Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009-2021

ANTSLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2009-2021

TELLIJA:ANTSLA VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Tartu 2009 3

Sisukord

1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 9

1.1 ÜLDANDMED ...... 9 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 10 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 10 1.2.2 Tööhõive ...... 13 1.2.3 Majandus ...... 14 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 17 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 19 1.3.1.1 Pinnakate ...... 19 1.3.1.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 19 1.3.1.3 Veeandvus ...... 20 1.3.1.4 Põhjavee kaitstus ...... 20 1.3.1.5 Põhjavee varud ...... 22 1.3.2 Ehitusgeoloogia ...... 22 1.3.3 Kliima, sademed...... 22 1.3.4 Pinnavesi ...... 22 1.4 VEE -ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 23 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 25 2 OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 27

2.1 ANTSLA LINN ...... 27 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 28 2.1.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 34 2.1.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 34 2.1.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 36 2.1.2.1 Antsla linna reostuskoormus...... 37 2.1.2.2 Antsla linna reoveepumplad ...... 38 2.1.2.3 Antsla linna reoveepuhasti...... 39 2.1.2.4 Sademeveekanalisatsioon ...... 41 2.2 KOBELA ALEVIK ...... 42 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 42 2.2.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 45 2.2.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 45 2.2.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 47 2.2.2.1 Kobela aleviku reostuskoormus ...... 48 2.2.2.2 Kobela aleviku reoveepumplad ...... 49 2.2.2.3 Kobela aleviku reoveepuhasti ...... 49 2.2.2.4 Sademeveekanalisatsioon ...... 51 2.3 VANA -ANTSLA ALEVIK ...... 52 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 52 2.3.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 54 2.3.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 54 2.3.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 55 2.3.2.1 Vana-Antsla aleviku reostuskoormus ...... 55 2.3.2.2 Vana-Antsla aleviku reoveepumpla ...... 56 2.3.2.3 Vana-Antsla aleviku reoveepuhasti ...... 57 4

2.3.2.4 Sademeveekanalisatsioon ...... 59 2.4 TSOORU KÜLA ...... 60 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 60 2.4.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 61 2.4.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 62 2.4.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 63 2.4.2.1 Tsooru küla reostuskoormus ...... 63 2.4.2.2 Tsooru küla reoveepumplad ...... 64 2.4.2.3 Tsooru küla reoveepuhasti ...... 65 2.4.2.4 Sademeveekanalisatsioon ...... 66 2.5 KRAAVI KÜLA ...... 67 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 67 2.5.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 69 2.5.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 69 2.5.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 70 2.5.2.1 Kraavi küla reostuskoormus ...... 70 2.5.2.2 Kraavi küla reoveepuhasti ...... 71 2.5.2.3 Sademeveekanalisatsioon ...... 73 2.6 HAABSAARE KÜLA ...... 74 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 74 2.6.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 75 2.6.1.2 Joogivee kvaliteet ...... 76 2.6.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 77 2.6.2.1 Haabsaare küla reostuskoormus ...... 77 2.6.2.2 Haabsaare küla reoveepuhasti ...... 78 2.6.2.3 Sademeveekanalisatsioon ...... 78 3 SEADUSANDLIK TAUST ...... 79

3.1 ANTSLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003-2011 ...... 79 3.2 ÜHTEKUULUVUSFONDI VEEMAJANDUSPROJEKTID ...... 79 3.3 VÕRTSJÄRVE ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 82 3.4 MUSTJÕE ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 82 3.5 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONISEADUS ...... 83 3.6 VEESEADUS ...... 84 3.7 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 86 3.8 ASJAÕIGUSSEADUS ...... 87 3.9 PLANEERIMISSEADUS ...... 89 3.10 EHITUSSEADUS ...... 92 3.11 JOOGIVEE KVALITEEDI - JA KONTROLLNÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 93 3.12 JOOGIVEE TOOTMISEKS KASUTATAVA VÕI KASUTADA KAVATSETAVA PINNA - JA PÕHJAVEE KVALITEEDI - JA KONTROLLINÕUDED ...... 97 3.13 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 99 3.14 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ...... 100 3.15 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ...... 100 4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 104

4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 106 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE - JA ALUSMATERJALID ...... 107 5

5 VEE-ETTEVÕTTE TUGEVDAMINE ...... 108

6 ANTSLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 110

6.1 ANTSLA LINN ...... 112 6.1.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 113 6.1.2 Veevarustuse edasine areng ...... 114 6.1.3 Antsla linna perspektiivne veetarve ...... 115 6.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 116 6.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 117 6.1.6 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 118 6.1.7 Antsla linna reostuskoormus ...... 119 6.2 KOBELA ALEVIK ...... 122 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 123 6.2.2 Veevarustuse edasine areng ...... 123 6.2.3 Kobela aleviku perspektiivne veetarve ...... 124 6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 125 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 125 6.2.6 Kobela aleviku reostuskoormus ...... 126 6.3 VANA -ANTSLA ALEVIK ...... 128 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 129 6.3.2 Veevarustuse edasine areng ...... 129 6.3.3 Vana-Antsla aleviku perspektiivne veetarve ...... 130 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 130 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 131 6.3.6 Vana-Antsla aleviku reostuskoormus ...... 131 6.4 TSOORU KÜLA ...... 133 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 133 6.4.2 Veevarustuse edasine areng ...... 134 6.4.3 Tsooru küla perspektiivne veetarve ...... 134 6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 135 6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 135 6.4.6 Tsooru küla reostuskoormus ...... 136 6.5 KRAAVI KÜLA ...... 138 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 138 6.5.2 Veevarustuse edasine areng ...... 139 6.5.3 Kraavi küla perspektiivne veetarve ...... 140 6.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 140 6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 141 6.5.6 Kraavi küla reostuskoormus...... 141 6.6 HAABSAARE KÜLA ...... 143 6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 143 6.6.2 Veevarustuse edasine areng ...... 144 6.6.3 Haabsaare küla perspektiivne veetarve ...... 144 6.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 145 6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 145 6.6.6 Haabsaare küla reostuskoormus ...... 146

7 FINANTSANALÜÜS ...... 148

7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ...... 148 7.2 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ...... 148 7.3 VEE - JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 151 7.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 151 7.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 156 7.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus . 156

LISAD:

JOONIS 1 Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 2 Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 3 Kobela aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 4 Vana-Antsla aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 5 Tsooru küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 6 Kraavi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 7 Haabsaare küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem .

JOONIS 8 Antsla linna perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 9 Antsla linna perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 10 Kobela aleviku perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 11 Vana-Antsla aleviku perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 12 Tsooru küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 13 Kraavi küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem;

JOONIS 14 Haabsaare küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem .

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud Antsla Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 25-11-2008 (25.11.2008) alusel. Töö eesmärk on koostada Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2021, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Antsla valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse vajadusel võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee ja -kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel (Kerly Talts, Kristjan Karabelnik, Meelis Mark ja Alar Noorvee) konsultandid.

1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Antsla vald asub Võrumaa loodepiiril ja piirneb läänes Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste valdadega. Antsla vallast põhja suunas paiknevad Urvaste ja Sõmerpalu vallad, idast Rõuge vald ja lõunast Varstu ja Mõniste vallad (joonis 1). Valla pindala on ligikaudu 271 km 2. Antsla vallakeskuseks on Antsla linn, mis asub maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusel. Lisaks on vallas kaks alevikku: Vana-Antsla ja Kobela alevikud. Kokku on vallas 24 küla: Anne, Antsu, Haabsaare, Jõepera, Kaika, Kikkaoja, Kollino, Kraavi, Litsmetsa, Luhametsa, Lusti, Madise, Mähkli, Oe, Piisi, Rimmi, Roosiku, Savilöövi, Soome, Säre, Taberlaane, Tsooru, Viirapalu ja Ähijärve küla. Antsla valla haldusterritooriumil olevate teede ja tänavate kogupikkus on 419 km. Vallateedel on sildade koguarv 18 ning teetruupe on kokku 23.

Joonis 1. Antsla valla asukoht. Allikas: Antsla valla arengukava 2003-2011. Antsla vallas on kolm kooli: Antsla Gümnaasium, Vana-Antsla Kutsekeskkool ja Antsla Muusikakool. Gümnaasiumis on 2008/2009 õppeaastal 472 õpilast, 57 õpetajat ja 22 töötajat. Kutsekeskkoolis on õpilasi vastavalt 215, õpetajaid 25 ja teisi töötajaid 31. Antsla Muusikakoolis on õpilasi 56, õpetajaid 9 ja üks inimene teenindavas personalis. Varasemalt oli vallas Lepistu Põhikool, kuid seoses õpilaste arvu vähenemisega lõpetati

2008. aasta 1. juulist kooli tegevus. Lisaks on vallas ka Lusti lasteaed, kus on 2008/2009 aastal 130 last ja 32 ametikohta, millest pedagoogilisi töötajaid on 17 ja ülejäänud on teenindav personal. Raamatukogusid on vallas neli: Antsla Linnaraamatukogu, Linda raamatukogu, Tsooru raamatukogu ja Haabsaare raamatukogu. Vabaaja keskustena on Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus ning Tsooru Rahvamaja. Tervishoiuasutustest asuvad Antsla vallas Antsla Perearstikeskus ja Antsla Tervisekeskus.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Antsla Vallavalitsuse andmetel elas 2009. aasta 1. jaanuari seisuga Antsla vallas 3914 elanikku (vt tabel 1). Antsla vald on Võrumaa valdadest pindalalt kõige suurem, seega on ka asustustihedus võrreldes teiste valdadega hõredam. 2006. aasta alguse seisuga oli asustustihedus Antsla linnas 629 in/km 2 ja ülejäänud Antsla vallas 9,6 in/km 2. Tabel 1. Antsla valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2009 Pindala (km 2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km 2)

270,79 3914 14,47 Andmed: Antsla Vallavalitsus Antsla vallas on viimase seitsme aastaga rahvaarv vähenenud 591 inimese võrra ehk keskmiselt on rahvaarvu vähenemine ligikaudu 2,4% aastas (tabel 2). Suurim rahvaarvu vähenemine oli 2005. aastal, kui valla elanike arv vähenes 3,2%. Tabel 2. Antsla valla elanike arv seisuga 01.01.2009 Näitaja 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Elanike 4505 4407 4267 4228 4117 4009 3914 arv Muutus eelmise 0 -2,2 -3,2 -1 -2,7 -2,7 -2,4 perioodiga

Andmed: Antsla Vallavalitsus Antsla valla arengukava 2003-2011 kohaselt on aastatel 2000-2006 loomulik iive olnud igal aastal negatiivne. Samuti on rändesaldo negatiivne. Joonis 2 kirjeldab Antsla valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2003-2009.

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Antsla vallas aastatel 2003-2009. Graafikul kajastatud viimase seitsme aasta andmed näitavad, et igal aastal on toimunud valla rahvaarvu vähenemine. Antsla vallas on 1 linn, kaks alevikku ja 24 küla. Külades elab kokku ligikaudu 45% kogu valla elanikest (tabel 3). Tihedamalt asustatud asulad on Antsla linn, Vana-Antsla ja Kobela alevikud ning Tsooru ja Kraavi külad. Valla suurim asula on Antsla linn, kus elab 2009. aasta alguse seisuga 1551 inimest. Väikseima rahvaarvuga asulaks Antsla vallas on Piisi küla, kus elab 6 inimest.

Tabel 3. Antsla valla elanike arv asulate kaupa aastatel 2003-2009. Kohanimi 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Antsla linn 1626 1580 1527 1641 1586 1579 1551 Kobela alevik 486 468 458 458 451 411 387 Tsooru küla 337 329 322 310 292 278 255 Kraavi küla 244 244 240 236 228 225 220 Vana-Antsla 219 219 215 218 220 220 217 alevik Lusti küla 193 197 200 191 196 185 187 Kollino küla 328 301 287 126 121 123 117 Rimmi küla 128 125 117 118 113 108 105 Säre küla 92 92 86 94 93 95 94 Oe küla 79 79 81 94 91 95 91 Taberlaane küla 98 98 90 89 82 82 78 Savilöövi küla 70 70 60 64 66 62 61 Antsu küla 59 59 60 65 64 57 60 Roosiku küla 63 63 55 57 57 54 58 Kaika küla 48 48 43 48 52 52 50 Luhametsa küla 40 40 37 53 53 45 49 Ähijärve küla 51 51 52 52 53 50 46 Jõepera küla 37 37 42 42 39 43 44 Anne küla 42 42 41 40 39 36 39 Kikkaoja küla 56 56 58 43 42 40 38 Haabsaare küla 47 47 45 44 37 36 34 Litsmetsa küla 39 39 38 37 37 31 31 Viirapalu küla 31 31 28 31 29 29 29 Soome küla 32 32 25 26 25 23 24 Madise küla 15 15 14 22 24 23 23 Mähkli küla 18 18 20 22 21 21 21 Piisi küla 27 27 26 7 6 6 6 Kokku 4505 4407 4267 4228 4117 4009 3915 Andmed: Antsla Vallavalitsus Antsla valla elanikest on kõige rohkem tööeas elanikke, kelle arv võrreldes 2007. aastaga 2008. aastal tõusis (tabel 4). Tööeast nooremate inimeste arv on viimase kolme aasta jooksul kahanenud, mistõttu on tulevikus ka potentsiaalset tööjõudu vähem. Iga aastaga on vähenenud koolieelikute arv. Tabel 4. Antsla valla elanikud jaotuna vanuse järgi Vanusegrupp 2006 2007 2008 Koolieelikud (0-6) 218 217 209 Tööeast nooremad(7-18) 679 637 592 Tööealised (19-64) 2379 2282 2312 Pensioniealised (65+) 953 981 880 Andmed: Antsla Vallavalitsus Antsla valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamisest. Eesti 12 regionaalarengu strateegia kohaselt prognoositakse Antsla vallas tööealiste elanike arvu langust vahemikul 2005-2015 ligikaudu 10%. Arendamise kava koostajad prognoosivad Antsla valla elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Antsla valla elanike arv ligikaudu 3468 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 3265 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, milline on tegelik kohapealne olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on lisaks oluline analüüsida Antsla valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Antsla valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Võrumaa leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Võrumaal 2007. aastal ligikaudu 4177 krooni (vt tabel 5). 2007. aasta näitaja on ligi 21 % võrra madalam Eesti keskmisest (5286 krooni). Tabel 5. Leibkonnaliikme sissetulek Võrumaal aastatel 2003-2007. Aasta Netosissetulek kuus (kr) Muutus, % 2003 2215,9 0 2004 2314,5 4,4 2005 2808,4 21,3 2006 3176,7 13,1 2007 4176,8 31,5 Keskmine - 17,6 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Tööhõive Antsla vallas on 2006. aasta augusti seisuga 232 ettevõtet/juriidilist isikut. Neist suuremateks tööandjateks on Antsla Inno (~230 töötajat ) ja Antsla Tarbijate Ühistu (78). Ettevõtetest, mille hulgas on ka talud, tegelevad ligi 50% põllumajandusega. Kokku töötab erasektoris 1280 inimest. Arvestatavaks tööandjaks on Vallavalitsus koos hallatavate allasutustega, mis pakub tööd 190-le inimesele.

Väljaspool valda töötas 2006. aastal 170 inimest, mis on ligikaudu 9% tööealisest elanikkonnast. Suur on mööbli-, puidu- ja metsatööstussektoris töötavate inimeste osatähtsus. Ettevõtluses on 123 FIE -t, osaühinguid on 97 ning aktsiaseltse 11 (Andmed: Antsla valla arengukava 2003-2011). 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli Antsla vallas töötuks registreerinud 171 inimest, kuid tegelikult võib neid hinnanguliselt rohkem olla, sest kõik töötud pole ennast registreerinud. Aasta varem oli samal ajal töötuks registreerinuid 94. Käesoleva aasta jaanuaris on töötute arv kasvanud veel 20 inimese võrra ja koondamised jätkuvad. Samal ajal rakendatakse mittetäielikku töönädalat, seda ka valla suurema tööandja AS Antsla Inno poolt. Palkade tõstmist ei ole valla ettevõtetes kavandatud. Palgasaajate arv, kelle tulumaksust laekub vallale 11,9 %, väheneb pidevalt ja kõigub käesoleval ajal 1200 kuni 1300 inimese vahel (Andmed: Seletuskiri Antsla Vallavolikogu määruse eelnõu „2009. aasta eelarve“ juurest). Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Aastal 2007 oli toetusteks makstav summa ligikaudu 3,23 miljonit krooni ja 2008. aastal 4,21 miljonit krooni. Seega 2008. aastal suurenes vajadus maksta toimetulekutoetusi. Alljärgnevalt on toodud tabelis 6 ülevaade aastatel 2006-2008 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest.

Tabel 6. Antsla vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2006-2008. Aasta 2006 2007 2008 Toimetulekuks makstav 2 429 319 3 224 267 4 208 789 summa valla eelarvest (kr) Andmed: Antsla Vallavalitsus

1.2.3 Majandus Antsla valla suurimate tööandjate hulka kuuluvad õmblusvabriku AS Marat tootmistsehh, AS SERV-IN-TEX, OÜ Antsla Rõivas, Antsla Tarbijate Ühistu ning AS Taisto. Antsla valla elamufondist moodustavad suurema osa ühepereelamud. Korruselamud paiknevad Antsla valla keskustes, milleks on Antsla linn, Vana-Antsla ja Kobela alevikud ning Tsooru, Kraavi ja Haabsaare külad. Antsla Vallavalitsuse andmete kohaselt ei ole Antsla vallas kehtestatud uusi detailplaneeringuid, mis tulevikus liituksid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

Kehtivaid vee erikasutuslubasid on Antsla vallas 01.02.2009 seisuga väljastatud kaks (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

- AS Linda Nektar – Põhjaveevõtt puurkaevust üle 5 m 3/d. Vee-erikasutusluba nr L.VV.VÕ-148414;

- Antsla Vallavalitsus - Põhjaveevõtt devoni veekompleksi 11-st puurkaevust olmeveeks, heitvee juhtimine suublasse. Vee-erikasutusluba nr L.VV.VÕ-44032. 14

Antsla vallas välja antud vee-erikasutuslubade alusel võib väita, et enamus Antsla valla ettevõtete veetarve on alla 5 m 3 ööpäevas või kasutavad ettevõtted Antsla Vallavalitsuse poolt hallatava ühisveevõrgu vett, mistõttu vee-erikasutuslubasid on vaja ainult kahel ettevõttel. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel suurematest ettevõtetest ja asutustest Antsla vallas, kes kasutavad Antsla Vallavalitsuse poolt hallatavat ühisveevärgi ja- kanalisatsioonisüsteemi (tabel 7).

Tabel 7. Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni kasutavad ettevõtted ja asutused Antsla vallas. Töötajate Ettevõte Asukoht ÜVK kasutus Tegevusala arv 2009 Vesi ja Antsla TÜ Kauplus 80 kanalisatsioon Vesi ja Antsla Gümnaasium Haridusasutus 551 kanalisatsioon Vesi ja MTÜ Tervisekeskus Tervishoiuteenus 6 kanalisatsioon Vesi ja Kultuuri- ja Antsla KSK 22 kanalisatsioon spordikeskus Vesi ja Polüpropüleenist OÜ Polüpakend 14 kanalisatsioon toodete tootmine Vesi ja OÜ Jansakussa Kohvik 4 kanalisatsioon Lõuna-Eesti Vesi ja Päästekeskus 16 Päästekeskus kanalisatsioon Antsla linn Vesi ja AS Taisto Bussiteenused 20 kanalisatsioon OÜ OLEREX Vesi Tankla 4 OÜ Vesiroos Vesi Lillepood 3 Vesi ja OÜ Euroveski Majutusteenused 7 kanalisatsioon Vesi ja AS Ayre Kütus Tankla 5 kanalisatsioon Vesi ja OÜ Haugas Transport Transporditeenused 21 kanalisatsioon Põllukultuuride OÜ Antsla Heda Vesi 10 kasvatus Vesi ja Puidu kokkuost ja OÜ SÄN-MÄN 25 kanalisatsioon müük Vana-Antsla Vana-Antsla Vesi ja Haridusasutus 271 Kutsekeskkool alevik kanalisatsioon Jookide valmistamine AS Linda Nektar Kanalisatsioon 11 ja müük Kobela alevik Vesi ja SERV-IN-TEX Riiete valmistamine 11 kanalisatsioon AS Eesti Energia Kraavi küla Vesi Elektriteenused 5 Vesi ja Lusti lasteaed Haridusasutus 162 kanalisatsioon Lusti küla Maaparandus/projek- OÜ Kagumerk Kanalisatsioon 32 teerimine Vesi ja AS Toomeoru Kauplus 12 kanalisatsioon Tsooru küla Vesi ja Saematerjali AS AKO 20 kanalisatsioon valmistamine Andmed: Antsla Vallavalitsus

1.3 Keskkonnaülevaade Antsla vallas võib eristada kolme erinevat maastikuvööndit. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad, mis seob Otepää kõrgustiku Karula kuplistikuga. Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Siinne maastik on vaheldusrikas - metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mandrijää poolt kuhjatud setted. Suurimate kuplite-küngaste-mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare - Kaika ümbruses 40 meetrini. Kuplistikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku. Kaitsmaks siinset omapärast kuppelmaastikku ning taaselustamaks Lõuna-Eesti maakultuuri, loodi 8.detsembril 1993.aastal Karula Rahvuspark. Pindalalt Eesti väikseim rahvuspark (suurus 11 097 ha) jääb Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valdade territooriumitele. Lisaks teistele kaitseväärtustele (mitmed haruldased liigid, nagu kalakotkas, must- toonekurg, apteegikaan jne) peetakse olulisemaks pärandkultuurmaastikke, mille säilitamisega kaasnevad lisakulutused niitmistöödele ja võsatõrjele. Veidi üle poole valla maast on kaetud metsaga, suuremad marja- ja seenerikkad metsamassiivid paiknevad valla edela- ja lõunaosas. Maavaradest leidub vallas turvast, liiva ja kruusliiva ning savi. Ähijärves, Väike- ja Suur- Saarjärves leidub järvesapropeeli. Suur osa maavarade levikualadest jäävad aga Karula Rahvuspargi territooriumile ja on käsitletavad passiivsete varudena. Vallas on 57 kaitstavat kultuurimälestist, loodusobjekti ning huviväärsust. Antsla vald kuulub Koiva vesikonda ning omakorda kahte alamvesikonda: nii Võrtsjärve alamvesikonda kui Mustjõe alamvesikonda (joonis 3).

Joonis 3. Antsla valla paiknemine alamvesikondades. Allikas: Maa-ameti kaardiserver ja www.kesskonnainfo.ee . Punase värviga on tähistatud Antsla valla asulate piirid ja musta joonega on tähistatud alamvesikondade piir. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavas on toodud, et Antsla vallas on kolm kohaliku tähtsusega jääkreostuse allikat. Üheks jääkreostuse objektiks on Antsla linnas asuv Täkussaare kütusehoidla. Lusti Algkooli lasteaia territooriumil on kütteõlihoidla, kus paiknevad kütteõli jäätmed. Lisaks oli jääkreostuse allikaks endine Antsla kolhoosi masuudihoidla, kust 2000. aastal likvideeriti kütteõli jäätmed. Vastavalt Mustjõe alamvesikonna veemajanduskavale on Tsooru külas endine majandi tankla, mis paikneb Tsooru-Kangsti tee ääres. Tankla õlihoidlas on kuus 3 m 3 õlimahutit, millest on toimunud õli väljavool ning ruumi põrand reostatud. Õlijäätmeid kokko ca 3 m3. Praeguseks ajaks on õlireostus likvideeritud.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Antsla vallas võetakse joogivett Kesk-Devoni (D 2) põhjaveekogumist. Nimetaud veekogum koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Liivakivid on valdavalt peeneteralised ning aleuriitsed savi vahekihtide ning läätsedega. Koosnevad kvartsist, põimjaskihilised. Ladestiku ülemises osas on kivimid heledavärvilised, alumises punakaspruunid. Kuna veeladestik on looduslikult anaeroobses keskkonnas, siis esineb + + 2+ vees kõrgenenud Mn , NH 4 ja Fe sisaldust. Antsla vallas on Kesk-Devoni põhjaveeladestiku paksuseks 150-200 meetrit ning paksu pinnakatte tõttu on põhjavesi reostuse eest hästi kaitstud. Kesk-Devoni veekogumi põhjavesi on surveline. Põhjaveetase on kuni 10-15 m sügavusel maapinnast kõrgustike kohal. Orgudes võib esineda ka arteesiakaeve. Puurkaevude toodang on keskmiselt 3-8 l/s, alandusel 3-8 m. Erideebit on enamasti 0,2- 1,0 l/s(m). Antsla valla piirkonnas on veekompleksi vesi keemiliselt koostiselt peamiselt HCO 3-Ca-Mg tüüpi.

1.3.1.1 Pinnakate Antsla vald liigitatakse füüsilis-geograafilise maastiku alusel Karula kõrgustiku rajooni. Rajooni piiresse jääb Valgamaa Karula vald tervenisti, osa Taheva vallast ning suur osa Võrumaa Antsla vallast. Geomorfoloogiliselt kujutab ala endast kuplistikku, kus absoluutkõrgused ulatuvad 80-100 meetrini üle merepinna, üksikud kõrgemad tipud ulatuvad 120-130 m üle merepinna. Kvaternaarisetete paksus on kõrgustiku äärealadel 20 m piires, keskosas kuni 30-60 m. Geneetiliselt on setete näol tegemist valdavalt fluvio- ja limnoglatsiaalsete liivade ja kruusadega, millest koosnevad nii kuplid kui ka tasased alad - sandurid, deltad. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Pinnakattes esineb kõikjal põhjavesi, mis kuplitevahelistes nõgudes ja sanduri aladel esineb 1-2 m sügavusel, kuplitel (Ähijärve, Kaika, Lüllemäe ümbruses) 10 ja enamgi meetri sügavusel (Andmed: Kagu-Eesti piirkondlike prügilate arvu määramine ja asukohtade eelvalik).

1.3.1.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia

Aluspõhja moodustavad keskdevoni (D 2) Burtnieki (ala kirde- ja idaosas) ning Gauja lademe liivakivid, aleuroliidid ja savid. Vahetult Devoni kivimite alla jäävad Ordoviitsiumi ajastu kesk- ja hilisperioodil settinud setted ehk siis praegused dolomiidid ja dolomiidistunud liivakivid ning liivakivid. Nende kihtide all paiknevad omakorda Kambriumis settinud liivad ja savid, mis on praegusajaks muutunud liivakivideks ja aleuroliitideks. Kambriumi ladestu kivimite paksus jääb umbes vahemikku 20–45 meetrit. Kambriumi kihtide all lamavad Ediacara ladestu terrigeensed kivimid.

1.3.1.3 Veeandvus Antsla valla põhjaosas jäävad puurkaevude erideebitid vahemikku 0,33-7,50 l/s*m. Valla lõunaosas on puurkaevude erideebitid vahemikus 0,69-0,81 l/s*m.

1.3.1.4 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Antsla vald keskmiselt kaitstud kuni kaitstud alade hulka (joonis 4). Antsla linn ja seda ümbritseval alal (va Kollino) on põhjavesi suhteliselt kaitstud reostuse eest. Antud piirkonnas on moreeni paksus 20-50 meetrit. Kollino külas ja sealt ligikaudu 3 km lõunapoole on põhjavesi keskmiselt kaitstud reostuse eest. Nimetatud alal on moreenikihi paksus 10-20 meetrit. Samuti on Litsmetsa küla lähedal ligikaudu 2,5 km 2 ala ja valla põhjaosas 4 km 2 ala, kus põhjavesi on reostuse eest keskmiselt kaitstud. Ülejäänud valla territooriumil on põhjavesi madala või väga madala reostusohtlikkusega.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 4. Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

1.3.1.5 Põhjavee varud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni andmetel on põhjaveevarud Antsla vallas kinnitamata, sest põhjaveevõtt on alla 500 m 3 ööpäevas.

1.3.2 Ehitusgeoloogia Antsla vallas on piirkonna reljeef suhteliselt tasane. Suhtelised kõrgused ei ületa 5-6 meetrit ja nõlvade kallakus mõnda kraadi. Aluspõhjaks on devoni liivakivid, mis on kaetud paksu moreenikihiga. Moreenil lasuvad jääjärvelised savid (viirsavid) ja peened liivad. Antsla valla ehitustingimused on geoloogiat arvestades halvad. Paremad tingimused on üksikutel saaretaolistel moreenikõrgendikel. (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965).

1.3.3 Kliima, sademed Keskmine päikesepaiste kestus Kagu-Eestis on vahemikus 1600 kuni 1700 tundi aastas. See moodustab vähem kui poole maksimaalsest võimalikust päikesepaistest. Päikesepaiste kestus Kagu-Eestis on väiksem kui Eestis keskmiselt. Suurim päikesekiirguse hulk esineb juunis, juulis ja mais, miinimum aga detsembris. Aastatel 1966-1998 oli Võrumaal talvel keskmine temperatuur -5,3 ºC ja suvel 16,1 ºC. Sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem sademete hulk kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel. Keskmine aastane sademete hulk Võrumaal perioodil 1966-1998 oli 635 mm (Allikas: Kagu-Eesti kliimaressursside ülevaade. Jaak Jaagus ).

