DOCSLIB.ORG

Ood Emmastele

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ood Emmastele Mdrts Aprill g lq.11?*sJ9[.3"llilpht2012 KAS20 AASTAT VEEL? midagireformivad. Need reformid on kiillrohkem kaotused..." 'l997.aastal oli Emmastevallale kinnitati taas OODEMMASTELE vallavanemK.Kotkase soovunelm omavalitsuslikstaatus 30.04.1992. vallaelu edendamiselsellise aastal.Seadlusele on alla kirjutanud ,jduda Seejuhtus FaheQiimne alasta eest, tasemeni,et soomlasedhakkavad ArnoldRiliitel. Kakskiimmend aastat on Fui vaffavdim taastus ETtmastes kdimameil maasikaid korjamas". See (uliande heQsasaja heQsfrihnneteise( vallas taasise otsustatud, mida ja unistusjdi tditumata, kameie, aastaf kuidasteha. Valda juhtisid/juhivad sesleks emmastelastetoel on K.Kotkasjuba meif iseteqemise tahtmine fahti ya* es. rahvapoolt valitud volikogud ja kolmandatvooru Riigikogus. Heller vallavanemad.lvilles peitub Emmaste Soolon aga vdikestevahedega Ay r i ffi ft uu Eo hne k iimnen da I g riet a I vallaedu? Kuidas on vald nende 20 presidenl ll tite( a(Ftrja yani vallavanemakohuseid teitnud 1999.- aastajooksul edenenud? dokumendifq miffe ta Emmaste va[AIe 2009.aastani. pikk Kas saametdhistada ka valla Seeon aeg,et FdiFe hea[ soovi.[es iife andis. kujundadaEmmaste vallale just tdnase 40.aastapdeva? pdevandgu. Emmastevald ei tekkinudtiihjale Kui tt affav anemaQs sai Aar4 2002.aastalvalla l0.aastaodevaks ta vofiQ.ogujuhtis fra. kohale.V6imuorganiks oli kiill kirjutasidEmmaste kooli 6pilased: Kor d riiq is o fi se [[ine, kiilan6ukogu,kuid tegelikuli juhtis Maarja. loodan,et seevald on siis et F.ehtisF.oosvdim F.orraga. Emmastekandi tegemisi tugev kolhoos ,,Ma veelalles. lnimesi v6iks siin palju-palju tugevateja kodukohtaveadustavate rohkemolla."Meelika: ,,Hea oleks, kui 3(ui va[da vedasid Kafev ja 3{e[[er, juhtidega.Tolleaegse riigi peale loota ei siis vaffadefe saakssiia teha noortemaja, siisei oleks teistefe yeagi sai se@efts, saanud.Nii remonditigikooli, ehitati et fmmaste va(af nii fuisti fti'ebja lastelniiigav.Leisu koolisvdiks ollaveel lasteaed,rahvamaja kolhoosirahva fiitumX ePs iifu frs y affaQ.s lasteaed."lngel:"Mina toel. arvan,et siis on nad F.oheufatasid orra P.ded ehitatudsinna, kus v6it6ostusoli, Esimenevallavanem Aare Ernes midagimuud. Ehitatakse mingi alustas '15-liikmelisevolikog u Kdifr. hoone{ u,ueFuue sai6 teatrimaja.'Marek:,,Emmastes remon[iti Fa sadam ja esimehena.1994.a. Emmaste Valla on valgusfooridja poodideson pooled fdyg es y 6[fumaj andusr ef orm, Teatajastitleb ta: harjuma ,,...peame asjadalla hinnatud." Raidi:,,Tahaksin, et va fmi sid.Jafg ra t t a t ee ja l aigamaja- m6ttega,etvalla raha on meie endi raha Leisualgkooli uksedjeaksid ikkalahti." ja igalekulutusele peavad eelnema Moodason 10 aastatja nii m6nigi On saanu[ v a[[a tuint saimaQs argumenteeritudpoliitilised otsused ja objettiQs SOru sadam. kunagineunistus on 20l2.aastaks majanduslikudkalkulatsioonid.' Tema Eus ofemas F.6iF.vaja[ift, tdekssaanud, Noortel on oma kaunis tiimigaliitusid volikogu juhid Jiiri Lauter mrsy s )henduseFsvaja. keskus,kus jdtkub. ja Mati Nurs.1996.aastast v6tsid eakatelegiruumi ?Taam Saalrcmaafe sduab seaft, Leisukooli uksed on avatud nii lastele juhtimiseiile KalevKotkas ja Heller saan' { y eogifamk eyaig aks heaks. kui