Avalik-Õiguslik Ringhääling Eestis

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Avalik-Õiguslik Ringhääling Eestis AVALIK-ÕIGUSLIK RINGHÄÄLING EESTIS Koostanud: Maarja Lõhmus Epp Ehand TARTU ÜLIKOOLI e KIRJASTUS Fakt Sõna. Pilt. XIII Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Toimetuskolleegium: Peeter Vihalemm, Maarja Lõhmus, Epp Ehand Kaanekujundus: Madis Kuningas ja Kalle Paalits Keeleline toimetamine ja küljendus: Aivo Lõhmus ©Tartu Ülikooli Kirjastus ja autorid 2001 Tartu Ülikooli Kirjastus ISBN 9985-56-545-2 Tiigi 78. 50410 Tartu Sisukord Sissejuhatus 5 I Avalik-õigusliku ringhäälingu mõistest. Aune Unt 9 Avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise põhimõtted ja -mudelid. Hagi Sein 15 Euroopa avalik-õiguslike televisioonide arengutendentsidest pärast 1991. aastat. Raul Rebane 34 Milline peaks olema avalik-õiguslik teleprogramm? Raoul Suvi 41 Avalik-õigusliku televisiooni probleeme Eestis. Peeter Võsu 44 Avalik-õigusliku ringhäälingu mõiste tõlgendamine Eesti praktikute hulgas. Urmo Kübar, Liina Lepik, Alari Rammo n ProgrammianalUQsi probleemid ja meetodid. Maarja Lõhmus, Epp Ehand 59 ETV. Andri Maimets 64 TV 1. Eva Tammelo 71 Kanal 2. Henrik Roonemaa 74 TV3. Marko Mägi 80 Vikerraadio. Maia Möller, Meelis Süld 87 Raadio 2. SergoSelder 91 Klassikaraadio. Anu Mägi 97 Raadio 4. Õnne Pärl 100 Raadio Kuku. Erle Rudi 110 Uuno. Eno-Gerrit Link 118 Programmianalüüside kokkuvõtteks. Maarja Lõhmus, Epp Ehand 123 m Raadiomaastik ja uudised. Eesti ja Euroopa. Mart Normet 135 ETV ja TV 3 põhiuudiste võrdlus. Mati Kark 163 Voitkade tabamine teleuudistes. Kadriann Kibus 174 Uudiste tõlgendamine tegijate ja vastuvõtjate poolt Epp Ehand 179 Kokkuvõte ajakirjandusüliõpilaste hinnangutest raadiosaadetele. Epp Ehand, Maia Möller 187 Varakapitalistlik "Keskpäevatund". Holger Berg 196 Vestlussaate näilised ja tegelikud eesmärgid: Olukorrast riigis. Meie Pesti 201 Kas hommik äratab? Maia Möller 208 Ajalooline Keskõöprogramm - kas vaba raadio 1980ndatel? Anu Mägi 224 Meediakriitika ja selle olukord Eesti päevalehtedes. Katrin Jaakson 232 V Teleprogrammide tippaja võrdlus. Toomas Luhats 237 Vikerraadio 1998. aasta üleriigiliste päevalehtede valgusel. Märge Püvi 242 Toimetaja rolli muutumine: Raadio Pulss B3 lugu. Merike Ojasson 247 Ringhäälingumälu - mis seisus on meie raadio-ja telearhiivid? Ija Labutina 256 Produtsendikeskse tootmiskorralduse kujunemine Eesti teleorganisatsioonides. Carol Salumets 264 VI Mida arvab kuulajaskond/vaatajaskond raadio-ja telesaadetest. Epp Ehand, Airi Hallik-Konnula, Sergo Selder 270 Auditooriumi huvi avalik-Õigusliku ringhäälingu vastu. Epp Ehand 278 Lisa 1 285 Autoritest 307 Sissejuhatus Käesolev kogumik käsitleb Eesti traditsioonilise elektroonili­ se meedia - hõlmamata jääb internet - nüüdisprobleemeja on katseks andapüt ajakirjanduses 1990ndatel aastatel toimunud muutuste tähendusest ning nende tulemusel kujunenud uuest olukorrast Kõigepealt on väga kiiresti kasvanud meediakanalite hulk: kui 1980ndateloliEestis ainult üks oma telekanalja üks raadio­ jaam kolme programmiga, siis nüüd edastab meil teleprogram­ me nelijaama, raadiojaamade arv küünib aga üle 30. Oluliseks teguriks on avatus nn maailmameediale satelliitkanalite ning in­ terneti kaudu. Kui televaatamisele kuluv aeg inimese kohta oli 1980ndatel keskmiselt 2 tundi päevas, siis praegu on see vähe• malt 4 tundU raadiot kuulatakse päevas keskmiselt 3 tundi (BMF Gällup Media). Seega veedetakse elektroonilise meedia seltsis keskmiselt vanemalt 7 tundi päevas; raadiole ja televisioonile kulutatav qjahulk on samas suurusjärgus toole (õppimisele)ja unele kuluva ajaga. Kui 1980ndatel aastatel oli Eesti ringhäälingus reklaami mi­ nimaalselt, siis nüüd on reklaam saadete tootmise oluliseks, sa­ geli peamiseks majanduslikuks aluseks, võitlus reklaamituru pärast on muutunud üheks tähtsamaks ringhäMmgumaastikku kujundavaks ja iseloomustavaks jooneks. 