Austame Eesti Vabariigi Suurmehi Suurtel Ajalootähtpäevadel Oleme Kui Aerutajad – Liigume Tulevikku Selg Ees, Silmad Vaatamas Läbitud Teed

N R . 7 ( 9 1 ) VEEBRUAR 2008 Austame Eesti Vabariigi suurmehi Suurtel ajalootähtpäevadel oleme kui aerutajad – liigume tulevikku selg ees, silmad vaatamas läbitud teed. Eesti riik oma üheksa aasta- kümnega turjal ei kuulu mitte noo- remate, vaid pigem eakamate kilda. Oma riigi vanust pole meil tõesti põhjust häbeneda. Iseküsimus aga on: kui hästi me oma minevikku mäletame. Brittidel on kombeks kanda igal aastal nädalapäevad enne 11. novemb- rit rinnas stiliseeritud mooniõit. Nen- de ohvriterohke I ilmasõda lõppes 11. novembril 1918. Just samal päeval tuli põranda alt välja Eesti ajutine valitsus ja asus Tallinna Raekoja platsilt kogu maad valitsema. Meie Vabadussõda oli ukse ees. Tänavu kutsus Kindral Johan Laido- neri Selts kaasmaalasi kandma igal aastal 3. jaanuaril rinnas sinimustvalgeid värve. Loodame, et nii ka sünnib, et Trivimi Velliste ja Fredi Lepp Jaan Poska haual. 1. veebruar 2008. meie mälu pole inglaste omast kehvem. Lipuvalves Laidoneri Seltsi noored. B. Mäemetsa foto Loodame, et mitte ainult 24. veebruaril, vaid ka 3.jaanuaril, 2.veebruaril, tele, pääses ainult üle noatera. Ja ome- 23.juunil ja mõnel teiselgi päeval tul- ti särab see nüüd nii nagu Jaan Poska lakse rahvusvärvid rinnas peagi kerkiva paremail päevil – olgu Tallinna linna- Vabadussõja võidusamba juurde. peana või vastsündinud Eesti Vabariigi Eestlane on praktiline inimene. esimese välisministrina. Vahel püüab ta ka pühadust siduda Tartu rahulepingu aastapäeval, kasulikkusega. Nii rajati Paidesse Va- pärast lillede asetamist Jaan Poska Jaan Poska pidas Tartus rahukõnelusi. badussõja mälestusmärgiks rahvamaja, hauale Siselinna kalmistul, avati Poska Poska pidas läbirääkimiste kulgedes Keilasse aga koolimaja. Seda enam on majas eraldi ka riigimehe muuseum, nõu valitsusjuhiga ning vajas tema jul- mõistlik hoida ja säilitada neid paiku mis moodustab küll hoonest üsna väi- gustust ja heakskiitu enne, kui otsus- ja hooneid, mis on seotud meie ajaloo kese osa, ent on ikkagi oluline samm tati hakata pitsatilakki kuumutama. suursündmuste ja suurmeeste eluga. meie rahvusliku mälu põlistamisel. Nõnda on Jaan Tõnisson kahtlemata Siin on meil nii häid kui ka halbu Kogu Jaan Poska taastatud kodu on Tartu rahulepingu kaasautor ja pat- näiteid. On lootusetust olukorrast mälestusmärk nii Eesti Vabadussõjale roon. Poliitiku ja riigimehena on Jaan pääsemist ja uute lootuste tärkamist. kui ka Eesti Vabariigile üldse. Seda Tõnisson Eesti üks suuremaid. Tänavu 24. jaanuaril avati Kadriorus tuleb teadvustada ja hoonet hoida Ka Jaan Tõnissoni kodu Tartus (A. (Poska t 8) suure pidulikkusega meie kui silmatera ning kasutada majas Haava 7) on suure ajaloo tunnistaja. riigi sünnitunnistuse väljakirjutaja taastunud aurat meie riigi ja pealinna Tahvel majaseinal kinnitab, et riigi- Jaan Poska uuele elule äratatud kodu. hüvanguks. mees elas seal 1902. aastast kuni oma Maja, mis oli üle aastakümne täiesti Tartlane Jaan Tõnisson oli Tallin- vahistamiseni NKVD poolt 13.det- hüljatud, valla vandaalidele ja süütaja- nas peaminister ajal, mil tallinlane sembril 1940.

1 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 algus lk 1

Maja on ajaloomälestisena riigi kaitse all – see on muinsus. Ent us- kumatu paradoksina on ka Tõnissoni maja tabanud Poska maja varasem saatus – see on samuti seisnud aastaid tühi, viimastel kuudel koguni mitme purustatud aknaga. Pärast häirekella löömist linnava- litsuses ja Vabariigi Valitsuses jõudis mure omanikuni – Jaan Tõnissoni 96- aastase poja Heldurini, kes teatavasti on üks rikkamaid eestlasi maailmas. Hiljuti löödi aknad ja uksed õnneks plekktahvlitega kinni, et juhuslik mööduja sisse ei roniks. Nüüd ootab maja oma tundi: kas Jaan Tõnissoni Jaan Poska sugulased Kadriorus Jaan Poska majas. Foto: B. Mäemets legendaarsele kodule on saatuse poolt kingitud tõusta meie silme ette uues kooli, Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis- – ükskõik millisel viisil? hiilguses, nagu see sündis tema võitlus- se – erakordselt silmatorkava plejaadi Loodetavasti on Eesti oma 100. kaaslase koduga Kadriorus? Kas Tartu riigi rajajaid koolitanud haridustemplis- sünnipäeval tänasest tunduvalt tu- linnal jätkub jõudu, nii nagu jõudu se. Tulevase riigipea isa ehitatud maja gevam, vaimsem ja väärikam. Et nii jätkus Tallinnal? Isegi siis, kui omandi- on aastakümnete eest küll mõnevõrra läheks, peaksime igaüks endalt aeg- suhted on erinevad. ümber ehitatud, ent siiski säilitanud aja- ajalt küsima: ”Mida saan mina Eesti Aga riigi suure sünnipäeva eel köi- loolise hõngu. Majas on elanud ka Kons- jaoks teha?” Tähtis ei ole mitte niivõrd dab meie pilku veel kolmaski ülioluline tantin Pätsi nimekad vennad. Hoone on see, mida Eestil on meile pakkuda, hoone – Pätside kodu Pärnu Raekülas õnneks rahuldavas olukorras. Kas mitte vaid hoopis see, mida meie suudame (Riia mnt 273). See on hoone, kust see maja ei võiks kujuneda Eesti Vaba- Eestile anda. noor Konstantin läks igal hommikul riigi ühe peamise rajaja mälestusmärgiks Trivimi Velliste Ajalookonverents “Alasi ja haamri vahel” 30. novembril 2007 toimus Toompeal Teaduste Akadeemia hoones Eesti Va- bariigi 90. aastapäevale pühendatud ajalookonverents “Alasi ja haamri vahel” ning samanimelise Konstantin Pätsi elu ja tegevust käsitlevate artikli- te ja mälestuste kogumiku esitlus, mille korraldasid Konstantin Pätsi muuseum ja Tallinna Teadlaste Maja. Konverentsi juhatas sisse MTÜ Kons- tantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste, kes oma sõnavõtus “Tule ja jää vahel” rääkis Konstantin Pätsist kui era- kordsest riigimehest ning tutvustas uut raamatut ja selle saamislugu. Järgnes Vahur Made ettekanne “Naabrite negatiivne kuvand Eesti Trivimi Velliste annab kogumiku üle presidendi pojapojale Matti Pätsile. Foto: S. Arro välispoliitikas 1920.-1930. aastail”, “Sõjaoht ja Eesti kaitseväe valmisoleks ga küsitavusi nii tolle kirja avalikuks analüüs muutuvatest suundumustest sõjaks 1939. aastal” rohkesti arvand- tuleku kui sellega seotud isikute juures ja diplomaatilistest suhetest. meid Eesti sõjaväe koosseisu ja lahing- ning kirjas endas peituvaid sisulisi ja Jaak Valge käsitles oma ettekandes varustuse kohta võrdlevalt naabrite keelelisi vasturääkivusi, mis kokku- Konstantin Pätsi rolli Eesti iseseisvuse omadega. Kuulajaid huvitas küsimus, võttes annavad alust väita, et tegemist kaotuses ning tuli järeldusele, et tea- kaua oleks Eesti väed puhkenud sõja on võltsinguga. Juttu oli ka sellest, kel- daolevad dokumendid ei tõesta tema korral vastu pidada suutnud. lele taoline võltsing kasulik võis olla. väidetud reeturlust või seda, et ta oleks Küllo Arjakas tõi oma ettekandes Konverentsi ettekanded on kavas olnud ära ostetud. “47 ohvitseri kiri Konstantin Pätsile trükis avaldada, loodetavasti juba Urmas Salo esitas oma ettekandes 1940. aasta mais – võltsing” välja hul- käesoleva aasta suveks.

