DOCSLIB.ORG

Kiili Leht. Jaanuar

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valla eelarve ja rahvastik 2020 | LUIGE LAAT NÜÜD PÄIKESEENERGIAL | Kiili harrastusteatri suur suveprojekt | Sport “Meil on tõesti õnne olnud. Miks ei peaks me seda siis vahel KIILI LEHT teistega jagama!” KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE | Külli Joonson NR 1 (2413) JAANUAR 2020 Kiili Gümnaasium – uue õppekava pilootkool N.R. Energy rajatud Kiili Nagu iga hea ja hästi toimi- katlamaja. va süsteemiga, nii on koolis ka õppekavadega – neid tuleb aeg-ajalt uuendada. Et need ik- Kiili saab ka kaasaegsed püsiks, elule jal- kaks gu ei jääks. Seda enam, et ha- riduse tase on Eestis kõrge – kilomeetrit PISA testi põhjal oleme maail- mas kindlalt esiviisikus. kaasaegset 1. klassi õppurid on elevil, jagub nii küsimusi klassiõpe- kaugkütte- taja Esta Kullamaale, jagub aga ka ise rääkimise rõõmu. Tee- torustikku maks needsamad linnud, kes koduaedades laulavad ja kül- Soojatootja N.R. Ener- mal talvel säutsudes süüa kü- gy rajab Kiili alevisse kahe- sivad. Või hoopis ära lendavad. kilomeetrise kaasaegse „Meil ongi täna teemaks kaugküttetorustiku, mis vä- linnud,“ kõneleb klassiõpetaja hendab trassi soojakadusid Esta Kullamaa. See tähendab, ja aitab elanikel küttekulu- et loodusõpetuse tunnis räägi- delt kokku hoida. Uus torus- takse lindudest üldiselt; eesti tik valmib plaanide järgi tä- keele tunnis kirjutatakse tiivu- navu sügisel. listest väike jutuke või loetak- N.R. Energy juhatuse se neist midagi; matemaatika liikme Ahto Tisleri sõnul ai- tunnis arvutatakse aga, mitu tab torustiku rekonstruee- lindu istub elektriliinil kui va- rimine langetada Kiili kaug- rem oli seal kolm ja siis neli li- küttepiirkonnas soojuse saks lendas. maksumust ja tagada piir- konna suurenenud kütteva- Kõik oleks just kui mullu ja jaduse: „Kiili küttevajadus muistegi, aga... kasvab seoses hiljutise koo- „Kooli õppekavasid uuendatak- li juurdeehitusega. Kuigi se reeglina iga kümne aasta ta- Kiilis on kaasaegne hakk- gant. Et mõnd suurt süsteemi puidul katlamaja, siis asula muuta, tuleb täpselt teada, mis torustik on väga vana ja sel- suunas ja kuidas muuta,“ võ- le asendamine uue öko- tab jutujärje üle õppejuht El- noomse küttetrassiga aitab ve Kukk. 1. a klassiõpetaja Esta kullamaa seletusi kuulavad Marten Tuvi ja Kert Ambos. Ülo Russak soojakadu oluliselt vähen- Pea aasta tagasi, 2019. aas- dada.“ Torustiku renovee- ta märtsis sai Kiili Gümnaa- dud teadmisi, hakkame lahen- juhivad HTM, Innove ja tule- lamaa. Valmis õppematerjale hindamisega,“ teab õppejuht rimistööd algavad kevadel. sium Haridus- ja Teadusminis- dust otsides ise seda märkama- musi analüüsivad Tallinna ja ju pole, pilootprojektis osale- Elve Kukk. Kujundav hindami- Tööde valmimisaeg on pla- teeriumilt ettepaneku osaleda ta ühendama teadmisi,“ kõne- Tartu Ülikool. val õpetajal tuleb endal leida ne tähendab protsessi, mille neeritud enne sügisese küt- riiklike õppekavamuudatuste leb Elve Kukk. Kiili Gümnaasiumis on võe- täiendavad õppematerjalid käigus hinnatakse ning moti- teperioodi algust. piloteerimise üle-eestilises Kokku osalevad pilootpro- tud pilootprojekti keskseks õp- tundide läbiviimiseks. veeritakse õpilasi suuliste ja „Rekonstrueerimise käi- töörühmas. Loomulikult