1980ndatel võis tele-ja eriti raadiosaated jaotada pealiiniks (mainstreamjja kõrvalliiniks (ojf-stream)peamiselt saadete sisu politiseerituse ja ideologiseerituse alusel (pealiin tähendas eel­ kõige ideoloogiakontrollide tihedamat tööd saadete kallal), käesoleval ajal aga võib pealiini-saadeteks nimetada neid, mis lähevad eetrisse tippaegadel ning on orienteeritud maksimaal­ sele vaatqjaskonnale-kuulajaskonnale. Oluline märk on veel seegi, et kui 1980ndatel käis nii raadios kui teles ideoloogiavoolus ingliskeelse kerge muusika hulga ja kvaliteedi ümber, siis nüüd onjüba tõsimeelselt asutud arutlema Klassikaraadio liigse elitaarsuseja otstarbekuse üle. Muutused on toonud meie mentaalsele väljale uusi ideoloo­ giaidja müüte, seadnud meie ette uut tüüpi mõistekasutust uut laadi tegutsemist ja hulgaliselt uusi probleeme. Seda kõike on vaja analüüsida. Nii tuleks määratleda, mida tähendab mitme­ külgsus tänase programmide paljususe tingimustes - kas eel­ kõige sisulist mitmekülgsust või üksnes teatudprogrammitüüpi- de ja saatemaüide reprodutseerimist Selgitamist vajab meediatekstide väärtusorientatsiooniline põhi. Keskseks arute- luteemaks on tõusnud avaUk-õigusUku ringhäälingu mõiste ning avaliku teenuse osutamise praktika. Avalik-õigusUku ringhäälingu idee, mÜle 1920ndatel sõnas­ tas BBC esimene juht John Reith, oli iseenesest lihtne - avalikõiguslik ringhääling peab olema sõltumatu igasugustest poliitilistest huvidest, eriti parteide mõjust, ning selle organisat­ sioon peab olema sõltumatu majanduslikest huvidest Neid printsiipe järgides on Euroopas üles ehitatud stabiilne demo­ kraatlik avalik-õiguslik meediasüsteem. Selle sisuline legitiim­ sus ning autonoomsus väljenduvad avalik-õiguslike kanalite usaldatavuses; neid iseloomustavad tõsiseltvõetavus ja pers­ pektiivi nägemine. Ka Eestis vajab avalik-õiguslik meedia eeskätt kindlat ra- hastamiskorda ja stabiilset keskkonda, selle kõrval aga samuti kontseptuaalseid diskussioone ja regulaarset analüüsi Erakanalite väga kiire areng ja nii EestiTelevisioonikui Eesti Raadio taandumine domineerivalt positsioonilt eestlaste tele-ja raadiqjälgimises on tekitanud küsimuse, milleks on avalik- õigusUkku ringhäälingut üldse vaja ja kas avalikku teenust ei saaks osutada ka erakanalidja teha seda efektUvsemalt või vä• hemasti odavamalt? Selliste küsimuste tekkimist on toetanud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio pidevad majandusraskused, mis viimastel aastatel on eriti Eesti Televisiooni puhul jõudnud sügava majandusWcuja organisatsioonilise kriisini. Avalik-õigusliku ringhäälingu olukorra ja perspektiivide mõistmine eeldab kogu rlnghäälingumaastiku põhjalikkujajär• jekindlat analüüsi. Käesolev kogumik, mille autoriteks on 29 Tar­ tu Ülikooli ja Concordia ülikooli üliõpilast ja 4 õppejõudu, on üheks sammuks selles suunas. Kogumik on alguse saanud ülikoolide ajakirjanduse ja mee­ dia osakondades tehtavast õppe-ja uurimistööst Oluliseks tõu­ kejõuks oli seejuures osalemine rahvusvahelises projektis Euro- reporter '99 ning Kultuuriministeeriumi huvi avalik-õigusliku ringhäälinguja üldisemalt avaliku teenuse analüüsi vastu, mis viis raadio-ja teleprogrammide võrdlevale uurimiseleja vastava aruande koostamisele Tartu Ülikooli ajakirjandusüliõpilaste poolt kevadel 2000. Kogumiku temaatika on aga tunduvalt laiem kui üksnes programmide võrdlev analüüs, mis peab selgitama, mil määral erinevad kanalid osutavad avalikku teenust (kokkuvõtted sel­ lest moodustavad kogumiku II osa). Lisaks sellele käsitletakse kogumiku I osas avalik-õigusliku ringhäälingu mõistet, tegutse- mispõhimõtteidja arengutendentse. UI ja IVosa esitavad saate- analüüse, kusjuures m osa keskendub uudistele. Mahult väik• semad V ja VI osa käsitlevad ringhäälingu töökorraldust ja auditooriumi. Kogumiku eesmärgiks on esiteks, anda mõningane sisse­ vaade tänastesse ringhäälinguprogrammidesseja saadetesse, keskendudes avalik-õiguslikeja erakanalite