2 3 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 Iseseisvusmanifesti sünnist

MARGUS LÄÄNE mitte enamlaste kätte ei satuks. Rah- leida. Saadeti ühele ja teisele mitte- Riigiarhiiv vaste üheõigusluse põhimõtted, mis enamlikule ladujale, kelle aadressid manifesti aluseks seadsin, olid ilma- teada olid, koju järele. Need ütelnud Iseseisvusmanifest on üks olulise- sõja ja revolutsiooni kestes kujunenud : “Tuleks tööle küll, aga vabatahtlikult maid dokumente Eesti riigi sünni- minu ja minu poliitiliste sõprade kind- ei julge. Saatke järele püssimehed ja loos. Kasutades julgelt soodsat laks veendumuseks, sest ainult sellel võtke ka trükikoda sõjalise valve alla, hetke, avaldas Eesti Päästekomitee alusel on võimalik rahvaste rahulik siis tuleme. Muidu võivad seltsimehed manifesti trükitult ja korraldas et- koostöö ja väikerahvaste iseseisvus. pärast meid äraandjateks lugeda.” telugemisi. Need seisukohad võttis niihästi ma- Leitigi kaks kaitseliitlast-püssi- Manifesti sünniloost on kirjutanud nifesti komisjon kui ka Vanematekogu meest, kes ladujad kodust välja tõid, manifesti autor Juhan Kukk ajakirjas oma lendkoosolekutel ilma vaielusteta ning asuti siis manifesti ladumisele ja “Kaitse kodu” (3/1928) järgmist : omaks ja manifesti tekst oli sellega trükkimisele. Kuna miskipärast suuri “J. Jaaksonile, F. Petersonile ja mi- valmis. See oli umbes jaanuarikuu masinaid käima ei saadud, tuli trükki- nule tehti ülesandeks iseseisvuse kuu- keskpaigas. Tekstist valmistati mõned da käsipressil ja pressi väntamisel olid lutamise manifest kokku seada. Pärast ärakirjad, mis trükkimiseks ja välja- peale trükitööliste ning valvemeeste lühikest omavahelist mõtetevahetust kuulutamiseks olid määratud, kuna kordamööda kõik ametis, kes manifes- võtsin enda peale esialgse teksti kok- algeksemplari võttis oma kätte hoiule ti valmistamist trükikotta vaatama tu- kuseadmise. pärastine põllutöömin. sekretär Karl lid. … isegi Päästekomitee liige Konik Manifesti tekst valmines järk- Tiitso. pandi tööle. järgult. Ei võinud ju põrandaalusena Musta vahariide sisse pakitult tõi Kella 3-4 paiku olid esimesed mani- kunagi pikemaks ajaks rahulikult töö Tiitso 24. veebruari hommikul manifesti eksemplarid juba trükitud ja algas juurde jääda. Üksikuid lauseid tuli festi algteksti peidukohast välja, kus tema “väljakuulutamine”.” mitu korda ümber redigeerida ja üksi- tema enamlaste poolt mahajäetud Kahjuks ei ole manifesti algtekste kuid osi ümber kirjutada. Teksti kirju- “Päevalehe” trükikojas trükki läks. enam alles või on teadmata kohas. 24. tasin lahtistele kaustikulehtedele, mil- Kui 24. veebruari hommikul … veebruari 1928 “Päevalehes” avaldati lest iga lehte isekohas hoidsin, et uute “Päevalehe” trükikotta läksime, oli üksüks mustanditest,mustanditest, millemille siinjuuressiinjuures taastaas läbiotsimiste puhul manifest tervikuna trükikojatrükikoja r ruumuum t tühi.ühi. T Tarvisarvis l ladujaidadujaid äraära ttoome.oome.

Iseseisvusmanifesti üks mustanditest, mis avaldati 24. veebruari 1928. aasta Päevalehes

2 3 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABADUSSÕDA MEMENTO, veebruar 2008 Vabadussõja võit kui eesti rahva ülim pingutus omariikluse saavutamiseks PEEP VARJU Memento Tallinna Ühendus

Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta on saanud võimalikuks tänu võidule Va- badussõjas! Vabadussõjas võidu toonud põlvkond väärib meie sügavat austust ja imetlust selle eest, et nad suutsid äärmiselt rasketes oludes välja või- delda oma iseseisva riigi. Eestit olid laastanud siit läbikäinud laguneva tsaari-Venemaa 200 000-meheline armee, 1917. a. alanud bolševike terror ja järgnev 1918. a. Saksa okupatsioon. Punaarmee sissetungiga Eestisse 28. novembril 1918 alanud Vabadussõda tõi kaasa uusi kommunistide massi- mõrvu pea igas linnas ja maakonnas. Eesti väejuhte Vabadussõjas. Ees keskel ülemjuhataja kindral J. Laidoner, vasemal serval sõjaministri abi kindral A. Larka, sellest paremal ülemjuhataja staabiülem Ülekaalukate punavägede eest tuli kindral J. Soots, paremal aseadmiral J. Pitka, kol. R. Reimann. Seisavad: III div sõja algul pidevalt taganeda. Aega ülem kindral E. Põdder, Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülem dr Lossmann, I div. relvajõudude koondamiseks, formee- ülem kindral A. Tõnisson, Soomusrongide div. ülem kol. K. Parts, II div. ülem kol. rimiseks ja varustuse hankimiseks oli V. Puskar, Kindralstaabi Valitsuse ülem kol. J. Rink olnud häbematult vähe, sest üks oku- pant oli Saksamaale lahkumas ja teine välja panna. Sõda nõudis eesti rahvalt Ernst Põdderi 3. diviis. Lõunarinne tungis kohe sisse. Ometi suudeti sissi- tohutuid jõupingutusi, et tagasi lüüa anti osaliselt üle lätlaste kaitsta. sõda pidades, nagu iseloomustas sõja Venemaa ja Saksamaa katsed Eesti Viru rinde juhataja kindral Aleksan- esimest perioodi kindral Aleksander anastamiseks. der Tõnisson on nimetanud kogu sõja Tõnisson, võita aega ja võtta sisse kait- 5. detsembril 1919 algasid Tartus üheks kõige kriitilisemaks momendiks seliin Tallinna ees. Kooliõpilased, üli- rahuläbirääkimised Eesti ja N. Vene- detsembrikuu keskpaiku toimunud õpilased, kaitseliitlased, Vene armeest maa delegatsioonide vahel. Samal punavägede läbimurret üle Narva jõe kodumaale koondatud maailmasõja ajal Vene kommunistlik valitsus tõi Krivasoos (Kriušas). Tookord oli pa- kogemustega u. 2000 eesti rahvusest Narva rindele juurde veel ühe armee kane Krivasoo piirkonnas jõe jääga ohvitseri ja Soome vabatahtlikud ning rahuläbirääkimiste algul, 7. det- katnud ja öösel üle jõe tunginud pu- – need olid sõjajõud, kes tõid Vabadus- sembril alustati Viru rindel suurpea- navägi lõi ohtliku platsdarmi Auvere sõtta pöörde 3. jaanuaril 1919 Tallinna letungi. Eesmärgiks oli sõjalise jõuga suunas selge eesmärgiga Jõhvi-Narva alt alanud vastupealetungiga. Määra- kinnitada oma esimest nõudmist riigi- raudtee vallutada. Samal ajal ründas vaks said eestlaste patriotismivaimust piiri määramiseks Kunda ja Sämi jõe Punaarmee lakkamatute rünnakutega kantud ühistegevus, leidlikkus kõige joonelt Peipsini. Eesti delegatsioon ja väga tugeva suurtükitule toetusel kriitilisemal ajal ja distsiplineeritus lükkas kategooriliselt tagasi vastas- Narvast ida pool eestlaste positsioone võrdluses Venemaal valitseva kaosega. poole esitatud eeltingimused ja riigi- Annenskaja, Dubrovka ja Sala küla Kaitseliidu loomine, soomusrongide piiri nõudmise. Delegatsiooni liige, joonel. Inimkaotustest vastane ei hoo- ja soomusmasinate ehitamine, sõja- Sõjavägede Ülemjuhataja Staabi ülem linud. Verest tühjaks jooksnud väeosa- väe tarbeks töösturitelt ja ärimeestelt kindral Jaan Soots teatas järsult piiride asemele toodi järjest uusi juurde. rahaliste annetuste kogumine jms. küsimuse kohta, et see pole lõõtspill, Rindemehed on meenutanud, et iseloomustavad ühist võitlust. Ajaloo- mida saab vaieldes laua taga venitada. detsembrilahingute ajal käis peaminis- lased on võrdluses naaberriikide Soo- Selle küsimuse on eesti sõdurid rindel ter Jaan Tõnisson ise rindel olukorraga me ja Lätiga hinnanud, et Eesti suutis juba lahendanud! tutvumas. Valitsus tahtis veenduda, rahvaarvust lähtuvalt mobiliseerida Vene delegatsioon katkestas läbi- kas rinne peab vastu ja kas on võimalik Vabadussõja karmidel aastatel palju rääkimised ning algasid detsembrikuu Tartus rahukõnelusi niisama kindlatelt enam mehi ja materiaalseid ressursse. rasked lahingud Viru rindel. Kahe positsioonidelt jätkata. Lakkamatutest Nii hinnati sõja lõpuks, et koos Kait- Vene armee vastas oli kaks Eesti divii- lahingutest kurnatud sõdurid lubasid seliidu liikmetega oli relvastatud jõu- si: pidevalt sõdinud 1. diviis ja lõuna- kahele kuulsale Tõnissonile, peami- dudes kokku ligi 100 000 meest! See rinnet nõrgestades, kuid õigeaegselt nistrile ja kindralile, et nad peavad oli tõesti maksimum, mida Eesti võis sealt Narva alla tõmmatud kindral vastu. Ja eesti sõdur pidas sõna! Rinne 4 5 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABADUSSÕDA MEMENTO, veebruar 2008

