Põlvamaa Aasta 2015 Tegija Kultuuris on Gram Of

RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 142 jaanuar 2016 0,32 EUR

2016 on Räpina valla Kiired liud Kaurimäel juubeliaasta 1866. aastal, 150 aastat tagasi, sai Räpina vald omavalitsuse staatuse. Leheküljel 3 kirjutab kodu-uurija Asta Pintsaar Räpina valla kaugemast ajaloost ehk aastatest enne omavalitsuse staatuse saamist ning sellest, kuidas muutus eluolu siinsete elanike jaoks pärast Räpina valla sündi. 20. novembril 1991 sai Räpina taasiseseisvumisjärgselt jälle omavalitsuseks. Tänavu möödub sellest tähtsast sündmusest 25 aastat. Räpina Rahvalehe toimetus kutsub kõiki üles meenutama 25 aasta tagust aega ning saatma oma põnevaid mälestusi toi- metuse aadressil [email protected] või tooma/saatma need paberkandjal haldushoonesse aadressil Kooli 1, Räpina. Räpina valla tähtsate juubelite hõngust on kantud kõik sel aastal meil toimuvad üritused. Aasta lõpus, novembris leiab aset suur Räpina valla aastapäevapidu kogu vallarahvale ning sõpradele-külalistele kaugemalt. Räpina valla juubelite 25/150 plakati on kujundanud Maiu Vares. Anu-Cristine Tokko, Räpina Rahvalehe toimetaja

Põlvamaa aasta 2015 tegija kultuuris on Gram of Fun Kaurimäel lustimas! Foto: Maiu Vares Räpina ümbruse põllumehed võiks käesoleval aastal kaaluda lina kasvatamist, sest sel talvel saab Räpinas sõita pikimaid liuge, mida siinmail ammu nähtud on. Kindlasti jäi paljudele silma jõuludele järgnenud nädalal lasteaia suunal hõljuv aurupilv. Kui möödunud aastal tali praktiliselt taeva ning võimalused talispordiga tegelemiseks kesiseks jäid, siis sel aastal saabunud külmalaine võimaldas piisaval hulgal kunstlund toota. Kunstlume paksuseks Kaurimäel sai 40 senti- meetrit ning seda peaks jaguma kestva sula saabumiseni. Mäele rajasime kaks piiritletud rada – üks ainult snowtubingu tarbeks ja teine vabaks rajaks, kus oma kelgu, liulaua või lumelauaga harjutada saab. Snowtubing tähendab mööda lumest renni spetsiaalses kummirõngas alla kihutatamist. Laskumine on juhtimatu, kuid just see ongi snowtubingu juures eriti põnev. Kohapeal on avatud snowtube’i laenutus ning vahendid, mis on sobivad igas suuruses sõitjale. Kõik rajale minejad läbivad instruktaaži ning vähemalt üks sihtasutuse töötajatest jagab juhiseid ja hoiab pidevalt rõngasõidul silma peal. Soovitame tuubisõitja meelespeaga tutvuda juba enne mäe külastust aadressil www.kaurimae.ee. Alla kümne aasta vanuste laste vanematel palume mäel kaasas olla. Lumerõngaid laenutatakse kolmapäevast reedeni kell 14:00- 20:00 ja nädalavahetusel 10:00-20:00. Tunnipiletid maksavad Gram of Fun – Põlvamaa Aasta Tegija Kultuuris 2015. Foto: Taavi Nagel täiskasvanule kolm ja lastele kaks eurot. Vaba rada ootab teid igapäevaselt ning on valgustatud kella kaheksani õhtul. Kolmapäeva, 6. jaanuari õhtul autasustati Põlva Kultuuri- ja žüriid. Alo Mattiisenile pühendatud üleriigilisel vokaalansamblite Huvikeskuses Eesti Kultuurkapitali ning Põlvamaa ekspertgrupi konkursil pälvis Gram of Fun lausa Grand Prix. Kuidas toodetakse kunstlund? 2015. aasta preemiate laureaate, maakonna parimaid sportlasi ja Kindlasti on kõiki neid äärmiselt võimekaid tütarlapsi ees Lihtsustatuna koosneb lumekahur pihustitest, õhukompres- tublisid tervisedendajaid. Aunimetusega Põlvamaa Aasta Tegija ootamas veelgi suuremad teod ja tunnustused, esinegu nad sorist ja propellerist turbiini sees. Vesi paisatakse läbi pihustite Kultuuris 2015 pärjati sedakorda Räpina ja Põlva Muusikakoolide koos või eraldi. õhku ning kompresseeritud õhk lõhub pihustitest tuleva vee tütarlaste vokaalansambel Gram of Fun. Muuhulgas oli 6. jaanuari pidulik gala pühendatud ka Muusika- väikesteks osakesteks. Propelleri abiga puhutakse veeosakesed Ansambli Gram of Fun koosseisu kuuluvad: Kristina Bianca aasta ärasaatmisele ning Merekultuuriaasta vastuvõtmisele. kuni 35 (50) meetri kaugusele. Õhus veeosakesed külmuvad ning Rantala, Hedvig-Hanna Raud, Marike Peedosaar ja Kadi Kald- 2015. aastal hoidis teema-aasta teatelaternat lõõtsapealinn langevad lumena maha. mäe Räpina Muusikakoolist ning Kristi Raias, Marilill Suvi ja Põlva. Kuigi Põlvamaal merepiiri pole, ei takista see ka meil Vastavalt temperatuurile ja õhuniiskusele tuleb reguleerida Liis Tintso Põlva Muusikakoolist. Kõik ansambli lauljad on väga siiski Merekultuuriaastat nautimast ning sellest osa saamast. vee hulka, mis õhku paisates jõuab ära külmuda. Lume tootmine edukad ka solistidena. Ansamblit juhendavad andekad, töökad Paikneb ju Põlvamaa Eesti suurima järve kaldal. Räpina kui turbiinkahuriga on võimalik, kui temperatuur on vähemalt –5°C, Põlvamaa suurima sadamaga paik, võttis sedakorda teema-aasta ning nõudlikud õpetajad Margot Suur ja Riivo Jõgi, kes töötavad väga hea lumetootmise ilm on alla-10°C puhul. Mõnedes suu- teatelaterna üle. mõlemas muusikakoolis. sakuurortides välismaal lisatakse veele ka valkusid, mis panevad Seoses Merekultuuriaastaga on Räpina sadamas ja kindlasti Enne ansambli Gram of Fun tekkimist olid nii Räpina kui Põlva vee kiiremini ja kõrgematel temperatuuridel külmuma. Eestis mujalgi uuel aastal toimumas palju kaunist ja huvitavat. Head ja Muusikakoolis eraldi ansamblid – Räpinas Blue-S ning Põlvas lisaaineid ei kasutata ning Räpina kunstlumi on valminud vaid edukat Merekultuuriaastat meile kõigile! Mustad klahvid. Eelmisel aastal otsustati aga kahe kooli ansamb- Võhandu jõest tulevast veest. lite jõud ühendada, et saaks laulda paiguti seitsmehäälselt – see Anu-Cristine Tokko, Martin Tuul, on kõla, mis vaimustas eelmisel aastal ka mitmete konkursside Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist SA Räpina Sadamad ja Puhkealad juhataja 2 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Räpina valla 2016. aasta eelarvest 16. detsembril toimunud volikogu istungil võeti vastu 3 otsust ja 2 määrust. Räpina Vallavolikogu võttis Räpina valla 2016. aasta eelarve nähtud vahendid hajaasustuse programmi toetusteks ning eraal- 1. Otsusega nr 39 otsustati teha ettepanek Veriora, Orava, vastu oma 2015. aasta viimasel istungil 16. detsembril. gatuslike laste mä nguväljakute rajamise toetamiseks. Meeksi, Piirissaare, Mooste, Ahja, Mikitamäe ja Värska Eelarve koostamine ei ole lihtne, kuna meie soovid on alati Vallavolikogule ning algatada haldusterritoriaalse korralduse suuremad, kui meie võimalused. Üks aasta ja piiratud vahendid muutmine eesmärgiga moodustada mitme omavalitsuse seavad soovidele piirid. Seega nõuab eelarve koostamine nii üksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus. vallavalitsuse kui ka volikogu liikmetelt julgust ja otsustavust, et Räpina valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbi- teha valikuid. Meie otsused ja teod peavad tagama järjepidevuse. rääkimiste pidamiseks moodustada komisjon ning nimetada selle Tuleb osata vaadata tulevikku, arvestades eelnevate otsuste ja liikmeteks: Kaido Palu, Teet Helm, Toomas Heering. tegudega. 2. Otsusega nr 40 otsustati kinnitada Räpina Vallavolikogu 2016. aasta eelarve põhitegevuse tulud suurenevad võr- revisjonikomisjoni 30.11.2015 akt nr 4. reldes eelmise aastaga 2,3%. Suurem osa tuludest laekub tulu- 3. Otsusega nr 41 algatati Jaanikeste küla Susliku kinnistu maksust (53% tuludest) ja riigieelarve tasandus- ja toetusfondist detailplaneering. (40% tuludest). Tänu meie tublidele tööandjatele suureneb valla Planeeringuala asub Võhandu jõe ehituskeeluvööndis. Maa eelarvesse laekuv tulumaksusumma. Iga inimese maksustatavast kasutamise otstarve on elamumaa. Kinnistul varasemal ajal tulust laekub tema elukoha (rahvastikuregistri järgi) omavalitsuse hooneid ehitatud ei ole, kogu planeeringuala on kaetud metsaga. eelarvesse 11,6%. Riigieelarve tasandus- ja toetusvahendite Planeeritava kinnistu pindala on 9402 m². Kinnisasja omanik on suurus sõltub meie valla rahvastikuregistrijärgsest elanike arvust Aloki Capital OÜ (registrikood 12209231). ning meie valla koolides õppivate õpilaste arvust. Nii elanike arv Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine suve- kui ka õpilaste arv on pidevas vähenemises ning seetõttu väheneb kodu, kahe abihoone ja paadisilla rajamiseks. Koostatav detail- ka tasandus- ja toetusfondist tehtud eraldiste summa. Suuremaid investeeringuid saame teha toetuste abiga. planeering on valla üldplaneeringut muutev planeering, millega 2016. aasta eelarvesse on planeeritud kõik soetused, milleks vähendatakse Võhandu jõe ehituskeeluvööndit planeeritava toetusi kavatsetakse taotleda. Vallavalitsus on teinud eeltaotluse kinnistu piires. Samuti peab planeering näitama ära metsamaa toetuse saamiseks Räpina-Köstrimäe kergliiklustee ehitamiseks, raadamiseks vajaliku maa-ala suuruse. mis on ka rahuldatud. Räpina Vallavalitsuse 15.12.2015 korraldusega nr 676 on Pärast kergliiklustee-aluse maa omandiküsimuste lahene- kinnitatud detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ning mist saame loodetavasti alustada ka ehitust. Lisaks 400 000 jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine kuna euro suurusele toetusele on eelarves planeeritud 92 000 eurot keskkonnamõju hindamine planeeringuga kavandatud tegevuste puhul pole nõutav. omafi nantseeringuks. Info planeeringutest kodulehel: http://www.rapina.ee/detail- Teede ja tänavate remondiks on kavandatud 80 000 eurot. planeeringud Selle summa eest remonditakse Lokuta tee, Linte-Tooste tee, 4. Määrusega nr 14 kehtestati Räpina valla eelarvest mängu- ja Soohara-Võiardi tee ning Räpina linna Kooli tänava kõnnitee spordiväljakute toetamise kord. raamatukogu sissesõiduteest Rahu tänava ristmikuni. Teede 5. Määrusega nr 15 kehtestati Räpina valla 2016. aasta ee- remondiks ja ehituseks on eraldatud vahendid riigieelarve toe- larve. tusfondist, kuid sellest ei piisa kogu kavandatu elluviimiseks. Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- Vallavalitsus peab väga oluliseks staadioni ehitust ühis- litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda Tegevuskulud suurenevad 1,4% võrra võrreldes eelmise gümnaasiumi juurde. 