le-emmele tahaks lehvitada, jalgrataste, jooksurataste ja ise- päevalaps. Kiili lasteaed sai 45 kus kõik töötajad teevad tänu- levad, et: “Õpetaja Aili on kõige lasteaias täiesti erinevad. seepärast on aknad olemas, aga gi autodega ringi sõita, õues kel- aastat vanaks. Lasteaia ajaloost väärset tööd, et lasteaialastest parem lohutaja. Ta ütleb alati, Kiidan meie tublisid naisi ja pisikesed. Valgus tuleb tuppa gutada, mänguväljakul liugu võime lugeda, et tööd alustas saaks ikka tublid koolilapsed. et pole hullu...”, “Ma unistan, et meie maja ainukset meest, uju- taevast, sest katust ei ole. Ja ei lasta ja ronida. Kui kõht läheb üks sõime ja kaks aiarühma. Ütlen meelega töötajad, sest mul oleks roosad tiivad, siis mistreener Laurit. Ka meile olegi vaja, sest unelmate laste- tühjaks, siis on hoovis söömi- Lapsed olid lasteaias ööpäeva- meie majas teevad kõik kõike. saan ma vahest koolist lasteae- meeldib Kiili lasteaias käia ja aias ei saja kunagi vihma. Või, seks maasikaid, sõstraid ja õu- ringselt. Tuldi esmaspäeva hom- Me teame ja tunneme üksteist, da teid vaatama lennata”, “Õpe- usun, et enamus meist ei kuju- noh, kui – siis ainult vihmamet- nu. Lõunaund saab magada ka mikul ja koju mindi reede õhtul. teame ja tunneme oma lapsi. taja Triin lubab unejutu ajal tagi ette, et võiks töötada mu- sas. õues võrkkiiges. Kui on väga pa- Täna lähevad kõik lapsed ikka Vahest ajab sügisel muigama, voodis istuda ja alati teeb peale jal, kui lasteias. Liisu Olivia lasteaia rühma- lav, saab õues ujuda. Rannas õhtul koju oma emme-issi juur- kui uued lapsed lasteaeda tule- seda unepai”, “Kui lasteaia vih- Tihti uurivad noored lapse- toas on terve sein joonistami- saab ka liivalosse ehitada. de ja tulevad hommikul rõõm- vad... näo järgi ütled ära kust maveetorust tuleb täiega vett, vanemad, kui oma lapsed järje- seks. Kevadel töömehed värvi- Adriani lasteaias saab hul- salt lasteaeda. perest lapsuke on. siis ongi mul õnnelik lapsepõlv”. korda panevad, et kuidas teil on vad üle ja sügisel saab rühm uue lata ja pärast rahulikult päe- Mul on hea meel, et need Sügisel saab lastehoiurüh- 2 või 3 aasta pärast, kuhu majja teosega alustada. Lasteaia katus vaund magada. ajad on möödas. mast veel üks lasteaiarühm ehk Vahest ajab sügisel või kuhu rühma minu laps lä- käib lahti, siis on ilusa ilmaga Madli lasteaias saab looma- Praeguseks oleme kasvanud siis 18. rühm. muigama, kui uued heb. Aus vastus on, et ma ei tea, tunne nagu õues. Rühmas elab dega mängida. kolmerühmalisest lasteaiast Kui mõni aasta tagasi oli ju- lapsed lasteaeda tu- sest minu kümne tööaasta jook- koer, pööningul elavad igat sor- Helmi lasteaias saab palju Eesti üheks suuremaks seitsme- tuks, et saame väikese maja levad...näo järgi ütled sul pole olnud ükski aasta Kiili ti sitikad – lepatriinud, liblikad, ronida ja vette liugu lasta. Kui teistkümnerühmaliseks laste- koolile või kunstide koolile an- ära kust perest lapsuke lasteaias eelmisele sarnane. ämblikud ... neid saab siis uuri- liutorust ei saa, saab liumäest. aiaks, kus saab pea 70-ne tööta- da, ei näe ma seda võimalust Siinkohal on paslik tsiteeri- mas käia. Lasteaia põrand on Lasteaias on ka kino ja oma po- ja valvsa silma all oma päeva järgmised 4–5 aastat kindlasti. on. da meie vallavanemat hr Aimur pehme ja voodeid pole. Kes ära ni. Õues saab kiikuda ja pesakii- veeta kolm poolsada last. Võiks Lasteaia järjekorda pandavate Kahtlemata on lasteaiatöö on Liivat: “Üks, mis kindel, täna väsib, pikutab sealsamas põran- ges mõnuleda. arvata, et sellises nelja majaga laste arvust on näha, et Kiilis ju- väga vastutusrikas, vanemad meil kindlasti ei ole stabiilne ja dal. Triibulisel põrandal kõndi- Trevor Johanni lasteaed mammutlasteaias ajab iga ma- ba lastest puudust ei tule. Kui usaldavad oma silmaterad mei- igav”. Ja mulle nii meeldib, sest des on tunne nagu jalutaksid vi- asub looduses, kus lapsed ja loo- ja rahvas oma asja ja töötajad mõni aasta tagasi tuli aastas jär- le ju terveks pikaks päevaks. Üks stabiilsus