jäi püsima. Auvere platsdarmilt löödi videle. On teada, et Entente’i riigid vaenlane vasturünnakuga välja ja kii- soovisid jätkata sõjategevust kommu- resti tagasi Narva jõe idakaldale selli- nistliku Venemaa vastu. Eesti juhid selt, et tal poleks võimalust siinpool aga mõistsid, et rahvas ei suuda kaua jõge kaitset organiseerida. sellist kurnavat sõda pidada ning eesti 25 aastat hiljem, 1944 a. talvel Ees- sõduril polnud ka soovi väljaspool Ees- tisse sissetunginud Nõukogude armee ti territooriumi sõdida. Eesti juhtkond kordas sama rünnakuplaani. Isade ees- püüdis luua rahukõnelustesse ühis- kujul hoiti ka siis rinnet. Neis lahin- rinnet koos Soome, Läti ning Leedu- guis on Eesti eest langenud paljud ja ga. Nimetatud riikide esindajad olid ellujäänud võitlejad on nimetanud Tartus, kuid lahkusid Eesti algatusega austavalt oma hukkunud relvavendade liitumata. Venemaale aga oli tookord viimset puhkepaika Krivasoo soodes seda rahulepingut niisama hädasti vaja Auvere Auväljaks. kui Eestile ning Jaan Poska juhtimisel Väga ohtlikuks Vabadussõja lõpu- oskuslikult tegutsenud rahudelegat- lahingute ajal on kindral Tõnisson sioon, hinnates väga täpselt olukorda nimetanud vene Loodearmee taandu- ja osates vastase kavatsusi läbi näha, mist meie kaitse tagalasse rindejoone saavutas maksimumi. Seepärast ei taha. Lahinguvõime kaotanud sõduri- suudagi suur impeerium Venemaa te seas levisid nakkushaigused. Puhkes siiani mitte kuidagi leppida tookordse epideemia ja tekkis tõsine oht, et see allajäämisega väikesele Eestile, loeb le- levib üle Eesti. Viru rinde juhataja pingut endale alandavaks ning püüab kindral A. Tõnisson sai valitsuselt täis- väita, et leping enam ei kehti. Mitte volitused kõige karmimate abinõude miski sündmus ei ole lepingu kehti- rakendamiseks, et vene väeosade vägi- vust seni lõpetanud. Vene pool mõis- vallatsemine lõpetada, nad relvituks tab seda väga hästi ning tema retoorika teha ning täielik karantiin maksma on suunatud avalikkuse eksitamiseks. panna. Resoluutse tegutsemisega kind- Rahvusvahelise õiguse professor Ants ral sai sellegi ülesandega hakkama. Piip, kes Eesti delegatsiooni liikmena 24. detsembril 1919, kui Tartus oli võttis osa nii Tartu rahulepingu sõlmi- vaherahu küsimustes saavutatud täie- misest kui ka 20 aastat hiljem nn. lik kokkulepe, tulid Vene poole esin- baasidelepingu koostamisest, hindas dajad ootamatu nõudega kehtestada neid akte selliselt: „ on küsitav, kas relvavaba tsoon Narva linna ja Narva ajalugu pakub Eestile veel kord eeldu- Rong viib sõdureid võitlusse Landeswehri jõe ümber. Oma nõudmise läbisurumi- si niisama eduka rahvusvahelise akti vastu. Esiplaanil elatanud vabatahtlik. seks lubati keeldumise korral tuua la- sõlmimiseks, nagu seda oli Tartu ra- nnõus nn proletariaadi diktatuuriga. Ja hingusse veel kolm armeed. Eesti pool huleping, mis jäi ometi kehtima ja sai lõpuks, 14. juunil 1941 jõudis hävitus- keeldus, lubades omalt poolt sellisel uue kinnituse 1939. a. baasidelepin- töö järg kätte lasteni ning emade ja juhul rindele tuua veel kolm polku! gus ning mida ühepoolne rikkumine vanavanemateni. Kõigi ohvrite ühis- Kõnelused katkesid. Taas puhkesid tühistada ei saa. Ent sõda N. Liiduga nimetajaks sai nõukogude režiimile Narva rindel rasked lahingud. Pidevad oleks selle lepingu tollal automaatselt iseloomulik termin sotsiaalselt ohtlik rünnakud kestsid 27.– 31. detsembri- tühistanud.” Kuldsed sõnad, mis peak- element. Selliselt hukkusid kümned ni. Ründajad kandsid ränki kaotusi, sid kord jõudma ka nende teadvusse, tuhanded Eesti kodanikud Siberi vangi- kuid edu ka seekord ei saavutanud. Pu- kes eksitavad eesti rahvast juttudega laagrites ja sundasumisel. Hukkusid ka naarmee väejuhtide hinnangul uuteks nn. hääletust alistumisest. Venemaa Eesti pinnal mahalastuna või võitluses rünnakuteks jõudu enam ei olnud. 31. vangilaagris hukkunud A. Piibu järel- langenuna. Mitmekordselt Vabadus- detsembri õhtul kirjutati Tartus alla dused on tugevaks moraalseks toeks sõjas langenute arvu ületanud eesti rah- vaherahu kokkuleppele, mis hakkas kannatustest läbikäinutele ja kaotusi va hilisemad ohvrid on otsekui siiani kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. kandnud eesti peredele. kehtiva Tartu rahulepingu hind. 2. veebruaril 1920 sõlmiti aga Tar- Vabadussõja võit on nõudnud meie Sellel aastal on meil lõpuks ometi tus rahuleping, mida on nimetatud rahvalt suuri ohvreid ka pärast seda, kui võimalus vääriliselt ja kogu maailmale Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. See 3. jaanuaril 1920 vaikisid relvad. Seda, nähtavalt tunnustada Eestile riikliku rahvusvaheline leping kehtib tänase mida ei suudetud ausas lahingus rindel iseseisvuse toonud sangareid. Tahame päevani, seega juba 88 aastat! Sõlmi- korda saata, hakati teostama suure im- loota, et Vabadussõja alguse 90. aasta- tud leping oli eesti rahva suur võit peeriumi kättemaksuna pärast 1940. päeval 28. novembril 2008 avatakse salakavala ja tugeva vastase üle. Võit a. toimunud okupatsiooni. Sõnamurd- tõepoolest Tallinna kesklinnas Vaba- saavutati Eesti Kaitseväe, meie rah- likult Eestisse tunginud okupatsiooni- dussõja võidusammas! See on siiani va, riigijuhtide ja meie diplomaatide võim hakkas esimeste seas vahistama olnud eesti rahva auvõlg võitlustes ühiste jõupingutuste tulemusena. Ra- ja hävitama Vabadussõjas võidelnuid: vabaduse eest langenuile! hulepingu sõlmimisega näitasid meie riigijuhte, ohvitsere, rahvaesindajaid Võidusamba püstitamisega me tun- juhid end tõeliste riigimeestena, kes parlamendist ning omavalitsustest, ha- nustame kõiki neid, kes on elu andnud mõtlevad kõigepealt oma rahva hu- ritlasi ja seejärel kõiki neid, kes polnud Eesti vabaduse nimel!

