DOCSLIB.ORG

Austame Eesti Vabariigi Suurmehi Suurtel Ajalootähtpäevadel Oleme Kui Aerutajad – Liigume Tulevikku Selg Ees, Silmad Vaatamas Läbitud Teed

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Austame Eesti Vabariigi Suurmehi Suurtel Ajalootähtpäevadel Oleme Kui Aerutajad – Liigume Tulevikku Selg Ees, Silmad Vaatamas Läbitud Teed N R . 7 ( 9 1 ) VEEBRUAR 2008 Austame Eesti Vabariigi suurmehi Suurtel ajalootähtpäevadel oleme kui aerutajad – liigume tulevikku selg ees, silmad vaatamas läbitud teed. Eesti riik oma üheksa aasta- kümnega turjal ei kuulu mitte noo- remate, vaid pigem eakamate kilda. Oma riigi vanust pole meil tõesti põhjust häbeneda. Iseküsimus aga on: kui hästi me oma minevikku mäletame. Brittidel on kombeks kanda igal aastal nädalapäevad enne 11. novemb- rit rinnas stiliseeritud mooniõit. Nen- de ohvriterohke I ilmasõda lõppes 11. novembril 1918. Just samal päeval tuli põranda alt välja Eesti ajutine valitsus ja asus Tallinna Raekoja platsilt kogu maad valitsema. Meie Vabadussõda oli ukse ees. Tänavu kutsus Kindral Johan Laido- neri Selts kaasmaalasi kandma igal aas- tal 3. jaanuaril rinnas sinimustvalgeid värve. Loodame, et nii ka sünnib, et Trivimi Velliste ja Fredi Lepp Jaan Poska haual. 1. veebruar 2008. meie mälu pole inglaste omast kehvem. Lipuvalves Laidoneri Seltsi noored. B. Mäemetsa foto Loodame, et mitte ainult 24. veebrua- ril, vaid ka 3.jaanuaril, 2.veebruaril, tele, pääses ainult üle noatera. Ja ome- 23.juunil ja mõnel teiselgi päeval tul- ti särab see nüüd nii nagu Jaan Poska lakse rahvusvärvid rinnas peagi kerkiva paremail päevil – olgu Tallinna linna- Vabadussõja võidusamba juurde. peana või vastsündinud Eesti Vabariigi Eestlane on praktiline inimene. esimese välisministrina. Vahel püüab ta ka pühadust siduda Tartu rahulepingu aastapäeval, kasulikkusega. Nii rajati Paidesse Va- pärast lillede asetamist Jaan Poska Jaan Poska pidas Tartus rahukõnelusi. badussõja mälestusmärgiks rahvamaja, hauale Siselinna kalmistul, avati Poska Poska pidas läbirääkimiste kulgedes Keilasse aga koolimaja. Seda enam on majas eraldi ka riigimehe muuseum, nõu valitsusjuhiga ning vajas tema jul- mõistlik hoida ja säilitada neid paiku mis moodustab küll hoonest üsna väi- gustust ja heakskiitu enne, kui otsus- ja hooneid, mis on seotud meie ajaloo kese osa, ent on ikkagi oluline samm tati hakata pitsatilakki kuumutama. suursündmuste ja suurmeeste eluga. meie rahvusliku mälu põlistamisel. Nõnda on Jaan Tõnisson kahtlemata Siin on meil nii häid kui ka halbu Kogu Jaan Poska taastatud kodu on Tartu rahulepingu kaasautor ja pat- näiteid. On lootusetust olukorrast mälestusmärk nii Eesti Vabadussõjale roon. Poliitiku ja riigimehena on Jaan pääsemist ja uute lootuste tärkamist. kui ka Eesti Vabariigile üldse. Seda Tõnisson Eesti üks suuremaid. Tänavu 24. jaanuaril avati Kadriorus tuleb teadvustada ja hoonet hoida Ka Jaan Tõnissoni kodu Tartus (A. (Poska t 8) suure pidulikkusega meie kui silmatera ning kasutada majas Haava 7) on suure ajaloo tunnistaja. riigi sünnitunnistuse väljakirjutaja taastunud aurat meie riigi ja pealinna Tahvel majaseinal kinnitab, et riigi- Jaan Poska uuele elule äratatud kodu. hüvanguks. mees elas seal 1902. aastast kuni oma Maja, mis oli üle aastakümne täiesti Tartlane Jaan Tõnisson oli Tallin- vahistamiseni NKVD poolt 13.det- hüljatud, valla vandaalidele ja süütaja- nas peaminister ajal, mil tallinlane sembril 1940. 