Aastaaruanne 2015 A4 (.Pdf)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aastaaruanne 2015 A4 (.Pdf) AASTARAAMAT YEARBOOK 2015 E Ж E Г O Д HИK Esikaanel: Sügaval Võrumaa metsades Cover: Deep in the forests of Estonia, three На передней стороне обложки: В самой seisab tumedate kuusetüvede vahel kolm gigantic wooden megaphones stand, scatte- чаще дремучих лесов Вырумаа, между hiiglaslikku ruuporit. red between dark-barked fir trees. темными стволами вековых елей лежат три гигантских рупора. See on „Ruup”, Eesti Kunstiakadeemia tu- This is RUUP, designed and built by Esto- dengite teos, mis kutsub inimesi kuulama nian Academy of Arts students looking for Это «Ruup», произведение искусства, Eesti metsa hääli. Ruuporite kõla kuulsid a way to help us listen to the sounds of созданное студентами Эстонской худо- 2015. aastal miljonid inimesed üle maailma. forests. Ruup offers a place to rest your жественной академии, которое пригла- Ruuporitel on sõpru Jaapanist Prantsus- feet, as well as your thoughts. It is an open шает людей послушать голоса эстонского maani, Brasiiliast Austraaliani. library with just one book – the nature. леса. В 2015 году звучание эти рупоров услышали миллионы людей во всем мире, и они уже обрели друзей от Японии до www.ruup.ee Франции, от Бразилии до Австралии. Aastaraamatu fotod: Tõnu Tunnel, Gert Kelu, Ken Oja, pildipangad SISUKORD CONTENTS / СОДЕРЖАНИЕ 6 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toomas Luman ja Mait Palts / Kaubanduskojast / Ettevõtjate huvide esindamine Olulisemad teemad / Juristide väärtuslikud nõuanded / Arbitraažikohus Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee / Hariduselu mõjutaja / Teenused 5 Esindused / Ettevõtjate kohtumispaik / Visuaali uuendus / Väljaanded Ettevõtete konkurentsivõime edetabel / Noore ettevõtja preemia 33 JUHATUS JA TÖÖTAJAD Board and Staff / Правление и работники 36 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Consolidated Annual Report / Консолидированные финансовые отчеты 39 ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY 57 ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО-ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА 77 LIIKMETE NIMEKIRI Directory of Members / Список членов 94 KONTAKTID Contacts / Контакты TRADITSIOONID EI TOHI TAKISTADA UUENDUSI JUHATUSE ESIMEES TOOMAS LUMAN 6 RIIGI JUHTIMISEST „Traditsioonid ei tohi takistada uuendusi. Nende koge- muste pinnalt tuleb leida võimalusi arenguks. Ajalugu „Ettevõtlik vaim ja meelelaad peavad saama vabalt reali- tuleb õppida ka ära kasutama, aga mitte kõike tehtut seeruda, sest vaid siis on võimalik kasvatada nende vanameelseks pidada. Nii nagu on vastutustundetu inimeste osakaalu ühiskonnas, kes panevad aluse uute püüda seada iduettevõtteid paremaks traditsioonilise väärtuste loomisele ja aitavad ühiskonda edasi viia.” majanduse ettevõtetest või vastupidi. Kes on halvem Arvamusartikkel Teatajas ja kes parem? Halvem on see, kes seaduseid ei täida, jaanuar 2015 varastab või võetud kohustusi eirab. Kriitika ja rahul- olematus tuleb suunata sinna. Halvem ei ole aga keegi „Riigi ja avaliku võimu õigused kipuvad suurenema. nendest, kes on ettevõtlikud, soovivad oma ideid reali- Peame nii ettevõtjate kui ettevõtluse hea käekäigu eest seerida, on tööandjateks ning panustavad ühiskonna seisjatena seisma selle eest, et hiilivalt ei jõuaks kätte arengusse. Neid tuleb tunnustada, mitte halvustada.” olukord, kus õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalus- 7 19. kevadball, aprill 2015 tamatus piirab ebamõistlikult ettevõtlikku ja loovat vaimu.