4 5 MEMENTO, veebruar 2008 TARTU RAHU Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldas 1. veebruaril rahvusraamatukogus konverentsi “Tartu Rahu ja tänapäev”

Konverentsile kogunenuid tervitas seto laulurahvas. Ettekannetega esine- sid Järva abipraost Tõnu Linnasmäe, TRPS-i poolt aseesimees Henn Põllu- aas ja Jaan Hatto, Seto Kongressi poolt peavanem Illar Laanet ja Ilmar Vana- nurm, poliitikadoktor Toomas Varrak, suursaadik Mart Helme ning välis- külalised Soomest, Karjalast, Lätist ja Leedust. Konverentsi läbiv teema oli NSV Liidu poolt Venemaaga liidetud maa- aladele jäänud rahvakildude saatus ja Tartu rahulepinguga kehtestatud Küsimusi esitab Mart Niklus. Foto: A. Purje piiride kehtivus. Konverentsi lõpul vastu võetud deklaratsioonis öeldakse: annektsioon ja jätkuv enese käes hoid- kuritegu, mille täielik heastamine on “… Eestile, Lätile ja Soomele kuulu- mine on eespool kirjeldatud otsuste, Vene Föderatsiooni kui NSVL õigus- vate territooriumite (Petserimaa ja resolutsioonide ja rahvusvaheliste kon- järglase kohustus. Aeg ei õigusta enam Narva jõe tagused alad; Abrene; Kar- ventsioonide kohaselt NSVL poolt toi- kui pool sajandit kestnud kuritegu….” jala, Salla ja Petsamo” okupeerimine, me pandud aegumatu kommunismi- Memento Teataja Tartu Rahu kõnekoosolek Tartus Vanemuise 35 maja ees 2. veebruaril 2008. a. 1988. aastal jäi esialgselt kavandatud tähistamiseks. volikogule eelnõu, mille volikogu vastu rahvakogunemine Vanemuise 35 ees Kolmandana anti sõna Enn Tartole, võttis. Volikogu jõustunud otsuse põhjal ära. Okupatsioonivõimud ei soovinud, Tartu Memento ja Eesti Memento Lii- tuleb püstitada mälestusmärk Jaan Poskale et rahvas koguneks maja ette, kus 2. du esimehele. Tartu rahulepingu sõlmimise hoones Vane- veebruaril 1920 kirjutati alla rahule- Enn Tarto sõnavõtt: muise 35 või selle vahetus naabruses. Eel- pingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude mise aasta aprillis esitasin volikogule eelnõu Venemaa vahel. “Austatud tartlased ja meie külalised, “Tartu rahu mälestuse jäädvustamiseks Kuid juba 1989. aastast peale on lugupeetud daamid ja härrad! memoriaali rajamine”. Pärast tänast Tartu toimunud igal aastal 2. veebruaril Lubage teid õnnitledaMemento Liidu linnapea härra Kruuse sõnavõttu loodan, kõnekoosolekud Vanemuise 35 maja poolt Tartu rahu 88. aastapäeva puhul! et 2. veebruaril 2010 avatakse Tartu rahu juures. Tänavu on eriline aasta – Eesti Vaba- memoriaal. Tänavu olid Põllumeeste Kogu riigi 90. sünnipäeva aasta. Õnnitleme teid Austatud rahvas! Mul on edastada esindajad (hr. Rein Koch jt.) koosoleku ka peatselt saabuva Eesti Vabariigi sünni- mõned sõnumid Memento poolt. ametlikud korraldajad. Kogunenud oli päeva puhul! Meie arvates Tartu rahu kehtib. Meie umbes 500 inimest. Palju oli sinimust- Mul on hea meel, et Tartu linnavõimud arvates kehtib 28. juunil 1992 rahva- valgeid lippe, organisatsioonide lippe, on kuulda võtnud kodanike häält. 18 aas- hääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi loosungeid ja plakateid. tat tagasi mementolased, muinsuskaitsjad Põhiseadus ja Põhiseaduse § 122. Esimesena anti sõna haridus- ja tea- ning kaitseliitlased avasid majal Vane- Meie kindel seisukoht on, et 1940. dusminister hr. Tõnis Lukasele. Nagu muise 35 kaks mälestustahvlit Tartu rahu aastal Eesti Vabariik okupeeriti ja annek- see tavaks on saanud, rääkis esimene mälestuseks. Juba tookord mitmed kõnelejad teeriti NSV Liidu poolt ja praegune Eesti esineja Tartu rahu ajaloolisest tähtsu- rõhutasid, et Eesti saab vabaks, Tartu rahu Vabariik on õigusliku järjepidevuse alusel sest. Oluline oli hr. haridusministri maja tehakse korda ning püstitatakse mäles- taastatud riik, mitte aga Nõukogude Liidu üleskutse koolidirektoritele, et kooli- tusmärgid Tartu rahule ja Eesti delegatsioo- lagunemisel tekkinud uus riik. des viidaks sisse sõjaline õpetus. ni juhile rahuläbirääkimistel Jaan Poskale. Memento Liit ei ole Venemaale kompen- Seejärel sai sõna Tartu linnapea Neid mõtteid on aastate jooksul Tartu rahu satsiooninõude esitamisest loobunud, kuigi hr. Urmas Kuuse. Ta kuulutas välja üritustel erinevate inimeste poolt korduvalt me ei pea poliitiliselt otstarbekaks sellest ideekonkursi kavandi leidmiseks, et rõhutatud. pidevalt rääkida. ajaloolisse paika saaks püstitatud Kodanike ja Tartu Memento juhatuse Me soovime, et kommunismiohvreid mälestusmärk Tartu rahu sõlmimise soovile vastu tulles esitasin Tartu linna- käsitletakse võrdselt natsismiohvritega.

6 7 MEMENTO, veebruar 2008 TARTU RAHU / IN MEMORIAM MEMENTO, november 2007

Maailmas arvatakse olevat umbes 6 miljonit natside süü läbi hukkunut ja umbes 100 miljonit kommunistide ohvrit. In memoriam Eesti Vabariigi kodanikke hukkus natsi- Saksa okupatsiooni ajal umbes 8–9 tuhat Jaan Kross inimest, Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal 19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007 umbes 90–100 tuhat inimest. Hiljuti tähistasime holokausti päeva, 27. detsembril 2007, püha Johan- Euroopa Liidu liikmesriigid vajavad kom- nese päeval lahkus meie seast 88. munismiohvrite mälestuspäeva. eluaastal Memento asutajaliige ja Eesti riik vajab võrdse kohtlemise print- Eesti kaasaja kuulsaim kirjanik Jaan siipe kogu maailmas. Kross. Inimesed on nii eestlased, sakslased, Sündinud samaaegselt Tartu rahu juudid, venelased, tšetšeenid jne. – nende allakirjutamisega, kehastas ta parimal õigused ja kohustused olgu võrdsed. viisil vabas Eestis sündinud ja hari- Topeltstandardid on kahjulikud eelkõige duse saanud põlvkonda. Westholmi väikeriikidele ja nende kodanikele. gümnaasium, Tartu Ülikooli õigus- Lõpetaksin Alfred Käärmanni sõnade- teaduskond, Saksa okupatsiooniaeg- ga: “Meie võitlus ellujäämise nimel ei ole ne vangla ja Nõukogude okupatsioo- veel lõppenud.” nivõimu vanglad ning sundasumine Tänan!” Siberis -- need olid olulised etapid meie kirjaniku eluteel. Sundasumise Kõnekoosolekul said sõna veel va- elukooli iseloomustas koos J. Krossi- badusvõitlejad Mart Niklus ja Kalju ga sealsamas niisamuti eestimeelsuse Mätik, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi, eest karistust kandnud staažikas Vabadusvõitlejate Liidu, Iseseisvus- poliitvang Rudolf Aller sõnadega: .. partei ja Põllumeeste Kogu esindajad. „sellist vaimuinimeste kontsentrat- gikogu otsust „N. Liidu kommu- Rahvakoosoleku lõpetuseks kinkis Tar- siooni ühe pinnaühiku kohta pole nistliku režiimi kuritegudest Eestis” tu linnakodanik hr. Jaan Muna Tartu enam kusagil ette tulnud...” ja formuleeringute täpsuse saavu- linnapeale hr. Urmas Kruusele suure Üldteada on kirjaniku luuletused, tamiseks oli J. Kross juristina ning tüki vaske Tartu rahu memoriaali ehi- ajaloolised romaanid ja hilisemad sõnameistrina komisjoni poolt üheks tamise algatuseks. kaasaega ulatunud teosed. 50 oku- korrektoriks. Kahjuks nurjasid Riigi- patsiooniaasta jooksul aitas J. Krossi kogu poliitilised mängurid meile nii Ülevaate koostas looming eestlasel end vaimselt püsti traagilisel päeval, 14. juunil 2001, Enn Tarto hoida, tunnetada kauge mineviku kui möödus 60 aastat aegumatust tegelaste kaudu oma juuri ja koguda genotsiidikuriteost, selle dokumen- jõudu uueks tõusuks. Vähem teatak- di vastuvõtmise parlamendis. Aasta se aga tema töid ja tegusid okupat- hiljem vastuvõetud dokumendil oli sioonivõimude kuritegude uurimise aga palju lahjem sisu ja puudus jaan- valdkonnas. Eks kõik viimased kuni krossilik täpsus. tänast päeva haaravad teosed olegi Sinu haruldane mälu ja laialdased ju uurimistööd sellest okupatsiooni- teadmised olid meile suureks abiks ajastust. Ilukirjandusliku vormi kau- uurimistöös. Vahel piisas lühikesest du on need probleemid rahvale hästi vestlusest, et saada Sinult täpsed vas- mõistetavaks saanud. tused küsimustele, mis meile näisid Aga Jaan Kross oli ka riikliku tõsiste probleemidena. Me ei unus- uurimiskomisjoni esimene esimees ta Sinu originaalseid, vaimukaid ja aastail 1992-1996. Suure autoritee- täpselt formuleeritud esinemisi rep- diga ning Riigikogu liikmena suutis ressioonide teemadel. ta tõkestada katseid lõpetada alles Sa soovisid, et eesti rahvas otsus- tööd alustanud komisjoni tegevus. taks ise, kuidas ja kui kaua tahab ta Nüüd on meie käsutuses temapoolse oma sangareid ning märtreid austada panusena ja komisjoni meeskonna- ja meeles pidada. Me tahame sellest töö tulemusena ilmunud 21 publi- soovist kinni pidada. katsiooni ning Valge Raamat, mis on Eesti rahva suurmehena ja saa- avaldatud eesti, inglise ja vene kee- tusekaaslasena jääd Sa meie süda- les. Komisjoni esimese uurimistööna meisse. 1994. a. ilmunud „Eesti poliitilise Suurim tänu Sulle tehtu eest! eliidi saatusest” algteksti kirjutas aga komisjoni esimees ise. Maja, kus toimusid Tartu Rahu 2001. aastal valmistati ette Rii- Eesti Memento Liit läbirääkimised.