1.3.4 Pinnavesi Antsla valla põhjapiiril paikneb Antsla jõgi, mis on 25 km pikk ja 135 km² valgalaga. Vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kuulub Antsla jõgi Ojalepa oja suudmest suubumiseni Väike-Emajõkke antud nimistusse. Antsla jõest saab alguse Lambahanna oja, mis on suurim Antsla jõe lisajõgi. Lisaks on Antsla vallas Ahelo jõgi, mis on Mustjõe lisajõgi. Vallas on mitmeid ojasid, millest suurimad on Vastsekivi, Vaina, Kollino, Leese, Tomsi ja Tsooru ojad. Vallas on hulganisti järvi ja neist suurimad on Mähkli, Sibula, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv, Suur Pehmejärv, Boose suurjärv ja Möldri paisjärv. Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmeid veehoidlaid ning kalakasvatamise tiigid. Antsla vallas esineb ka rabasid, millest suurimad on Kungjärve, Kaugjärve ja Ubajärve raba.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Antsla vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni Antsla Vallavalitsus (äriregistri kood 75010418). Antsla Vallavalitsus tegeleb muuhulgas Antsla linnas, Vana-Antsla ja Kobela alevikes, Tsooru, Haabsaare, Lusti ja Kraavi külades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega. Antsla Vallavalitsuses tegeleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimisega kolm inimest: ehitus- ja keskkonna spetsialist ning kaks elektrik-lukkseppa. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritud vastavalt Antsla Vallavalitsus 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 8 „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna kehtestamine“ (tabel 8). 2001. aasta 1. mail jõustus määrus nr 4 „Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri,“ sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Antsla valla haldusterritooriumil. Tabel 8. Vee-ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Tasu liik Maksumus (kr/m 3)* Filtreeritud vee tasu 10,9 Filtreerimata vee tasu 8,2 Reoveetasu 13,4 *Hind sisaldab käibemaksu Antsla valla ühisveevärgis olevates puurkaevudes ei ole kõigis veepuhastussüsteeme. Seega on kehtestatud eraldi hinnad veele, mis on läbinud veepuhastusprotsessi, ja veele, mis jõuab tarbijani ilma veepuhastust läbimata. Antsla valla ühiskanalisatsiooniga katmata piirkondades tekkiv reovesi purgitakse Antsla linna ühte kanalisatsioonikaevu ja teenuse maksumus on 15 krooni/m 3. Alljärgnevalt on loetletud Antsla Vallavalitsusele kuuluvad ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemid. Vallavalitsuse hallatavad puurkaev-pumplad Antsla vallas on järgnevad:

• Antsla linnas neli puurkaevpumplat (Lusti, Kooli tee PK-1, Kooli tee PK-2, Kollino); • Kobela alevikus kaks puurkaevpumplat (Elamute ja Keskuse); • Vana-Antsla alevikus üks puurkaev-pumpla; • Tsooru külas üks puurkaev-pumpla; • Kraavi külas üks puurkaev-pumpla; • Haabsaare külas üks puurkaev-pumpla; • Kaika külas üks puurkaev-pumpla; • Roosiku külas Lepistu puurkaevpumpla. Antsla Vallavalitsuse hallatavad reoveepuhastid Antsla vallas: 23

• Reoveepuhasti OXYD koos biotiikidega Antsla linnas; • Ringkanali tüüpi reoveepuhasti koos biotiikidega Kobela alevikus; • Ringkanali tüüpi reoveepuhasti koos biotiikidega Vana-Antsla alevikus; • Ringkanali tüüpi reoveepuhasti koos biotiikidega Tsooru külas; • Ringkanali tüüpi reoveepuhasti koos biotiikidega Kraavi külas; • Biotiigid Haabsaare külas. Vee-ettevõtte hallatavad reoveepumplad Antsla vallas: • 5 reoveepumplat Antsla linnas; • 2 reoveepumplat Kobela alevikus; • 2 reoveepumplat Vana-Antsla alevikus; • Reoveepumpla Tsooru külas. Antsla Vallavalitsuse hallatavad veetorustikud Antsla vallas: • Antsla linna, Kobela aleviku, Vana-Antsla aleviku, Tsooru küla, Kraavi küla ja Haabsaare küla ühisveevarustustorustikud.

Antsla Vallavalitsuse hallatavad kanalisatsioonitorustikud Antsla vallas: • Antsla linna, Kobela aleviku, Vana-Antsla aleviku, Tsooru küla, Kraavi küla ja Haabsaare küla ühiskanalisatsioonitorustikud. Antsla vallas on ligikaudu 98% veeklientidest paigaldatud elamutesse veemõõtjad, seega on teada täpselt toodetud ja tarbitud vee kogused. Tabelis 9 on toodud Antsla Vallavalitsuse müügikäive Antsla valla territooriumi objektide haldamisel 2008 aastal.

Tabel 9. Antsla Vallavalitsuse ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni müügikäive ja kulum 2008. aastal. Näitaja 2008. aasta Müüdud vee - ja kanalisatsiooniteenus elanikkonnale 1 100 498 ja juriidilistele isikutele Antsla vallas, kr Müügitulu kokku, kr: 1 100 498 Elektrienergia kulu Antsla valla ÜVK objektide 195 959 haldamisel, kr Saastetasud, muda töötlus ja kemikaalikulud Antsla 102 576 valla reovee puhastamiseks, kr Palgakulud, kr 280 781 Administreerimiskulud (v.a palgakulud, elekter), kr 120 082 Amortisatsioonikulud (sisaldab Antsla valla ÜVK 224 736 varade amortisatsioonikulusid), kr Antsl a vallas asuvate ÜVK rajatiste remondiks ja 199 297 hoolduseks materjal ja teenused, kr Kulud kokku, kr 1 123 431 Kahjum Antsla vallas, kr 22 933 Andmed: Antsla Vallavalitsus Kuna Antsla vallas on palju vanu ja osaliselt amortiseerunud torustikke, siis kulub suur summa ettevõtte kuludest remonditöödeks. Samuti moodustavad elektri- ja amortsiatsioonikulud suure osa üldkuludest. ÜVK süsteemide haldamise palgakulud moodustavad ligikaudu 20% kogukuludest.

1.5 Kohalik omavalitsus Antsla valla eelarve maht oli 2007. aastal ligikaudu 54,9 miljonit krooni. 2008. aasta eelarve maht oli ligikaudu 61,9 miljonit krooni. Aastal 2009 on tulude maht planeeritud ligikaudu 55,9 miljonit krooni, sealhulgas 2008. aasta jääk 6,3 miljonit krooni. Tulude kavandamisel on aluseks eelmiste aastate tegelik laekumine, omatulude prognoos vastavalt kehtivatele hindadele, õpilaste arvule ja üleriigilised arengutendentsid. Võrreldes 2007. ja 2008. aasta eelarve mahtusid, on 2008. aasta eelarve ligikaudu 11,3% kõrgem. 2009. aastal prognoositakse 9,3%-st eelarve vähenemist (tabel 10).

Tabel 10. Antsla valla eelarve tulud aastatel 2005-2007. Aasta Allikas 2009 2006 2007 2008 prognoositav Eelarve maht 44 824 800 54 901 900 61 926 000 49 566 200 (tulud) (kr) Eelarve maht ühe 10 600 13 300 15 450 12 660 elaniku kohta (kr) Üksikisiku 15 581 200 18 745 700 20 057 900 17 808 000 tulumaks Maamaks 1 295 500 1293300 1 200 000 1 200 000 Kaupade ja 4 132 900 4 611 900 6 768 700 5 057 200 teenuste müük Toetused 23 622 700 29 869 700 33 419 000 25 091 000 Muud tulud 192 500 368 000 480 000 410 000 Andmed: Antsla Vallavalitsus Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on pidevalt kasvanud (vt tabel 11), mis näitab elanike sissetulekute kasvu ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist. 2009. aastaks prognoositakse üksikisiku tulumaksu laekumise langust, mis tähendab, et prognoosi kohaselt väheneb rahvastiku arv ja elanike maksevõime. Tabel 11. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kroonides). Aasta 2006 2007 2008 Elanike arv 4229 4117 4010 Laekunud 3991 4553 5317 tulumaks (kr/in) Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabelis 12 on toodud Antsla valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2009. Valla laenukoormus oli 2006. aastal 6,02 miljonit krooni (15 %) ning see vähenes 2007. aastal 2,05 miljoni krooni võrra 3,9 miljoni kroonini. Aastaks 2008 oli valla laenukoormus vähenenud 3,9 miljoni kroonini. Prognoositav 2009. aasta laenukoormus Antsla vallas on 1,18%. Tabel 12. Antsla valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2009 Puhastatud Võlakohustused Võlakoormus Laenureserv Aasta eelarve kokku (mln krooni) (%) (mln krooni) (mln krooni) (aasta lõpul) 2005 36,06 3,83 10% 16,11 2006 40,14 6,02 15% 17,06 2007 45,05 3,97 8% 20,54 2008 50,34 3,9 7% 23,22 2009 49,38 1,18 2,39 24,1 Andmed: Antsla Vallavalitsus Arvestades, et prognoositav 2009. aasta Antsla valla võlakoormus 1,18 miljonit krooni, siis on valla prognoositav laenureserv ligikaudu 35 mln krooni.

2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Antsla linn Antsla linnas elab 2009. aasta alguse seisuga 1551 inimest. Linn paikneb valla põhjaosas ning on ühtlasi valla keskuseks. Antsla linnas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 23% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 20% kogu linna elanikest. Antsla linnas on ühisveevarustuses kaks puurkaev-pumplat, mis annavad vajaliku joogivee. Antsla valla veesüsteemi kuulub ka Lusti küla veesüsteem, mistõttu käsitletakse nimetatud piirkondi ühtse veesüsteemina. Tabel 13 kirjeldab Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemiga liitunud elanike arvu. Tabel 13. Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemiga liitunud elanike arv Elanike arv Ühisveevärgiga Ühiskanalisatsiooniga Asula (01.01.09) liitunute arv liitunute arv

Antsla linn 1551 360 310 Lusti küla 148 148 148 keskus Kokku 1699 508 458 Lusti küla keskuses elab 2009. aasta alguse seisuga 148 inimest, kes kõik on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga. Kokku elab Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni alal 1699 inimest ning ühisveevärgiga on liitunud 508 inimest (30%) ja ühiskanalisatsiooniga liitumine on 458 (27%) elanikul. Antsla linna ja Lusti küla reovesi juhitakse Antsla linnas asuvasse reoveepuhastisse OXYD. Antsla linna piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on >50 meetrit või liivsasi >10 meetri. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Antsla linnas asuva puurkaevu (katastri number 8366) geoloogiline läbilõige järgmine: o 4 meetri sügavuseni liivsavi; o 4-28 meetri sügavuseni keskmiseteraline liiv; o 28-40 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega; o 40-45 meetri sügavuseni aleuroliit; o 45-50 meetri sügavuseni pisiteraline liivakivi; o 50-78 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega;

o 78-86 meetri sügavuseni aleuroliit; o 86-93,5 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega; o 93,5-110 meetri sügavuseni savikas aleuroliit; o 110-115 meetri sügavuseni aleuroliit; o 115-119,5 meetri sügavuseni savi aleuroliidi vahekihtidega; o 119,5-133,5 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega; o 133,5-139,5 meetri sügavuseni liivakivi; o 139,5-163 meetri sügavuseni aleuroliit, liivakivi; o 163-165,7 meetri sügavuseni savi. Käesoleval ajal on moodustamisel Antsla linna reoveekogumisala. Vastavalt Veeseaduse §2 lõige 22 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Antsla linna ühisveevarustus baseerub kolmel puurkaevpumplal, mis annavad veevõrku vett. Puurkaevude vesi suunatakse Antsla linna veepuhastusjaama, kus vesi puhastatakse ning suunatakse ühisveevõrku. Antsla linna läänepiiril asub Lusti küla, kus asub puurkaevpumpla. Nimetatud puurkaevpumpla varustab joogiveega Lusti küla elanikke ning osaliselt ka Antsla linna elanikke. Linna kagupiiril paikneb Kollino puurkaevpumpla, mis käesoleval ajal on kasutusest väljas. Antsla linna ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ligikaudu 23% piirkonna elanikest. Majapidamistel, millel puudub liitumine ühisveevärgiga, on rajatud oma puur- või salvkaev. Salvkaevude vette tungib sademeterikkal perioodil pinnavesi, mis muudab vee kvaliteeti halvemaks. Pikematel kuivadel perioodidel, kui langeb põhjavee tase, tekib madalates salvkaevudes veepuudus. Antsla linna ühisveevärgi torustikud on enamuses monteeritud malmtorudest ning on rajatud 1970-ndatel. Puuduvad täpsed andmed torustike läbimõõtude kohta. Malmtorustike kogupikkus veesüsteemi alal on ligikaudu 9400 m. Antsla linna põhjaosas on kaks torulõiku rajatud plastiktorustikust läbimõõduga 50 mm ning samuti on Antsla lõunaosa peaveetorustik plastikust. Plastiktorustike kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit (vt lisad, joonised 1-2). Ettevõtted, mis kasutavad ühisveevärgi vett on Antsla linnas Antsla TÜ, Antsla KSK, OÜ Polüpakend, OÜ Jansakussa, AS Taisto, OÜ OLEREX, OÜ Vesiroos, OÜ Euroveski, AS Ayre Kütus, OÜ Haugas Transport, OÜ SÄN-MÄN ja OÜ Antsla Heda. Lisaks kasutavad ühisveevärgi vett Antsla Gümnaasium, MTÜ Tervisekeskus, ja Lõuna-Eesti Päästekeskus. Lusti külas kasutab ühisveevärgi vett Lusti Lasteaed. Antsla linna ja Lusti veesüsteemide omanikuks ja haldajaks on Antsla Vallavalitsus. Antsla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve:

o Lusti puurkaev ( katastri nr 10454); Puurkaev varustab veega Lusti küla 148 elanikku ja Antsla linna lõunaosa 80 elanikku. Lisaks saavad puurkaevu vett Antsla linna läänepoolsel alal elavad elanikud. Puurkaev on rajatud 1977. aastal ja puurkaev saab vee Kesk-Devoni veekihist (joonis 5).

Joonis 5. Lusti küla puurkaev-pumpla (katastri nr 10454). Foto: OÜ Alkranel 19.12.2008. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 0,5 liitrine hüdrofoor ja veemõõtjad. Puurkaevpumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Pumpla hoone on rahuldavas seisukorras. Lusti puurkaevu kõrval asub Lusti veetöötlusjaam, mis puhastab puurkaevu vee, misjärel suunatakse vesi ühisveevarustusse (joonis 6). Lusti veetöötlusjaam on ühendatud Antsla linna veevarustussüsteemiga läbi ühenduse Lusti veejaama ja endise EPT puurkaevu vahel. Lusti veejaam varustab ka Antsla lõunapiirkonna elanikke.

Joonis 6. Lusti küla veepuhastusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Veepuhastusjaam rekonstrueeriti 2004. aastal. Puhastusjaamas on uus torustik ja põhjaveepump ning paigaldatud on filtrid raua ja mangaani ärastamiseks, sh õhukompressor, 4 m 3 hüdrofoor ja pH mõõtur. Pumba ja filtri tootlikkus on 7 m 3/h. Veetorustik on jagatud kahele väljaviivale torule, millest üks juhib vee Lusti külasse ja teine toru endise EPT puurkaevu juurde. Mõlemad torud on varustatud

29 veemõõturitega. Ehitis on isoleeritud külma vastu ning hoonesse on paigaldatud elektriradiaator. o Kooli tee puurkaev PK-1 (vanem puurkaev, katastri nr 8367); Puurkaev-pumpla on rajatud 1955. aastal ja puurkaevu sügavus on 192 meetrit (joonis 7). Pumpla on rajatud muldesse.

Joonis 7. Antsla linna puurkaevpumpla PK-1 (katastri nr 8367). Foto: OÜ Alkranel 19.12.2008.

Kohapealsel vaatlusel oli puurkaevu sisu amortiseerunud. Torustikud olid roostes ja kaevu põhja oli imbunud vett. Puurkaevpumplal ei ole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon.

o Kooli tee puurkaev PK-2 (uuem puurkaev, katastri nr 8366); Puurkaev-pumpla PK-2 on rajatud 1988. aastal ja puurkaevu sügavus on 165,7 meetrit (joonis 8). Puurkaevpumpla hoone paikneb ühes hoones veepuhastusjaamaga, kus puhastatakse puurkaevudest PK-1 ja PK-2 pärinev vesi. Kooli tee veetöötlusjaamaga on ühendatud ligikaudu 280 Antsla linna elanikku. Kooli tee veetöötlusjaam renoveeriti 2001. aastal. Puurkaevu on paigaldatud süvaveepump ning üks õhutamismahuti gaasist puhastamiseks ja vee oksüdeerimiseks enne filtreerimist. Lisaks on puurkaevpumplas kompressor ja filtripump. Vee puhastamiseks on rauaärastusfiltrid, 2 tasandamis- ja pesemisfiltrit kahe mahutiga, mille mahutavused on 3 m 3 ja 5 m 3. Vett pumpavad ühisveevarustusse 2 pumpa ja väljuvad torustikud on varustatud veemõõtjatega.

Joonis 8. Kooli tee puurkaev PK-2 (katastri nr 8366) ja veepuhastusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Puurkaevpumpla ja veepuhastusjaam on heas seisukorras. Pumplahoone ja sisustus on heas seisukorras. Puurkaevpumplale on määratud 30- meetrine sanitaarkaitsetsoon, mis on käesoleval ajal tagatud.

o Kollino puurkaev (katastri nr 10458); Kollino puurkaevpumpla asub Antsla linna kaguosas. Varasemalt varustas puurkaev kolme korrusmaja ja kahte eramut, kuid käesoleval ajal puurkaevu ei kasutata. Puurkaevpumpla on rajatud 1970. aastal ning puurkaev on 85 meetrit sügav. Antsla linna ühisveevarustuses kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed, omanikud ja haldajad on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Antsla linna ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumplate tehnilised andmed. Kooli tee prk Nimetus/asukoht Lusti prk Kooli tee prk PK-1 Kollino prk PK-2 Katastri nr 10454 8367 8366 10458

Kasutatav põhjavee kiht D2 D2 D2 D2 Puurimise aasta 1977 1955 1988 1970 Pumba tootlikkus, m 3/h 15,84 3,6 11,08 11,98 Lubatud vee-võtt, m 3/d 90 90 90 3,75 Tegelik veevõtt, m 3/d 41 19 19 - 0,3 m 3 0,5 m 3 Reguleerimisseade Puudub hüdrofoor hüdrofoor Puurkaevu sügavus 150 192 165,7 85 Staatiline veetase, m 7 6,18 9,3 3 Deebit (l/s) 4,4 1 3,08 Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Olemas Heas Rahuldavas Rahuldavas Puurkaevu hoone Heas seiskorras seiskorras seiskorras seisukorras Automaatika Korras Korras Korras Vananenud Antsla Antsla Antsla Antsla Omanik Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Antsla Antsla Antsla Antsla Haldaja Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Andmed: puurkaevude arvestuskaardid ja Antsla Vallavalitsus Alljärgnevalt on tabelis 15 analüüsitud Antsla linna ühisveevarustussüsteemiga liitunud elanike poolt tarbitud veekoguseid 2008. aastal. Tabelis kajastatud andmed on saadud Antsla Vallavalitsuselt.

Tabel 15. Antsla linna ühisveevärgi piirkonna elanike ja ettevõtete veetarve ning veekaod 2008. aastal. Lusti küla prk (katastri nr 10454) 2008. Ööpäevane Ööpäevane 2008. aastal aastal keskmine keskmine Tarbijad Tarbijate arv väljapumbatud tarbitud veetarve veekadu vesi (m 3) veekogused (m 3) (m 3) (m 3) Lusti küla elanikud 148 8 766,9 24,0 13,9 Lusti Lasteaed 162 14 965 1 050,0 3,9 OÜ SÄN-MÄN 25 60 0,2 Kokku 14 965 9 876,9 28,1 13,9 Kooli tee prk PK-1 (katastri nr 8367) ja Kooli tee prk PK-2 (katastri nr 8366) Elanikud 360 3 224 9,0 Antsla TÜ 80 807 2,5 Antsla Gümnaasium 551 1690 6,3 MTÜ Tervisekeskus 6 952 3,5 Antsla KSK 22 585 1,8 OÜ Polüpakend 14 380 1,2 OÜ Jansakussa 4 340 1,1 Lõuna-Eesti Päästekeskus 16 114 0,4 13 870 12,92 AS Taisto - 160 0,5 OÜ OLEREX 4 55 0,2 OÜ Vesiroos 3 55 0,2 OÜ Euroveski 7 320 1,0 AS Ayre Kütus 5 175 0,6 OÜ Haugas Transport 21 840 2,6 OÜ Antsla Heda 5 180 0,6 Kokku 9 154,2 31,3 Kõik kokku 28 835 19 031,1 59,6 26,9 Andmed: Antsla Vallavalitsus Lusti küla puurkaev ja Kooli tee puurkaevud moodustavad kaks eraldi veesüsteemi ja nad kuuluvad Antsla linna ühisveevõrku. Lusti veesüsteemi tarbitud vee kogus 2008. aastal oli ligikaudu 9877 m3, millest veekadu moodustas 34%. Kooli tee puurkaevude veesüsteemi tarbitud vee kogus oli 2008. aastal ligikaudu 9154 m3, millest veekadu moodustas ligikaudu 34%. Kokku toodeti Antsla linna ühisveevõrgus ligikaudu 28 800 m 3 vett, millest tarbiti ligikaudu 19 000 m 3. Lusti puurkaevuga ühendatud elanikud tarbivad keskmiselt 162 l/d ja Kooli tee veesüsteemiga ühendatud elanikud tarbivad keskmiselt 25 l/d. Kahe veesüsteemi päevased veetarbed erinevad seetõttu nii palju, et Lusti külas on kõigil ühisveevärgiga liitunud elanikel ka liitumine ühiskanalisatsiooniga, mistõttu vee kulu on suurem. Kooli tee veesüsteemiga liitunutel elanikel kõigil liitumist ühiskanalisatsiooniga pole (vt lisad, joonis 2). Reovesi kogutakse peamiselt kogumiskaevudesse, mistõttu on elanikud vee tarbimisel kokkuhoidlikud. Samuti kasutavad paljud majapidamised salvkaevude vett.

2.1.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Antsla linna veetorustikul on kaks töötavat hüdranti. Tuletõrjevee hüdrandid paiknevad veetorustikul Haigla tänaval ja Kreutzwaldi tänaval. Lõuna-Eesti Päästekeskuse Antsla osakonna andmetel tuletõrjevee saamiseks hüdrante ei kasutata, sest hüdrantide tootlikkus on madal (ligikaudu 6 m 3/h). Tuletõrjevett saab võtta ka Kooli tee puurkaevpumplast PK-2, kust veevõtt toimub otse puurkaevpumplast. Lisaks on rajatud tuletõrje veevõtukoht Lusti külasse tiigi äärde. Tuletõrjehüdrantide ja veevõtukoha asukohad on näidatud käesolev töö lisades esitatud joonistel 1-2 (Antsla linna olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.1.1.2 Joogivee kvaliteet Antsla valla puurkaevude vesi saadakse Kesk-Devoni veekompleksist. Kesk-Devoni põhjaveekompleksi vesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid raua, väävelvesiniku ning mangaani sisaldused on kehtestatud piirsisaldusest üldjuhul suuremad. Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi suuremas osas pinnasest ja sademetest pärit hapnikust, mis põhjustab ülemineku oksüdeerivatest tingimustest redutseerivatesse. Seega viitavad Fe 2+ , väävelvesiniku ja NH 4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees redutseerivatele tingimustele, mis omakorda muudavad vee organoleptiliste omaduste poolest halvaks. Teisalt võib Fe 2+ , väävelvesiniku ja lämmastikühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund: tehniliselt mittekorras puurkaevud, amortiseerunud veetorustikud, mille hermeetilisus on küsitav ning pesemata hüdrofoorid. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Kõrgendatud väävelvesiniku sisaldust on määratud tarbepuurkaevudest, kust viimastel aastatel on veevõtt tunduvalt vähenenud. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on Fe 2+ - 2- sisalduse suurenemine, SO 4 -sisalduse vähenemine ning väävelvesiniku tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena (Andmed: Keskkonnaministeerium, Põhjaveeseire ja metoodika). Antsla linna veesüsteemi veekvaliteedi analüüsid põhinevad 2008. aastal teostatud analüüsidele (tabel 16). Lusti küla ja Kooli tee veesüsteemide joogiveeproovid on võetud veevärgist, Kollino reservis olevast puurkaevust on veeproov võetud otse puurkaevust. Joogivee mikrobioloogilised analüüsid on teostatud Antsla linna veevõrgust ja Kollino puurkaevust.

Tabel 16. Antsla linna ühisveevõrku 2008. aasta veeproovid veevõrgust ja puurkaevust Lusti küla prk Kooli tee prk Lubatud – Lusti – Antsla Näitaja piirsisaldus* Ühik lasteaed Vallavalitsus Kollino prk Proovivõtu aeg 18.09.2008 18.09.2008 16.06.2008 Katastri nr 10454 8366/ 8367 10458 Värvus mg/l Pt 5 0 - Maitse palli 0 0 - Lõhn 0 0 - Hägusus NHÜ <1 <1 - pH 6,5 -9,5 7,3 7,6 7,3 Elektrijuhitvus 2500 μS/cm 457 443 Ammooniumioon

NH 4-N 0,5 mg/l <0,05 <0,05 0,4 Nitritioon

NO 2-N 0,5 mg/l - - 0,003 Nitraatioon

NO 3-N 50 mg/l - - <1 Oksüdeeritavus 5 mgO 2/l - - 1,6 Üldraud 200 µg/l <20 29 5200 Mangaan 50 µg/l <10 <10 225 Fluoriidid 1, 5 mg/l - - 0,2 Coli -laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - 0 Kolooniate arv - - 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Eelnevast tabelist 16 selgub, et Lusti küla ja Kooli tee veevärkide vesi vastab nii terviseohutuse kui kvaliteedinõuetele, seega tarbijani jõuab normidele vastav joogivesi. Kollino puurkaevus, mida käesoleval ajal ei kasutata, ületatakse nii raua kui mangaani lubatud sisaldust. Üldraua kontsentratsiooni ületatakse joogivees ligikaudu 26 korda.

Antsla linna veevarustussüsteemide seisukord: o Antsla linna veevarustussüsteem baseerub Lusti küla puurkaevpumplal ja Kooli tee kahel puurkaevpumplal; o Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni alal elab kokku 1699 inimest ning ühisveevärgiga liitumine on 508 inimesel ehk ligikaudu 30%; o Antsla linna ühisveevarustussüsteemi veeklientidel on ligikaudu 98%-l paigaldatud majapidamistesse veemõõtjad; o Lusti küla puurkaevpumpla (katastri nr 10454) hoone ja sisustus on heas seisukorras ning puurkaevu vesi vastab terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele; o Kooli tee vanem puurkaevupumpla PK-1 (katastri nr 8367) sisustus on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; o Kooli tee uuem puurkaev PK-2 (katastri nr 8366) ja puurkaevu juures paiknev veetöötlusjaam on heas seisukorras ning veevärgist võetud veeproov näitas, et vesi vastab terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele; o Antsla linna ühisveevärgi kogupikkus on ligikaudu 10 700 m, millest malmist torustikud moodustavad ligikaudu 9400 m, mis on rajatud 1970-ndatel ja on amortiseerunud; o Olemasolev veetorustik on rajatud paljudes kohtades läbi erakinnistute ning kohati isegi läbi majade, mistõttu torustike rekonstrueerimisel on vajalik torude tõstmine teede või tänavate äärde ning uute liitumispunkide väljaehitamine. Torustike tõstmisega teede ja tänavate äärde muutub torustike hooldamine vee-ettevõttele lihtsamaks; o Antsla linna ühisveevarustussüsteemi toodeti 2008. aastal ligikaudu 28 800 m 3 vett, millest tarbiti ligikaudu 19 000 m3 vett. Veekaod veevõrgust olid 34% ehk ligikaudu 9800 m3; o Antsla linnas on kaks töötavat tuletõrje hüdranti ja samuti on võimalik saada kustutusvett Lusti küla tiigist ning Kooli tee puurkaevpumplast.

2.1.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Antsla linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud Antsla linna ja Lusti küla elanikud. Antsla linnas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 310 inimest ja Lusti külas 148 inimest. Kokku on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 458 inimest ehk ligikaudu 27% kogu piirkonnast elavatest inimestest (1699 elanikku kokku). Ühiskanalisatsiooniga on kaetud Lusti küla ning Antsla linna kesk- ja edelaosa. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta Antsla Vallavalitsusel täpne ülevaade puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on 36 olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub osaline reovee infiltratsioon pinnasesse. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sademe- ja pinnasevett, kuna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on vana ning tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud. Antsla Vallavalitsusel puuduvad täpsed andmed kanalisatsioonitorustike läbimõõtude ja materjalide kohta. Antsla linna ühiskanalisatsiooni skeemid on toodud töö lisades näidatud joonistel 1-2. Kokku on linna isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 4940 meetrit. Survekanalisatsioonitorustikku on ligikaudu 1930 m pikkuses. Torustikud kuuluvad Antsla Vallavalitsusele. Antsla linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud järgmised ettevõtted: Antsla TÜ, Antsla KSK, OÜ Polüpakend, OÜ Jansakussa, AS Taisto, OÜ Sän-Män, OÜ Euroveski, AS Ayre Kütus ja OÜ Haugas Transport. Lisaks on ühiskanalisatsiooniga ühendatud Antsla Gümnaasium, MTÜ Tervisekeskus ja Lõuna-Eesti Päästekeskus. Lusti külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud OÜ Kagumerk ning Lusti Lasteaed. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted ja asutused suunavad Antsla linna reoveepuhastisse ainult oma tegevuses tekkiva olmereovee. Antsla linna kaguservas paikneb AS Wermo, mis tegeleb puidutööstusega. Ettevõttel on omapuhasti, mis puhastab ettevõttes tekkinud reoveed puhastis BIO-25. Järelpuhastina kasutatakse biotiiki ning heitveesuublaks on Piiri oja. Antsla linnas formeeruv reovesi juhitakse Antsla peareoveepumplasse, mis asub raudtee ääres alajaama läheduses. Lusti külas formeeruv reovesi suunatakse Lusti küla reoveepumplasse, mis paikneb küla edelaosas. Pumplast pumbatakse survetorustikuga reovesi Antsla peareoveepumplasse, kust edasi pumbatakse reovesi koos Antsla linna reovetega reoveepuhastisse. Antsla lõunaosa reovesi juhitakse reoveepumplasse Nurme 11 korterelamu juures, kust edasi suunatakse reovesi reoveepuhastisse.

2.1.2.1 Antsla linna reostuskoormus Kogu Antsla linnas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud ligikaudu 458 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 17). Kuna Antsla linna ettevõtetes ja asutustes tekib reovett ainult olmeblokis, siis võib ettevõtetelt tekkiva reovee liigitada olmereovee hulka. Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 12-30 liitrit päevas (Reovee väikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele veetarbe (vt tabel 15) andmetele võetud Lusti puurkaevuga liitunutel elanike 160 liitrit elaniku kohta ööpäevas ja Kooli tee ühisveevarustussüsteemiga liitunutel 25 l/d. Ettevõtete ja asutuste reoveekogused on vastavalt Antsla Vallavalitsuse andmetele. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on võetud 1 inimekvivalent. Ettevõtete puhul on arvestatud, et ettevõttes töötab kohaliku valla elanik, kelle reostuskoormus on arvestatud ühiskanalisatsiooniga liitunute hulka ning eraldi reostuskoormust ettevõtetest ei teki.