2016. aastal tehakse vajalikud eeltööd ja volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil aastaga. Suuremad kulud on jätkuvalt hariduse (53% tege- võimalusel alustatakse ka ehitust. Vallal ei jätku kogu planeeritud www.rapina.ee. vuskuludest) ning kultuuri ja vaba aja (17% tegevuskuludest) arenduste omafi nantseeringuteks oma tuludest, seetõttu on kulud. Tööd jätkavad kõik valla hallatavad asutused. Valla vajalik kaasata laenuvahendeid. Piret Sermandi, eelarvest saavad toetust valla asutatud sihtasutused (Räpina Investeeringuteks, mis jäävad 2016. aastal teostamata, püü- volikogu asjaajaja Kultuurkapital, Räpina Inkubatsioonikeskus ning Räpina takse leida vahendeid fondidest järgmistel aastatel. Sadamad ja Puhkealad). Eelmise aastaga võrdsed summad on Toimus esimene ühinemisümarlaud ette nähtud ka mittetulundusliku tegevuse toetuseks. Toetuste Tiia Kütt, summad taotlejate vahel jagab vallavalitsus. Eelarves on ette Räpina valla fi nantsosakonna juhataja Räpina Vallavolikogu 16.12.2015. otsusega nr 39 esitati kaheksale omavalitsusele – Mooste, Värska, Veriora, Ahja, Mikitamäe, Orava, Meeksi, Piirisaare – ettepanek ühinemisläbi- rääkimiste alustamiseks. Peresündmused 2015 7. jaanuaril 2016 tulid esimesele ümarlauale kokku kõik Sünnid konnaseisuametniku poole, kellel on soovitava toimingu tegemise ettepaneku saanud omavalitsuste juhid. 2015. aastal registreeriti Põlva maakonna perekonnasei- õigus. Elukohajärgsus toimingute tegemisel pole vajalik. Järgmine ümarlaud kõikide ülal nimetatud valdade esindajate suasutustes (maavalitsus, kohalikud omavalitsused) 212 lapse Toimingute info on kättesaadav siseministeeriumi kodulehelt osalusel leiab aset 4. veebruaril. sünd. Enim sünde (89) registreeriti Põlva Maavalitsuses. Räpina www.siseministeerium.ee, avades tegevusvaldkonnad ning see- Anu-Cristine Tokko, Vallavalitsuses registreeriti 25, Kanepi Vallavalitsuses 16, Mooste järel rahvastikutoimingud, mille alt leiate endale vajaliku. Räpina Rahvalehe toimetaja Vallavalitsuses 15, Laheda Vallavalitsuses 11, Vastse-Kuuste Sünde ja surmi registreerivad maavalitsused, Tallinna Pe- Vallavalitsuses 10 sündi, teistes kohalikes omavalitsustes vähem. rekonnaseisuamet ja kohalikud omavalitsused (välja arvatud 2014. aastal registreeriti maakonnas 209, 2013. aastal 236 kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil asub maavalitsus). Räpina valla arengukava koostamise ja 2012. aastal 264 sündi. Abielusid sõlmivad maavalitsused, Tallinna Perekonnasei- suamet, notarid ja abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud. arutelud veebruarikuus Surmad Abielu lahutamise sooviga võib pöörduda maavalitsusse ja Maakonna perekonnaseisuasutustes registreeriti 2015. aastal Jaanuarikuus toimus Räpina valla arengukava koostamise notarisse juhul, kui avaldajate elukohad on Eestis ning abielu 371 inimese surm. Põlva Maavalitsuses registreeriti 134 surma. arutelu 13. ja 20. jaanuaril. Aasta teise nädala kolmapäeval oli lahutamisega seoses olevad vaidlused puuduvad. Vaidluste Räpina Vallavalitsuses registreeriti 79, Kanepi Vallavalitsuses päevakorras valdkonnad haridus, huviharidus ja noorsootöö. olemasolul ning ka juhul, kui vaidlusi pole, kuid ühe abielupoole 29, Mikitamäe Vallavalitsuses 20, Mooste Vallavalitsuses 18, Nädal aega hiljem võeti arutelule valdkonnad kultuur, sport, vaba elukoht on väljaspool Eestit, tuleb abielu lahutamise sooviga Ahja Vallavalitsuses 16, Värska Vallavalitsuses 16, Veriora Val- aeg ning turism. pöörduda kohtusse. lavalitsuses 13 surma, teistes kohalikes omavalitsustes vähem. Veebruarikuus toimuvad arutelud 3. ja 17. kuupäeval kell Uue nime taotlemiseks esitatakse avaldus maavalitsusele. 15.00 Räpina Vallavalitsuses. Valdkonnad: sotsiaalhoolekan- 2014. aastal registreeriti maakonnas 381, 2013. aastal 397 Kui uue nime andmine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis ne, tervishoid, terviseedendus, korrakaitse ja turvalisus on ja 2012. aastal 399 surma. edastatakse avaldus maavalitsuse poolt siseministeeriumile. päevakorras 3. veebruaril. Kaks nädalat hiljem, 17. veebruaril, Abielud on arutelul valdkonnad: taristu, looduskeskkond ja keskkon- Kuhu pöörduda perekonnasündmuse registreerimiseks 2015. aastal sõlmiti Põlva maakonnas 88 abielu, neist 58 naseisund. Põlva maakonnas? maavalitsuses, 16 notarite ja 14 vaimulike poolt. Igale arutelule kaasatakse vastava valdkonnaga seotud Sooviga registreerida Põlva maakonnas: isikuid volikogust, vallavalitsusest, valla hallatavatest asutustest Põlva notar Ere Kürsa sõlmis 13 ja Põlva notar Kaire Salomon • sünd – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja ning ettevõtetest. Lisaks kaastaud isikutele oodatakse aruteludele kolm abielu. Vaimulikud sõlmisid kokku 14 abielu, neist Toomas arvatud Põlva Vallavalitsus alates oktoober 2013); kaasa mõtlema ning ettepanekuid tegema ka valla kodanikke. Meiel seitse, Leevi Lillemäe kolm, Margit Lail kaks, Urmas Nagel ühe ja Tarmo Tammes ühe abielu. • abielu – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire Sa- Ester Lemats, 2014. aastal sõlmiti Põlvamaal 68 abielu (39 maavalitsuses, lomon, vaimulikud Margit Lail, Urmas Nagel, Leevi Lillemäe, Räpina valla arendusspetsialist 16 notarite ja 13 vaimulike poolt). Tarmo Tammes ja Toomas Meiel; 2013. aastal sõlmiti Põlvamaal 39 abielu (20 maavalitsuses, • uus nimi – Põlva Maavalitsus; 11 notarite ja 8 vaimulike poolt). 2012. aastal maakonnas kokku Räpina Vallavalitsus müüb avalikul kirjalikul • lahutus – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire 70 abielu, neist 50 maavalitsuses, seitse notarite ja 13 vaimulike Salomon, kokkuleppe puudumisel ja vaidluste korral kohus; enampakkumisel järgmise valla vara: poolt. • surm – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja Korteriomand aadressil Nooruse 2-24, Räpina, kinnistu regist- Lahutused riosa number 1295838, üldpind 39,0 m², vara alghind 6900 eurot. arvatud Põlva Vallavalitsus alates oktoober 2013). 2015. aastal lahutati Põlvamaal 28 abielu (22 maavalitsuses Pakkumised esitada kirjalikult kinnises ümbrikus, millele on ja kuus notarite poolt). Põlva maakonna elanikud märgitud pakkuja kontaktandmed, hoiatusmärge “Mitte avada 2014. aastal lahutati Põlvamaal 37 abielu (30 maavalitsuses Rahvastikuregistri andmetel elab Põlva maakonnas enne enampakkumise avamist!” ja objekti nimi, millele enam- ja seitse notarite poolt). 01.01.2016 seisuga 28 726 inimest (mehi 14 443, naisi 14 283). pakkumine on esitatud. Suurim omavalitsus on Põlva vald 9706 elanikuga, väikseim Osavõtumaks on 10 eurot (osavõtumaksu osavõtjatele ei 2013. aastal lahutati 26 abielu, neist maavalitsuses 21 ja Orava vald 741 elanikuga. tagastata) ja tagatisraha 10% alghinnast. notarite poolt viis. 01.01.2015 oli Põlvamaal elanikke 29169. Pakkumised peavad laekuma hiljemalt 10. veebruariks 2016 2012. aastal lahutati Põlva Maavalitsuses 28 abielu ning Põlva 01.01.2014 elanikke 29575. aastal kell 10.00 (pakkumise lõpptähtaeg) aadressil: Räpina notarite Ere Kürsa ja Kaire Salomoni poolt kokku kümme abielu. Vallavalitsus, Kooli 1, 64504 Räpina. Kohtus lahutatud abielude kohta arvud puuduvad. 01.01.2013 elanikke 30 038. Kirjalike pakkumiste avamine toimub 10. veebruaril 2016 Nimemuutmised Kokkuvõtte koostas Räpina Vallavolikogu saalis Kooli tn 1, algusega kell 10.15. 2015. aastal muutis Põlva Maavalitsuses nime 19 inimest, Enampakkumise tingimustega saab tutvuda valla kantseleis 2014. aastal 13 inimest, 2013. aastal soovis uut nime 7 inimest, ja valla kodulehel. Maiken Jüriöö, 2012. aastal oli uue nime saajaid 10 ning 2011. aastal 6. Täiendavat infot enampakkumise kohta saab telefonidel 799 Põlva Maavalitsus 9505 või 505 3575. Sündmuste registreerimine Eestis kantselei peaspetsialist Perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nime Allan Kirotar, muutmine) registreerimise sooviga võib inimene pöörduda pere- Elanike arvud tabelipõhiselt on toodud Räpina valla haldusspetsialist Räpina Rahvalehe 7 küljel. jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 3 Mõnda praeguse Räpina valla vanemast ajaloost Käesoleval aastal saab 25 aastat, kui kohalikke haldusüksusi, mis vahepeal kandsid muud nime, hakati jällegi nimetama val- dadeks. Räpina valla taasasutamine toimus 20. novembril 1991. Tegelikult olid vallad olemas juba pikka aega ka enne seda kuu- päeva. Tänavu on aga veel teinegi ümmargune tähtpäev: 1866. aasta vallareformist saab täis 150 aastat. Aga mis oli enne seda? Aastad 1800–1850 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Liivimaal haldusüksu- seks mõis ja kõik seal elavad talupojad moodustasid talupoegade kogukonna (Bauerngemeinde) ehk tänapäeva mõistes valla. Mõi- sa ja valla territoorium oli seega sama. Mõis koosnes tavaliselt mitmest külakogukonnast. Kõik õigused sellel territooriumil olid mõis- niku käes. Oma abilisteks suhtlemisel külakogukondadega mää- ras mõisnik igasse suuremasse külasse vöörmündri. Täpsemalt olid pärisorjadest koosneva talupoegade kogukonna kohustused ja õigused kirja pandud Liivimaa 1804. a talurahvaseaduses: „Sä- düse Ma-rahva perrast antu, kes Livlandi Gubermenti walitsuse all ellava.“ Tõlkis meile selle seaduse Kanepi pastor Johann Philipp Roth. Uue seadusega pandi paika ka kohtukorraldus. Olemas oli vallakohus, kihelkonnakohus, maakohus ja viimaseks astmeks oli õuekohus. Kohtute eesistujaks oli alati mõisnik või siis alama astme kohtus ka mõisniku poolt määratud isik. Kaaskohtunikud valiti aga talupoegade poolt. 1804. a seadus iseenesest ei Räpina vana vallamaja, praegusel aadressil Vabaduse 30. parandanud kuidagi talupoegade rasket majanduslikku olukorda (nimetati 1854 ümber Toolamaa mõisaks, omanik Alexander von järel Peeter Jaagomann Kurekülast. Väga vajalik mees vallas ning ei rahuldanud nende lootusi ja ootusi. Gersdorff), Palomõis (Paul von Krüdener), Kahkva (Carl von oli ka palgaline vallakirjutaja. Tema tublidusest olenes, mis sei- 1805. a hingerevisjoni ajal kuulusid Räpina mõisa (omanik Knorring), Meeksi (Carl von Knorring), Veriora (August von Roth) sus ja kui hästi loetavad on meie valdade praegu alles olevad Friedrich Johann von Löwenwolde) alla järgmised külad: Resna, ja Räpina kirikumõis (Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing). dokumendid. Paloküla, Nulga, Jaama, Radama, Lindositz, Melowa, Kureküla, Tolleaegne Räpina vald koosnes siis muidugi ainult Räpina mõisa Maa jagunes nüüd kaheks: oli olemas mõisamaa ja vallamaa. Kõndo, Tammist, Tosikatz, Raigla ja Lockota. Naha küla oli aas- territooriumist. Toolamaa vallas oli nüüd 4 küla. Juurde oli tulnud Vallamaa oli see maa, mis kuulus talu päriseks ostnud pere- tal 1800 maha müüdud Meeksi mõisale. Alles 1. jaanuaril 1927 1850. a Kanassaare küla, mis loodi Võuküla küla maadest. 