ja igavus muudab ini- kerkaarel. Bassein on ka – kala- mad saavad koos mängida ja va- üksteist ei tunnegi. jekorda umbes 70 last, siis eel- isa ütles kord, et ta ei kujuta et- mesed laisaks. dega. Mõnikord saab ööseks las- balt puudel ronida. Lasteaia üm- Ma peaaegu ei mõtlegi sel- mises aastakäigus on praegu te kuidas me suudame hakkama Võin julgelt öelda, et Kiili teaeda jääda ja teleskoobiga ber ei ole ehitatud aeda. lele, et oleme nii suur, nii oma kirjas 90 last ja kindlasti lisan- saada terve rühmatäie lastega, vald on väga lapsesõbralik vald. tähti, kuud ja planeete vaadata. Miranni lasteaias on akvaa- laste arvu, rühmade arvu ja töö- dub sinna veelgi lapsi. ja nii päevast päeva. Ta ei saa- | Maibi Rikker, direktor Lapsed kasvatavad rühmas ise riumituba, kus lapsed saavad lilli ja hoolitsevad nende eest. koos sõbralikeks õpetatud me- Grete lasteaed on tehtud reloomadega üheskoos ujuda. Jaaniussid käisid filmi sees jäätisest, kommist ja šokolaa- Näitusel osalesid ka Johan- Hommik algas tavalise hom- põnev teekond filmimaailma. edasi olid näitlejad kostümeeri- Foto: Kiili lasteaed dist. Selle nimi on magusa las- nes, Keron, Krister, Olivia Ade- mikusöögiga lasteaias. Kui soe Iga laps sai olla aktiivne kuula- tud ja nad tuli viia võtteplatsi- teaed. le, Kristo, Mariel, Matias Adrian, toit kõhus, sõitsime bussiga ja ja kaasarääkija, öelda, kes ta le. Lapsed, kes valisid ametiks Arturi lasteaia ühes ruumis Kennert, Kristella, Rander, Jür- Maarjamäele. Mõte oli viia eel- filmi tegemisel olla tahaks (ope- näitleja, pidid nüüd kehastuma on robotid ning legolaud, millel gen, Robin, Karina Mia, Sten kooliealised Jaaniusside rühma raator, grimmikunstnik, stsena- rollidesse. Tore oli vaadata üht on salapäraselt kirjas “Artur”. Marten, Raul ja Kristella. lapsed Filmimuuseumi, kus osa- rist jne). pisikest rühmatüdrukut režis- Teises ruumis on suur mängu- Suur tänu osalejatele. | Liivi lesime haridusprogrammis “Fil- Kui ametid jagatud ja nime- sööri rollis, kes iga natukese aja asjade riiul. Nettan, õppealajuhataja mi sisse minek”. sildid kaela pandud, sai filmite- tagant puust klappi paugutas ja Muuseumi jõudes võttis meid gijate meeskond tööd alustada. hüüdis selge kõlava häälega “võ- Foto: Kiili lasteaed vastu salapärane, tark, põnev Stsenarist pidi minema laua ta- te”. kui ka näitlejameisterlik giid ha stsenaariumi kirjutama, pro- Näitlejad oskasid hästi mii- Angela, kes lummas oma oleku- dutsent sai loa seda lugeda ja mikaga edasi anda tegelaskuju- ga koheselt kõik Jaaniussid. oma arvamus välja öelda, kas sid ja operaatorid jäid läbi kaa- Esimese asjana sai iga laps kõlbab ja kas film saab rahastu- merasilma vaadatuga rahule. Ja enda valitud padjaga istuda tre- se. Ühiselt arvati, et kirjutatud nii saigi film “purki”. piastmele, millega avanes laste stsenaarium saab rahastuse ja Edasi läksime meisterdamis- silme ees filmimaailma põnev läheb tootmisesse. Siit edasi tuppa, kus saime tutvuda opti- elu. Lapsed said näha väga va- jõudis kätte kiire aeg ja näitle- liste illusioonidega. Ühe lehe nu, suuri ja raskeid töövahen- jad tuli kostümeerida ning gri- erinevatel pooltel olid erinevad deid, millega vanasti filmivõt- meerida. Grimeeritud näitlejaks pildid (ühel lill ja teisel lille- teid läbi viidi (prožektorid, kaa- osutus giid, kellel näole oli vaja vaas), mis kiiresti pööreldes te- merad, helisalvestid jne). Siis luua kurb emotsioon. Lapsed os- kitas illusiooni, et lill on vaasis. tutvustati lastele, kes nende kasid hästi edasi anda emot- Oli põnev ja õpetlik teist- töövahendite taga erinevaid siooni pisarate joonistamisega moodi lasteaiapäev! | Riina Vil- ameteid pidas. Sealt algas laste silmanurkadesse ja põsele. Siit jak, Jaaniusside rühma õpetaja Lapsed giidi grimeerimas. Trevor Johanni lennukas projekt. Märts 2018 | nr 3 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 6 | SPORT