1 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 algus lk 1 Maja on ajaloomälestisena riigi kaitse all – see on muinsus. Ent us- kumatu paradoksina on ka Tõnissoni maja tabanud Poska maja varasem saatus – see on samuti seisnud aastaid tühi, viimastel kuudel koguni mitme purustatud aknaga. Pärast häirekella löömist linnava- litsuses ja Vabariigi Valitsuses jõudis mure omanikuni – Jaan Tõnissoni 96- aastase poja Heldurini, kes teatavasti on üks rikkamaid eestlasi maailmas. Hiljuti löödi aknad ja uksed õnneks plekktahvlitega kinni, et juhuslik mööduja sisse ei roniks. Nüüd ootab maja oma tundi: kas Jaan Tõnissoni Jaan Poska sugulased Kadriorus Jaan Poska majas. Foto: B. Mäemets legendaarsele kodule on saatuse poolt kingitud tõusta meie silme ette uues kooli, Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis- – ükskõik millisel viisil? hiilguses, nagu see sündis tema võitlus- se – erakordselt silmatorkava plejaadi Loodetavasti on Eesti oma 100. kaaslase koduga Kadriorus? Kas Tartu riigi rajajaid koolitanud haridustemplis- sünnipäeval tänasest tunduvalt tu- linnal jätkub jõudu, nii nagu jõudu se. Tulevase riigipea isa ehitatud maja gevam, vaimsem ja väärikam. Et nii jätkus Tallinnal? Isegi siis, kui omandi- on aastakümnete eest küll mõnevõrra läheks, peaksime igaüks endalt aeg- suhted on erinevad. ümber ehitatud, ent siiski säilitanud aja- ajalt küsima: ”Mida saan mina Eesti Aga riigi suure sünnipäeva eel köi- loolise hõngu. Majas on elanud ka Kons- jaoks teha?” Tähtis ei ole mitte niivõrd dab meie pilku veel kolmaski ülioluline tantin Pätsi nimekad vennad. Hoone on see, mida Eestil on meile pakkuda, hoone – Pätside kodu Pärnu Raekülas õnneks rahuldavas olukorras. Kas mitte vaid hoopis see, mida meie suudame (Riia mnt 273). See on hoone, kust see maja ei võiks kujuneda Eesti Vaba- Eestile anda. noor Konstantin läks igal hommikul riigi ühe peamise rajaja mälestusmärgiks Trivimi Velliste Ajalookonverents “Alasi ja haamri vahel” 30. novembril 2007 toimus Toompeal Teaduste Akadeemia hoones Eesti Va- bariigi 90. aastapäevale pühendatud ajalookonverents “Alasi ja haamri va- hel” ning samanimelise Konstantin Pätsi elu ja tegevust käsitlevate artikli- te ja mälestuste kogumiku esitlus, mil- le korraldasid Konstantin Pätsi muu- seum ja Tallinna Teadlaste Maja. Konverentsi juhatas sisse MTÜ Kons- tantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste, kes oma sõnavõtus “Tule ja jää vahel” rääkis Konstantin Pätsist kui era- kordsest riigimehest ning tutvustas uut raamatut ja selle saamislugu. Järgnes Vahur Made ettekanne “Naabrite negatiivne kuvand Eesti Trivimi Velliste annab kogumiku üle presidendi pojapojale Matti Pätsile. Foto: S. Arro välispoliitikas 1920.-1930. aastail”, “Sõjaoht ja Eesti kaitseväe valmisoleks ga küsitavusi nii tolle kirja avalikuks analüüs muutuvatest suundumustest sõjaks 1939. aastal” rohkesti arvand- tuleku kui sellega seotud isikute juures ja diplomaatilistest suhetest. meid Eesti sõjaväe koosseisu ja lahing- ning kirjas endas peituvaid sisulisi ja Jaak Valge käsitles oma ettekandes varustuse kohta võrdlevalt naabrite keelelisi vasturääkivusi, mis kokku- Konstantin Pätsi rolli Eesti iseseisvuse omadega. Kuulajaid huvitas küsimus, võttes annavad alust väita, et tegemist kaotuses ning tuli järeldusele, et tea- kaua oleks Eesti väed puhkenud sõja on võltsinguga. Juttu oli ka sellest, kel- daolevad dokumendid ei tõesta tema korral vastu pidada suutnud. lele taoline võltsing kasulik võis olla. väidetud reeturlust või seda, et ta oleks Küllo Arjakas tõi oma ettekandes Konverentsi ettekanded on kavas olnud ära ostetud. “47 ohvitseri kiri Konstantin Pätsile trükis avaldada, loodetavasti juba Urmas Salo esitas oma ettekandes 1940. aasta mais – võltsing” välja hul- käesoleva aasta suveks. 