võt- jektis 7 kooli, Harjumaalt veel peaineks loodusõpetus, sest ... „Kui juba üks õpetaja on kirjalike hinnangutega, et kok- gus rajame üle kahe kilo- tis kool huvitava ettepaneku Tallinna Reaalkool ja Õismäe „...loodusõpetus annab õpila- klassiga ühe õppeaasta läbi tei- kuvõttes jõuda õppekavas et- meetri kaasaegset torustik- vastu, seda enam, et kooli õp- Vene Lütseum. Pilootprojekte sele tervikliku eakohase pildi nud, siis järgmisel õpetajal on tenähtud tulemusteni. Algkoo- ku. Uus kaugküttetorustik pejuht Elve Kukk tegi samal looduskeskkonnast,“ põhjen- lihtsam – saab kasutada val- lis meil numbrilisi hindeid ei peab olema võimeline soo- teemal – aineõppelt üleminek TEADMISEKS dab Elve Kukk, kelle magistri- mis materjale, neid loomulikult panda, lapsed saavad nii suu- just edastama septembri lõ- üldõppele – oma magistritöö töö andmetel -mis toetus roh- ka ise täiendades,“ arvab klas- list kui kirjalikku tagasisidet. pus uue kütteperioodi algu- Miks valiti Kiili Gümnaasiumis Tallinna Ülikoolis. keskseks õppeaineks loodus- kem kui 100 õpilase hulgas lä- siõpetaja. Koolis on välja töötatud ka tri- ses ja täielikult valmis ehi- Kiili Gümnaasiumiski moo- õpetus? bi viidud uuringule – omanda- „Tähtis on seegi, et õpeta- mestrite hinnangulehed. Neid tatud 2020. a novembri lõ- dustati piloteerimiseks töö- Loodusõpetus annab õpilasele vad õpilased üldõppes õppeai- jad peaks saama ülikoolist koo- täidab esmalt õpilane, kes siis puks,“ selgitas Tisler. rühm, kuhu kuuluvad kõik I tervikliku eakohase pildi loodus- neid paremini kui aineõppes, litusi uue suuna osas, nii et see märgib, kuidas ta enda arvates Küttetrassi ehitaja leid- kooliastme õpetajad, klassiast- keskkonnast, toob kõige pare- samuti on tunnis aktiivsemad. teeb ülemineku õpetajatelegi oma oskuste arendamisega miseks on välja kuulutatud mini esile protsesside vahelised mete esindajad on Jaanali Kop- Üldõpetus oma olemuselt põnevaks,“ ütleb Esta Kulla- hakkama on saanud; siis täi- hange. Projekti investeeri- seosed ning mõtestab lahti ini- pel, Kersti Pilt ja Esta Kulla- mese kui bioloogilise objekti soodustab õppija ise tegemist, maa välja ka õpetajate arvamu- dab lehe õpetaja ja viimaks an- vad EL Ühtekuuluvusfond, maa, töörühma juhib Elve koha looduskeskkonnas. Õppi- seega lapse individuaalsete se. Pealegi – piloteerimine navad oma hinnangu ka lap- SA Keskkonnainvesteerin- Kukk. mise käigus kujuneb arusaam, võimete arvestamist ja aren- toob küll tööd juude, aga kui sevanemad. Ka õpilaspäeviku- gute Keskus ja OÜ N.R. et igal nähtusel on põhjus ja damist. Üldõpetuse teostami- juba riiklikult uuele õppemee- tes on koht lapse, õpetaja ja Energy. Mille poolest erineb üldõpe igasugune muutus looduses sel arvestatakse õppija soove todile üle minnakse, hakkavad lapsevanema tagasisideks. „Vabandame Kiili elani- kutsub esile teisi muutusi. Loo- aineõppest? dusõpetuses esile toodud tee- ja tema huvi, lapse individuaal- teisedki koolid ja õpetajad sa- „Nii saame tagasisidet ka ke ees võimalike ehitustöö- „Oluline on, et õppeainete va- mad kinnistatakse lugemispala- seid võimeid. ma tööd tegema. Nii on piloot- õpilase kodust ja – mis kõige dest tulenevate liiklusseisa- hel oleksid seosed ja lapsel ku- de käsitlemisel, keeleharjutuste projeketis