“ restoranis Gloria Ärihooaja avamine, august 2015 Tallinna loomaaias „Õiguskeskkonda üha paremaks lihvida soovides on paljud valdkonnad jõudnud regulatsioonide detailsu- „Ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste panus riigi arenda- sega tasemeni, mis ammu on ületanud optimaalse ja misse nii täna kui ka homme on hindamatu väärtusega. mõistliku. See on tõsine probleem mitte ainult ette- Just seetõttu on meie kõigi ülesanne selliseid inimesi võtjate jaoks, sest nii surutakse meie käitumist üha rohkem märgata, toetada ja tunnustada.” kitsamatesse raamidesse, vähendades loovust ja Ettevõtluskonkursi auhinnagala, oktoober 2015 vastutust. Uued ideed ja innovaatilised ettevõtmised Noblessneri valukojas sünnivad aga vaid tarkuse ja loovuse koostöös, kus saab julgustatult vaadata välja harjumuspärase tege- „Aktiivne, loov ja arenev saab olla üksnes selline riik, vuse raamidest.” kus igaühele on jäätud küllaldaselt ruumi otsustada Ärihooaja avamine, august 2015 ja vastutada. Just ise otsustada, ilma et keegi sunniks. Tallinna loomaaias Eriti kehtib see ettevõtluse ja ettevõtlikkuse osas. Ma ei kujuta ette, et ettevõtlus areneks kiiremini siis, kui ta on allutatud pidevale riigipoolsele juhtimisele, NOORTE TOETAMISEST suunamisele ja juhendamisele! Kahjuks kohtab üle- „Eriti hea on tunne siis, kui näeme uusi ja värskeid tuli- voolavat juhtimis- ja suunamisvajadust ikka ja jälle.“ jaid. Noorte tahe luua oma ettevõte ja ideed teoks teha Kaubanduskoja 90. juubeligala, november 2015 on kasvutrendis ja ebaõnnestumise hirm ei ole enam Estonia kontserdisaalis nii suur kui veel mõned aastad tagasi.” Ettevõtluskonkursi auhinnagala, oktoober 2015 ETTEVÕTLUSKESKKONNAST Noblessneri valukojas „Kaubanduskoda on seisnud alati selle eest, et konku- „Leian, et igal lubatud tegevusalal tegutsemist tuleb rentsitingimused oleksid ettevõtjatele ausad ja läbi- aktsepteerida, tunnustada ja motiveerida. Motiveerida paistvad, et maksupettustega tegelemine oleks maksu- positiivse suhtumise ja soodsa keskkonna loomise halduri prioriteet number üks ning selleks peavad kaudu nii tegutsevaid ettevõtjaid kui ka noori ettevõt- olema ka efektiivsed vahendid. Kaubanduskoja initsia- lusega alustajaid või alles sellele mõtlejaid on ühtviisi tiivil alanud tasutud maksude avalikustamine maksu- oluline.” ameti poolt on andnud ettevõtjaile endile võimaluse Kaubanduskoja 90. juubeligala, november 2015 hinnata oma sektoris tegutsevate ja konkureerivate Estonia kontserdisaalis ettevõtete maksekäitumist.” Arvamusartikkel Teatajas jaanuar 2015 ETTEVÕTLUSKESKKONDA SAAVAD MÕJUTADA KÕIK PEADIREKTOR MAIT PALTS 2015. aasta lõpu seisuga oli kaubanduskojaga lii- hariduspoliitika ning noorte ettevõtlikkuse edenda- tunud 3208 ettevõtet! Tänu tugevale ja stabiilsele misse, olles üle-eestilise ettevõtlusprogrammi liikmeskonnale on koda tegutsenud juba 90 aastat käivitamise ja elluviimise juures. Teemasid, mis ette- 8 ja meil on põhjust seda igati väärikalt kogu ette- võtjaid mõjutavad, on rohkemgi, mida 24/7 kullipilgul võtjaskonnaga koos tähistada. Olgugi, et maailmas jälgime. Möödunud aasta jääb meelde ka selle poo- on pöörased ajad ja probleeme justkui tuleb aina lest, et toimusid kaubanduskoja juhatuse valimised, juurde, siis paljud valukohad, mis olid ettevõtjatel kus vahetusid pooled liikmetest. 90 aastat tagasi, on seda tänaseni. Eelkõige just ettevõtja rolli mõistmine ja tema panuse hindami- Olles sild ettevõtjate ja riigi vahel, peame väga olu- ne tervikuna kogu ühiskonna poolt. Mõistmine, et liseks tõhusat ja konstruktiivset dialoogi ning läbi- ettevõtlus on mootor, mis meie ühiskonda õlitatult paistva ettevõtluskeskkonna nimel töötamist. Lisaks tegusana hoiab ning lisaväärtust pakub. Kahtle- e-lahendustele ja idufirmade tuntusele võiks just mata on selle teadvustamine ja rolli tunnustamine jätkusuutlikkusest ja läbipaistvusest saada ehk meie suureks väljakutseks nii meile kui riigile tervikuna. kolmas tugisammas, mille poolest oleme maailmas Mida rohkem meid ühise eesmärgi nimel tegutse- tuntud, kus laitmatu ärikultuur ja pikaajalisem pla- mas on, seda kuuldavamalt kõlab ettevõtjate hääl neerimine meid edule viib. avalikkuses. Aasta jooksul esitasime riigile 142 ettevõtlust puu- dutavat seisukohta. Seadusesse jõudis meie ettepa- nek, mille kohaselt tuleb maksutõusudest vähemalt pool aastat ette teada anda. Selle protsessi algus jäi küll aastasse 2014, kuid nagu maratoniski oli ras- keim osa just vahetult enne muudatuse vastuvõtmist Riigikogus. Muudatus võeti vastu ning ajalooline hetk sai jäädvustatud. Aastaid oli muutmata päevarahade maksuvaba piirmäär. Selleteemaline argumenteeri- tud