2 3 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 Iseseisvusmanifesti sünnist MARGUS LÄÄNE mitte enamlaste kätte ei satuks. Rah- leida. Saadeti ühele ja teisele mitte- Riigiarhiiv vaste üheõigusluse põhimõtted, mis enamlikule ladujale, kelle aadressid manifesti aluseks seadsin, olid ilma- teada olid, koju järele. Need ütelnud Iseseisvusmanifest on üks olulise- sõja ja revolutsiooni kestes kujunenud : “Tuleks tööle küll, aga vabatahtlikult maid dokumente Eesti riigi sünni- minu ja minu poliitiliste sõprade kind- ei julge. Saatke järele püssimehed ja loos. Kasutades julgelt soodsat laks veendumuseks, sest ainult sellel võtke ka trükikoda sõjalise valve alla, hetke, avaldas Eesti Päästekomitee alusel on võimalik rahvaste rahulik siis tuleme. Muidu võivad seltsimehed manifesti trükitult ja korraldas et- koostöö ja väikerahvaste iseseisvus. pärast meid äraandjateks lugeda.” telugemisi. Need seisukohad võttis niihästi ma- Leitigi kaks kaitseliitlast-püssi- Manifesti sünniloost on kirjutanud nifesti komisjon kui ka Vanematekogu meest, kes ladujad kodust välja tõid, manifesti autor Juhan Kukk ajakirjas oma lendkoosolekutel ilma vaielusteta ning asuti siis manifesti ladumisele ja “Kaitse kodu” (3/1928) järgmist : omaks ja manifesti tekst oli sellega trükkimisele. Kuna miskipärast suuri “J. Jaaksonile, F. Petersonile ja mi- valmis. See oli umbes jaanuarikuu masinaid käima ei saadud, tuli trükki- nule tehti ülesandeks iseseisvuse kuu- keskpaigas. Tekstist valmistati mõned da käsipressil ja pressi väntamisel olid lutamise manifest kokku seada. Pärast ärakirjad, mis trükkimiseks ja välja- peale trükitööliste ning valvemeeste lühikest omavahelist mõtetevahetust kuulutamiseks olid määratud, kuna kordamööda kõik ametis, kes manifes- võtsin enda peale esialgse teksti kok- algeksemplari võttis oma kätte hoiule ti valmistamist trükikotta vaatama tu- kuseadmise. pärastine põllutöömin. sekretär Karl lid. … isegi Päästekomitee liige Konik Manifesti tekst valmines järk- Tiitso. pandi tööle. järgult. Ei võinud ju põrandaalusena Musta vahariide sisse pakitult tõi Kella 3-4 paiku olid esimesed mani- kunagi pikemaks ajaks rahulikult töö Tiitso 24. veebruari hommikul mani- festi eksemplarid juba trükitud ja algas juurde jääda. Üksikuid lauseid tuli festi algteksti peidukohast välja, kus tema “väljakuulutamine”.” mitu korda ümber redigeerida ja üksi- tema enamlaste poolt mahajäetud Kahjuks ei ole manifesti algtekste kuid osi ümber kirjutada. Teksti kirju- “Päevalehe” trükikojas trükki läks. enam alles või on teadmata kohas. 24. tasin lahtistele kaustikulehtedele, mil- Kui 24. veebruari hommikul … veebruari 1928 “Päevalehes” avaldati lest iga lehte isekohas hoidsin, et uute “Päevalehe” trükikotta läksime, oli üksüks mustanditest,mustanditest, millemille
Load more

Recommended publications
  • Imperiology and Religion.Indd
    10 FROM NATIONAL TERRITORIAL AUTONOMY TO INDEPENDENCE OF ESTONIA: THE WAR AND REVOLUTION 1 IN THE BALTIC REGION, 1914-1917 TIIT ROSENBERG INTRODUCTION Although the interactions between imperial management and nation-building, on which this part of the collection focuses, can be un- derstood from century-long perspectives, one should not ignore the fact that the Russian Empire fell apart not as a consequence of chronological contradictions between imperial and national principles, but rather in a peculiar conjuncture of events caused by World War I and the subse- quent revolutions.2 How were these long-term and conjuncture factors combined to affect Estonians’ quest for autonomy and independence? This chapter is devoted to this very question. From the beginning of the twentieth century, the three major politi- cal actors in the Baltic region, that is, the Baltic German elite, Estonian and Latvian nationals, and the Russian imperial authorities were involved in two serious problems of the region—the agrarian issue and regional self-government. In comparison with the agrarian question, to which policy-makers and intellectuals both in the imperial metropolis and the Baltic region began to pay attention as early as the 1840s, the question of regional self-government was relatively new for contemporaries, and 1 This article has been supported by the Estonian Science Foundation grant No 5710. 2 This point has been stressed by Andreas Kappeler, Russland als Vielvölkerreich: Entstehung, Geschichte, Zerfall (München, 1992), pp. 267-299; Ronald Grigor Suny, The Revenge of the Past. Nationalism, Revolution, and the Collapse of the Soviet Union, (Stanford, 1993), pp.