6 7 MEMENTO, veebruar 2008 ARVAMUS Patareivanglast tõsiselt

JÜRI RÄTSEP

Hiljutisel visioonikonverentsil nupu- tati ja ka naljatleti Tallinna tuleviku- võimaluste üle (EPL 20.11.07 lk. 10). Õhtustesse teleuudistesse jäi särama Tõnis Paltsi idee kujundada Tallinna Patareivanglast vähemalt Põhjamaid haarav mängupõrgu, mis tähendaks tuntust ja raha meie tuhmuvale pea- linnale.

Kui keegi Tõnis Paltsi seekord tõsi- selt võtab, võibki juhtuda nii, nagu on tuhandete ajaloomälestistega juhtu- nud siin ja mujalgi. Amandus Adam- soni kõnekaim Vabadussõjateemaline monument hävitati Viljandis 1941. aasta suvel ja selle koha katmiseks ehitati pärast võidukat sõda kompar- tei kohaliku komitee hoone. Richard Wagneri sünnimaja lammutamise Leipzigi südalinnast pidi põlistama samale kohale rajatud hiigelkaubamaja. tegelik katedraal. Sealtkaudu või otse Ajaloo ühe kuulsama – Bastille’ vangla sealt saadeti aastatel 1940 -- 1941 iga- – kunagist asukohta Pariisi südalinnas vikku suur osa Eesti Vabariigi endistest markeerivad vaid eritoonis sillutiseki- ministritest. Jaan Tõnissonigi elutee vid tänavakattes… lõppu on seostatud just selle paigaga. Palju ausaid riigiametnikke, ohvitse- Tegusamalt on naljatletud Patarei- re, politseinikke, kohtunikke, kiriku- vangla teemal juba mitu aastat ja idee- õpetajaid, aga ka lihtsaid talunikke de väljamõtlemise ning vormistamise ei näinud pärast Patareisse sattumist eest on korralikku palkagi makstud. enam lootust rahvavaenlase tiitlist Kunstiakadeemia müürimine Pata- ja saatusest pääsemiseks. Episooditi rei seinte vahele õnneks katkes enne töödeldi siin läbi aastakümnete edu- teostumist, aga sinna kusagilt tekkiva tult Jaan Krossi, Lagle Parekit, Mart kloostrirahvaga (nunnade või munka- Niklust, Enn Tartot ja paljusid teisi dega?) Patarei majutamise plaan on al- vaiksemaid või riiakamaid omariiklu- les idanemas. Vangla siseõue akustikat sest ja demokraatiast mõtlejaid. Veel on katsetanud rockmuusikud. Elitaar- kaheksakümnendatel aastatel jätkus se asukoha tõttu hõljub Patareivangla represseeritute hulka ka teaduskraa- kohal äriideid üsna paksu pilvena ja didega süsteemiohvreid – Ain Aitsam, asjatundjaid eluohtlike seen-eoste Jüri Kukk ja ka meie rakendusteaduste avastamiseks sellest tulenevalt jätkub. suurkuju Johannes Hint. Neist kahe viimase elutee lõpp on kaudselt või Selle mälestusväärse objekti va- Ruumides on mõtlikumalt ja ka sealse bakssaamise järel tekkis Eestis uni- keskkonna olemust tutvustades askel- otseselt seotud Patareivanglaga. Nõukogude korra armastamist õpe- kaalne võimalus säilitatada osaliseltki danud meie edumeelseid ajaloolasi. paljude inimsaatuste lörtsimise olustik Nemad, kes teavad ja sisukohaselt tati siin tingimustes, mis teadaolevalt olid tipptasemel põgenemiskindlad ehedal kujul. Kui see ei ole koht kom- tajuvad selle vanglareformi käigus va- munistliku režiimi muuseumi jaoks, banenud ning veel säilinud massiivse ja kus ühel surmanuhtluse kaotamise lühikesel perioodil (viiekümnendatel siis võiks siin ehk paikneda Ajaloo- rajatise tähendust Eesti rahva ja riigi muuseumi oluline ja riikliku vägivalla saatuses, on äratanud ja elus hoidnud aastatel) hoiti teiste hulgas kogu suure kodumaa kõige verisemate kätega sari- toimet kajastav filiaal. Hoonete sise- selle ajaloolise paiga säästva arendami- ruumidesse peaks jätkuma eksposit- se mõtteid. mõrtsukaid. Kaheksakümnenda aasta olümpiaregatiks aga keevitati akna- sioonipindu külgnevate militaarset laadi teemade jaoks, samuti kabinette Tunnistagem, et just Patareivangla avade ette lehtmetallist kardinad, et liigne valgus ja regatimuljed ei segaks ja õppeklasse ajaloo uurijatele ning on olnud läbi aastakümnete okupee- nende kuulajatele. ritud Eestis kommunistliku režiimi vangide ümberkasvamist.

8 9 MEMENTO, veebruar 2008 ARVAMUS MEMENTO, veebruar 2008

Mahtu ja ehitustugevust peaks ja rajamiseks just sellesse paika, kus nistliku režiimi peategelaste skulptuu- jatkuma ka turistide ja meie oma as- see režiim aastakümnete vältel kõige ride jaoks looduskauni koha otsimi- jahuviliste leidlikus stiilis toitlustami- võikamas vormis toimis. Muul juhul sega. Nende taieste sobivaim koht on seks, aga ka tõsisemat laadi kultuuri- seisab mõne järgneva siinse põlvkonna Patareivangla lillepeenardeta siseõues. ürituste korraldamiseks ning ka katu- ees järjekordne aastaid kestev parima setasapinda sobitatava vaateplatvormi paiga otsimise mäng. Inimesena, kes ei ole represseerituna jaoks, et rahustuseks nautida linnapa- kordagi vangimajades olnud, aga kes noraami ja merd. Leian, et rockmuusikute katsetu- teeb vahet ideaali ja teostamisviisi vahel sed selle paiga hõlvamiseks sobivad ning kes paljude aastate vältel on advo- Jätkem ka Patareivangla ümbruse ehk nende tänastesse tegemistesse ja kaadiameti tõttu vanglaelu suhteliselt korrastajatele ja kujundajatele vaba mõttemaailma, aga on selles paigas mu tihti ja lähedalt näinud, peangi tuulte ruumi kommunistliku režiimi ohvrite eespool esitatud vihjete tõttu kohatud. räsida jäänud Patareivanglat väga tõsi- mälestustähise vormi ja sisu rahulikuks Küll aga soovitaksin Ajaloomuuseumi seks kohaks Tallinna lahe kaldajoonel. läbimõtlemiseks, projekteerimiseks rahval mitte eriti pingutada kommu-

