Vanasti hakanud kuradid nõu pidama, kuidas saaks endile väge juurde, et rahvas kuradi nime rohkem suhu võtaks. Viimaks ütelnud üks vanahalb, et tema teab, kuidas inimesed kuradi nime rohkem manitseksid kui jumala oma. Asunud siis teistele seletama: "Me teeme igavese hulga mägesid ja orge. Kui nüüd inimestel mäkke ronides ja orgu tulles jalad risti lähevad, küll nad siis nimetavad meie nime kah!"
Kurivaimud olid selle nõuga rahul ja hakkasid suure hoolega maad kokku kandma. Mõni sikutas sülega, teine tõukas turjaga. Ja nii sündisidkiLõuna- Eesti orud ja mäed. Loomulikult sai rohkem mägesid sinna, kus õndsam rahvas oli. Nüüd on vanakuraditel hea meel, kui mäkke minnes või alla tulles mõni teeline maha kukub ja kuradi nime tarvitab.
Vaat sellisesse kohta kutsun ma teid juunikuu lõpus, kohe päev pärast jaanipäeva.
Setumaa sügavad jõeorud, liivased männimetsad ja otsatud kruusateed
25 - 29. juunil 2004
ehk ühe vahva reisiseltskonna matkajuhend
koostatud Sulev Reisbergi poolt 2004. aasta kevadel
Tallinn 2004
1
MATKA ÜLDKIRJELDUS
Kogu matka olen jaganud neljaks päevaks, mille lühikirjeldus võiks olla järgmine:
ESIMENE PÄEV Jõudmine Räpinasse. Võtame suuna mööda teed Peipsi peale, seejärel hakkame kõndima läbi peipsiäärsete külade Värska poole. Teele jäävad sibulapõllud, nööril kuivavad kalad, sekka mõni tsässongi. Möödume Võõpsust, Mikitamäest. Kui jaksu on, näeme ka Laossina kääbaskalmeid ja käime Värska lahes ujumas. Ööbime telkidega kaunis Tonja looduspargis.
TEINE PÄEV Alustame Tonjalt ning piki Värska lahe kallast kõndides jõuame peagi Värskasse. Värskas külastame Setu Talumuuseumi. Edasi suundume kagusse Mustoja maastikukaitseala suunas, teele jäävad kaunid kõrged oruveerud, künkad, järved, liivikud. Ööbime telkides küllaltki inimtühjas paigas – nimelt Mustoja maastikukaitseala piknikukohas tillukese Poogandi järve ääres, kus metsloomad tihti janu kustutamas käivad.
KOLMAS PÄEV Kolmandal päeval ootab meid ees kõige metsikum looduspiirkond – kõnnime kümneid kilomeetreid mööda Piusa jõe ürgoru serva. See on kuni kilomeetri laiune kahekümne meetri kõrguste järskude jõepervedega org, mida põhiliselt katab männimets. Inimesi elab siin väga vähe, see koht on muust eestist üsnagi äralõigatud ja kauge. Seda osa matkast alusame ka juba hästi varakult, sest: kell viis hommikul on metsas tõeline laulupidu, kella kaheksaks on paljud linnud oma laulu juba lõpetanud. Lõpuks jõuame välja Koidula piiripunkti lähistele, kuid päris Koidulasse me siiski ei suundu, vaid valime väikese teeraja läbi huvitavate setu külade, mis viib meid üle kahe raudtee Võmmorski külasse. Ööbimegi telkides kusagil Võmmorski kandis, tekiks kuuseoks, padjaks samblatutt…
NELJAS PÄEV Võmmorskist suundume vägevatest setu taludest mööda, kuni jõuame Obinitsasse ja kahlame sisse Obinitsa järve. Lisaks sellele on Obinitsas palju muidki ilusaid ja vaatamist väärivaid kohti.. Obinitsast kõnnime jällegi mööda tihedalt asustatud setude teed Meremäeni, kust avaneb suurepärane vaade kogu seljataha jäänud teekonnale, kaugustes sillerdavale Pihkva järvele ning lisaks ka Petseri kirikukuplitele. Meremäest edasi jääb 6 kilomeetri kaugusele Vana-Vastseliina, kuid oletan, et Heleni paps peab meile siiski varsti vastu tulema… :)
VIIES PÄEV Ärkamine ja kojusõitmine.
2
KEDA MA KUTSUN
Sulev ehk mina ise – olen pühendanud kogu talve ja kevade parima matkamarsruudi leidmiseks, nüüd oleks tore see kõik reaalsusesse valada. Minu tassida jäävad katelok, üks telk ja ilmselt ka sapöörilabidas… : )
Ülle vene keele spets, kelle abi meil Peipsi kandis vene õigeusklike maal kindlasti tarvis läheb. Üllele usaldame meditsiinivarustuse ja –tarkuste kaasavõtmise.
Helen võrumaa südamega võro keele spets, kelleta meil jääks mõistmata suur osa kogu setumaa olemusest. Helen haarab kaasa MD-salvestaja, et kõik meie astumised ja istumised ka helilindile jäädvustada.