    [Show full text]
  • Vera Poska-Grünthali Akadeemiline Karjäär Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas
    Vera Poska-Grünthali akadeemiline karjäär Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas MERIKE RISTIKIVI Sissejuhatus Vera Poska-Grünthal (1898–1986) on jätnud jälje Eesti ajalukku õige mitmel viisil: teda tuntakse eelkõige innuka naisliikumise aktivisti ning naiste ja laste õigustega tegelevate organisatsioonide asutaja- na. Samuti on tal silmapaistev panus Eesti õigusajaloos advokaa- dina esimese iseseisvusaja tsiviilseadustiku eelnõu perekonnaõigust käsitleva osa ettevalmistamisel. Käesolev artikkel peatub Vera Pos- ka-Grünthali teadustegevusel ja tööl esimese naislektorina Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Vera Poska-Grünthali juuraõpingute aeg peegeldab hästi 20. sa- jandi alguses aset leidnud muudatusi: tsaariajal gümnaasiumi lõpe- tanuna suundus ta esmalt õppima Peterburisse, sest toonases Tartu ülikoolis said naised õppida ainult vabakuulajatena.1 Kui iseseisvu- nud Eestis alustas 1920. aastal tööd õigusteaduskond, astus Vera 1 Naiste ülikoolis õppimise ja haridusvõimaluste kohta enne 1918 lähemalt vt: Lea Leppik, „Naiste haridusvõimalustest Vene impeeriumis enne 1905. aastat“, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXV (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006), 34–52; Sirje Tamul, koost, Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999); Heide W. Whelan, „The Debate on Women’s Education in the Baltic Provinces, 1850 to 1905“, Gert von Pistohlkors, Andris Plakans, Paul Kaegbein, koost, Population Shifts and Social Change in Russia’s Baltic Provinces (Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, 1995). 134 Tartu
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • The Commandant's Introduction
    The Commandants Introduction By Michael H. Clemmesen his issue of the Baltic Defence Re- It seems now to have been generally members seem to have realised this fact. view marks a change in the editorial recognized that the Alliance has to be To succeed, the transformation must line that is symbolised by the changed reformed thoroughly to remain relevant take the alliance forward and change it cover. The adjustment is not only caused to the leading member state. The U.S.A., from being a reactive self-defensive alli- by the fact that the three Baltic states have involved as she is in the drawn-out War ance. The outlined new NATO is a po- succeeded in being invited to NATO as Against Terror that was forced upon her litically much more demanding, divisive, well as to the EU and now have to adapt by the 11 September 2001 attacks, is not and risky framework for military co-op- to the new situation. It is also based on impressed by the contribution from most eration. Its missions will include opera- the realisation that the two organisations of the European allies. Only a small tions of coercion like the one against will change their character when the inte- progress has been made in the Yugoslavia with regard to Kosovo as well gration of the new members takes place. enhancement of the force structures of as pre-emptive Out-of-NATO area crisis The implementation of the new editorial the European members since the 1999 response operations military activism line will only come gradually.