Taasiseseisvumise eel seisid ERSP-lased Patarei müüri ääres Enn Tarto mälestusi Patarei vanglast loosungiga: “Ei teenistusele võõra riigi armees! Vabastada eesti poi- Mind paigutati Patarei vang- sid!”. 1966 viibis praegune EML la nn Leningradi korpuses ole- tegevesimees Rein Purje seespool vasse surmamõistetute tarbeks müüri, sest oli keeldunud tee- ümberehitatud kambrisse. nimast selles armees, ja kirjutas Seal olid ees kolm triibulistes sahtlisse – tegelikult paberitükki- riietes kriminaalvangi. Nad dele – värsiridu. olid mitmesuguste tegude eest korduvalt süüdi mõistetud ja sellepärast retsidivisti- deks tunnistatud. Nüüd nad ootasid oma saatmist Lätti Daugavpilsi erirežiimiga van- gilaagrisse. Enn Tarto aastal 2002 Patarei vangla siseõuel ja- Oli 1987. aasta 13. augusti lutusbokside kõrval. õhtu. Kamber oli seestpoolt Foto: A.Sööt üleni kaetud raudplaatide ja plekiga. Kamber on enam-vähem samal kujul tänaseni alles. Ainult akna eest on plekki vähemaks võetud. Mitmekordsed trellid on aga alles. …… Igatahes minu ema Linda Tarto teadis augusti lõpus, et ma olen Patareis ja hakkas taot- lema kokkusaamist. Lühiajaliseks kokkusaamiseks oli mul formaal-juriidiliselt õigus ole- mas. Jüri Adams oli minu ema palju aidanud ja nii Adamsi kui teiste vabadusvõitlejate toel nõuti välja minu ja ema kokkusaamine. Ema aidati Tallinnasse Patareisse. Vahetult enne kokkusaamist oli keegi kommunistidest veel minu emaga vestelnud ja palunud mulle mõistus pähe panna – kirjutagu ometi armuandmispalve. Kokkusaamine toimus kas 31. augustil või 1. septembril Patarei vangla ametlikus kok- Foto: M. Kiirend kusaamiste ruumis. Läbi kahekordse klaasi nägime teineteist ja saime telefoni teel rääki- Rein Purje da. Ema ütles, et ta on küll väga haige, aga saab hakkama, sest minu sõbrad aitavad teda. Erti tänas Jürit /Adams/, Peetrit /Einasto/ ja Robertit /Hamburg/. Siis hakkas seal kus on inimene telefon ägedalt krõbisema ja ema sai aru, et ootamatult võidakse telefon välja lülitada. kõlisevad ahelad Läbi pisarate hüüdis ta: “Enn, pea vastu! Ära kirjuta mingit armuandmispalvet! Kur- iga su tegu ja mõtegi on juse riigi ajad on varsti läbi!” Selle peale lülitati telefon välja ja kokkusaamine oligi läbi. lüli selles nimeta ketis Minu ema selline soovitus oli suur vaprus paljukannatanud naisele. millega marsib sundsammu Ta oli pidanud elus väga palju läbi elama: põgenemine kodust 13. juunil 1940. XX sajandi Prometheus aastal, hirm Saksa okupatsiooni ajal, mehe arreteerimine novembris 1944 ja surm mida lähemale Veenusele Norilski vangilaagris veebruaris 1947, ainsa lapse kolmekordne arreteerimine (1956, seda kaugemale armastusest 1962, 1983) ja 13 aastat vangistust. Need aastad tähendasid ema hirmutamist, see sajand on seppade sajand mõnitamist ja tagakiusamist. Kaasatoodud paki pidi ema Tartusse (Kõrvekülla) tagasi seal kus on inimene viima. Pärast sellist “käitumist” pakki vastu ei võetud. kõlisevad ahelad … Ema sõitis koos abilistega tagasi Kõrvekülla. Varsti, 13. novembril 1987 ta suri. 1966 Eks ta oli haige, aga ka kommunistide šantaaž tegi oma töö.

8 9 MEMENTO, veebruar 2008 MEMENTO ÜHENDUSED MEMENTO, veebruar 2008 Alanud aastal Rakvere Mementos Alanud on uus tegevusaasta. Jaa- nuarikuu esimesel esmaspäeval kogu- nes juhatus ja mõnikümmend ühingu liiget. Meile oli külla tulnud endine rii- giametnik, praegune Eesti Repressee- ritute Abistamise Fondi juhatuse liige pr. Marju Toom. Jutuks oli N. Liidu kommunistliku režiimi see aspekt, mis on seotud aastatepikkuse tuumasõjaga oma rahva ja kõigi põhjapoolkera ela- nike vastu. Seda temaatikat on pr. Toom põhjalikult uurinud. Ja sedagi, kuidas see kõik puudutab eestlasi – enamik- ku 1949. aastal küüditatutest ning § 58 põhjal GULAG-is olnutest. Saime põhjaliku ülevaate nii süüdistuste õi- guslikest alustest kui tegelikult aset leidnud õudustest. Ka meie ühingu liikmetest on paljud olnud osalised neis tragöödiates. Et me saaksime kuuldut faktide toel ka neile mementolastele edastada, keda tol päeval kohtumisel ei olnud, jättis pr. Toom meile oluli- Leinatalitus Tõrma Punase Terrori Ohvrite mälestusmärgi juures. sema räägitust paberkandjal. Küsisime ja arutlesime ning oleme väga rahul, et avanes võimalus kohtuda nii huvitava inimesega. Suur tänu talle! 10. jaanuaril viisime läbi väikese leinatalituse Tõrma Punase Terrori Ohvrite mälestusmärgi juures Kunderi tänaval. Rõõmustav on tõdeda, et Rak- vere Põhikooli õpilased olid koos õpe- tajaga tulnud Tartu tänavalt üritusest osa võtma, kohal oli lausa kahe klassi jagu õpilasi. Muidugi olid auvalves noorkotkad ja kodutütred. Peakõnele- jad olid seekord Poliitvangide ühingu esimees Ruuben Lambur ja abilinna- pea Ain Suurkaev. Ürituse lõpetasime ühises lõunalauas. Veebruarikuu juhatuse koosoleku päevakord oli üsna lühike ja vaid põhi- probleeme kajastav. Kõik tavapärase meelelahutusliku jätsime ära, sest meie üht liiget oli tabanud suur mure, Pärast leinatalitust istuti ühiselt laua ääres. ta kodus oli olnud tuleõnnetus. Läbi said arutatud 24. veebruaril Rakvere külastamine ning maikuu lõpunädalal katusorganisatsiooni uue nimega Ees- Linnavalitsuse mälestusüritusel ja 1. – kui meie projekte ikka rahastatakse ti Memento Liit. Poolaasta lõpetame märtsil Rakvere Rahvamajas Eesti Va- – Lääne-Virumaa gümnaasiumiõpilas- juuniküüditamise leinapäeva tähista- bariigi juubeliaasta tähistamisel osale- te ja represseeritute ühingute liikmete misega. Oleme väga tänulikud linna- mine, osavõtt algaval teatrikuul märtsi- ühine ekskursioon Tallinna kohtutesse ja vallavalitsustele, kes meid aastate küüditamise aastapäeva tähistamiseks ja Eesti Panka ning kas Tallinna kata- viisi on rahaliselt toetanud. Palju tänu toimuvast etendusest “Niskamäe nai- kombidesse või juudi sünagoogi. Mais ka teistele abistajatele, eriti meie pea- sed”. Lisaks igakuistele juhatuse koos- peame ka üldkoosoleku, kus lisaks sponsorile Oleg Grossile. olekutele on esimesel poolaastal kavas majandusaasta aruande kinnitamise- veel märtsis küüditamise aastapäeva le on kavas põhikirja ja ühingu nime Aino Kiiver tähistamine, jüripäeval Riigikogu vastavusse viimine seadusesätetega ja juhatuse esimees

10 11 MEMENTO, veebruar 2008 MEMENTO ÜHENDUSED MEMENTO, veebruar 2008 Valgamaa Memento tegemistest