7 on meestele ja selle maa pindala suurenes pidevalt. Tollased vallad toodi Naha küla tema elanike tungival palvel tagasi Räpina valla olnud see väiksem talude arv, mille puhul võidi tol ajal üks piirkond tegutsesid vaid vallamaal. Olemas olid olemas valla rulliraamatud alla. Praeguse Räpina valla kolmest külast, Toolamaa, Leevaku iseseisvaks külaks kuulutada. ehk nimejuhatajad, kuhu olid kõik inimesed talude kaupa sisse ja Võuküla, oli just 1805. a moodustatud iseseisev mõis nimega Järgmised, 1849. a (Liivimaa) ja 1856. a (Eestimaa) talurahva- kantud. Inimesed olid seal jaotatud seisuse järgi gruppidesse ja Ruusa (omanik Carl Gustav von Löwenwolde), mis eraldus lõpli- seadused, tõid talupoegade jaoks küll mõningaid muudatusi, aga tähistati neid nii: A – talude pärisomanikud, B – talurentnikud, kult Räpina mõisast aastaks 1810. Hilisemat Toolamaa valla alla kinnitasid veelkordselt mõisnike omandiõigust nii mõisamaale kui C – mõisasulased, D – talusulased, E – popsid, kodapoolikud, kuulunud iseseisvat Kanasaare küla polnud siis veel olemaski. ka talupoegade kasutuses olevale maale. Küll ei tohtinud mõisad mõisateenijad ning muu maata rahvas. Mõisamaa oli tähistatud Palomõisa (Ludwig von Löwenwolde) alla kuulusid Soohara, enam nende seaduste järel talupoegade käes olevat maad ära tähega a ja vallamaa tähega b. Niisiis kui valla rulliraamatus Soohavva, Haavapää, Päästna külad. Palomõisast samuti aastal võtta ja oma maa külge liita. Maad võis mõisnik kasutada nüüd on inimese nime järele märgitud näiteks Ba, siis oli ta rentnik 1805 eraldunud Veriora mõis (Casimir von Löwenwolde) oli samuti ainult rendile andmiseks ja müümiseks. Alates 1840. aastast mõisamaal ja kui Bb, siis oli ta rentnik vallamaal. Da oli sulane olemas, aga eraldus lõplikult samuti 1810. aastaks. Kahkva mõisa hakati sõlmima ka esimesi raharendilepinguid. Kuna maad juurde mõisamaal ja Db sulane talumaal jne. (Ferdinand von Löwenwolde) külad olid Kolodovitz, Suur-Wirks, kusagilt ei tekkinud, oli mõisnikul nüüd suurema kasu saamiseks Vallad tegelesid, nagu varemgi kõigi oma piirkonda puu- Weike-Wirks ja Kirmositz. Kirikumõisas oli pastoriks August tulusam maad kalli raha eest maha müüma hakata. Algas uus dutavate küsimustega: magasiaitadega, vallalaekaga, vaeste Gottlieb Major. Kirikumõisale kuulus Saareküla. periood külakogukondade ajaloos – talude päriseksostmine. ja vigaste hoolekandega, nekrutite küsimusega, koolimajade Liivimaa 1819. a talurahvaseadus Mõisnikul ei olnud aga kohustust maad müüa vaid oma valla ehitamisega ja koolmeistrite tasustamisega, maksude kogumi- Suurema tähtsusega talupoegade kogukonna jaoks olid talupoegadele, ta müüs seda kõigile, kes maksis vaid kõrgemat sega jne. Aga nüüd olid taluperemehed ise otsuste tegijaiks. Eestimaa 1816. aasta ja Lõuna-Eestit puudutav Liivimaa 1819. hinda. See tõi kaasa paljude kohalike talurentnike väljaajamise Seaduse järgi puudus nüüd mõisnikul võimalus vallakogukonna aasta talurahvaseadus. Need seadused vabastasid talurahva nende senistest põlistest elukohtadest. Rentnik maad osta ei otsuseid tühistada, ta võis mittemeeldivate otsuste peale vaid pärisorjusest, talupoegadele anti isiklik vabadus. Liivimaa talurah- jõudnud, maa müüdi väljastpoolt sisserännanud inimestele. edasi kaevata. Kui varem oli haldusüksustest rääkides esikohal vaseaduse (Lihwlandi-ma Tallorahva sädus, tõlkijaks Äksi pastor Tagajärjeks olid massilised talupoegade rahutused, palvekirjad ikka sõna „mõis“, siis nüüd kerkis esimesele kohale sõna „vald“. O. W. Masing) kinnitas vene keiser 26.03.1819 ja järgmisel aasta kõrgemale poole ning järgnes väljarändamine Venemaale. Räpina Vallamajad märtsis tehti see teatavaks kirikutes. mõisavallas algas talude päriseksostmine 1856. aastal (1 talu) Esialgu Räpina vallas oma vallamaja polnud. Mõisavalla Esimesena vabastati pärisorjusest peremehed (1823–1824). ja kestis sajandi lõpuni. Kõige rohkem osteti talusid 1870. (28) ja ajal 1867. aastani toimusid kõik vajalikud asjaajamised mõisas. Sulaste ja mõisateenijate vabaks kuulutamine pidi lõppema alles 1882. (21) aastal. Toolamaa vallas algas see 1861. a ja sel aastal 1867. a lõpus sai valmis Räpina kohtumaja ja seejärel toimusid 1826. a jüripäeval. osteti ka kõige rohkem talusid (17). kõik valla asjaajamised kohtumajas. Eraldi vallamaja valmis Talupoegade kogukonnad jäid ka selle seadusega täielikult Kui 1861. a talurahvareform Venemaal vabastas vene talupo- Räpinas 1894. aastal. Algselt oli hoone ühekorruseline. Maja mõisniku kontrolli alla. Kogukonna täiskogu võis kokku tulla vaid jad pärisorjusest koos maaga ja kaotas ka kodukariõiguse, siis pidi ehitas Viljandi ehitusmeister Hans Mikk Tartu ehitusmeistri Carl mõisniku nõusolekul ja kõik selle otsused kinnitas mõisnik. Kogu- Baltimaade aadelkond rahvarahutusi kartes ka ise nüüd midagi Beschti projekti järgi. Vallavalitsus tegutses selles majas 1913. konnal oli aga õigus esitada ametimeesteks ise oma kandidaate. ette võtma, et oma maamonopoli ja balti-saksa erikorda säilitada. aastani. 1913. a anti hoone Räpina kõrgema algkooli käsutusse Mõisnik kinnitas kogukonna poolt esitatud kolme kandidaadi hul- Kõigepealt laiendati talupoegade liikumisõigusi. Selleks töötati ja seejärel oli 1917–1920 Räpina reaalgümnaasiumi kasutuses. gast ametisse kogukonnavanema ehk vallavanema, vöörmündrid, välja uus passikorraldus, mis kinnitati 1863. aastal. 1865. a loobuti 1920 sai Räpina gümnaasium endale koolimajaks Sillapää lossi kohtuvanemad ning kohtu kaasistujad. Kogukonna ametnike ka Baltimaades kodukariõigusest. 14. maist 1865 keelati Liivimaal ja vallavalitsus kolis oma vanasse hoonesse tagasi ning töötas ülesandeks oli hoolitseda, et talupojad kõik oma kohustused mõis- teoorjus. Varjatud kujul kestis see siiski veel pikka aega edasi. seal kuni 1950. aastani. 1950. aastal ehitati hoonele teine korrus niku ees täidaksid, lisaks talupoegadelt maksude sissenõudmine, Üldine majanduselu arenes aga jõudsalt. Külakogukondades ja seal asus Räpina rajooni keskus kuni aastani 1961. Viimane vaeste hoolekande organiseerimine, koolide ja magasiaitade eest hakkasid vanad seadused seoses järjest laieneva talude päri- hoone kasutaja oli Räpina haigla. Maja on praegugi alles (aad- hoolitsemine, nekrutite võtmise organiseerimine jne. Kogukonna seks ostmisega ajale jalgu jääma. Vaja oli uuendusi nii kohaliku ressil Vabaduse 30), aga tühi. käes oli ka vallalaegas. halduse, kohtusüsteemi kui ka kooli ja kiriku alal. Uuendused tõi Endine Toolamaa vald ehitas endale aga kohe uue vallamaja. Ka pärast vabaks saamist jäid talupojad edasi mõisnike talupoegade jaoks uus vallakogukonna seadus ehk vallaseadus. Eesti Postimehe 1868. a 3. jaanuari numbris on pikem sõnum sunni alla. Ära kadusid nüüd küll vakuraamatud, kus olid varem 1866. aasta vallaseadus pealkirjaga „Kogokonnamaja pühitsemine“: „Võib olla, et vanal talupoegade koormised kirjas. Kuna aga talupoegadel maad ju 1866. a vallaseaduse kehtima hakkamisest möödub tänavu aastal juba mitmed kogokonnamajad on pühitsetud saanud, ikkagi polnud, siis tuli neil selle kasutamiseks sõlmida mõisnikuga 150 aastat. Seaduse kinnitas Venemaa keiser Aleksander II meie oleme aga ühest kuulnud, ja see oli Räpina kihelkonnas rendileping ja sisuliselt jätkus nendes rendilepingutes teoorjus. 11. juulil 1866, rakendus see põhiosas 1867. aastast. Seaduse Tolama vallas ja see sündis 29. novembril [1867]. Sennamaale Talupoegade kogukond koosnes 19. sajandi esimesel projekti oli koostanud Baltimaade rüütelkond. Seda täiendati veel oli vallatalitus mõisa majas sündinud, aga nimetatud pääval asus poolel järgmistest kihtidest: ca 40% olid peremehed-rentnikud, Peterburis, kus võeti mõnevõrra arvesse ka eesti talurahva 1864. kogokond oma majasse. Nagu ristirahval sünnib, on nemad seda 30% sulased, 20% vabadikud ja 10% mõisateenijad. Kui algul a kollektiivpalvekirja. See vallaseadus kehtis kuni tsaarivõimu Jumala sõna pruukides teinud. Muidugi teada, olnud haruldase olid mõisnikul abiliseks vaid vöörmündrid ja kohtunikud, siis kukutamiseni 1917. aastal. ja uue asja talituseks paljo vallarahvast kokko tulnud. Mitosada pärast 1819. a seadust pandi ametisse ka kogukonnavanemad 1866. a vallaseadus pani järjekordselt paika mõisnike ja talu- aastat ei ole Eestirahvas omma kogokonna asja enam oma käe ehk vallavanemad. Põlva kirikuraamatud näitavad, et seda poegade vahelised ning talupoegade omavahelised vallasisesed peal talitanud, vaid seda teiste meelevalla all teinud. Selleks on määramist tehti tollal ikka päris ametlikult. Põlva pastoril J. G. suhted. Selle seaduse kõige suurem tulemus oli, et kogukonnad nüüd meie armoline keiser aasta eest kogokonna seaduse läbi Schwartzil on ühes kirikuraamatus olemas kohe eraldi lehekülg vabanesid lõpuks mõisnike võimu ja eestkoste alt ning võisid veikest uksekest lahti teinud.“ pealkirjaga „Märkmeid harvem ettetulevatest ametitoimingutest nüüd omavalitsustena ise oma asju ajama hakata. Praeguses Räpina vallas on 26 küla, Räpina linn ja Võõpsu Põlva kihelkonnas 1823–1838.“ Ja selleks harvem esinevaks Valla tähtsamaks organiks jäi endiselt valla täiskogu, alevik. Seega on praegune Räpina vald tunduvalt suurem kui toiminguks on tema jaoks olnud just uute valitud vallavanemate mille moodustasid täiskasvanud meeshinged. Täieõiguslik Räpina vald 19. sajandil. Selle alla kuulub nüüd endine Räpina (Gemeindvorsteher) ja ka kohtuametnike vandega ametisse kin- hääletamisõigus oli vaid peremeestel. Koosolekutel võisid viibida kirikuvald ja peaaegu tervenisti endine Toolamaa vald. Valdade nitamine. Ära on toodud muidugi ka kinnitatavate nimed. Võnnu küll kõik peremehed, nii rentnikud kui ka pärisperemehed, aga piire on ka varem korduvalt muudetud. 