diskussioon riigiga viis tulemusteni. Käesoleval aastal tõusis koja ettepaneku tulemusena välislä- hetuse korral makstava maksuvaba päevaraha piir- määr 50 euroni. Kevadel, enne Riigikogu valimisi, saatsime koos Tööandjate Keskliidu ja ametiühingute organisatsioonidega kõikidele erakondadele meie arvates need teemad, mida riigis tuleks aktiivsemalt vedada – haldusreformist, koolivõrgu korrastami- sest kuni ametnike arvu vähendamiseni. Edasi liigub ka elamislubade regulatsiooni lihtsustamise temaa- tika ikka sel eesmärgil, et tuua investeeringuid riiki ning majanduselu turgutada. Panustasime aktiivselt 9 KAUBANDUSKOJAST Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vabatahtliku liik- Kaubanduskoda on mõjukaim, vanim ja suurim meskonnaga ettevõtjate esindusorganisatsioon, ettevõtjate esindusorganisatsioon Eestis, millel on mille missiooniks on ettevõtluse edendamine Eestis hea rahvusvaheline maine. ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna arendamise ning praktiliste teenuste osutamise kaudu. Kaubanduskoda on võrdne partner valitsusele Eesti majanduspoliitilise keskkonna kujundamisel. 10 LIIKMED 2015. aasta 31. detsembri seisuga oli kaubanduskojal 3208 liiget. 2015. aastal astus liikmeks 283 uut ning välja arvati 231 liiget, seega kaubanduskoja liikmeskond 2015. aastal kasvas. Peamisteks liikmeks astumise põhjusteks olid kaasarääkimine ettevõtluskeskkonna parandamiseks, ettevõtlusalane info ja kontaktide leidmine. Liikmesettevõtted tegevusalade kaupa 26.97 % Tööstus 77 % Hulgikaubandus 27.4 % Kaubandus 14.7 % Jaekaubandus 8.3 % Mootorsõidukid ja -kütus Üksi tehes jõuab ka 6.9 % Ehitus üsna stabiilselt edasi, 9.8 % Transport, info ja side kuid ühiselt asju ajades 2.2
Recommended publications
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Ettevõtete TOP 90 Aastal 2001
    Viljandimaa erileht väliskaubanduse bilanss Viljandimaa positiivne Erinevalt kogu Eestist on Viljandimaal eksport impordist ettevõtete TOP 90 suurem. lk 8 Äripäeva tasuta lisa 15. november 2002 Viljandimaa edukaima ettevõtte ASi EKSEKO bilansis on 75 000 siga ning selle aasta jooksul peaks seal sündima kokku 195 000 põrsast, mis teeb arvestuslikult iga päeva kohta enam kui pool tuhat vastsündinut. lk 4 7575 000000 sigasiga tõidtõid esikohaesikoha Viljandimaa ettevõtete TOP 90 aastal 2001 1. EKSEKO AS 2. Toom Tekstiil AS 3. Viljandi Liimpuit AS koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. EKSEKO AS 21 sealiha tootmine Viiratsi 2. Toom Tekstiil AS 44 magamistarvete ja mittekootud materjalide tootmine ja müük Viljandi 3. Viljandi Liimpuit AS 68 liimpuittoodete valmistamine Viljandi 4. Anttila AS 97 postimüük Viljandi 5. Kolmeks AS 101 elektrimootorite ja teiste elektriseadmete tootmine Viljandi 6. Vilpak AS 102 ehitusmaterjalide müük ja pakendite tootmine Viljandi 7. Arge Autokauplus OÜ* 103 kasutatud mootorsõidukite ja autotarvikute müük Viljandi 8. Puidukoda OÜ 119 puidu töötlemine, eksport, import; puidutöötlusseadmete müük Karksi-Nuia 9. Avoterm OÜ 122 soojusenergia tootmine ja müük, soojusseadmete paigaldus ja müük Karksi-Nuia 10. Textuur AS 131 männist liimpuitkilbi tootmine Karksi-Nuia 2 Äripäeva lisa 15. november 2002 Käibe TOP 50 Kasumi TOP 50 Viljandimaa ettevõtete TOP 90 firma nimi käive koht koond- firma nimi kasum koht koond- (tuh kr) TOPis (tuh kr) TOPis koht firma nimi punktisumma 1. Meieri Tootmise AS....................................... 301 945 .................... 66. 1. EKSEKO AS ..................................................... 58 600 ...................... 1. 2. Toom Tekstiil AS............................................ 238 851 ...................... 2. 2. Toom Tekstiil AS.............................................. 29 468 ...................... 2. 1. EKSEKO AS 21 3. EKSEKO AS ................................................... 196 000 ...................... 1.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2014-2015 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald. Elanikkond 2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas. Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%.
