Avalik-Õiguslik Ringhääling Eestis
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
AVALIK-ÕIGUSLIK RINGHÄÄLING EESTIS Koostanud: Maarja Lõhmus Epp Ehand TARTU ÜLIKOOLI e KIRJASTUS Fakt Sõna. Pilt. XIII Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Toimetuskolleegium: Peeter Vihalemm, Maarja Lõhmus, Epp Ehand Kaanekujundus: Madis Kuningas ja Kalle Paalits Keeleline toimetamine ja küljendus: Aivo Lõhmus ©Tartu Ülikooli Kirjastus ja autorid 2001 Tartu Ülikooli Kirjastus ISBN 9985-56-545-2 Tiigi 78. 50410 Tartu Sisukord Sissejuhatus 5 I Avalik-õigusliku ringhäälingu mõistest. Aune Unt 9 Avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise põhimõtted ja -mudelid. Hagi Sein 15 Euroopa avalik-õiguslike televisioonide arengutendentsidest pärast 1991. aastat. Raul Rebane 34 Milline peaks olema avalik-õiguslik teleprogramm? Raoul Suvi 41 Avalik-õigusliku televisiooni probleeme Eestis. Peeter Võsu 44 Avalik-õigusliku ringhäälingu mõiste tõlgendamine Eesti praktikute hulgas. Urmo Kübar, Liina Lepik, Alari Rammo n ProgrammianalUQsi probleemid ja meetodid. Maarja Lõhmus, Epp Ehand 59 ETV. Andri Maimets 64 TV 1. Eva Tammelo 71 Kanal 2. Henrik Roonemaa 74 TV3. Marko Mägi 80 Vikerraadio. Maia Möller, Meelis Süld 87 Raadio 2. SergoSelder 91 Klassikaraadio. Anu Mägi 97 Raadio 4. Õnne Pärl 100 Raadio Kuku. Erle Rudi 110 Uuno. Eno-Gerrit Link 118 Programmianalüüside kokkuvõtteks. Maarja Lõhmus, Epp Ehand 123 m Raadiomaastik ja uudised. Eesti ja Euroopa. Mart Normet 135 ETV ja TV 3 põhiuudiste võrdlus. Mati Kark 163 Voitkade tabamine teleuudistes. Kadriann Kibus 174 Uudiste tõlgendamine tegijate ja vastuvõtjate poolt Epp Ehand 179 Kokkuvõte ajakirjandusüliõpilaste hinnangutest raadiosaadetele. Epp Ehand, Maia Möller 187 Varakapitalistlik "Keskpäevatund". Holger Berg 196 Vestlussaate näilised ja tegelikud eesmärgid: Olukorrast riigis. Meie Pesti 201 Kas hommik äratab? Maia Möller 208 Ajalooline Keskõöprogramm - kas vaba raadio 1980ndatel? Anu Mägi 224 Meediakriitika ja selle olukord Eesti päevalehtedes. Katrin Jaakson 232 V Teleprogrammide tippaja võrdlus. Toomas Luhats 237 Vikerraadio 1998. aasta üleriigiliste päevalehtede valgusel. Märge Püvi 242 Toimetaja rolli muutumine: Raadio Pulss B3 lugu. Merike Ojasson 247 Ringhäälingumälu - mis seisus on meie raadio-ja telearhiivid? Ija Labutina 256 Produtsendikeskse tootmiskorralduse kujunemine Eesti teleorganisatsioonides. Carol Salumets 264 VI Mida arvab kuulajaskond/vaatajaskond raadio-ja telesaadetest. Epp Ehand, Airi Hallik-Konnula, Sergo Selder 270 Auditooriumi huvi avalik-Õigusliku ringhäälingu vastu. Epp Ehand 278 Lisa 1 285 Autoritest 307 Sissejuhatus Käesolev kogumik käsitleb Eesti traditsioonilise elektroonili se meedia - hõlmamata jääb internet - nüüdisprobleemeja on katseks andapüt ajakirjanduses 1990ndatel aastatel toimunud muutuste tähendusest ning nende tulemusel kujunenud uuest olukorrast Kõigepealt on väga kiiresti kasvanud meediakanalite hulk: kui 1980ndateloliEestis ainult üks oma telekanalja üks raadio jaam kolme programmiga, siis nüüd edastab meil teleprogram me nelijaama, raadiojaamade arv küünib aga üle 30. Oluliseks teguriks on avatus nn maailmameediale satelliitkanalite ning in terneti kaudu. Kui televaatamisele