Põlvamaa Aasta 2015 Tegija Kultuuris on Gram Of

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põlvamaa Aasta 2015 Tegija Kultuuris on Gram Of RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 142 jaanuar 2016 0,32 EUR 2016 on Räpina valla Kiired liud Kaurimäel juubeliaasta 1866. aastal, 150 aastat tagasi, sai Räpina vald omavalitsuse staatuse. Leheküljel 3 kirjutab kodu-uurija Asta Pintsaar Räpina valla kaugemast ajaloost ehk aastatest enne omavalitsuse staa- tuse saamist ning sellest, kuidas muutus eluolu siinsete elanike jaoks pärast Räpina valla sündi. 20. novembril 1991 sai Räpina taasiseseisvumisjärgselt jälle omavalitsuseks. Tänavu möödub sellest tähtsast sündmusest 25 aastat. Räpina Rahvalehe toimetus kutsub kõiki üles meenutama 25 aasta tagust aega ning saatma oma põnevaid mälestusi toi- metuse aadressil [email protected] või tooma/saatma need paberkandjal haldushoonesse aadressil Kooli 1, Räpina. Räpina valla tähtsate juubelite hõngust on kantud kõik sel aastal meil toimuvad üritused. Aasta lõpus, novembris leiab aset suur Räpina valla aastapäevapidu kogu vallarahvale ning sõpradele-külalistele kaugemalt. Räpina valla juubelite 25/150 plakati on kujundanud Maiu Vares. Anu-Cristine Tokko, Räpina Rahvalehe toimetaja Põlvamaa aasta 2015 tegija kultuuris on Gram of Fun Kaurimäel lustimas! Foto: Maiu Vares Räpina ümbruse põllumehed võiks käesoleval aastal kaaluda lina kasvatamist, sest sel talvel saab Räpinas sõita pikimaid liuge, mida siinmail ammu nähtud on. Kindlasti jäi paljudele silma jõuludele järgnenud nädalal las- teaia suunal hõljuv aurupilv. Kui möödunud aastal tali praktiliselt taeva ning võimalused talispordiga tegelemiseks kesiseks jäid, siis sel aastal saabunud külmalaine võimaldas piisaval hulgal kunstlund toota. Kunstlume paksuseks Kaurimäel sai 40 senti- meetrit ning seda peaks jaguma kestva sula saabumiseni. Mäele rajasime kaks piiritletud rada – üks ainult snowtubingu tarbeks ja teine vabaks rajaks, kus oma kelgu, liulaua või lumelauaga harjutada saab. Snowtubing tähendab mööda lumest renni spetsiaalses kummirõngas alla kihutatamist. Laskumine on juhtimatu, kuid just see ongi snowtubingu juures eriti põnev. Kohapeal on avatud snowtube’i laenutus ning vahendid, mis on sobivad igas suuruses sõitjale. Kõik rajale minejad läbivad instruktaaži ning vähemalt üks sihtasutuse töötajatest jagab juhiseid ja hoiab pidevalt rõngasõidul silma peal. Soovitame tuubisõitja meelespeaga tutvuda juba enne mäe külastust aadressil www.kaurimae.ee. Alla kümne aasta vanuste laste vanematel palume mäel kaasas olla. Lumerõngaid laenutatakse kolmapäevast reedeni kell 14:00- 20:00 ja nädalavahetusel 10:00-20:00. Tunnipiletid maksavad Gram of Fun – Põlvamaa Aasta Tegija Kultuuris 2015. Foto: Taavi Nagel täiskasvanule kolm ja lastele kaks eurot. Vaba rada ootab teid igapäevaselt ning on valgustatud kella kaheksani õhtul. Kolmapäeva, 6. jaanuari õhtul autasustati Põlva Kultuuri- ja žüriid. Alo Mattiisenile pühendatud üleriigilisel vokaalansamblite Huvikeskuses Eesti Kultuurkapitali ning Põlvamaa ekspertgrupi konkursil pälvis Gram of Fun lausa Grand Prix. Kuidas toodetakse kunstlund? 2015. aasta preemiate laureaate, maakonna parimaid sportlasi ja Kindlasti on kõiki neid äärmiselt võimekaid tütarlapsi ees Lihtsustatuna koosneb lumekahur pihustitest, õhukompres- tublisid tervisedendajaid. Aunimetusega Põlvamaa Aasta Tegija ootamas veelgi suuremad teod ja tunnustused, esinegu nad sorist ja propellerist turbiini sees. Vesi paisatakse läbi pihustite Kultuuris 2015 pärjati sedakorda Räpina ja Põlva Muusikakoolide koos või eraldi. õhku ning kompresseeritud õhk lõhub pihustitest tuleva vee tütarlaste vokaalansambel Gram of Fun. Muuhulgas oli 6. jaanuari pidulik gala pühendatud ka Muusika- väikesteks osakesteks. Propelleri abiga puhutakse veeosakesed Ansambli Gram of Fun koosseisu kuuluvad: Kristina Bianca aasta ärasaatmisele ning Merekultuuriaasta vastuvõtmisele. kuni 35 (50) meetri kaugusele. Õhus veeosakesed külmuvad ning Rantala, Hedvig-Hanna Raud, Marike Peedosaar ja Kadi Kald- 2015. aastal hoidis teema-aasta teatelaternat lõõtsapealinn langevad lumena maha. mäe Räpina Muusikakoolist ning Kristi Raias, Marilill Suvi ja Põlva. Kuigi Põlvamaal merepiiri pole, ei takista see ka meil Vastavalt temperatuurile ja õhuniiskusele tuleb reguleerida Liis Tintso Põlva Muusikakoolist. Kõik ansambli lauljad on väga siiski Merekultuuriaastat nautimast ning sellest osa saamast. vee hulka, mis õhku paisates jõuab ära külmuda. Lume tootmine edukad ka solistidena. Ansamblit juhendavad andekad, töökad Paikneb ju Põlvamaa Eesti suurima järve kaldal. Räpina kui turbiinkahuriga on võimalik, kui temperatuur on vähemalt –5°C, Põlvamaa suurima sadamaga paik, võttis sedakorda teema-aasta ning nõudlikud õpetajad Margot Suur ja Riivo