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]
  • Kergliiklusteede Kava Eelistusnimekiri
    KINNITATUD Siseministri 16.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/74 „Kergliiklusteede kava“ LISA Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri Taotleja nimi Projekti nimetus maksimaalne minimaalne oma- ja taotluse toetuse summa kaasfinantseeringu eeldatav EAS-i osakaal (%) esitamise aeg Rapla Vallavalitsus Rapla - Alu kergliiklustee rajamine 347 956,00 15,00 III kv 2015 Valga Linnavalitsus Valga linnas kergliiklustee rajamine Toogipalu kalmistuni 400 000,00 18,48 II kv 2015 Põlva Vallavalitsus Põlva linna, Himmaste ja Eoste küla ühendava kergliiklustee 400 000,00 21,76 III kv 2015 rajamine Antsla Vallavalitsus Antsla-Kobela kergliiklustee ehitamine 366 900,42 15,00 II kv 2015 Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja ja Kiltsi vahelise kergliikluse ohutuse tagamine 400 000,00 20,99 III kv 2015 Räpina Vallavalitsus Räpina-Köstrimäe kergliiklustee rajamine 400 000,00 18,70 I kv 2016 Paide vallavalitsus Mäo Reisiterminali ja Mäo Keskuse vaheline kergliiklustee 76 043,76 15,00 II kv 2015 Elva Linnavalitsus Elva linna Käo tee kergliiklustee ehitus. 304 827,23 16,00 II kv 2015 Kaarma Vallavalitsus (Lääne- Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine 400 000,00 48,14 II kv 2015 Saare Vallavalitsus) Vastse-Kuuste Vallavalitsus Vastse-Kuuste kergliiklustee 350 000,00 38,16 III kv 2015 Muhu Vallavalitsus Liiva-Viira kergliiklustee rajamine 175 772,35 15,00 II kv 2015 Märjamaa Vallavalitsus Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamine 232 377,52 15,00 III kv 2015 Lääne-Nigula Vallavalitsus Palivere-Vidruka kergliiklustee 98 653,77 15,00 I kv 2016 Ambla Vallavalitsus Aravete kergliiklustee II etapp 285 000,00 15,13 II kv 2015 Vihula Vallavalitsus Võsu - Käsmu kergliiklustee I etapi ehitamine 400 000,00 16,18 III kv 2015 Avinurme Vallavalitsus Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamise I etapp 394 087,20 15,00 III kv 2015 Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekiri Reservprojektide nimekiri on esitatud pingerea alusel.