Kiili vallarahva XI Fotod: erakogu sportmängud Kiili vallarahva XI sportmän- gudel toimus 4. ala – kabe. Kor- raldaja Maksimaa võistkond ja toimus võistlus Kiili gümnaa- siumi sööklas. Osales 11 võist- konda, võistkonnas kaks meest ja üks naine. Mõtlemisaeg 10 minutit. Tase oli kõva, erinevates võistkondades osales lausa neli mängijat, kes sel aastal tulnud Eesti meistriks (Urmo Ilves, Ar- no Uutma, Emilia Kello ja Nona Kiili Sulgpalliklubi mängijad. Nano). Eelmise aasta esikohta kaitses kindlalt Luige-Sausti miste aastatega meeldivalt ül- Meeste 1. liigas kaotas TTÜ/ Eesti meistrivõistlused vene ka- võistkond, koosseisus Arno Uut- latav, nimelt esinelikus säravad Kiili meeskond oma viimases bes pisikadettile – 1. koht Nona ma, Eido Üksvärav ja Nona Na- kõige väiksema elanikkonna ar- põhiturniiri mängus võõrsil 1:3 Kiili vallarahva XI sportmängude 4. ala – kabe – võitja Luige-Sausti Nano ja 2. koht Emilia Kello. no, kogudes 51 p. Tubli teise ko- vuga külad – Metsanurga ja Sõ- (22:25, 22:25, 25:23, 14:25) Lo- võistkond. ha saavutas 38 p Lähtse võist- merlased. Jätkake samamoodi! tusTimber/Neemeco SK mees- U18 Balti võistkondlikud kond, koosseisus Dmitri Pay- Müts maha nende võistkonda- konnale ja lõpetas põhiturniiri Männilaanel vaatamata kaotu- kuldmedali võitis 11 p Nona Na- meistrivõistlused Võru Spordi- mullin, Vladimir Remmel ja Kat- de esindajate ees – Raimo Rohi 3. kohaga ning kohtus veerand- sele võistkonnale ühtegi ette- no ja 2. koha ehk hõbemedali keskuses:T 300 m jooks – 5. koht rin Rajasalu, ja väga tubli kol- (Metsanurga) ja Iirika Thomson finaalis mitte just sobiva vasta- heidet ei olnud. “Olen meeskon- võitis Emilia Kello 10 p. Palju Liis Grete Atonen 42,15. manda koha Metsanurga võist- (Sõmerlased). Tiitlikaitsja Kiili sega ehk EMÜ SK meeskonna- na tänase mänguga väga rahul. õnne! Poistest saavutas 14. ko- Balti noorte mitmevõistluse kond, koosseisus Uno Pukk, 2 leiame alles 7. kohalt!!! Tuleb ga. Kui TTÜ/Kiili meeskond on Kogu meeskond sai tunda emot- ha Sergo Remmel, 22. koha Ro- võistkondlikud meistrivõistlu- Rünno Veesaar ja Kadri Kohv, vist peatreener lahti lasta:). oma eksisteerimise aja jooksul sionaalset laengut ning play-off bert Vahtra ja 26. koha Karl Mar- sed Kuldigas Lätis:NU18 viie- kogudes samuti 38 p (määras alati jõudnud poolfinaali ehk mängude väärilist kogemust, kus Karussaar. võistlus – 7. koht Liis Grete Ato- tulemus omavahelises mängus). Võistkondlik paremusjärjestus medalimängudele, siis seekord kus oluline on iga geimi iga nen 3317 p (9,59; 1.60; 9.34; Järgnesid: 4. Maksimaa 35 p, 5. peale 4. ala: see tee katkes. EMÜ SK võitis punkt. Tegu oli kahe võrdse Kergejõustik 5.45; 2.36,13). Kiili Noored 30 p, 6. Kiili 2 27 p, 1. Luige-Sausti 32 p esimese mängu Tartus 3:1 meeskonna võitlusega, kus võit- Tallinna U14 ja U16 talvised 7. Kiili 1 25 p, 8. Nabala-Paekna 2. Metsanurga 31 p (25:17, 19:25, 25:19, 25:15) ja ja selgitamiseks läks vaja loto- Harjumaa 2018. a koolide ker- meistrivõistlused Tallinnas Las- 22 p, 9. Vaela-Mõisaküla 21 p, 3. Kiili 1 28 p teises mängus Kiilis purustati piletit ehk kuldset geimi. Kah- gejõustiku sisemeistrivõistlus- namäe kergejõustikuhallis: 10. Sõmerlased 12 p, 11. Kang- 4. Sõmerlased 27 p kohalikud mehed tulemusega juks õnnestus seekord see en- tel Tallinnas Lasnamäe kerge- TU14 60 m jooks – 1. koht ja ru 31 p (naine puudu). 5. Nabala-Paekna 24 p 3:0 (25:17, 25:18, 25:15). TTÜ/ dale saada Rakverel. Samas on jõustikuhallis: kuni 5. klassi kuldmedal Miia Kaare 8,45 Pal- Individuaalne paremusjärjes- 6. Vaela-Mõisaküla 22 p Kiilile seekord siis 5. koht. Mi- mul väga hea meel Rakvere poiste 60 m jooks – 6. koht Ro- ju õnne! 3. koht ja pronksmedal tus: mehed 1. laud (kolm pare- 7. Kiili 2 22 p dagi pole teha, kogu see hooaeg võistkonna üle, kes on tõstnud bert Kompus 9,14; 600 m jooks Marie Randala 8,79. Palju õnne! mat) – 1.–2. Urmo Ilves (Kang- 8. Lähtse 21 p on kulgenud nagu ameerika mä- liiga taset ning väärivad kohta – 14. koht Romet Ridalaan Kuulitõuge (2 kg) – 1. koht ja ru) ja Arno Uutma (Luige-Saus- 9. Kiili Noored 21 p gedes, kord üleval, kord all... Ega finaalis,” ütles Männilaan. 