Tabel 17. Antsla linna reoveekogused ja reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud 310 310 1 25 310 7,8 18,6 elanikud Antsla linnas ÜK-ga ühendatud 148 148 1 162 148 24,0 8,9 elanikud Lusti külas Lusti Lasteaed 162 162 0,3 24,1 48,6 3,9 2,9 Antsla Gümnaasium 551 551 0,3 11,4 165,3 6,3 9,9 Asutuste reovesi kokku 713 713 - - 213,9 10,1 12,8 Elukondlik reovesi kokku 1171 1171 - - 671,9 41,9 40,3 Ettevõtted - - - - - 13,6 - Ettevõtted kokku - - - - - 13,6 - Purgitav reovesi 1 27,8 3,3 16,7 Kanalisatsioon kokku 700 58,8 57,0 Infiltratsioon - - 60% - 35,3 - REOVESI KOKKU 700 94,1 57,0 Andmed: Antsla Vallavalitsus Antsla linna ja Lusti küla elanike ja asutuste poolt tekitatud reovee vooluhulk on ööpäevas ca 94 m3 (vt tabel 17). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas 32 m3 reovett, mis on ligikaudu 34% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 57 kg BHT 7/d. Antsla Vallavalitsuse andmetel purgitakse kuus ligikaudu 100 m3 reovett, mis on 3 ligikaudu 3,33 m /d. Purgitava reovee BHT 7 arvutamisel on arvestatud BHT 7 kontsentratsiooniks 5000 mg/l. Rohkem purgitakse reovett kevadeti ja sügiseti, kui Antsla linnas toimuvad vabaõhuüritused ning piirkonnas on rohkem rahvast. Samas ei ole teada, kas kõik reoveekogumisalal elavad elanikud, kellel on kogumiskaevud, purgivad reovee Antsla reoveepuhastile. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. 2008. aastal on analüüsitud Antsla reoveepuhastisse siseneva reovee parameetreid. Alljärgnevas tabelis 18 on toodud puhastisse sissevoolava reovee näitajad. Tabel 18. Antsla linna reoveepuhastisse siseneva reovee parameetrid. Proovivõ tu Heljum BHT Üldlämmastik Üldfosfor Reoveepuhasti 7 aeg (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Antsla 18.09.2008 160 340 59 8,1 reoveepuhasti Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.1.2.2 Antsla linna reoveepumplad Antsla linna idaosa reovesi suunatakse reovee ülepumplasse, kust edasi pumbatakse reovesi isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Linna ida- ja põhjaosas formeeruvad reoveed kogutakse linna loodeosas paiknevasse reovee ülepumplasse, mis omakorda pumpab reovee linna tsentrumi isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Antsla linna reovesi kogutakse lõpuks raudtee ääres asuvasse peapumplasse. Samuti pumbatakse nimetatud reoveepumplasse Lusti küla reovesi, mis on eelnevalt kogutud Lusti küla reovee ülepumplasse. Antsla peapumplast suunatakse reovesi survetorustikuga (Ø150

mm) otse reoveepuhastisse. Antsla lõunaosa reovesi suunatakse ülepumplasse, mis pumpab reovee puhastisse (vt töö lisades esitatud joonised 1-2) Alljärgnevas tabelis 19 on kirjeldatud Antsla ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveepumplad. Tabel 19. Antsla linna, Lusti küla ja Kollino küla reoveepumplate ülevaade. Kasutatava Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang pumba mark RPJ 1 Antsla Reoveepumpla on rajatud 1980 -ndatel ja on Antsla reovee reovee - käesoleval ajal amortiseerunud. Pumpla on ülepumpla ülepumpla pealisehitisega betoonrõngaspumpla. RPJ 2 Antsla Reoveepumpla on rajatud 1998. aastal ja on Antsla reovee reovee Sarlin käesoleval ajal rahuldavas seisukorras. Pumpla ülepumpla ülepumpla on pealisehitisega betoonrõngaspumpla. Reoveepumpla on rajatud 1980 -ndate alguses ja renoveeriti 1999. aastal. Pumplas on kaks Sarlin, RPJ Antsla Antsla reovee uputavat reoveepumpa. tootlikkus 60 reoveepumpla peapumpla Pumpla on pealisehitisega m3/h betoonrõngaspumpla. Pumpla on heas seisukorras. Pumpla on 3 - meetristest betoonrõngastest. RPJ Lusti reovee Lusti reovee Sarlin Pumplas on kaks pumpa. Käesoleval ajal on ülepumpla ülepumpla SV024BH1-P pumpla heas seisukorras. Reoveepumpla on pealisehitisega RPJ Kollino Antsla lõunaosa betoonrõngaspumpla. Pumplas on üks ujukiga reovee - ülepumpla pump. Käesolevaks ajaks on reoveepumpla ülepumpla amortiseerunud. Andmed: Antsla Vallavalitsus ja Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2003- 2014.

2.1.2.3 Antsla linna reoveepuhasti Antsla linna ja Lusti küla reoveed puhastatakse Antsla OXYD reoveepuhastis (joonis 9). Reoveepuhasti OXYD rajati 1980-ndate alguses. Algselt oli puhastil neli õhutamisbasseini ja kaks settebasseini. 1999/2000. aastal reoveepuhasti rekonstrueeriti. Kuna linna reostuskoormus oli liiga väike, et tagada puhasti nõuetekohast tööd endises mahus, siis rekonstrueeriti kaks õhutamisbasseini ja üks settebassein, mida kasutatakse käesoleval ajal reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti on dimensioneeritud koormustele, et lähitulevikus ühendatakse reoveepuhastiga 800 inimest ja pikemas perspektiivis kokku 1200 inimest. Reoveepuhasti tehnohoonesse on paigaldatud trummelvõre FinnClean, mille maksimaalne tootlikkus on 110 m 3/h. Võrele jäävad jäägid kogutakse kokku ja viiakse prügilasse. Peale sõelumist suunatakse reovesi kahte õhustamisbasseini, mille mõlema mahutavus on 135 m 3. Õhustamine toimub puhasti põhjaaeraatorite abil. Edasi suunatakse reovesi järelsetitisse, mille pindala on 40 m 2 ja mahutavus 65 m 3. Lisaks on puhasti tehnohoones kaks kompressorit, millest üks töötab ja teine on reservis. Reoveepuhasti kõrval on kaks mudatahendusväljakut, kuhu aastas korra pumbatakse reoveepuhastist muda. Nõrgvesi kogutakse drenaažisüsteemiga kokku ja suunatakse

39 biotiikidesse. Käesoleval ajal on kasutusel üks tahendusväljak, sest muda ei teki nii palju, et oleks vajadust teise väljaku kasutamise järele. Reoveepuhastile järgnevad biotiigid, mis on koos reoveepuhastamise rekonstrueerimisega puhastatud. Biotiikidest väljuv heitvesi suunatakse kraavi, mis suubub Leese ojasse. Biotiigis toimub reovee puhastamine nagu tavalises looduslikus veekogus mikroobide ja vetikate toimel. Bakterid lagundavad reovees olevaid orgaanilisi ühendeid ammoonium- ja fosforhappesooladeks, süsihappegaasiks ja veeks. Bakteriaalse ainevahetuse saadusi ja biogeenseid elemente kasutavad vetikad oma elutegevuseks ja biomassi sünteesiks.

Joonis 9. Antsla linna reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Kohapealsel vaatlusel oli reoveepuhasti rahuldavas seisukorras, kuid õhutamisbasseinide puidust konstruktsioonid on hakanud lagunema ning vajavad uuendamist.

Antsla valla ühiskanalisatsiooniga katmata piirkondades tekkiv reovesi purgitakse Antsla linna kanalisatsioonikaevu, kust reovesi juhitakse edasi reoveepuhastisse. Nõuetekohane purgimisvõimalus puhastis puudub. Antsla Vallavalitsuse andmeil purgitakse ühes kuus kanalisatsioonisüsteemi ligikaudu 100 m 3 reovett.

Praegu kehtivas vee-erikasutusloas on Antsla linna reoveepuhasti biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud KHT, hõljuvaine ja BHT 7 sisaldus. Üldlämmastiku, üldfosfori ja pH (kui see on väiksem kui 6 ja suurem kui 9) osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 20. Tabel 20. Antsla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Ühik nimetus kogus KHT mg/l 125 Heljum mg/l 50

BHT 7 mg/l 40 Heitvee kogus m3/kv 15 000 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabel 21 kirjeldab Antsla reoveepuhasti biotiikidest väljuva heitvee parameetreid.

Tabel 21. Antsla reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2008 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent Kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Heljum 18 34 31 32

BHT 7 8,4 10 21 28 Üldlämmastik 26 11 73 52 Üldfosfor 4,7 2,2 26 10

KHT Cr 6,2 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli 21 andmetest selgub, et 2008. aastal ei ületatud ühelgi kvartalil heitveeproovides lubatud piirnorme. Seega töötab Antsla reoveepuhasti efektiivselt ning loodusesse ei juhita lubatust rohkem saasteaineid.

Antsla kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Antsla linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on kokku ühendatud 458 inimest ehk ligikaudu 27% kogu piirkonnast elavatest inimestest. Ülejäänud majapidamised koguvad oma reovee kogumiskaevudesse;

• Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub reovee infiltratsioon pinnasesse. Suurte sadude ajal tungib kanalisatsioonisüsteemi sademe- ja pinnasevett, kuna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on vana ning tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud;

• Antsla linnas on isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 4940 meetrit ja survekanalisatsioonitorustikku on ligikaudu 1930 m pikkuses;

• Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on rajatud osaliselt läbi erakinnistute;

• Arvutuslikult on Antsla linna ja Lusti küla elanike ja asutuste poolt tekitatud reovee vooluhulk ööpäevas ca 123 m3;

• Antsla ühiskanalisatsiooniga kaetud alal on kokku 5 reoveepumplat, millest Antsla linna 3 reovee ülepumplat ja Antsla lõunaosa reoveepumpla on amortiseerunud.

2.1.2.4 Sademeveekanalisatsioon Antsla linnas puudub sademeveekanalisatsiooni torustik. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi kraavitusega territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse.

2.2 Kobela alevik Kobela alevik asub Antsla linnast läänes Vastsekivi järve ääres. Kobela alevikus elab 2009. aasta alguse seisuga 387 inimest, viimastel aastatel on alevikus rahvaarv igal aastal vähenenud. Alevikus paikneb Linda rahvamaja ja raamatukogu. Kobela alevikus on ühisveevarustussüsteemiga ühendatud 348 inimest, mis on ligikaudu 90% kogu aleviku elanikest. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud 328 elanikku ehk ligikaudu 85% aleviku elanikest. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Kobela alevikus asuva puurkaevu (katastri number 10731) geoloogiline läbilõige järgmine: o 37 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerise ja kruusaga; o 37-88 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega; o 99-115 meetri sügavuseni savi aleuroliidi vahekihtidega; o 115-140 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega; o 14-150 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Alevikust põhjas asub Vastekivi järv, kuhu suubub Lambahanna oja. Kobela alevikust edelas paikneb Boose Suurjärv ja Kungjärve raba. Kobela aleviku piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Piirkonnas on moreenikihi paksus 20-50 meetrit. Kobela aleviku piires on moodustamisel reovee kogumisala, mille reostuskoormus on Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 500 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 21 ie/ha. Kuna Kobela alevik asub moodustataval reoveekogumisalal, siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud. Kobela aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid on toodud skeemina töö lisades joonisel 3.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kobela aleviku ühisveevarustusesüsteem baseerub kahel puurkaevul, mis paiknevad elamute piirkonnas ja asula keskuses. Elamute puurkaev varustab piirkonna elumaju joogiveega. Keskuses paiknev puurkaev varustab käesoleval ajal ühte töökoda. Varasemalt varustas keskuse puurkaevpumpla lisaks töökojale ka garaaže. Veetorustik puurkaevpumplast töökojani ei kuulu Antsla Vallavalitsusele ning on eraomandis. Nii elamute kui keskuse puurkaevud on ühises veesüsteemis ning elamute puurkaevu avarii korral saab kasutada keskuse puurkaevu vett. Kobela alevikus on ühisveevarustusega liitunud 348 inimest ehk ligikaudu 90% kogu asula elanikkonnast. Peamiselt on ühisveevarustusega liitunud korrusmajade elanikud.

Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Ettevõtetest on ühisveevarustusega liitunud AS SERV-IN-TEX, mis tegeleb pealisrõivaste tootmisega. Kobela aleviku suurimal ettevõttel AS Linda Nektar on tööstuse tarbeks oma puurkaev, millele kehtib vee-erikasutusluba L.VV.VÕ-148414. Aleviku elanikud ettevõtte puurkaevust vett ei saa. Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Kobela alevikus ligikaudu 3450 meetrit. Torustikud on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tihti esineb avariisid, peale mida on joogivesi roostene ning tarbijale vastuvõetamatu. Ühisveevarustussüsteemide omanik ja haldaja on Kobela alevikus Antsla Vallavalitsus. Kobela aleviku ühisveevarustusvõrkudes kasutatavad puurkaevud on järgmised: o Kobela elamute puurkaev - katastri nr 10728; Puurkaev on rajatud muldesse kolme meetri sügavusele betoonkaevu (joonis 10). Puurkaev on rajatud 1972. aastal ja vett võetakse Kesk-Devoni veekihist. Kobela puurkaev on 150 meetrit sügav. Puurkaev on 2002. aastal renoveeritud, mille käigus paigaldati gaasieraldusmahuti koos õhustamisseadmetega ja puhta vee mahuti 2 m 3 mahutavusega. Lisaks paigaldati hüdrofoor, veemõõturid, kaks pumpa ning neli padrunfiltrit puurkaevust väljuvatele torustikele. Varasemalt oli probleeme veekvaliteediga, sest veel oli ebameeldiv lõhn. Peale renoveerimist on elamute puurkaevu veekvaliteet korras ja tarbijale vastuvõetav. Aastal 2004 rekonstrueeriti puurkaevu elektrisüsteem, paigaldati uus redel ja avardati puurkaevu kesta.

Joonis 10. Kobela aleviku elamute puurkaev-pumpla (katastri nr 10728). Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Puurkaevpumpla paikneb liigniiskel alal ja tihti tuleb puurkaevu pinnasevett. Kohapealsel vaatlused (19.12.08) oli samuti puurkaevpumpla põhja valgunud vesi. Puurkaevu imbunud vesi pumbatakse välja ning suunatakse kõrvalasuvasse soosse. Puurkaevpumpla 50- meetrine sanitaarkaitseala on nõuetekohaselt tagatud.

o Kobela keskuse puurkaev - katastri nr 10728; Puurkaevpumpla asub Väike-Boose järvest ca 100 meetrit kagus. Puurkaev on rajatud 1969. aastal ning on 150 meetrit sügav. Käesoleval ajal kasutab puurkaevu vett üks töökoda. 2002. aastal puurkaevpumpla renoveeriti, mille käigus paigaldati veemõõtjad, kaks mudafiltrit ja padrunfilter. Lisaks on puurkaevus hüdrofoor. Puurkaevpumplal on tagatud nõuetekohane 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Kobela aleviku puurkaev-pumplate tehnilised andmed, omanikud ja haldajad on toodud tabelis 22. Tabel 22. Kobela aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed. Nimetus/asukoht Elamute prk Keskuse prk Katastri nr 10731 10728

Kasutatav põhjavee kiht D2 D2 Puurimise aasta 1972 1969 Pumba tootlikkus m3/h 14,9 20,6 Lubatud veevõtt, m 3/d 90 90 Tegelik veevõtt, m 3/d 50 - Reguleerimisseade 0,1 m 3 terasest hüdrofoor 0,5 m 3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 150 150 Staatiline veetase, m 4 4 Deebi t, l/sek 4,16 5,72 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Heas seisukorras Heas seisukorras Automaatika Töötab Töötab Omanik Antsla Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Haldaja Antsla Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Andmed: puurkaevude arvestuskaardid Kobela alevikus on lisaks elanikele ühisveevarustusega liitunud üks ettevõte - AS SERV-IN-TEX. Alljärgnevalt on tabelis 23 analüüsitud Kobela aleviku elanike ja ettevõtte poolt tarbitud veekoguseid Antsla Vallavalitsuse poolt hallatavas ühisveevarustussüsteemis 2008. aastal.

Tabel 23. Kobela aleviku ühisveevärgi elanike ja ettevõtte AS SERV-IN-TEX veetarve ning veekaod 2008. aastal. Kobela elamute prk (katastri nr 10731) 2008. aastal Ööpäevane Ööpäevane 2008. aastal tarbitud keskmine keskmine Tarbijad Tarbijate arv väljapumbatud veekogused veetarve veekadu vesi (m 3) (m 3) (m 3) (m 3) Elanikud 348 13 368,0 36,9 18 200 13,0 AS SERV-IN-TEX 11 100,0 0,3 Kokku 18 200 13 468,0 37,2 13,0 Kobela keskuse prk (katastri nr 10728) Töökoda - 48 45 0,2 0,01 Kõik kokku 18 248 13 513,0 37,4 13,0 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli andmetest on näha, et aastane veetootmine on Kobela elamute puurkaevust ligikaudu 18 250 m 3. Kobela elamute puurkaevust tarbivad elanikud vett ligikaudu 37 m3/d. Veekaod moodustavad 26% toodetud veest. Veekaod on põhjustatud amortiseerunud torustikest, mis ei ole vettpidavad. Kobela aleviku olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonisel 3 (Kobela aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil).

2.2.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kobela alevikus võetakse tuletõrje kustutusvesi Boose-Väikejärvest. Veevõtt toimub järve kaldalt silla pealt. Veevõtukoht eraldi märgistatud ei ole. Aleviku veetorustikule hüdrante rajatud ei ole ning aleviku ainuke veevõtukoht ongi järve ääres. Tuletõrje veevõtukoha asukoht on näidatud käesoleva töö lisades toodud joonisel 3 (Kobela aleviku olemasoleva ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

2.2.1.2 Joogivee kvaliteet Kobela aleviku joogivee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2008. aasta veeanalüüside põhjal. Alevikus on veeproove võetud mõlemast ühisveevarustuses kasutatavast puurkaevust. Veeproovid on võetud tarbijate juurest, mistõttu on näha, milline on veekvaliteet tarbijani jõudes. Joogivee mikrobioloogilised analüüsid on teostatud Kobela aleviku veevõrgust.

Tabel 24. Kobela aleviku ühisveevärki kuuluvate puurkaevudest pärit joogivee kvaliteet. Elamute Keskuse Lubatud Näitaja Ühik puurkaev, puurkaev, piirsisaldus* 18.09.08 19.02.2009

Katastri nr 10731 10728 Värvus kraadi 0 0 Hägusus NHÜ 4 22 Lõhn palli 0 1 Maitse palli 0 0 pH 6,5 -9,5 7,4 6,9 Elektrijuhitvus 2500 μS/cm 423 443 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 <0,05 NH 4-N Üldraud 200 µg/l 407 3800 Mangaan 50 µg/l 18 96 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Kobela aleviku ühisveevõrgu puurkaevudest võetud proovidest selgub, et elamute puurkaevust pärit joogivees on raua sisaldus kõrgem, kui on lubatud piirnorm. Seega ei vasta nimetatud puurkaevu vesi terviseohutusnõuetele. Muude näitajate osas vastas elamute puurkaevu vesi nõuetele. Keskuse puurkaevu vees ületatakse nii mangaani kui üldraua kontsentratsiooni, mistõttu ei vasta puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele.

Kuna mõlemasse puurkaevpumplasse on paigaldatud veepuhastusseadmed, mis tagavad nõuetekohase joogivee, siis võib eeldada, et kõrge rauasisaldus tarbijani jõudvas joogivees on tingitud amortiseerunud veetorustikest.

Kobela aleviku veevarustussüsteemide seisukord: o Kobela alevikus kasutatakse ühisveevarustuses elamute puurkaevu, mis on rekonstrueeritud ja heas seisukorras. Keskuse puurkaevu vett tarbib vaid üks töökoda. o Olemasolev Kobela aleviku ühisveevarustustorustik, mida haldab Antsla Vallavalitsus, on vana ja osaliselt amortiseerunud. Torustike kogupikkus on Kobela alevikus ligikaudu 3,45 km. o Osa veetorustikke läbivad erakinnistuid, mistõttu on torustike hooldamine raskendatud; o Probleemid joogivee kvaliteediga elamute ja keskuse puurkaevudes, kus üldraua ja mangaani (keskuse puurkaevus) sisaldus ületab joogiveele esitatud kvaliteedinõudeid; o Elamute ka keskuse puurkaevudel ei ole tagatud nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon.

2.2.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kobela alevikus on vastavalt AS Eesti Veevärk Konsultatsiooni poolt 2006. aastal koostatud töö järgi reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus ligikaudu 500 ie. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 328 inimest, mis on ligikaudu 85% kogu Kobela aleviku elanikest. Majapidamised, millel puudub liitumine ühiskanalisatsiooniga, kasutavad reovee kogumiskaeve. Kogumiskaevude reovesi purgitakse Antsla linna ühiskanalisatsioonisüsteemi. Kobela alevikus kasutavad ühiskanalisatsiooni kaks ettevõtet: AS Linda Nektar ja AS SERV-IN-TEX. Mõlemad ettevõtted suunavad reoveepuhastisse ainult olmereoveed. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud ligikaudu 30-40 aastat tagasi, mistõttu võib eeldada, et käesoleval ajaks on torustikud amortiseerunud. Torustike seisukorra ja läbimõõtude kohta Antsla Vallavalitsusel andmed puuduvad. Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on alevikus ligikaudu 4220 m, millest isevoolseid torustikke on ligikaudu 3530 m ja survetorustikke ligikaudu 690 m. Ühiskanalisatsiooni omanikuks ja samuti haldajaks on Kobela alevikus Antsla Vallavalitsus. Kobela alevikus formeeruv reovesi suunatakse isevoolselt aleviku kirdeosas paiknevasse reoveepuhastisse. Aleviku edelaosa reoveed suunatakse Kangro reoveepumplasse, kust edasi pumbatakse reoveed keskasula isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Aleviku elamute piirkonnas on samuti reovee ülepumpla. AS-l Linda Nektar on oma reoveepumpla, mis paikneb ettevõtte juures aleviku kaguosas. Ettevõte pumpab oma reoveed aleviku isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, kust edasi suunatakse reovesi puhastisse.

Aleviku reoveed puhastatakse ringkanal-tüüpi reoveepuhastis, mille suublaks on Vastekivi oja. Veeseaduse §24 lõige 7 kohaselt on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad. Kevadistel lumesulamisaegadel ja sügisestel vihmaperioodidel on kanalisatsiooni sattuva infiltratsiooni- ja sadevee ööpäevane kogus Antsla Vallavalitsuse hinnangul ligikaudu 60% (ca 26 m3/d) kogu ööpäevasest reoveekogusest. Infiltratsioonivesi on pärit kas pinnaseveest, mis pääseb torustikes või kaevudes olevate pragude või vigaste liitmike kaudu kanalisatsioonisüsteemi või sadevesi, mis pääseb kanalisatsioonitorustikku kaevude kaudu.

2.2.2.1 Kobela aleviku reostuskoormus Kobela alevikus tekkivat reostuskoormust mõõdetud ei ole ning alljärgnevalt on toodud tabelis 25 Kobela elanike poolt tekitatud arvutuslik reostuskoormus. Elanike poolt ööpäevas tekitatud reovee vooluhulgaks on arvutuslikult võetud elanike poolt ööpäevas tarbitud veekogused, mis vastavalt tabeli 23 andmetele on ligikaudu 106 liitrit ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on võetud 1 inimekvivalent. Ettevõtte puhul on arvestatud, et ettevõttes töötab kohaliku valla elanik, kelle reostuskoormus on arvestatud ühiskanalisatsiooniga liitunute hulka ning eraldi reostuskoormust ettevõttest ei teki. Tabel 25. Kobela arvutuslik reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud 328 328 1 106 328 34,8 19,7 elanikud Kobela alevikus Ettevõtted - - - - - 0,3 - Ettevõtted kokku - - - - - 0,3 - Kanalisatsioon kokku 35,0 Infiltratsioon - - 60% - 21,0 - REOVESI KOKKU 328 56,1 19,7

Kobela elanike ja ühe ettevõte poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk on ööpäevas 56 m3, millest elanike vooluhulk moodustab 35 m3. Kobela ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 19,7 kg BHT 7/d. Tõenäoliselt jõuab sademeterohkel perioodil reoveepuhastile reovett rohkem kui arvutuslikult aleviku elanikud tekitavad, kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud on osaliselt amortiseerunud, mistõttu torustikku tungib infiltratsioonivesi. Antsla Vallavalitsuse andmeil on infiltratsioonivee koguseks ligikaudu 60% kogu vooluhulgast. 2008. aastal on analüüsitud Kobela reoveepuhastisse juhitava reovee vooluhulkasid, mida kirjeldab alljärgnev tabel 26.

Tabel 26. Kobela aleviku reovee vooluhulgad. Proovivõtu Heljum BHT Üldlämmastik Üldfosfor Reoveepuhasti 7 aeg (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Kobela 18.09.2008 100 34 20 1,7 reoveepuhasti Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.2.2.2 Kobela aleviku reoveepumplad Alljärgnevalt on tabelis 27 toodud Kobela aleviku reoveepumplate tehnilised andmed. Tabel 27. Kobela aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava Objekti nimi Üldhinnang tähis pumba mark Reoveepumpla on 2005. aastal rekonstrueeritud. Kobela aleviku ABS AS 0630, Kangro Pumpla on 3 meetristest betoonrõngastest. Kangro tootlikkus 38 RVP Reoveepumpla on käesoleval ajal heas reoveepumpla m3/h seisukorras. Reoveepumpla on rajatud 1998. aastal. Pumpla Kobela Kobela aleviku DRENO on 3 meetristest betoonrõngastest. Käesoleval RVP reoveepumpla ajal on pumpla heas seisukorras. Reoveepumpla on rajatud 1980 -ndatel. Reoveepumpla on 3 m läbimõõduga AS Linda Kobela aleviku AS raudbetoonist kaevurõngastest ja pealt kaetud Nektar Linda Nektar EBARA puitkilpidega. Pumpla sisu on roostes. RVP reoveepumpla Reoveepumplas on tehtud ainult hädapäraseid remonditöid. Käesolevaks ajaks on pumpla amortiseerunud. Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.2.2.3 Kobela aleviku reoveepuhasti Kobela alevikku on rajatud 1973. aastal pneumaatilise aeratsiooniga ringkanal ja kaks biotiiki kogupindalaga 850 m2. Varasemalt oli töös kaks kõrvutiasetsevat ringkanalit, kuid käesoleval ajal kasutatakse ainult ühte. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2006. aastal, mille käigus uuendati puhastit ja korrastati biotiigid (joonis 11). Alevikust tulnud reovesi suunatakse esmalt voolurahustuskaevu, kust edasi suunatakse reovesi ringkanalisse. Peale puhastusprotsessi suunatakse reovesi biotiikidesse ning toimub ka muda tagasipumpamine puhastisse.

Joonis 11. Kobela aleviku reoveepuhasti. Esimesel fotol ringkanal ja teisel pildil puhastile järgnevad biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008.

OÜ Alkranel poolt 19. detsembril 2008. aasta teostatud puhasti ülevaatamisel selgus, et ringkanal töötab korralikult ning biotiigid on puhastatud ja töötavad nõuetekohaselt. Liivapüünises oli tagatud pidev veetase ja püünis töötas. Praegu kehtivas vee erikasutusloas nr. L.VV.VÕ-44032 on Kobela reoveepuhastuse rajatise heitveeväljavoolus limiteeritud BHT 7, hõljuvaine ja KHT sisaldused. Üldlämmastiku, üldfosfori ja pH (kui see on väiksem kui 6 või suurem kui 9) osas vee-erikasutusluba piirkontsentratsioone ei sea, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Puhastusseadmest väljuvale heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 28. Tabel 28. Kobela biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Suurim Saasteaine Ühik lubatud nimetus kogus

BHT 7 mg/l 40 Heljum mg/l 50 KHT mg/l 125 Heitvee m3/kv 7 500 kogus Andmed:Antsla Vallavalitsus Kobela aleviku reoveepuhastile järgnevad järelpuhastina kasutatavad biotiigid. Heitvee suublaks on Vastsekivi oja. Tabelis 29 on kirjeldatud Kobela reoveepuhastile järgnevatest biotiikidest keskkonda juhitavat reostuskoormust vastavalt 2008. aasta heitveeproovide tulemustele.

Tabel 29. Kobela reoveepuhasti biotiikide 2008. aasta heitveeproovide tulemused. Aasta 2008 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Komponent kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l mg/l Proovivõtu 28.01.2008 7.05.2008 17.09.2008 18.11.2008 aeg Heljum 33 12 16 20

BHT 7 21 5,2 11 18 Üldlämmastik 30 9 20 27 Üldfosfor 5,2 2,2 5,7 5,2

KHT Cr - - 68 - Andmed: Antsla Vallavalitsus Vastavalt lubatud normidele reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitvees ei ületata väljavoolus ühegi parameetri lubatud piirnorme 2008. aastal. Kuna olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid on osaliselt amortiseerunud, siis sügisel ja kevadel toimub reoveepuhastisse jõudva reovee lahjenemine infiltratsiooni- ja sademevee tõttu. Kobela aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Kobela alevikus on ühiskanalisatsioon ligikaudu 85% aleviku elanikkonnast;

• Kobela alevikus on isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus ligikaudu 3,53 km ja survetorustiku pikkus 0,69 km;

• Alevikus on kolm reoveepumplat, millest üks kuulub AS-le Linda Nektar;

• Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides;

• Arvutuslikult suunatakse Kobela aleviku reoveepuhastisse 56 m3 reovett ööpäevas;

• Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on rajatud osaliselt läbi erakinnistute, mistõttu nende hooldamine on keeruline;

• Olemasolev reoveepuhasti on 2005. aastal rekonstrueeritud ja töötab nõuetekohaselt;

• Reoveepuhasti väljavoolu parameetrid vastavad kehtestatud nõuetele.