    [Show full text]
  • Nimekiri Kodulehele .Pdf
    Ettevõtte või asutuse nimi Tegevusvaldkond Masti kõrgus Asukoht Aakre küla Külaselts 8 meetrit Aakre küla Elva vald Tartumaa Ala põhikool Kool 12 meetrit Ala küla Tõrva vald Valgamaa Alutaguse Vallavalitsus Muu 10 meetrit Iisaku alevik Alutaguse vald Anija Valla Lasteaiad Muu 10 meetrit Kehra, Anija vald, Harjumaa Aseri Kool Kool 12 meetrit Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne Virumaa Besttrans Grupp OÜ Muu 12 meetrit Hagudi, Raplamaa Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Kool 8 meetrit Jõgeva vald, Jõgevamaa Eassalu-Neisti külaselts Külaselts 6 meetrit Kihlepa küla, Audru osavald, Pärnu linn EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Muu 6 meetrit Haapsalu, Estonia EELK Mihkli Miikaeli kogudus Muu 6 meetrit Haapsalu, Estonia Estlive Travel oü Muu 10 meetrit Kose, Harjumaa Haabersti Vene Gümnaasium Kool 8 meetrit Tallinn Harku Lasteaed Kool 10 meetrit Harku alevik Hiiumaa Vallavalitsus, Kärdla Põhikool Kool 6 meetrit Kärdla, Hiiumaa vald Imavere Põhikool Kool 10 meetrit Imavere, Järva vald,Järvamaa Jaagu Lasteaed-Põhikool Kool 8 meetrit Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Kadjaste MTÜ Külaselts 8 meetrit Kadjaste küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa Kadrina Saunaklubi Muu 6 meetrit Kadrina, Lääne-Virumaa Kaisma rahvamaja Muu 8 meetrit Kergu küla, Põhja Pärnumaa vald, Pärnumaa Kamari Haridusselts Külaselts 6 meetrit Kamari alevik, Põltsamaa vald Kanavere Kolmikväli MTÜ Muu 12 meetrit Tallinn Kihnu Vallavalitsus Muu 8 meetrit Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kool 8 meetrit Kilingi-Nõmme, Pärnumaa Kohtla-Järve
    [Show full text]
  • Twinning Light Contract No. EE06-IB-TWP-ESC-03
    EUROPEAN COMMISSION Estonian Transition Facility 2006 2006/18111.05.01.0005 Twinning Light Contract No. EE06-IB-TWP-ESC-03 ESTIMATION OF CONCENTRATIONS OF RADIONUCLIDES IN ESTONIAN GROUND WATERS AND RELATED HEALTH RISKS M. Forte R. Rusconi F. Trotti E. Caldognetto R. Airoldi F. Realini S. Risica L. Bagnato February 2010 The views expressed in this report do not necessarily reflect the views of the European Commission 2 1. FOREWORD....................................................................................................... 5 2. RADIOACTIVITY IN GROUND WATERS......................................................... 10 2.1. Origins of water radioactivity................................................................... 10 2.2. Behaviour of radium in ground water systems........................................ 11 2.3. Occurrence of radium in groundwater .................................................... 13 2.4. The radioactivity in Estonian aquifers..................................................... 15 3. AVAILABLE INFORMATION ON ESTONIAN AQUEDUCTS AND WATERS... 18 3.1. Analysis of available information - Water Supply Zones......................... 18 3.2. Analysis of available information - Radiometric data .............................. 19 3.3. Occurrence of high radioactivity values in Cambrian-Vendian aquifers.. 22 3.4. Occurrence of high radioactivity values in Estonian counties................. 25 4. REGULATIONS AND RISK ASSESSMENT ..................................................... 30 4.1. The Council Directive 98/83/EC
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu Avalikuks kasutamiseks 16.03.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 7 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 7 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 8 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 9 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 9 2.3 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Kergliikluse Korraldamiseks Kavandatud Teed
    Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed Nr Maantee/tänava Maantee/tänava Teelõigu Ehitus- Kavandatava Teelõigu kirjeldus Kergliiklustee planeerimise vajaduse põhjendus Omavalitsus kaardil number nimetus pikkus järjekord tee liik Viiratsi piirkonda, Tartu ja Mustla suunda ja Lembitu puiesteed ühendav tee. Linna ja lähiümbruse 8971460 Tartu mnt – Uus tn Linnapiirist Lembitu pst-ni 1 Kergliiklustee Viljandil linn 1 1,6 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) ja ida (Viiratsi, Tartu, Mustla) suunda ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede 8970610 Lembitu pst Lembitu pst 1 Kergliiklustee Viljandil linn 2 0,9 võrgustiku ühendamine. Põhja (Tallinna) suunda ja linnakeskust ühendav tee. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971420 Tallinna tn Lembitu pst linna piirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 3 1,0 ühendamine. Lääne (Pärnu) suuna ühendamine keskusega ja maakonna matkamarsruudiga. Linna ja lähiümbruse 8971640 Vaksali tn - Pärnu mnt Vana-Vaksali tn linnapiirini 1 Kergliiklustee Viljandil linn 4 2,1 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Paala tee olemasoleva kergliiklustee ja Valuoja oru kergliiklustee ühendamine. Linna ja lähiümbruse 8971030 Paala tee Valuoja oru kergliiklusteest Näituse tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 5 0,5 kergliiklusteede võrgustiku ühendamine. Männimäe piirkonna ja linnakeskuse ühendamine. Linna ja lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku 8971290 Reinu tee - Hariduse tn Riia mnt-st Vana-Vaksali tn 1 Kergliiklustee Viljandil linn 6 0,8 ühendamine. Reinu teest
    [Show full text]