2.03,69; kaugushüpe – 4. koht kuldmedal Miia Kaare 11,08. ti) 19 p, 3.–4. Dmitri Paymullin 10. Kangru 19 p see põlvkonnavahetus kerge Coolbet Rahvaliigas naiste II Robert Kompus 4.27. Palju õnne! 60 m tõkkejooks – (Lähtse) ja Uno Pukk (Metsanur- 11. Maksimaa 17 p ole:) tugevusgrupis kohtus Kiili SK 6.–7. klassi tüdrukud 60 m. 2. koht ja hõbemedal Miia Kaa- ga) 14 p. Mehed 2. laud (kolm Järgmine ala – vibulaskmine Aga Kiili mehed on siiski naiskond otsustavas kohtumi- jooks – 3. koht ja pronksmedal re 9,84. Palju õnne! PU14 600 m paremat ) – 1. Vello Madissoon – toimub 28. aprillil. Korraldaja poolfinaalides esindatud, nimelt ses Kiili spordihallis pääsu eest Marie Randala 8,55. Palju õnne! jooks – 7. koht Robert Kompus (Kiili 1) 19 p, 2. Eido Üksvärav Lähtse. võitis LotusTimber/Neemeco SK finaalturniirile Abja-Paluoja Kõrgushüpe – 1. koht ja kuldme- 1.57,13; teivashüpe – 2. koht ja (Luige-Sausti) 17 p, 3.–4. Riivo meeskond (peatreener Kuldar spordikeskusesse, mis toimub dal Kirke Talviste 1.60. Palju õn- hõbemedal Robert Kompus 2.70. Rohi (Maksimaa) ja Rünno Vee- Võrkpall Männilaan, nelja lapse isa Vae- 30.–31. märtsil, Narva naiskon- ne! Kaugushüpe – 1. koht ja Palju õnne! 200 m jooks – 10. saar (Metsanurga) 13 p. Naised la külast ) veerandfinaalis kahel naga. Seekord üle Narva linnu- kuldmedal Miia Kaare 4.80. Pal- koht Robert Kompus 29,61; (kolm paremat) – 1. Katrin Ra- Naiste Balti liiga pronksikoh- korral kindlalt Kuressaare mees- se müüride ronida ei õnnestu- ju õnne! Kuulitõuge – 4. koht TU16 kõrgushüpe – 4. koht Kir- jasalu (Lähtse) 19 p, 2. Ülly Aun tumises pidi TTÜ/Tradehouse konda 3:0. Teisel Kiili valla me- nud, suurem võttis oma tulemu- Miia Kaare 8.76. ke Talviste 1.60. (Maksimaa) 16 p., 3.–4. Emilia naiskond (Maria Säästla ja Jo- hel, Kiili alevikus elaval Urmas sega 3:1. Aga naised on sellegi- 6.–7. klassi poisid 1000 m Eesti kõrgkoolide, kutseõp- Kello (Kiili Noored) ja Nona Na- hanna Maar) tunnistama Leedu Piigil ja Tallinna Ülikooli mees- poolest kallistuse ära teeninud! jooks – 2. koht ja hõbemedal peasutuste ja Tartu Ülikooli no (Luige-Sausti) 15 p. klubi TK-Kaunas ASU paremust konnal tuli veerandfinaalis ikka Mida naised ei suutnud, se- Joosep Tiganik 3.15,98. Palju 2018. a lahtised sisemeistri- Võistkondlik paremusjärjes- 3:0. Maria säras selles kohtumi- roppu vaeva näha põhiturniiri da suutis SK Tats meeskond, õnne! 8.–9. klassi tüdrukud 60 võistlused kergejõustikus Tar- tus peale 4. ala on võrreldes eel- ses kolme serviässaga. 8. koha meeskonna – Võru VK/ alistades otsustavas finaaltur- m jooks – 8. koht Kärt Roossaar tus Tartu Ülikooli spordihoones: Werro – vastu. Esimese mängu niirile pääsevas kohtumises ko- 9,00; 600 m jooks – 8. koht Elii- naised 60 m jooks – 5. koht Tee- Võrus võitis kohalik sats 3:0, tei- dusaalis külla sõitnud Kaarma se Riimand 2.00,85; kaugushü- le Raja 9,54. | Kaupo Kütt se mängu Tallinnas TÜ võimlas meeskonna Saaremaalt 3:1. Üks pe – 4. koht Kärt Roossaar 4.35. võitis omakorda 3:0 Tallinna otsustav samm ehk üks võit la- 10.–12. klassi tüdrukud 60 m Edukas märts Ülikool. Järgneva “kuldse geimi” hutab XO segavõistkonda samu- jooks – 10. koht Kadi Kaljurand võitis 13:14 kaotusseisust 16:14 ti finaalturniirile minemast, kui 9,31; kõrgushüpe – 9. koht Ma- sulgpalluritele Tallinna Ülikooli meeskond ja Kiili spordihallis kohtutakse ria Säästla 1.35; kaugushüpe – Märtsikuu on olnud väga edu- võidutants võis alata. Uh-uh- Sandpit võistkonnaga. Hoiame 8. koht Kadi Kaljurand 3.54; kas Kiili Sulgpalliklubi mängi- huu! Seekord läks napilt! Finaa- pöialt! kuulitõuge – 7. koht Maria jatele. 