Edela-Eesti Asustusmuster Pronksiajast Hilisrauaaja Lõpuni
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Riina Juurik EDELA-EESTI ASUSTUSMUSTER PRONKSIAJAST HILISRAUAAJA LÕPUNI Magistritöö Juhendaja: Heiki Valk Tartu 2013 Sisukord Sisukord ……………………………………………………………………………………….2 SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………4 1. TEOORIA, METOODIKA JA UURIMISPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ........ 8 1.1 Teooria ............................................................................................................................. 8 1.2. Metoodika .................................................................................................................... 11 1.3. Looduslikud olud ......................................................................................................... 16 1.4. Uurimislugu ................................................................................................................. 19 1.4.1. Inspektsioonid ja kaevamised ................................................................................. 19 1.4.2. Üldistavad uurimused ............................................................................................. 21 2. ARHEOLOOGILINE ALLIKMATERJAL .................................................................... 24 2.1. Asulakohad .................................................................................................................. 24 2.1.1. Avaasulad ............................................................................................................... 24 2.1.2. Linnus-asula kompleksid ........................................................................................ 28 2.1.3. Koorküla Valgjärve järveasula ............................................................................... 30 2.1.4. Keraamika leiukohad .............................................................................................. 30 2.2. Linnamäed ................................................................................................................... 31 2.3. Kalmed ......................................................................................................................... 34 2.3.1. Kivikalmed ............................................................................................................. 34 2.3.2. Hummuli kalmed .................................................................................................... 48 2.3.3. Maahaudkalmistud ja maa-alused põletuskalmed .................................................. 49 2.4. Muud muistised ........................................................................................................... 52 2.4.1. Lohukivid ............................................................................................................... 52 2.4.2. Peitleiud .................................................................................................................. 54 2.4.3. Rauasulatuskohad ................................................................................................... 57 2.4.4. Juhuleiud ................................................................................................................ 58 3. EDELA-EESTI ASUSTUSMUSTER ............................................................................... 59 3.1. Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg ................................................................................ 59 3.1.1 Muistised ja nende levik .......................................................................................... 59 3.1.1.1. Pronksiaeg ....................................................................................................... 59 3.1.1.2. Eelrooma rauaaeg ............................................................................................ 61 3.1.2. Asustusmuster ja üleminek põllumajandusele ....................................................... 61 3.2. Rooma rauaaeg ............................................................................................................ 65 3.2.1. Muistised ja nende levik ......................................................................................... 65 3.2.2. Asustusmuster ja ühiskond ..................................................................................... 66 3.3. Keskmine rauaaeg ....................................................................................................... 70 3.3.1. Muististe levik ........................................................................................................ 70 3.3.2. Asustuse kadumine? ............................................................................................... 71 3.4. Viikingiaeg ................................................................................................................... 