Siim inimestega suhtlemise spets, reisiseltskonnale isa ja meeleolu ülevalhoidja eest ühes isiksuses. Siim saab enda kanda osaliselt meie joogiveevarud ning ka muud raskemat, mis tütarlastele üle jõu käib.
Tuule Siimu parem käsi. Küll me midagi välja mõtleme, mida Tuulele kotti panna : )
Maarja vaba hing, kelle süda tuksub loodusele ja kõigele sellele, millest me pärit ja tulnud oleme. Maarja kotis on peidus meie söögivarud, et meie jalg ikka kannaks ja me näljast ei nõrkeks.
Tuuli linnulaulude äratundmise spets, kes astub Võrumaa pinnale peaaegu esimest korda elus. Tuulile saab austavaks ülesandeks tassida meie teist telki, et oleks soe ja mõnus öösel magada. : )
Tõnis fotode klõpsimise spets, et kõik meie kõndimised ja ronimised saaks kenasti fotopaberile jäädvustatud. Tõnise kandamiks saab veel mitmesugune muu varustus, mida ühisel kasutamisel vaja läheb.
3
MARSRUUDI KIRJELDUS
Alustame oma matka Räpinast. Sel varasel hommikutunnil teele asudes ei oska me veel aimatagi, mis meid neljapäevasel rännakul ees ootab… Ja oleks mõttetu seda püüda ka ennustada. Kuid alljärgnevalt olen teekonna kohta välja kirjutanud mõningaid tähelepanekuid ja fakte, mida on lihtsalt huvitav teada ja lugeda. Ehk aitab see ka paremini mõista kõike ilusat ja uskumatut, mida me nendel teedel kõndides enda ümber näeme…
Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Eestimaa poole peal, jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev, jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setomaale. Aastasadu on Võõpsut läbinud Pihkvasse suunduv kaubatee, mida näitab ka Võõpsu lähedalt nähtavale tulnud aardeleidude hulk. Võõpsut on raputanud mitmed sõjad, 800 aastat tagasi olid siin ka väikesed puust kaitsetornid ja muistne sadam. Säilinud on Võõpsu algne malelauakujuline
Võõpsu tänavavõrgustik.
Otse maantee pervel on tsässon – külakogukonna traditsiooniline pühakoda, mille kell asub kõrvalkasvava puu otsas. Setomaal oli vanasti peaaegu igas külas oma tsässon. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel käib väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Küla kõige vanem mees, pereisa või külavanem pidas pühadel, mõnikord pühapäeval ning erilistel sündmustel tunniteenistusi ehk tsässovnaid. Tsässon asus küla keskel tee ääres ja oli avatud kõigile. Oma matkal möödume paljudest tsässonatest.
Meie teekonnast paar kilomeetrit kõrvale, otse Peipsi kaldal Beresje külas elavad tänaseni vene vanausulised, kõik talud on ehitatud paralleelselt Peipsi (Pihkva) järve kaldaga. Siin oli vaid 2,5 hektarit künnimaad. Põhitegevus oli varem kalapüük, enamasti tindipüük ja -kuivatamine. Praegusel ajal ka sibula- ja redisekasvatus. Vahetult enne Beresjet asub tee ääres väike umbjärv, kus saab ujuda. Nii et kui jaksu on, võiks sinna kanti kindlasti vaatama minna. Sibulavaalud kuivamas
Veel paar kilomeetrit edasi asub Lüübnitsa küla, kus on näha vanu kalmeid. Kaevamistel leiti ehteid, savinõukilde jms. Lüübintsa randa on püstitatud vaatetorn, kust avaneb avar vaade Kulkna (Kolpino) saare suunas.
4
Rahvasuus liikuv muistend Värska lahe tekkimise kohta viib kaugesse aega, mil Pihkva järve veepiir veel praegusest rannast kaugel oli. Tol ajal voolanud Värska oru põhjas jõgi, mis suubunud Pihkva järve Kolpino saarest kaugel. Praeguse Lüübnitsa küla lähedal elanud väikeses majakeses vaene setu naine oma ilusa tütrega. Sinisilmne kuldkollaste juustega sale tüdruk äratanud paljude noormeeste tähelepanu. Need toonud talle kalleid kingitusi ja püüdnud võita ta poolehoidu. Neiu aga jäänud nende vastu ükskõikseks, sest tal olnud omal väljavalitu - noor kalamees Kolpino saarelt -, kes tüdrukut kõigest südamest armastanud. Nad saanud tihti kokku, sõitnud paadiga jõel, veetnud aega kauni looduse rüpes.
Vaade Lüübnitsa vaatetornist Õnnelikud noored kavatsenud hakata koos elama.