vanemateleinimestele, Tohvri Siidl.Jiiri Lauterjiitkas volikogu hooldekoduston saanudkaasaegne AtinaseFs on yafmfuntd esimehenakuni 2009.aastani. Valmis kohtvananemiseks. Koolis on kLill laosi F.anoortekas ja hoof[eEodu, sai spordihall,lasteaed kolis vdhe,kuid lasteaias onjdrjekord. me![ Fdigifmeef on hea tai,[ se[hst, Emmastesse,kool sai aula ja kenama Ja2011.a. ritles Emmaste vald jiillegi et Emmaste on meilb Eoduks. vdlimuse,kdsit6ijmaja, tood alustas ja k6vahddlseltvelja, et saameise Svtednne ta(le soovtme muuseumalguses vanas majas, millest iseseisvaftjritFame. hakkama-ja 20 renoveerititdnapdevane kaunis hoone, saamegi.Kas aastat veel,see olenebjergmistest valla SOrupaadisadamast sai aken ?afiu dnne meife F.6igib! juhtidest.Valgusfoor ja teatrimajagi Saaremaale,m6eldi nii vanadele kui jeavadjdrgmistesse k0mnenditesse. noortele.Pole siis ime, et kui2000., ?i[ri ?ost Agatargasti on 1995.a.iielnud Aare 2012 Tmftrastes 2002' 2005.ja 2009.aastaltehti Ernes:"Maailma muuda mifte ettepanekvaldade liitmiseks, siisiltlesid ei see, midasa arvad, vaid see, mida sa teed " Lp.Vallarahvas! toimekadmehed raudse ei. 1999.a, Palju6nne meile kdigile Emmaste valla joulutervitusesiitles J.Lauter:, 20.aastapaevapuhul. Jdtkugu tal pikka Oleteoodatud 30. aprillil k.a. algusega kl. 18.00 Emmasleon piisavalt suur, et endaga iga! Ennastevalla oiguste taastanise 20. aashpeevale isetoime tulla, areneda ja omarahvast ptih e n d atud ko n s e d-a K u se Ie j a teenida.Viimasel ajal leidub jutustajaid, sellelejdrgnevale koosviibimisele Emmaste Pdhikoolis. ja Me keKallas poliitikuidametimehi, kespidevalt Emmastevalla volikogu esimees 26.03.2012 MerikeKallas nit Peedu Volikoguesimees Vallavanen ImmestcUallalclrt lt.2 VOLIKOGUISTUNG VEEBRUARIS Tuurujuhataja lmbi Nurmojatutvustas palgakulu. sisustamine. Hiiumaaarengustrateegiat 2014- 2020, l4.mdrtsilon Hiiu Maakonna2.Emmastekeskasula i.ihisveevdrgi ja milleeesmdrgiks ontagada piirkonna, s.t. Hooldekeskusepidulik avamine. pumplarekonstrueerimine koguHiiumaa i.ihtlustatud areng ja KIK-ileon esitatudtaotlus toetuse 3.Emmastekooli aula ventilatsiooni koostamiseorotsessi on kaasatudk6ik saamiseksEmmaste keskasula paigaldamineja algklassidep0randa omavalitsused.maavalitsus, Hiiumaa ilh isveevd rgi ja Petijaamapumpla rekonstrueerimine. Ettev6tjateLiit, MTU-d, elanikud. Otsustati rekonstrueerimiseks.Hasartm6ngumaksu 4.spordihalli kirtte ja ventilatsiooni osaled a Hiiumaaarengustrateegia n6ukoguleon esitatudtaotlus toetuse rekonstrueerimine. koostamisel.Matti Liisi tutvustas Hiiumaa saamiseksEmmaste Pdhikoooli aulasse KinnitatiS6ru muuseumi arengukava. ettevotlusestrateegiat, mille eesmdrgiks on ventilatsioonipaigaldamiseks ja Kehtestativalla hallatavatekalmistute luuaHiiumaal 500 tookohta ja vddrtustadaalgklassidep6randa rekonstrueerimiseks. eeskiri.Muudeti 1 katastririksuse ettevdtlust,etsee eijiiiiks Eesti keskmisest Streigilainehaaras ka Emmastevalda - lehiaadressi. maha.Kuna Emmaste valda ei olnud Emmastekooli opetajad streikisid 3 pdeva SeosesEmmaste Peestedepoo dokumendismainitud, siis tehti ettepanek (koolibusss6itis, kool oli avatud),sulgemisega on tehtudi.ihisavaldus ka Emmastevald sinna kaasata. lasteaiakasvatajad1 pdeva. Emmasteettev0tjate, Emmaste 16.maistsuletakse Emmaste Pdrasteelarve 3.lugemist see