kuluv aeg inimese kohta oli 1980ndatel keskmiselt 2 tundi päevas, siis praegu on see vähe• malt 4 tundU raadiot kuulatakse päevas keskmiselt 3 tundi (BMF Gällup Media). Seega veedetakse elektroonilise meedia seltsis keskmiselt vanemalt 7 tundi päevas; raadiole ja televisioonile kulutatav qjahulk on samas suurusjärgus toole (õppimisele)ja unele kuluva ajaga. Kui 1980ndatel aastatel oli Eesti ringhäälingus reklaami mi nimaalselt, siis nüüd on reklaam saadete tootmise oluliseks, sa geli peamiseks majanduslikuks aluseks, võitlus reklaamituru pärast on muutunud üheks tähtsamaks ringhäMmgumaastikku kujundavaks ja iseloomustavaks jooneks. 1980ndatel võis tele-ja eriti raadiosaated jaotada pealiiniks (mainstreamjja kõrvalliiniks (ojf-stream)peamiselt saadete sisu politiseerituse ja ideologiseerituse alusel (pealiin tähendas eel kõige ideoloogiakontrollide tihedamat tööd saadete kallal), käesoleval ajal aga võib pealiini-saadeteks nimetada neid, mis lähevad eetrisse tippaegadel ning on orienteeritud maksimaal sele vaatqjaskonnale-kuulajaskonnale. Oluline märk on veel seegi, et kui 1980ndatel käis nii raadios kui teles ideoloogiavoolus ingliskeelse kerge muusika hulga ja kvaliteedi ümber, siis nüüd onjüba tõsimeelselt asutud arutlema Klassikaraadio liigse elitaarsuseja otstarbekuse üle. Muutused on toonud meie mentaalsele väljale uusi ideoloo giaidja müüte, seadnud meie ette uut tüüpi mõistekasutust uut laadi tegutsemist ja hulgaliselt uusi probleeme. Seda kõike on vaja analüüsida. Nii tuleks määratleda, mida tähendab mitme külgsus tänase programmide paljususe tingimustes - kas eel kõige sisulist mitmekülgsust või üksnes teatudprogrammitüüpi- de ja saatemaüide reprodutseerimist Selgitamist vajab meediatekstide väärtusorientatsiooniline põhi. Keskseks arute- luteemaks on tõusnud avaUk-õigusUku ringhäälingu mõiste ning avaliku teenuse osutamise praktika. Avalik-õigusUku ringhäälingu idee, mÜle 1920ndatel sõnas tas BBC esimene juht John Reith, oli iseenesest lihtne - avalikõiguslik ringhääling peab olema sõltumatu igasugustest poliitilistest huvidest, eriti parteide mõjust, ning selle organisat sioon peab olema sõltumatu majanduslikest huvidest Neid printsiipe järgides on Euroopas üles ehitatud stabiilne demo kraatlik avalik-õiguslik meediasüsteem. Selle sisuline legitiim sus ning autonoomsus väljenduvad avalik-õiguslike kanalite usaldatavuses; neid iseloomustavad tõsiseltvõetavus ja pers pektiivi nägemine. Ka Eestis vajab avalik-õiguslik meedia eeskätt kindlat ra- hastamiskorda ja stabiilset keskkonda, selle kõrval aga samuti kontseptuaalseid diskussioone ja regulaarset analüüsi Erakanalite väga kiire areng ja nii EestiTelevisioonikui Eesti Raadio taandumine domineerivalt positsioonilt eestlaste tele-ja raadiqjälgimises on tekitanud küsimuse, milleks on avalik- õigusUkku ringhäälingut üldse vaja ja kas avalikku teenust ei saaks osutada ka erakanalidja teha seda efektUvsemalt või vä• hemasti odavamalt? Selliste küsimuste tekkimist on toetanud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio pidevad majandusraskused, mis viimastel aastatel on eriti Eesti Televisiooni puhul jõudnud sügava majandusWcuja organisatsioonilise kriisini. Avalik-õigusliku ringhäälingu olukorra ja perspektiivide