Ükskord, armsama koju saatnud, sõudnud noormees paadiga Lüübnitsa küla on oma nime üle jõe Kolpino alla. Koduteel tulnud talle vastu ühesilmaline nõid, saanud tsaar Peeter I-lt, kes kes kutsunud noormeest endale appi. Noormees läinudki. Abi eest käinud siia suviti puhkamas andnud nõid talle imettegeva toimega taimede leotist. Samal ajal aga, kui noormees maitsvat jooki proovinud, pomisenud nõid ja randade ilu nautimas. Eks maagiliste liigutuste saatel tema armsama kohta needusi. Ja nõiarohi selle ilusa vaate pärast avaldanudki mõju: kauni tüdruku kuju hõljunud noormehe silme eest Lüübnitsa mäelt külale nimi ikka kaugemale ja kaugemale. Nõia juurest tormanud noor kalur otse pandigi. Rohkesti kasvatakse jõe äärde, kahlanud vette, et kiiremini teisele kaldale jõuda, kaugele siin sibulat ja sügisel hajuvale neiule järele. Jõud aga raugenud ja sügav jõesäng neelanud paeluvad silma suured noormehe. kuldkollaste sibulate peenrad aedades või juba koristatult Neiu aga, saanud kuulda oma armsama uppumisest, kaotanud sibulakuhjad hoovides mõistuse. Kord pimedal ööl, kui ema teda valvates raskesse unne oli kuivamas. Lüübnitsa umb- vajunud, läinud tüdruk välja ja siirdunud südame kutsel jõe kaldale. järves saab ujuda. Olnud vaikne ja pime öö. Korraga kuuldunud jõevee sügavusest armsama tuttavat häält. Neiu viskunud vette ja hüüdnud: «Sa kutsud mind, kallis! Kohe tulen!» Jooksujalu kaldale tulnud ema näinud veel veepinnal kuldkollaseid juukseid, mis aegamisi voogudesse kadusid. Selleks, et mitte teha hirmsat ringi, Murest murtud ema silmadest veerenud suured pisarad, neid tulnud tuleb meil teha endale tee läbi soo. niipalju, et jõest saanud lai veeväli, mida tänapäeval tuntakse Värska Mööda soist ja madalat ojaperve lahena. kõndides jõuame Laossina külla, mille selle lähistel paikneb viis pikk- Külakest, kus tütarlaps oma emaga elanud, kutsutakse Lüübnitsa ja ümarkääbastest koosnevat kääbas- külaks. Kolpino saarel Medli küla juures asuv kõrgem koht, kus kalmistut. elanud nõid, kannab Koldaviku mäe nime; eestipäraselt kutsutakse seda paika Nõiamäeks.
Vasakpoolsel pildil on näha Laossina küla. Parempoolsel pildil paistab juba Mikitamäe, paar kilomeetrit edasi. Seal näeme tsässonat. Ja kala nööril kuivamas.
5
Tonja bussipeatusest tuleks teha väike tiir vasakule, et jõuda Värska lahe kaldal olevasse Tonja külla. See on mõnus looduspuhkuse veetmise paik kauni looduse rüpes. Ühele poole jääb kaunis ja rahulik järv, teisele aga mõnusalt tuules kohisev metsapark. Tonja küla on vana rida- kaluriküla, kus kõik majad asuvad tee järvepoolsel küljel. Küla keskel oli setu lauluema Anne Vabarna kodumaja. Oma kodukülas kutsuti teda mehe Jakobi järgi ikka Jaako-Anneks või ka Jaako-naaseks. Aga Tonja külast umbes kilomeetri kaugusel Karisilla oja suudmel olevas Võporsova külas tähistab graniidist mälestuskivi lauluema sünnimaja. Anne Vabarna rikkalik pärand sisaldab üle saja tuhande regivärsilise rahvalaulu, lisaks veel muud suulist rahvaloomingut. Kuigi laulik oli kirjaoskamatu, korvas seda hea mälu. Selles osas ei ole temaga võrdset.
Setud said kirjaoskajateks üldse üsnagi hilja, alles 19.sajandil lõpul hakati kirjaoskust õpetama. Näiteks 1885. a. leiti kogu Setu aladel kirjaoskajaid kõigest 80 inimest.
Vaade Rõsnale ja Tonjale.
Tee äärde jääb kaunis Võporsova-Tonja looduslik park, siin on olemas suplus- ja ka telkimiskohad. Tonja küla on tüüpiline järveäärsetel maadel tekkinud kalurite ja aiapidajate asula. Nikerdustega kaunistatud elamuga liituvad kõrvalhoone ja selle juurde kuuluv võlvkaarega värav, mis viib kinnisõue. Nonde taga on köögiviljaaiad, kus kasvatatakse sibulat, kurki, tilli, mõnel pool ka aedmaasikat. Tonja on tänavküla, mõnelgi taolisel asulal olid muistsetel aegadel tänava lõpus väravad, et kaitsta küla kallalekippujate eest. Lähestikku asuvad majad muutsid tuleohu suureks. Üldse tuleb tikkudega siinmail mõistlikult ringi käia: ka kuumusest õhkuv suvine mets ja kanarbik on nagu püssirohutünn.