Jõgi, kes töötavad väga hea lumetootmise ilm on alla-10°C puhul. Mõnedes suu- teatelaterna üle. mõlemas muusikakoolis. sakuurortides välismaal lisatakse veele ka valkusid, mis panevad Seoses Merekultuuriaastaga on Räpina sadamas ja kindlasti Enne ansambli Gram of Fun tekkimist olid nii Räpina kui Põlva vee kiiremini ja kõrgematel temperatuuridel külmuma. Eestis mujalgi uuel aastal toimumas palju kaunist ja huvitavat. Head ja Muusikakoolis eraldi ansamblid – Räpinas Blue-S ning Põlvas lisaaineid ei kasutata ning Räpina kunstlumi on valminud vaid edukat Merekultuuriaastat meile kõigile! Mustad klahvid. Eelmisel aastal otsustati aga kahe kooli ansamb- Võhandu jõest tulevast veest. lite jõud ühendada, et saaks laulda paiguti seitsmehäälselt – see Anu-Cristine Tokko, Martin Tuul, on kõla, mis vaimustas eelmisel aastal ka mitmete konkursside Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist SA Räpina Sadamad ja Puhkealad juhataja 2 Räpina Rahvaleht jaanuar 2015 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Räpina valla 2016. aasta eelarvest 16. detsembril toimunud volikogu istungil võeti vastu 3 otsust ja 2 määrust. Räpina Vallavolikogu võttis Räpina valla 2016. aasta eelarve nähtud vahendid hajaasustuse programmi toetusteks ning eraal- 1. Otsusega nr 39 otsustati teha ettepanek Veriora, Orava, vastu oma 2015. aasta viimasel istungil 16. detsembril. gatuslike laste mä nguväljakute rajamise toetamiseks. Meeksi, Piirissaare, Mooste, Ahja, Mikitamäe ja Värska Eelarve koostamine ei ole lihtne, kuna meie soovid on alati Vallavolikogule ning algatada haldusterritoriaalse korralduse suuremad, kui meie võimalused. Üks aasta ja piiratud vahendid muutmine eesmärgiga moodustada mitme omavalitsuse seavad soovidele piirid. Seega nõuab eelarve koostamine nii üksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus. vallavalitsuse kui ka volikogu liikmetelt julgust ja otsustavust, et Räpina valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbi- teha valikuid. Meie otsused ja teod peavad tagama järjepidevuse. rääkimiste pidamiseks moodustada komisjon ning nimetada selle Tuleb osata vaadata tulevikku, arvestades eelnevate otsuste ja liikmeteks: Kaido Palu, Teet Helm, Toomas Heering. tegudega. 2. Otsusega nr 40 otsustati kinnitada Räpina Vallavolikogu 2016. aasta eelarve põhitegevuse tulud suurenevad võr- revisjonikomisjoni 30.11.2015 akt nr 4. reldes eelmise aastaga 2,3%. Suurem osa tuludest laekub tulu- 3. Otsusega nr 41 algatati Jaanikeste küla Susliku kinnistu maksust (53% tuludest) ja riigieelarve tasandus- ja toetusfondist detailplaneering. (40% tuludest). Tänu meie tublidele tööandjatele suureneb valla Planeeringuala asub Võhandu jõe ehituskeeluvööndis. Maa eelarvesse laekuv tulumaksusumma. Iga inimese maksustatavast kasutamise otstarve on elamumaa. Kinnistul varasemal ajal tulust laekub tema elukoha (rahvastikuregistri järgi) omavalitsuse hooneid ehitatud ei ole, kogu planeeringuala on kaetud metsaga. eelarvesse 11,6%. Riigieelarve tasandus- ja toetusvahendite Planeeritava kinnistu pindala on 9402 m². Kinnisasja omanik on suurus sõltub meie valla rahvastikuregistrijärgsest elanike arvust Aloki Capital OÜ (registrikood 12209231). ning meie valla koolides õppivate õpilaste arvust. Nii elanike arv Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine suve- kui ka õpilaste arv on pidevas vähenemises ning seetõttu väheneb kodu, kahe abihoone ja paadisilla rajamiseks. Koostatav detail- ka tasandus- ja toetusfondist tehtud eraldiste summa. Suuremaid investeeringuid saame teha toetuste abiga. planeering on valla üldplaneeringut muutev planeering, millega 2016. aasta eelarvesse on planeeritud kõik soetused, milleks vähendatakse Võhandu jõe ehituskeeluvööndit planeeritava toetusi kavatsetakse taotleda. Vallavalitsus on teinud eeltaotluse kinnistu piires. Samuti peab planeering näitama ära metsamaa toetuse saamiseks Räpina-Köstrimäe kergliiklustee ehitamiseks, raadamiseks vajaliku maa-ala suuruse. mis on ka rahuldatud. Räpina Vallavalitsuse 15.12.2015 korraldusega nr 676 on Pärast kergliiklustee-aluse maa omandiküsimuste lahene- kinnitatud detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ning mist saame loodetavasti alustada ka ehitust. Lisaks 400 000 jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine kuna euro suurusele toetusele on eelarves planeeritud 92 000 eurot keskkonnamõju hindamine planeeringuga kavandatud tegevuste puhul pole nõutav. omafi nantseeringuks. Info planeeringutest kodulehel: http://www.rapina.ee/detail- Teede ja tänavate remondiks on kavandatud 80 000 eurot. planeeringud Selle summa eest remonditakse Lokuta tee, Linte-Tooste tee, 4. Määrusega nr 14 kehtestati Räpina valla eelarvest mängu- ja Soohara-Võiardi tee ning Räpina linna Kooli tänava kõnnitee spordiväljakute toetamise kord. raamatukogu sissesõiduteest Rahu tänava ristmikuni. Teede 5. Määrusega nr 15 kehtestati Räpina valla 2016. aasta ee- remondiks ja ehituseks on eraldatud vahendid riigieelarve toe- larve. tusfondist, kuid sellest ei piisa kogu kavandatu