2.2.2.4 Sademeveekanalisatsioon Kobela alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse.

2.3 Vana-Antsla alevik Vana-Antsla alevik asub Antsla linnast ligikaudu 3,5 kaugusel põhjas. Vana-Antsla alevikus elab 2009. aasta alguse seisuga 217 inimest. Alevikus on peamiselt korrusmajad, aleviku kirdeosas on eramajad. Vana-Antsla alevikus on ühisveevarustusega ühendatud 199 inimest, mis on ligikaudu 92% kogu alevikus elavatest inimestest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 166 inimest, mis on kogu elanike arvust ligikaudu 76%. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on kasutusel üks puurkaev-pumpla. Asulas tekkiv reovesi puhastatakse aleviku edelaosas asuvas ringkanali tüüpi reoveepuhastis. Vana-Antsla aleviku piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 20-50 meetrit või liivsasi 5-10 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Vana-Antsla alevikus asuva puurkaevu (katastri number 10744) geoloogiline läbilõige järgmine: o 11 meetri sügavuseni saviliiv veerise ja kruusaga; o 11-16 meetri sügavuseni liiv munakatega; o 16-26 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega; o 26-60 meetri sügavuseni savi liivakivi vahekihtidega; o 60-85 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega. Vana-Antsla aleviku piires on moodustamisel reovee kogumisala, mille reostuskoormus on Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud 2006. aasta töö järgi ligikaudu 300 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ca 21 ie/ha.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Valdav osa Vana-Antsla aleviku elamutest ja hoonetest (~92%) on ühendatud ühisveevärgiga. Käesoleval hetkel varustab veega aleviku ühisveevarustussüsteemi üks puurkaevpumpla, katastri numbriga 10744, mis annab vett ~199 tarbijale. Puurkaev-pumpla kuulub Antsla Vallavalitsusele. Puurkaevu ja veetorustike haldamise ja hooldamisega tegeleb samuti Antsla Vallavalitsus. Veevarustuse tarbeks on rajatud ligikaudu 1740 m ühisveevarustuse torustikku. Enamasti on tegemist nõukogude ajal paigaldatud malm- ja raudtorudega, mille eluiga on üle 25. aasta, seega võib eeldada, et torustikud ei pea vett ja on amortiseerunud. Aleviku puurkaev asub asula keskuses katlamaja juures. Puurkaevpumpla on 1999. aastal rekonstrueeritud, mille käigus paigaldati puurkaevupumplasse rauaärastusfiltrid (joonis 12). Puurkaev ise asub hoonest väljas, pumbatud vesi juhitakse hoones paiknevasse veepuhastusjaama. Reguleerimisseadena on pumplas 9,3 m 3 hüdrofoor.

Joonis 12. Vana-Antsla aleviku puurkaevpumpla (katastri numbriga 10744). Fotod: OÜ Alkranel 19.12 .2008. Hoones on lisaks 10 m 3 hüdrofoor, mida käesoleval ajal enam ei kasutata. Varasemalt kasutati hüdrofoori tuletõrjeveesüsteemi tarbeks. Puurkaevpumpla kõrval paiknevad muldes kaks tuletõrjeveemahutit, mis on vett täis. Mahutite ühendused pumplaga on läbi lõigatud ning antud süsteemi ei saa kasutada tuletõrje veevõtukohana. Puurkaevpumplal on tagatud 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Vana-Antsla alevikus asub Vana-Antsla Kutsekeskkool, kus 2008/2009 õppeaastal on õpilasi ja pedagoogilisi töötajaid kokku 271. Kutsekeskkool on ühendatud aleviku ühisveevõrku. Rohkem asutusi või ettevõtteid alevikus ühisveevarustusega ühendatud ei ole. Alljärgnevalt on tabelis 30 analüüsitud Vana-Antsla aleviku elanike ja kutsekeskkooli poolt tarbitud veekoguseid 2008. aastal. Tabel 30. Vana-Antsla aleviku elanike ja kutsekeskkooli veetarve ning veekaod 2008. aastal. Vana-Antsla prk (katastri nr 10744) 2008. Ööpäevane Ööpäevane 2008. aastal aastal keskmine keskmine Tarbijad Tarbijate arv väljapumbatud tarbitud veetarve veekadu vesi (m 3) veekogused (m 3) (m 3) (m 3) Elanikud 199 10 447,5 28,7 18 250 16,5 Vana-Antsla Kutsekeskkool 271 1 780,0 6,6 Kokku 18 250 12 227,5 35,3 16,5 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli andmetest on näha, et kutsekooli ööpäevane veetarbimine moodustab ligikaudu 14% kogu aleviku veetarbest. Aastane veetarve on Vana-Antsla puurkaevust 18 250 m3. Veekaod moodustavad ligikaudu 33% toodetud veest ehk 6022 m3/aastas. Suured veekaod on põhjustatud amortiseerunud torustikest, mis ei ole vettpidavad. Arvestades, et ühisveevärgiga on liitunud 199 elanikku, siis elaniku ööpäevane veetarve on 145 liitrit.

Vana-Antsla aleviku olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonisel 4 (Vana-Antsla aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil).

2.3.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Vana-Antsla alevikus võetakse vajalik tulekustutusvesi Möldri paisjärvest. Tuletõrje veevõtukoht on teetruubilt maantee äärest (vt töö lisades joonis 4).

2.3.1.2 Joogivee kvaliteet Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2008. aasta veeanalüüside põhjal. Veeanalüüsid on võetud veevärgist, mis näitab täpsemalt vee kvaliteeti, mis jõuab tarbijani. Vana-Antsla aleviku veevõrgust võetud joogivee kvaliteeti kirjeldab tabel 31. Joogivee mikrobioloogilised analüüsid on tehtud Vana-Antsla veevärgist ja kõik näitajad vastavad kehtestatud piirsisaldustele. Tabel 31. Vana-Antsla aleviku joogivee kvaliteedianalüüs. Vana -Antsla Vana -Ant sla Lubatud Näitaja Ühik prk – Kooli prk – Kooli piirsisaldus* ühiselamu ühiselamu Proovivõtmise aeg 25.03.2008 18.09.2008 Katastri nr 10744 10744 Värvus kraadi - 0 Hägusus NHÜ - 2 Lõhn palli - 0 pH 6,5 -9,5 - 7,4 Elektrijuhitvus 2500 μS/cm - 401 Ammooniumioon 0,5 mg/l - <0,05 NH 4-N Üldraud 200 µg/l 275 221 Mangaan 50 µg/l 152 100 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 - Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Vana-Antsla puurkaevust teostatud joogivee analüüsid näitavad, et vees on ülemäärane üldraua ja mangaani kontsentratsioon ning seega ei vasta vesi kvaliteedinõuetele. Kuna puurkaevu vesi puhastatakse, siis võib eeldada, et raua ja mangaani kõrge sisalduse tingivad amortiseerunud veevärgitorustikud.

Vana-Antsla aleviku veevarustussüsteemide seisukord: o Alevikus on ühisveevarustusega liitumine tagatud 199 inimesele; o Veega varustab aleviku ühisveevarustussüsteemi üks puurkaevpumpla, katastrinumbriga 10744. Kokku tarbitakse alevikus ööpäevas ligikaudu 35 m3 vett; o Puurkaevpumpla sisustus on heas seisukorras, hoone vajab renoveerimist. Puurkaevpumplal on tagatud 50. meetrine sanitaarkaitsetsoon; o Puurkaevpumplasse on rajatud veepuhastussüsteem, kuid veeproovid veevärgist näitasid, et vees on ülemäära üldrauda ja mangaani. Vee kvaliteeti võivad halvendada ka amortiseerunud torustikud; o Aleviku veetorustik on malm-ja raudtorudest. Veevarustustorustikud on kohati rajatud läbi erakinnistute, mistõttu torustike hooldamine on raskendatud.

2.3.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Vana-Antsla alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud 166 inimest. Lisaks on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud Vana-Antsla Kutsekeskkool, kus 2008/2009 aastal oli kokku 271 inimest. Reovesi tekib aleviku korterelamutes ja Vana-Antsla Kutsekeskkooli hoonetes. Aleviku keskasulas on rajatud ligikaudu 1630 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 540 meetrit survekanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustike ja – kontrollkaevude seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvestades süsteemi vanust on seisukord tõenäoliselt halb ning torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sadevett. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapäraseid renoveerimistöid. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on osaliselt rajatud läbi erakinnistute. Torustikel puuduvad servituudid, mistõttu torustike hooldamine on raskendatud.

2.3.2.1 Vana-Antsla aleviku reostuskoormus Kuna Vana-Antsla alevikus tekkivat reostuskoormust mõõdetud ei ole, siis alljärgnevalt on toodud tabelis 32 Vana-Antsla elanike ja kutsekeskkooli poolt tekitatud arvutuslik reostuskoormus. Elanike poolt ööpäevas tekitatud reovee vooluhulgaks on arvutuslikult võetud elanike poolt ööpäevas tarbitud veekogused, mis vastavalt tabeli 30 andmetele on ligikaudu 145 liitrit ööpäevas. Kooli poolt tekitatud keskmised veetarbed on arvutuslikult võetud projektist „Reovee väikepuhastid Eestis,“ Kuusik. A., 1995. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on võetud 1 inimekvivalent.

Tabel 32. Vana-Antsla arvutuslik reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse tekitaja töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud 166 166 1 144 166 23,9 10,0 Vana-Antsla alevikus Vana-Antsla 271 271 0,3 24,4 81,3 6,6 4,9 Kutsekeskkool Asutuste reovesi kokku 271 271 - - 81,3 6,6 4,9 Elukondlik reovesi kokku 437 437 - - 247,3 30,5 14,8 Infiltratsioon - - 60% - 18,3 -

REOVESI KOKKU 247 48,8 14,8

Vana-Antsla elanike ja kutsekeskkooli poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk on ööpäevas 48,8 m3, millest elanike vooluhulk moodustab 24 m3. Vana-Antsla ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 16,8 kg BHT 7/d. Tõenäoliselt jõuab sademeterohkel perioodil reoveepuhastile reovett rohkem kui arvutuslikult aleviku elanikud tekitavad, kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud on osaliselt amortiseerunud, mistõttu torustikku tungib infiltratsioonivesi. Antsla Vallavalitsuse andmeil on infiltratsioonivee koguseks ligikaudu 60% kogu vooluhulgast. 2008. aastal on analüüsitud Vana-Antsla reoveepuhastisse tuleva reovee parameetreid. Alljärgnevas tabelis 33 on toodud puhastisse sissevoolava reovee näitajad. Tabel 33. Vana-Antsla aleviku reoveepuhastisse siseneva reovee parameetrid. Proovivõtu Heljum BHT Üldlämmastik Üldfosfor Reoveepuhasti 7 aeg (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Vana-Antsla 18.09.2008 96 160 14 0,52 reoveepuhasti Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.3.2.2 Vana-Antsla aleviku reoveepumpla Vana-Antsla korruselamutest ja kutsekeskkooli hoonetest koguneb reovesi isevoolselt kahte reoveepumplasse, mis paiknevad asula edelaosas. Reoveepumplad on rekonstrueeritud 2006. aastal. Vana-Antsla reoveepumplate andmed on toodud tabelis 34.

Tabel 34. Vana-Antsla aleviku reoveepumpla ülevaade. Kasutatava Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang pumba mark Reoveepu mplas on kaks Grundfos, sukelpumpa, mille RPJ 1 Vana-Antsla Vana-Antsla tootlikkus 42,7 tõstekõrguseks on 8 m ja reoveepumpla reoveepumpla m3/h voohulgaks 7 m 3/h. Pumpla on heas seisukorras. Reoveepumplas on kaks Grundfos, sukelpumpa, mille RPJ 2 Vana-Antsla Vana-Antsla tootlikkus 42,7 tõstekõrguseks on 8 m ja reoveepumpla reoveepumpla m3/h voohulgaks 7 m 3/h. Pumpla on heas seisukorras. Andmed: Antsla Vallavalitsus ja Vana-Antsla ringkanali rekonstrueerimine ja survekanalisatsioon.

2.3.2.3 Vana-Antsla aleviku reoveepuhasti Vana-Antsla alevikus on 2007. aastal rekonstrueeritud olemasolev ringkanali tüüpi reoveepuhasti (joonis 13). Rekonstrueerimise käigus paigaldati uus õhustamissüsteem ning laminaarsetiti. Lisaks korrastati puhasti territoorium ja uuendati elektri- ning automaatikasüsteemi. Varasemalt oli kasutuses kaks ringkanal-tüüpi reoveepuhastit, kuid peale rekonstrueerimist jäeti töösse üks ringkanal.

Joonis 13. Vana-Antsla aleviku reoveepuhasti ja biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Ringkanalile järgnevad järelpuhastina kaks biotiiki kogupindalaga 2300 m 2. Puhasti rekonstrueerimisel puhastati ka biotiigid ja korrastati nende ümbrus. Biotiikidest väljuv heitvesi suunatakse kraavi, mis suubub Vastekivi ojja. Kehtivas vee erikasutusloas on Vana-Antsla reoveepuhasti biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud hõljuvaine ja BHT 7 sisaldused. Üldlämmastiku, üldfosfori ja pH (kui see on väiksem kui 6 ja suurem kui 9) osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 35.

Tabel 35. Vana-Antsla reoveepuhasti biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud Ühik nimetus kogus Heljum mg/l 50

BHT 7 mg/l 40 Heitvesi m3/kv 7 500 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabel 36 kirjeldab Vana-Antsla reoveepuhasti biotiikidest väljuva heitvee parameetreid 2008. aastal. Tabel 36. Vana-Antsla reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. 2008 I kvartal II kvartal III kvartal Kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Komponent mg/l mg/l mg/l Proovivõtu aeg 28.01.2008 7.05.2008 18.09.2008

BHT 7 18 11 8,2 Heljum 29 30 <2,0

Üld fos for 5,2 0,74 3 Üldlämmastik 32 6 12 Andmed: Antsla Vallavalitsus

Tulemustest on näha, et heitvee parameetritest ei ületa üksi näitaja piirnormi. Sügiseti ja kevadeti toimub tõenäoliselt reovee lahjenemine kanalisatsioonisüsteemi tungiva infiltratsioonivee tõttu, mistõttu heitveeproovide tulemused on muutlikud.

Vana-Antsla kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Vana-Antsla alevikus on ühiskanalisatsiooniga liitunud 166 elanikku ja Vana- Antsla Kutsekeskkool,

• Olemasolev kanalisatsioonisüsteem on tõenäoliselt amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud osaliselt lekivad, mistõttu reovee vooluhulgad tõenäoliselt kõiguvad suurtes piirides.

• Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on osaliselt rajatud läbi erakinnistute. Torustikel puuduvad servituudid, mistõttu torustike hooldamisega võib tekkida tulevikus probleeme;

• Ringkanali tüüpi reoveepuhasti töötab efektiivselt ja väljavoolu parameetritel ei ületata piirnorme. Puhasti tööd mõjutab amortiseerunud kanalisatsioonitorustike kaudu torustikesse jõudev infiltratsioonivee hulk, mille tulemusena kõigub puhastile jõudev hüdrauliline koormus.

2.3.2.4 Sademeveekanalisatsioon Vana-Antsla alevikus sademeveetorustikud puuduvad. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

2.4 Tsooru küla Tsooru külas elab 2009. aasta alguse seisuga 255 inimest. Küla paikneb valla lõunaosas ligikaudu 7,5 km kaugusel Antsla linnast. Tsooru külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 44% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 32% kogu linna elanikest. Tsooru külas on ühisveevarustuses üks puurkaevupumpla, mis annab vajaliku joogivee. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Tsooru küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 20-50 meetrit või liivsasi 5-10 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tsooru külas asuva puurkaevu (katastri number 10844) geoloogiline läbilõige järgmine: o 21,4 meetri sügavuseni liivsavi ja saviliiv kruusa ja munakatega; o 21,4-40 meetri sügavuseni liiv; o 40-60 meetri sügavuseni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega; o 60-110 meetri sügavuseni liivakivi.

2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Tsooru küla ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal, mis annab veevõrku vett. Tsooru küla ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 111 elanikku. Kuna tegemist on hajakülaga, siis küla piirialadel asub palju talumajapidamisi, kus puudub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteem. Majapidamistel, millel puudub liitumine ühisveevärgiga, on rajatud oma puur- või salvkaev. Tsooru küla ühisveevärgi torustikud on enamuses monteeritud malmtorudest, mis on rajatud 1970-ndatel ning puuduvad täpsed andmed torustike läbimõõtude kohta. Malmtorustike kogupikkus veesüsteemi alal on ligikaudu 1940 m (vt lisad, joonis 5). Ettevõtted, mis kasutavad ühisveevärgi vett on AS Toomeoru ja AS Ako. Tsooru küla veesüsteemide omanikuks ja haldajaks on Antsla Vallavalitsus. Küla ühisveevarustuses kasutatakse järgmist puurkaevu: o Tsooru puurkaev ( katastri nr 10844); Puurkaev on rajatud 1966. aastal ja puurkaev saab vee Kesk-Devoni veekihist. Puurkaevu tootlikkus on 14,9 m 3/h ja puurkaevu staatiline veetase on 15,0 meetrit (joonis 14).

Joonis 14. Tsooru küla puurkaevpumpla (katastri nr 10844). Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Puurkaevu sisustus rekonstrueeriti 2004. aastal, mille käigus paigaldati veepuhastussüsteem. Pumplasse paigaldati 0,5 m 3 hüdrofoor ja väljuvale torustikule lisati veemõõtur. Samuti vahetati välja generaator. Tsooru puurkaev-pumplal on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon.

Alljärgnevalt on tabelis 37 analüüsitud Tsooru küla ühisveevarustussüsteemiga liitunud elanike ja ettevõtete poolt tarbitud veekoguseid 2008. aastal. Tabelis kajastatud andmed on saadud Antsla Vallavalitsuselt. Tabel 37. Tsooru küla ühisveevärgi piirkonna elanike ja ettevõtete veetarve ning veekaod 2008. aastal. Elanikud, töötajad Vee eritarve Veetarve arv l/d m3/d Tarbija ÜV-ga ühendatud elanikud Tsooru külas 111 75 8,3 Elukondlik kokku 111 75 8,3 AS Toomeoru 12 25 0,3 AS Ako 20 10 0,2 Ettevõtted kokku 32 - 0,5 KOKKU 143 - 8,8 Andmed: Antsla Vallavalitsus Kokku tarbiti Tsooru ühisveevärgi vett 2008. aastal ööpäevas ligikaudu 9 m3, millest elanike veetarve oli 8,3 m3. Arvestades ühisveevärgiga liitunud elanike arvuks 111 elanikku, siis on keskmine ööpäevane veetarve elaniku kohta ligikaudu 75 liitrit. Veekaod moodustasid ööpäevas ligikaudu 4,3 m3, mis on ligikaudu 33% toodetud veest. Suured veekaod võivad põhjustatud olla amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad.

2.4.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Tsooru külas saadakse tuletõrjevesi Tsooru paisjärvest. Tuletõrje veevõtu koht on maantee äärest (vt töö lisades esitatud joonis 5).

2.4.1.2 Joogivee kvaliteet Tsooru küla veesüsteemi veekvaliteedi analüüsid põhinevad 2008. aastal tehtud proovil (tabel 38). Veeproov on võetud veevärgist, mis annab kõige täpsema tulemuse, millise kvaliteediga vesi jõuab tarbijani. Samuti on veevõrgust tehtud joogivee mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirsisaldustele. Tabel 38. Tsooru küla ühisveevõrgu 2008. aasta veeproov veevõrgust Lubatud Tsooru küla prk Näitaja Ühik piirsisaldus* – kauplus Proovivõtu aeg 18.09.2008 Katastri nr 10844 Värvus mg/l Pt 5 Maitse palli 0 Lõhn 0 Hägusus NHÜ <1 pH 6,5 -9,5 7,4 Elektrijuhitvus 2500 μS/cm 466 Ammooniumioon 0,5 mg/l <0,05 NH 4-N Oksüdeeritavus 5 mgO 2/l Üldraud 200 µg/l <20 Mangaan 50 µg/l <10 Coli -laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Eelnevast tabelist 38 selgub, et Tsooru küla veevärgi vesi vastab nii terviseohutuse kui kvaliteedinõuetele, seega tarbijani jõuab normidele vastav joogivesi.

Tsooru küla veevarustussüsteemide seisukord: o Tsooru küla veevarustussüsteem baseerub Tsooru küla puurkaevpumplal; o Ühisveevarustusega on ühendatud 111 inimest, ülejäänud elanikel on oma puur- või salvkaevud; o Tsooru küla puurkaevpumpla (katastri nr 10844) on 2006. aastal rekonstrueeritud ja on heas seisukorras; o Puurkaevpumpla vesi vastab nii terviseohutuse- kui kvaliteedinõuetele; o Tsooru küla ühisveevärgi kogupikkus on ligikaudu 1940 m. Torustikud on rajatud 1970-ndatel ja on amortiseerunud; o Olemasolev veetorustik on rajatud paljudes kohtades läbi erakinnistute ning kohati läbi majade; o Tsooru külas on rajatud tuletõrje veevõtukoht Tsooru paisjärve äärde.

2.4.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Tsooru küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 83 küla elanikku. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta Antsla Vallavalitsusel täpne ülevaade puudub. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub osaline reovee infiltratsioon pinnasesse. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sademe- ja pinnasevett, kuna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on vana ning tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud. Ettevõtetest on ühiskanalisatsiooniga liitumine AS Toomeorul ja AS-l AKO. Ettevõtted suunavad Tsooru küla reoveepuhastisse ainult oma tegevuses tekkiva olmereovee. Antsla Vallavalitsusel puuduvad täpsed andmed kanalisatsioonitorustike läbimõõtude ja materjalide kohta. Tsooru küla ühiskanalisatsiooni skeemid on toodud töö lisades näidatud joonisel 5. Kokku on küla isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 1200 meetrit. Survekanalisatsioonitorustikku on ligikaudu 260 m pikkuses. Torustikud kuuluvad Antsla Vallavalitsusele. Tsooru külas formeeruv reovesi suunatakse isevoolselt Tsooru reoveepumplasse, mis asub küla põhjaosas. Pumplast edasi pumbatakse reovesi reoveepuhastisse.

2.4.2.1 Tsooru küla reostuskoormus Tsooru külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud ligikaudu 83 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 39). Kuna Tsooru küla ettevõtetes tekib

63 reovett ainult olmeblokis, siis võib ettevõtetelt tekkiva reovee liigitada olmereovee hulka. Arvutustes on arvestatud, et tööl tarbib inimene 30 liitrit vett päevas (Reovee väikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele veetarbe (vt tabel 39) andmetele võetud Tsooru puurkaevuga liitunutel elanike 75 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on võetud 1 inimekvivalent. Tabel 39. Tsooru küla reoveekogused ja reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud 83 83 1 75 83 6,2 5,0 elanikud Tsooru külas Ettevõtted - - - - - 0,4 - Ettevõtted kokku - - - - - 0,4 - Kanalisatsioon kokku 6,6 Infiltratsioon - - 60% - 4,0 - REOVESI KOKKU 83 10,6 5,0 Tsooru küla elanike ja asutuste poolt tekitatud reovee vooluhulk on ööpäevas ca 10 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas 6,2 m3 reovett, mis on ligikaudu 60% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5 kg BHT 7/d. 2008. aastal on analüüsitud Tsooru reoveepuhastisse tuleva reovee parameetreid. Alljärgnevas tabelis 40 on toodud puhastisse sissevoolava reovee näitajad. Tabel 40. Tsooru küla reoveepuhastisse siseneva reovee parameetrid. Heljum BHT Üld Üld Reoveepuhasti Proovivõtu aeg 7 N P (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Tsooru 18.11.2008 71 110 46 6,5 reoveepuhasti Andmed: Antsla Vallavalitsusest

2.4.2.2 Tsooru küla reoveepumplad Tsooru külas on üks reoveepumpla, mis asub küla põhjaosas. Pumplasse koguneb kogu küla reovesi, mis pumbatakse edasi reoveepuhastile (vt töö lisades esitatud joonis 5) Alljärgnevas tabelis 41 on kirjeldatud Tsooru ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveepumplat.

Tabel 41. Tsooru küla reoveepumpla ülevaade. Kasutatava Objekti tähis Objekti nimi pumba Üldhinnang mark Pumpla on pealisehitisega betoonrõngaspumpla. RPJ Tsooru reovee Tsooru reovee Dreno Reoveepumpla on rajatud 1980- ülepumpla ülepumpla ndatel ja on käesoleval ajal amortiseerunud. Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.4.2.3 Tsooru küla reoveepuhasti

Tsooru küla ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveed suunatakse Tsooru ringkanali tüüpi reoveepuhastile (joonis 15). Käesoleval ajal on reoveepuhasti täielikult amortiseerunud ning ei tööta. Reovesi suunatakse otse teise biotiiki. Puhasti esimest biotiiki ei kasutata, sest biotiik on kinni kasvanud ja mudastunud. Kohapealsel vaatlusel oli reoveepuhasti kinni kasvanud ning polnud pikemat aega töökorras olnud.

Joonis 15. Tsooru küla reoveepuhasti ja biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. 2009. aasta kevadel on planeeritud Tsooru reoveepuhasti rekonstrueerimine, mida finantseeritakse osaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt. Uus reoveepuhasti rajatakse 2009. aasta septembri lõpuks.

Praegu kehtivas vee-erikasutusloas on Tsooru küla reoveepuhasti biotiikide heitveeväljavoolus limiteeritud hõljuvaine ja BHT 7 sisaldus. Üldlämmastiku ja üldfosfori osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 42.

Tabel 42. Tsooru küla biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim Ühik nimetus lubatud kogus Heljum mg/l 50

BHT 7 mg/l 40 Heitvesi m3/kv 2 500 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabel 43 kirjeldab Tsooru reoveepuhasti biotiikidest väljuva heitvee parameetreid 2008. aastal. Tabel 43. Tsooru reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2008 II kvartal III kvartal Komponent Kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l Heljum 10 15

BHT 7 2,1 1 Üldlämmastik 4,4 4 Üldfosfor 0,2 0,43 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli 43 andmetest selgub, et 2008. aastal ei ületatud heitvee parameetreid, kuid kuna reoveepuhasti ei tööta, siis võib eeldada, et heitveeproovide tulemused on mõjutatud sademete lahjendusefektist.

Tsooru kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Tsooru küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 83 küla elanikku. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse;

• Kokku on aleviku isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 1200 meetrit. Survekanalisatsioonitorustikku on ligikaudu 260 m pikkuses;

• Olemasolev ühiskanalisatsioonisüsteem on tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud lekivad mõlemapoolselt. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on rajatud osaliselt läbi erakinnistute;

• Tsooru küla elanike poolt tekitatud reovee vooluhulk on ööpäevas ca 10 m3;

• 2009. aasta septembri lõpuks on Tsooru külasse rajatud uus reoveepuhasti, käesoleval ajal reoveepuhasti rajamistööd käivad.

2.4.2.4 Sademeveekanalisatsioon Tsooru külas puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse.

2.5 Kraavi küla Kraavi küla asub Antsla linnast ligikaudu 1,5 km kaugusel kirdes. Kraavi külas elab 2009. aasta alguse seisuga 220 inimest. Kraavi külas on ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteem rajatud kuuele korterelamule ja eramajadele. Kraavi külas on ühisveevarustusega ühendatud 135 inimest, mis on ligikaudu 61% kogu külas elavatest inimestest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 112 inimest, mis on kogu elanike arvust ligikaudu 51%. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on kasutusel üks puurkaev-pumpla. Asulas tekkiv reovesi puhastatakse küla loodeosas asuvas ringkanali tüüpi reoveepuhastis. Kraavi küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 20-50 meetrit või liivsasi 5-10 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Kraavi külas asuva puurkaevu (katastri number 10761) geoloogiline läbilõige järgmine: o 35 meetri sügavuseni saviliiv veerise ja kruusaga; o 35-60 meetri sügavuseni savi ja aleuroliit liivakivi vahekihtidega; o 60-75 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega; o 75-95 meetri sügavuseni liivakivi.

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Käesoleval ajal varustab veega küla ühisveevarustussüsteemi üks puurkaevpumpla, katastri numbriga 10761, mis annab vett ~135 tarbijale. Puurkaev-pumpla kuulub Antsla Vallavalitsusele. Puurkaevu ja veetorustike haldamise ja hooldamisega tegeleb samuti Antsla Vallavalitsus. Veevarustuse tarbeks on rajatud ligikaudu 450 m ühisveevarustuse torustikku. Enamasti on tegemist nõukogude ajal paigaldatud malm- ja raudtorudega, mille eluiga on üle 25. aasta, seega võib eeldada, et torustikud ei pea vett ja on amortiseerunud. Küla puurkaev asub asula keskusest idas. Puurkaevpumpla on rajatud 1972. aastal ja puurkaev asub muldes (joonis 16). Pumplas on reguleerimisseadena kaks nõukogudeaegset 3 m3 hüdrofoori.

Joonis 16. Kraavi küla puurkaevpumpla (katastri numbriga 10761). Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008. Kohapealsel vaatlusel oli puurkaevpumpla elektri- ja automaatikasüsteem vana ja amortiseerunud. Väljuvale torustikule on paigaldatud veemõõtja. 2003. aastal puurkaevpumpla rekonstrueeriti, mille käigus vahetati välja pumbad ja paigaldati rauaärastusfiltrid. Hüdrofoore ei vahetatud, kuna puurkaevu kitsa avause kaudu ei ole võimalik ilma puurkaevu konstruktsiooni lõhkumata hüdrofoore vahetada. Puurkaevpumplal on tagatud 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsoon. Lisaks küla elanikele on ühisveevarustusega ühendatud AS Eesti Energia kontor. Rohkem asutusi või ettevõtteid alevikus ühisveevarustusega ühendatud ei ole. Alljärgnevalt on tabelis 44 analüüsitud Kraavi küla elanike ja ühe ettevõtte poolt tarbitud veekoguseid 2008. aastal. Tabel 44. Kraavi küla elanike ja AS Eesti Energia veetarve ning veekaod 2008. aastal. Kraavi prk (katastri nr 10761) 2008. aastal Ööpäevane Ööpäevane 2008. aastal tarbitud keskmine keskmine Tarbijad Tarbijate arv väljapumbatud veekogused veetarve veekadu vesi (m 3) (m 3) (m 3) (m 3) Elanikud 135 1 283,0 3,5 1 606 0,7 AS Eesti Energia 5 50,0 0,2 Kokku 1 606 1 333,0 3,7 0,7 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli andmetes on näha, et küla elanike ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 3,5 m3, mis on ligikaudu 26 liitrit vett ööpäevas elaniku kohta. Antsla Vallavalitsuse andmeil on elanikud veega kokkuhoidlikud ning järvest tuuakse majapidamisse vett juurde, seetõttu on ka veetarbimine madal. Ettevõtte veetarve on ööpäevas ligikaudu 0,1 m3, moodustades kogu päevasest veetarbest ligikaudu 3%. Kokku tarbitakse külas ööpäevas ligikaudu 3,7 m3 vett. Veekaod on ööpäevas ligikaudu 0,7 m3 ehk 17% kogu toodetud veest. Kraavi küla olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonisel 6 (Kraavi küla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni üldskeemil).

