DOCSLIB.ORG

Геогег • Muusiko • Kino 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Геогег • Muusiko • Kino 1 • • ' ISSN 0207-6535 геогег • muusiko • kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRI JIDU AJAKIRI 0£ Я С •"^ •"• О в- 0) —я M °- С •я —s '-Со я 5 "в « •*-i ä>W S i Я o ii v H Miz Sar ellin л :- № а k n я o N Ke Iti Vai eric ^eя • * "5 L i ел F NN m "S rde bik aljuj ti ,Q e^ — Zо .-7 А) а— .—а я— J О я я 1 Vanemuise" teatri näitleja Liina Olmaru. A. Matkuri foto JAANUAR XIV AASTAKÄIK PEATOIMETAJA MÄRT KUBO, tel M 04 72 /»~ TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Belu Tüksammel, tel 44 54 68 Tcairiosakoad Reel Neimarja Margot Visnap. tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan a Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinenaa ja Jaan Ruus, tel 43 7756 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, lei <S4 54 68 Infotöötleja Ülle Põima, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospuu tel 44 47 87 KUJUNDUS: MAI EINER; tel 66 61 62 Hannes Kaljujärv ja Ülle Tinn "Vanemuise" muusikalis "Oliver", 1993. Т.. Sula foto Se^u leelokour "Leiko" esinemas juunis 1991 © "Teater. Muusika. Kino", 1995 Soomes. Foto V. Sarve kogust *Tr- -»s . ^ jjä№%• * Of j? Ь^с^' тгв^'-Ч J im 0tf * 4*s» 4 eorer-muusiko-kino /199 SISUKORD TEATER Gerda Kordemets PUHA PEREKONNA KAKS KONTSEPTSIOONI ("Rocco ja tema vennad" Tallinna Linnateatris) TEATRIANKEET 1993/94 (Ü. Aaloe, ]. Allik, M. Balbat, L. Epner, K. Herkül, M. Kapstas, S. Каш, T. Kaugema, G. Kordemets, P. Kruuspere, M. Kubo, J. Kulli, A. Laasik, R. Mikkel, M. Mutt, R. Neimar, K. Pappel, P.-R. Purje, J. Rähesoo, E. Siimer, 1. Sillar, K. Sisask, U. Tõnts, L. Tormis, L. Vdlerand, M. Visnap) Pille-Riin Purje SALA-HAMLET HANNES KALJUJÄRV (Näitlejaportree) MUUSIKA VASTAB LEO NORMET Vaike Sarv ÜHE RAHVALAULIKU KOLM STIILI (Setu lauliku Jekaterina Lumme laulust) 90 AASTAT SÜNNIST EDUARD TUBINA MEENUTUSI EDUARD OJAST Heidi Soobik PÕHJASÕJA-EELSETEST NOODITRÜKISTEST TALLINNAS JA TARTUS KROONIKAT Geoffrey Nowell-Smith FELLINI JA RAHVALIK KULTUUR OLEN ALATI TEINUD FILME, MIDA OLEN TAHTNUD TEHA {Federico Fellinit intervjueerib Anna Muzzarellt) Peter von Bagh UGETSU MONOGATARI - VIHMA JA KUUPAISTE LOOD (Režissöör Kenji Mizoguchi samanimelisest filmist) Istvan Szabo FILMITÖÖSTUS KESK- JA IDA-EUROOPAS ÜKS PÄEV EESTI KINOS I (K. Kiisk, H. Volmer, P. Simm, A. Ruus, J. Põldma, R. ja H. Lintrop) Sulev Teinemaa PERSONA GRATA. MATI SEPPING •:*i,-'-.' Г^ VASTAB LEO NORMET Kas sõit Pariisi semiootika kongressile oli päris teretulnud põhjus pääsemiseks meie viinakuu vingete tuulte käest? Seda enam, et Eesti Muusikaakadeemia esindajana kuu­ lusite koos mitmete tuntud ülikoolide teadlastega ka kongressi aukomiteesse. Ilmad olid tõepoolest lausa lõikuskuiselt mahedad ja eks see tõstnud töötujugi. Kongress oli pühendatud märksüsteemidele muusikas ja selle istungid toimusid rööbiti Soome Instituudis ning Pariisi Sorbonne'i (Pantheon'i) ülikooli ühes avaras auditooriumis. Viimasena mainitus pidasingi oma ettekande "Universaalid ja nende alajaotused". Mida tähendab teile semiootika? Olen seda aktsepteerinud distsipliinina, mis üldistab ja suunab mõttetegevust kõige erinevamate tegevusvaldkondade vahel. Küllap nendes valdkondades on üp­ ris iseseisvalt jalgrattaid leiutatud, mis tekitaski vajaduse leida teid teha oma koge­ musi teatavaks teistelegi. Termin "semiootika" tuleb kreekakeelsest sõnast märk. Märke õpitakse mõistma