Värska esialgseks nimetuseks oli Verhoustje (kõrgsuue). Küllap panid selle nime Pihkva kaupmehed, kes oma kaubalotjatega sobivat maabumiskohta otsisid. Kui Pihkva järve poolt Värska orglahte aerutada, siis hakkavad kaldad mõnevõrra kerkima tõepoolest alles Värska lähistel, muidu on nad madalad ja vesised. Mõni aeg hiljem ilmub ürikutesse Värska ametliku nimena Verhoustje pogost. Sellest mugandasidki setud Verska, mille järgi kodanliku võimu päevil Värska märgiti. Värska lahe kaldal on inimesed elanud üle 7000 aasta…
6
Setu talumuuseum Värskas
Suviti avatud iga päev kl 10-17
Värskast mõni kilomeeter edasi, kena Õrsava järve kaldal, asub Siinsamas kasvab põline mänd lauluväljak. Järve läänekaldale jääb ilus kuiv mets vaatetorni, suplus- — nn. Laudsi pettäi, mille ja laagrikohaga. ümbermõõt on 3,35 m ja kõrgus 12 m. Puu sai oma nime sellest, Edasi viib tee Mustoja mõhnastikule. Ees paremal on Soemägi. et ümbruskonnast toodi surivoodi õled põletamiseks selle puu alla. Kilomeeter kagu pool, üle ojaoru, paistab Verhuulitsa küla, mis paikneb järsuveerulise Mustoja oru nõlval. Vanasti olevat olnud Verhuulitsa küla, mida läbis Liivimaalt Pihkvasse viiv kaubatee, varustatud kummaski otsas väravatega. Igal õhtul koos päikese loojanguga väravad suleti. Et edasi liikuda pidid kaubateel öösiti liikuvad voorid hommikut ootama. Näeme sellele kandile tüüpilisi elamuid ja taluõuesid.
Kas om viil ümah ilosambat paika, kui tuu, koh oro ütel pervel kõiva hõlmah maja ja tõõsõl mõts om tsirgulaulu täüs, all oroh uja hillä jutto aja ja niit om lillist kirriv nigu hammõkäüs? kui tuu, koh suvõüüse orgo laohtus tumman ja üütsirk tsirstäs seen'ku nõsõs päiv, koh kuuli, njgu kannõld olõs mängnü jummal ja lätte kottal inglit tandsmah näi? Ei olõ ilmah ilosambat paika! Hommikuudu Verhuulitsas
Verhuulitsa küla juures laskub tee alla Mustoja orgu, mis on avar ja kõrgete kallastega. Ühel poolel on küla, teisel pool männimets.
Soovitav on liikuda mööda Mustoja oru kallast kuni Setumaa Sahhaara kõrbe pole enam olemas. Kunagi oli ligi kolme ruutkilomeetrine üksiku kingul seisva taluni. Värskast 5 km kaugusel, Lutepää ja lagendik kamarata ja taimkatteta, Alt orust viib kitsas sillake Saatse küla vahel asub paari kui midagi kasvaski, siis oli see Mustoja teisele kaldale, õige ruutkilomeetri suurune tuiskliiva kidur ja kõrbev. Tuul vedas pea me olemegi Värska- ala, mida vanasti nimetati Setumaa kokku luitekesi, mis kord Saatse maanteel. Jätkame Sahhaaraks, Pikamäe liivaks ehk tekkisid, kord hajusid. Ent kaunid teekonda Saatse suunas ja Pikaks liivaks. Arvatakse, et oruveerud ning kõrgel rinnatisel varsti märkame viita liivikud tekkisid pärast tohutut troonivad majad ja valgetüvelised „Lutepää liivik”. metsatulekahju 16. sajandil, kuid kased jäävad ka praegu kauaks praeguseks pole tuiskliivaga kaetud meelde.
7
Mustoja mõhnastik on huvitavaks matkarajaks. Palumetsadest kerkib korratute ja laialipillatud rühmadena suuremaid ja väiksemaid kupleid ja seljakuid. Madalamaid kohti kutsub rahvas paludeks, kõrgemaid mägedeks. Vanasti oli siin küngastel külade ühine mets, madalamaid kohti prooviti põllulappidekski harida ning niideti seal heina. Mustoja mõhnastiku põhja-loode suunduvat reljeefset haru on nimetatud Värehti, aga ka Põrguhaua mägedeks. Õrsava küla juurest suundub siia varjuline ja liivane metsatee.
Ilmekad on siinsed kuiva aluspinnaga männimetsad. Nende aluseid katab tavaliselt pehme samblavaip, sageli ainult põdrasammal. Eriilmelised ja valgusküllased on need männikud, kus alusmets peaaegu puudub. Metsad on lõõmavas suvepäikeses heledad ja värvirikkad, mida omakorda ilmestab vahelduv reljeef. Rikkalikult on lillaõielist kanarbikku, mustikaid ja pohli, liivikutel aga leesikat.
Kõrgendikest on üks ilusamaid Poogandi (Poogardi, Poorgandi) mägi, kus esineb rändrahnude külve. Mäe jalamil on Poogandi järveke, kust metsloomad janu kustutavad, matkajad aga võivad imetleda metsapeegeldust ja vaadet, mis avaneb kogu kaitsealale. Siin asub telkimisplats ja siin me ööbime.