1891. a jäi Eestimaa 1000 ühest kirikuraamatus võib lugeda pastor Körberi kirja pandud sulased ja maatainimesed võisid saata enda seast vaid ühe vallast järgi vaid 400. Üks suuremaid valdade piiride muutmisi kirikuvöörmündri statuuti ja vallakohtuniku vannet aastast 1805. esindaja iga kümne mehe kohta. Kogukonna täiskogul valiti oli ka 7. oktoobril 1938, mille järel 1. jaanuaril 1939 kadus ka Räpina kirikuraamatutes kahjuks midagi taolist ei leidu. Silma on ka kõik vallaametnikud: vallavanem, tema abid, kohtumehed Toolamaa vald. Leevaku ja Punni küla läksid Räpina valla alla. seni jäänud vaid 1862. a Toolamaal vallavanemaks olnud Jakob ja volimehed. Need ametid läksid tavaliselt kõik peremeeste Võuküla, Võiardi ja Ruusa läksid siis Veriora valla alla. Nüüdseks Zernaski nimi. Küll aga võib leida koolikonventide protokollidest kätte. Vallavanem, kes ühtlasi oli ka vallavolikogu esimees, pidi on need kolm küla samuti Räpina valla all. Kanassaare küla aga kõik Räpina kirikuvöörmündrite nimed, kuna just vöörmündrid olema juba seaduse järele peremees. Täiskogu valis ka valla viidi üle hoopis Põlva kihelkonna Mooste valla alla. Räpina valla tegelesid oma piirkonnas kooliasjadega. omavalitsusorgani – vallavolikogu. Selle liikmete arv sõltus valla koosseisus on praegu ka mitmed endised Veriora ja Kahkva 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused meeshingede arvust. Vallakohtu korralduses, mis kehtis juba valla külad. 1850. aastal oli Räpina kihelkonnas 7 mõisat, 7 haldusüksust 1804. aastast, uues seaduses muudatusi ei tehtud. Asta Pintsaar, ehk siis 7 mõisavalda: Räpina (omanik Otto von Ricter), Ruusa Esimeseks vallavanemaks Räpina vallas oli 1866. a seaduse kodu-uurija 4 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI TEATED 1. detsembril toimus konverents 10. ja 11. klasside õpilastele. *** 2. Põhikoolis õppisid neljadele ja viitele ning käitumine ja Õpilastele esinesid Kati Heering, Polina Kasyanova, Kelli 18. detsembri õhtul toimus aulas 1. klasside jõulupidu. hoolsus oli eeskujulik või hea (I pa tulemused): Assak, Elis Andra Jõks, Hristina Parimskaja, Mikk Tarros, *** 5.a Merilin Arumets, Melystiin Hüsson, Karina Kolosova, Dimitri Brittany Tuul ja Mari-Liis Vosmi. Need õpilased olid töövarjud või 21. detsembril toimus jõulupidu 5.–12. klassi õpilastele ning Krot, Kelly Pindek, Karoliina Raudberg. osalesid üritusel “Lahe koolipäev“. Õpilasi juhendas Tiina Piho. 22. detsembril toimusid jõulukontserdid. 5.b Roman Gadjak, Kerttu Galka, Kevin Idion, Aleksandra *** *** Kukk, Hardi Mathiesen, Ceidy Pettai, Robert Rauba, Kati-Karoli 2. detsembril käisid 10. klassi õpilased õppevisiidil Tallinnas. 29. detsembril toimus õppenõukogu koosolek, kus olid arutlusel Silla, Merlin Tolmusk, Agnessa Tund, Bianca Tuul, Jakob Täht. Päevakava: järgmised teemad: 6.a Angelika Apuhtin, Kärt Hüdsi, Harri Mähar, Ken-Marten 10–11 Siseministeerium • Kokkuvõtted I poolaasta õppetöö tulemustest ja võrdlus Puusaar, Janika Rõbakova, Kaarina-Johanna Saarekivi, 11.30–12.30 uue häirekeskuse külastus Lasnamäel 2014/2015. õa I poolaasta tulemustega. Kristin-Johanna Silla. 13–13.30 lõunasöök Sisekaitseakadeemias • Õpilaste kaasatusest ja osalemisest huviringides, õpilas- 6.b Amalia Belaš, Rasmus Freirich, Uku Johannes Kiik, Angelo 13.30–15 tutvumine Sisekaitseakadeemiaga (Simulatsiooni- esinduse tööst. Raoul Lombardo, Robin Marten Murre, Sandra Poltan, Iiris keskus ja vanglakamber) • Kooli sisehindamise aruande tutvustamine Raud, Maria Sokk. 15.30–16.30 pommirühm • Kursuste materjalid. 7.a Märten Kala, Evelin Konsap, Oskar Johannes Laht, Andry *** • Info Must, Mikk Mälberg, Mariin Tikka, Tairi Tolmik. 2. detsembril toimus Põlvas Mesikäpa Hallis Põlva maakonna *** 7.b Eric Justin Jõks, Reno Kokmann, Daili Kruusamägi, Agnes gümnaasiumiastme indiaca võistlus segavõistkondadele. Meie Õpetaja Jane Raud valiti osalema koolitusprojektis Online4EDU Leek, Triinuliis Sillakivi, Reijo Sõukand, Kärt Talumees. kooli võistkonnad said II ja III koha. „Võrgukoostöövahendid hariduses“. Räpina ÜG I võistkonnas mängisid Kert Hüdsi, Silver Varusk, 8.a Anette Gutjuma, Ketlyn Idion, Veronica Oidingu, Jaanika *** Kristian Lillemäe, Esme Kergand ja Kristin Poljakov. Räpina ÜG Piho, Anna-Leena Rämson, Kirke Tammpere. 11. detsembril anti gümnaasiumiõpilastele kätte õpinguraamatud II võistkonnas mängisid Märt Hüdsi, Taavi Toim, Karl Tereping, 2015/2016. õppeaasta teise tsükli tulemustega ning 22. det- 8.b Keilit Adson, Toomas Kilk, Liina Konsap, Mart Lume, Mailis- Annali Kruusamägi ja Diana Heering. Õpilasi juhendasid Karin sembril tehti kokkuvõtted algklasside ja põhikooliõpilaste I pool- Heleen Maastik, Karen Rämson, Brigitta Uibo, Anna Zaharova. Junson ja Jaanus Meitus. aasta tulemuste kohta. Esimesel poolaastal õppisid neljadele 9.a Indrek Arumets, Janne Jaago, Taiger Kala, Hanna *** ja viitele ning kanti autahvile, mis asub RÜG kodulehel, ja said Mathiesen, Alina Poduškina, Devin Põlluste, Peeter Samoldin. 5. detsembril käisid meie kooli õpilased esinemas Mehikoormas, Räpina ÜG õpilasesinduse poolt tänukirja 114 algklasside, 72 9.b Merilyn Idion, Oliver Kruusamägi, Andres Palusalu, Helena kus olid koos Tartumaa noortekeskused. põhikooli- ja 18 gümnaasiumiõpilast. Sokk. *** Direktor avaldab kiitust: 4. Gümnaasiumis õppisid neljadele ja viitele ning käitumine oli 8. detsembril toimusid Põlvas koolinoorte korvpalli meistrivõist- 1. Algklassides õppisid neljadele ja viitele ning käitumine ja eeskujulik või hea (I ja II tsükli tulemused): lused (põhikooli arvestuses). Räpina ÜG II võistkond saavutas hoolsus oli eeskujulik või hea (I pa tulemused): 10. klass Pilleriin Jäämets, Märten Liiske, Egert Punnisk, I koha ja Räpina ÜG I võistkond III koha. Räpina ÜG II võist- 1.a Marten Albert, Adeele Aruste, Lisett Dalberg, Eleriin Idion, Renet Rämman, Kaspar Salve, Mari-Liis Vosmi. kond mängis koosseisus: Marthin Vahtra, Stefan Leon Kalju- Jaanus Ilves, Kristofer Kroon, Alari Kõiv, Reno Lahtvee, Helerin vee, Risto Lillemäe, Devin Põlluste, Mehis Egert Üllim, Peeter Liiske, Miriam Metsanurm, Raimond Pedosk, Taavi Puurmaa, 11. klass Kati Heering, Polina Kasyanova, Pille-Riin Konsap, Annali Kruusamägi, Rain Loodus, Mariken Tarasov. Samoldin ja Juri Kants. Õpetaja Ants Järv. Räpina ÜG I võist- Karola Raudberg, Sofi a Žarova, Maarja Žukov, Edith Taldrik. 12. a klass Kristo Kärtmann, Salme Ussanov. kond: Harri Mähar, Raiko Belausev, Toomas Kilk, Andreas Närep, 1.b Reimo Ehte, Merili Kirjuškin, Daniel Kolpakov, Julianna Glenn Rahasepp, Reijo Sõukand, Kevin Zirna ja Guayre Afana- Kuusmaa, Birgit Käär, Keidi Käär, Karola Küttmann, Andre 12. b klass Veronika Balanova, Elise Mathiesen, Reio Härm, sjev. Õpetaja Jaanus Meitus. Mägi, Triin Neeno, Gert Parmask, Rando Parrol, Jan Hannes Karoline Solovjev. *** Raud, Reti-Karlota Rebane, Laura Rõbakova, Sille-Riin Rääk, *** 8. detsembril käisid 2.a ja 2.b klassi õpilased õppereisil Põlva Adeele Truija, Mattias Vätsing. Neljadele ja viitele õppis ning eeskujuliku või hea käitumise Talurahvamuuseumis, kus võeti osa programmist “Jõulud Kari- 2.a Remon Ainson, Liivar Hakmaa, Mihkel Toomas Heering, või hoolsusega oli kokku 204 õpilast, mis hindamisele latsis”. Kaur Kala, Oliver Hans Kaljuvee, Stella Lisethe Kivilo, Aleks kuulunud õpilaste arvust 412 (hinnati 161 algklassiõpilast, 179 *** Kozer, Caroli Kriisa, Kätryn Liblik, Richard Liin, Cordella põhikooliõpilast ja 72 gümnaasiumiõpilast), moodustab 49,5%. 10. detsembril toimus Räpina Ühisgümnaasiumis jõululaat, kus Liiv, Rasmus Mestiljainen, Marten Märks, Marleen Möller, Algklassides oli vastav õpilaste arv 114 (70,8%), põhikoolis 72 müüdi õpilaste isevalmistatud jõuluehteid, -kinke ja maiustusi. Georg Neimann, Tanel Otsing, Sten Martten Parman, Kätriin (40,2%) ja gümnaasiumis 18 (25,0%). Õpilasesinduse heategevusliku jõululoosi peaauhinna (tasuta Punmann, Sandra Puurmaa, Aleksandr Rekonin, Karoliis *** sõbrapäeva peo pääsme) võitsid Elise Cristine Paabo 4.a kl, Rohtla, Tanel Tammes, Meribel Toim. Puudulikud hinded olid tunnistusel 46 õpilasel, mis moodustab Marvin Poltan 2.b kl, Joosep Truija 5.a kl ja Nele Reinsoo 2.b kl. 2.b Mia Mirel Asi, Marcus Erm, Karl-Robert Härm, Daniil 11,1 % hindamisele kuulunud õpilaste arvust. Algklassides olid puudulikud hinded 5 õpilasel (3,10%), põhikoolis 29 õpilasel *** Johanson, Jaan Junson, Ander Konsap, Mirtel Must, Rasmus (16,2%) ja gümnaasiumis 12 õpilasel (16,7 %). 10. detsembril tunnustas Tartu Ülikooli eetikakeskus «Hea Oijov, Marvin Poltan, Darja Prussakov, Rebeka Rahasepp, kooli rajaleidja» tiitliga Räpina Ühisgümnaasiumi. Meie Kertu Reinson, Lenna Reinson, Nele Reinson, Kevin Salve, *** kooli tunnustati struktureeritud eneseanalüüsi ja vilistlaste Meryl Talv, Andri Toomasaar. Eelmisel õa samal ajal olid aga tulemused sellised: Neljadele ja viitele õppis ning eeskujuliku või hea käitumise kaasamise ning väärtustamise eest igapäevases koolielus. 3.a Alisa Burdina, Miko Kaarlõp, Kristel Koido, Martin Konsap, või hoolsusega oli kokku 203 õpilast, mis hindamisele Tartu Ülikooli eetikakeskus saatis ka koolile ja kooli pidajale Kermo Küttmann, Meribel Lill, Kirke Lukki-Lukin, Kaisa Mähar, kuulunud õpilaste arvust 419 (hinnati 154 algklassiõpilast, 181 «Hea kooli rajaleidja» logo. Maia Mähar, Renet Pindek, Rauno Purdeots, Mirel Rämson, põhikooliõpilast ja 84 gümnaasiumiõpilast), moodustab 48,4%. *** Helerin Salve, Kristjan Tagel, Merili Tiigimäe, Romio Tikka, Algklassides oli vastav õpilaste arv 111 (72,1%), põhikoolis 69 11. detsembril toimus piirkondlik geograafi aolümpiaad. Meie Aveli Virro, Sandra Vizel. (38,1%) ja gümnaasiumis 23 (27,7%). koolist saavutasid auhinnalisi kohti: Märten Kala – II koht, 3.b Lisandra Aruküla, Emily Dalberg, Agethe Erik, Kermo Kristo Kärtmann – I koht. Õpetaja Ene Järve. *** Leppik, Carmen Mossin, Hanna-Marleen Oras, Birgit Pihlap, Puudulikud hinded olid tunnistusel 31 õpilasel, mis moodustab *** Regnar Preeden, Kateriina Raudberg, Daisy Treier. 7,40% hindamisele kuulunud õpilaste arvust. Algklassides 15. detsembril mängisid 11., 12.a ja 12.b klassi õpilased simu- 4.a Lenna Haamer, Krettel Kivisaar, Heleri Kruusamägi, Elise- puudulikke hindeid ei olnud, põhikoolis olid puudulikud hinded latsioonimängu „Euroopa Parlament“, mille viis läbi Civitta Eesti Cristine Paabo, Erle-Mai Pabusk, Rihhard Poltan, Adele 17 õpilasel (9,4%) ja gümnaasiumis 14 õpilasel (16,9 %). AS juhendaja Marge Laansoo. Õpilastele meeldis mäng väga Punnek, Reio Tootsman. ning ka juhendaja poolt olid ainult kiitvad sõnad meie kooli Kersti Sammelselg, noortele väga hea energiaga mängu eest. 4.b Aleksei Andrejev, Erolyn Palu, Lisett Rämson, Pilleriin Räpina ÜG õppealajuhataja Sillakivi, Lenna-Emilie Võikar.