ja tundma, neist tuletatakse süsteeme ja kommunikatsioo- nivõimalusi, sealhulgas muidugi ka muusikalisi märke ja süsteeme. Sellest huvitu­ nud teadlasi on nüüd kogu maailmas. Universaalid on mõttekategooriad, mis on aluseks mis tahes aktiivsusele muusikas. Mina valisin oma ettekande jaoks kaks muusikalise mõtteviisiga seotud universaali: esiteks juba tuhandeid aastaid valitse­ nud sünkretismi, mille tingimusis pole erinevad kunstiliigid veel üksteisest laitku löönud; teiseks aga meie lõppeval aastatuhandel alanud nende iseseisvumise (näi­ teks klassitsismiajastu) ja selle järgi püüdlemise juba uute sünteeside poole (roman­ tismiajastu ja tänapäev). Pärast 1987. aastat olete olnud paljudel loengureisidel - Helsingis, Oslos, Pariisis, Stock­ holmis, Torontos, Tübingenis, Wienis jne. Kas see on mingil määral kompenseerinud stagnatsiooniaja väi j a sõi au keeldu? Tõepoolest, aastatevahemikul 1978-1987 ei lastud mind kordagi väljapoole "raudset eesriiet". Eks ma olin seda ausasti "äragi teeninud". Üheks põhjuseks võisid olla minu loengud üliõpilastele eesti muusika ajaloost. Need eeldanuks ju "austavat" olemist sotsrealismi positsioonil, mina aga ei tahtnud muuta oma maailmapilti. Pea­ legi, 1975. aastal olin saanud sarjata õppejõudude üldkoosolekul, et nõukogude muusikast kõnelemise asemel ikka libisesin uue maailmamuusika teemadele, too­ kord, kui kontrolliti ühe tudengi konspekti, just Bartõki manu. Aga n-ö vaimus sai ju ikkagi reisida. Seda kindlasti. Pärast India reisi ja raamatu "Indiat leidmas" kirjutamist tekkis vajadus lähemalt tutvuda ka teiste Hommiku- ja Õhtumaa kultuuride ning muusi­ kaga. 1974 alustasin ulatuslikku, sajast raadiosaatest koosnevat sarja "Maailma rah­ vad muusikas". Iga kahe nädala pärast kirjutasin tunniajalise saate käsikirja, mida lugesime koos Peeter Volkonskiga, kes ühtlasi aitas hankida palju heliplaate lisaks minu koduses fonoteegis leiduvatele, otsis ja tõlkis muinasjutte ja laulutekste, see sari kestis 1978. aastani. Toimetajaks oli Arne Vahuri. Välissõitude keelu ajal uurisin põhjalikumalt nn juugendstiili, nimetades seda oma loengutes süntetismiks. See tugineb igasugu sünteesidele, näiteks sünteesile ar­ hailise eeposekeele ja nüüdisaegse helikeele vahel. Leiame seda Sibeliuse Kalevala- teemalisest muusikast või siis Tobiase ballaadist "Sest Ilmaneitsist ilusast" "Kalevipoja" tekstile. Süntees sünnib ühtlasi kujundilise ja mittekujundilise kunsti Leo Normet oma kodus 18. novembril 1994. H. Rospufoto 3 Leo Normet 1940. aastal. (kas või rakenduskunsti) elementide põimumises, see tingib rütmi tunnetava situat­ siooni, mis annab kõigele kuuldavale ning nähtavale argielust kõrgemale tõusva ri­ tuaalse iseloomu. Rituaalil on aga otseside müüdiga; mille poole nüüdiskunst ikka ja jälle kalduma kipub. Kas teil on teisigi lemmikkultuure India kultuuride kõrval? Koik, millega hetkel tegeled, muutub selleks korraks lemmikalaks. Väärib esile­ tõstmist jaapani kultuur. Jaapanlased on osavad assimileerima kõike paremat, mis tuleb Euroopast, jäädes samal ajal üdini jaapanlasteles. On üllatavaid ühtelangevusi meiega: näiteks kas või Juhan Liivi loodusluule ja jaapani haikud. Millal ja millistel ajenditel tekkis teil idee jagada viimase saja aasta muusika viieks loo- mesuunaks? 