9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 9 buss sõiduplaan & liini kaart 9 Kohila Vaata Veebilehe Režiimis 9 buss liinil (Kohila) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kohila: 9:35 - 13:20 (2) Mahlamäe: 11:45 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 9 buss saabub. Suund: Kohila 9 buss sõiduplaan 36 peatust Kohila marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev 9:35 - 13:20 Rapla Raudteejaam 6 Jaama Tänav, Rapla kolmapäev Ei sõida Rapla Jaam neljapäev Ei sõida 114a Viljandi Maantee, Rapla reede 9:35 - 13:20 Telliskivi laupäev 9:35 - 13:20 96 Viljandi Maantee, Rapla pühapäev 9:35 - 13:20 Vesiroosi 72b Viljandi mnt, Rapla Välja 38 Välja, Rapla 9 buss info Suund: Kohila Mahlamäe Peatust: 36 7 Välja Tänav, Rapla Reisi kestus: 53 min Liini kokkuvõte: Rapla Raudteejaam, Rapla Jaam, Kesklinna Telliskivi, Vesiroosi, Välja, Mahlamäe, Kesklinna, 17a Tallinna mnt, Rapla Rapla Bussijaam, Mäe, Alu, Sikeldi Meierei, Vahemetsa, Otsa, Kodila Tee, Kodila, Raka, Muti, Rapla Bussijaam Kelba Tee, Väikeküla, Rabivere, Rehe, Adila, Keskuse, 2 Tallinna mnt, Rapla Pihali, Sõeru, Kongo, Hageri, Hageri Kalmistu, Sutlema, Hageri Kalmistu, Hageri, Hageri Küla, Mäe Päevati, Kohila Raudteejaam, Vabaduse, Kohila 6 Mäe Tänav, Estonia Alu 2 Tallinna Maantee, Estonia Sikeldi Meierei Vahemetsa Otsa Kodila Tee Kodila 7 Palamulla Tee, Estonia Raka Muti Kelba Tee Väikeküla Rabivere Rehe Adila Keskuse Pihali Sõeru Kongo Hageri 1 Lai Tee, Estonia Hageri Kalmistu Sutlema 3 Metsapunkti tee, Estonia Hageri Kalmistu Hageri 1 Lai Tee, Estonia Hageri Küla Päevati Kohila Raudteejaam Jaama, Kohila Vabaduse 13 Vabaduse Tänav, Kohila Kohila 3a Viljandi Maantee, Kohila Suund: Mahlamäe 9 buss sõiduplaan 31 peatust Mahlamäe marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev 11:45 - 15:20 Kohila 3a Viljandi Maantee, Kohila kolmapäev Ei sõida Kohila Raudteejaam neljapäev Ei sõida Jaama, Kohila reede 11:45 - 15:20 Vabaduse laupäev 11:45 - 15:20 17 Vabaduse Tänav, Kohila pühapäev 11:45 - 15:20 Päevati Hageri Küla Hageri 9 buss info 1 Lai Tee, Estonia Suund: Mahlamäe Peatust: 31 Hageri Kalmistu Reisi kestus: 49 min Liini kokkuvõte: Kohila, Kohila Raudteejaam, Sutlema Vabaduse, Päevati, Hageri Küla, Hageri, Hageri 3 Metsapunkti tee, Estonia Kalmistu, Sutlema, Hageri Kalmistu, Hageri, Kongo, Sõeru, Pihali, Keskuse, Adila, Rehe, Rabivere, Hageri Kalmistu Väikeküla, Kelba Tee, Muti, Raka, Kodila, Kodila Tee, Otsa, Vahemetsa, Sikeldi Meierei, Alu, Mäe, Rapla Hageri Bussijaam, Kesklinna, Mahlamäe 1 Lai Tee, Estonia Kongo Sõeru Pihali Keskuse Adila Rehe Rabivere Väikeküla Kelba Tee Muti Raka Kodila 7 Palamulla Tee, Estonia Kodila Tee Otsa Vahemetsa Sikeldi Meierei Alu 2 Tallinna Maantee, Estonia Mäe 6 Mäe Tänav, Estonia Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla Kesklinna 18 Tallinna mnt, Rapla Mahlamäe 11 Välja Tänav, Rapla 9 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
    www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21.
    [Show full text]
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill!
    Kohila valla leht November 2013. Nr. 10 (153) Aasta isa 2013 on Kaupo Männiste iisasa suunamiselsuunamisel aagaga valinudvalinud Tunnustamiskomisjon otsustas 2013 Aasta isa tiitli mmuusikutee.uusikutee. Märten on ka vä- vääriliseks tunnistada Kaupo Männiste. gaga tublitubli ssportlane,portlane, oolleslles RRapla-apla- Palju õnne! mmaaaa JJalgpallikoolialgpallikooli võistkonna kapten.kapten. Märten on väga mit- Olgu siinkohal lühendatud kujul edasi antud Merit mmekekülgne, ta teeb sporti, näit- Männiste tunnustamiskomisjonile läkitatud ettepanek. Jaanus Kõrv leb,leb, laulablaulab suurepsuurepäraselt ja sai omaoma vanusegrupisvanusegrupis EestiEesti pari-pari- mmaa kitarristikitarristi tiitli.tiitli. EEsikohasikoha saisai tata kaka kkevadelevadel rrahvusvaheli-ahvusvaheli- Isa on seda väärt! kandi muredele ja rõõmudele sel konkursil Jurmalas. Kind- Valla ääremaal elavatel ini- alati väga kaasa, andes endast lasti on isa roll tema edus vä- mestel on senise praktika jär- parima, et meie vallas elu pa- ga suur. gi raske edukalt kandideeri- remuse poole edeneks. Ta on Isa jälgib väga tähelepane- da, sellegipoolest tahan koos uhke, et kuulub suurepärases- likult meie õppimist koolis. Ta vendadega esitada aasta isa se Kohila kogukonda! Väga oli juba meie lasteaias hoole- kandidaadiks oma isa Kaupo aktiivselt osaleb ta valla kul- kogu liige, Tallinna Muusi- Männiste. Tema oleks tõesti tuurielus ja panustab oma ae- kakeskkoolis, kus õpin mina igati selle tiitli vääriline! ga sellele päris palju. Arvan, et koos Märteniga, on ta kuu- Isa Kaupo on sündinud 21. isa sobiks poliitikuks, sest ta lunud aastaid lastevanema- novembril 1964. aastal Tal- ajaks kogukonna asja omaka- te esinduskomiteesse. Koolis linnas, kuid just Raplamaaga supüüdmatult. õppimisega pole ühelgi meist on ta seotud olnud terve elu. Vanemad vennad on ju- kunagi probleeme olnud. Eks Paljuski kindlasti ka seetõttu, Männiste pereansambel: pereisa Kaupo Märteni ja Meritiga.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]