Järgmisel hommikul ärkame juba varahommikul, et suunduda matka kõige metsikumasse piirkonda. Kõnnime kümmekond kilomeetrit mööda Piusa jõe väheste mändidega kaetud oruperve, saatmas linnulaul ja päikesetõus. All orus kasvavad kased ja sillerdab vesi, teisel kaldal näha Petseri kirikukuplid.
Piusa jõe nimetus on arvatavasti tulnud lõuna-eesti murdest sõnast piune, mis tähendab ‚pikkune’. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi, kuigi alamjooksul – selles piirkonnas, kus me tema kallastel kõnnime – on langus juba väike. See-eest elab Piusa alamjooksul arvukalt hauge, särgasid ja ahvenaid. Samuti oli sellel jõel vanasti väga palju vesiveskeid – keskmiselt üks iga kolme kilomeetri järel.
Ennelõunaks oleme jõudnud Koidula piiripunkti lähistele. Teeme veel väikese põike läbi lähedalasuvate setu külade – Vorobi, Säpina, Matsuri, kuni jõuame raudteeni. Siin kõnnime piki raudteeäärset teed, ja varsti jõuame Võmmorski Võmmorski tsässon külasse.
Võmmorskisse jõudnuna oleme ilmselt juba üpriski väsinud, ent kuna kellaaeg on üsna varane, leiame võib-olla jõudu veel edasigi liikuda. Ligikaudu viie kilomeetri kaugusel asub Piusa matkaonn, kus oleks võimalik katuse all ööbida.
Järgmisel päeval suundume Obinitsasse, ühesse setumaa keskustest. Küla vanem osa on tüüpiline sumbküla, uuem on ehitatud aga alles nõukogude ajal. 1904. aastal ehitati Obinitsa Baltimaades ainulaadne kool-kirik: allkorrusel töötas kool, ülemisel kirik.
Obinitsa paisjärve kaldal seisab Seto lauluema kuju – mälestuseks kõikidele siitkandi kuulsatele laulikutele.
8
Obinitsa paisjärve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma juudatarõks (Juudakoopaks, Hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanasti mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal. Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa. Obinitsa Issanda Muutmise kirik
Vaateid Obinitsa männimetsadele. Paremal Seto muuseumitarõ.
Obinitsa ja Meremäe vahel, Tobrova oru järsul veerul asub Tobrova küla. Küla peamisteks vaatamisväärsusteks on Luikjärve talu ja selle vahetus läheduses asuv lihavõtte ehk ülestõusmispühade tsässon. Luikjärve talu on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu, tema mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, so umbes 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn kindlustalu. Taluhoonete hulka kuulusid tavaliselt elumaja, küün, kõl’ks, laut, aidad, varjualused ehk varoalusõ, saun ja rehi asusid tavaliselt elumajast eemal. Katused olid varem kaetud õlgedega, hiljem – laastudega.
Peagi kõnnime ülesse kõrgest Meremäe mäest (204m üle merepinna). See mägi on rahvapärimuse järgi oma nime saanud sellest, et siit on selge ilma korral näha Pihkva järve veepeegeldust. Meremäe mäelt idasuunas paistab Petseri linn, Petseri Peetri luteri kiriku hallikas torn ning Petseri kloostri ümmargune kullatud kuppel. Samuti on siit näha Mustoja maastikukaitseala künkad, millest me päev varem mööda kõndisime. Meremäel on ka avalik piknikukoht.
Siinsed setud on õigeusklikud ja austavad sügavalt usukombestikku. Säilinud on omapärane keel, rahvariiete kandmise traditsioon.
Meremäe Meremäe tippu tõusnuna olemegi jõudnud oma matka lõpp- punkti.
Kas rännulisel on veel jaksu edasi astuda? Ees ootab Vahtseliina…
9 MATKA KAART
10
MIDA MATKALE KAASA VÕTTA
Siin on nimekiri mõndadest asjadest, mis meil tuleb matkaseltskonna peale ühiselt ära jaotada.