1970. aastateks oli see esteetiline süsteem välja kujunenud. Tükil ajal olin midagi süsteemilaadset otsinud, sirvides raamatuid uue muusika kohta. Leidsin sealt ilu­ said tabamusi heliloojate omapära kirjeldamisel, esines nimetusi "impressionism", "ekspressionism" ja "neoklassitsism", ehkki neid ei viidud ühtsesse süsteemi. Mina aga pidin pidama loogiliselt ülesehitatud loenguid nüüdismuusikast, milleks oli pa­ ratamatult vaja nii kirjeldusi kui ka ühendavat süsteemi. Eks see tulnud siis välja töötada. Impressionismis ja ekspressionismis kui romantismist välja kasvanud subjektiiv­ setes suundades vastanduvad ühelt poolt loodusest ja kõiksusetundest pakatav makrokosmos ning teiselt poolt linlase loodusekaugusest nihestunud hingeelus sün­ dinud mikrokosmos. Baroki- ja klassitsismiajastu kõrget professionaalsust esindab meie ajal neoklassitsism, sellele vastandliku paarilise kohale asub primitivism, mis tegeleb mitte algelise, vaid algsega. Helilooja pakub välja ainult osa terviku asemel {pars pro Mo), tervik tekib alles kuulaja teadvuses. (Kujutavas kunstis osava käega visandatud paarijoonelises šaržis tunneb vaataja kohe ära kujutatava.) Need kaks viimati nimetatud loomesuunda on objektiivse karakteriga. Subjektiivse ja objektiiv­ se süntees on juba aluseks viiendale loomesuunale - süntetismile. Pikemalt on sellest juttu minu raamatus "Värvimängud. Rütmirõõmud". Olles huvitunud muusika arenguloo varasematest suundadest ja stiilidest, miks olete ikkagi pidama jäänud just kaasaja muusika juurde? Selles on ju kogu senise arengu tulemus olenemata XX sajandi Bachide ja Beet­ hovenite tulemata jäämisest. Kui võrrelda helikunsti ajalookäiku suure puuga, siis 4 oleme jõudnud kõige väiksemate okste ja lehtede juurde. Siit ka see laialipaiskumi- ne: igal kirjutajal oma helikeel, oma struktuuriloogika. Ja ikkagi on see organiseeri­ tav loomesuundadesse. Muidugi, keskajast romantismiperioodini on veel mõndagi, mida tasuks värske kõrva ja silmaga uurida, meie "laialipaiskuv" kaasaeg on aga püstitanud rohkesti eeskätt esteetilisi probleeme, millega tegelemine pakub tõesti põnevust. Miks aga ikkagi nii palju esitatakse just XIX sajandi muusikat? Seda küsimust võime laiendada ka varasematele sajanditele. Õhtumaade jaoks on siin tegemist universaalse süsteemiga, mille XVIII sajandi lõpul tõid meienigi ees­ kätt vennastekogudused, alustades neljahäälse koraalilauluga, mida veel senini õpi­ takse harmooniatundides. Seda harmooniat ei saa millegagi asendada, sest nüüdsest isiklike struktuuride ja stiilide paljususest ei saa ju välja kujundada uut harmoonia­ õpetust. Üheksateistkümnenda ja varasemate sajandite stiilid tuginevad ikkagi uni­ versaalsele süsteemile ja juhttoon-toonika harmooniale, mille seaduspärasused on enesele allutanud ka meloodiakujunduse reeglid. Selles osas oli väga avar mängu­ maa, mida kasutasid sellised viisimeistrid nagu Schubert, Chopin, Grieg, Tšaikovski ja veel väga palju teisi. Tänapäeval seob
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Duste Ka Filmiprog- Rammi
    Sündmus IV Jõhvi balletifes- tival pakub tänavu peale tantsueten- Puhkepäev duste ka filmiprog- rammi | Nädalalõpulisa | 25.