võrdlemisele, ava­ liku teenuse iseloomuja kvaliteedi selgitamisele. Teiseks, eden­ dada avalikku argumenteeritud arutelu Eesti meedia olukorraja arengusuundade üle. Lootuses, et sellele kogumikule järgnevad teised, püüame käesoleva raamatuga taaselustada sarja "Fakt Sõna. Pilt" Selles Tartu Ülikooli eesti keele osakonna ja hiljem žumalistika osakonna poolt väljaantud sarjas Õrnus aastatel 1964-1989 kaksteist vihikut uurimusi, mis käsitlesid eesti aja­ kirjanduse ajalugu ja tänapäeva ning põhinesid enamasti üli• kooli lõputöödel. Kogumiku tegijad tänavad Kultuuriminis teeriumi, kelle huvi ja toetus muutis käesoleva kogumiku Ilmumise reaalseks. Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm Tartu, detsember 2000 I Aune Unt Avalik-õigusliku ringhäälingu mõistest Avalik-õiguslik ringhääling peab osutama ringhäälingutee- nust, mis võimaldab kodanikel saada eluks vajalikku informat­ siooni, end harida, saada osa kultuurist, olla kursis ühiskonna oluliste probleemide ja ideedega, osaleda mõttevahetuses, laiendada teadmisi ja lahutada meelt. Mõiste 'avalik' on 1990ndatel aastatel televisiooni ja mee- diasüsteemide üle peetavates üldistes aruteludes taas tähele­ panu keskpunkti tõusnud. Diskussioonis on kaasa lõõnud mitmed Ameerika autorid, kuid põhiliselt on see siiski olnud tu­ geva Euroopa-keskse rõhuasetusega. Vaidlusküsimuste taus­ taks on mure televisiooni seniste teatavate kindlate printsiipide pärast, mida on tugevasti õõnestanud kommertsialiseerumise uued vormid. On küsitud, kas see ei ole mitte avalikkuse lõpp ja avalik-õigusliku televisiooni surm. Rahvusvahelist arutelu on mõjutanud Skandinaavia autorid Dahlgren (1995) ja Gripsrud (1995), inglased Keane (1995), Garnham (1995), Corner(1999). Ja muidugi on debatile laia teoreetilise võrgustiku ette valmis­ tanud Habermas'1 mõtted 'avalikust sfäärist' (1989). Küsimuse tuum on selles, kuidas peab televisioon toetama teatavat laadi "ühiskondlikke
Recommended publications
  • Telli Ansambel Aasta Ette
    meelelahutusagentuur Telli ansambel ••• aasta ette entertainment agency Tuntumate ansamblite töögraafikus on juba järg- naudi elu mise aasta suveks mõned ••• nädalavahetused bronee- enjoy your life ritud. lk 4 12. oktoober 2005 www.globalmedia.ee sisujuht Tuntud ansamblid broneeritakse aasta ette Näiteks ansamblid Kala ja Lament said juba selle aasta sügise alguses broneeringuid 2006. aasta suveks. lk 4–5 Oma töötajate kingikotist reklaamkinke ei leia Anne Veski kinnitab kanda meelelahutusäris Selleks, et staar ei ununeks, kinnitab Anne Veski Ettevõtted eelistavad Meilt otsitakse oda- üha tugevamalt kanda meelelahutusäris. Nimelt oma töötajate kingiko- “vat, kuni 50 krooni osaleb Anne Veski vene teleseriaalis. lk 6 maksvaid reklaamkin- ti ise komplekteerida, gitusi. Kõigest 25% mitte tellida kõikidele ettevõtetest tellivad ka Kiirelt ja odavalt saab peolaua kallimaid kingitusi. kaupluste köögist ammu tuntud reklaam- Aivar Peegel, ärikingituste Suurte kaupluste köögist saab taskukohase kingitusi. firma Roi müügijuht hinnaga salatite ja lihtsamate suupistetega terve Eda-Liis Kann rikkaliku peolaua. lk 12 [email protected] Põltsamaa Felixi persona- jookse: “Üle kümne aasta turul United Motorsil õnnestus teha autoesitlusest lijuhi Helgi Zukovitsi sõnul olnuna on raske midagi uut nende ettevõttes jõuludeks pakkuda. Töötajatel on riided Eesti kultuurisündmus reklaamkinke ei tellita. “Oleme seljas ja kõikvõimalikud mee- Keset kuuma suve õnnestus United Motorsil küsinud küll pakkumist, kuid ned on juba ammu olemas,” meelitada Pärnu kontserdimajja BMW 5-seeria siiani pole sealt midagi sobi- nentis Peegel. esitlusele üle 1000 inimese, sadakond kohalik- vat leidnud,” nentis Zukovits. Siiski mingi elavnemine ku vaatas toimuvat kontserdimaja taga olevalt “Meie juhtidel tulevad endal reklaamkingituste turul jõu- ekraanilt ning ülejäänud Eesti jälgis üritust TV3 head ideed ja ise tellides on luperioodil toimub.