Meie ühenduses on praegusel hetkel 142 liiget. Viimastel aastatel on juurde tulnud küüditatute ja vangilaagris olnute lapsi ja lapselapsi. Seega on ühendus elujõuline. Traditsiooniks on saanud mälestuskogunemised 25. märtsil Keeni raudteejaamas, kust viidi Lõuna-Eesti inimesi Külmale maale, ja 14. juuni leinapäeva tseremoonia Val- gas Säde pargis mälestuskivi KODUST ILMAJÄETULE juures. Leinapäeva miitingut on aidanud korraldada Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Inimesi ühendavaid tegevusi on mit- meid, olulisim neist on olnud iga-aastane suvine reis mööda Eestimaad. Oleme käinud Tallinnas ja Pilistveres, Lääne- maal ja Saaremaal, viimasel suvel käisi- 2007. aasta suvel Sinimägedes. me Narvas, Sinimägedes ja Toila-Orus. Reisid on õnnestunud tänu heale kor- viimase seitsme aasta jooksul suutnud kannavad endas eesti meeste, naiste ja raldusele – nö. meeskonnatööle. Maret koguda materjali ja välja anda neli köi- laste hingevalu oma lähedaste, kodu ja Ratassepp on bussi pilgeni täis saanud. det mälestusteraamatut “Sa ära möödu kodumaa pärast. Mälestuste kirjutajaid Tänavu oli 49 reisihuvilist ja vanim neist mineviku valust”. Viimane, neljas, on ja jutustajaid sai ligi nelikümmend, kes oli 94-aastane Arkaadi Mihkelson, kes trükkimisel Võru Tähes ja vabariigi kõik on mingil viisil Valgamaaga seotud oli filmikaameraga operaatori rollis! Giid 90. sünnipäevaks saame kätte! Sellega olnud. Kuigi kirjapandu oli emotsionaal- Harri tundis hästi ajalugu ja oskas kaasa- oleme tasunud võla oma vanemate ees, selt raske, andsid jõudu paljud eakad kiskuvalt jutustada. Meie sõite on toeta- kes ei saanud 50 aasta jooksul kõigist oma elurõõmu ja elujaatavusega. Tänan nud Valga Linnavalitsus ja Maavalitsus koledustest rääkida ning pidid vaikides kõiki kaasautoreid ja toetajaid. ning Eesti Memento Liit. Sellevõrra on taluma võõrvõimude ülekohut. inimestel vähem maksta tulnud. Neis mälestusteraamatutes on lihtsa- Tiiu Teesalu Valgamaalaste jaoks ja ka isiklikult te inimeste lood, ajaloosündmuste kirjel- raamatu väljaandmise idee autor ja enda jaoks pean aga kõige tähelepa- dus lapse ja täiskasvanu silmade läbi. Iga- mälestusteraamatute koostaja, Memento nuväärsemaks teoks seda, et oleme ühe valulävi on oluline. Need mälestused Valgamaa ühenduse esimees Tööpataljonlaste Ühingu plaanid Nagu juba traditsiooniks kujunenud, kavatseb TÜ ka tänavu osaleda tähtsa- matel ülevabariigilistel üritustel – mälestuspäeval Pilistveres, poliitvangide ja represseeritute kokkutulekul ning hukkunud paadipõgenike leinapäeval merel – ning maakonnakeskuses kor- raldatavatel üritustel – Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisel, küüdi- tamise aastapäevadele pühendatud mälestusüritustel Viru-Jaagupis ning teistel Memento ja muude represseeritute ühenduste ettevõtmistel. Võidu- pühal 23. juunil viiakse Viru-Jaagupis läbi Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kodukaitsepäev, Räga- Tööpataljonlaste Ühingu juhatus toetab ja abistab võimete piires TÜ liikmesgruppe veres tähistatakse Vabadussõja Räga- (klubisid) maakondades ja linnades. Aktiivselt on tegutsenud liikmete grupid vere lahingu 90. aastapäeva. Jätkub Tartus, Pärnus, Võrus, Rapla maakonnas, Tallinnas ja mujal. Fotol: endised endiste tööpataljonlaste meenutuste tööpataljonlased mälestuskivi juures Pilistveres 18. augustil 2007.a. kogumine ja talletamine Viru-Jaagu- tööpataljonlaste nimekirjaraamatute enam kokkutulekutel osaleda ei saa ja pi muuseumi ning koostöö ERRB-ga koostamisel. Neid ühingu liikmeid, kes abi vajavad, külastame kodudes.

10 11 MEMENTO, veebruar 2008 EDRJ KOOSTÖÖKODA MEMENTO, veebruar 2008 Koostöökoda kaitseb rahvuslikke väärtusi

HENN PÕLLUAAS EDRJ Koostöökoja juht

Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda loodi 1995. aastal. Nagu nimigi ütleb, on tegemist koostööprojektiga, milles osaleb terve hulk vägagi soliidseid ühiskondlikke organisatsioone. Nendeks on: Eesti Memento Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kristlik Rahvapartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Põllumeeste Kogu, Eesti Reservohvitseride Kogu, Soome- poiste Pärimusühing ja Tartu Rahu Põlistamise Selts. Artikli autor kõnelemas konverentsil “Tartu Rahu ja tänapäev”. Koostöökoja istungid toimuvad re- suuremate massiküüditamiste kohta. tegime haridusministrile hr. Lukasele gulaarselt iga kahe nädala tagant, iga Tore oleks, kui omaette mälestusmark ettepaneku korraldada selleteemaline liikmesorganisatsiooni on volitatud antaks välja ka kõigi küüditamiste hariduskonverents, mis peakski teoks esindama 2-3 isikut. Meie seas on ini- kohta eraldi. saama sellel kevadel. Teatasime va- mesi erinevatelt elualadelt - insenere, Tegeleme kommunismiohvrite litsusele oma vastuseisust Vene-Saksa arste, arhitekte, ajaloolasi, teadusdok- mälestusmärgi küsimusega. Osalesime gaasitrassile, mis ohustab Läänemere toreid jne., seega on tegemist kompe- Triestes, Euroopa Pagulaste ja Välja- keskkonda ja Eesti rahvuslikku julge- tentse ja üsnagi auväärse seltskonna- saadetute Liidu asutamiskongressil, olekut. Allkirjastasime Eesti Rahvus- ga. Koostöökoja tegevuseks on riigi millest kujuneb loodetavasti üks kesk- liku Liikumise korraldatud rahvusva- arenguprotsessis osalemine poliitiliste seid organisatsioone repressioonides helisel konverentsil gaasitrassi vastase otsuste mõjutamise kaudu. kannatanud inimeste õiguste kaitsel. ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidule ja Läbi aastate on Koostöökoda tege- Osalemine Liidu töös annab kahtlema- Läänemeremaadele. Meie heameeleks lenud aktiivselt Eesti arengule oluliste ta kõlapinda meie nõudmistele Vene- jõudis valitsus meiega samale seisuko- küsimustega, kohtunud juhtivate po- maa suhtes, kes keeldub vastutamast hale. Vältimaks sarnaseid ohte tulevi- liitikute ja teiste ühiskonnaelu tegelas- oma kommunistlike kuritegude eest. kus ja takistamaks Vene sõjalaevastiku tega, korraldanud seminare ja konve- Toetasime Pronksokupandi ära- vaba liikumist meie ranniku läheduses, rentse ning osalenud mitmetes rahvus- viimist Tõnismäelt ning esitasime tegime ettepaneku viia Eesti merepiir vahelistes projektides. On koostatud ja valitsusele nõude ebalojaalsetelt natu- tagasi sinna, kus ta kuni 1993. aastani esitatud terve hulk seadusemuudatus- raliseeritud kodanikelt kodakondsuse oli ning kus ta rahvusvahelise õiguse ettepanekuid, pöördumisi, petitsioo- äravõtmiseks ja Eesti seaduste vastu järgi ja Eesti huvides edaspidigi ole- ne, märgukirju, järelpärimisi jne. Ole- rikkunud välismaalaste väljasaatmi- ma peaks. Oleme nõudnud ka Tartu me püüdnud mõjutada ühiskonnaelu seks Eestist. Pronkssõdur viidi mine- rahulepingu järgsete piiride taastamist protsesse positiivses suunas, lähtudes ma, kuid Eesti-vaenulik vene element Petserimaal ja Narva jõe taga, jne. just rahvuslikust-demokraatlikust vaa- tunneb ennast tänaseni täiesti karista- Siintoodu on vaid väike osa meie te- tenurgast, mis rahvusriigi puhul nagu matult. Nõuame kõigi vene õõnestus- gevusest. Koostöökoda on seisukohal, Eesti peabki primaarne olema. organisatsioonide keelustamist. Kohtu- et Eesti riigi eesmärk ja esmaülesanne Võib-olla oleme üldisematelt prob- sime peaminister Andrus Ansipi, Peeter on kaitsta Eesti rahva, keele ja kultuuri leemidelt pöördunud veidi enam päe- Tulviste ja mitmete teiste poliitikutega. arengut ja säilimist, just nii, nagu meie vakajalistele küsimustele, kuid poliiti- Oleme kohtunud nii endise kui ka prae- Põhiseadus seda sätestab. Püüame sil- line olukord ja sündmused ise on seda guse rahvastikumisnistriga - Rummo ja ma peal hoida, et Eesti riigilaev ei kõi- dikteerinud. Kuna Koostöökoja kogu Paloga, kellele tegevuse ja koostatava guks ega kalduks sellelt teelt kõrvale tegevuse kajastamiseks jääb artikli integratsioonikavaga, mille võiks vabalt ei Kremli, Brüsseli ega võõraid huve maht väikeseks, siis toon vaid mõned ümber nimetada uusvenestamiskavaks, esiplaanile sättivate riigitegelaste ta- näited meie 2007. aasta tegemistest. ei ole võimalik nõustuda. Oleme seisu- ganttõukamisel. Vaid kõigi inimeste Koostöökoja taganttõukamisel andis kohal, et minister, kes töötab vastu Ees- aktiivsel osalemisel suudame liikuda Eesti Post välja küüditamisteemalise ti rahva huvidele, tuleb tagandada. sinnapoole, et saaksime jätta Eesti postmargibloki, ümbriku ja kaardi. Seoses vajadusega rakendada kooli- oma lastele ja lastelastele just sellisena, Sellel on ära toodud andmed kõigi des isamaalist ja rahvuslikku kasvatust, nagu me seda tahaksime.