–27. veebruar 2011 | nr 8 (607) | 2 REKLAAM „GREASE’I“, „RISKI“, „ROMEO JA JULIA“ JA „HIGH SCHOOL MUSICAL’I“ LAVASTAJALT 10. ja 11. märtsil Tallinnas Vene teatris AASTA TURUNDUSSÜNDMUS esitleb: Turundus ja raha 2011 RORY SUTHERLAND “Psühholoogia, turundus ja raha. Kuidas digitaalajastu tarbijaid paremini mõista?” GREGORY POUY “Kuidas juhtida digitaalset kommunikatsiooni ja mõjutada tarbijate ostuotsuseid internetis?” PRIIT TOMP, KAAREL TALVOJA “Digitaalajastu tarbijakäitumise trendid Eestis” DAVID HAIGH “Kuidas turunduse abil ettevõtte väärtust kasvatada?” VALDUR LAID, VIKTOR MAHHOV “Brändide väärtuse ja turundus investeeringute mõõtmine Eesti ettevõtetes” KRISTJAN SEEMA, KADRI ÄRM, TIIT LILLIPUU, KRISTINE ROSS “Massimeedia digitaalajastul” HAMPUS KNUTSSON “Kuidas teha väikese eelarvega suurt kampaaniat?” JANEK MÄGGI, VILLU ARAK “Suhtekorraldus ja turundus. Kuidas PR raha teenima panna?” PETER FIELD Pipi “Loovus ja efektiivsus turunduses” ANDRES KANGUR, KRISTY VILLEMS-JOERGENSEN, Pikksukk MARIT KROON “Talendid koju!” AASTA AASTA AASTA Estonias alates 5. märtsist TURUNDUSTEGU MEEDIATEGU SUHTEKORRALDUSTEGU 2010 2010 2010 ÜLO VINTERI JA ÜLO RAUDMÄE MUUSIKAL Pipi: Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste ja Ingel Marlen Mikk AASTA AASTA Dramatiseering ja lavastus: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater) TURUNDUSTIIM MEEDIAAGENTUUR Muusikaline juht ja dirigent: Priit Aimla 2010 2010 Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Valguskunstnik: Anton Kulagin Osalemine Passwordi mõlemal päeval 415 € + km (6493 kr + km), Koreograaf: Jüri Nael osalemine ühel päeval 210 € + km (3286 kr + km) Registreerimine telefonil 667 0099 või e-posti aadressil Piletid müügil Estonia kassas, Piletilevis ja Piletimaailmas. [email protected] www.opera.ee Lisainfo: www.best-marketing.com SÜNDMUS 3 Piia Tamm: Püüame sel aastal pu- rustada müüti, et Skandinaavias bal- letti ei tantsita.
    [Show full text]
  • Palgakasv Jätab Petliku Mulje
    UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN KINDLUSTUNNE Nokia aktsia tõusis Lottemaa kolme aasta tippu teemapark Palgakasv jätab Nokia teise kvartali tulemused olid igast aspektist avab uksed tugevad ja kergitasid aktsiat ligi 8%. 16–17 Homsest ootab Pärnu lähedal petliku mulje Tahkurannas külastajaid siinse Ettevõtted rabelevad tüki piirkonna üks uhkemaid teema- parke Lottemaa. 25 nimel 3D-printimise turust Krossi ärisidemed Palgakasv on tekitanudkitanud 3D-printerite ja materjalide valdkonnas käib meeletu tarbijates ettekujutuse,jutuse, arendus, mis tuleb eriti kasuks väikefirmadele. 10 maksuraha arvatavate et meie majandusus muu-muu- tub aina paremaks,ks, üt- väljapetjatega on oluli- les Swed banki peaöko-eaöko- Suvel kolm korda nädalas nomist TÕNU MERTSINARTSINA ne teema. konjunktuuriinstituudiituudi 30. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev Peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi tõdeb, baromeetri kohta.a. EEtte-tte- ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL. Veebi- et poliitik Eerik-Niiles Krossi jaoks ebamugavaid võtjad on aga muutunuduutunud lehel www.aripaev.ee värsked uudised iga päev! artikleid on püütud naeruvääristada. 14 pessi mistlikumaks.ks. 8 Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????% AASTAT MAJANDUSLEHTE Reede, 25. juuli 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 132 (5026)6) 3 euroteurot 1,3474 0,7422 9,2107 47,1264 42,89 0,308% LUUBI ALL Eesti jääb Leedule alla Sel ajal kui meie eilset päeva imetleme, reageerib Leedu aktiivselt väljakutsetele – see on üks selgitus, miks leedulase ostujõud eestlase oma ületab. 2, 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Arnout Lugtmeijer maksis firmaga 26 miljonit tulumaksu Arnout Lugtmeijeri naftaga tegelev firma aastasest tulumaksust. Siinkohal võib ju meele- Vopak E.O.S. võttis möödunud aastal väl- valdselt unistada, et kui Eestis teeks samasugu- ja 100 miljonit eurot dividende.