Jõulukuu, päkapikukuu, kommikuu lasteaias 11.jaanuarist alustas Jõulukuu on lasteaias alati kõige oodatum kuu, sest nii suu- Räpina Lasteaias Vikerkaar tööd red kui ka väikesed ootavad päkapikke, jõulupidu ja loomulikult päris Jõuluvana. Enne pidusid on palju ettevalmistusi kõikidel loovtantsuring, meie rühmadel. Igal detsembrikuu esmaspäeval ootas lapsi põnev advendi- mille eesmärgiks on lastele õpetada hommik, kus näideldi lugu, milles lapsed said aktiivselt osaleda. tantsuelementide (keha, ruum, aeg, jõud) Näidend võlus lapsed metsa jõulupuud valima ja lindudele toitu kaudu tundma oma keha liikumisvõimalusi ja viima. Teisel korral näidati, kuidas headus võidab kurjuse. Ühel neid loovalt kasutada. hommikul aga olid soojamaa kauged külalised Mandariin ja Riini- manda sattunud meie lasteaeda seiklema. Viimasel advendihom- Juhendajaks on Kalli Pikas mikul otsis ka Tahma-Toomas endale koristamata tuba, aga ukse Kontakt: [email protected] taha ta jäigi, sest meil talle segamini rühma pakkuda ei olnud. Kogunemised toimuvad Ettevalmistused jätkusid. Mõmmide rühma lapsed valmistasid varakult jõulukaardid, mis saadeti heade soovidega kõikidele esmaspäeviti ja neljapäeviti. sõpradele ja lasteaia koostööpartneritele. Kell 16:15–16:45 3–4-aastased ja Hetk jõuluetendusest – Sipsik uudistab jõulupuud. 16:55–17:30 5–6-aastased. Loomulikult oli meie maja piparkoogilõhnaline ja iga päevaga Foto: Räpina Lasteaia Vikerkaar kogust aina kaunim, sest jõulukaunistusi aitasid teha ka lapsevanemad. Vahendiks ikka looduslik materjal, nagu sel aastal eesmärgiks traditsioonidest. Toad olid kaunid, luuletused selgeks õpitud. võetud. Tublid isad tõid metsast rühmadesse ilusad kuusepuud, Puudu oli veel jõulukuusk. Kas sel korral saime ilusa kuuse RMK- mille ehtimist võeti väga tõsiselt. Kuusepuu kõrval oli tähtsal lt. Peod olid toredad ja kohal oli ka Jõuluvana. Kõik lapsed läksid VÄIKELASTE kohal ka pärnapuu, sest Sipsik tutvustas kõigile, kuidas hoiduda koju rõõmsa tuju ja suure kommikarbiga. MÄNGUTUND külmetushaigustest – tuleb lihtsalt juua pärnaõieteed ja limpsida Pühad veedeti koos peredega. Aasta lõpus toimus õpetajatele mett peale. Õppeköögis maitsesime ühiselt mandariini, greipi ja MTÜ Igale lapsele pere raames koolitus, teemal „Kiindumushäi- Alates 20. jaanuarist pomelot. Valmistasime lõhnamandariini-jõulumandariini, mis lisas rega lapsed». tuppa jõululõhna veelgi. Ja saidki selleks aastaks tööd ja tegemised tehtud. Oli tore Kolmapäeviti kell 11.45 Traditsioonide kohaselt käisid Sipsikute rühma lapsed Räpina ja tegemisi täis aasta. hooldekodus ja hooldushaiglas oma laulude ja tantsudega jõu- Soovime kõigile suurtele ja väikestele lõbusat ja tegusat uut lurõõmu viimas. Vastuvõtt oli soe nagu alati. Lapsed tulid tagasi aastat. Kohtumispaik on ikka Räpina Lasteaed Vikerkaar. e-post: [email protected] suure kommikotiga. Aitäh! telefon: 796 1578 Aeg läks ja olidki käes jõulupeod. Ka sel aastal olid õpe- Nati Asi, tajad õppinud selgeks jõulunäidendi, mis rääkis vanaaja Räpina Lasteaia Vikerkaar õpetaja jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 5

I poolaasta huvitavamad sündmused Ruusa Põhikoolis Lumised tervitused Ruusa Kolme kooli spordipäev Kunstiõpetuse tundi juhendas Marta Jaagund. Esmalt tuli Päiksekiire rühmalt 25. septembril toimus Ruusal traditsiooniline Ruusa–Kauk- vastata küsimustele, et luua situatsioon, milles oleks erinevaid si–Mikitamäe koolide spordipäev. Seekordne spordipäev algas tegelasi ja tegevust. Seejärel tuli see kujutada paberil. Töövahen- Seda õppeaastat alustasime tarkusepäevaga – meile tuli külla Päästeameti tutvustusega. Kohale tulid Räpina Päästekomandost deid võis vabalt valida vastavalt iga rühma soovile. Pärast tundi Sipsik, kes on selle õppeaasta tegelaskuju. Ta kutsus lapsi õue 2 tuletõrjeautot ja 1 politseiauto. Päästjad ja politsei tutvustasid pandi üles näitus. Mõni pilt oli päris koomiline, sest iga rühma mängima, et õpetada tundma erinevaid puuliike. Kuna lasteaia oma tööd ja tööks kasutatavaid vahendeid. Pärast seda toimus liige sai vastata ühele küsimusele. Küsimused olid kõik erinevad õueala on väga liigirohke, siis jätkus põnevaid tegevusi Sipsikuga koolidevaheline võistlus, kus õpilased said oma teadmisi raken- – kes? mis? missugune? kellega? kus? mida tegi? millal? jne. pikaks ajaks. dada nii pääste- kui politseialaselt teoreetiliselt ja ka praktiliselt. Päeva lõpetas õpetajate õppereis Tõravere observatooriumi. Temaga koos mängisid lapsed erinevaid mänge, korjasid Edasi jätkusid erinevad spordivõistlused. Võistkondlikult võeti männi- ja kuusekäbisid, erineva pikkuse ja kujuga oksi ja kive. Õppekäik Karula Rahvusparki. mõõtu pendelteatejooksus, jalgpallis, rahvastepallis ja köieveos. Sipsikule meeldis eriti tähemäng, kus lapsed otsisid puude alt 7. oktoobril külastasid Ruusa Põhikooli 1.–3. klassi õpilased Individuaalaladest olid kavas autorehvi veeretamine, sangpommi tähti ja numbreid. Karula Rahvusparki. Kavas oli loodusprogramm „Tere Vaskuss!“. tõstmine ja „kukepoks”. Kaasahaaravamaks oli pendelteatejooks Varasügisel käisime tihti metsas jalutamas, et leida erineva Vastuvõtt looduspargis oli väga soe ja sõbralik. Alustuseks ja köievedu. kuju ja värviga lehti, tammetõrusid ja kastaneid, mitmelgi hom- tutvustati meile erinevaid loomi ja mõningaid vanaaegseid töö- Päeva lõpus toimus autasustamine, kus seekord üldkokku- mikupoolikul saime imetleda veepärleid puuokstel. riistu, soovijail oli võimalik proovida käsikiviga jahvatamist. Siis võttes võidutses Kauksi Põhikool. Liiklusnädala raames tutvusime Ruusa küla liiklusmärkidega, algas jalgsimatk. Oma retkel õnnestus meil näha vähemlevinud Kõikide koolide õpilased jäid päevaga väga rahule. Otsustati, õppisime ohutult liiklema nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kord nädalas taimeliike ja ka päris kobrast tööd tegemas. Kuulsime muistendit et kolme kooli spordipäeva traditsiooni tuleb kindlasti jätkata. sõidab meie rühm bussiga Räpinasse, kus toimuvad ujumise-, Ähijärvest ja täitsime põnevaid töölehti. Kuna ilm oli juba päris Järgmine spordipäev toimub Kauksi Põhikoolis. võimlemise- ja muusikategevused. Et meie teekond kulgeks tur- jahe, kostitas giid meid sooja tee ja šokolaadiga. Metsas said õpi- valiselt, on meil tarvis mõelda ka ohutule bussisõidule. Lapsed Karula rahvuspargi külastus lased mängida ussimängu ja uurida loodust lähedalt ka luubiga. teavad, et bussis tuleb kinnitada turvavöö. Metsa on vahva minna igal ajal, ka sügisel kui suurem osa Eriti meeldis erilisse karpi pandud mardikas, keda oli võimalik Kadripäeval käisime valgetes kostüümides Ruusa raamatu- puudest on juba raagus ja loodus hakkab vaikselt talveunne vaadelda nii pealt kui alt. kogus ja esitasime seal võrukeelseid laule ja mänge. Teist aastat jääma. Tähelepanelik matkasell leiab ka sellisel aja metsast palju Tagasi loodusparki jõudes said lapsed lasta liugu puutüvest järjest õpime võru keelt. Kord kuus käivad meil külas Triin ja Evely põnevat, mida lähemalt vaadelda ja uurida. valmistatud liumäest ja kiikuda erinevate kiikudega. Võro Instituudist, kes õpetavad meile võrukeelseid laulumänge. 2. oktoobril pakkisidki 4.–6. klasside õpilased kokku oma Päev oli küll väsitav, kuid samas uusi kogemusi pakkuv ja Novembri algul käis külas Terje Lillma “Pupitiatri”, kes män- matkakotid ja sõitsid koos õpetaja Kaja ning Tiinaga Karula rah- innustav! gis kahte nukulavastust, kus said kaasa lüüa ka lapsed. Hiljem vusparki, kus neid võttis vastu matkajuht Helen. Enne matkarajale Reis Tartusse joonistasid lapsed lavastuse põhjal pildi. Novembri teisel nädalal suundumist said lapsed vanas aidas kätt proovida käsikiviga jahu 18. detsembril käisid Ruusa kooli õpilased Tartus õppereisil. toimus võru keele nädal, kus rääkisime ja mängisime terve nädala jahvatamisel ja villa kraasimisel – ei olnud see nii väga kerge töö Tegevusi jätkuks terveks päevaks. 1., 5. ja 6. klassi õpilased võru keeles. midagi. Proovile pandi ka laste teadmised erinevate teraviljade veetsid tunde teaduskeskuses AHHAA, kus sai kõike oma käega Detsembris tulid külla päkatsi’ (päkapikud) koos “Pupitiatriga”, ja metsaloomade tundmisel. katsuda ja järgi proovida. Teadusteatris rääkis päkapikk, missu- kellega koos mängisime tsõõrimängu (ringmängu). Enne teele- Ja oligi aeg asuda matkale mööda Ähijärve teerada, mis gune peab olema tõeline päkapikk ja mida kõike peab ta oskama minekut jagas päkats igale lapsele helkuri. oli 4 km pikk ja pakkus avastamisrõõmu kõigile. Lapsed uurisid teha. Jõulumeeleolu aitas luua Raekoja platsis ehitud kuusk ja Selleks, et võru keelt edasi anda, käivad õpetajad ka ise raja äärde jäävaid taimi ja maastikku. Helen tutvustas erinevaid jõulutrall, mis selle ümber toimus. Filmielamusi said I ja II kooliast- koolitustel, mis toimuvad Võrumaal. Eriti meeldejäävaks kujunes taimi, sealhulgas õitsevat verevat lemmaltsa, mis kipub looduses me õpilased Lõunakeskuse 4D kinos ja Taskus kinos Cinamon. õppepäev Obinitsas, kus me tutvusime Setomaa pealinna vaa- laiutama ja teiste taimede kasvuruumi ära võtma. Veel rääkis ta Kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased külastasid õppekäigul tamisväärsustega ja kuulsate inimestega. Ähijärve ääres elavatest kaitsealustest lindudest, keda ei tohiks Tartu Ülikooli muuseumi tähetorni. Esmalt osaleti valguse levikut Esimesest advendist saati on lasteaed siginat-saginat täis. suure lärmiga segada. Kõige rohkem elevust ja põnevust tekitas ja taevakehadega seotud loodusnähtusi tutvustavas töötoas, mille Meisterdasime erinevaid jõulukaunistusi, õppisime laule ja tantse, aga see, kui Helen jagas õpilastele kätte luubid, millega sipelgaid, käigus meisterdati ühiselt ka päikesevarjutuste tekkemehhanismi et põimida nendest kokku jõuluetendus. Etenduse tegelasteks metsasitikaid ja erinevaid samblikke lähemalt uurida. Ise uusi asju tutvustav makett. Töötoa järel toimus tähetorni, vanu teleskoope olid päkapikud Peep ja Pille, kes kutsusid lapsi külla. Koos avastada on ikka kõige vahvam. ja Tartu täheteadlasi ning nende saavutusi tutvustav ekskursioon päkapikkudega valmistati piparkooke, loeti laste kirju ja lustiti Matkarada algas algas ja lõppes Ähijärve ääres, mille pinnal giidiga. Sellele järgnes kino ühiskülastus. muusika saatel. on veevirvenduses näha üle järve ulatuv salapärane tasane viirg Õppepäev lõpetati vaba aja veetmisega linnas. Kuna jõulud olid sellel aastal soojad ja lumevaesed, siis jõulu- – miks see seal on, jäi igaühe enda mõistatada ja välja uurida. vana jõudis meieni rongiga otse raudteejaamast. Rõõmsameelne Bussi oodates kulutasid lapsed oma viimase energia ära Jõulupidu ja energiline jõuluvana tegi koos poistega kätekõverdusi ja hoidis looduslähedasel mänguväljakul liugu lastes ja kiikudes. Taga- Ruusa Põhikooli 2015. aasta jõulupidu toimus 21. detsembril. tuju üleval nii väikestel kui suurtel. siteel koju ei olnud lastel enam jaksu juttugi ajada ning päeva Peo juhatas sisse 5. klassi näitemänguseltskond – Margit Jaa- Et elu koosneb pisiasjadest, siis on tähtis nad üles leida, teis- muljeid vahetada. gund, Romina Diana Jürgenson, Tanel Kristjan Sohard, Kevin tega jagada, hoolivaltüksteisse suhtuda. Teguderohket uut aastat! Kaatsu ja Rando Sell. Mängiti Antonio Mingote jõulumuinasjuttu Õpetajate päev – pisu t omamoodi lugu jõuluheldusest ja -headusest. Juhendajaks Õpetajate päev koolis on igal aastal väga oodatud sündmus, Koidula Korrol ja Kaja Samoilov, oli eesti keele õpetaja Maarika Müürsepp. milleks valmistutakse juba varakult. Päiksekiire rühma õpetajad Näitemängule järgnesid kooli õpilaste poolt esitatud ja Õpetamise au sel päeval kuulub traditsiooniliselt 9. klassile. ehedast