11. märtsil toimus Li- lis siiski Kiili mehi ei näe. Tal- Credit24 Meistriliiga ehk Bal- Säästla 7.87. Ning Eesti Super Seeria 4 etapp. linna Ülikool meeskond mängis ti riike ühendava liiga finaaltur- Eesti U14 ja U16 talvised Naiste paarismängu esiliigas poolfinaalis TTÜ/Kiili meeskon- niir peeti 23. ja 24. märtsil Saa- meistrivõistlused Tallinnas Las- saavutasid esimese koha Kadi na üle parda visanud EMÜ SK remaal Kuressaare spordihoo- namäe kergejõustikuhallis: Kaljurand ja Kirsika Joon. Sega- meeskonnaga. Oli jällegi mäng nes. Kuigi seal ühtegi Kiili valla PU14 teivashüpe – 6. koht paarismängu esiliigas saavuta- täie raha eest. Tartus võitis 3:1 mängijat ei osalenud, oli Kiili Robert Kompus 2.70; TU16 kõr- sid esimese koha Kadi Kaljurand EMÜ SK meeskond, Tallinnas vald siiski esindatud. Nimelt te- gushüpe – 5. koht Kirke Talvis- ja Tauri Ivask. Meeste paaris- jällegi võitis 3:1 Urmase mees- gutses poolfinaalis ja finaalis te 1.62; TU14 60 m jooks – 8. mängu esiliigas saavutasid kol- kond. Taas “kuldne geim”, see- piirikohtunikuna Kangru alevi- koht Marie Randala 8,65. TU14 manda koha Aare Luigas ja Tai- kord naeratas õnn EMÜ SK kus elav ja Kiili gümnaasiumi kaugushüpe – 2. koht ja hõbe- mar Talts. Naiste paarismängu meeskonnale – 17:15!!! Tule 11. klassis õppiv Karl Kuhlberg. medal Miia Kaare 4.81. Palju õn- kolmandas liigas saavutasid esi- taevas appi! Aga võrkpall on ju Tubli poiss! Tasub mainida veel ne! PU14 200 m jooks – 12. koht mese koha Keith Lysandra Lu- võrratu! seda, et Karli terane kotka silm Robert Kompus 29,75; PU14 igas ja Irja Luigas. Segapaaris- Kuldset geimi ja kaduma läi- päästis teises geimis Saaremaa- 4x200 m teatejooks – SK Elite mängu kolmandas liigas saavu- nud närvirakke läks vaja ka teile ühel otsustaval hetkel väga Sport III meeskonna koosseisus tasid kolmanda koha Keith ses poolfinaalis LotusTimber/ vajaliku punkti! Jõudu edaspi- 6. koht Robert Kompus; TU14 Lysandra Luigas ja Erkki Laag- Neemeco SK ja Rakvere VK II diseks! 200 m jooks – 4. koht Marie riküll. meeskonna vahelises mängus. Randala 28,24; TU14 60 m tõk- 24. märtsil toimus Babolat Rakveres jäi peale kohalik võrk- Kabe kejooks – 4. koht Miia Kaare Eliit Seeria V osavõistlus. Sellel palliklubi seisuga 3:1, Tallinnas 9,75; TU14 4x200 m teatejooks võistlusel näitas oma häid tule- sama seisuga Kuldari juhenda- Eesti meistrivõistlustel pisi- – Audentese SK naiskonna musi Keith Lysandra Luigas, tav Neemeco. Kuldne geim siis- kadettidele vene kabes/64 ruu- koosseisus 1. koht ja kuldmedal saavutades üksikmängus naiste ki kahjuks kindlalt Rakvere du kabes Tallinna Malemajas Miia Kaare. Palju õnne! 4. koht 4. liigas esimese koha. meestele 15:9. saavutasid Kiili valla tüdrukud Marie Randala SK Elite Sport Palju õnne kõigile võitjatele! Neemeco peatreener Kuldar lausa kaksikvõidu. Esikoha ja naiskonna koosseisus. | Irja Luigas www.kiilivald.ee KIILI LEHT | nr 3 | Märts 2018 TEATED | 7

ERAKUULUTUSED

Aitame maja paberitega. Ehitusluba. 172 €, Premium pellet 990 kg alus 199 €. GangriNorbu. Loovutamine alates 14. eramajadel. Uute küttekehade ehitus ja Kasutusluba. Seadustamine. Ehitise audit. Tel Korstnapühkija teenused ja eksperthin- Kojuvedu hinna sees. Tel 5891 5954 aprillist. Kõik kutsikad black&tan. Tel Ostan kiiresti sõidukorras auto. Tel vanade remont. 12-aastane töökogemus ja 5306 1181, [email protected] nangud. OÜ Potipoiss, tel 5807 2581, 5660 6263 või 5645 3959 5819 0200 kutsetunnistus. Tel 5690 3327 [email protected] Müüa liiv, killustik, haljastusmuld ja Eakate kodune hooldus. Eldredi profes- kasvuhoonemuld kohaleveoga. Tel 507 9362 Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus- Ostan seisvat tehnikat: erinevad traktorid Teen hekkide hoolduslõikust ja saetöid aias. sionaalsed hooldajad on valmis tulema appi Korstnapühkija teenused. Tellimine tel ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel T16, T25, T40AM, T150, MTZ 82, DT74-75, Tel 5554 7291 Kiili valla eakatele ja hooldama abivajajaid 5877 1665, [email protected]. www. Müüa loomasõnnik 7 t 150 €, 15 t 220 €, 5551 2104, www.puuhooldaja.ee E-302, kombain Niva, ZIL, MAZ, ekskavaator, nende oma kodus. Küsi infot eldred@ puhaskolle.ee muld, killustik, liiv. Tel 5697 1079 haagised, pressid jne. Tel 5835 4991 Väikeveod, kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, eldred.ee, tel 5304 0022 