    [Show full text]
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Draama 2014 the Estonian Theatre Festival Draama Takes Place In
    Draama 2014 The Estonian theatre festival Draama takes place in Tartu on September 1-7. The entire programme is announced by the end of June and tickets will be available for purchase starting from July 1. The theme of this year’s festival is The Art of Presence. The curator together with his team which consists of Maarja Helena Meriste, Priit Põldma and Kaarel Kuurmaa, chose eight productions for the main programme. These productions are Ingomar Vihmar’s “Guest” (Estonian Drama Theatre), Lembit Peterson’s “I Am Wind” (Theatrum), Alo Kõrve’s “Four Seasons” (Tallinn City Theatre), Ari Numminen’s “Petroskoi” (Telakka/Vanha Juko/Rakvere Theatre), Renate Valme “PURE MIND” (Kompanii Nii and Tartu New Theatre), Maria Peterson’s “Dove” (NPO Arhipelaag), Andres Noormets’s “Silence” (Endla Theatre) and Ivan Strelkin’s “Good Luck” (Russian Drama Theatre of Estonia). The writer Tõnu Õnnepalu explained the theme of the festival, The Art of Presence, accordingly, “The Art of Presence. This paradox is the essence of theatre – everything is an illusion but you can be truly present in this illusion, remain only artificially here and be somewhere else instead. But being present - be it here or elsewhere - is simply the beginning of everything. That’s no art in itself. Real art lies in where to be present. Does the place carry a meaning? Does it say something? Does it take you anywhere? Is it the right time? It’s too late to be in the yesterday but too early to be in the tomorrow, even though they say that art is always ahead of its time.
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz
    Sündmus 3 Muusikal “Minu Puhkepäev veetlev leedi” esietendub aprillis. | Nädalalõpulisa | 28.–30. märts 2008 | nr 13 (463) | 2 . . . 2 . !"#$%% c . . 33 !!"##$ ( ) %&$ ( *. + " '(!&$, , "! )'!*%,-$ -. 2 //&%-%-$0 ( 0 . /#%,$( ( , (%#&$ -, 1#2,"!*#."$ + , $" 3 . 345 /%$6 2 "$6)%% / Äripäeva nädalalõpulisa 28. märts 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RINGSÕIT Seederi retk Ministri seiklused Harjumaal Andres Haabu [email protected] Selle nädala teisipäeval vii- bis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ring- sõidul Harjumaal. Ministri kaaskonda kuulusid teiste seas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esi- mees Marko Mihkelson ja riigikogu rahanduskomisjo- ni liige Andres Herkel, kelle- ga koos külastati erinevaid ettevõtteid. Balti Karusnahk ASis tutvus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rebaste viljastamis- Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel sattusid protsessiga. Pildistamise hetkel oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi mikroskoobi all ASi Sagro köögiviljahoidlas vastamisi kurkidega, mis kahjuks hõberebase sperma. olid välismaist päritolu. MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA? Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 VOLVO S80
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI J rDEF 0* '2002 XXI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 32Ö0 faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 60 18 76 Muusikaosakond Anneli Remme ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 61 61 77 Kunstiline toimetaja Mai Einer, tel 6 61 61 77 Küljendus Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 61 61 77 Tekstitöötlus Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 87. 6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72 © "Teater. Muusika. Kino", 2002 Esikaanel: 14. detsembril 2001 Eesti Rahvusooperis "Es­ tonia" esietendunud Carl Orffi ooper "Tark naine" tõi teatrile ootamatult suure tunnus­ tuse. Lavastaja Neeme Kuningas veebruaris 2002. Harri Rospu foto MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.temuki.ee TOOB TEIENI Soft AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT reorer-muusiko-kino SISUKORD TEATER VASTAB INGRID AGUR Gerda Kordemets KÕRGMÄESTIKU ÕHK ON HÕRK JA HÕRE ("Võlumägi" Linnateatris) Kadi Herkül KOPENHAAGENI AHELREAKTSIOONID ("Kopenhaagen " Draamateatris) KIRJAD MINEVIKUST Andres Keil THEATRUM SANITATI5 Pille-Riin Purje KUS ON, KUS ON KOMÖÖDIA SÜDA? ("Lahuselu" "Vanalinnastuudios") 30 PERSONA GRATA. JAN UUSPÕLD 93 MUUSIKA Evi Arujärv "TARK NAINE" JA PRÜGIKASTIPOEETIKA: HEAD ELU OODATES
    [Show full text]