12 13 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIGI JUUBELISÜNDMUSED MEMENTO, veebruar 2008

LUULETUSI Eesti ajaloo tähtsündmusi See on kodu, kust tullakse

JAANUAR Tuhanded põlved on käinud me eel läbi ajaloo halli hämaruse 2.-6. jaanuar 1919 Toimusid Vabadussõja murdelahingud. pikas lõputus reas. Eesti Rahvavägi tõkestas Punaarmee pealetungi ja asus vasturünna- Meie noorus on Eesti noorus, kutele kaua igatsetud, vaevaga võidetud suur ja rõõmus aeg 3. jaanuar 1920 Jõustus Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud vaherahu, Veebruar – sel on pidulik kõla, millega lõppes Vabadussõda. sini-must-valgete lippude lagin värskes jõulises tuules. VEEBRUAR See on ringkäik, mis pole veel läbi, elu, mis iialgi otsa ei lõpe, mõte, mis iial ei kao. 2. veebruar 1920 Tartus kirjutati alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. See on kodu, kuhu jälle kord jõutakse. Bernard Kangro 24. veebruar 1918 Eesti Maapäeva volitusel täidesaatvaid funkt- sioone kandev Eestimaa Päästmise Komitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“, millega Eesti kuulutati tema Söerikastaja ajaloolistes ja etnilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Maha! Maha! Maha! APRILL rähk ja rämps ja vale aprill 1919 Toimusid Asutava Kogu valimised enda ümbert, enda eest ja enda seest! 23. aprill 1919 Estonia kontserdisaalis Tallinnas toimus Asutava Loobi! Loobi! Kogu avaistung. Asutava kogu deklaratsiooni järgi tugines Eesti Ära kätest küsi! iseseisvus 1918. a. manifestile, iseseisvuse õiguslikuks aluseks oli Kui vaid surnud praht ja puru rahva loomulik õigus enesemääramisele. Asutava Kogu põhitööks kaoks! Ole raas - kuid puhas jäi põhiseaduse väljatöötamine elav süsi tänase ja homse päeva jaoks!

Jaan Kross

12 13 MEMENTO, veebruar 2008 TEADAANDED

Näitus Vabadussõjast TOIMETAJA VEERG Kaitseliidu Peastaabis (Toompea 8) REIN PURJE võib vaadata meie tähtsamale aja- Memento Teataja loosündmusele – Eesti Vabadussõjale toimetaja – pühendatud näitust „Rindejoon”. Eksponeeritud on ligi 120, ena- muses seni vähe või üldse mitte aval- Kallis datud fotot koos selgitavate teksti- Memento rahvas! dega. Kõrvuti oma elu ajal ülipopu- laarse Vabadussõja-aegse sisekaitse ja Käes on rõõmus aeg, pühitseme – koos ja 3. diviisi ülema, Kaitseliidu esimese omaette, aga igal juhul koos kalli isamaaga ülema kindralmajor Ernst-Johannes – ja mitte lihtsalt ühte sündimise päeva, vaid Põdderiga on soomusrongide teene- läbi terve aasta hulka erinevaid tähtpäevi. kad ülemad Eduard Neps ja Oskar Kui meel mõne asja puhul vahel mõru kipub Luiga, aga ka soomusauto „Pisu- olema, siis tasuks meelde tuletada – meil on händ” meeskonnaliige Peeter Katus hästi läinud, sest meil on meie riik, on kõik ning 6. jalaväepolgu reamees Taavet need tähtsad päevad, mida sellegi lehe kalen- Poska. Viimane oli Eesti Sõjamuu- daariumis leida võime. Selgitusi annab näituse koostaja ja Alati tahame midagi parandada, samas on seumi (1919-1940) juhataja. kujundaja KL museoloog Tanel Lään. Pildid näitusel on suuremas for- aga palju sellist mis võiks ja peaks muutu- maadis ja pruun-valged; on koopia M. gilangenutega ja muul viisil hukku- matuks jääma. Alles oli, kui meile pakuti Maksolly õlimaalist „Need, kes vabas- nutega võib Vabadussõjas inimkao- skandinaaviapäraseid ristlipu variante. tasid isamaa”, aga ka Ed. Ole originaal- tuste arvuks Eestile pidada 6127 ini- Nüüd järsku ei sobi mõnele inimesele meie töö „Johan Pitka”. Näeme kuperjanov- mest. Võitlusväljal haavata saanute hümni sõnad või viis. Asemele pakutu on lasi 1919. a. maikuu lõpus külarahva arv küündis 12 000-ni. üpriski küsitav. keskel Petserimaal ja nende jõudmist Briti laevastiku eskaadri saabumi- Nüüd lehest endast: meile on korduvalt tul- Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid ne 12. detsembril 1918. a. kujunes nud väga huvitavat kaastööd, mis aga lehe Lõunarindel; saame ettekujutuse väe- Eesti Vabadussõjas üheks pöörde- formaati hästi pole sobinud. Küll võiks mäles- osade töökodadest, väliköökidest, punktiks, mis näitusel leiab samuti tusi raamatulaadsena välja anda. Oleks poodidest ja laskepesadest rindel, rel- kajastamist nagu ka Briti kõrgemate ju tore, kui Eesti Ema monumendi avamise vastuse varumisest ja remontimisest, mereväe-ohvitseride kirjad kindral ajaks saaksime ka kogumiku, mis on pühen- näeme Vabadussõja ajal formeeritud Johan Laidonerile. datud meie vapratele Eesti emadele. Samuti Eesti väeosade lipukavandeid. Vabadussõja-aegsetest esemetest paeluksid lugejaid leheküljed hilisemast ajast Vabadussõjas langenute mäles- saab näha vintpüssi täägiga, kaeviku- – nagu näiteks Enn Tarto vanglamälestused. tuseks on pühendatud pildigalerii; kilpi, välisabi korras saadud Inglise Loodame, et eelnimetatute üllitamine ei jää siin on nii Soomusrongide divisjoni suvist mundrikuube, Saksa ja Prant- pidama raha taha. Siin ongi õige koht tänu- suurtükiväe inspektor ltn Reinhold suse teraskiivreid, paguneid, käelinte sõnadeks meie esimesele annetajale – täname Sabolotnõi kui ka Vabadussõja jms. Väljas on veel valik Eesti väeosa- südamest pr Maie Põldu, kes toetas Memento mälestussambad, millest osa veel de lipukavandid. Teataja väljaandmist. taastamata. Lahinguväljadel langes Eesti kõige kuulsamat ordenit 2121 võitlejat, haavade, põrutuste – Vabadusristi – anti välja 3224, neist ning haiguste tagajärjel suri 2058 2076 Eesti kodanikele. Ordenist näeb sõjameest. Koos terroriohvrite, van- väljapanekut ka näitusekülastaja. UUS RAAMAT

Jaan Ellen. Ei halastust, ei armu. Okupandi salapäevikud. 2. raamat. 175 lk. Tallinn, 2007. Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Kohanemine ja vastu- Õnnitleme! panu. Eesti haritlaskond 1940-1987. Kirj. Argo. 995 lk. Tallinn, 2007. Leida Kiiver Mati Mandel. Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940- 22. 03 1928 1941. Eesti Ajaloomuuseum. 221 lk. Tallinn, 2007. Hiiumaa Alfred Käärmann. Surmavaenlase vastu. Eesti lõunapiiri metsavenna mälestusi. 245 lk. Võrumaa, 2007. Uno Säästla Võimas ja sünge Patarei. Mälestused Patarei vanglast 1924-1990. Eesti 30. 01. 1933 Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood. Koostaja Rutt Hinrikus. Alutaguse Kirj. Tänapäev. 303 lk. Tallinn, 2007. 14 15 MEMENTOLASTE ETTEVÕTMISI MEMENTO, veebruar 2008

Tööpataljonlaste ühendus Rägaveres Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures.

14. juuni leinapäeva mälestustseremoonia Valgas Säde pargis ”Kodust ilmajäetule” mälestusmärgi juures. Pärjaga Vambola Paap.

Märtsiküüditamise mälestamine Keeni raudteejaamas Rakvere mementolased jõululauas 2007. aasta lõpus. Valgamaal.

Eesti Memento Liit soovib kõigile ilusat jätkuvat vabariigi juubeliaastat!

14 15 MEMENTO, veebruar 2008

EESTI MEMENTO LIIDU TEATAJA. Tatari 56, Tallinn 10134, toimetaja Rein Purje tel 641 1200, 672 5769, e-post: [email protected] Küljendus OÜ Saarakiri