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, Maagia KV võtab müüki kinnisvara. Tel Müüa otse tootjalt pakitud kase puitbrikett, 5340 2068 OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. betoon. Tel 509 2936 Elektritööd. Videovalve paigaldus. Tel 5855 0720, maagiakv.ee turbabrikett, 6 ja 8 mm pellet, kivisüsi 25 Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land. 5594 8784 kg kotis, klotsid 45 l võrgus, vedu, tel Ostan kasutuseta jäänud sõiduauto või ee Väravate valmistamine, aedade ehitus, Müüa killustik, liiv, kruus, täitepinnas, 506 8501 kaubiku, võib olla remonti vajav, pakkuda metallitööd, automaatika, aiatarvikute Hoonete soojustamine puistevillaga. haljastusmuld, vundamendi tagasitäide kuni võib ka vene autot. Tel 512 7543 Pakun turismibussijuhile hooajatööd valmistamine ja müük, rõdu ja trepipiirded. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel 501 6689, 20 t korraga, soodsalt kohaletoomisega! Müüa saetud ja lõhutud küttepuud [email protected] Skandinaavias (mai-september). Teenistus Võtke ühendust ning teeme teile parima [email protected], www.puistemees.ee Tellimine telefoni teel eesti ja vene keeles. pikkusega 30–60 cm. Kojuvedu. Tel hea, raha kohe kätte. Aanel-Reisid OÜ, pakkumise! [email protected], tel Tallinn, Harjumaa. Tel 5805 7676, Tomz 522 7345, e-post [email protected] Otsime veoauto mehhaanikut, veoauto 503 7963, Hillar 5306 1469 Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. elektrikut ja puksiirautojuhti, kontakttelefon Vt ka ennustus.ee Müüa kvaliteetne puitbrikett 960 kg alus Müüa Tiibeti mastifi kutsikad kennelis 523 4316, [email protected] Pottsepatööd ja korstnaotste vahetus

Kiili vallavalitsus teatab Nordic Plast OÜ on lehtplastide töötlemise ja tellimustoodete VOLIKOGU OTSUSED VAELA KÜLAS SONNI KINNISTU DETAILPLANEERINGU KEHTES- valmistamisega tegelev ettevõte, Kiili Vallavolikogu 15.03.2018 määrus nr 5 Kiili Vallavolikogu 18.04.2013 TAMINE mis ekspordib 90% oma toodangust. määruse nr 12 “Kiili Vallavalitsuse palgajuhend” muutmise määrus. Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili Vallavolikogu 15.03.2018 otsus nr 6 Kiili valla üldplaneeringu üle- Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Vaela küla keskossa. Planeeritav vaatamine. ala on Kiili alevist umbes 2 km kaugusel. Otsime tootmisspetsialisti Planeeritav maa-ala jagatakse 10 krundiks: VALLAVALITSUSE OTSUSED Neli krunti (pos. 1–4) on kavandatud elamumaa sihtotstarbega, mis on Töö kirjeldus • tehniline ja kiire taip ette nähtud hoonestada kahekorruseliste korterelamutega, milles kuni EHITUS- JA PLANEERIMINE • lehtplastide saagimine, • valmidus meeskonna- 28. VEEBRUAR 2018 kaheksa korterit. Kahe krundi sihtotstarve on ette nähtud ärimaa (pos. 5–6), kuhu on kavandatud piirkonna elanikele erinevaid teenuseid painutamine, liimimine, tööks Vallavalitsuse korraldus nr 54 Ehitusloa väljastamine Mõisaküla ühis- servatöötlus, komplektee- Ettevõte pakub veevärgi ja -kanalisatsooni rajamiseks. pakkuvad ettevõtted. Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunte on rimine ja muu töötlemine • kaasaegset töökeskkonda Vallavalitsuse korraldus nr 55 Ehitusloa väljastamine ehitise (üksikela- planeeritud kaks, kuhu saab rajada mänguvaljakuid ning puhke-, spor- mu) püstitamiseks Saare tn 4, Kiili alev. dirajatisi. Planeeritud on kaks krunti transpordimaa sihtotstarbega, • tootmisrakiste valmista- ja töövahendeid Vallavalitsuse korraldus nr 56 Kasutusloa väljastamine ehitisele (üksi- millest üks on Peetri tee jätkuks ja mis annab võimaluse ehitada jalg- mine • tööalast väljaõpet ja kelamu) Kääri tee 44, Lähtse küla. teega juurdepääsutee planeeritavatele kruntidele, paigaldada tehnot- • tööde kvaliteedi kontroll koolitust kohapeal Vallavalitsuse korraldus nr 57 Kasutusloa väljastamine ehitisele (üksi- rassid ja istutada puud. Teine transpordimaa sihtotstarbega krunt lii- Nõudmised kandidaadile • tööd huvitavas valdkonnas kelamu) Aia tn 23, Luige alevik detakse Miku tee maa-alaga (mis on planeeritud kõrval oleva maaük- • eesti keele oskus • konkurentsivõimelist Vallavalitsuse korraldus nr 58 Kasutusloa väljastamine ehitisele (üksi- suse Miku detailplaneeringu lahenduses). Ärihoonega krundid paikne- • jooniste lugemise oskus töötasu kelamu) Miku tee 8, Vaela küla. vad pikki 11115 Kurna-Tuhala teed. Tee vahetusse lähedusse planeeri- • täpsus ja korrektsus • meeldivat kollektiivi Vallavalitsuse korraldus nr 59 Sausti külas Sausti tee 68 detailplanee- tud ärihooned (kauplus söögikoht jne) teenindavad kogu piirkonda. Tee ja ärimaa sihtotstarbega kruntide vahele jääb üldkasutatava maa ringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine. Kasuks tuleb eelnev töökogemus plastide või muude leht- sihtotstarbega krunt, kuhu on ette nähtud rajada võimalusel kõrghal- Vallavalitsuse korraldus nr 60 Vaela külas Sonni kinnistu detailplanee- materjalidega ja tõstuki juhtimise kogemus ringu kehtestamine. jastus, mille istutatamisel arvestatakse olemasolevaid ja planeerita- 6. MÄRTS 2018 vaid torustikke. Kõrghaljastus kui ka ärihooned vähendavad riigimaan- Vallavalitsuse korraldus nr 63 Kasutusloa väljastamine ehitisele (üksi- teelt tulevat müra elamutega hoonestatud alale. • Täistööaeg, palgatöötaja, töö toimub kahes vahetuses kelamu) Nõmme tee 48, Sausti küla. Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud (hommikune ja õhtune), nädalavahetused on vabad Vallavalitsuse korraldus nr 64 Kasutusloa väljastamine ehitistele (üksi- nõuetega ning detailplaneering on üldplaneeringule vastav detailpla- • Ettevõte ei paku transporti tööle saamiseks kelamu ja abihoone) Miku tee 11, Vaela küla. neering. • Asukoht Kurna tee 14, Kiili 13. MÄRTS 2018 Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäeva- Vallavalitsuse korraldus nr 70 Kasutusloa väljastamine ehitisele (üksi- del kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis EVALD. Kandideerimiseks palun saata CV e-aadressile kelamu) Rolandi, Mõisaküla. [email protected]. Vallavalitsuse korraldus nr 71 Hanke “Kiili vallas Kiili alevis, Luige alevikus ja Kangru alevikus liiklusohutuse hindamine ning sellest tulenevalt liikluskorraldusprojekti ja/või liiklusmärkide paigutusskeemide koosta- SAUSTI KÜLAS SAUSTI TEE 68 DETAILPLANEERINGU AVALIK VÄL- mine” eduka pakkumuse kinnitamine JAPANEK KIILI VALLAVALITSUSES, NABALA TEE 2A, 02.–16.04.2018 Vallavalitsuse korraldus nr 72 Hankeplaani kinnitamine. Detailplaneeringu on koostanud DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo, töö KESKKOND JA MAAKÜSIMUS nr 17-08. 28. VEEBRUAR 2018 Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Vallavalitsuse korraldus nr 61 Puukaugu asukoha kooskõlastamine, Va- Planeeringuala suurus on ca 18 050 m2. na-Laastu, Sookaera küla. Planeeringu eesmärgiks on Sausti tee 68 katastriüksuse (katastritun- Vallavalitsuse korraldus nr 62 Puukaevu asukoha kooskõlastamine, nus 30401:001:2730) jagamine kaheks elamumaa katastriüksuseks. Vana-Laastu, Sookaera küla. Sausti tee 68 krundi jagamisel kaheks moodustub üks krunt, millele 6. MÄRTS 2018 jäävad olemasolevad ehitised ning mille ehitusõigust ei muudeta ja Vallavalitsuse korraldus nr 65 Katastriüksuse lähiaadressi muutmine, teine krunt, millel ehitised puuduvad ning millele määratakse ehitusõi- Kiili alev. gus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinna- Vallavalitsuse korraldus nr 66 Katastriüksuse lähiaadressi muutmine, ga krundil kokku 300 m2. Juurdepääsuks planeeritud Sausti tee 68 Vaela küla. kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Sausti tee 66 krundile Vallavalitsuse korraldus nr 67 Katastriüksuse lähiaadressi muutmine, teed kasutava kinnistu kasuks. Juurdepääsuks planeeritud Saartevahe Kullerkupu tn 19 // Rukkilille tn 1 tee 1 kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Saartevahe tee Vallavalitsuse korraldus nr 68 Puurkaevu asukoha kooskõlastamine, kinnistule teed kasutava kinnistu kasuks. Juurdepääs tagatakse sõi- Männi,Sookaera