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering
    Räpina Vallavalitsus RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING OLEMASOLEVAST OLUKORRAST TULENEVAD ARENGUEELDUSED JA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina - Tartu 2004/2005 2 Räpina valla üldplaneering, I köide 3 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................6 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS...................................................................7 2. ÜLDPLANEERINGU ALUSED .................................................................................................11 2.1. ÕIGUSLIK TAUST .....................................................................................................................11 2.2. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................12 2.2.1. Euroopa Liidu arengudokumendid .................................................................................12 2.2.2. Riiklikud arengudokumendid ..........................................................................................12 2.2.3. Arengukava Põlvamaa arengu põhisuunad....................................................................14 2.2.4. Põlva maakonnaplaneering ............................................................................................14 2.2.5. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Räpina Valla Kaugkütte Võrgupiirkonnasoojusmajanduse
    Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 OÜ PILVERO OÜ Pilvero Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 ◊ KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076 Räpina - Tallinn 2016 1 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026“ koostamist alustati 2016. aasta mais ja aruanne valmis OÜs Pilvero Räpina Vallavalitsuse tellimusel 2016. aasta septembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Räpina Vallavolikogu ja –valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Räpina valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-03 Kauksi, JAH1000245 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kauksi kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. Täpne nimetus/ elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
    [Show full text]
  • Räpina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029
    RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018-2029 TÄIENDATUD AS EMAJÕE VEEVÄRK POOLT JAANUAR 2019 Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö nr: 01-18 (RÄ2-18) Projektijuht: Karin Erimäe Koostajad: Karin Erimäe Karin Kivi Tallinn, juuni 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4 2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................................. 5 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .............................................................................................................................................. 5 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ........................................................................................................................... 5 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................................ 6 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ....................................................................................................................... 6 2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA ..................................................................................................................... 7 2.2.1 Pinnaveekogumid .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Mooste Vallavalitsus
    Mooste Vallavalitsus Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014. a määrusega nr 15 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Mooste 2014 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2021 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................... 4 2.1. ASEND JA PAIKNEMINE ............................................................................................................ 4 2.2. LOODUSKESKKOND JA -VARAD ................................................................................................... 5 2.3. RAHVASTIK ........................................................................................................................... 9 2.4. HARIDUS ............................................................................................................................ 11 2.5. KULTUUR ........................................................................................................................... 14 2.6. KOLMAS SEKTOR .................................................................................................................. 15 2.7. SPORT ............................................................................................................................... 18 2.8. SOTSIAALHOOLEKANNE .......................................................................................................... 18 2. 9. MAJANDUS