73 3.4.1. Muistised ja nende levik ......................................................................................... 73 3.4.2. Keskused ...................................................................................................................................... 75 2 3.5. Hilisrauaaeg ................................................................................................................. 77 3.5.1. Muististe levik ja asustuskeskused ......................................................................... 77 3.5.2. Elamine perifeerias ................................................................................................. 81 3.6. Asustusloo üldiseid arengutendentse ......................................................................... 86 KOKKUVÕTE.……………………………………………………………………………….88 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………………...92 KASUTATUD LÜHENDID………………………………………………………………...104 Summary. Settlement pattern in south-western Estonia from the Bronze Age till the end of Late Iron Age…………………………………….………………………...106 LISAD Lisa 1. Muististe ja juhuleidude andmed. Tabel 3. Asulakohad. Tabel 4. Keraamika leiukohad Tabel 5. Kivikalmed Tabel 6. Maahaudkalmistud ja maa-alused põletuskalmed. Tabel 7. Peitleiud. Tabel 8. Juhuleiud. Lisa 2. Muististe ja esemete fotod. Joonis 1. Holstre kivikalme. Joonis 2. Jämejala kivikalmest leitud vöönaast. Joonis 3. Riuma Mulgi kivikalme leiud. Joonis 4. Sammaste Taru I kivikalme. Joonis 5. Sammaste Taru I kivikalme leiud. Joonis 6. Taugasalu kivikalme. Joonis 7. Viisuküla kivikalme leiud. Joonis 8. Ämmuste kivikalme plaan. Joonis 9. Kuude peitleid. Nn Otto kauss. Joonis 10. Leie Käitsimäe peitleid. Joonis 11. Juhuleid Sürgaverest. Lisa 3. Muististe levikukaardid. Kaart 1. Uurimisala kihelkondlik jaotus. Kaart 2. Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg. Kaart 3. Rooma rauaaeg. Kaart 4. Keskmine rauaaeg. Kaart 5. Viikingiaeg. Kaart 6. Hilisrauaaeg. 3 SISSEJUHATUS Magistritöös „Edela-Eesti asustusloo areng pronksiajast hilisrauaaja lõpuni“ keskendun uurimispiirkonna asustuse iseloomu, eripärade ja asustuspildis toimunud muutuste väljaselgitamisele nimetatud ajaperioodil. Samuti mõtisklen ühiskondlike, sotsiaalsete ja mõningal määral ka vaimsete (religioossete) protsesside üle, mis neid eripärasid ja muutusi tingisid. Edela-Eesti all pean silmas Pärnu lahe ja Võrtsjärve vahelisel alal paiknevat Sakala kõrgustikku ning sellest lääne ja loode poole jäävat soode ja metsade vööndit. Edela-Eestil on põhja ja lõuna pool looduslikud piirid soiste alade näol. Ajaloolise, 20. sajandi alguse kihelkondliku jaotuse järgi hõlmab uurimispiirkond järgmisi kihelkondi: Suure-Jaani, Kõpu1, Kolga-Jaani, Viljandi, Paistu, Tarvastu, Helme, Karksi, Halliste ja Saarde (lisa 3, kaart 1). Tänapäevase haldusjaotuse järgi on haaratud pea terve Viljandimaa (välja arvatud Navesti jõest põhja poole jäävad alad), Valgamaa loodepoolne osa Väike-Emajõe orust lääne pool, samuti osa Lõuna-Pärnumaast. Tegemist on looduslikult suhteliselt tervikliku, teistest suurematest, s.t maakonnatasandi asustuspiirkondadest eraldatud alaga, mis võimaldab uurida siinse kultuurmaastiku kujunemist kompleksselt ja piiritletult. Enamiku uurimisalast, sealhulgas põhilised ajaloolised asustuspiirkonnad, hõlmab Sakala kõrgustik. Samas ei vaadelda vaid kõrgustiku ala, vaid kontrastina ka seda piiravaid soiseid ja metsarikkaid piirkondi. Asustuslugu mõistan kui asustusarheoloogia objekti. Asustusarheoloogiat määratlen sarnaselt Valter Langiga ning kasutan siinkohal tema definitsiooni: „Asustusarheoloogia uurib muistse asustuse tekkimist ja arengut (tavaliselt) pikaajalises perspektiivis ja kogu oma mitmekülgsuses: sealhulgas asustusüksuste suurust, ajalist varieeruvust ja geograafilist levikut, asustuspiirkondade valikut, inimühiskonna ja looduskeskkonna vastastikust mõju, kultuurmaastiku loomist, kujundamist ja ümberkujundamist, maahõivet ja maakasutussüsteeme, ühiskonna sotsiaalset struktuuri koos omandisuhete ja territoriaalse käitumisega – ning seda kõike vastastikuses seoses ja mõjutuses.“ (Lang 1996, 348). Kõigile neile tahkudele ei saa kogu uurimisperioodi raames kindlasti vastust anda juba allikmaterjali vähesuse pärast, mistõttu asetan erinevatel ajaperioodidel rõhu isesugustele aspektidele, millest räägin lähemalt allpool. Uurimisala valikul sai otsustavaks asjaolu, et Sakala kõrgustiku ala muistised pole olnud uurijate seas peale Jaan Jungi tegutsemisaega eriti populaarsed. Seda küll mitme suure 1 Kõpu sai iseseisvaks kihelkonnaks 1911. 4 erandiga, nt Lõhavere linnamägi, Viljandi Lossimäed, Sammaste Kirikumägi, Valgjärve järveasula ning mõned Kolga-Jaani kihelkonna alale jäävad kiviaja elu- ja matmiskohad. Piirkonda on käsitletud küll üldteostes, kuid just selle ala muistiseid ja asustust terviklikult käsitlevaid eriuurimusi