Sääsetõrjevahend (OFF). Iga matkalise kohta võiks olla üks pudel. Priimus + katelok (ühest komplektist jääb võib-olla isegi väheks) + piiritus (arvestada vähemalt 0,35-0,40 l piiritust/päev), samuti on kindlasti vaja lappe. Sulev võtab ühe priimuse. Süüa: o leib o riis oli hea o need Nescafe kohvipakid olid ka head o sool o suhkur (tükisuhkur oleks nagu parem, aga pudru peale on jällegi tavalist suhkrut parem raputada) o arvan et võiks ka grillvorste võtta. Tegemist ikkagi lihaga ehk kõige toitvama asjaga. Siis ühel õhtul võiks ju ka šašlõkki küpsetada… o ja kõik ülejäänud võtta oma äranägemise järgi Juua: igasuguseks söögitegemiseks on vaja VETT. Selle tassimiseks sobisid ideaalselt 2-liitrised Coca- pudelid… seega tuleks vist esialgu Coca-Colat kaasa osta? :) Muide – tõelised matkamehed räägivad et eestimaa jõgede-järvede vesi on enamvähem kõikjal täitsa joogikõlblik ikka – võib-olla tuleks matkameeste kombel seda korra ikka maitsta? Sööginõud: vähemalt joogikruus. Telgid. Sulev võtab ühe kolme inimese telgi. Tuulil on kah üks kolme inimese telk. Väike meditsiinipaun. Kui nõelab mesilane või suskab rästik. Ülle Mida peaks sisaldama: o plaastrid o kindlasti villide ärahoidmise leukoplaaster o kõhuvalu vastu väidetavalt kõige looduslikum on aktiivsüsi o valuvaigistiks ehk ibuprofeen o samuti ehk kannivahekreemi (suvel üsna aktuaalne) o päikesekreemi – juunis-juulis hädavajalik o mõtelge ka selle peale, et sealkandis on erakordselt suur puugioht Meditsiini-käsiraamat. Iial ei tea, mis võib juhtuda, seepärast selline asi peaks alati käepärast olema. Ülle MiniDisc salvestaja. Oleks ju nii tore mõnel südatalvepäeval kodust kuulata tunnipikkust lindistust „setumaa looduse häältest“, kuhu sekka räägivad närvilised matkajad ja kuhu kostab linnulaulu, lompides plädisevaid sandalette ja kõuekõminat. Helen Prügikotid – kuna oleme eeskujulikud matkasellid, siis prügi me endast maha ei jäta. Soe kampsun Kirves? Või sapöörilabidas? Ma siiski USUN, et seda võib vaja minna – kasvõi ööseks jäädes tuleks väike välikemmerg kaevata äkki :)
11 Ja mida ma soovitan igaühel enda jaoks kaasa võtta:
Kindlasti fotoaparaat! Ja filme. Ning tehkem ikka palju pilte! Vahetusjalanõud. Kõnnime suvepalaval kruusateel, kõrges heinas, kastemärjal jõeveerul ja soisel Peipsi kaldal. Soovitan kaasa võtta kaks paari jalanõusid – mõlema puhul on soovitatav, et nad ei kardaks märga ja kuivaksid kiiresti (sest see on sinu enda jalg, mis peab muidu pärast neli päeva veest lirtsuva saapaga ringi käima). Ise võtan ilmselt plätud ja sellised pealt kinnised matkasaapad. Kuid vähemalt ühe paariga jalanõudest peaks olema mugav kõndida märjas heinas kartmata rästikut või muid putukaid. Alati on rännumehel peas müts! :) Magamiskotist rääkides – kas olete ka mõelnud, kui külmas on võimalik teie magamiskotiga mõnusalt magada? Juunis-augustis on meil vahest isegi öökülmasid … Soovitan väga villast sokki – soe ja üleüldse väga mõnus asi, mida saab kasutada, kui jalanõud on märjaks saanud… samuti kaitseb jalgade ärahõõrumise eest. Soojad riided. Oleneb muidugi ka ilmast, aga ööd on meil jahedad. Õhukesed kindad. Hommikud on meil veelgi jahedamad! :) Pikad püksid (soovitavalt sellised, mis ei karda vett) heinas kõndimiseks, lühikesed püksid päikese käes astumiseks. Riided vihma jaoks. Mis saab siis, kui hakkab sadama? Hambahari ja -pasta Natuke raha Ujumispüksid