2.5.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kraavi külas ei ole rajatud tuletõrjeveesüsteemi. Vajalik kustutusvesi saadakse lähimatest asulatest Vana-Antsla alevikust ja Antsla linnast (vt töö lisades joonised 1- 2 ja 4).

2.5.1.2 Joogivee kvaliteet Vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2008. ja 2006. aasta veeanalüüside põhjal. Veeanalüüsid on võetud veevärgist, mis näitab täpsemalt vee kvaliteeti, mis jõuab tarbijani. Kraavi küla veevõrgust võetud joogivee kvaliteeti kirjeldab tabel 45. Joogivee mikrobioloogilised analüüsid on samuti teostatud Kraavi küla veevärgist ja kõik näitajad vastavad kehtestatud piirsisaldustele Tabel 45. Kraavi küla joogivee kvaliteedianalüüs. Lubatud Kraavi prk Kraavi prk Kraavi prk Kraavi prk Kraavi prk Näitaja Ühik piirsisaldus* – eramu 1 – eramu 2 – eramu 3 – eramu 4 – korter Proovivõtmise 27.09.2006 27.09.2006 27.09.2006 27.09.2006 18.09.2008 aeg Katastri nr 10761 10761 10761 10761 10761 Värvus kraadi - - - 10 5 Hägusus NHÜ - - - 5 15 Lõhn palli - - - 1 1 pH 6,5 -9,5 - - - 7,4 7,5 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - - - 377 380 Ammooniumioon - - 0,07 0,5 mg/l - 0,06 NH 4-N Üldraud 200 µg/l 3400 5370 4400 749 2000 Mangaan 50 µg/l - - - 228 259 Coli -laadsed PMÜ/100 - - 0 - 0 bakterid ml PMÜ/100 - - Escherichia coli 0 - 0 ml * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Kraavi küla veevõrgust teostatud joogivee analüüs näitab, et vees on ülemäärane üldraua ja mangaani kontsentratsioon ning seega ei vasta vesi kvaliteedinõuetele. 2006. aasta veeproovid eramutest 1,2 ja 3 on võetud majapidamistest, mis asuvad puurkaevust kaugemal kui eramu nr 4. Veeanalüüsid näitavad, et puurkaevule lähemal olevas majapidamises on veevärgi vees vähem rauda, kui on kaugemal paiknevates majapidamiste vees. Kuna puurkaevu vesi puhastatakse, siis võib eeldada, et raua kõrge sisalduse tingivad amortiseerunud veevärgitorustikud.

Kraavi küla veevarustussüsteemide seisukord: o Kraavi külas on ühisveevarustusega liitunud 135 inimest; o Veega varustab küla ühisveevarustussüsteemi üks puurkaevpumpla, katastrinumbriga 10761. Kokku tarbitakse alevikus ööpäevas ligikaudu 3,7 m3 vett; o Puurkaevpumpla sisustus ja konstruktsioon on heas seisukorras. Puurkaevpumplal on tagatud 50-meetrine sanitaarkaitsetsoon; o Puurkaevpumplasse on rajatud veepuhastussüsteem, kuid veeproovid veevärgist näitasid, et vees on ülemäära üldrauda ja mangaani. Vee kvaliteeti võivad halvendada ka amortiseerunud torustikud; o Küla veetorustik on malm-ja raudtorudest. Veevarustustorustikud ei ole rajatud teede ja tänavate äärde, vaid läbivad erakinnistuid, mistõttu torustike hooldamine on raskendatud.

2.5.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kraavi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 112 inimest. Ettevõtteid ühiskanalisatsiooniga külas ühendatud ei ole. Reovesi tekib küla korterelamutes ja eramutes. Küla ühiskanalisatsioonisüsteemi on rajatud ligikaudu 890 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning reovesi voolab reoveepuhastini isevoolselt. Kraavi küla reovesi suunatakse ringkanali tüüpi puhastisse. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvestades süsteemi vanust on seisukord tõenäoliselt halb ning torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt. Suurte sadude aegselt tungib kanalisatsioonisüsteemi sadevett, mistõttu küla reoveepuhasti hüdrauliline koormus kõigub. Kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid hädapäraseid renoveerimistöid. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ei ole rajatud teede ja tänavate äärde, vaid läbivad erakinnistuid. Torustikel puuduvad servituudid, mistõttu torustike hooldamine on raskendatud.

2.5.2.1 Kraavi küla reostuskoormus Kraavi külas tekkivat reostuskoormust mõõdetud ei ole ning alljärgnevalt on toodud tabelis 46 Kraavi küla elanike poolt tekitatud reostuskoormus. Elanike poolt ööpäevas tekitatud reovee vooluhulgaks on arvutuslikult võetud elanike poolt ööpäevas tarbitud veekogused, mis vastavalt tabeli 44 andmetele on ligikaudu 26 liitrit ööpäevas.

Tabel 46. Kraavi küla arvutuslik reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud 112 112 1 26 112 2,9 6,7 elanikud Kraavi külas Infiltratsioon - - 60% - 1,7 - REOVESI KOKKU 112 4,7 6,7 Kraavi küla elanike poolt tekkinud reovee keskmine vooluhulk on ööpäevas 4,7 m3 ja ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 6,7 kg BHT 7/d. Tõenäoliselt jõuab sademeterohkel perioodil reoveepuhastile reovett rohkem kui arvutuslikult küla elanikud tekitavad, kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud on osaliselt amortiseerunud, mistõttu torustikku tungib infiltratsioonivesi. Antsla Vallavalitsuse andmeil on infiltratsioonivee koguseks ligikaudu 60% kogu vooluhulgast. 2008. aastal on analüüsitud Kraavi küla reoveepuhastisse tuleva reovee parameetreid. Alljärgnevas tabelis 47 on toodud puhastisse sissevoolava reovee näitajad. Tabel 47. Kraavi küla reoveepuhastisse siseneva reovee parameetrid. Heljum BHT7 ÜldN ÜldP Reoveepuhasti Proovivõtu aeg (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Kraavi 18.11.2008 13 31 28 2,8 reoveepuhasti Andmed: Antsla Vallavalitsus

2.5.2.2 Kraavi küla reoveepuhasti Kraavi külas on 2008. aastal rekonstrueeritud olemasolev ringkanal-tüüpi reoveepuhasti (joonis 17). Rekonstrueerimise käigus vahetati välja olemasolevad puhasti seadmed, korrastati ümbrus ning uuendati elektri- ja automaatikasüsteemi.

Joonis 17. Kraavi küla reoveepuhasti ja biotiik. Fotod: OÜ Alkranel 19.12.2008.

Ringkanalile järgneb järelpuhastina biotiik kogupindalaga 900 m2. Puhasti rekonstrueerimisel puhastati ka biotiik ja korrastati selle ümbrus. Biotiigist väljuv heitvesi suunatakse kraavi, kust edasi voolab heitvesi Lambahanna ojja. Kehtivas vee erikasutusloas on Kraavi küla reoveepuhasti biotiigi heitveeväljavoolus limiteeritud hõljuvaine ja BHT 7 sisaldus. Üldlämmastiku, üldfosfori ja pH (kui see on väiksem kui 6 ja suurem kui 9) osas vee-erikasutusloas piirkontsentratsioone määratud ei ole, kuid koormuse pealt arvutatakse saastetasu. Reoveepuhastile järgneva biotiigi heitveele esitatud piirkontsentratsioonid on esitatud tabelis 48. Tabel 48. Kraavi küla reoveepuhasti biotiikidest väljuvale heitveele kehtestatud parameetrid. Saasteaine Suurim lubatud nimetus Ühik sisaldus Heljum mg/l 50

BHT 7 mg/l 40 Heitvesi m3/kv 4 000 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabel 49 kirjeldab Kraavi küla reoveepuhasti biotiikidest väljuva heitvee parameetreid 2008. aastal. Tabel 49. Kraavi küla reoveepuhasti biotiikidest väljavoolava heitvee analüüsitulemused. 2008 I kvartal II kvartal III kvartal Kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Komponent mg/l mg/l mg/l Proovivõtu aeg 28.01.2008 7.05.2008 18.11.2008

BHT 7 31 16 6,7 Heljum 43 28 17

Üld fosfor 5,4 2,7 20 Üldlämmastik 32 14 4,3 Andmed: Antsla Vallavalitsus

Kraavi küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Kraavi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 111 elanikku,

• Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ei ole rajatud teede ja tänavate äärde, vaid läbivad osaliselt erakinnistuid. Torustikel puuduvad servituudid, mistõttu torustike hooldamisega võib tekkida tulevikus probleeme;

• Ringkanali tüüpi reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2008. aastal ning töötab efektiivselt ja väljavoolu parameetritel ei ületata piirsisaldusi. Puhasti tööd mõjutab amortiseerunud kanalisatsioonitorustike kaudu torustikesse jõudev infiltratsioonivee hulk, mille tulemusena kõigub puhastile jõudev hüdrauliline koormus.

2.5.2.3 Sademeveekanalisatsioon Kraavi külas sademeveetorustikud puuduvad. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

2.6 Haabsaare küla Haabsaare küla asub Antsla valla edelaosas ligikaudu 6,5 km kaugusel Antsla linnast. 2009. aasta alguse seisuga elab külas 34 inimest. Haabsaare külas asub Haabsaare raamatukogu, tegutseb neli osaühingut ja 17 väikeettevõtjat. Ühiskanalisatsiooni ja –veesüsteem on rajatud küla keskusesse, kus vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud 5 korrusmaja ja mõni eramaja. Ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga on külas liitunud 22 elanikku. Korrusmajades on mitmed korterit tühjad, mistõttu on ka vee ja kanalisatsiooniga liitujaid vähe. Küla keskuses formeeruv reovesi suunatakse isevoolselt küla kirdeservas paiknevasse reoveepuhastisse, mis koosneb kahest biotiigist. Haabsaare küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala, kus moreeni paksus on 20-50 meetrit või liivsasi 5-10 meetrit. Eesti Geoloogiakeskuse puurkaevude geoloogiliste läbilõigete andmebaasi alusel on Tsooru külas asuva puurkaevu (katastri number 10856) geoloogiline läbilõige järgmine: o 10 meetri sügavuseni saviliiv kruusa ja munakatega; o 10-31 meetri sügavuseni savikas kruus munakatega; o 31-42 meetri sügavuseni kruus munakatega; o 42-61 meetri sügavuseni kruus ja veeris munakatega; o 61-70 meetri sügavuseni kruus munakatega; o 70-78 meetri sügavuseni savi; o 78-100 meetri sügavuseni liivakivi.

2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Haabsaare küla keskasulas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud korterelamute piirkonnas. Ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal, katastrinumbriga 10856 (joonis 18). Ühisveevõrku on ühendatud kokku ligikaudu 22 inimest. Puurkaevpumpla omanik on Antsla Vallavalitsus. Puurkaevpumpla on rajatud 1970. aastal ja vett võetakse Kesk-Devoni veehorisondist. Puurkaevu staatiline veetase on 8,50 meetrit ja deebit 4,44 l/s. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 0,3 m 3 hüdrofoor.

Joonis 18. Haabsaare küla puurkaev-pumpla (katastri nr 1834). Fotod: OÜ Alkranel 19.12 .2008. Puurkaevpumpla hoone ja sisustus on amortiseerunud. Puurkaevu põrandale koguneb vett, torustikud on roostes ning puudub rauaärastussüsteem. Puurkaevul ei ole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon (lähim objekt asub 29-meetri kaugusel). Alljärgnevalt on tabelis 50 analüüsitud Haabsaare asula ühisveevärgist tarbitud veekoguseid 2008. aastal. Tabel 50. Haabsaare küla elanike veetarve 2008. aastal. Haabsaare prk (katastri nr 10856) 2008. aastal 2008. aastal Ööpäevane Ööpäevane Tarbijad Tarbijate arv väljapumbatud tarbitud keskmine keskmine vesi (m 3) veekogused (m 3) veetarve (m 3) veekadu (m 3) Elanikud 22 657 604,4 1,7 0,1 Kokku 657 604,4 1,7 0,1 Andmed: Antsla Vallavalitsus Tabeli andmetes on näha, et Haabsaare küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 1,7 m3. Veekaod moodustavad hinnanguliselt 0,1 m3/d. Arvestades, et Haabsaare külas on ühisveevärgiga liitunud 22 inimest, siis keskmiseks ööpäevaseks veetarbeks on ligikaudu 75 liitrit. Keskmine veekadu toodetud veest on ligikaudu 8%. Haabsaare küla keskasulas on kokku ühisveevarustussüsteemis ~120 meetrit veetorustikku, mis on rajatud 1980-ndatel aastatel. Ühisveevarustuse torustiku omanikuks on Antsla Vallavalitsus. Haabsaare küla keskasulas ei ole asutusi või suuri ettevõtteid, mis oleks liitunud ühisveevärgiga. Haabsaare küla keskasula olemasolevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades näidatud joonisel 7 (Haabsaare küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemil).

2.6.1.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Haabsaare külas on elamute piirkonnas tiik, kuhu on rajatud tuletõrje veevõtukoht (vt töö lisades esitatud joonist 7)

2.6.1.2 Joogivee kvaliteet Haabsaare küla ühisveevarustussüsteemi vee kvaliteeti kirjeldatakse käesolevas töös 2008. aasta veeanalüüside põhjal. Proovid on võetud puurkaevust peale hüdrofoori ja veevärgist. Haabsaare küla puurkaevu vee kvaliteeti olulisemate joogiveele esitatavate parameetrite osas kirjeldab tabel 51. Joogivee mikrobioloogilised analüüsid on teostatud samuti Haabsaare küla veevärgist, mille tulemustest on näha, et analüüsitud näitajad vastavad kehtestatud piirsisaldustele. Tabel 51. Haabsaare küla joogivee kvaliteet. Lubatud Haabsaare Haabsaare prk - Näitaja Ühik piirsisaldus* prk korter Proovivõtu aeg 25.03.2008 18.09.2008 Katastri nr 1085 6 10856 Värvus kraadi 10 Hägusus NHÜ >40 Lõhn palli 0 Maitse palli 0 pH 6,5 -9,5 7,2 Elektrijuhitvus 2500 μS/cm 545 Ammooniumioon 0,5 mg/l 0,3 NH 4-N Üldraud 200 µg/l 9 300 13 000 Mangaan 50 µg/l 337 328 Coli -laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Antsla Vallavalitsus Joogivee analüüsiandmete kohaselt on Haabsaare puurkaevu vees väga suur üldraua ja mangaani kontsentratsioon, mis ületavad lubatud piirsisaldust üldraua osas 65- kordselt ja mangaani puhul 7-kordselt.

Haabsaare küla veevarustussüsteemide seisukord: o Haabsaare küla ühisveevarustussüsteem on välja ehitatud küla keskasulas. Ühisveevarustussüsteemi varustab veega üks puurkaevpumpla. Puurkaev-pumplast võetud joogivee analüüsitulemuste järgi ei vasta vesi kvaliteedinõuetele; o Olemasoleva ühisveevarustussüsteemi torustikud on rajatud 1970-datel aastatel. Ühisveevarustussüsteemi torustikud on tõenäoliselt amortiseerunud ning ei ole vettpidavad; o Olemasolev ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumpla hoone ja sisustus on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

2.6.2 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Haabsaare külas on ühiskanalisatsiooni teenusega haaratud ~65% kogu küla elanikkonnast (22 inimest). Kõik ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanikest on ühendatud ka ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Haabsaare külas on isevoolset kanalisatsioonitorustikku rajatud ligikaudu 230 meetrit ning biotiikideni voolavad reoveed isevoolselt. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukord on süsteemi vanust arvestades tõenäoliselt halb, mistõttu torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt.

2.6.2.1 Haabsaare küla reostuskoormus Alljärgnevalt on toodud tabelis 53 arvutuslikult välja Haabsaare küla elanike poolt tekitatud reoveekogused. Haabsaare külas ei ole ettevõtteid, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, mistõttu reostuskoormuse põhjustavad ainult elanikud. Haabsaare küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elanike veetarbeks on reostuskoormuse hindamisel arvutuslikult võetud 75 liitrit ööpäevas. Tabel 52. Haabsaare küla arvutuslikud reoveekogused 2008. aastal. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT 7 Reostuskoormuse tekitaja töötajad koormus eritarve koormus hulk kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Haabsaare külas 22 22 1 75 22 1,7 1,3 Infiltratsioon - - 60% - 1,0 - REOVESI KOKKU 22 2,6 1,3

Haabsaare küla elanike poolt tekkinud arvutuslik ööpäevane reovee vooluhulk on ligikaudu 2,6 m3. Kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on vanad ja osaliselt amortiseerunud, siis toimub tõenäoliselt vihmastel perioodidel infiltratsioonivee tungimine ühiskanalisatsioonisüsteemi, mistõttu reaalsed reoveekogused võivad erineda arvutuslikest andmetes. Antsla Vallvalitsuse andmeil on infiltratsioonivee koguseks ligikaudu 60% kogu vooluhulgast. Samas on tegemist hinnangulise näitajaga, mis ei pruugi ühtida reaalse situatsiooniga.

2.6.2.2 Haabsaare küla reoveepuhasti Ühiskanalisatsioonisüsteemis formuleeruv reovesi voolab isevoolselt küla kirdeosas paiknevatesse biotiikidesse (joonis 19). Haabsaare reoveepuhasti väljavoolu parameetreid ja seire sagedust ei reguleeri vee-erikasutusluba, mistõttu ei ole analüüsitud biotiikidesse sissetuleva reovee koostist ega väljuva heitvee parameetreid.

Joonis 19. Haabsaare küla biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 19.12 .2008. Biotiigid on suurvee ajal üle ujutatud ning samuti põhjustavad probleeme kopratammid, mis takistavad biotiikide väljavoolu kraavi. Haabsaare küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

• Haabsaare küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 22 küla elanikku;

• Olemasolev ühiskanalisatsioonisüsteem on tõenäoliselt amortiseerunud. Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, mistõttu ning sademeterohkel perioodil jõuab torustikku rohkesti infiltratsioonivett;

• Haabsaare reovesi suunatakse isevoolselt kahte biotiiki, mille väljavoolu parameetreid ei reguleeri vee-erikasutusluba.

2.6.2.3 Sademeveekanalisatsioon Haabsaare külas sademeveetorustik puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Haabsaare külas puuduvad asfalteeritud alad, kust oleks vajalik eraldi sademevee kokku kogumine ning torustiku kaudu suublasse juhtimine.

3 Seadusandlik taust

3.1 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 Antsla valla arengukavas aastateks 2008-2011 on üheks visiooniks arendada valla infrastruktuuri sh ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme. Rootsis asuva Säffle kommuuni abiga on renoveeritud Lusti veepuhastusjaam ning Antsla valla puhastusseadmed. Koostöös Säffle kommuuni ja Rootsi arenguagentuuriga on 2003. aastal valminud ühise veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 aastaks.

3.2 Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid Antsla vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas investeeritud peamiselt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisse. Rekonstrueeritud on puurkaevpumplaid ja reoveepuhasteid. Torustike puhul on peamiselt tehtud remonttöid ning perspektiivis vajavad torustikud rekonstrueerimist. Perspektiivis on planeeritud tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine kõigile Antsla linnas elavatele inimestele. Alevikes ja külades rekonstrueeritakse olemasolevad amortiseerunud vee- ja kanalisatsiooniobjektid ning uusi liitumispunkte ei planeerita. Antsla linn on ühinenud Emajõe-Võhandu valgala (Võru alamprojekt) ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga, mida toetatakse Ühtekuuluvusfondi poolt. Projekti eesmärk on viia Emaõe-Võhandu valgalas paiknevate omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse EL direktiividega. Projektiga on haaratud 28 kohalikku omavalitsust Tartumaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaalt. Võru alamprojekti eesmärk on Emajõe ja Võhandu valgalal paiknevate asumite elanikke varustada senisest rohkem ühisveevärgiga ja ühendada neid kanalisatsioonisüsteemiga (keskmiselt saavutada kuni 95% elanikkonna liitumine); vähendada veekadusid (keskmiselt saavutada kuni 5-10%); vältida puhastamata reovee sattumist pinnavette, pinnasesse ja põhjavette; vähendada infiltratsioonivee sattumist kanalisatsioonivõrku (keskmiselt saavutada kuni 10%). Projekt koosneb kolmest iseseisvast alamprojektist . Ühtekuuluvusprojekti raames tehakse Antsla linnas järgmised tööd: • rajatakse/rekonstrueeritakse veetorustikke kogupikkuses ca 18 km; • rajatakse/rekonstrueeritakse isevoolset kanalisatsioonitorustikku ca 17 km; • rajatakse survekanalisatsioonitorustikku ca 3 km; • rajatakse 14 reoveepumplat ja rekonstrueeritakse 1 reoveepumpla; • rajatakse veetorustike majaühendusi kogupikkuses ca 5 km; • rajatakse kanalisatsioonitorustike majaühendusi kogupikkuses ca 4 km. Antsla linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis/rajamistööd vältavad 2009-2010. a.

Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojektist välja jäävate asulate (Kobela alevik, Vana-Antsla alevik, Lusti küla, Tsooru küla, Kraavi küla ja Haabsaare küla) vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine toimub läbi siseriiklike keskkonnaprogrammide. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja väljaehitamine tuleb teostada tõenäoliselt etapiviisiliselt. Kindlasti tuleb etappide planeerimisel arvestada valla finantsvõimalustega. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Järgnevalt on välja toodud Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas.

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ja vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis käsitleb vee kaitse ja kasutamise kavandmaist ühtse tegevusraamistiku põhimõtetest lähtuvalt. Tegevusraamistiku elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Valgalapõhise veemajanduse korraldamiseks määravad kõik liikmesriigid oma territooriumil asuvad vesikonnad ning pädevad asutused. Valgalade majandamise põhiüksusteks moodustatud vesikonnad on määratud Vabariigi Valitsuse määruse alusel, millest tulenevalt on Eesti territooriumil kolm vesikonda – Lääne-Eesti, Ida-Eesti ning Koiva vesikonnad. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Seda tehes võivad liikmesriigid arvesse võtta kulude katmise sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tagajärgi ning kõnealuse piirkonna geograafilisi ja kliimatingimusi. • Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad:

o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes. • Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009;

o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Direktiivi nõuete täitmiseks tuleb kõikide üle 2000 ie reoveekogumisaladel välja ehitada ühiskanalisatsioon ja rekonstrueerida olemasolev amortiseerunud kanalisatsioonisüsteem. Lisaks tuleb nõuetega vastavusse viia kõik üle 2000 ie reoveekogumisaladel paiknevad reoveepuhastid. Samuti tuleb nõuetega vastavusse viia kõik üle 2000 ie reoveekogumisaladel paiknevad reoveepuhastid. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Liikmesriigid peavad tagama, et asulareoveepuhastid projekteeritakse ja ehitatakse ning käitatakse ja hooldatakse nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud.

Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

3.3 Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava oluliseks eesmärgiks on veekogude ja põhjavee seisundi halvenemise vältimine. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid on järgmised: • elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega; • põhjavett kasutatakse säästvalt, tagatakse väärtuslike allikate kaitse ja reostunud põhjaveega alade kontroll; • pinnaveekogude hea seisundi saavutamine või hoidmine; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine ja säästva maakasutuse tagamine põllumajanduses; • veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; • veekogude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, st ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Võrtsjärve alamvesikonnas on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, mistõttu põhjaveega alamvesikonnas hetkel suuri probleeme ei ole. Samas tuleb vältida edaspidise kahju tekitamist intensiivse põllumajanduse, heitvee juhtimise pinnasesse või otse põhjavette ja majandustegevuse tulemusena. Põhjavee kaitse seisukohalt on väga oluline, et tiheasustusalas oleks välja ehitatud ühiskanalisatsioon. Hajaasustusalal võiks reoveekäitluse lahendada looduslikemate vahenditega, näiteks lodud, biotiigid jms. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele.

3.4 Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid.

Veemajanduskava eesmärgiks joogivee valdkonnas on kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega. Kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega. Pinnavee puhul on eesmärkideks pinnaveekogude võimalikult looduslähedase seisundi, vee kvaliteedi ja varude tagamine. Veekogude seisundi halvenemise vältimiseks on oluline jälgida reoveepuhastite, eelkõige nende, millede eesvooluks on veekogu, tööefektiivsust ning samas vähendades saasteainete emissiooni loodusesse. Põhjaveevaldkonnas on eesmärkideks põhjavee kvaliteedi ja varude säilitamine.

3.5 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2009, 3, 15. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase-ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 1 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. § 4 lõige 4 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

3.6 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (viimati muudetud RT I 2009, 3, 15). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2 : Vee erikasutusluba peab olema, kui: võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m 3/d; võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3/d; võetakse mineraalvett; juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; uputatakse tahkeid aineid veekogusse; toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. § 8 lõige lõige 3 : Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele. § 11 : Vee erikasutusõiguse tasu makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 13 lõige lõige 6 : Vee erikasutajal on õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. § 13 1 lõige lõige 1 : Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab joogivee käitlejal olema luba. § 13 2 lõige lõige 1: Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m 3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. § 132 lõige lõige 2: Joogivee käitleja tagab joogivee vastavuse käesoleva seaduse ja rahvatervise seaduse nõuetele ning nende seaduste alusel joogiveele kehtestatud õigusaktide nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti. § 21: Veekasutaja on kohustatud: kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid; hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike

õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle; korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras; järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist; esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 24 lõige 1 : Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. § 24 lõige lõige 2: Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. Kui reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses puudub, sõltuvad nõuded reoveepuhasti reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. § 24 lõige lõige 7: Kõik Eesti veekogud on reostustundlikud heitveesuublad. § 24 1 lõige lõige 2 : Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. § 24 1 lõige lõige 6 : Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. § 24 1 lõige lõige 7 : Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. § 24 1 lõige lõige 8 : Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 26 lõige lõige 2: Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või põhjaveekihi reostumist. § 28 lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveest ühe puurkaevuga; 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse

85 vooluveekogust; veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. § 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. § 32 lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse. § 32 Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. § 32 lõige 3 : Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek.

3.7 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste § 2 lõige 1 . Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus § 6 lõige 1 . Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 34. Munitsipaalomand § 34 lõige 1 . Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. § 34 lõige 2 . Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 34 lõige 3 . Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta

86 antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. § 34 lõige 4 . Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 37. Arengukava § 37 lõige 1 . Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. § 37 lõige 2 . Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

3.8 Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 5. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 6. Omanik Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. § 33. Valdaja § 33 Lõige 1 . Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. § 33 lõige 2 . Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. § 33 lõige 3 . Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. §64 1. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu

87 muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. § 119. Kinnisasja omandamise tehing § 119 lõige 1 . Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. § 119 lõige 2 . Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. §120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks §120 lõige 1 . Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. §120 lõige 2. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. §120 lõige 3. Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. § 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus § 127 lõige 1. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. § 127 lõige 2 . Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. §134. Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. 2. jaotis Naabrusõigused: § 143. Kahjulikud mõjutused § 143 lõige 1 . Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. § 143 lõige 2 . Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

3. jaotis Teed ning tehnovõrgud-ja rajatised: §158. Tehnovõrgud ja -rajatised Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.

3.9 Planeerimisseadus § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 1 Lõige 3. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. § 1 Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. § 1 Lõige 5. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87) sätestatud juhtudel ja korras. § 2. Planeering Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;

4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 9. Detailplaneering § 9 lõige 1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. § 9 lõige 2. Detailplaneeringu eesmärgid on: • planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; • krundi ehitusõiguse määramine; • krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; • tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kujade määramine; • tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; • keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; • servituutide vajaduse määramine; • vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; • kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. § 9 lõige 3. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

§ 9 lõige 4. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. § 9 lõige 5 . Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. § 9 lõige 6 . Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. § 9 lõige 7 . Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. § 9 lõige 8 . Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. § 9 lõige 9 . Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras. § 9 lõige 10 . Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: • tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; • muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. § 9 lõige 11 . Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. § 9 lõige 12 . Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja

91 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 30. Kinnisasja võõrandamine Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

3.10 Ehitusseadus §1. Seaduse reguleerimisala §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §1 lõige 2. Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. §1 lõige 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §1 lõige 4. Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. §14. Tehnovõrgud ja -rajatised §14 lõige 1. Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja

92 omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või - rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. §14 Lõige 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist.

3.11 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. § 2 lõige 2 : Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. § 2 lõige 3 : Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 53 ja 54 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 53, 54 ja 55 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja asukohajärgsel tervisekaitsetalitusel (edaspidi tervisekaitsetalitus). § 1 lõige 5 kohaselt on Tervisekaitsetalitusel õigus anda müümisluba vee erikasutajale, kui on kindlaks määratud, et ükski kõrvalekaldumine joogivee kvaliteedinõuetest ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja joogiveega varustamist selles piirkonnas ei saa tagada muul viisil. Tabel 53. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0

Tabel 54. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l 3 Nitrit 0,50 mg/l 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l 4 ja 6 Plii 10 µg/l PAH 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloro- ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide sum 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l 1 Efektiivdoos 0,10 mSv/a 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l 10 ja 12 Märkus 1 Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. Märkus 2 Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid.

Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO 3) / 50 + (NO 2) / 3 = 1. (NO 3) ja (NO 2) tähistavad nitraadi ja nit riti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidi d, akaritsiidid, algitsii did, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Märkus 5 Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piir sisaldus 0,030 µg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab kogusel iselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3 -cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaa n ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10 Uuri ngute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium -40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab ki irguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triit iumi määramisest loobuda.

Tabel 55. Indikaatorid joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm –1 20 C juures Jääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/l Kloriid (Märkus 1) 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l

Oksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O 2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat (Märkus 1) 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik (Märkus 1) Hägusus (Märkus 5) Tarbijale vastuvõetav, NTU ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100ml (Märkus 7) Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/l Efektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku si saldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut.