    [Show full text]
  • TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia Teaduskond
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut IAG40LT Igor Bõstrov 061652IASB Digitelevisiooni võimalused ja tulevik Bakalaurusetöö Juhendaja: Dotsent Vladimir Viies Tallinn 2015 Bakalaurusetöö ülesanne Üliõpilane: Igor Bõstrov Lõputöö teema eesti keeles: “Digitelevisiooni võimalused ja tulevik” Lõputöö teema inglise keeles: “The future of digital television and it opportunities” Juhendaja (nimi, töökoht, teaduslik kraad, allkiri): Vladimir Viies ATI dotsent PhD Lahendatavad küsimused ning lähtetingimused: Digitelevisioni ajalugu, digitelevisiooni kirjeldamine IPTV näitel, selle omadused, nõuded, arendamise võimalused, IPTV kasutajaliides Elioni näitel, IPTV rakendused Eesti turul ning soovitused IPTV kasutajatele Elioni näitel. 2 Autori deklaratsioon Kinnitan, et antud tööd tegin iseseisvalt, ja varem seda tööd keegi ei ole kaitsmiseks esitanud. Kasutatud teiste autorite tööd, ajakirjad ja kirjandus on selles töös määratletud. Kuupäev allkiri 3 Abstract One popular question for each family, or individual person, who wishes to spend their leisure time for entertainment, sitting at home, or in order to be aware of what has happened in the world, or just to know which weather tomorrow will be - for sure comes to television. Television - is the history of development of technologies. Tube, color image, video recorders, cable, satellites, digital and mobile technologies were revolutionary of his time, not only technical but also social and cultural meaning. Television became the flow of technology scales, has radically changed people's living conditions, creating a completely new options to affect the audience. Digital TV, or digital television, audio and video transmission method using discrete signals, as apposed analog television that uses an analog signal. The question is to what TV should you choose? This is a very personal question, but you have to make your choice easier, in favor of one operator or another, should be a clear understanding of transmission of television and what benefits there are in one way or another.
    [Show full text]
  • Mood Media Finland Oy
    Mood Media Finland Oy Väinö Tannerin tie 3, 01510 VAANTA, FINLAND Vaihde: 010 666 2230 Helpdesk: 010 666 2233 fi.all @moodmedia.com www.moodmedia .fi Lefkan Karaoke KAPPALE ARTISTI ID 17 BLACK VELVET 126001 1987 MARI-LEEN 126002 15 MAGAMATA ÖÖD INES 126003 15 NOVEMBER TERMINAATOR 126004 5 KASTI ÕLUT SMILERS 126005 581 C LAURA 126006 ABRUKA VALSS ERINEVAD ESITAJAD 126007 ABSOLUUTSELT HU? 126008 ADIOS AMIGO M. NUUDE 126009 AEG EI PEATU APELSIN 126010 AEG KAOB JA KAOB JOEL STEINFELDT 126011 AEG KAOB, RÕÕMUD JÄÄVAD T. PIHLAP 126012 AEG MEID MUUTNUD ON I. LINNA 126013 AEG ON KÄES GERLI PADAR 126014 AEG ON KÄES MATI NUUDE 126015 AIAS ÕITSVAD VEEL ME ROOSID JÜRI - PEETERS 126016 AINULT SINUGA 2QUICK START 126017 AISAKELL ERINEVAD ESITAJAD 126018 AISSA JANSA 126019 AITA MÖÖDA SAATA ÖÖ I. LINNA 126020 ALICE T. PIHLAP 126021 ALLIKAS K. TOOME 126022 AMARILLO TARMO PIHLAP 126023 ANNA 1 VEEL SMILERS 126024 ANNA MUL LOOTUST HOVERY COVERY 126025 ANNA MULLE M. NUUDE 126026 ANNA MULLE ANDEKS T.MÄGI 126027 ANNAN ALLA I. LINNA 126028 ANNIKA SMILERS 126029 ANOTHER COUNTRY SONG NIGHTLIGHT DUO 126030 ARGLIK BRIGADIR TARMO PIHLAP 126031 ARM ON AARE T. PIHLAP 126032 ARMASTUS NEMO 126033 ARMASTUSE LUGU JAAK JOALA 126034 ASUNIKU POLKA JANSA 126035 AUSUS SULO 126036 AUTO OHVER KUKERPILLID 126037 AVE MARIA EESTI RAADIO MEESKVARTETT 126038 BABY COME BACK IVO LINNA 126039 BEIBE JÄÄ SEISMA KOLUMBUS KRIS 126040 BELLA BELLA TARMO PIHLAP 126041 BESAME MUCHO JAAK JOALA & RADAR 126042 BUENOS DIOS ARGENTINA M. NUUDE 126043 BUONA SERA IVO LINNA 126044 BURATINO KALA 126045 BUTTERFLY J. JOALA 126046 BYE, BYE ARMASTUS THE ROCKIN’ GUYS 126047 CALIFORNIA BLUE M.