osalenud koolidel olulisem! - kõik kolm õppep- kute pärast ja anname en- juneks terviklik maailmapilt. täitmisel, töötatakse läbi arvu- Mina nõuab uus õppemeetod teistega võrreldes edumaa. rotsessi osapoolt, õpilane, õpe- dast parima, et torustiku Päriselus mingi probleemi la- tamisel, kujutatakse käelise te- õpetajalt? „Üks põhjusi, miks just Kii- taja ja kodu, osalevad ka tule- rekonstrueerimistööd se- hendamisel me ei mõtle, kas on gevuse kaudu, kasutatakse luu- „Eks esialgu suuremat tööd li kool pilootkooliks valiti, pei- muse hindamisel, õpitulemus- gaksid tavapärast elurütmi letuste ja laulude õppimisel, ela- vaja kasutada matemaatika või takse uuesti läbi dramatiseeri- tunniks valmistumisel,“ tun- tub selles, et meie koolis on mi- te saavutamisel“ on Elve Kukk võimalikult vähe,“ sõnas loodusõpetuse tundides saa- misel ja mängudes. nistab klassiõpetaja Esta Kul- tu aastat tegeldud kujundava kindel. | Ülo Russak Tislar. | Kiili Leht Jaanuar 2020 | nr 1 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 2 | EELARVE Kiili vald 2020 – elanikest ja eelarvest Kiili valla elanike arv oli 1. Rätsepa tee osalise valgustuse investeeringuid on võimalik ka- jaanuari 2020 seisuga 5704 ini- rajamine. vandada alates 2026. 0,2% 6,5% 2,1% mest. 2019. aasta jooksul lisan- 7,6% Sõltuvalt lõplikest talvistest Põhja-Eesti Ühistranspordi- dus valda 243 registreeritud ela- 2,9% Üldvalitsemine teede hoolduskuludest on või- keskus on esitanud riigile taot- nikku. Suurim kasv oli Kiili ale- Avalik kord malik ka mõne objekti lisandu- luse uue bussiliini avamiseks, 5,3% Majandus vis (82), Vaela külas (61), Luige 0,3% mine. mis hakkab kurseerima mars- alevikus (57), Lähtse külas (34), 4,2% Keskkonnakaitse ruudil Estonia-Ülemiste-Assa- Paekna külas (16), Sausti külas Elamu-kommunaal Muud olulised objektid ku-Jüri-Kiili-Sausti-Kohila. (13) ja Kurevere külas (10). Tervishoid ja teenused Prognoositavalt peaks buss Kõige rohkem vähenes rah- Vaba aeg, kultuur Maanteeamet Kiili vallas asuva- Kiili alevist jõudma Ülemistele vastik nende inimeste võrra, kes Haridus tel riigiteedel olulisi investeerin- ca 40 minutiga ning esialgu on olid registris valla täpsusega ja 70,9% Sotsiaalne kaitse guid ja töid käesoleval aastal ei kavandatud seitse väljumist öö- aasta alguses registrist välja ar- kavanda, küll on avaldatud hil- päevas. Nagu kõikide uute liini- vati (-31), samuti Kangru alevi- juti riigi teehoiukava ja sellesse de puhul, on ka antud juhul et- kus (-8). Lapsi, kelle sünniaas- Kiili valla kulude struktuur 2020. on jõudnud ka uue 2+2 maantee te nähtud testperiood. ta on 2019, on tänase päeva sei- rajamine Tallinna piirist kuni Uute peatuste asukohad on suga registris 93. Tallinna ringteeni ehk nn Rau- täpsustamisel, eeldatavalt on Teispoolsusesse lahkus aas- dalu-Luige lõik. Selle asukoht on need Luna tn ja Sausti mõisa lä- ta jooksul 22 inimest ehk loo- kavandatud Luige alevikust lää- heduses. Orienteeruv liini käi- mulik iive on erinevalt suures ne poole, raba serva ning ehitu- vitumine toimub novembris osas ülejäänud Eestiga võrrel- saastaks planeeritakse 2030. 2020. des tugevalt positiivne. Võrdlu- Põhja-Eesti Taastusravikes- ses teiste omavalitsustega ole- kus renoveerib
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10