    [Show full text]
  • Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013
    Michael H. Clemmesen Version 6.10.2013 1 Prologue: The British 1918 path towards some help to Balts. Initial remarks to the intervention and its hesitant and half-hearted character. It mirrored the situation of governments involved in the limited interventions during the last In the conference paper “The 1918-20 International Intervention in the Baltic twenty years. Region. Revisited through the Prism of Recent Experience” published in Baltic Security and Defence Review 2:2011, I outlined a research and book project. The This intervention against Bolshevik Russia and German ambitions would never Entente intervention in the Baltic Provinces and Lithuania from late 1918 to early have been reality without the British decision to send the navy to the Baltic 1920 would be seen through the prism of the Post-Cold War Western experience Provinces. The U.S. would later play its strangely partly independent role, and the with limited interventions, from Croatia and Bosnia to Libya, motivated by the operation would not have ended as it did without a clear a convincing French wish to build peace, reduce suffering and promote just and effective effort. However, the hesitant first step originated in London. government. This first part about the background, discourse and experience of the first four months of Britain’s effort has been prepared to be read as an independent contribution. However, it is also an early version of the first chapters of the book.1 It is important to note – especially for Baltic readers – that the book is not meant to give a balanced description of what we now know happened.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Estonian Military Diplomacy During the War of Independence
    Estonian military diplomacy during the War of Independence Karsten Brüggemann Professor of General and Estonian History at Uni- versity of Tallinn Talk given in Tallinn on 24 October 2008 at the conference “For Estonia. 90 years of foreign policy and diplomacy” Celebrating historical anniversaries always puts the historian in an odd situation. On the one hand, he of course shares the feeling of taking part in society looking back into the past, and he likes the attention that is paid to his profession in times of those anniversaries. On the other hand, as a professional he must be aware of the simple fact that it’s society that obviously is in need of this sort of orientation with the past. A historical event, however, cannot be seen as isolated, like a human being whose birthday we usually celebrate in the same manner. Historical events are not simply ‘born’, they do not die. They don’t actually have birthdays. Still, the ‘great tales’ of the 20th century often use the semantic power of such metaphors, like for instance in Eduard Laaman’s classic Eesti iseseisvuse sünd (1936/1964). From an anthropologic point of view, it’s obvious why we like to look at a state or a nation as a living organism, a vision that in times of real danger may be exploited symbolically in order to construct unanimity among a given group of people. According to the laws of nature, however, everything that was born sooner or later will die. But I guess that’s not why we’re here..
    [Show full text]
  • Walk in the City Centre Walk in the City Centre Museums
    WALK IN THE CITY CENTRE WALK IN THE CITY CENTRE MUSEUMS 1 Town Hall Square 25 Monument to 1 Estonian NaƟonal Museum. J. K. S. Morgenstern J. Kuperjanovi 9, Wed–Sun 11 a.m.–6 p.m. 2 Town Hall 26 Monument to K. E. von Baer 3 Pirogov Square 2 Tartu City Museum. Narva mnt 23, Tue–Sun 11 a.m.-6 p.m. 27 Monument to Gustav II Adolf 4 Sculpture “Father and Son” 3 KGB Cells. Riia 15b, Tue–Sat 11 a.m.–4 p.m. 28 Main Building of the 5 Barclay Square and University of Tartu Monument to Barclay de Tolly 4 Tartu Toy Museum. Lutsu 8, Wed–Sun11 a.m.–6 p.m. 29 Monument to Jaan Tõnisson 6 Statue of Two Wildes 5 Museum of the 19th-Century CiƟzen of Tartu. Jaani 16, 30 Tampere House 7 Vanemuine Theatre April-September Wed–Sat 11 a.m.–5 p.m., Sun 11 a.m. –3 p.m. 31 St. John’s Church October-March 10 a.m.–3 p.m. 8 Monument to Eduard Tubin 32 St. Anthony’s Court 9 Monument to Karl Menning 6 Tartu Art Museum (Kivisilla Art Gallery). 33 Uppsala House Raekoja plats 18, Wed-Sun 11 a.m.–6 p.m. 10 Remembrance area of the Tartu Peace 34 Botanical Gardens 7 Estonian Literary Museum. 11 Fountain dedicated to 35 Ruins of the Town Wall Vanemuise 42, Mon–Fri 9 a.m.–5 p.m. Professor Lotman 36 Freedom Bridge 8 University of Tartu Natural History Museum. 12 Library of the 37 Barge yard Vanemuise 46, Wed–Sun 10 a.m.–4 p.m.