mõistmine eeldab kogu rlnghäälingumaastiku põhjalikkujajär• jekindlat analüüsi. Käesolev kogumik, mille autoriteks on 29 Tar tu Ülikooli ja Concordia ülikooli üliõpilast ja 4 õppejõudu, on üheks sammuks selles suunas. Kogumik on alguse saanud ülikoolide ajakirjanduse ja mee dia osakondades tehtavast õppe-ja uurimistööst Oluliseks tõu kejõuks oli seejuures osalemine rahvusvahelises projektis Euro- reporter '99 ning Kultuuriministeeriumi huvi avalik-õigusliku ringhäälinguja üldisemalt avaliku teenuse analüüsi vastu, mis viis raadio-ja teleprogrammide võrdlevale uurimiseleja vastava aruande koostamisele Tartu Ülikooli ajakirjandusüliõpilaste poolt kevadel 2000. Kogumiku temaatika on aga tunduvalt laiem kui üksnes programmide võrdlev analüüs, mis peab selgitama, mil määral erinevad kanalid osutavad avalikku teenust (kokkuvõtted sel lest moodustavad kogumiku II osa). Lisaks sellele käsitletakse kogumiku I osas avalik-õigusliku ringhäälingu mõistet, tegutse- mispõhimõtteidja arengutendentse. UI ja IVosa esitavad saate- analüüse, kusjuures m osa keskendub uudistele. Mahult väik• semad V ja VI osa käsitlevad ringhäälingu töökorraldust ja auditooriumi. Kogumiku eesmärgiks on esiteks, anda mõningane sisse vaade tänastesse ringhäälinguprogrammidesseja saadetesse, keskendudes avalik-õiguslikeja erakanalite võrdlemisele, ava liku teenuse iseloomuja kvaliteedi selgitamisele. Teiseks, eden dada avalikku argumenteeritud arutelu Eesti meedia olukorraja arengusuundade üle. Lootuses, et sellele kogumikule järgnevad teised, püüame käesoleva raamatuga taaselustada sarja "Fakt Sõna. Pilt" Selles Tartu Ülikooli eesti keele osakonna ja hiljem žumalistika osakonna poolt väljaantud sarjas Õrnus aastatel 1964-1989 kaksteist vihikut uurimusi, mis käsitlesid eesti aja kirjanduse ajalugu ja tänapäeva ning põhinesid enamasti üli• kooli lõputöödel. Kogumiku tegijad tänavad Kultuuriminis teeriumi, kelle huvi ja toetus muutis käesoleva kogumiku Ilmumise reaalseks. Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm Tartu, detsember 2000 I Aune Unt Avalik-õigusliku ringhäälingu mõistest Avalik-õiguslik ringhääling peab osutama ringhäälingutee- nust, mis võimaldab kodanikel saada eluks vajalikku informat siooni, end harida, saada osa kultuurist, olla kursis ühiskonna oluliste probleemide ja ideedega, osaleda mõttevahetuses, laiendada teadmisi ja lahutada meelt. Mõiste 'avalik' on 1990ndatel aastatel televisiooni ja mee- diasüsteemide üle peetavates üldistes aruteludes taas tähele panu keskpunkti tõusnud. Diskussioonis on kaasa lõõnud mitmed Ameerika autorid, kuid põhiliselt on see siiski olnud tu geva Euroopa-keskse rõhuasetusega. Vaidlusküsimuste taus taks on mure televisiooni seniste teatavate kindlate printsiipide pärast, mida on tugevasti õõnestanud kommertsialiseerumise uued vormid. On küsitud, kas see ei ole mitte avalikkuse lõpp ja avalik-õigusliku televisiooni surm. Rahvusvahelist arutelu on mõjutanud Skandinaavia autorid Dahlgren (1995) ja Gripsrud (1995), inglased Keane (1995), Garnham (1995), Corner(1999). Ja muidugi on debatile laia teoreetilise võrgustiku ette valmis tanud Habermas'1 mõtted 'avalikust sfäärist' (1989). Küsimuse tuum on selles, kuidas peab televisioon toetama teatavat laadi "ühiskondlikke