    [Show full text]
  • Pdf Liste Totale Des Chansons
    40ú Comórtas Amhrán Eoraifíse 1995 Finale - Le samedi 13 mai 1995 à Dublin - Présenté par : Mary Kennedy Sama (Seule) 1 - Pologne par Justyna Steczkowska 15 points / 18e Auteur : Wojciech Waglewski / Compositeurs : Mateusz Pospiezalski, Wojciech Waglewski Dreamin' (Révant) 2 - Irlande par Eddie Friel 44 points / 14e Auteurs/Compositeurs : Richard Abott, Barry Woods Verliebt in dich (Amoureux de toi) 3 - Allemagne par Stone Und Stone 1 point / 23e Auteur/Compositeur : Cheyenne Stone Dvadeset i prvi vijek (Vingt-et-unième siècle) 4 - Bosnie-Herzégovine par Tavorin Popovic 14 points / 19e Auteurs/Compositeurs : Zlatan Fazlić, Sinan Alimanović Nocturne 5 - Norvège par Secret Garden 148 points / 1er Auteur : Petter Skavlan / Compositeur : Rolf Løvland Колыбельная для вулкана - Kolybelnaya dlya vulkana - (Berceuse pour un volcan) 6 - Russie par Philipp Kirkorov 17 points / 17e Auteur : Igor Bershadsky / Compositeur : Ilya Reznyk Núna (Maintenant) 7 - Islande par Bo Halldarsson 31 points / 15e Auteur : Jón Örn Marinósson / Compositeurs : Ed Welch, Björgvin Halldarsson Die welt dreht sich verkehrt (Le monde tourne sens dessus dessous) 8 - Autriche par Stella Jones 67 points / 13e Auteur/Compositeur : Micha Krausz Vuelve conmigo (Reviens vers moi) 9 - Espagne par Anabel Conde 119 points / 2e Auteur/Compositeur : José Maria Purón Sev ! (Aime !) 10 - Turquie par Arzu Ece 21 points / 16e Auteur : Zenep Talu Kursuncu / Compositeur : Melih Kibar Nostalgija (Nostalgie) 11 - Croatie par Magazin & Lidija Horvat 91 points / 6e Auteur : Vjekoslava Huljić
    [Show full text]
  • Generational Use of News Media in Estonia
    Generational Use of News Media in Estonia Contemporary media research highlights the importance of empirically analysing the relationships between media and age; changing user patterns over the life course; and generational experiences within media discourse beyond the widely-hyped buzz terms such as the ‘digital natives’, ‘Google generation’, etc. The Generational Use doctoral thesis seeks to define the ‘repertoires’ of news media that different generations use to obtain topical information and create of News Media their ‘media space’. The thesis contributes to the development of in Estonia a framework within which to analyse generational features in news audiences by putting the main focus on the cultural view of generations. This perspective was first introduced by Karl Mannheim in 1928. Departing from his legacy, generations can be better conceived of as social formations that are built on self- identification, rather than equally distributed cohorts. With the purpose of discussing the emergence of various ‘audiencing’ patterns from the perspectives of age, life course and generational identity, the thesis centres on Estonia – a post-Soviet Baltic state – as an empirical example of a transforming society with a dynamic media landscape that is witnessing the expanding impact of new media and a shift to digitisation, which should have consequences for the process of ‘generationing’. The thesis is based on data from nationally representative cross- section surveys on media use and media attitudes (conducted 2002–2012). In addition to that focus group discussions are used to map similarities and differences between five generation cohorts born 1932–1997 with regard to the access and use of established news media, thematic preferences and spatial orientations of Signe Opermann Signe Opermann media use, and a discursive approach to news formats.