    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
  • Vaela Küla Rajas Metsa Kaitseks Terviseraja

    Vaela Küla Rajas Metsa Kaitseks Terviseraja

    Millised mured on lastekaitsespetsialistil Kiili vallas? | TERVISENÕUANNET TALVEKS MEESTERAHVASTELEHVASTELE | LapsedLapsed ehitavadehitav Kiilis roboteid “Kõik“K osad peavad klappimakl milli- KIILI LEHT meetrim pealt.” KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE | HarriH Virkkunen NR 10 (2401) NOVEMBER 2018 Vaela küla rajas metsa kaitseks terviseraja Ei juhtu just tihti, et üks kü- sus. Fotod: Vaela külaselts laselts tellib ise terviseraja, kor- Külaselts ajas kogu asja ise, raldab riigihanke ja teeb järele- kinnitas Annus – lisaks taotlu- valvet. Ja seda kõike eelkõige sele korraldati riigihange ning sellepärast, et kohalik metsa- tehti terviseraja ehitusele järe- tukk jääks maha raiumata. Aga levalvet. “Meil oli külas oma just nii kulges lugu Vaela külas, meeskond, või nagu me ise se- kus külaelanikud, avastades, et da nimetasime – mõttekoda –, nende kogu lähedal on puud ja abiks oli eri aegadel väga pal- ohus, panid pead kokku ja mõt- ju inimesi,” lausus ta. lesid välja lahenduse, kuidas Kui terviserada valmis, kor- metsa kaitsta. raldas külaselts koos naabrite- “Meil oli vaja leida metsa säi- ga Mõisakülast koristustalgud. limiseks mingi väärtus, mis ei Annus peab uut rada kahe küla lubaks seda maha võtta. Kui ühendajaks. “Kindlasti liidab ra- meile tuli teade, et terviseraja da kahe küla inimesi rohkem detailplaneering on kehtesta- kokku. See on lahe, kui rajal tud, oli see tegelikult juba pool käies saavad inimesed nüüd unistuse täitumisest ja kui kerg- omavahel tuttavaks,” ütles ta. tee toetusotsus laekus ja see lõ- Terviseraja algus ja lõpp on puks valmis sai, siis lisandus ka Väljamäe tee ääres, kuhu on teine pool,” rä ä kis Kiili Lehele plaanis rajada ka parkimisala. Heret Annus, üks projekti eest- Rada sai laugja reljeefiga, kat- vedajatest.
  • Kiili Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Kiili Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Eelnõu 19.10.2020 Tallinn 2020 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5- A308, Tallinn Tel +372 5059914, E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 19.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 7 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 8 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................. 9 1.4 Metoodika ..............................................................................................................................
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut

    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut

    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"

    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011

    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
  • NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx

    NOORSOOPOLITSEINIKE NIMEKIRI KOOLIDEGA.Xlsx

    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Alavere Põhikool Kaisa Kajo 6125580, [email protected] Ardu Kool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa 6125758 [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa 6125758 [email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Irina Šapovalova 6124175 [email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Inna Boitsova 6124237 [email protected] Erakool Läte Kirsi Kask 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Gevork Grigorjan 6125754 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Sille Roosimäe 6124275 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium ( Kalamaja maja) Õnne 6125433 Meriloo [email protected] Haabersti Vene Gümnaasium Jelena Muržak 6125890 [email protected] Haabneeme Kool Eret Elen Viidakas 6028855 eret‐[email protected] Harkujärve Põhikool Aveli Aal‐Tjurin 6124582 aveli.aal‐[email protected] Harmi Põhikool Viivian Poolak 6124658 [email protected] Jakob Westholmi Gümnaasium
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989

    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
  • Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule

    Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule

    Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt.
  • Tallinn Environment Department Yearbook 2018