Nipet-näpet, aga reisiseltskonnale kindlasti vajalik: Nööri Nuga Tikud, välgumihkel Taskulamp Niit, nõel, haaknõelad Võiks võtta mõne ajalehe kaasa – hea märgade jalanõude sisse panna… Või noh, alati võib osta traditsioonilise Õhtulehe Tallinn-Võru bussist… :)
12
VIITED
Setu talumuuseum Värskas http://www.hot.ee/setutm avatud suvel iga päev kl 10-17 talumuuseumis ILOÕDAKUD 27.juuli (T) 2004, 5.august (N) 2004 Seto kuningriigi päev Värskas – 7.augustil 2004
Värska turismiinfokeskus T-L 10-18 P-E 10-14
Setovõru matkarada http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=17
Räpina-Värska puhkeala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=127
Matk Räpina vallas http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=130
Setomaa turismiinfokeskus http://www.hot.ee/setotour/
Põlvamaa virtuaalne loodus http://loodus.polvamaa.ee
Põlvamaa turismiveeb http://www.polvamaale.ee/
Transport Võrumaal http://www.werro.ee/transport/index.html
Mustoja Maastikukaitseala – põnev kant Põlvamaa kagusopis http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0101/aita.html
13
LISAD
BUSSILIINID
Liin nr 72 Liin nr 72 TALLINN-PAIDE-PÕLTSAMAA-TARTU-RÄPINA-SAATSE SAATSE-RÄPINA-TARTU-PÕLTSAMAA-PAIDE-TALLINN Vedaja: SEBE AS Vedaja: SEBE AS
15:25 TALLINN 06:30 SAATSE 18:45 TARTU 06:34 SAATSE TEE 20:00 RÄPINA 06:36 KUNDRUSE 20:04 RISTIPALO 06:39 SESNIKI 20:08 VÕÕPSU 06:43 LUTEPÄÄ 20:12 VARESMÄE 06:48 VERHULITSA 20:15 LAOSSINA 06:50 ÕPPEBAAS 20:19 MIKITAMÄE 07:00 VÄRSKA 20:23 KARISILLA 07:05 KARISILLA 20:30 VÄRSKA 07:10 MIKITAMÄE 20:33 ÕPPEBAAS 07:14 LAOSSINA 20:35 VERHULITSA 07:17 VARESMÄE 20:41 LUTEPÄÄ 07:21 VÕÕPSU 20:45 SESNIKI 07:24 RISTIPALO 20:48 KUNDRUSE 07:35 RÄPINA 20:50 SAATSE TEE 08:55 TARTU 20:55 SAATSE 12:00 TALLINN
Sõidupäevad: ETKNRLP Sõidupäevad: ETKNRLP
Liin nr 41 Liin nr 41 TALLINN-PAIDE-PÕLTSAMAA-TARTU-RÄPINA-VÄRSKA VÄRSKA-RÄPINA-TARTU-PÕLTSAMAA-PAIDE-TALLINN Vedaja: TAISTO BUSSID AS Vedaja: TAISTO BUSSID AS
08:15 TALLINN 16:35 VÄRSKA SANATOORIUM 11:45 TARTU 16:45 VÄRSKA 13:00 RÄPINA 16:51 KARISILLA 13:04 RISTIPALO 16:56 MIKITAMÄE 13:08 VÕÕPSU 17:00 LAOSSINA 13:12 VARESMÄE 17:03 VARESMÄE 13:15 LAOSSINA 17:07 VÕÕPSU 13:19 MIKITAMÄE 17:10 RISTIPALO 13:23 KARISILLA 17:20 RÄPINA 13:30 VÄRSKA 18:45 TARTU 13:35 VÄRSKA SANATOORIUM 22:00 TALLINN
Sõidupäevad: ETKNRLP Sõidupäevad: ETKNRLP
14
Liin nr 51 Liin nr 51 TALLINN-TARTU-RÄPINA-VÄRSKA VÄRSKA-RÄPINA-TARTU-TALLINN Vedaja: SEBE AS Vedaja: SEBE AS
17:15 TALLINN 06:25 VÄRSKA SANATOORIUM 20:00 TARTU 06:35 VÄRSKA 21:10 RÄPINA 06:40 KARISILLA 21:14 RISTIPALO 06:45 MIKITAMÄE 21:18 VÕÕPSU 06:49 LAOSSINA 21:22 VARESMÄE 06:52 VARESMÄE 21:25 LAOSSINA 06:56 VÕÕPSU 21:29 MIKITAMÄE 06:59 RISTIPALO 21:33 KARISILLA 07:10 RÄPINA 21:40 VÄRSKA 08:30 TARTU 21:45 VÄRSKA SANATOORIUM 11:00 TALLINN
Sõidupäevad: NRP Sõidupäevad: ERL
Liin nr 201 Liin nr 201 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA-KOIDULA KOIDULA-VÄRSKA-RÄPINA-TARTU Vedaja: SEBE AS Vedaja: SEBE AS
16:00 TARTU 05:30 KOIDULA 17:20 RÄPINA 05:32 MATSURI 17:23 LIIVAMÄE 05:35 PILLERI 17:24 RISTIPALO 05:37 PIIRI 17:28 VÕÕPSU 05:40 NEDSAJA 17:30 TÖÖKOJAD 05:43 SOE METSAVAHT 17:32 VARESMÄE 05:45 TRESKI 17:35 LAOSSINA 05:47 REHA 17:39 MIKITAMÄE 05:55 VÄRSKA 17:43 KARISILLA 05:59 TONJA TEE 17:45 TONJA TEE 06:01 KARISILLA 17:50 VÄRSKA 06:06 MIKITAMÄE 17:56 REHA 06:10 LAOSSINA 17:58 TRESKI 06:13 VARESMÄE 18:00 SOE METSAVAHT 06:15 TÖÖKOJAD 18:03 NEDSAJA 06:17 VÕÕPSU 18:06 PIIRI 06:20 RISTIPALO 18:08 PILLERI 06:21 LIIVAMÄE 18:11 MATSURI 06:25 RÄPINA 18:15 KOIDULA 07:40 TARTU