    [Show full text]
  • Asia Expat TV Complete Channel List
    Asia Expat TV Complete Channel List Australia FOX Sport 502 FOX LEAGUE HD Australia FOX Sport 504 FOX FOOTY HD Australia 10 Bold Australia SBS HD Australia SBS Viceland Australia 7 HD Australia 7 TV Australia 7 TWO Australia 7 Flix Australia 7 MATE Australia NITV HD Australia 9 HD Australia TEN HD Australia 9Gem HD Australia 9Go HD Australia 9Life HD Australia Racing TV Australia Sky Racing 1 Australia Sky Racing 2 Australia Fetch TV Australia Live 1 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 2 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 3 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 4 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 5 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 6 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 7 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 8 HD (Live During Events Only) Australia AFL Live 9 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 1 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 2 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 3 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 4 HD (Live During Events Only) Australia Live 5 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 6 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 7 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 8 HD (Live During Events Only) Australia NRL Live 9 HD (Live During Events Only) Australia NRL Rugby League 1 HD (Only During Live Games) Australia NRL Rugby League 2 HD (Only During Live Games) Australia NRL Rugby League 3 HD (Only During Live Games) Australia VIP NZ: TVNZ 1HD Australia VIP NZ: TVNZ 2HD Australia
    [Show full text]
  • Helsingin Kaupunginteatteri
    HELSINGIN KAUPUNGINTEATTERI Luettelo esityksistä on ensi-iltajärjestyksessä. Tiedot perustuvat esitysten käsiohjelmiin. Voit etsiä yksittäisen esityksen nimeä lukuohjelmasi hakutoiminnolla (yleensä ctrl-F) Walentin Chorell: Sopulit (Lemlarna) Suomennos: Marja Rankkala Ensi-ilta 9.9.1965 Vallila Esityskertoja: 13 Ohjaus: Sakari Puurunen & Kalle Holmberg Ohjaajan assistentti: Ritva Siikala Lavastus: Lassi Salovaara Puvut: Elsa Pättiniemi Musiikki: Ilkka Kuusisto Valokuvaaja: Pentti Auer HENKILÖT: Käthi: Elsa Turakainen/ Lise: Eila Rinne/ Tabitha: Hillevi Lagerstam/ Paula: Pirkko Peltomäki/ Muukalainen: Hannes Häyrinen/ Johann: EskoMannermaa/ Peter: Eero Keskitalo/ Äiti: Tiina Rinne/ Ilse: Heidi Krohn/ Wilhelm: Veikko Uusimäki/ Pappi: Uljas Kandolin/ Günther: Kalevi Kahra/ Tauno Kajander/ Leo Jokela/ Arto Tuominen/ Sakari Halonen/ Stig Fransman/ Elina Pohjanpää/ Marjatta Kallio/ Marja Rankkala: Rakkain rakastaja Ensi-ilta:23.9.1965 YO-talo Esityskertoja: 20 Ohjaus: Ritva Arvelo Apulaisohjaaja: Kurt Nuotio Lavastus ja puvut: Leo Lehto Musiikki: Arthur Fuhrmann Valokuvaaja: Pentti Auer HENKILÖT: Magdalena Desiria: Anneli Haahdenmaa/ Magdalena nuorena: Anja Haahdenmaa/ Ella: Martta Kontula/ Jolanda: Enni Rekola/ David: Oiva Sala/ Alfred: Aarre Karén/ “Karibian Konsuli”: Leo Lähteenmäki/ Rikhard: Kullervo Kalske/ Rafael: Sasu Haapanen/ Ramon: Viktor Klimenko/ Daniel: Jarno Hiilloskorpi/ Pepe: Helmer Salmi/ Anne: Eira Karén/ Marietta: Marjatta Raita/ Tuomari: Veikko Linna/ Tanssiryhmä: Marjukka Halttunen, Liisa Huuskonen, Rauni Jakobsson, Ritva
    [Show full text]