küla. duautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kinnistute tee- 13. MÄRTS 2018 nindamiseks vajalik tehnika). Juurdepääsu kasutamise korralduslikud Vallavalitsuse korraldus nr 73 Lasketiiru katastriüksuse sihtotstarbe küsimused reguleerivad kinnistute omanikud vastavasisulises servi- määramine. tuudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Planeeritava Vallavalitsuse korraldus nr 74 Rolandi katastriüksuse sihtotstarbe Sausti tee 68 krundi hoonestuse varustamine veega on lahendatud määramine. olemasoleva pumbamaja baasil, mille ümber on moodustatud vee- Vallavalitsuse korraldus nr 75 Katastriüksuse jagamine, Sonni. haarde sanitaarkaitseala. Planeeritud hoonestuse kanalisatsiooniva- Vallavalitsuse korraldus nr 76 Puurkaevu asukoha kooskõlastamine, rustus on lahendatud bioloogilise omapuhasti ning imbsüsteemi baa- Kaskemäe, Piissoo küla sil, kus heit- ja reovee puhastamine toimub omapuhastis ning pinna- Vallavalitsuse korraldus nr 77 Puurkaevu asukoha kooskõlastamine, sesse juhtimine läbi imbväljaku killustikukihis ja seda ümbritsevas Ellamaa, Mõisaküla. mullakihis. SOTSIAALVALDKOND Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmi- 28. VEEBRUAR 2018 se ettepanekut. Vallavalitsuse määrus nr 1 Kiili Vallavalitsuse 12.12.2017 määruse nr 7 Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub Kiili Vallavalitsuses, Na- “Kiili valla eelarvest makstavate toetuste suuruste kinnitamine” muut- bala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald ajavahemikus 02.–16.04.2018. mise määrus. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäeva- NB! OTSUSTE TÄISTEKSTIDE JA LISADEGA SAAB TUTVUDA KIILI del kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis EVALD. VALLAVALITSUSES, NABALA TEE 2A, KIILI ALEV Märts 2018 | nr 3 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 8 | KUULUTUSED / TEATED

Harju maakonnaplaneeringu “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” kehtestamine

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Bal- ti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumis- võimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud so- bivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla maakonna piirini. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Pärnu maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Bal- ticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga. Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tu- lemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teosta- tav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid mini- maalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi ni- hutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb pro- jekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeerin- guga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku ron- giliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasu- tada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsen- da. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehti- vad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. Rail Maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Harju maakonna põhijoonis (mõõt- kava 1:80 000). Samuti on eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) koostatud kohalike oma- valitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas. Planeeringute koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkon- namõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlu- si planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaas- nevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alter- natiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed sääst- vaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasis- tes etappides on KSH aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavanda- tava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju. Kehtestatud maakonnaplaneeringu materjalid on kättesaadavad veebilehel www.maa- valitsus.ee/maakonna-planeeringud Harju maakonna alajaotuses.