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. DETSEMBER 2017 E.04 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 13.10, Välgita (Muraka t) 14.00, Välgita (Muraka F) 14.05, Auksi küla 14.20, Reegoldi küla 14.50, Koksvere küla 15.10, Lebavere küla 15.30 E.04 Noorma 10 Valingu 11.00, Tuula 11.20, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Saku 12.40, Nabala 13.30, Juuru 14.30, Kaiu (kontor) 14.50, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 T.05 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Valma küla 11.00, Tõnuküla 11.15, Viiratsi alevik 11.40, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 515 3381 12.10, Metsla küla 12.30, Ülensi küla 12.45, Mustla 13.00, Väluste 13.10, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Kuressaare küla 14.00, Tamme 14.45, Kalme 15.00, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.06 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.07 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 13.00, Jööpre 515 3381 13.30, Pärnu (Saaremaa 1) 14.00, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.07
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Põlva – Räpina (63 Km)
    Etappe 31: Tartu – Võnnu – Ahja – Põlva – Räpina (63 km) Schwierigkeitsgrad: gering Anschlussetappen: Tartu: 30, 80, 82, 87 / Räpina: 32 Südlich von Tartu wird es etwas hügeliger, und der Baltische Höhenrücken zeigt seine ersten Spuren. Doch bis nach Räpina bleiben die Steigungen moderat, oder sie fehlen über viele Kilometer gänzlich. Überqueren Sie am Busbahnhof den Emajõgi, und biegen Sie an der Kreuzung auf der anderen Flussseite rechts ab, um nach Ihaste zu gelangen. Dort folgen Sie der Durchfahrtsstraße und erreichen hinter dem Ort eine Weggabelung, an der Sie rechts auf eine Schotterpiste abbiegen. Diese führt auf eine Landstraße; dort wieder rechts, und Sie befinden sich in Luunja (2.500 Einw., Tartumaa). Hotels/Pensionen: Rehe Hotell, Võru 235, ! 73 07287, ! 73 07288, www.rehehotell.ee, 5 km außerhalb des Stadtzentrums von Tartu. Sauna, Bar, Restaurant, 85 Zi. ab € 40. Kõorveküla Peipus-See Piiri Tartu Kavastu Meerapalu Too ni Kastre Märja Lohkva d n d n la t la Ahunapalu s s E s Melliste u R Tõrvandi Ülenurme Roiu Issaku Võnnu Järvseila Uniküla Mehikoorma Vana-Kuuste Pnevo Kambja Ahja Lootvina Rasina Linte Vastse-Kuuste Mooste Maaritsa Raigla Karilatsi Räpina Eoste Leevaku Võõpsu Ihamaru Vanaküla Mammaste Krootuse Saverna Põlva Holvandi 191 In Luunja gelangen Sie auf die Straße 45, auf der Sie den Emajõgi abermals überqueren. Anschließend sehen Sie das von einem Naturreservat umgebende Herrenhaus von Kaagvere aus dem 16. Jhd. Weiter führt Sie die Strecke bis nach Melliste, wo es einen Bade-See gibt. Von Melliste aus hat man gute Möglichkeiten, einen 6 km langen Abstecher zu machen, um den Berg Linnamägi, die Seen des Ortes Mäletjärv oder die Quelle von Võruküla zu besichtigen.
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering Seletuskiri
    RÄPINA VALLAVALITSUS RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina-Tartu 2004/2006 Räpina valla üldplaneering aastani 2015 2 Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 3 Räpina valla üldplaneering aastani 2015 Sisukord 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................5 2 RÄPINA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ....................................................................6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD..............................................................................6 2.1.1 Käesoleva planeeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist väljaspool linnu ja aleveid......................................................................................7 2.1.2 Detailplaneeringu kohustusega ranna ja kalda piiranguvöönd........................................7 2.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alad .................................................................................................8 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ...........................................................................................................................8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK
    [Show full text]