jõulurõõmust kantud laulud, tantsud, luuletused ning Traditsioon on seegi, et hommikuses koolipere infotunnis tänatak- dialoogid. Nende lavaküpseks saamisel aitasid kaasa õpetajad se õpetajaid lillede ja tordiga. Edasi läheb päev aga alati põnevalt. Kaja Hüsson ja Kristi Pastak. Sel aastal otsustas 9. klass kasutada tundides rühmatööd. Kõik Vahva jõuluräpiga esinesid 6. ja 7. klassi õpilased Victoria tunnid toimusid kooli kõige suuremas klassis, mis oli sisustatud Jürgenson, Kerstin Jüriöö, Anete Nemvalts, Arvo Karing ja Martin rühmatööks vajalike vahenditega. Tunniplaanis oli 3 tundi: keemia, Jaagund. Jõuluräpi sõnad oli kokku seadnud 9. klassi õpilane kirjandus ja kunstiõpetus. Rühmadeks loosimine toimus värviliste Marta Jaagund. lipikute abil klassiruumi sisenemisel. Saali kaunistuste eest kandsid hoolt õpetajad Urve Mähar Keemiatunnis tuli Arnold Karingu juhendamisel avastada ja Rein Nagland. Heli- ja videopuldi taga toimetas kooli direktor õhus olevaid gaase ja ise valmistada süsinikdioksiidi äädika, Kurmet Karsna. söögisooda, küünla ja õhupalli abil. Katsed tekitasid palju elevust Jõulukontoris aitas jõuluvana kingikotte täita 9. klassi noor- nii õpilase rollis õpetajatele kui ka õpilastele. mees Arnold Karing. Kirjanduse tunnis oli teemaks „Rahvajutud“. Iga rühm valis Ka jõuluvana, kes oli peo lusti ja tralli nutitelefonitsi jälginud, endale rahvajutu, mis suureks üllatuseks tuli ka lavastada ja esi- jõudis vaatamata olematutele lumeoludele kohale ja jagas heldelt tada teistele tunni käigus. Lavastuse ilmestamiseks oli võimalus kingitusi. Peo lõpurosinaks oli jõuludisko. valida mõningaid abivahendeid. Ettekandele tulid rahvajutud „Hiire väimees“, „Lõputa lugu“, „Sada hunti“ ja „Metsapuude kõne“. Kirjanduse tunni viis läbi Elis Nemvalts, kes oli rahvajuttude ilmeka Ruusa Põhikool Jõuluaja askeldused Päiksekiire rühmas. esituse ja näitlejameisterlikkusega väga rahul. Foto: Päiksekiire kogust Räpina Avatud Noortekeskuses uus teenus – Noorte Tugila Jõululugu Ruusa Põhikoolis

5,5 miljonit alla 25-aastast noort on praegu Euroopas töötud. 17. detsembri hommikupoolikul võtsid Ruusa kooli lapsed osa See on ligi 23%. Mõnel pool on olukord veelgi hullem, näiteks Räpina Avatud Noortekeskus on partneriks Eesti Avatud piiblisõnumiga jõuluprogrammist. Vaatamist, kuulamist ja kaasa- Hispaanias või Kreekas, kus noorte hulgas on töötuid enam kui Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) poolt koordineeritavale tegemist jätkus 45 minutiks. Programmi keskmeks oli Jeesuse 50%. Kuid olukorrale on lahendusi. programmile „Noorsootööasutuste kaudu raskemates oludes sünnilugu ning põhjus, miks jumal ta siia maailma saatis. Lugu Oled noor ja soovid rohkem teada tööturust, tööelust ja hari- noorte jaoks tugimeetmete käivitamise ja rakendamise prog- esitati läbi ﬂ anellpiltide. Jutustuse jooksul said lapsed lisada loo dusvõimalustest? ramm”, mis on seadnud eesmärgiks pakkuda 2016–2018 lisatuge maketile kive ja lambaid. Peale selle said lapsed loos osaleda NoorteTugila on just Sulle loodud ja toetab Sind valikutes, ligi 8800-le 15–26-aastasele noorele. küsimustele vastamisega, samal ajal mõeldes, miks see kõik ka kui Sa oled vanuses 15–26 ega osale aktiivselt õpingutes ja Eesmärk on noorte, kes ei õpi või ei tööta, tagasitoomine ko- täna oluline on. tööelus! gukonna- ja ühiskonnaellu. Tugitegevused on suunatud kohalikule Kindlasti sai mõnigi laps rõõmsamad mõtted, soovi öelda Noortekeskuses on noorsootöötaja, kes saab ja tahab Sul tasandile ehk noorele võimalikult lähedale ja tema igapäevaelu ilusamaid sõnu või teha paremaid tegusid. Peale kristlike jõulude aidata: keskkonda. Tegevuskava keskendub noorte ülesleidmisele ja keskmeks oleva loo kuulamist said lapsed osaleda jõulusümbolite • analüüsida oma vajadusi, et teada, milline tegevus võiks motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi äraarvamises. Korraga sai osaleda kaks last. Mõlema seljale sind huvitada; võrgustiku sekkumise kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi kinnitati kuuldud loo või muu jõuludega seotud pilt, mida laps • oma andeid avastada ja saada uusi kogemusi; omandama või tööturule sisenema. ise teadis, kuid tema paariline mitte. Idee seisnes vastasseisva • leida Sinule sobiva õpikeskkonna; Programmi tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaal- lapse pildi äraarvamises. Kes enne sümboli ära arvas, see ka • näha tänast olukorda ja vajadusi, et saaksid ise teha endale fondi, Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö võitis ning siis oli kord järgmise kahe lapse käes. Samal ajal oli sobiva valiku kas hariduses või tööturul jätkamiseks. Keskuse toetusel. Programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekes- põnev ka ülejäänud lastel, kes omamoodi võistlejaid kas aitasid kuste Ühendus. Tegevuste ﬁ nantsiliseks mahuks üle Eesti on või suunasid. Programmi alguses aga said kohaletulnud lapsed TULE KOHALE! 3,1 miljonit eurot. mõelda sõnale „Jõuluime“, mille iga tähe juures pidid nad kirju- Ootan Sind Räpina Avatud Noortekeskuses, Kooli 5 Lisainfo programmi kohta kodulehelt http://www.rapinanoor- tama ühe jõuludega seotud sõna. Kõik lapsed tõid välja ka selle, esmaspäeval kell 10.00–12.00 ja tekeskus.ee/index.php/tugila. millest nad kohe kuulma hakkasid. Oli rõõmus taaskohtumine teisipäeval kell 18.00-20.00 Kui Sa tead kedagi, kes sobib sellesse programmi või ülitoredate Ruusa kooli laste ja õpetajatega! või lepime kohtumise kokku: [email protected], soovid täpsemat infot, siis võta julgesti ühendust! 56218492 (Kadri Jürgenson) Kristi Järg, Leiame lahenduse! Kadri Jürgenson, Ühendus Lapsed Eestis, Kujunda ise oma teekond! Räpina Avatud Noortekeskuse noorsootöö spetsialist Põlva- ja Võrumaa lastetöö koordinaator 6 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 Räpina jaoskonna Intervjuu ettevõtjaga

naised hiidlaste mail Räpina Rahvalehe lugejaga jagab sedakorda oma kogemusi 2. osa ja tarkusi Adeline Sunday OÜ juht Kairit Tuka. Räpina naiskodukaitsjate suviste seikluste esimene osa Mis on Teie ettevõtte lipukiri? ilmus novembrikuu Räpina Rahvalehes. Artikkel jätkub 3. osaga Võib-olla, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peab saama. veebruarinumbris. Kuidas iseloomustaksite oma missiooni ettevõtjana? Missioon on võib-olla liiga tugeva natuuriga sõna minu jaoks, aga mul on helesinine ettekujutus sellest, kuidas elu ja asjad võiksid olla. Ühe asjana meeldiks mulle, kui noored käiksid õppimas ja siis tuleksid tagasi siia elama. Mulle meeldib Räpinas ja ma leian, et see on tegelikult väga hea asukoht selleks, et siin mingisugust tööstust/tootmist teha. Siit pääseb ju hõlpsalt Eesti-Lätti-Leetu- Euroopasse. Missugust toodangut-teenust Teie ettevõte pakub? Minu ettevõtte uus tegevussuund on väike-lihatööstus. Toote- Salajase retsepti järgi maitsestatud. Foto: Kairit Tuka valikus on hetkel küll ainult vinnutatud liha, aga tulevikus kindlasti Maaülikooli, et teadmiste näol veidi tagalat kindlustada. Kui on ka midagi enamat. mingi koolitus tulemas, siis panen materjali kokku, teen tooraine- Vinnutatud liha on tehtud Lõuna-Aafrika retsepti järgi ja kan- nimekirja ja varun selle. Kui on tarvis mingit paberimajandust teha nab nime „Biltong”. Saadaval on teda kahes variandis – sealihast Video salvestamine. Foto: NKK Põlva ringkond (näiteks raamatupidamine või erinevate projektidega seoses), siis ja veiselihast. teen seda. Sellist tühja paberimajandust on palju, selle puudumise Päev algas seitsme paiku traditsiooniliselt veidi kange seljaga Muuhulgas on käsil ka jahimeestele suunatud retseptuuri välja üle oleks ma ilmselt küll õnnelik. Kaitseliidu välivooditel ja suuremale naiste seltskonnale üsnagi töötamine, et neil oleks minu teenuse näol ka rohkem valikut oma Siis kui vaja, ajan muude ideedega seotud asju ka. Vahepeal iseloomulikult pisikeses duši järjekorras. Samas hea kohv, mait- saagi realiseerimiseks kui pelgalt konserv või vorst. pean nimekirja pidama asjadest mida teha vaja on, sest muidu sev kõhutäis ning päeva esimesed päikesekiired tegid meele juba Eelmine tegevussuund ehk koolitused jätkavad ka oma tööga läheb meelest. Ja muidugi tellin toorainet lihatööstusele, käin väga-väga rõõmsaks. Tegelikult tahaksimegi siinkohal tänada ning ka edaspidi on võimalik minu toidukoolitustel osaleda näiteks seal tootmas-pakkimas-koristamas ja püüan mitte unustada ja kiita Hiiumaa Naiskodukaitse toitlustuse tegijaid. Hea algus Räpina loomemajas või Tartu Kutsehariduskeskuses. tegusale laupäevale. lasteaeda jõuda. Teise võistluspäeva esimeseks ülesandeks oli lühikese Kui palju inimesi töötab Teie ettevõttes ja kuidas on töö Mis on rosinaks Teie tööpäevas? reklaamklipi loomine ja selle postitamine online meediasse. Tee- jaotatud? Kui liha läheb ahju ja sealt hakkab mõnusat lõhna tulema. mad loositi ja meile sai ülesandeks luua fi lm enesearendamise Hetkel ainult üks ehk mina. Teen kõik tööd alates tootearen- See on lihtsalt fantastiline! Ja teiseks rosinaks on see, kui see võimalustest Naiskodukaitses. Otsustasime ära kasutada oma dusest lõpetades koristamisega. 2016. aasta alguses on plaanis liha sealt ahjust välja tuleb ja seda degusteerima peab, sest see tiimis maavanema ameti avaliku rolli. Meie sooviks oli, et üles- luua töökoht müügijuhile, kelle otsingud juba käivad. Ja kui mitte on lihtsalt nii maitsev. varem, siis hiljemalt 2016. aasta keskel saab tööd ka vähemalt kutse oleks võimalikult praktiline ja päriselt Põlvamaal kasutatav. Palun jagage lugejaga tarkusetera, mida olete ettevõtet Seda, et ülesanne tegelikust palju keerulisemaks osutus ja klipi üks tootmistööline. juhtides õppinud. üleslaadimine rohkem nagu teosammul liikus, ei osanud küll ette Missugune on tööprotsess ettevõttes? Ma olen aru saanud, et ega see ettevõtte juhtimine eriti planeerida. Siiski, lõpp hea, kõik hea. Tööprotsess on väga lihtne. Tellin liha, lõikan selle viiludeks, produktiivne tegevus ole. Organiseerimine, juhendamine, pabe- Päeva teine pool viis meid aga loodusesse ja see teekond maitsestan salajase retsepti järgi, panen kuivatusrestidele ning algas veoauto kastis. Esimene peatuskoht oli Hiiumaa militaar- rimajandus ja majandamine võtavad ebaproportsionaalselt palju kuivatusahju kuivama, lasen lihal ahjus ära kuivada ja siis panen muuseum. Seal tuli aja peale vastata väga erinevatele küsimus- aega ja 8-tunnine tööpäev on lihtsalt liiga lühike. selle pakki. Enamuse tööst teeb ära kuivatusahi. Samal ajal tele, mis kõik olid leitavad muuseumi territooriumilt. Näiteks mitu Missugune on Teie taust? jõuab hoolsalt ka näpuga bürokraatiajärge ajada ning koristada, erineva otstarbega kiivrit seal on või siis pidi ära tundma vormi- Ma olen selline natuke rahutu inimene. Ei saa siis ka rahul olla sest neid kahte tuleb lihatööstuses teha rohkem kui küll. Aga riietuse. Need, kes pole muuseumi varasemalt külastanud, siis kui justkui peaks. Ikka on kuskil midagi vaja teha või midagi valesti. sellega harjub ja oma olemuselt on need tegevused ka päris soovitame, sest uudistamist jätkub seal küllaldaselt. Kui mitte endal, siis teistel. Ja see teiste inimeste elu läheb mulle meditatiivsed. Lisaks muidugi Tahkuna kaitserajatised, tuletorn ja parvlaeva ikka ka kõvasti korda, eriti kui kuskil valitseb mingi ebaõiglus. Ma „Estonia“ mälestusmärk. Võistluste lainele tõid meid taas ristsõna Missugused on Teie ettevõtte pikaajalisemad plaanid? hoian ennast kõvasti tagasi, et mitte koguaeg millegi kohta midagi Naiskodukaitse ajaloo ja sümboolika teemadel ning loomulikult Ikka rohkem, kõrgemale ja kaugemale. Suuri lubadusi ei arvata, sest muidu lihtsalt ei jääks aega elamiseks. Ja elada mulle tuli ära tunda meie