Sõidupäevad: ETKNRLP Sõidupäevad: ETKNRLP
Liin nr 803 Liin nr 803 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA-KOIDULA KOIDULA-VÄRSKA-RÄPINA-TARTU Vedaja: SEBE AS Vedaja: SEBE AS
08:00 TARTU 10:30 KOIDULA 09:20 RÄPINA 10:32 MATSURI 09:23 LIIVAMÄE 10:35 PILLERI 09:24 RISTIPALO 10:37 PIIRI 09:28 VÕÕPSU 10:40 NEDSAJA 09:30 TÖÖKOJAD 10:43 SOE METSAVAHT 09:32 VARESMÄE 10:45 TRESKI 09:35 LAOSSINA 10:47 REHA 09:39 MIKITAMÄE 10:55 VÄRSKA 09:43 KARISILLA 10:59 TONJA TEE 09:45 TONJA TEE 11:01 KARISILLA 09:50 VÄRSKA 11:06 MIKITAMÄE 09:56 REHA 11:10 LAOSSINA 09:58 TRESKI 11:13 VARESMÄE 10:00 SOE METSAVAHT 11:15 TÖÖKOJAD 10:03 NEDSAJA 11:17 VÕÕPSU 10:06 PIIRI 11:20 RISTIPALO 10:08 PILLERI 11:21 LIIVAMÄE 10:11 MATSURI 11:25 RÄPINA 10:15 KOIDULA 12:40 TARTU
Sõidupäevad: ETKNRLP Sõidupäevad: ETKNRLP
15
Liin nr 70 TARTU-VASTSE-KUUSTE-PÕLVA-KOIDULA Vedaja: V.ALVE REISID OÜ
17:40 TARTU 19:45 RÄPINA 19:49 RISTIPALO 19:52 VÕÕPSU 19:55 VARESMÄE 19:58 LAOSINA 20:01 MIKITAMÄE 20:05 KARISILLA 20:10 VÄRSKA 20:17 TRESKI 20:19 SOE 20:22 NETSAJA 20:28 MATSURI 20:30 KOIDULA
Sõidupäevad: ETKNRLP
Kaugbussiliin nr 95 Maakonnaliin nr 46 VASTSELIINA-MEREMÄE-OBINITSA-VÕMMORSKI- VASTSELIINA-VÕRU-VANA-VASTSELIINA-MEREMÄE KOIDULA Vedaja: OÜ Asunduse Vedaja: OÜ Asunduse 9.00* Vastseliina 7.25 Vastseliina 9.00 9.25* Võru 7.28 Illi 8.57 11.10*Võru 7.33 Vana-Vastseliina 8.55 11.35*Vastseliina - Plessi 8.51 11.45 Vana-Vastseliina 7.37 Meeksi - 12.30 Vastseliina 7.40 Kuksina - 12.55 Võru 7.43 Kalatsova 8.49 14.00 Võru 7.45 Meremäe 8.45 14.30 Vastseliina 7.48 Kitse(Uusvadarist) - 14.40 Vana-Vastseliina 7.51 Uusvada - 16.00 Vastseliina 7.54 Lepa(Võmmorskirist) 8.41 16.25 Võru 7.58 Rokina 8.37 16.50 Võru 8.00 Obinitsa 8.35 17.15 Vastseliina 8.03 Korski 8.32 17.20 Vana-Vastseliina 8.05 Helbi 8.30 17.30 Meremäe 8.07 Veski 8.28 8.10 Võmmorski 8.25 Sõidupäevad: ETKNR 8.15 Koidula 8.20 * Liiklus toimub ka laup-pühap Märkused: liini teenindab väikebuss 7.33 kohtub Vana-Vastseliinas liiniga nr 47 Sõidupäevad: ETKNRLP
Maakonnaliin nr 46 I VASTSELIINA - MEREMÄE - OBINITSA - VÕMMORSKI - KOIDULA
11.35 Vastseliina 13.48 11.43 Vana-Vastseliina 13.43 11.45 Plessi - - Meeksi 13.40 - Kuksina 13.37 11.47 Kalatsova 13.33 11.50 Meremäe 13.30 11.53 Kitse (Uusvada rist) 13.25 11.56 Uusvada 13.23 11.59 Lepa (Võmmorski rist) 13.21 12.03 Rokina 13.17 12.05 Obinitsa 13.15 12.08 Korski 13.12 12.10 Helbi 13.10 12.12 Veski 13.08 12.15 Võmmorski 13.05 12.20 Koidula 13.00 Liiklus toimub L, P ja Rp Märkused: Liini teenindab väikebuss
16
Helenile: 271 Võru-Räpina http://www.polvamaa.ee/1577.html 258 Võru-Räpina http://www.lasva.ee/?sisu=34
Liin nr 258 VÕRU-RÄPINA Liiklus toimub iga päev v.a. E: 9.00 Võru 10.10 Räpina
Liin nr 271 Võru-Obinitsa-Orava-Räpina-Põlva-Võru VÄRSKA 07:12 TONJA TEE 07:17 KARISILLA 07:20 RÄPINA 08:15 VÕRU BUSSIJAAM 09:40 Vedaja Aktsiaselts Võru Autobaas Liiklus toimub tööpäeviti
Kohtume Räpinas, kuhu saab nii:
TALLINNAST: 07:30 TALLINN - TARTU 09:55 ETKNRLP Pilet: 75.-/50.- 724 TALLINN-TARTU SEBE AS, Ekspress
10:10 TARTU - RÄPINA 11:18 ETKNRLP Pilet: 35.-/25.- 309 TARTU-RÄPINA-VÄRSKA SANATOORIUM VS ANGIRAS, Kiirliin
VÕRUST:
9.00 VÕRU – RÄPINA 10:10 258 VÕRU-RÄPINA Liiklus toimub iga päev v.a. E:
17