Märkus 6 Näitajat tule b uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega

Märkus 7 Näitaja määramine on vajal ik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.

Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.

Märkus 9 Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu

Märkus 10 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.

3.12 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. § 3 lõige 1 järgi lähtutakse joogiveeallika valikul riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja (edaspidi taotleja ) poolt prognoositud veevajaduse. § 3 lõige 2 kohaselt on joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav põhjavesi klassifitseeritav tabelis 57 toodud näitajate piirväärtuste järgi. § 3 lõige 3 põhjal ei tohi pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, valida joogiveeallikaks. § 3 lõige 4 võib juhul kui muud joogiveeallikad puuduvad lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. § 5 lõige 1. Joogivee tootmiseks põhjaveest alla 500 m 3 ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha ühekordne põhjavee kvaliteedi uuring. Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada tabelis 56 toodud näitajate piirväärtusi. § 5 lõige 2. Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima tabelis 57 toodud näitajate suhtes. § 5 lõige 3. Kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa tabelis 56 esitatud piirväärtusi, ei ole vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas ega määrata vees antimoni, arseeni, baariumi, benseeni, boori, elavhõbeda, fenoolsete ühendite, kaadmiumi, kroomi, nikli, pestitsiidide, plii, seleeni, tsüaniidide ja vase sisaldust tervisekaitsetalituse või tema kohaliku osakonna nõusolekul. § 6 lõige 1. Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. § 6 lõige 3. Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine; 2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.

Tabel 56. Joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee jaotamine kvaliteediklassideks näitajate piirväärtuste alusel. Kvaliteedi- Kvaliteedi- Kvaliteedi- Jrk nr Näitaja Ühik klass I klass II klass III Keemilised näitajad 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 2 Antimon µg/l 5 5 5 3 Arseen µg/l 10 10 10 4 Baarium mg/l 1 2 4 5 Benseen µg/l 1 1 1 6 Benso(a)püreen µg/l 0,01 0,01 0,01 7 Boor mg/l 1 1 2 8 Elavhõbe µg/l 1 1 1 9 Elektrijuhtivus µS cm–1 20 °C juures 2500 2500 2500 10 Hägusus NTU 1,5 2 3 11 Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,001 0,001 12 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 13 Kaadmium µg/l 5 5 5 14 Kloriid mg/l 250 250 350 15 Kroom µg/l 50 50 50 16 Lõhn Pall 2 2 3 17 Mangaan µg/l 50 100 200 18 Naatrium mg/l 200 200 350 19 Nikkel µg/l 20 20 20 20 Nitraat mg/l 50 50 50 21 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 23 Pestitsiidid µg/l 0,1 0,1 0,1 24 Plii µg/l 10 10 10 25 Raud µg/l 200 1000 10 000 26 Sulfaat mg/l 250 250 350 27 Seleen µg/l 10 10 10 28 Tsüaniid µg/l 50 50 50 29 Vask mg/l 2 2 2 Vesinikioonide 30 kontsentratsioon pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 31 Värvus pall 5 5 10 Radioloogilised näitajad 32 Triitium Bq/l 100 100 100 33 Efektiivdoos mSv/ aastas 0,1 0,1 0,1 Mikrobioloogilised näitajad 34 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 35 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 36 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 100 ≤300 37 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10

Tabel 57. Joogiveeallika kasutuselevõtul põhjaveest analüüsitavad näitajad Keemilised näitajad Keemilised näitajad Ammoonium Nitrit Antimon Oksüdeeritavus Arseen Pestitsiidid Baarium Plii Benseen Raud Benso(a)püreen Sulfaat Boor Seleen Elektrijuhtivus Tsüaniid Elavhõbe Vask Hägusus Vesinikioonide kontsentratsioon Fenoolsed ühendid Värvus Fluoriid Radioloogilised näitajad Kaadmium Triitium Kloriid Efektiivdoos Kroom Lõhn Mikrobioloogilised näitajad Mangaan Coli-laadsed bakterid Naatrium Enterokokid Nikkel Escherichia coli Nitraat Kolooniate arv 22 °C

3.13 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. § 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; • 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; • 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. § 2 lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m;

• torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, mille puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.

3.14 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/ööp ühe kinnisasja vajadusteks. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m 3/ööp ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/ööp kuni 500 m3/ööp, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m 3/ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

3.15 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1 : lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms).

100

§ 3 lõige 2 : Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3 : Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4 : Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. § 3 lõige 5 : Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 4 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused. Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. § 5 Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. § 5 lõige 2: Reostusnäitajate piirväärtuse all mõistetakse käesolevas määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. § 5 lõige 3: Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse protsentides. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1 : Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele; oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

101

§10 lõige 1 : Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2 : Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m 3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m 3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6 : Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT 7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.

Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 58 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas. Tabel 58. Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75 Heljuvainesisaldus 25 ≥80 Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad tabelis 59 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele.

102

Tabel 59. Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum 1 15 ≥90 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor 2 1,0 ≥80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus 1 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus 1 15,0 ≥ 70 Naftasaadustesisaldus 2 1,0 ≥ 75 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

103

4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Antsla Vallavalitsuse ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide komplekseks arendamiseks Antsla vallas; • Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud joonised 8-14). • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Antsla Vallavalitsus; • Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Antsla Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; • Antsla valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Koiva vesikonna Võrtsjärve ja Mustjõe alamvesikondade veemajanduskavades püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Vastavalt Veeseaduse § 24 1 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. 104

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.; • Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Direktiivi kohaselt ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest; • Lähtuvalt toetuse andmise alustest Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013, ettevalmistatud projektitaotlustest ja Ühtekuuluvusfondi raames teostatavatest investeeringutest on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti abikõlbulikest kuludest), seega Antsla Vallavalitsuse omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15%. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Ühtekuuluvusfondist taotlevate projektide omafinantseeringuks 20%, kuna tõenäoliselt investeerimisvajak ei ole alati 100%. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et (KOV) omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Oluline on arvestada järgmiste Ühtekuuluvusfondi projektidele seatud järgmiste kriteeriumidega: Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Alla 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Alla 50 inimese asulates või väljaspoole reoveekogumisalasid planeeritud tegevusi ei finantseerita; Toetust ei anta tegevuseks, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitatakse uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus on üle 50% elamuid, millele on ehitusluba antud pärast 01. jaanuari 2005 aastal;

Toetust ei anta tegevuseks, kus rekonstrueeritakse ja ehitatakse sademeveesüsteeme. • Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud;

105

• Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Antsla linnas torustikud ja rajatised aastatel 2009-2010, mille tulemusena on võimalik liita tulevikus ligikaudu 100% Antsla linnas elavatest elanikest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Kobela alevikus, Vana-Antsla alevikus, Tsooru külas, Kraavi külas ja Haabsaare külas rajatakse ja rekonstrueeritakse torustikud ja rajatised aastatel 2010-2021 KIK- ist saadava toetuste abil; • Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee-ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 60 esitatud hindadest. Tabel 60. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (kr) Veevõrgu rekonstrueerimine survetoru kruusateel, pinnaseteel või haljasalal m De32-De110 1500 survetoru kõvakattega alal m De32-De110 1700 majaühendus tk 10000 Veevõrgu rajamine survetoru kruusateel, pinnaseteel või haljasalal m De32-De110 1500 survetoru kõvakattega alal m De32-De110 1700 majaühendus tk 10000

KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine isevoolne kan.toru kõvakattega alal m De160-De315 1900 isevoolne kan.toru kruusateel, pinnaseteel või haljasalal m De160-De315 1700 majaühendus tk 10000 Kanalisatsioonivõrgu rajamine isevoolne kan.toru kõvakattega alal m De160-De315 1900 isevoolne kan.toru kruusateel, pinnaseteel või haljasalal m De160-De315 1700 majaühendus tk 10000 kan.survetoru kõvakattega alal m 1700 kan.survetoru kruusateel, pinnaseteel või haljasalal m 1500

Vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte:

106

1. vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Antsla vallas; • kaasa aidata Antsla valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid • Eesti Põhikaarti M 1:20 000; • Antsla valla arengukava 2003-2011. Antsla Vallavalitsus, 2006; • Tsooru kandi arengukava 2006-2010; • Seletuskiri Antsla Vallavolikogu määruse eelnõu „2009. aasta eelarve“ juurest; • Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava. Tallinn, 2007; • Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava. Tallinn, 2007; • Kagu-Eesti piirkondlike prügilate arvu määramine ja asukohtade eelvalik • Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965 • Kagu-Eesti kliimaressursside ülevaade. Jaak Jaagus • Põhjaveeseire ja metoodika. Keskkonnaministeerium. • Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

107

5 Vee-ettevõtte tugevdamine Antsla vallas haldab ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme Antsla Vallavalitsus. Samuti kuuluvad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad Antsla Vallavalitsusele. Tulevikus oleks otstarbekas, kui Antsla vallas tegeleks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni süsteemide haldamisega vee-ettevõte. Piirkonna ühine vee-ettevõte vähendab haldamisega seotud kulutusi ning seega tõstab kogu süsteemi jätkusuutlikkust. Uue ettevõtte rajamine loob toimiva ja efektiivse vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutaja olemasolu eeldused ka jätkuvate abisummade kaasamiseks. Arvestades vee-ja kanalisatsiooniteenuste müügi kasvu ning vallavalitsuse käsutuses olevate ressursside kiiret suurenemist on vajalik tagada toimivate finantskontrolli mehhanismide olemasolu ning kontroll nii tulude kui ka kulutuste üle. Tulevikus on vajalik luua toimiv klientide andmebaas, mis sisaldab nii varasemate kui uute liitujate andmeid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutuse kohta. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Antsla Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute tehnovõrkude ja seadmete töökorras hoidmine nõuab vee-ettevõttelt suhteliselt tundliku tehnoloogia ja seadmestiku soetamist. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt vee-ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioonis hoidmine eeldab senise töökorralduse reoorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele . Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Kaasaegsete tehniliste meetmete rakendamisega peab paratamatult kaasnema vee-ettevõtluse organisatsiooniline arendus ja institutsionaalne tugevdamine, vastasel juhul ei ole võimalik tagada tehtud investeeringute maksimaalset efektiivsust. Vee-ettevõtte personal peab olema komplekteeritud kompetentsete spetsialistidega ja oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada. Suurte investeeringute realiseerimine ja vee-ettevõtte institutsionaalne ja tehniline tugevdamine nõuab senisest oluliselt suuremat tähelepanu nii juhtivtöötajate kui ka tööliste kutseoskuse arendamisel.

Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) on soovitav kaaluda alljärgnevad põhimõtete rakendamist:

108

• vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine; • kohalik vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Antsla Vallavalitsus; • Antsla Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Antsla valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulude-tulude põhiline hind peab muuhulgas sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulu, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Antsla vallas.

109

6 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Antsla vallas on tarbijad ühisveevarustuse teenusega varustatud kuues asumis: Antsla linn, Kobela alevik, Vana-Antsla alevik, Tsooru küla, Kraavi küla ja Haabsaare küla. Antsla linnas, Kobela alevikus ja Vana-Antsla alevikus on moodustamisel reoveekogumisalad. Perspektiivis lahendatakse ühisveevarustus peamiselt olemasolevate ning rekonstrueeritavate puurkaevude baasil, uute puurkaevude rajamist arendamise kava koostajad ette ei näe. Reoveepuhastid on Antsla valla asumites rekonstrueeritud ning töötavad nõuetekohaselt. Arendamise kava koostajate ja Antsla Vallavalitsuse esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega.

Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga anti Eestile direktiivi rakendamiseks üleminekuajad. Direktiivi kohaselt ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks. Alljärgnevalt on üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Antsla valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2009- 2021: o 2009-2013 (I etapp)

• 2009-2010 . Antsla linna ühisveevärgi torustike rajamine ja rekonstrueerimine, ühiskanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine ning 14 reoveepumpla rajamine ja ühe reoveepumpla rekonstrueerimine seoses Emajõe ja Võhandu alamvesikonna veemajandusprojektiga. Veetorustike rekonstrueerimise/rajamise käigus paigaldatakse torustikele 18 tuletõrjehüdranti. Lisaks on vajalik rekonstrueerida Kooli tee puurkaevpumpla PK-1. Puurkaevu PK-2 on vajalik paigaldada teise astme pumpla. Rekonstrueerimistöid ei toetata Emajõe-Võhandu alamvesikonna projektist. Olemasolevate sademeveekraavide seisukorra uuring Antsla linnas kokku ligikaudu 7 km osas. Vajadusel kraavide korrastamine. 110

• 2010-2012. Kobela aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Järve ääres asuva tuletõrje veevõtukoha korrastamine.

• 2012-2013. Tsooru küla veetorustiku rekonstrueerimine. Järve ääres asuva tuletõrje veevõtukoha korrastamine. o 2013-2017 (II etapp) . Lusti küla veetorustike rekonstrueerimine. Vana-Antsla veetorustike rekonstrueerimine ja tuletõrje veevõtukoha korrastamine. Kraavi veetorustike rekonstrueerimine. Kraavi külasse tuletõrje veevõtumahuti paigaldamine. Haabsaare veetorustiku rekonstrueerimine. Haabsaare puurkaevpumpla rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete paigaldamine. o 2018-2021 (III etapp) . Lusti küla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Vana-Antsla kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Kraavi kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Haabsaare kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); • keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; • majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; • sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

111

6.1 Antsla linn

Antsla linnas elab 2009. aasta alguse seisuga 1551 inimest. Kokku elab Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni alal 1551 inimest ning ühisveevärgiga on liitunud 360 inimest (23%) ja ühiskanalisatsiooniga liitumine on 310 (20%) elanikul. Antsla valla veesüsteemiga on ühendatud ka Lusti küla veesüsteem. Lusti külas elab 2009. aasta alguse seisuga 187 inimest. Küla keskuses, kuhu on koondunud enamus küla elanikest, elab 148 inimest. Kõik Lusti küla keskuse inimesed on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Antsla linnas on ühisveevarustuses kaks puurkaev-pumplat, mis annavad vajaliku joogivee. Kooli tee puurkaevpumpla PK-1 sisu on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Kooli tee puurkaevpumpla PK-2 ja veepuhastusjaam on heas seisukorras. 2008. aastal teostatud analüüside kohaselt vastab ja Kooli tee veevärgi vesi nii terviseohutuse kui kvaliteedinõuetele. Lusti külas asub üks puurkaevpumpla ning veetöötlusjaam. Lusti küla puurkaev on rahuldavas seisukorras ning veepuhastusjaam heas seisukorras. Puurkaevu vesi läbib veepuhastuse ning veevõrku antakse nõuetekohane joogivesi. 2008. aastal teostatud analüüside kohaselt vastab Lusti küla veevärgi vesi nii terviseohutuse kui kvaliteedinõuetele. 2008. aastal oli Antsla linna puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 13 800 m 3, millest tarbiti ligikaudu 9 000 m 3. Veekaod olid 34% kogu toodetud veest. Lusti küla puurkaevust toodeti 2008. aastal ligikaudu 15 000 m 3 vett, millest tarbiti ligikaudu 9900 m 3. Veekaod olid 34% kogu toodetud veest. Antsla linna ja Lusti küla ühisveevärgi torustikud on enamuses monteeritud malmtorudest ning on rajatud 1970-ndatel. Ühisveevõrgu olukord on ebarahuldav, kuna enamus torustikku on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on amortiseerunud. Puuduvad täpsed andmed torustike läbimõõtude kohta. Malmtorustike kogupikkus veesüsteemi alal on ligikaudu 9400 m. Antsla linna põhjaosas on kaks torulõiku rajatud plastiktorustikust läbimõõduga 50 mm ning samuti on Antsla lõunaosa peaveetorustik plastikust. Plastiktorustike kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit (vt lisad, joonised 1-2). Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub osaline reovee infiltratsioon pinnasesse. Antsla Vallavalitsusel puuduvad täpsed andmed kanalisatsioonitorustike läbimõõtude ja materjalide kohta.

Antsla linna ja Lusti küla reoveed puhastatakse Antsla OXYD reoveepuhastis, mis 1999/2000. aastal rekonstrueeriti. Praegusel ajal on õhutamisbasseinide puidust konstruktsioonid hakanud lagunema ning vajavad uuendamist. Biotiikidest väljuv heitvesi suunatakse kraavi, mis suubub Leese ojasse.

112

Arvutuslikult on Antsla linna reoveepuhasti reostuskoormus 700 ie/d, millest ühiskanalisatsiooniga liidetud elanike reostuskoormus moodustab 458 ie-d (reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud ka Lusti küla reostuskoormusega). Antsla linna ja Lusti küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Antsla linna ja Lusti küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 1, 2, 8 ja 9. AS Võru Vesi koostöös EV Keskkonnaministeeriumiga ja SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus kavandab ellu viia Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavat Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnaprojekti. Projekt hõlmab Võru maakonnas Võru ja Antsla linna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimist ja laiendamist. Projekt on jagatud kaheks osaks: Antsla linna lõuna- ja põhjaosaks. Nimetatud projekt hõlmab ainult Antsla linna, Lusti küla vee- ja kanalisatsioonitorustikke projekti raames ei rekonstrueerita. Seega Antsla linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamise- ja rekonstrueerimistööd tehakse peamiselt Emajõe-Võhandu alamvesikonna projekti raames. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Antsla linnas ja Lusti külas aastatel 2009-2021.

6.1.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Antsla linna ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

• Ühisveevarustusega liitumise võimalus puudub ligikaudu 1190 elanikul . Ühisveevarustus on tagatud ainult 23% elanikest, kes elavad Antsla linna territooriumil. • Veekaod on Antsla linna ja Lusti küla veesüsteemi puurkaevude toodetud veest 34%. Suured veekaod on tingitud amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad. • Tuletõrjevee tarbeks rajatud hüdrandid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile (EVS 812-6:2005) võib kuni kahekorruseliste majade piirkonnas hüdrandi mõjuraadius olla 300 meetrit ning üle kahekorruseliste majade korral on soovituslik hüdrandi mõjuraadius 200 meetrit. Kohaliku päästeteenistuse andmetel ei ole võimalik olemasolevatest hüdrantidest vett võtta, sest hüdrantide tootlikkus on 6 m 3/h, mis on liiga madal, et tagada kiiret veevõttu. Samuti langeb hüdrantidest vee võtmisel veesurve torustikus. • Puurkaevpumpla PK-1 sisustus on amortiseerunud . • Olemasolevad puurkaevpumplad ei taga Antsla linnas rajatavatele hüdrantidele vajalikku veekogust . Torustikule rajatakse 18 hüdranti, kuid puudub mahuti või teise astme pumpla, mis tagaksid vajaliku vee nii

113

hüdrantides kui veevõrgus. Emajõe-Võhandu projekti raames Antsla linna puurkaevpumplat ei rekonstrueerita. • Raskendatud on erakinnistuid läbivate torustike hooldamine .

6.1.2 Veevarustuse edasine areng Perspektiivis (aastal 2021) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kogu Antsla linna territooriumil elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Antsla linna veevarustuse areng on planeeritud ajavahemikku 2009-2010. Lusti küla veevarustuse rekonstrueerimine on planeeritud II etappi, mille ajavahemik on 2013-2017. Nimetatud ajal on vajalik rekonstrueerida olemasolevad veetorustikud. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Antsla linnas ja Lusti külas ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I etapp, 2009-2010. Esimeses etapis toimub Antsla linnas veesüsteemide arendamine Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti raames. Projekt on jaotatud kaheks osaks, mille käigus teostatakse järgmised tööd (tabel 61): Tabel 61. Emajõe-Võhandu alamvesikonna veerajatiste rekonstrueerimise ja rajamise mahud Antsla linnas. Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Ehitatav uus veevarustuse torustik kokku m 19 519 Ehitatav uus veevarustuse torustik 32 m 822 Ehitatav uus veevarustuse torustik 40 m 5 636 Ehitatav uus veevarustuse torustik 50 m 3 756 Ehitatav uus veevarustuse torustik 63 m 2 204 Ehitatav uus veevarustuse torustik 90 m 1 442 Ehitatav uus veevarustuse torustik 110 m 5 661 Uued kinnistuühendused tk 564

Enamus torustikest rajatakse ühisesse kaevikusse kanalisatsioonitorustikega, mis on majanduslikult otstarbekam. Lisaks tuleb rekonstrueerida Kooli tee puurkaevpumpla PK-1, mille sisustus on amortiseerunud ja vajab uuendamist. Puurkaevpumplasse PK-2 on vajalik paigaldada teise astme pumpla. Veevarustussüsteemi arendamise II etapp, 2013-2017 Veevarustuse arendamise teises etapis rekonstrueeritakse Lusti küla veetorustikud, mis käesoleval ajal on amortiseerunud. Rekonstrueeritavate torustike läbimõõdud ja pikkused on toodud alljärgnevas tabelis 62.

114

Tabel 62. Lusti külas rekonstrueeritavate torustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 466 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 32 m 256 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 210 Uued kinnistuühendused tk 5

Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Käesoleval ajal saadakse tuletõrje kustutusvett peamiselt Lusti küla tiigist. Kustutusvett on võimalik võtta ka puurkaevpumplast PK-2. Olemasolevatel veetorustikel on rajatud kaks hüdranti, kuid neid käesoleval ajal ei kasutata, sest hüdrantide tootlikkus on liiga madal. Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise/rajamise projekti raames rajatakse veetorustikule 18 tuletõrjevee hüdranti, mis tagavad piirkonna tuletõrjevee vajaduse. Puurkaevpumplal PK-2 puuduvad tuletõrjepumbad, mis tagaksid rajatavatele hüdrantidele vajaliku vee. Vastavalt standardile „Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus (EVS 812-6:2005)“ peab asulates, kus elab kuni 30 000 inimest ja on kolmekorruselisi elamuid, tagama tuletõrjevee vooluhulga hüdrandist 15 l/s. Seega on Antsla linna puurkaevpumpla juurde vajalik rajada tuletõrje veevõtumahuti mahuga 162 m 3. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2010: • Antsla linna veetorustike rekonstrueerimine/rajamine kogupikkuses 19 500 m; • Antsla linnas rajada veetorustikele 564 majaühendust; • Veetorustikule rajada 18 tuletõrjevee hüdranti; • Antsla linna puurkaevpumplasse PK-2 rajada teise astme pumpla ja veemahuti mahuga 162 m 3; • Antsla linnas rekonstrueerida Kooli tee puurkaevpumpla PK-1. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2013-2021: • Lusti küla veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 466 m; • Lusti külas rajada veetorustikule 5 majaühendust.

6.1.3 Antsla linna perspektiivne veetarve Antsla linna veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 360 elanikku. Ettevõtted, mis kasutavad ühisveevärgi vett, on Antsla linnas Antsla TÜ, Antsla KSK, OÜ Polüpakend, OÜ Jansakussa, AS Taisto, OÜ OLEREX, OÜ Vesiroos, OÜ Euroveski, AS Ayre Kütus, OÜ Haugas Transport, OÜ SÄN-MÄN ja OÜ Antsla Heda. Lisaks kasutavad ühisveevärgi vett Antsla Gümnaasium, MTÜ Tervisekeskus, ja Lõuna-Eesti Päästekeskus.

115

Arendamise kava koostajad prognoosivad Antsla valla elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Antsla linna elanike arv ligikaudu 1374 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 1294 inimest. 2008. aastal toodeti Antsla linna puurkaevudest ligikaudu 18 000 m 3 vett, millest tarbiti ligikaudu 9 000 m 3. Alljärgnevas tabelis 63 on toodud Antsla linna perspektiivne veetarve. Tabel 63. Antsla linna perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2010 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 1 696 1 662 1 629 1 564 1 502 1 473 1 443 1 415 ÜV-ga ühendatud elanike arv 1 265 1 662 1 629 1 564 1 502 1 473 1 443 1 415 Liitunute osakaal % 75 100 100 100 100 100 100 100 Ühiktarbimine l/d*in 89,4 87,0 87,0 87,0 87,0 87,0 87,0 87,0 Elanike veetarve m3/d 113,1 144,6 141,7 136,1 130,7 128,1 125,6 123,1 Asutuste veetarve m3/d 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 Ettevõtete veetarve m3/d 12,5 12,5 12,5 12,5 12,5 12,5 12,5 12,5 Veetarve kokku m3/d 139,7 171,2 168,3 162,7 157,3 154,7 152,2 149,7 Veekaod m3/d 47,5 17,1 16,8 16,3 15,7 15,5 15,2 15,0 Veetootmine kokku m3/d 187,2 188,3 185,2 179,0 173,1 170,2 167,4 164,6 Elanike veetarve m3/a 41 280 52 788 51 732 49 684 47 716 46 767 45 836 44 924 Asutuste veetarve m3/a 3 807 3 807 3 807 3 807 3 807 3 807 3 807 3 807 Ettevõtete veetarve m3/a 4 563 4 563 4 563 4 563 4 563 4 563 4 563 4 563 Veetarve kokku m3/a 49 650 61 158 60 102 58 053 56 086 55 136 54 206 53 293 Veekaod m3/a 16 881 6 116 6 010 5 805 5 609 5 514 5 421 5 329 Veetootmine kokku m3/a 66 531 67 273 66 112 63 859 61 694 60 650 59 626 58 623

Perspektiivne veetarve Antsla linnas ja Lusti külas kokku on aastal 2021 ligikaudu 150 m3 ööpäevas (tabel 63). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 87 liitrit vett (Antsla linna ja Lusti küla elanike veetarbe kaalutud keskmine). Aastatel 2009-2010 rajatakse uusi veetorustikke, mistõttu suureneb ühisveevarustusega liitunute elanike arv. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et 100% linna elanikest on liitunud ühisveevarustusega. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2009. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Antsla linnas on toodud tabelis 67.

6.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Antsla linna ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

116

• Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus puudub ligikaudu 1240 elanikul . Ühiskanalisatsioon on tagatud ainult 20% elanikest, kes elavad Antsla linna territooriumil. • Puuduvad andmed kanalisatsioonisüsteemi jõudva infiltratsiooni- ja sademevee koguste kohta. Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ning kanalisatsioonisüsteemi jõuab suures koguses infiltratsioonivett, mis tõstab reoveepuhasti hüdraulilist koormust. • Antsla linna kolm reoveepumplat ja Kollino reoveepumpla on amortiseerunud. Pumplates puuduvad kaasaegsed automaatika-ja juhtimissüsteemid. Pumpla veepidavuse kohta andmed puuduvad. • Aleviku reoveepuhasti puidust konstruktsioonid on osaliselt amortiseerunud. Reoveepuhasti puidust osa on hakanud lagunema.

6.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Ühiskanalisatsiooniga on kaetud Antsla linna kesk- ja edelaosa. Antsla linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud järgmised ettevõtted: Antsla TÜ, Antsla KSK, OÜ Polüpakend, OÜ Jansakussa, AS Taisto, OÜ Sän-Män, OÜ Euroveski, AS Ayre Kütus ja OÜ Haugas Transport. Lisaks on ühiskanalisatsiooniga ühendatud Antsla Gümnaasium, MTÜ Tervisekeskus ja Lõuna-Eesti Päästekeskus. Lusti külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud OÜ Kagumerk ning Lusti Lasteaed. Kõik eelpool nimetatud ettevõtted ja asutused suunavad Antsla linna reoveepuhastisse ainult oma tegevuses tekkiva olmereovee. Perspektiivis on arvestatud, et Antsla linna ja Lusti küla ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 1918 inimekvivalenti. Perspektiivis (aastal 2021) tuleb arvestada, et ühiskanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud kogu Antsla linna territooriumil elavad elanikud. Antsla linna kanalisatsioonisüsteemide arendamine on planeeritud ajavahemikku 2009-2010. Lusti küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine on planeeritud III etappi, mille ajavahemik on 2018-2021. Nimetatud ajal on vajalik rekonstrueerida olemasolevad kanalisatsioonitorustikud. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühiskanalisatsioonisüsteeme Antsla linnas ja Lusti külas ning millised on tööde mahud. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2009-2010 . Esimeses etapis toimub Antsla linnas kanalisatsioonisüsteemide arendamine Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti raames. Projekt on jaotatud kaheks osaks, mille käigus teostatakse järgmised tööd (tabel 64):

117

Tabel 64. Emajõe-Võhandu alamvesikonna kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja rajamise mahud Antsla linnas. Toru Nimetus Ühik Pikkus DN, mm Ehitatav uus kanalisatsiooni torustik kokku m 15 588 Ehitatav uus isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 14 748 Ehitatav uus isev. kanalisatsiooni torustik 200 m 340 Ehitatav uus isev. kanalisatsiooni torustik 315 m 500 Ehitatav uus survekanalisatsioon kokku m 3 104 Ehitatav uus survekanalisatsiooni torustik 90 m 144 Ehitatav uus survekanalisatsiooni torustik 110 m 1 596 Ehitatav uus survekanalisatsiooni torustik 160 m 1 365 Uued kinnistuühendused tk 564 Kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine tk 1 Kanalisatsioonipumplate ehitus tk 14 Antsla reoveepuhasti OXYD on 1999/2000 aastatel rekonstrueeritud. Puhasti projekteerimisel arvestati, et lähitulevikus ühendatakse reoveepuhastiga 800 elanikku ning perspektiivis 1200 ehk puhasti on projekteeritud puhastama ligikaudu 2000 elaniku reoveed. Kuna Antsla linna ja Lusti küla reostuskoormus on ligikaudu 1920 ie-d, siis on puhasti jõudlus piisav puhastamaks reovett efektiivselt. Lisaks on vajalik uuendada Antsla reoveepuhasti puidust konstruktsioone. Perspektiivis jäävad Antsla linna territooriumil kasutusest välja 3 reovee ülepumplat, mis käesoleval ajal on amortiseerunud. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Lusti küla kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 800 meetrit. Käesoleval ajal on survekanalisatsioonitorustiku seisukord hea, mistõttu ei näha ette survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimist. Alljärgnevas tabelis 65 on toodud Lusti külas rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike mahud. Tabel 65. Lusti külas rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud Toru Nimetus Ühik Pikkus DN, mm Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 803 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 803 Uued kinnistuühendused tk 5 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Lusti külas on toodud tabelis 67.