ringkondade esinaised. tahaks hetkel teha, alguse asi. meeldib. Hästi süüa-juua ja mõnusates kohtades reisimas käia. Kokkuvõtvalt võib öelda, et isegi kui erialavõistluse peamine Kuidas jõudsite oma tegevusvaldkonnani? siht realiseerub parima välja selgitamises, siis täpselt niisama Miks just Räpinas? Hea toidu valmistamine on mulle alati meeldinud ja peale oluline on kõigi nende kogemuste omandamine. Tuleb kohaneda Ma sattusin Räpinasse kogemata. Ma polnud mitte kunagi keskkooli lõpetamist sai selles suunas ka veidi haridust omanda- uuega, sealhulgas uute tehniliste vidinatega, mõelda loovalt, varem Räpinas käinud, aga siis tuli mu elukaaslane, kuldne kuu tud. Palju on reisitud ja mujal maailmas kätt harjutatud. kirjutada, pildistada, nuputada ja kõige lõpuks teha tööd mees- oli selgas ja tõi mu siia. Ja kui siin midagi teha ei olnud, siis tuli Kokatöö on nüüdseks vajaduste piires selge ja tundsin, et konnana. seda tegevust ise endale leida. lihtsalt raha teenimise pärast enam kokana töötada ei taha, vaja Juba homme siis viimased pingutused ja messiboks... Mis võiks olla Räpinas teisiti? oleks midagi muud teha. Kuna ma ka suur lihalemb olen, siis ei Niimoodi kohe öelda ei oskagi. Kõik on nii mõnus kuidagi – tulnud pikalt otsida, suund oli teada. Toote leidmiseni läks veidi aga see on ilmselt minu mätta otsast vaadatult. Inimesi võiks Ulla Preeden, Sille Rebane, Tiina Piho aega, sest seda tavalist beef jerky’t tehakse juba niigi, aga kui üks rohkem olla – eriti selliseid hakkajaid. elukaaslase pereliige pakkus Lõuna-Aafrikast toodud vinnutatud liha, siis oli asi selge. Jõulumaa Mäntsäläs Küsis Palun kirjeldage oma tööpäeva. Grupp Aianduskooli töötajaid külastas aasta lõpus Jõulumaad Minu tööpäev on väga kirju. Alustuseks viin lapse lasteaeda. Soomes. Mitte seda kohta, kus jõuluvana elab, vaid Mäntsälä kooli SA Räpina Inkubatsioonikeskus Kui ei ole ülikooli nädal, siis asun tööd tegema, muidu väisan ka korraldatud iga-aastast näitust. Reisi põhjuseks oli häda meie oma näituste korraldamisega, neid on ehk liiga palju – lahtiste uste päev, sügisnäitus, hea kodu päevad, maastikuehitajate päev, Mida uut toob 2016. aasta noortele ja peredele fl oristipäev, midagi veel? Jõulumaa näituse korraldamiseks oli Mäntsäläs mitu põhjust, MTÜ Vabaajaklubi Toushi missiooniks on meie kodukandi da. Nõnda ei saa loota, et noored õpiksid läbi eeskujude. Seega kooli reklaam, kohaliku elu elavdamine, (Mäntsälä on palju väik- noortele pakkuda innovaatilisi ja praktilisi tegevus, et suureks täidame vajaliku lünga. Webinarid on tasuta, kuid kui said abi, sem koht kui Räpina), erialade tutvustamine, kooli kasvuhoone saamine ning õppimine oleksid kerged ja lahedad. Emadele-isa- siis võib teha annetuse MTÜ arvele. toodangu suurmüük. Näitust korraldatakse juba üle kümne aasta dele pakume aga tugiteenuseid ja õlga sellel raskel ja tänuväärsel Neljas uuendus on tabanud meie esimest ja igivana kuns- ja külastajate arv on kasvanud 22 tuhandeni, seega reklaami tööl. Ja nii ka 2016 aastal. tiringi. Aeg ei ole enam teha lihtsalt kunsti, vaid aeg on õppida enam ei tehta, rohkemaks ei olda võimelised. Antud aastal on ees ootamas taas rida uuendusi. läbi kunsti. 3–7-aastased ja miks mitte ka esimene klass saavad Kasutatakse ära talvisel ajal tühjana seisvad kasvuhoo- Nimelt ootame neidusid alates 10+ vanusest kuni naisteni õppida numbreid ja tähti. Kasutame liikumist, mänge ning valmib ned, kooli müügipunkt ja ka kooliruumid. Igal aastal on ühte välja registreerima ennast enesekaitsekursustele. Tegemist on 10 ka vahva töö. Koolinoored aga hakkavad tegelema tootedisainiga. kasvuhoonetest kujundatud kirik, kus esinevad kohalikud tunnist koosneva kursusega, mille raames õpitakse vabanemisi, Väga kuum sõna täiskasvanute maailmas. Oleme praktilised! Infot taidlejad, olemas on ka võlumets koos jõuluvana majakese ja püstivõitlust, maasvõitlust, neidudele abiks olevaid vahendeid ja leiate: Juku-Manni kunstiring Räpinas Facebook lehelt. loomadega, kohvik talveaias, mitmed söögikohad sees ja väljas, kõike muud vajalikku. Vaadates muutuvat maailma ei teeks sugugi Suvel ootab noori suur Tegevuste laager, mille raames saab suur väljapanek müügipunktis, mis on selleks puhuks kordades paha osata ennast kaitsta. Registreerida saab kuni 1. veebruarini. teha tegevusi seinast seina. Isegi GPS-kunsti. Laagrisse ootame laienenud. Õues on korraldatud reesõit. Lisainfot karateklubi Toushi Facebooki lehelt. noori alates 7. eluaastast kuni 18. eluaastani ning miks mitte Terve kasvuhoone on antud kohalike ja kaugemalt tulnud kä- Teine uuendus on Rahanduskoolitus noortele alates 10+ va- koos vanematega. sitööliste kasutusse nende taieste müügiks. Samal ajal toimus ka nusest. Täiesti huvitaval kombel ei õpetata meie haridussüsteemis MTÜ Vabaajaklubi Toushi külastas 2015. aastal päris mitut kaks võistlust fl oristidele, koolidevaheline võistlus ja valikvõistlus, mitte midagi praktilist raha kohta. Nii astuvad noored ellu täiesti sünnipäeva ning 2016. aastal hakkame välja töötama sünnipäe- et selgitada välja Soome esindaja Euroskills’l. Külastajad said ettevalmistamata. Nõnda panime kokku viiest moodulist koosneva vade paketti, kuhu kaasame uudsed digilahendused wii mängude jälgida võistlustööde valmimist ja järgmisel päeval imetleda valmis rahanduskursuse. Registreerima ootame noori 1. veebruarini. näol, võitlus ja märuli sünnipäevad, teadus ning loomulikult kunst. töid. Kõik kujundus- ja ehitustööd tehakse õpilaste jõuga ja selle Lisainfot leiate veebist: YOLO: seminarid noortele ja vanematele. Kaunist uut aastat Teile ning meie oleme siin Teie jaoks arvestusega, et tööd jõutakse valmis õppetöö ajal. Kolmanda uuendusena oleme loonud webinarid ehk veebi- olemas. Töid järgmise aasta näituse ettevalmistamiseks alustatakse põhised seminarid teemadel, mida inimesed küsivad ja tahavad. kohe pärast käesoleva aasta näituse lõppu – töörühm tuleb kokku Esimene webinar lahkas suhtlemiseoskust. Kahjuks puutuvad Kertriin Paabo, MTÜ Vabaajaklubi Toushi ja arutatakse läbi, mis oli hästi ja mis halvasti. Igal osal on oma lapsed päevast päeva kokku täiskasvanutega, kes ei oska suhel- juhendaja, näiteks transport, müügipunkt, laat, toitlustamine jne. Mujalt tulev rahastus on minimaalne, tööd tehakse õppevahendite arvelt, sissetulekut annab lisaks müügikohtade rent laadal. Räpina Rahvaleht Tundub, et ka meil on targem koondada jõud ühe suure ette- Väljaandja: võtmise nimel. Jõulud pole meil kindlasti nii populaarsed kui on Räpina Vallavalitsus Soomes aga Räpina ongi ilusam siis kui aiad õitsevad, seega meile Kooli tn 1, Räpina 64504 sobiks kas kevad või sügis. Aegsasti tuleb ka õppetöö ja prak- Toimetaja: tika graafi kud teha vastavad, et õpilased oleksid sel ajal koolis. Nii et kõik on võimalik, kui tahta ja korraldada. Kuidas teeme meie? Anu-Cristine Tokko, telefon 514 2596 e-mail: [email protected] Indrek Kaeli, Kujundus & trükk: Räpina Aianduskooli fl oristika juhtõpetaja Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g jaanuar 2015 Räpina Rahvaleht 7

Sünnimärkide kontrollimise telemeditsiiniteenus Ellet ei ole enam nüüd ka Põlvamaal 108 aasta ja 8 kuu vanuselt lahkus 16. detsembril vaikselt oma Vabaduse tänava kodus vabariigi vanim elanik, Räpina Uuest aastast on Räpinas võimalik sünnimärkide kontrollimi- Perearst Anne Kaldoja ütles, et inimesed on alles vaikselt linna aukodanik, austatud õpetaja Elle Mälberg. seks minna teledermatoskoopia uuringule Dermtest. muutumas nahavähi riskist teadlikumaks. „Kui kehal on märgatud Pikk ja ilus eluke sai lõpu, arvan, et see oli ilus tema Melanoom on väga ohtlik nahavähi vorm, kuid piisavalt vara- hiljuti tekkinud või muutunud teistest erinevat sünnimärki ning soo- rõõmsa meele ja helge mõistuse tõttu kuni lõpuni. kult avastades ravitav. Melanoom võib areneda sünnimärkidest, vitakse abi, siis nüüd ongi võimalik tellida juurde eriarsti hinnang,” Matusetalitusele laupäeval, 19. detsembril Räpina kodu- mistõttu peaks igaüks jälgima oma nahal toimuvaid muutusi ja lisas Dr Paesüld. Inimesel palutakse öelda, milline sünnimärk talle kirikusse oli tulnud lugematul hulgal sugulasi, sõpru, kolleege vajadusel minema kontrolli. Kahjuks ei ole dermatoloogi vastuvõtt muret teeb ning pereõde teeb sellest pildi, mis omakorda edas- ja õpilasi. Õpetaja Nagel ütles, et kui tema sündis, oli Elle kõikjal Eestis piisavalt kiiresti kättesaadav ning appi tuleb võtta tatakse eriarstile konsultatsiooniks. Õigeaegselt pahaloomulise juba 53-aastane. Kogenud jumalateenril oli suur au viia läbi infotehnoloogia. nahakasvaja avastamisel saab alustada kiiresti raviga. nii eaka inimese leinatalitus. Lahenduse pakub telemeditsiiniteenus Dermtest, mis on nüüd Dermtest annabki võimaluse eriarsti teenus distantsilt kätte- Ristipalo kalmistul sängitati Elle oma abikaasa Mardi kättesaadav ka Räpinas perearsti Anne Kaldoja juures. Dermtest saadavaks teha. Lahendus on nüüdsest kasutusel neljas maa- kõrvale pehme kodumaa liiva sisse. Hauaküngas vajus aitab varakult avastada melanoomi ning muuta dermatoloogi konnas: lisaks Hiiumaale ka Tartumaal Ülikooli Perearstikeskuses, lilledesse. konsultatsiooni paremini kättesaadavaks. Raplamaa Haiglas, Harjumaal Ädala Perearstikeskuses, Pärnu Peielaud oli kaetud Kiudoski restoraani poolesajale Protsessi kaasatakse perearstid, kes saavad enda käsutusse ravispahotelli raviosakonnas ja Viimsi Spa tervisekeskuses. inimesele. Selle ajaloolise maja ülakorrusel elas Elle koos spetsiaalse tarkvara ning dermatoskoobi (mikroskoobi ja valgus- „Süsteemi kaudu on tehtud ligi 2000 telekonsultatsiooni ning Mardiga kuni oma maja valmimiseni. süsteemiga kaamera). Dermatoskoobiga sünnimärgist tehtud pilt eesmärk on Dermtest viia kõikidesse Eesti maakondadesse, et Lauas oli sõnavõtjaid palju, rääkisid sugulased, kollee- võimaldab näha naha pinnaaluseid muutuseid, mis enamasti seeläbi anda oluline panus melanoomist tingitud surmade vähen- gid, õpilased ja vallavanem. Tänati kahte hooldajat Riinat ja Natalit. ei ole silmale nähtavad. Nende hindamine on aga eriti oluline damiseks,” tõi Priit Kruus välja Dermtesti eesmärgid. Kuigi oma lapsi tal polnud, olid õpilased need, kes teda nahakasvaja varases arengustaadiumis. Teenus on tasuline ning Räpinas maksab ühe sünnimärgi noorena hoidsid. Ikka kõlas, kui hea inimene õpetaja Elle Dermtest aitab kiirelt ja mugavalt edastada dermatoskoobiga uuring 23 eurot, iga täiendav sünnimärk 12 eurot. Tavapäraselt oli. Pimedana oli ta eluga rohkem kursis kui me, nägijad. tehtud pildi sünnimärgist erialaspetsialistile hindamiseks. Patsien- pildistatakse Dermtest teledermatoskoopia uuringu käigus 1-3 sünnimärki. Inimesel palutakse öelda, milline sünnimärk talle Õpetaja ei tõstnud kunagi häält, vaid jagas õpetusi oma dile määratakse diagnoos ning edasine tegevusplaan tarkvara vaiksel ja rahulikul moel. Sellepärast hindasid teda õpilased vahendusel. „Nii saab tuua eriarsti konsultatsiooni inimese kodule muret teeb ning pereõde teeb sellest pildi, mis omakorda edastatakse eriarstile konsultatsiooniks. Õigeaegselt pahaloomulise ja kolleegid. Paljud oma õpilased oskas ta looduseusku lähemale ning samuti efektiivsemalt rakendada dermatoloogide nahakasvaja avastamisel saab alustada kiiresti raviga. pöörata. aega,” selgitas Dermtesti tegevjuht Priit Kruus. Põlvamaa elanikud, kes soovivad uuringule tulla peaksid Mina tunnen õpetaja Mälbergi juba 1961. aastast, kui Dermtesti tasulise teenuse raames konsulteerivad distantsilt helistama perearst Anne Kaldojale (Räpina Võru mnt.1) telefoni- ta andis mulle bioloogia tunde. Ka aianduse erialal õppides pilte kogenud dermatoloogid Dr Niine Nahakliinikust. Dr Ulvi numbril 79 62 495 või võtma ühendust e-postiaadressil kaldoja- oli ta mulle suureks eeskujuks, kuigi aednikuks tahtsin ma Loite Nahakliinikust märkis, et uuringule tasub tulla inimestel, [email protected]. Perearsti saatekiri ei ole vajalik. juba 8-aastasena saada oma aednikust sugulase eeskujul. kelle nahal on kasvav või muutuv sünnimärk - suurenev, veritsev, Käin pensionipõlves tihti raamatukogus ja ikka silmitsen mitmevärviline. „Melanoomi riski võib oluliselt suurendada ka liiga Lisaküsimused Dermtesti kohta: neid kahte nn Elle õunapuud maja ees. Need puud on täpselt intensiivne päikesevalgus või pidev solaariumi külastamine,” lisas Priit Kruus, poole nooremad kui Elle, seega 54-aastased. Need on kui Dr Loite. Tähelepanelikud peaksid olema ka kindlasti inimesed, Dermtest OÜ tegevjuht kaks tunnismeest veel järel suurest õuna- ja kooliaiast. Sel kelle lähisugulastel on esinenud nahavähki. e-mail:[email protected] sügisel olid puud lookas saagi raskuse all. Ühe õunapuu oks murdus selle raskuse all sel sügisel. Kuuldes Elle surmast, mõtlesin, et see oli kui Elle, kelle Põlva maakonna elanike arv 1995–2016 elujõud väsis… Kuid puu elab veel edasi, palju Ellegi meie mõtetes ja mälestustes. Elanike arv Elanike arv Elanike arv Elanike arv Mitmest sõnavõtust ärasaatmisel kõlas läbi, kui hea õpe- maakonnas maakonnas maakonnas maakonnas taja Elle oli ja arvati, et kindlasti ei ole ta mitte hauapõhjas, 1.1.1995 36 201 1.1.2001 34 066 1.1.2007 32 062 1.1.2013 30 038 vaid vaatab meie töid ja tegemisi pilvepiirilt. 