  • Laulame Eesti Keeles
    LAULAME EESTI KEELES! 1 15.nov Terminaator E25-08 16 kannu Meie Mees E52-11 18 Hellad Velled RH02-19 1987 Mari-Leen E33-02 2 dimensioon Renate RH10-03 5 kasB õlut Smilers E17-08 581C Laura E33-01 65 Ivo Linna E41-05 7 Dynamint feat. Jüri Vlassov EST009-16 Aastad Jüri Homenja RH06-05 Abruka valss Ivo Linna E04-11 Absoluutselt HU? E32-01 Adios amigo MaB Nuude E09-17 Aeg annab kõik Heidi Tamme EST011-07 Aeg ei peatu Apelsin E20-02 Aeg kaob ja kaob Joel Steinfeldt E16-03 Aeg kaob, rõõmud jäävad Tarmo Pihlap E31-02 Aeg meid muutnud on Ivo Linna E21-02 Aeg on käes Gerli Padar E33-03 Aeg on käes MaB Nuude E35-07 Aeg oo miks nii kiirelt kaod Heli Lääts EST013-14 Aeg see kaob Anne Veski EST012-02 Aga neidudel meeldib see väga Rahvalik RAH001-01 Aias õitsvad veel me roosid Jüri-Peeters E39-07 Ainult sa Mister MR EST017-05 Ainult Sinuga 2 Quick Start E34-01 Ainult sulle Hovery-Covery RH03-07 Ainus soov Artjom Savitski EST013-10 Aisakell Karavan J01-10 Aissa Rahvalik RAH001-02 Aita mööda saata öö Rock Hotel E01-14 Ajad ja kombed Rahvalik RAH001-03 Aken lahB tee Monarh RH05-04 Alice Tarmo Pihlap EST010-13 LAULAME EESTI KEELES! 2 Alkoholisõltlane PS Troika E54-15 Allikas Koit Toome E26-14 Amarillo Tarmo Pihlap E02-08 Amor Ardo Juhkov E41-18 Amore Mio Topeltmäng RH10-14 Andesta need käigud Anne Veski EST015-11 Andesta vaid AnmaBno RH09-10 Angely Ardo Juhkov RH01-15 Anita Günf EST015-05 Anna 1 veel Smilers E25-13 Anna andeks Respekt EST001-13 Anna mul lootust Hovery Covery E25-06 Anna mulle MaB Nuude E10-04 Anna mulle andeks (Kuldkõri karaoke) Tõnis
    [Show full text]
  • Faut-Il Chanter En Anglais Pour Gagner L’Eurovision ? Ou Tout Pour En Finir Avec Ce Refrain
    DO YOU SPEAK EUROVISION ? FAUT-IL CHANTER EN ANGLAIS POUR GAGNER L’EUROVISION ? OU TOUT POUR EN FINIR AVEC CE REFRAIN. En 1999, les artistes obtiennent la liberté d’interpréter leur chanson dans la langue de leur choix. Mais il n’en a pas toujours été ainsi… Les pays détenteurs de langues “exotiques“ ont à plusieurs reprises bouleversé le règlement pour s’assurer une place sur le podium. HELLO GUTEN TAG DO YOU SPEAK EUROVISION ? DÉCOUVREZ L’HISTOIRE SINUEUSE DU RÈGLEMENT DE L’EUROVISION DEPUIS SON ORIGINE. ΓΕΙΑ ΣΟΥ GUTEN TAG HOLA HELLO HELLO HEY 1956 1965 1966 L’Eurovision est créée pour célébrer la Ingvar Wixell, le compétiteur suédois, Les organisateurs instaurent l’obligation diversité culturelle européenne. chante en anglais et provoque de chanter dans la langue nationale. l’indignation des autres pays. HELLO000000000000 WATERLOO 1 A B B A 1976 1974 1973 Le tiers des pays proposent des Le groupe suédois Abba gagne Retour au règlement d’origine : les chansons en anglais pour augmenter l’Eurovision avec « Waterloo » artistes peuvent chanter dans une autre leur chance de gagner. interprétée en anglais qui remportera langue que celle de leur pays. un énorme succès dans le monde. GUTEN TAG ?! 1977 1997 De nouveau, les organisateurs Pour Jürgen Meier-Beer, chef de la interdisent la possibilité de chanter télévision publique allemande, dans une langue étrangère. l’interdiction pénalise son pays. Il menace de quitter l’Eurovision si la règle n’est pas supprimée. 1999 Jürgen Meier-Beer obtient gain de cause, malgré l’opposition de certains fans du concours qui veulent maintenir PASSER le multilinguisme.