    Tallinn Environment Department Yearbook 2018

    Tallinn Environment Department Yearbook 2018 1 Tallinn Environment Department 2018 Sisukord The Website of the Tallinn Environment Department 5 1. Environmental protection 7 1.1 Nature conservation 8 1.2 Water protection 9 1.3 Ambient air quality and noise 10 2. Green areas 13 2.1 Communal urban gardening 14 2.2 Parklands and green areas in Tallinn 15 3. Maintenance 19 3.1 Pets in the city 20 3.2 Public playgrounds in Tallinn 21 3.3 Cemeteries in Tallinn 22 4. Waste 25 4.1 Waste management 26 4.2 Tallinn Waste Centre 27 5. Environmental awareness 29 5.1 Campaign of the Maintenance Month 30 5.2 Environmentally Friendly Mobility Month 30 5.3 Raising environmental awareness 31 5.4 Environmental projects of the European Union 36 6. Tallinn Botanic Garden 39 7. Tallinn Energy Agency 43 2 3 Tallinn Environment Department 2018 The Website of the Tallinn Environment Department In 2018, the Tallinn Environment Department completed its new website devoted to environmental issues of the City of Tallinn tallinn.ee/keskkond The launching of the new website arose from the need to make environmental information easier to find and to compile environmental topics in one place based on uniform principles. In addition to reorganising data, a clear visual identity for the city of Tallinn was adopted, helping inhabitants, stakeholders and cooperation partners perceive the city’s activities as a whole. Updates to the website make the information concerning topical environmental issues in Tallinn, incl. nature conservation, landscaping, waste and environmental campaigns, easier to find and more current.
  • Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!

    Tule Eesti Koondisele Kaasa Elama!

    Raamatukogu Huviringid Nabala kutsub külla alustavad kunstistuudio hooaega ootab huvilisi LK 3 LK 4-5 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 8 (2321) 28. september 2011 Huvitav vastasseis: põhjamaad vs lõunamaad REEGLID Mis on saalijalgpall? Tule Eesti koondisele z Kuivõrd saalijalg- palli mängitakse tunduvalt väiksemal kaasa elama! väljakul kui tavalist jalgpalli, siis on ka reeglid mõnevõrra z Oktoobri teises poo- Saalijalgpalli MM-valikturniir les toimub Kiilis teised. valla seni suurim • Mängud toimuvad 20.-23. oktoobril Kiili spordihallis. • Mänguväljak pikkus peab rah- spordisündmus, kui • 20. okt kell 17.45 Soome- vusvahelistel mängudel olemas Albaania. minimaalselt 38 m, maksimaalselt neli rahvusmees- • 20. okt kell 20.00 Eesti-Türgi. 42 m. Laiuseks on määratud mini- konda hakkavad • 21. okt kell 17.45 Türgi- maalselt 18 m, maksimaalselt 25m. Soome. • Korraga on ühes võistkonnas saalijalgpallis võit- • 21. okt kell 20.00 Eesti- väljakul maksimaalselt 5 mängijat, Albaania. kellest üks on väravavaht. lema maailma- • 23. okt kell 17.30 Eesti-Soome. • Lubatud vahetusmängijate arv • 23. okt kell 20.00 Albaania- meistrivõistluste on seitse. Türgi. • Vahetuste arv mängu jooksul ei valikturniiri alagrupi • Edasi pääseb kindlalt vaid ole piiratud. Mängija, kes on välja alagrupi võitja. Järgmises võidu eest. ringis läheb alagrupi võitja vahetatud, võib uuesti siseneda vastamisi Tsehhi, Valgevene ja mängu teise mängija asemele. Lisaks Eesti koondisele on alagruppi Hollandiga. • Mängimisel on lubatud vaid loositud põhjanaabrid soomlased pehmed kummi- või analoogse tal- ning Türgi ja Albaania. Seega toi- Eesti saalijalgpalli koondis. Eesti Jalgpalli Liit laga spordijalanõud. mub omamoodi minimatš Põhja- ja Eesti koondis, kes soosikute hul- • Erinevalt väljas mängitavast Lõuna-Euroopa vahel. ka ei kuulu, vajab kindlasti marulist lus vaadata, kuidas tippsportlased koondis kogu töö ja toetuse eest ka jalgpallist peatatakse kell, kui pall “Loosimine kujunes tõesti väga toetust, et röövida punkte endast trenni teevad.” vääriliselt tasub.