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse Instituut Õiguse Ajaloo Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Õiguse ajaloo õppetool Janeli Mänd Vera Poska-Grünthal – Eesti esimesi naisjuriste Uurimistöö I Juhendaja PhD Merike Ristikivi Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1. Vera Poska-Grünthali elu ja ühiskondlik tegevus ................................................................. 5 1.1. Elulugu .......................................................................................................................... 5 1.2. Ühiskondlik tegevus ...................................................................................................... 7 1.3. Vera Poska-Grünthal kirjaniku ja toimetajana ............................................................ 10 2. Vera Poska-Grünthal juristi ja õigusteadlasena …............................................................... 12 2.1. Töö tegevjuristina ….................................................................................................... 12 2.1.1. Tallinna linna õigusteadlikus büroos …............................................................... 12 2.1.2. Perekonnaõiguse eelnõu koostamine .................................................................. 13 2.1.3. Rahvusvahelise naisjuristide ühingu asutamine .................................................. 16 2.2. Teadustöö .................................................................................................................... 17 2.2.1.
    [Show full text]
  • Lisainformatsioon
    Tartu Mart Reiniku Kool ÜKS KILOMEETER ISESEISVUMISE EELDUSI Uurimustöö Autorid: Iris Kreinin, 8.a Lisete Nukk, 8.d Juhendaja: Karolina Antons Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Tartu Mart Reinku Kool ...................................................................................................... 6 1.1 Rahvusliku ärkamisaja tegelased Johann Voldmar Jannsen ja Lydia Koidula ........... 9 1.2 Esimene üldlaulupidu ................................................................................................ 11 1.3 Laulu- ja mänguselts Vanemuine ja Eesti kutselise teatri sünd ................................. 12 1.4 Friedrich Reinhold Kreutzwald ................................................................................. 13 1.5 Toomemäe monumendid ja Kuradisild ..................................................................... 16 1.6 Jakob Hurt, Eesti Rahva Muuseum ja Kirjandusmuuseum ....................................... 18 1.7 Miina Härma Gümnaasium ehk Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool ehk esimene eestikeelne keskkool ............................................................................................... 20 1.8 Tartu Ülikool ............................................................................................................. 22 1.9 Eesti Üliõpilaste Selts ehk eestlaste esimene oma üliõpilasorganisatsioon .............. 26 1.10 Eesti lipu sünd ja selle valmistamine
    [Show full text]
  • Searching for Morrison, Finding Morison
    Searching for Morrison, Finding Morison Samuel Eliot Morison (center) with his colleagues Walter Pettitt (left) and Stuart Montgomery (right) at the Paris Peace Conference in 1919 (Photo courtesy of Cameron Beck) Estonia Thanks – the Estonian Government's official list of everyone who has won state awards – includes a curious entry that reads: “Morrison, reporter on the Estonian question at the Paris Peace Conference.” This short entry is all the more curious as this “Morrison” received one of Estonia's highest honors: the Cross of Liberty. Morrison is listed as one of the eight U.S. diplomats who earned the highest award from the Estonian Government for their contributions during the Estonian War of Independence (1918-1920) or for their help with the development of the new Estonia state. Thirty-five U.S. Army officers also received the Cross of Liberty for their military services. Wondering who this mysterious Morrison might be, we set off in search of a first name and some biographical information. And just in the same way that Estonia played a key role in the early careers of other notable Americans such as George F. Kennan, Charles E. Bohlen, Loy W. Henderson, and Virginia Hall, we discovered that the “reporter on the Estonian question at the Paris Peace Conference” was no random Morrison. In fact, he was not a Morrison at all but a Morison (with just one r) and his first and middle names were Samuel Eliot. This Samuel Eliot Morison was the U.S. Government's first advocate for Estonian independence, successfully arguing for food aid and other forms of humanitarian assistance to the nascent Estonian republic starting in February 1919.
    [Show full text]