kinnitati. Vallavalitsuse,Keina Vallavalitsuse, HOL-i, Pddstedeooo.Aare Ernes oli kutsutusdSuurimmuutus on Tohvri Hooldekodu vdlja Hiiumaakriisikomisjoni ja Hiiumaa istungilearutama, kuidas Emmastes viimineeelarvest. Eelarve on tasakaalus. Piiiistekomandojuhataja poolt majandus- jdtkata,et suudaksimetagada edaspidi Otsustatilubada vallavalitsusel v6tta laenu ja kommunikatsiooniministerJuhanPartsile vallarahvaturvalisuse. Oldiseda meelt, et kokku60 000eurot jiirgmiste projektide Nurste-Taterma-Aadmariigimaanteel6igu m6istlikoleks luua MTU ja vallaeelarvest elluviimiseks: mustkattealla viimiseks. toetadadepoo, tehnikaja iihe mehe 1.HiiuMaakonna Hooldekeskuse VOLIKOGUISTUNG MARTSIS PEETI UUES HIIU MAAKONNA HOOLDEKESKUSES SeosesSAHiru Maakonna Hooldekeskuse kasutamiseksinvesteerimiskohustusega osasEmmaste valla kasuks, otsustati mitte loomisegal6petati Tohvri Hooldekodu AS-leSaarte Liinid tehtajaga 25 aastat.loobudatestamend ijiirgse pdrijana tegevusvalla hallatava asulusena ja anti 36rusadama tenitooriumi korrastamiseks pdrandistning n6uda pdrimismenetluse osa vallalekuuluvast hoonestatud seal asuvatekinnistute osas otsustati kdiguspdrandvara inventuuri teostamist. Hooldekodukinnistust otsustuskorrasv66randadatasuta otsustuskorras ASle MuudekLlsimuste allarutati Maanteeameti kasutamisekssihtasutusele. Otsustati anda SaarteLiinid vallale kuuluv Sadamahoone taotlustHarju tuuliku juurde parkla vallalekuuluval Pdrna kiilas Sadama kii ja soetadaASlt SaarteLiinid Hoovi ja rajamiseksja Hiiumaa Turismiliidu taotlust kinn istu I asuv puurkaevkoos Kainurgakti.Tulenevalt asjaolust, et Malle elektrooniliseinfopunkti paigaldamiseks. pumbamajagaotsustuskorras tasuta Niitoli teinud testamendi talle kuuluva vara VALLAVALITSUSEISTUNGID VEEBRUARIS . MARTSIS Kultuuri.ja h aridusk[isimused. Maa-,ehitus- ja planeerimiskiisimused. Otsustatija arutati: Otsustati: . KehtestadaEmmaste Pdhikooli huviringide juhendajate tasustamise kord ja - Algatadadetailplaneering Viirikiile osalustasudesuurused. Murrukinnistul. * KinnitadaSOru muuseumi hoolekogu p6himiiiirus. - Viil.jastadaehitusluba Jausa kiilas - EraldadareseMondist Hiiumaa Pensiondride Uhendusele toetust seoses 2012 Metsakinnistul asuva iiksikelamu toimuvatemaakondlike tirituste korraldamiseks. rekonstrueerimiseks. - MoodustadaM.Breveri nimelise hariduspreemia mddramise komisjon koosseisus: * Tunnistadakehtetuks vallavalitsuse SanderVaikne, UIo Kikas, Merike Kallas, Anton Altmde, Reelika Kastein, Karmen Hiis. korraldusmaa ostueesOigusega ' KehtestadaM. Breveri nimelise hariduspreemia kandidaatide esitamise tdhtajaks 30. erastamisekohta, kuna 6igustatud subjekt miirtsk|.17.00 k.a. Emmaste vallamajas. onkaotanud 6iguse maa ostueesoigusega * Eraldadavalla eelarvest -toetust jargmistele mittetulundusiihingutele: Agapaeotsa erastamiseks. Selts,MTU Kuulikodu, MTU EMSI, K0laselts MUHV MTU Emmaste Puhkpilliorkester Muudkiisimused. Sotsraalkrisimused. Otsustatijaarutati: Otsustati: - VabastadaTohvri Hooldekodu direktori ametist . Makstatoetust riikliku sotsiaaltoetuste ningteenuste osutamise T6nisPihlak. toetustevahenditest 6 taotle.iale. t Vabastadakonaldatud jdiitmeveoga liitumisest
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014
    Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuli-august 2014 nr. 6 (107) EMMASTE VALLA VOLIKOGU ISTUNG JUUNIS 31. mai seisuga oli vallale laekunud konnaga piirneva mereala maakon- sissetulek ei sõltu Emmaste Vallavalit- tulumaksu 42,07 % eelarve mahust naplaneeringut; susest (protokolliline otsustus); ja maamaksu 65,07 % eelarves prog- * Kooskõlastada volikogu esimehe * Toetada Käina Kaunite Kunstide noositust. Tulude pool oli täidetud vastus Tiit Launi kirjale seoses Sõru kooli filiaali avamist Emmaste koolis, 46,83 % eelarves kavandatust ja ku- SaRa projekteerimisega – kuidas prot- volitada vallavanemat vajalikele le- lude pool 43,08 % eelarve mahust. sess on läbi viidud, milline oli konkur- pingutele alla kirjutama ning paluda Mai- ja juunikuus arvelduskrediiti si maksumus ja milline on edasine vallavalitsusel lisaeelarve koostamisel kasutatud pole. Juunis tasuti kergliik- areng antud projektiga (protokolliline leida rahalisi vahendeid filiaali loomi- lustee ehitajale 10 000 €, muud arved otsustus); seks (protokolliline otsustus); on kõik tasutud. Vallale mittevajaliku * Kooskõlastada volikogu esime- * Võtta teadmiseks volikogu liik- tehnika oksjonile ei tehtud ühtegi he ja volikogu aseesimehe vastuskiri me Kristi Ugami nägemus vajadusest pakkumist, tuleb võtta seisukoht hin- Helve Russaku kirjale (protokolliline oluliselt suurendada lasteaiakohtade na langetamise suhtes. Vallavanem otsustus); arvu vallas ja mure Leisu lastehoiu tu- vastas volikogu liikmete küsimustele * Teha vallavalitsusele ettepanek leviku pärast;
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Emmaste Vald
    EMMASTE VALD Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8 EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA aastateks 2014 - 2026 Emmaste 2014 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................. 5 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED ................................................................. 5 1.1.1. Hüdrograafia. ............................................................................................................ 6 1.1.2. Põhjavesi................................................................................................................... 7 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ............................................................................................ 8 1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus. ................................................................................... 8 1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus. ....................................................................... 8 1.2.3. Elanike ruumiline jaotus. ........................................................................................... 8 1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine .........................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Majandusülevaade 2012 Hiiumaa Majandusülevaade 2012
    HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 Hiiu Maavalitsus Sisukord Saateks Te hoiate käes järjekordset Hiiumaa majandusülevaadet . Kui Hiiumaa majandus- ülevaade algas huvist saare majanduse käekäigu ja selle trendide vastu, siis nüüd I Saateks . 5 on väljaanne saamas selget avalikkusele suunatud funktsiooni – anda ülevaade II Eesti majandus 2012 . 6 arengukavades sätestatud eesmärkide saavutamise kohta . III Hiiumaa majanduse üldnäitajad . 8 Hiiumaa majandusülevaadet koostatakse ühtsest metoodikast lähtuvalt . Hooli- mata ülevaate koostamise käigus aja jooksul toimunud muutustest annab see IV Majandusharude lühiülevaade . 12 tagasivaate viie viimase aasta jooksul toimunud muudatustest Hiiumaa ma- Põllumajandus . 12 janduses . Majandusülevaate koostamisel on lähtutud ettevõtete majandusaasta aruannetest . Välja on jäänud füüsilisest isikust ettevõtjad, samas tuleb märkida Metsandus . 16 Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et tõsiselt võetavaid füüsilisest isikust Kalandus . 18 ettevõtjaid on vähe ja enamik neist tegutseb põllumajandussektoris . Ometi on ettevõtlusega tegelemine paljude hiidlaste lisasissetulekuallikas ja võimalus oma Tööstus . 22 eluga rahuldavalt toime tulla . Toiduainetetööstus . 24 2012 . aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Hiiumaal 26 aktsiaseltsi, 653 osa- Puidutööstus . 26 ühingut, 10 tulundusühistut, 1 täisühing, 7 usaldusühingut, 1 välismaa äriühingu filiaal ja 569 füüsilisest isikust ettevõtjat. Aastaga vähenes aktsiaseltside arv 2, Plastitööstus . 28 tulundusühistute arv 1 ja
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Arengukava 2016-2021.Pdf
    Arengukava 2016-2021 Kuriste Haridusselts Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu Külade arengukava Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava valmimise protsess 3 3. Külade ajalooline taust 4 4. Külade paiknemine, elanikkond 5 5. Looduslikud olud 5 6. Majanduslike olude kirjeldus 6 7. Infrastruktuuri kirjeldus 6 8. Muu teave küla kohta 7 9. Piirkonna arengu eesmärgid 7 10. Visioon 8 11. Tegevuskava 8 2 1. Sissejuhatus Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu külade ühise arengukavade tegemise aluseks on ajalooline ja kultuuriline taust. Ka geograafiline paiknemine tekitab ühesuguseid probleeme ja valupunkte. Arengukava tegemise tingis hetkeolukord, inimesed olid valmis muutusteks, kuid ei teatud mida teha ja kuidas teha. Arengukava sisaldab sihi- ja eesmärgikindlat külaelu arengu suundi aastaks 2021, seda läbi soovitud tegevussuundade. Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik Haritusselts (edaspidi HS) ja külavanemate initsiatiivgrupp, kes teeb ka üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks. 2. Arengukava valmimise protsess Arengukava (edaspidi AK) tegemise algatajaks oli kohalik Kuriste HS. AK tegemiseks moodustati algatusgrupp, mis koosnes 3 inimesest. Protsessi valmimise käigus peeti 2 algatusgrupi koosolekut Algatusrühma töö tulemusel on välja toodud konkreetsed suunad, milleni tahetakse jõuda. Arengukavaga tutvus ja andis hinnangu iga piirkonna pere. AK ei ole suletud materjalide kogum. Toimub pidev lisamine, uuendamine, korrigeerimine vastavalt olude muutumisele ja elu arengule külades. Antud AK on aastateks 2016- 2021. See on kolmas viie aasta kava piirkonna arendamiseks ja edendamiseks. Antud AK on kinnitatud 24.veebruari 2016.a. seltsi üldkoosolekul. 3 3. Külade ajalooline taust AADMA: Mainitud esmakordselt 1565 aastal. 1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile. 1781 a.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]