6.1.6 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2009-2010 . Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast 118

(vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Antsla linnas on ligikaudu 7 km kraave sademevee ärajuhtimiseks. Kohati on kraavid kinni kasvanud ja ummistunud ning sademevee äravool on takistatud. Perspektiivis on vajalik teostada uuring kraavide seisukordade kohta ning vajadusel need puhastada. Linnas on piirkondi, kus puudub sademevee ärajuhtimissüsteem ning vihmavalingute ajal koguneb piirkonda liigvesi. Vajalik on teostada uuring Antsla linna erinevate piirkondade sademevee ärajuhtimise vajaduse väljaselgitamiseks. Uuringust peaks selguma piirkonnad, kus vajadusel lahendatakse sademevee probleemid kraavituse või torustiku rajamise teel. Sademeveesüsteemide arendamiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Antsla linnas on toodud tabelis 67. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2010: • Antsla linnas isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine/rajamine kogupikkuses 15 600 m; • Rajada kanalisatsioonitorustikele 564 majaühendust; • Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine kogupikkuses 3100 m; • Rekonstrueerida 1 reoveepumpla; • Rajada 14 reoveepumplat; • Antsla reoveepuhasti puidust konstruktsioonide uuendamine. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021: • Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Lusti külas kogupikkusega ligikaudu 800 meetrit. Sademeveesüsteemide arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2010: • Olemasolevate sademeveekraavide seisukorra uuring Antsla linnas kokku ligikaudu 7 km osas; • Kraavide puhastamine vastavalt uuringu tulemustele; • Uuringu läbiviimine Antsla linna sademevee ärajuhtimise vajaduse väljaselgitamiseks.

6.1.7 Antsla linna reostuskoormus Prognoositav Antsla linna reostuskoormus koos Lusti külaga on kokku ligikaudu 1918 ie. Käesoleval ajal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 360 elanikku, perspektiivis (aastaks 2021) on arvestatud ühiskanalisatsiooniga liitumine võimaluse tagamisega kõigile reoveekogumisalal elavatele inimestele. Antsla linna perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 66). Reovee vooluhulga prognoosimisel arvestatud, et veetarve tulevikus Antsla linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga ühendatud asutustes ning ettevõtetes ei suurene. Infiltratsioonivee osakaaluks on arvestatud 20% üldisest vooluhulgast. Ettevõtete töötajate arv on jäetud muutumatuks, sest ei ole teada, milline on ettevõtete areng perspektiivis. Lisaks ei ole teada, kas alevikus tekib juurde uusi ettevõtteid või jääb neid hoopiski vähemaks.

119

Tabel 66. Antsla linna perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Antsla linnas 1551 1551 1 80 1551 124 93,1 ÜK-ga ühendatud elanikud Lusti külas 145 145 1 162 145 23 8,7 Lusti Lasteaed 162 162 0 24 49 4 2,9 Antsla Gümnaasium 551 551 0 11 165 6 9,9 Asutuste reovesi kokku 713 713 214 10 12,8 Elukondlik reovesi kokku 2409 2409 1910 158 114,6 Ettevõtted 14 Ettevõtted kokku 14 Purgitav reovesi 1 8 1 5,0 Kanalisatsioon kokku 1918 172 119,6 Infiltratsioon 20% - 34 - REOVESI KOKKU 1918 207 119,6 Antsla linna elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 207 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 147 m3 reovett, mis on ligikaudu 71% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 120 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

120

Tabel 67. Antsla ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Antsla linna veetorustike Antsla linna ja Lusti küla rekonstrueerimine/rajamine ühisveevärgi kogupikkuses 19 500 m. Veetorustikule rajada 18 19,88 rekonstrueerimine ja tuletõrjevee hüdranti. Rajada veetorustike 564 laiendamine 2009-2010 majaühendust.* Rekonstrueerida Kooli tee puurkaevpumpla PK -1. 0,05

Rajada puurkaevu PK -2 teise astme pumpla ja 0,81 veemahuti mahuga 162 m 3. Lusti külas rekonstrueerida veetorustikke kogupikkuses 466 m. Rajada veetorustikule 5 0,75

majaühendust. Uuringud, projekteerimine 10% 0,16

Ettenägematud kulud 10% 0,16

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,08

KOKKU: 21,89

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine/rajamine Antsla linna ja Lusti küla kogupikkuses 15 600 m. Rajada ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustikele 564 majaühendust. 39,75 rekonstrueerimine ja Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine laiendamine 2009-2010 kogupikkuses 3100 m. Rekonstrueerida 1 reoveepumpla. Rajada 14 reoveepumplat.* Antsla reoveepuhasti puidust konstruktsioonide 0,15 uuendamine. Lusti külas rekonstrueerida isevoolseid 1,37 kanalisatsioonitorustikke kogupikkuses 803 m. Uuringud, projekte erimine 10% 0,15

Ettenägematud kulud 10% 0,15

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,08

KOKKU: 41,65

Olemasolevate sademeveekraavide seisukorra Antsla linna uuring Antsla sademeveesüsteemide linnas kokku ligikaudu 7 km osas. Uuringu 0,10 arendamine 2009-2010 läbiviimine Antsla linna sademevee ärajuhtimise vajaduse väljaselgitamiseks. KOKKU: 0,10 Antsla linna ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni 63,54 arendamine KOKKU: *Nimetatud tööd teostatakse Emajõe-Võhandu alamvesikonna projekti raames, mille sisse on eelnevalt uuringute, projekteerimise, ettenägematute kulude, projektijuhtimise ja järelvalve kulud sisse arvestatud. Käesolevates arvutustes ei lisata nimetatud kulusid summale enam juurde.

121

6.2 Kobela alevik Kobela linnas elab 2009. aasta alguse seisuga 387 inimest. Kobela alevikus on ühisveevarustussüsteemiga ühendatud 348 inimest, mis on ligikaudu 90% kogu aleviku elanikest. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud 328 elanikku ehk ligikaudu 85% aleviku elanikest. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumidest tulenevalt (Veeseadus) on Kobela alevik määratud reoveekogumisala piirkonnaks. Kobela aleviku reoveekogumisala reostuskoormus on AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt tehtud töö järgi 500 inimekvivalenti. Reoveekogumisala määramine loob eeldused ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks reoveekogumisalal. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Kobela aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Antsla valla poolse finantseerimisega. Kobela aleviku ühisveevarustusesüsteem baseerub kahel puurkaevul, mis paiknevad elamute piirkonnas ja asula keskuses. Keskuse puurkaevust saab vett üks töökoda ning elamute puurkaevust ülejäänud aleviku elanikud. Keskuse puurkaevu perspektiivis ühisveevarustuses kasutama ei hakata ning antud puurkaev jääb ühisveevarustusest välja. Elamute puurkaevpumpla on 2004. aastal rekonstrueeritud ja on heas seisukorras. Kuid puurkaevu põhja imbub vett, mida välja pumbatakse. Puurkaevule on vajalik rajada drenaažisüsteem, mis juhiks puurkaevu imbuva vee ära. 2008. aastal võetud veeanalüüsidest selgub, et elamute puurkaevust pärit joogivees ületatakse üldraua sisaldust. Proov on võetud tarbija kraanist ning otse puurkaevust peale veepuhastust veeproovi võetud ei ole. Kuid kuna veepuhastussüsteem on hiljuti rekonstrueeritud ning olemasolevad veetorustikud on amortiseerunud, siis võib eeldada, et ülenormatiivse rauasisalduse põhjustab amortiseerunud torustik. Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Kobela alevikus ligikaudu 3450 meetrit. Ühiskanalisatsioonitorustike kogupikkus on Kobela alevikus ligikaudu 4200 m. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud piirkonnas on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud osaliselt amortiseerunud, mistõttu võib eeldada, et toimub osaline reovee infiltratsioon pinnasesse. Torustikud on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puuduvad täpsed andmed torustike läbimõõtude kohta (vt lisad, joonis 3). 2008. aastal oli Kobela aleviku puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 18 200 m 3, millest tarbiti ligikaudu 13 500 m 3. Veekaod olid 26% kogu toodetud veest. Kobela aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemis on kolm reoveepumplat, millest üks kuulub AS-le Linda Nektar. Aleviku reoveepumplad on heas seisukorras, kuid AS Linda Nektar reoveepumpla on amortiseerunud. Aleviku reovesi suunatakse ringkanali tüüpi reoveepuhastisse. Ringkanal töötab korralikult ning biotiigid on puhastatud ja töötavad nõuetekohaselt. Vastavalt lubatud

122 normidele reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitvees ei ületata väljavoolus ühegi parameetri lubatud piirnorme 2008. aastal.

Arvutuslikult on Kobela aleviku reoveepuhasti reostuskoormus 328 ie/d. Alevikus on kaks ettevõtet, mille puhul on arvestatud, et ettevõtetes töötavad kohalikud elanikud ning lisa reostuskoormust ei teki. Kobela aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Kobela olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 3 ja 10. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Kobela alevikus aastatel 2010-2021.

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kobela aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

• Elamute puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele. Elamute puurkaevu vees ületatakse üldraua sisaldust. Kuna puurkaevus on rauaärastusfiltrid ning olemasolevad torustikud on amortiseerunud, siis on võimalik, et kõrge raua sisalduse joogivees põhjustavad amortiseerunud torustikud. Vajalik on teostada veeproovid puurkaevust peale veepuhastust, et saada selgust, kas veepuhastusseadmed töötavad korralikult. • Veekaod on Kobela elamute puurkaevu tarbitud veest 26%. Suured veekaod on tingitud amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad. • Elamute puurkaevu imbub pinnasevett, mistõttu on joogiveel oht reostuda . Puurkaevu kest ei pea täielikult vett ja kaevu imbub pinnasevett. Üleliigne vesi pumbatakse kaevust välja, kuid perspektiivis tuleb luua drenaažisüsteem. • Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

6.2.2 Veevarustuse edasine areng Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Kobela alevikus ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2010-2012. Esimeses etapis toimub Kobela alevikus veetorustike rekonstrueerimine. Alljärgnevas tabelis 68 on toodud Kobela alevikus rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja pikkused.

123

Tabel 68. Kobela alevikus rekonstrueeritavate veetorustike pikkused ja läbimõõdud Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 2205 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 32 m 599 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 600

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 50 289 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 110 m 718 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 39 Antsla Vallavalitsuse andmetel perspektiivis aleviku elanike arv ei suure ja pigem väheneb. Seega ei tule alevikku juurde ka uusi veevarustusega liitujaid. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Kobela alevikus võetakse tuletõrje kustutusvesi Boose-Väikejärvest. Veevõtt toimub järve kaldalt silla pealt. Olemasolevatel veetorustikel puuduvad tuletõrjevee hüdrandid. Perspektiivis tuleb veevõtukoht korrastada ning tähistada tuletõrje veevõtukohana. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2010-2012: • Kobela aleviku veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 2205 m; • Tuletõrje veevõtukoha korrastamine; • Elamute puurkaevu drenaažisüsteemi rajamine.

6.2.3 Kobela aleviku perspektiivne veetarve Kobela aleviku veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 346 elanikku. Ettevõtetest on ühisveevarustusega liitunud AS SERV-IN-TEX, mis tegeleb pealisrõivaste tootmisega. Arendamise kava koostajad prognoosivad Kobela aleviku elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Kobela aleviku elanike arv ligikaudu 343 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 323. Alljärgnevas tabelis 69 on toodud Kobela aleviku perspektiivne veetarve.

124

Tabel 69. Kobela aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2010 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 387 379 372 357 343 336 329 323 ÜV-ga ühendatud elanike arv 341 334 328 315 302 296 290 284 Liitunute osakaal % 88 88 88 88 88 88 88 88 Ühiktarbimine l/d*in 106 106 106 106 106 106 106 106 Elanike veetarve m3/d 36,2 35,4 34,7 33,3 32,0 31,4 30,8 30,1 Asutuste veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtete veetarve m3/d 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Veetarve kokku m3/d 36,5 35,7 35,0 33,6 32,3 31,7 31,1 30,4 Veekaod m3/d 9,5 7,1 5,3 3,4 3,2 3,2 3,1 3,0 Veetootmine kokku m3/d 45,9 42,9 40,3 37,0 35,6 34,9 34,2 33,5 Elanike veetarve m3/a 13 195 12 931 12 672 12 170 11 689 11 456 11 228 11 005 Asutuste veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 Ettevõtete veetarve m3/a 110 110 110 110 110 110 110 110 Veetarve kokku m3/a 13 304 13 040 12 782 12 280 11 798 11 565 11 337 11 114 Veekaod m3/a 3 459 2 608 1 917 1 228 1 180 1 157 1 134 1 111 Veetootmine kokku m3/a 16 763 15 649 14 699 13 508 12 978 12 722 12 471 12 225 Perspektiivne veetarve Kobela alevikus aastal 2021 on ligikaudu 30,4 m3 ööpäevas (tabel 69). Antsla Vallavalitsuse andmetel ei prognoosita vee ühikatarbimise muutumist ning perspektiivis on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 106 liitrit vett. Ettevõtte veetarve on võetud 2009. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib alevikus juurde ning kui paljud likvideeritakse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kobela alevikus on toodud tabelis 72.

6.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kobela aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

• Raskendatud on vee ja kanalisatsioonitorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele; • Puuduvad andmed puhastisse siseneva reovee vooluhulga kohta . Kuna pole täpselt teada reovee vooluhulkasid, siis ei saa ka hinnata, kui suures koguses tungib kanalisatsioonitorustikesse infiltratsiooni- ja sademevesi.

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Kobela alevikus on enamus elanikest liitunud ühiskanalisatsiooniga. Ettevõtetest on liitunud ühiskanalisatsiooniga AS Serv-In-Tex ja AS Linda Nektar. Perspektiivis on arvestatud, et Kobela aleviku ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 328 inimekvivalenti.

125

Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Kobela aleviku kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 3250 meetrit (tabel 70). Tabel 70. Kobela aleviku rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike pikkused ja läbimõõdud Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 2 535 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 2 535 Uued kinnistuühendused tk 39

Rekonstrueeritav survekanalisatsiooni torustik kokku m 670

Rekonstrueeritav survekanalisatsiooni torustik 90 m 670 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Kobela alevikus on toodud tabelis 72. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021:

• Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 2535 meetrit ja survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 670 meetrit.

6.2.6 Kobela aleviku reostuskoormus Prognoositav Kobela aleviku reostuskoormus on kokku ligikaudu 328 ie, mis on sama kui käesoleval ajal (tabel 71). Kuna rahvaarv Kobela alevikus perspektiivis väheneb, siis pikemas perspektiivis väheneb proportsionaalselt ka reostuskoormus (juhul, kui ei ühiskanalisatsiooniga ei liitu rohkem ettevõtteid). Perspektiivis muutuvad aga reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad, sest kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega vähenevad infiltratsioonivee kogused 60%-lt 20%-ni. Tabel 71. Kobela aleviku perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Kobela alevikus 328 328 1 106 328 34,8 19,7 Ettevõtted - - - - - 0,3 - Ettevõtted kokku - - - - - 0,3 - Kanalisatsioon kokku 35,0 Infiltratsioon - - 20% - 7,0 - REOVESI KOKKU 328 42,1 19,7 Kobela aleviku elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 42 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 35 m3 reovett, mis on ligikaudu 83% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 19,7 kg BHT 7/d.

126

Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast. Tabel 72. Kobela aleviku ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Kobela aleviku ühisveevärgi Kobela aleviku veetorustike rekonstrueerimine 3,70 rekonstrueerimine kogupikkuses 2205 m. 2010-2011 Tuletõrje veevõtukoha korrastamine 0,02

Elamute puurkaevu drenaažisüsteemi rajamine 0,05

Uuringud, projekteerimine 10% 0,38

Ettenägematud kulud 10% 0,38

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,19

KOKKU: 4,71

Kobela aleviku Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühiskanalisatsiooni kogupikkusega ligikaudu 2535 meetrit ja 5,70 rekonstrueerimine survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine 2018-2021 kogupikkusega ligikaudu 670 meetrit.

Uuringud, projekteerimine 10% 0,57 Ettenägematud kulud 10% 0,57 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,29 KOKKU: 7,13 Kobela aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine KOKKU: 11,84

127

6.3 Vana-Antsla alevik Vana-Antsla alevikus elab 2009. aasta alguse seisuga 217 inimest. Vana-Antsla alevikus on ühisveevarustusega ühendatud 199 inimest, mis on ligikaudu 92% kogu alevikus elavatest inimestest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 166 inimest, mis on kogu elanike arvust ligikaudu 76%. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumidest tulenevalt (Veeseadus) on Vana- Antsla alevik määratud reoveekogumisala piirkonnaks. Vana-Antsla aleviku reoveekogumisala reostuskoormus on AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt tehtud töö järgi 300 inimekvivalenti. Reoveekogumisala määramine loob eeldused ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks reoveekogumisalal. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Vana-Antsla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Antsla valla poolse finantseerimisega. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on kasutusel üks puurkaev-pumpla. Asulas tekkiv reovesi puhastatakse aleviku edelaosas asuvas ringkanali tüüpi reoveepuhastis. Puurkaevpumpla on 1999. aastal rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Samuti on 2007. aastal rekonstrueeritud Vana-Antsla reoveepuhasti, mis on praegusel ajal heas seisukorras. Vana-Antsla veevärgist 2008. aastal teostatud joogivee analüüsid näitavad, et vees on ülemäärane üldraua ja mangaani kontsentratsioon ning seega ei vasta vesi kvaliteedinõuetele. Kuna puurkaevu vesi puhastatakse, siis võib eeldada, et raua ja mangaani kõrge sisalduse tingivad amortiseerunud veevärgitorustikud. Veevarustuse tarbeks on rajatud ligikaudu 1740 m ühisveevarustuse torustikku. Enamasti on tegemist nõukogude ajal paigaldatud malm- ja raudtorudega, mille eluiga on üle 25. aasta, seega võib eeldada, et torustikud ei pea vett ja on amortiseerunud. Aleviku keskasulas on rajatud ligikaudu 1630 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 540 meetrit survekanalisatsioonitorustikku (vt lisad, joonis 4). 2008. aastal oli Vana-Antsla aleviku puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 18 250 m 3, millest tarbiti ligikaudu 12 300 m 3. Veekaod olid 33% kogu toodetud veest.

Arvutuslikult on Vana-Antsla aleviku reoveepuhasti reostuskoormus 280 ie/d. Alevikus puuduvad ettevõtted, mis oleks ühendatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Asutustest on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud Vana-Antsla Kutsekeskkool. Vana-Antsla aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Vana-Antsla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 4 ja 11.

128

Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Vana-Antsla alevikus aastatel 2013-2021.

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vana-Antsla aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele. Puurkaevu vees ületatakse üldraua ja mangaani sisaldust. Kuna puurkaevus on rauaärastusfiltrid, siis on võimalik, et veepuhastustehnoloogia ei tööta efektiivselt või on veetorustikud amortiseerunud. Vajalikud on veeproovid puurkaevust peale veepuhastust, et saada selgust, kas veepuhastusseadmed töötavad korralikult. • Veekaod on puurkaevu tarbitud veest 33%. Suured veekaod on tingitud amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad. • Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

6.3.2 Veevarustuse edasine areng Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Vana-Antsla alevikus ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise II periood, 2013-2017. Esimeses etapis toimub Vana-Antsla alevikus veetorustike rekonstrueerimine. Alljärgnevas tabelis 73 on toodud rekonstrueeritavate torustike läbimõõdud ja pikkused. Tabel 73. Vana-Antsla alevikus rekonstrueeritavate veetorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 1503 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 32 m 44 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 1158 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 110 m 301 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 31 Antsla Vallavalitsuse andmetel perspektiivis aleviku elanike arv ei suurene ja pigem väheneb. Seega ei tule alevikku juurde ka uusi veevarustusega liitujaid. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Vana-Antsla alevikus võetakse vajalik tulekustutusvesi Möldri paisjärvest. Tuletõrje veevõtukoht on teetruubilt maantee äärest. Perspektiivis on vajalik korrastada järve ääres asuv tuletõrje veevõtukoht ning koht vastavalt märgistada. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2013-2017: • Vana-Antsla aleviku veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 1503 m;

129

• Veetorustikul rekonstrueerida 31 majaühendust; • Tuletõrje veevõtukoha korrastamine.

6.3.3 Vana-Antsla aleviku perspektiivne veetarve Vana-Antsla aleviku veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 199 elanikku. Lisaks on aleviku ühisveevõrku ühendatud Vana-Antsla Kutsekeskkool. Arendamise kava koostajad prognoosivad Vana-Antsla aleviku elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Vana-Antsla aleviku elanike arv ligikaudu 192 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 181 inimest. Kuna väheneb elanike arv, siis väheneb perspektiivis ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunute arv. Alljärgnevas tabelis 74 on toodud Vana-Antsla aleviku perspektiivne veetarve. Tabel 74. Vana-Antsla aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 217 208 200 192 188 185 181 ÜV-ga ühendatud elanike arv 195 187 180 173 169 166 163 Liitunute osakaal % 90 90 90 90 90 90 90 Ühiktarbimine l/d*in 144 144 144 144 144 144 144 Elanike veetarve m3/d 28,1 27,0 25,9 24,9 24,4 23,9 23,4 Asutuste veetarve m3/d 6,6 6,6 6,6 6,6 6,6 6,6 6,6 Ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 34,7 33,6 32,5 31,5 31,0 30,5 30,0 Veekaod m3/d 11,4 11,1 9,8 6,3 3,1 3,0 3,0 Veetootmine kokku m3/d 46,1 44,6 42,3 37,8 34,1 33,5 33,0 Elanike veetarve m3/a 10 250 9 844 9 455 9 080 8 899 8 722 8 549 Asutuste veetarve m3/a 1 782 1 782 1 782 1 782 1 782 1 782 1 782 Ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 12 032 11 626 11 237 10 862 10 681 10 504 10 331 Veekaod m3/a 3 971 3 837 3 371 2 172 1 068 1 050 1 033 Veetootmine kokku m3/a 16 003 15 463 14 607 13 035 11 750 11 555 11 364 Perspektiivne veetarve Vana-Antsla alevikus aastal 2021 on ligikaudu 30 m3 ööpäevas (tabel 74). Antsla Vallavalitsuse andmetel jääb perspektiivis vee ühiktarbimine samaks olemasolevaga, seega perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 144 liitrit vett. Asutuse veetarve on võetud 2009. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju asutusi tekib alevikus juurde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Vana-Antsla alevikus on toodud tabelis 77.

6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vana-Antsla aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

130

• Puuduvad andmed kanalisatsioonisüsteemi jõudva infiltratsiooni- ja sademevee koguste kohta. Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ning kanalisatsioonisüsteemi jõuab suures koguses infiltratsioonivett, mis tõstab reoveepuhasti hüdraulilist koormust. • Raskendatud on kanalisatsioonitorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Vana-Antsla alevikus on enamus elanikest liitunud ühiskanalisatsiooniga. Perspektiivis on arvestatud, et Vana-Antsla aleviku ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 347 inimekvivalenti. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Vana-Antsla aleviku kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 1240 meetrit (tabel 75). Survekanalisatsioonitorustik koos reoveepumplatega on 2006. aastal rekonstrueeritud, mistõttu need uuendamist ei vaja. Tabel 75. Vana-Antsla alevikus rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 1 239 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 1 239 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 31 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Vana-Antsla alevikus on toodud tabelis 77. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021:

• Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 1240 meetrit;

• Kanalisatsioonitorustikul rekonstrueerida 31 majaühendust.

6.3.6 Vana-Antsla aleviku reostuskoormus Prognoositav Vana-Antsla aleviku reostuskoormus on kokku ligikaudu 247 ie, mis on sama kui käesoleval ajal. Kuna rahvaarv Vana-Antsla alevikus perspektiivis väheneb, siis pikemas perspektiivis väheneb proportsionaalselt ka reostuskoormus (juhul, kui ei ühiskanalisatsiooniga ei liitu ettevõtteid). Perspektiivis muutuvad aga reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad, sest kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega vähenevad infiltratsioonivee kogused 60%-lt 20%-ni (tabel 76).

131

Tabel 76. Vana-Antsla aleviku perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT 7 Reostuskoormuse tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Vana-Antsla alevikus 166 166 1 144 166 23,9 10,0 Vana-Antsla Kutsekeskkool 271 271 0,3 24,4 81,3 6,6 4,9 Asutuste reovesi kokku 271 271 - - 81,3 6,6 4,9 Elukondlik reovesi kokku 437 437 - - 247,3 30,5 14,8 Infiltratsioon - - 20% - 6,1 - REOVESI KOKKU 247 36,6 14,8 Vana-Antsla aleviku elanike ja asutuse poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 37 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 24 m3 reovett, mis on ligikaudu 65% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 14,8 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast. Tabel 77. Vana-Antsla aleviku ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Vana-Antsla aleviku Vana-Antsla aleviku veetorustike rekonstrueerimine ühisveevärgi kogupikkuses 1503 m. Veetorustikul 31 2,11 rekonstrueerimine 2013- majaühenduse rekonstrueerimine. 2017 Tuletõrje veevõtukoha korrastamine 0,02

Uuringud, projekteerimine 10% 0,21

Ettenägematud kulud 10% 0,21

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,11

KOKKU: 2,67

Vana-Antsla aleviku Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 1240 2,42 rekonstrueerimine 2018- meetrit. Kanalisatsioonitorustikul 31 majaühenduse 2021 rekonstrueerimine. Uuringud, projekteerimine 10% 0,24 Ettenägematud kulud 10% 0,24 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,12 KOKKU: 3,02 Vana -Antsla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine KOKKU: 5,69

132

6.4 Tsooru küla Tsooru külas elab 2009. aasta alguse seisuga 255 inimest. Tsooru külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 44% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 32% kogu linna elanikest. Kuna tegemist on hajakülaga, siis küla piirialadel asub palju talumajapidamisi, kus puudub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteem. Tsooru külas on ühisveevarustuses üks puurkaevupumpla, mis annab vajaliku joogivee. Puurkaevu sisustus rekonstrueeriti 2004. aastal ning praegusel ajal on puurkaevpumpla heas seisukorras. Tsooru veevärgist 2008. aastal teostatud joogivee analüüsid näitavad, et küla veevärgi vesi vastab nii terviseohutuse kui kvaliteedinõuetele. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Tsooru reoveepuhasti rekonstrueerimistööd käivad ning tööd on planeeritud valmis saada 30.09.2009. Tsooru küla ühisveevärgi torustikud on enamuses monteeritud malmtorudest, mis on rajatud 1970-ndatel ning puuduvad täpsed andmed torustike läbimõõtude kohta. Malmtorustike kogupikkus veesüsteemi alal on ligikaudu 1940 m. Kokku on küla isevoolse ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus ligikaudu 1200 meetrit. Survekanalisatsioonitorustikku on ligikaudu 260 m pikkuses. Antsla Vallavalitsusel puuduvad täpsed andmed kanalisatsioonitorustike läbimõõtude ja materjalide kohta (vt lisad, joonis 5). 2008. aastal oli Tsooru küla puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 4700 m3, millest tarbiti ligikaudu 3200 m 3. Veekaod olid 33% kogu toodetud veest. Arvutuslikult on Tsooru küla reoveepuhasti reostuskoormus 83 ie/d. Ettevõtetest on ühiskanalisatsiooniga liitumine AS Toomeorul ja AS-l AKO. Ettevõtted suunavad Tsooru küla reoveepuhastisse ainult oma tegevuses tekkiva olmereovee.

Tsooru küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Tsooru küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 5 ja 12. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Tsooru külas aastatel 2012-2021.

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Tsooru küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

133

• Veekaod on puurkaevu tarbitud veest 33%. Suured veekaod on tingitud amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad. • Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

6.4.2 Veevarustuse edasine areng Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Tsooru külas ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2012-2013. Esimeses etapis toimub Tsooru külas veetorustike rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavate veetorustike kogupikkus on ligikaudu 1660 meetrit (tabel 78). Tabel 78. Tsooru küla rekonstrueeritavate veetorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 1660 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 32 m 165 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 1083 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 90 m 413 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 24 Antsla Vallavalitsuse andmetel perspektiivis küla elanike arv ei suurene ja pigem väheneb. Seega ei tule alevikku juurde ka uusi veevarustusega liitujaid. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Tsooru külas saadakse tuletõrjevesi Tsooru paisjärvest. Tuletõrje veevõtu koht on maantee äärest. Perspektiivis on vajalik korrastada paisjärve ääres paiknev tuletõrje veevõtukoht ning nõuetekohaselt märgistada. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: • Tsooru küla veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 1660 m; • Veetorustikul rekonstrueerida 24 majaühendust; • Tuletõrje veevõtukoha korrastamine.

6.4.3 Tsooru küla perspektiivne veetarve Tsooru küla veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 111 elanikku. Ettevõtetest on ühiskanalisatsiooniga liitumine AS Toomeorul ja AS-l AKO. Arendamise kava koostajad prognoosivad Tsooru küla elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Tsooru küla elanike arv ligikaudu 226 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 213 inimest. Vastavalt elanike arvu vähenemisele muutuvad ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunute arvud. Alljärgnevas tabelis 79 on toodud Tsooru küla perspektiivne veetarve. 134

Tabel 79. Tsooru küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2010 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 255 250 245 235 226 221 217 213 ÜV-ga ühendatud elanike arv 109 107 104 100 96 94 93 91 Liitunute osakaal % 43 43 43 43 43 43 43 43 Ühiktarbimine l/d*in 75 75 75 75 75 75 75 75 Elanike veetarve m3/d 8,2 8,0 7,8 7,5 7,2 7,1 6,9 6,8 Asutuste veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtete veetarve m3/d 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Veetarve kokku m3/d 8,7 8,5 8,3 8,0 7,7 7,6 7,4 7,3 Veekaod m3/d 2,9 2,8 2,8 0,8 0,8 0,8 0,7 0,7 Veetootmine kokku m3/d 11,5 11,3 11,1 8,8 8,5 8,3 8,2 8,0 Elanike veetarve m3/a 2 978 2 918 2 860 2 747 2 638 2 585 2 534 2 484 Asutuste veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 Ettevõtete veetarve m3/a 183 183 183 183 183 183 183 183 Veetarve kokku m3/a 3 160 3 101 3 042 2 929 2 820 2 768 2 716 2 666 Veekaod m3/a 1 043 1 023 1 004 293 282 277 272 267 Veetootmine kokku m3/a 4 203 4 124 4 046 3 222 3 102 3 045 2 988 2 933

Perspektiivne veetarve Tsooru külas aastal 2021 on ligikaudu 7,3 m3 ööpäevas (tabel 79). Antsla Vallavalitsuse andmetel jääb tulevikus vee ühiktarbimine samaks olemasoleva olukorraga, seega perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 75 liitrit vett. Ettevõtte veetarve on võetud 2009. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib alevikus juurde ning kui paljud likvideeritakse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Tsooru külas on toodud tabelis 82.