    [Show full text]
  • Öörütm Linnasüdames
    Parim toitlustaja on le Bonaparte Parima catering-firma konkursil tuli võitjaks le Bonaparte, teise koha saavutas Fazer ja kolman- da koha Frens. Konkursil osalesid veel Citygurme, West Grupp ning Menu Catering. 27. oktoober 2004 lk 10–11 BMR lööks Öörütm tantsu linnasüdames. ...sest tants teeb vabaks ja ööklubi Cellar on selleks parem paik. Hotellis Tallink on ka stiilne söögikoht City Buffet & Restaurant, kus jõulukuul ootab Teid mitmekäiguline hõrk iga päev 20:00 - 03:00 jõulubuffet... sissepääs tasuta, Happy Hour 20:00 - 22:00 Hotell Tallink - parim koht firma- ja jõulupidude pidamiseks Tallinn city südames. Best Western Hotell Tallink A.Laikmaa 5, Tallinn • Tel 630 0800 • bwhotel.tallink.com firmapidu 2 Äripäeva lisa 27. oktoober 2004 toimetaja Eda-Liis Kann, tel 667 0269, e-post [email protected] Pool meelelahutusäri käibest Maksuameti luubi all eelelahutusäri on maksuametil Mpideva tähelepanu all. Mitme Aivar Pau tuntud muusikaärimehe ja bändi- maksuamet liigub paraku veel mustalt liikmel suhtes on lõppenud maksu- menetlused juurdemääramistega. On kontrollitud erinevaid tuntud kontserdikorraldajaid ja tuvastatud mise aasta tuludeklaratsiooni ja ei on ka maksuõigusrikkumisi. Praegu ole reageerinud korduvatele meel- on menetluses üks tuntud õhtujuht/ detuletustele. Nimesid ei saa mak- artist, kes on jätnud esitamata eel- susaladuse tõttu avalikustada. või 8000 arvega, eelistavad, nn kulu- Samas on viimase viie aastaga de kokkuhoiu mõttes, ikka väiksemat kõik professionaalsed tegijad ennast summat. Kindlasti liigub musta raha legaliseerinud ja meie praktikas tuleb ka nn nurgatagustes pubides. harva ette selliseid õhtujuhte/artiste, Üritusturundusfirma Toimkond kel pole agentuuri või firmat taustal, Peamiselt juhi Triin Lume sõnul on iga artisti lisas Vosman. maksavad honorari esimene lause: tahaks saada mustalt.
    [Show full text]
  • 995 Final COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT
    EUROPEAN COMMISSION Brussels,23.9.2010 SEC(2010)995final COMMISSIONSTAFFWORKINGDOCUMENT Accompanyingdocumenttothe COMMUNICATIONFROMTHECOMMISSIONTOTHE EUROPEAN PARLIAMENT,THECOUNCIL,THEEUROPEANECONOMIC ANDSOCIAL COMMITTEEANDTHECOMMITTEEOFTHEREGIONS NinthCommunication ontheapplicationofArticles4and5ofDirective89/552/EECas amendedbyDirective97/36/ECandDirective2007/65/EC,fortheperiod2007-2008 (PromotionofEuropeanandindependentaudiovisual works) COM(2010)450final EN EN COMMISSIONSTAFFWORKINGDOCUMENT Accompanyingdocumenttothe COMMUNICATIONFROMTHECOMMISSIONTOTHE EUROPEAN PARLIAMENT,THECOUNCIL,THEEUROPEANECONOMIC ANDSOCIAL COMMITTEEANDTHECOMMITTEEOFTHEREGIONS NinthCommunication ontheapplicationofArticles4and5ofDirective89/552/EECas amendedbyDirective97/36/ECandDirective2007/65/EC,fortheperiod20072008 (PromotionofEuropeanandindependentaudiovisual works) EN 2 EN TABLE OF CONTENTS ApplicationofArticles 4and5ineachMemberState ..........................................................5 Introduction ................................................................................................................................5 1. ApplicationofArticles 4and5:generalremarks ...................................................5 1.1. MonitoringmethodsintheMemberStates ..................................................................6 1.2. Reasonsfornon-compliance ........................................................................................7 1.3. Measures plannedor adoptedtoremedycasesofnoncompliance .............................8 1.4. Conclusions
    [Show full text]
  • Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2
    This book provides a unique and intriguing insight into current debates concerning the relationship between nation and state Jordan Paul as well as the political management of international image in today’s Europe through an examination of debates on nation branding and the Eurovision Song Contest. Europe is a con- tested construct and its boundaries are subject to redefinition. This work aims to advance critical thinking about contempo- rary nation branding and its relationship to, and influence on, Paul Jordan nation building. In particular it focusses on key identity debates The Modern Tale Fairy that the Eurovision Song Contest engendered in Estonia in the run-up to EU accession. The Eurovision Song Contest is an event which is often dismissed as musically and culturally The Modern Fairy Tale: inferior. However, this work demonstrates that it has the capac- ity to shed light on key identity debates and illuminate wider Nation Branding, National Identity socio-political issues. Using a series of in-depth interviews with and the Eurovision Song Contest political elites, media professionals and opinion leaders, this book is a valuable contribution to the growing field of research in Estonia on nation branding and the Eurovision Song Contest. Paul Jordan obtained his PhD from the University of Glasgow in 2011. His research interests include nation building and nation branding of post-communist states, national identity and nationalist politics. He is also a regular media commenta- tor on the Eurovision Song Contest. Politics and Society in the Baltic Sea Region Politics and Society ISBN 978-9949-32-558-0 2 in the Baltic Sea Region 9 789949 325580 > www.tyk.ee 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Paul Jordan The Modern Fairy Tale: Nation Branding, National Identity and the Eurovision Song Contest in Estonia Politics and Society in the Baltic Sea Region 2 Politics and Society in the Baltic Sea Region is a series devoted to contemporary social and political issues in the countries surrounding the Baltic Sea.
    [Show full text]