1.1.1996 36 063 1.1.2002 33 858 1.1.2008 31 614 1.1.2014 29 575 Laul ütleb, ärge kurvastage, et ta on lahkunud, vaid 1.1.1997 35 597 1.1.2003 33 557 1.1.2009 31 348 1.1.2015 29 169 olge rõõmsad, et ta oli koos meiega. Mälestus sellest suu- repärasest ja erilisest inimesest ei kustu meie hingest ja 1.1.1998 35 449 1.1.2004 33 313 1.1.2010 31 033 1.1.2016 28 726 südamest kunagi. 1.1.1999 34 984 1.1.2005 32 846 1.1.2011 30 839 1.1.2000 34 497 1.1.2006 32 601 1.1.2012 30 446 Mälestuste hella käega toetama meid ikka jääd. Su mälestuseks süütasin ma küünla 01.01.2016 seisuga rahvaarv külade lõikes Räpina vallas ja lilled saatsin pilvelaevaga. KÜLA MEHI NAISI KOKKU KÜLA MEHI NAISI KOKKU Maie Vaino Jaanikeste 28 25 53 Räpina 1067 1206 2273 Kassilaane 31 41 72 Saareküla 14 13 27 Kõnnu 23 27 50 Sillapää 57 68 125 Kalamaja vana daam Köstrimäe 70 60 130 Suure-Veerksu 11 14 25 Leevaku 82 69 151 Sülgoja 21 18 39 Kui daam oli poest väljunud Linte 124 106 230 Toolamaa 26 21 47 ja küünartokki toetanud, et trepil mitte kukkuda – Meelva 40 31 71 Tooste 50 41 91 võid hädaorgu sattuda. Mägiotsa 33 24 57 Tsirksi 7 6 13 Sai vaevalt trepist alla ta, Naha 51 59 110 Võiardi 13 14 27 kui hakkas mõtteid koguma: Nulga 25 31 56 Võuküla 38 30 68 „Poekotti sai mul täna siin Pindi 6 9 15 Võõpsu 93 99 192 piim, leib ja sai ja margariin. Pääsna 19 9 28 KOV.TÄPSUSEGA 29 12 41 Ma selle tehtud ostuga Raadama 56 56 112 RÄPINA VALD 2345 2424 4769 pean nädal aega elama. Rahumäe 46 43 89 KOKKU Mis teha, kui seda raha ma Raigla 69 60 129 pean kogu aeg ju lugema.” Koostaja: Viigi Oru, Ristipalo 124 121 245 Ta ajas mõtted mujale Räpina valla registripidaja ja nägi kahte naist. Ruusa 92 111 203 (alus: rahvastikuregister) „Nad teineteisest möödusid, see kahtlane mul näis. komplekteerimine algab maikuus, täpsem info avaldatakse sel Piiriülese koostöö võimalused See tuli sest, et ühe laps ajal Euregio kodulehel. oli justkui tõlla sees, Euregio Pskov-Livonia on Eesti, Läti ja Pihkva oblasti piiri- Rohkem teavet Euregio Pskov-Livonia kohta on kodulehel: alade omavalitsuste poolt moodustatud organisatsioon piiriülese http://www.pskov-livonia.net/. aga teise lapsukese tõld koostöö edendamiseks. Tegevuse eesmärkideks on erinevate oli lagunemas teel.“ sihtrühmade koostöövõimekuse edendamine, piiriüleste koos- See lagund tõld siis laulis teel: Ain Jõesalu, „Kas jõuan täna koju veel?“ tööprojektide algatamine, erinevate osapoolte kokkutoomine. Euregio Pskov-Livonia Eesti sektsiooni tegevjuht Sai sõidetud seal meetreid viis, Käesoleva aasta I poolaastal on meie tegevused suunatud Telefon 5850 3586 kui tõllakene ütles siis: järgmistele sihtrühmadele: kohalike omavalitsuste töötajad, kul- E-post: [email protected] tuuri organisaatorid, ettevõtjad, noored. „Ei, sedasi saa edasi.“ 26.veebruaril toimub Valgas VIII piirialade ettevõtjate partne- See koorem daamil raskeks läks, riaad. Partneriaad ehk kontaktmess on üritus, kus kohtuvad Eesti, TEADE laps sülle tõsteti. Läti, Vene ja Valgevene ettevõtjad, kes on huvitatud piiriülesest Ei sellest kärust asja saa, koostööst teise riigi ettevõtjatega. Partneriaadile on oodatud Räpina Vallavalitsus viib läbi küsitluse Võõpsu aleviku ta päris väsind on. ennekõike väikeettevõtjad, kelle tegevusvaldkonnaks on: puidu- kinnistuomanike seas, selgitamaks välja, kui paljud neist on See vast on vanarauakraam. töötlemine ja puittoodete (s.h. mööbli) tootmine, metallitoodete huvitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Siis mõtles daam: „Kust raha saan tootmine, turism, toiduainete tootmine, infotehnoloogia. Palume täita küsitlusleht oma andmetega, kui olete huvi- ma uue käru jaoks? Märtsis toimub Euroregiooni Päev. Programm koosneb erine- tatud võimaliku rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Ei seda oma palgaga vatest töötubadest ja seminaridest, kus osalevad omavalitsuste liitumisest ning toimetada see Räpina Vallavalitsusse aadressil ma iial kinni taoks.“ esindajad, kultuuri organisaatorid, noored. Päev lõpeb kolme riigi Kooli 1 Räpina või Võõpsu Raamatukokku aadressil Räpina Kui Vana Daam oli jõudnud koju, isetegevuslaste ühiskontserdiga. mnt 24 hiljemalt 8. veebruariks 2016. Küsitluslehe leiate oma tal raske mõte vasardas. Aprilli keskel toimub õppereis euroregiooni „Šešupe“ (Leedu/ postkastist, Võõpsu Raamatukogust või Räpina valla veebi- Ta veelkord sääste lugedes Poola/Vene), osalevad kolme riigi omavalitsuste ja administrat- lehelt www.rapina.ee. ja mis ta avastas – sioonide liikmed. Eesmärgiks on tutvuda selle piirkonna piiriülese Kui täitsite küsitluse arvutis, siis palume saata küsitlus viis eurot kokku kopikaid: koostöö kogemustega. digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected]. „Ma kingin daamile, Maikuus toimub kolme riigi noorte koostöö seminar, kus et temale see oleks toeks määratletakse tegevuskava järgmiseks kolmeks aastaks. Kaimar Kütt, ju uue käru jaoks.“ Juulis toimub Pihkva rajoonis noorte laager, kus osalevad Räpina valla majandusspetsialist vene, valgevene, läti ja eesti noorte võistkonnad. Võistkonna Kalju-Johannes Kullerkupp 8 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015

ÕNNITLEME VANEMAID KULTUURIKALENDER JAANUARIS-VEEBRUARIS Maailmal Su jaoks N, 21. I 15 Näituse „Sooja südame ja säravate silmadega palju uut on ja imelist. Velmo Liiva“ avamine Räpina Raamatukogus Maailmal väga vaja on R, 22. I 9.30 Teater Nipitiri etendus „Vembud haldjametsas“ last sinunimelist. Räpina Lasteaias Vikerkaar R, 28. I 9 Räpina Lasteaia Vikerkaar sünnipäev Räpina Lasteaias Vikerkaar Renno Rohtmets N, 28. I 19 Rakvere Teatri etendus: „Oscar ja Roosamamma: 1.12.2015 kirjad Jumalale“. Pilet 13 eurot, sooduspilet 11 eurot. Eimi Ootsing Räpina Aianduskooli saalis 6.12.2015 R, 29. I 19 Märka ja tunnusta 2015 Räpina Aianduskooli saalis Marii Mäesaar 10.12.2015 K, 3. II 9 Luulepäev Räpina Lasteaias Vikerkaar N, 4. II 9 Luulepäev Räpina Lasteaias Vikerkaar Hannali Kirjuškin T, 9. II 11 Vastlapäev Kaurimäe tuubirajal 29.12.2015 N, 11. II 13 Räpina ÜG ja Petseri 3. Keskkooli 15. sõprusaastapäeva kontsert-aktus Räpina Ühisgümnaasiumi aulas N, 11. II 19 Kontsert „Mu Eestimaa…“. Esinevad Hanna-Liina Võsa, Ain Agan, Jaak Lutsoja, Merle Kollom, kaastegev Räpina Muusikakooli lauluõpilane Andry Must. Pilet eelmüügis 7 eurot, kohapeal 10 eurot. Info ja broneerimine tel 796 1363. Räpina Aianduskooli saalis R, 12. II 18 Räpina ÜG ja Petseri 3. Keskkooli 15. sõprusaastapäev. Esineb Karl-Erik Taukar Band ning Räpina ÜG ja Petseri 3. KK õpilased. Pilet eelmüügist kuni 8. veebruarini Räpina ÜG-s 7 eurot, kohapeal 10 eurot. Räpina Aianduskooli saalis REKLAAM RAHVALEHES P, 14. II 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosviibimine Reklaami ja kuulutuste avaldamine Räpina Rahvalehes Tuletõrjeühingu saalis (alus: Räpina Vallavalitsuse 31.03.2010 korraldus nr 201) N, 16. II 18 Andre Maaker (kitarr) kontsertkavaga 1. Räpina Rahvalehes avaldatavate kuulutuste ja reklaam- „Minu laulu pidu“. Pilet täiskasvanutele 5 eurot, tekstide hinnad on järgmised: õpilastele ja pensionäridele 3 eurot, muusikakooli 1.1. Eraisiku väike kuulutus (maht 8 x 4 cm) 1,60 eurot õpilastele tasuta. Räpina Muusikakoolis (25 krooni); N, 18. II 17 Õpilaskontsert Räpina Muusikakoolis 1.2. Eraisiku suur kuulutus (maht 8 x 8 cm) 3,20 eurot T, 23. II 19 Rahvapidu. Parimate paladega elust enesest (50 krooni); astuvad püünele Indrek Taalmaa ja Egon Nuter. Pilet eelmüügis 6 eurot, koha peal kallim. 1.3. Juriidilise isiku väike kuulutus (maht 8 x 4 cm) 6,39 eurot Piletite eelmüük ja lauakohtade tellimine (100 krooni); Räpina Valla Kultuurikeskuses, 1.4. Juriidilise isiku suur kuulutus (maht 8 x 8 cm) 12,78 eurot info telefonil 796 1363. (200 krooni); Räpina Aianduskooli saalis 1.5. Juriidilise isiku eriline ärikuulutus (maht 17 x 17 cm) 31,96 K, 24. II 11 Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistus eurot (500 krooni). Räpina Miikaeli kirikus 2. Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja kuu- K, 24. II 12 Eesti Vabariigi aastapäeva mälestushetk lutused, sh kolmanda sektori ja valla hallatavate asutuste Ausamba pargis kuulutused avaldatakse tasuta. K, 24. II 13 Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert-aktus. 3. Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse aval- Esinevad Indrek ja Paul-Kristjan Kalda. dada 1 kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus kuni 8 x 16 cm. Räpina Aianduskooli saalis E, 29. II 17 Õpilaskontsert Räpina Muusikakoolis RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD Näitused Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest kohtadest: Andrus Karpsoni fotonäitus „Räpina inimesed pildis“ on avatud • Räpina Konsum Räpina loomemaja saalis. • Kauplus Leevaku Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984 ehk näpud • Kauplus Linte mullas, närvid korras“ on avatud Sillapää lossi saalis. Näitus „Sooja südame ja säravate silmadega Velmo Liiva“ on • Kauplus Ruusa avatud Räpina Raamatukogus ja haldushoone esimesel korrusel • Kauplus Võõpsu 22. jaanuarist kuni 20. aprillini. • Räpina postkontor Dentales Hambaravi kabinet Näitus „Räpina kultuurielu viimasel 100 aastal“ on Räpina • Põlvamaa Turismiinfokeskus haldushoone II korrusel avatud kuni 20. aprillini. Kooli 5 64504 Räpina MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Dr. Ragne Pärnamägi Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge Sinust jäi. Dr. Ingrid Kokmann Dimitri Vreimann Vastuvõtule registreerimine ja info 1.12.2015 tel: 5683 4315 Ennu Leping Vastuvõtuajad: tööpäeviti 3.12.2015 Elle Mälberg Pakutavad teenused: OHTLIKE PUUDE RAIETÖÖD 16.12.2015 • täiskasvanute ja laste hammaste ravi; KORVTÕSTUKIGA 21 M JA 30 M. Valeri Gogolin 17.12.2015 • hammaste eemaldamine; WWW.MAASTIKUHOOLDUS.EE [email protected] Mikk Uibo • hammaste valgendamine; 17.12.2015 TEL 5810 8597 • hambakaunistuste paigaldamine; Koidula Blauvet • proteeside valmistamine 19.12.2015 (osalised ja täisproteesid, Endla Naumanis proteeside parandus jne.) Räpina Rahvaleht ootab 23.12.2015 • Alla 19-aastaste hambaravi on tasuta! kaastöid iga kuu 10. kuupäevaks Sulev Oras aadressil [email protected] 29.12.2015