6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Tsooru küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Tsooru külas on enamus elanikest liitunud ühiskanalisatsiooniga. Perspektiivis on arvestatud, et Tsooru küla ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 83 inimekvivalenti.

135

Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Tsooru küla kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 960 meetrit (tabel 80). Kõik rekonstrueeritavad torustikud on isevoolsed torustikud. Reoveepumpla ja survekanalisatsioon rekonstrueeritakse koos reoveepuhastiga. Tabel 80. Tsooru küla rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 959 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 959 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 24 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Tsooru külas on toodud tabelis 82. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021: • Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 960 meetrit; • Torustikel rekonstrueerida 24 majaühendust.

6.4.6 Tsooru küla reostuskoormus Prognoositav Tsooru küla reostuskoormus on kokku ligikaudu 83 ie, mis on sama kui käesoleval ajal. Kuna rahvaarv Tsooru külas perspektiivis väheneb, siis pikemas perspektiivis väheneb proportsionaalselt ka reostuskoormus (juhul, kui ei ühiskanalisatsiooniga ei liitu ettevõtteid). Perspektiivis muutuvad aga reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad, sest kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega vähenevad infiltratsioonivee kogused 60%-lt 20%-ni (tabel 81). Tabel 81. Tsooru küla perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- töötajad Reostuskoormuse koormus eritarve koormus hulk BHT 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Tsooru külas 83 83 1 75 83 6,2 5,0 Ettevõtted - - - - - 0,4 - Ettevõtted kokku - - - - - 0,4 - Kanalisatsioon kokku 6,6 Infiltratsioon - - 20% - 1,3 - REOVESI KOKKU 83 8,0 5,0 Tsooru küla elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 8 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 6,2 m3 reovett, mis on ligikaudu 78% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

136

Tabel 82. Tsooru küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Tsooru küla ühisveevärgi Tsooru küla veetorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine 2012- kogupikkuses 1660 m. Torustikel rekonstrueerida 24 2,73 2013 majaühendust. Tuletõrje veevõtukoha korrastamine 0,02

Uuringud, projekteerimine 10% 0,27

Ettenägematud kulud 10% 0,27

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,14

KOKKU: 3,44

Tsooru küla Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 960 1,87 rekonstrueerimine 2018- meetrit. Torustikel rekonstrueerida 24 2021 majaühendust. Uuringud, projekteerimine 10% 0,19 Ettenägematud kulud 10% 0,19 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,094 KOKKU: 2,34 Tsooru küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine KOKKU: 5,78

137

6.5 Kraavi küla Kraavi külas elab 2009. aasta alguse seisuga 220 inimest. Kraavi külas on ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteem rajatud kuuele korterelamule ja eramajadele. Kraavi külas on ühisveevarustusega ühendatud 135 inimest, mis on ligikaudu 61% kogu külas elavatest inimestest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 112 inimest, mis on kogu elanike arvust ligikaudu 51%. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on kasutusel üks puurkaev-pumpla. Kohapealsel vaatlusel oli puurkaevpumpla elektri- ja automaatikasüsteem vana ja amortiseerunud. Väljuvale torustikule on paigaldatud veemõõtja. 2003. aastal puurkaevpumpla rekonstrueeriti, mille käigus vahetati välja pumbad ja paigaldati rauaärastusfiltrid. Asulas tekkiv reovesi puhastatakse küla loodeosas asuvas ringkanali tüüpi reoveepuhastis, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Veevarustuse tarbeks on rajatud ligikaudu 450 m ühisveevarustuse torustikku. Enamasti on tegemist nõukogude ajal paigaldatud malm-ja raudtorudega, mille eluiga on üle 25. aasta, seega võib eeldada, et torustikud ei pea vett ja on amortiseerunud. Küla ühiskanalisatsioonisüsteemi on rajatud ligikaudu 890 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Kanalisatsioonitorustike ja –kontrollkaevude seisukorra kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvestades süsteemi vanust on seisukord tõenäoliselt halb ning torustikud ja kontrollkaevud lekivad kahepidiselt (vt lisad, joonis 6). 2008. aastal oli Kraavi küla puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 1600m 3, millest tarbiti ligikaudu 1300 m 3. Veekaod olid 17% kogu toodetud veest. Arvutuslikult on Kraavi küla reoveepuhasti reostuskoormus 112 ie/d. Ettevõtteid ühiskanalisatsiooniga liitunud ei ole.

Kraavi küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Kraavi küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 6 ja 13. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Kraavi külas aastatel 2013-2021.

6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kraavi küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

• Kraavi puurkaevpumpla elektri- ja automaatikasüsteem on amortiseerunud; 138

• Veekaod on puurkaevu tarbitud veest 17%. Veekaod on tingitud amortiseerunud torustikest, mis ei ole enam vettpidavad. • Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

6.5.2 Veevarustuse edasine areng Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Kraavi külas ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2013-2017. Esimeses etapis toimub Kraavi külas veetorustike rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavate veetorustike kogupikkus on ligikaudu 410 meetrit (tabel 83). Lisaks tuleb rajada 54 m uut veetorustikku. Tabel 83. Kraavi küla rekonstrueeritavate veetorustike läbimõõdud ja pikkused Toru Nimetus Ühik Pikkus DN, mm Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 413 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 248 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 63 m 165 Ehitatav uus veevarustuse torustik 63 m 54 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 14 Antsla Vallavalitsuse andmetel perspektiivis küla elanike arv ei suurene ja pigem väheneb. Seega ei tule alevikku juurde ka uusi veevarustusega liitujaid. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Kraavi külas ei ole rajatud tuletõrjeveesüsteemi. Vajalik kustutusvesi saadakse lähimatest asulatest Vana-Antsla alevikust ja Antsla linnast. Vastavalt Eesti Vabariigi Standardile 812-6:2005 tuleb ühisveevärgi rajatiste projekteerimisel arvestada, et tulekahju korral on üldjuhul ühisveevärgi ülesandeks ka varustamine kustutusveega. Samas ei tohi kustutusveevõtt väljaspool tulekahju lähipiirkonda oluliselt häirida teiste tarbijate veega varustamist. Seega on vajalik Kraavi külasse rajada tulekustutusvee võtmise võimalus. Vastavalt nimetatud standardile peab tuletõrjele kuni kahekorruseliste majade puhul olema tagatud vee hulk 10 l/s. Rajades torustikule hüdrandi, siis tulekustutusvee võtmisel langeb surve veetorustikus ning tagatud ei ole ühisveevarustuse toimimine. Kraavi küla puurkaevus puudub teise astme pumpla, mis tagaks ühisveevarustuse häireteta töö tulekustutusvee võtmisel. Seega on otstarbekaim rajada eraldi tuletõrje veevõtumahuti, kust vajadusel saab võtta tuletõrjevett ning veevõtu ajal ei lange veesurve torustikes ja elanikele on vesi tagatud. Tagamaks nõutud vee kogust, peab veemahuti suurus olema 108 m 3. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2013-2017: • Kraavi küla veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 413 m; • Veetorustikel rekonstrueerida 14 majaühendust;

139

• Rajada puurkaevu lähedusse tuletõrje veevõtumahuti.

6.5.3 Kraavi küla perspektiivne veetarve Kraavi küla veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 135 elanikku. Lisaks küla elanikele on ühisveevarustusega ühendatud AS Eesti Energia kontor. Rohkem asutusi või ettevõtteid alevikus ühisveevarustusega ühendatud ei ole. Arendamise kava koostajad prognoosivad Kraavi küla elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Kraavi küla elanike arv ligikaudu 195 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 183 inimest. Elanike arvu vähenemisega väheneb proportsionaalselt ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunute arv. Alljärgnevas tabelis 84 on toodud Kraavi küla perspektiivne veetarve. Tabel 84. Kraavi küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2010 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 220 216 211 203 195 191 187 183 ÜV-ga ühendatud elanike arv 132 130 127 122 117 115 113 110 Liitunute osakaal % 60 60 60 60 60 60 60 60 Ühiktarbimine l/d*in 26 26 26 26 26 26 26 26 Elanike veetarve m3/d 3,4 3,4 3,3 3,2 3,0 3,0 2,9 2,9 Asutuste veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtete veetarve m3/d 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Veetarve kokku m3/d 3,6 3,6 3,5 3,4 3,2 3,2 3,1 3,1 Veekaod m3/d 0,6 0,6 0,6 0,5 0,5 0,3 0,3 0,3 Veetootmine kokku m3/d 4,3 4,2 4,1 3,9 3,7 3,5 3,4 3,4 Elanike veetarve m3/a 1 256 1 230 1 206 1 158 1 112 1 090 1 068 1 047 Asutuste veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 Ettevõtete veetarve m3/a 73 73 73 73 73 73 73 73 Veetarve kokku m3/a 1 329 1 303 1 279 1 231 1 185 1 163 1 141 1 120 Veekaod m3/a 226 222 217 197 166 116 114 112 Veetootmine kokku m3/a 1 554 1 525 1 496 1 428 1 351 1 279 1 256 1 232 Perspektiivne veetarve Kraavi külas aastal 2021 on ligikaudu 3,1 m3 ööpäevas (tabel 84). Antsla Vallavalitsuse andmetel ei prognoosita veetarbe muutumist, seega on perspektiivse veetarbe puhul arvestatud, et keskmiselt tarbib Kraavi küla elanik ööpäevas 26 liitrit vett. Ettevõtte veetarve on võetud 2009. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib alevikus juurde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kraavi külas on toodud tabelis 87.

6.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kraavi küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

140

6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Kraavi külas on enamus elanikest liitunud ühiskanalisatsiooniga. Perspektiivis on arvestatud, et Kraavi küla ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 111 inimekvivalenti. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Kraavi küla kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 920 meetrit (tabel 85). Tabel 85. Kraavi küla rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 916 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 916 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 14 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Kraavi külas on toodud tabelis 87. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021:

• Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 916 meetrit;

• Torustikel rekonstrueerida 14 majaühendust.

6.5.6 Kraavi küla reostuskoormus Prognoositav Kraavi küla reostuskoormus on kokku ligikaudu 111 ie, mis on sama kui käesoleval ajal. Kuna rahvaarv Kraavi külas perspektiivis väheneb, siis pikemas perspektiivis väheneb proportsionaalselt ka reostuskoormus (juhul, kui ei ühiskanalisatsiooniga ei liitu ettevõtteid). Perspektiivis muutuvad aga reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad, sest kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega vähenevad infiltratsioonivee kogused 60%-lt 20%-ni (tabel 86).

141

Tabel 86. Kraavi küla perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- BHT Reostuskoormuse töötajad koormus eritarve koormus hulk 7 tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud 111 111 1 26 111 2,9 6,7 elanikud Kraavi külas Infiltratsioon - - 20% - 0,6 - REOVESI KOKKU 111 3,5 6,7 Kraavi küla elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 3,5 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 2,9 m3 reovett, mis on ligikaudu 83% kogu tekkivast vooluhulgast. Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 6,7 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast. Tabel 87. Kraavi küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Kraavi küla ühisveevärgi Kraavi küla veetorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine 2013- kogupikkuses 413 m. Veetorustikul rekonstrueerida 0,84 2017 14 majaühendust. Rajada tuletõrje veevõtumahuti mahutavusega 108 0,49 m3 Uuringud, projekteerimine 10% 0,13

Ettenägematud kulud 10% 0,13

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,07

KOKKU: 1,66

Kraavi küla Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 916 1,70 rekonstrueerimine 2018- meetrit. 2021 Uuringud, projekteerimine 10% 0,17

Ettenägematud kulud 10% 0,17 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,085 KOKKU: 2,12 Kraavi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine KOKKU: 3,78

142

6.6 Haabsaare küla Haabsaare külas elab 2009. aasta alguse seisuga 34 inimest. Ühiskanalisatsiooni ja – veesüsteem on rajatud küla keskusesse, kus vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud 5 korrusmaja ja mõni eramaja. Ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga on külas liitunud 22 elanikku. Korrusmajades on mitmed korterit tühjad, mistõttu on ka vee ja kanalisatsiooniga liitujaid vähe. Ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevpumplal, mille sisustus ja hoone on amortiseerunud. Joogivee analüüsiandmete kohaselt on Haabsaare puurkaevu vees väga suur üldraua ja mangaani kontsentratsioon, seega ei vasta puurkaevu vesi kvaliteedinõuetele. Haabsaare küla keskasulas on kokku ühisveevarustussüsteemis ~120 meetrit veetorustikku, mis on rajatud 1980-ndatel aastatel. Küla keskuses formeeruv reovesi suunatakse isevoolselt küla kirdeservas paiknevasse reoveepuhastisse, mis koosneb kahest biotiigist. Haabsaare külas on isevoolset kanalisatsioonitorustikku rajatud ligikaudu 230 meetrit ning biotiikideni voolavad reoveed isevoolselt (vt lisad, joonis 6). 2008. aastal oli Haabsaare küla puurkaevudest väljapumbatava vee kogus ligikaudu 660 m3, millest tarbiti ligikaudu 600 m3. Veekaod olid 8% kogu toodetud veest. Arvutuslikult on Haabsaare küla reoveepuhasti reostuskoormus 22 ie/d. Ettevõtteid ühiskanalisatsiooniga liitunud ei ole.

Haabsaare küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Antsla Vallavalitsusele ning samuti tegeleb nende opereerimisega Antsla Vallavalitsus. Haabsaare küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 7 ja 14. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Haabsaare külas aastatel 2013-2021.

6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Haabsaare küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

• Haabsaare puurkaevpumpla on amortiseerunud. Pumpla sisustus ja hoone on amortiseerunud. • Puurkaevpumpla vesi ei vasta kvaliteedinõuetele. Puurkaevu vees ületatakse mangaani ja üldraua sisaldusi. • Raskendatud on veetorustike hooldustööd, sest torustikud on tihtipeale rajatud erakinnistutele.

143

6.6.2 Veevarustuse edasine areng Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme Haabsaare külas ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemi arendamise I periood, 2013-2017. Esimeses etapis toimub Haabsaare külas veetorustike rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavate veetorustike kogupikkus on ligikaudu 150 meetrit (tabel 88). Tabel 88. Haabsaare küla rekonstrueeritavate veetorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav veevarustuse torustik kokku m 148 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 32 m 56 Rekonstrueeritav veevarustuse torustik 40 m 84 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 8 Antsla Vallavalitsuse andmetel perspektiivis küla elanike arv ei suurene ja pigem väheneb. Seega ei tule alevikku juurde ka uusi veevarustusega liitujaid. Haabsaare puurkaevpumpla on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Puurkaevus puudub veepuhastussüsteem, mistõttu arendamise kava koostajad näevad ette puurkaevu rekonstrueerimise ja veepuhastusseadmete paigaldamise. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Haabsaare külas saadakse tuletõrjevesi tiigist. Perspektiivis on vajalik korrastada tiigi ääres paiknev tuletõrje veevõtukoht ning nõuetekohaselt märgistada. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2013-2017: • Haabsaare küla veetorustike rekonstrueerimine kogupikkuses 148 m; • Veetorustikul rekonstrueerida 8 majaühendust; • Rekonstrueerida puurkaevpumpla hoone ja paigaldada veepuhastusseadmed; • Korrastada tuletõrje veevõtukoht.

6.6.3 Haabsaare küla perspektiivne veetarve Haabsaare küla veesüsteemiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 22 elanikku. Asutusi või ettevõtteid alevikus ühisveevarustusega ühendatud ei ole. Arendamise kava koostajad prognoosivad Haabsaare küla elaniku arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 2% aastas ning aastatel 2016-2021 keskmiselt 1% aastas. Seega aastaks 2015 on Haabsaare küla elanike arv ligikaudu 30 ja aastaks 2021 on elanike arv ligikaudu 28 inimest. Alljärgnevas tabelis 89 on toodud Haabsaare küla perspektiivne veetarve.

144

Tabel 89. Haabsaare küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2009 2010 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Elanike arv 34 33 33 31 30 30 29 28 ÜV-ga ühendatud elanike arv 22 21 21 20 19 19 18 18 Liitunute osakaal % 63 63 63 63 63 63 63 63 Ühiktarbimine l/d*in 75 75 75 75 75 75 75 75 Elanike veetarve m3/d 1,6 1,6 1,6 1,5 1,4 1,4 1,4 1,3 Asutuste veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 1,6 1,6 1,6 1,5 1,4 1,4 1,4 1,3 Veekaod m3/d 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Veetootmine kokku m3/d 1,7 1,7 1,7 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 Elanike veetarve m3/a 590 578 567 544 523 512 502 492 Asutuste veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 Ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 590 578 567 544 523 512 502 492 Veekaod m3/a 47 46 45 44 42 41 40 39 Veetootmine kokku m3/a 637 625 612 588 565 553 542 532

Perspektiivne veetarve Haabsaare külas aastal 2021 on ligikaudu 1,3 m3 ööpäevas (tabel 85). Antsla Vallavalitsuse andmetel tulevikus veetarve ei muutu, seega perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 75 liitrit vett. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kraavi külas on toodud tabelis 92.

6.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Haabsaare küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises:

6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Haabsaare külas on enamus elanikest liitunud ühiskanalisatsiooniga. Perspektiivis on arvestatud, et Haabsaare küla ühiskanalisatsiooni alal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 22 inimekvivalenti. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise III periood, 2018-2021 . ÜVK süsteemide III arendusetapis rekonstrueeritakse Haabsaare küla kanalisatsioonitorustikud, mille kogupikkus on ligikaudu 200 meetrit (tabel 90).

145

Tabel 90. Haabsaare küla rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja pikkused Nimetus Toru DN, mm Ühik Pikkus

Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik kokku m 201 Rekonstrueeritav isev. kanalisatsiooni torustik 160 m 201 Rekonstrueeritavad kinnistuühendused tk 8 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Haabsaare külas on toodud tabelis 92. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2018-2021: • Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 200 meetrit, • Torustikul rekonstrueerida 8 majaühendust.

6.6.6 Haabsaare küla reostuskoormus Prognoositav Haabsaare küla reostuskoormus on kokku ligikaudu 22 ie, mis on sama kui käesoleval ajal. Kuna rahvaarv Haabsaare külas perspektiivis väheneb, siis pikemas perspektiivis väheneb proportsionaalselt ka reostuskoormus (juhul, kui ei ühiskanalisatsiooniga ei liitu ettevõtteid). Perspektiivis muutuvad aga reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad, sest kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega vähenevad infiltratsioonivee kogused 60%-lt 20%-ni (tabel 91). Tabel 91. Haabsaare küla perspektiivne reostuskoormus Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT 7 Reostuskoormuse tekitaja kokku väljast ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Haabsaare külas 22 22 1 75 22 1,7 1,3 Infiltratsioon - - 20% - 0,3 - REOVESI KOKKU 22 2,0 1,3 Haabsaare küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on 3 ööpäevas ca 2 m . Piirkonna ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 1,3 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

146

Tabel 92. Haabsaare küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Kokku Projekti osa Komponendid (mln krooni) Haabsaare küla Haabsaare küla veetorustike rekonstrueerimine ühisveevärgi kogupikkuses 140 m. Veetorustikul rekonstrueerida 0,29 rekonstrueerimine 2013- 8 majaühendust. 2017 Puurkaevpumpla hoone ja sisustuse uuendamine ja 0,20 veepuhastusseadmete rajamine. Tuletõrje veevõtukoha korrastamine 0,02

Uuringud, projekteerimine 10% 0,05

Ettenägematud kulud 10% 0,05

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,03

KOKKU: 0,64

Haabsaare küla Isevoolsete kanalisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 200 0,42 rekonstrueerimine 2018- meetrit. Torustikul rekonstrueerida 8 majaühendust. 2021 Uuringud, projekteerimine 10% 0,04 Ettenägematud kulud 10% 0,04 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,021 KOKKU: 0,53 Haabsaare küla ühisveevärgi ja -kana lisatsiooni arendamine KOKKU: 1,16

147

7 Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused Tabel 93. Antsla valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine Projekti nimetus Periood Kogusumma Antsla linna veesüsteemide arendamine 2009-2010 20 956 667 Antsla linna kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2009-2010 39 940 833 Antsla linna sademeveesüsteemide arendamine 2009-2010 100 000 Lusti küla veesüsteemide arendamine 2013-2017 936 438 Lusti küla kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2018-2021 1 706 588 Kobela aleviku veevarustuse arendamine 2010-2012 4 709 750 Kobela aleviku kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 7 130 950 Vana-Antsla aleviku veevarustuse arendamine 2013-2017 2 667 938 Vana-Antsla aleviku kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 3 019 525 Tsooru küla veevarustuse arendamine 2012-2013 3 437 125 Tsooru küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 2 338 088 Kraavi küla veevarustuse arendamine 2013-2017 1 658 125 Kraavi küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 2 121 500 Haabsaare küla veevarustuse arendamine 2013-2017 637 500 Haabsaare küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 527 125 Investeeringud kokku 2009-2021 91 888 150

Tabelis 93 on kokkuvõtlikult välja toodud arendamise kava perioodil aastatel 2009- 2021 planeeritud investeeringud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks on suurusjärgus 91,8 miljonit krooni (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 60 toodud hindadele, mis võivad kuni 10% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Lisaks on finantseerimisvajadustes arvestatud investeeringutega, olenemata eelnevalt läbiviidava uuringu tulemustest. Uuringute tulemuste selgumisel tuleb vajadusel uuendada arendamise kavas toodud investeeringuid.

7.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabel 93 kirjeldab investeeringute mahtu, mis on vajalik Antsla valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Samas tuleb arvestada investeeringute tegemisel rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite

148 puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse siseriiklikest allikatest (KIK). SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooni hinna järk-järgulist tõstmist 2-3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 94 on välja toodud Antsla vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla omafinantseeringu suurus.

149

Tabel 94. Antsla valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Projekti nimetus Periood Kogusumma Omaosalus Rahastajad Antsla linna veesüsteemide arendamine 2009-2010 20 956 667 2 095 667 OV, ÜF, KIK Antsla linna kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2009-2010 39 940 833 3 994 083 OV, ÜF, KIK Antsla linna sademeveesüsteemide arendamine 2009-2010 100 000 100 000 OV Lusti küla veesüsteemide arendamine 2013-2017 936 438 374 575 OV, KIK* Lusti küla kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2018-2021 1 706 588 682 635 OV, KIK* Kobela aleviku veevarustuse arendamine 2010-2012 4 709 750 1 883 900 OV, KIK* Kobela aleviku kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 7 130 950 2 852 380 OV, KIK* Vana-Antsla aleviku veevarustuse arendamine 2013-2017 2 667 938 1 067 175 OV, KIK* Vana-Antsla aleviku kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 3 019 525 1 207 810 OV, KIK* Tsooru küla veevarustuse arendamine 2012-2013 3 437 125 1 374 850 OV, KIK* Tsooru küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 2 338 088 935 235 OV, KIK* Kraavi küla veevarustuse arendamine 2013-2017 1 658 125 663 250 OV, KIK* Kraavi küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 2 121 500 848 600 OV, KIK* Haabsaare küla veevarustuse arendamine 2013-2017 637 500 255 000 OV, KIK* Haabsaare küla kanalisatsioonisüsteemi arendamine 2018-2021 527 125 210 850 OV, KIK* Investeeringud kokku 2009-2010 60 997 500 6 189 750

Investeeringud kokku 2010-2012 4 709 750 1 883 900

Investeeringud kokku 2012-2013 3 437 125 1 374 850

Investeeringud kokku 2013-2017 5 900 000 2 360 000

Investeeringud kokku 2018-2021 16 843 775 6 737 510

Investeeringud kokku 2009-2021 91 888 150 18 546 010

* Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel on arvestatud 40%

150

Tabelis 94 kajastatud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades.

Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata.

Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2009- 2021 ligikaudu 2,5-8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja Antsla Vallavalitsus.

7.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted

Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi.

Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonnaliikme kuu netosissetulekut arvestades. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 4177 krooni (2007. aasta Statistikaameti andmed Võrumaa kohta) ( tabel 95). Tabel 95. Võrumaa valdade leibkonnaliikme netosissetulek aastatel 2000-2007. Aasta Netosissetulek kuus (kr) Muutus, % 2003 2215,9 0 2004 2314,5 4,4 2005 2808,4 21,3 2006 3176,7 13,1 2007 4176,8 31,5 Keskmine - 17,6 Andmed: Statistikaamet Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse koguinvesteeringutest ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb

151 arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 96 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (ligikaudu 5 % aastas), võiks 2021. aastal Võrumaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 8270 krooni. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 165-248 krooni inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m 3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2021 ilma käibemaksuta 69-103 krooni. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt.

Tariifide määramise eesmärgid:

– vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – osaliselt veevarustuse rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud Ühtekuuluvusfondi ja KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 100%-liselt.

I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2009. aastast 860 senti/m 3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 4-9%); 5. remondikuludena on arvestatud 10% eelneva viie kuluartikli kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Antsla linna, Kobela aleviku, Vana-Antsla aleviku, Tsooru küla, Kraavi küla ja Haabsaare küla reoveepuhastite orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eelpuhastusele ja settekäitlusele.

152

2. Antsla linna, Kobela aleviku, Vana-Antsla aleviku ja Tsooru küla reoveepumplate elektrikulud. 3. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 4-9%); 5. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 6. remondikuludena on arvestatud 10% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Seega võiks Antsla vallas arenguperioodi jooksul kujuneda Antsla vallas vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 97,3 kr/m 3.

Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madal (kuni 2,3% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee-ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 96, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga.

Oluline on arvesse võtta, et tabelit 96 ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Antsla vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Antsla valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele.

Tabelis 96 kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Suurem hinnatõus on tulemas aastatel 2009-2010, mis on tingitud Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest lühiajalistest investeeringutest.

Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida

153 vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

154

Tabel 96. Antsla valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Ühisveevärgiga liitunute arv - 1 323 2 064 2 445 2 396 2 348 2 301 2 255 2 210 2 188 2 166 2 144 2 123 2 102 2 081 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 1 168 1 756 2 344 2 297 2 251 2 206 2 162 2 119 2 098 2 077 2 056 2 035 2 015 1 995 Veeteenuse maht m3/a 51 398 80 065 91 008 89 398 87 820 86 274 84 759 83 274 82 547 81 826 81 113 80 407 79 708 79 017 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 47 875 71 082 87 593 85 686 84 174 82 692 81 241 79 818 79 121 78 430 77 747 77 071 76 401 75 738 Veeteenuse hind kr/m 3 10,9 12,0 15,0 18,0 20,0 23,0 26,2 28,0 30,0 31,5 32,0 32,0 32,5 33,1 Kanalisatsiooniteenuse hind kr/m 3 13,4 20,0 25,0 31,0 35,0 39,0 40,1 42,0 43,0 44,0 48,1 53,2 58,6 64,2 Komplekshind kr/m 3 24,3 32,0 40,0 49,0 55,0 62,0 66,3 70,0 73,0 75,5 80,1 85,2 91,1 97,3 Hinnatõus % 0 31,7 25,0 22,5 12,2 12,7 6,9 5,6 4,3 3,4 6,1 6,3 6,9 6,7 Leibkonnaliikme netosissetulek kr/kuu 4 795 4 992 5 231 5 650 6 119 6 681 7 260 7 851 8 450 9 052 9 649 10 236 10 850 11 491 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele kr/kuu 62 89 108 133 149 168 179 189 198 204 217 231 247 263 VK teenuse kulu oskaal sissetulekust % 1,3 1,8 2,1 2,3 2,4 2,5 2,5 2,4 2,3 2,3 2,2 2,3 2,3 2,3

155

7.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkonnad, mis paiknevad reoveekogumisalal, kuid seal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Samas on ebareaalne, et väikemajapidamised rajavad bioloogilise reoveepuhastusega väikepuhasteid ning seetõttu kasutatakse pigem mehaaniliselt puhastatud heitvee immutamist pinnasesse või reovee kogumist kogumiskaevudesse. Võimalik on ka väikepuhastite rajamine, mis peavad vastama Keskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagama reoveepuhastamise Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ toodud nõuetele. Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba), milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta. Kogumismahutite purgimisvõimalus on praegusel hetkel Antsla linna reoveepuhasti juurde kuuluvasse purgimissõlme. Kogumiskaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. 156

Kokkuvõte

Käesoleva töö tulemusena valmis Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2021. Töö esimene peatükk annab ülevaate Antsla valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Antsla valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Antsla vallas ning määratleb arendamise kavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuendas peatükis on toodud Antsla valla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

157

Summary

The goal of present work is to compose the development plan for public sanitation for Antsla parish up to year 2021, which will be the basis for reconstruction and construction of public sanitation system in Antsla parish in areas which are defined in development plan for public sanitation. The development plan for public sanitation is composed according to the current legislation and standards of the Republic of Estonia. The specifications and obligations arising from EU directives and international agreements are also taken into consideration. The purpose of present development plan is to define the area covered with public sanitation, to estimate the costs associated with reconstruction and construction of public sanitation system, to specify the hydrants for public and fire-brigade use and other public water supplies. The population of Antsla parish is currently 3915 inhabitants. By the year 2015 the population of Antsla parish is expected to be 2227 inhabitants who will use public sanitation systems. Main problems in Antsla parish are poor condition of existing public sanitation systems, noncompliance of water used for public waterworks to the quality requirements for drinking water and in some villages the poor condition of existing wastewater treatment plants. During the following 12-year period the need for capital investments is 91,8 million Estonian crowns (5,8 million €). Distribution of the capital investments needed for reconstruction of the existing public sanitation systems for a longer period is not rational, because of the poor condition of existing public sanitation systems. The reconstruction of the facilities should begin as soon as possible. The construction of the pipage and public sanitation facilities only for Antsla parish’s own resources is not possible because of the limited sources of finance. The budget of Antsla parish was 54,9 million kroons in the year 2008. For accomplishment of different stages of the development plan it is necessary to request for additional resources finances from different finance resources provided. On the assumption of capital investments that will be made for developing the possible charge tariff for water and sewerage service is also predicted. After the development plan for public sanitation is put into practice, the quality of life of local inhabitants will improve. The pollution potential of the region decreases and favorable conditions for multifold development of Antsla parish are created.

158

In the process of putting together the development plan for public sanitation for Antsla parish the specialists from LLC Alkranel (Kerly Talts, Meelis Mark, Kristjan Karabelnik) were involved.

159

160