N R . 7 ( 9 1 ) VEEBRUAR 2008 Austame Eesti Vabariigi suurmehi Suurtel ajalootähtpäevadel oleme kui aerutajad – liigume tulevikku selg ees, silmad vaatamas läbitud teed. Eesti riik oma üheksa aasta- kümnega turjal ei kuulu mitte noo- remate, vaid pigem eakamate kilda. Oma riigi vanust pole meil tõesti põhjust häbeneda. Iseküsimus aga on: kui hästi me oma minevikku mäletame. Brittidel on kombeks kanda igal aastal nädalapäevad enne 11. novemb- rit rinnas stiliseeritud mooniõit. Nen- de ohvriterohke I ilmasõda lõppes 11. novembril 1918. Just samal päeval tuli põranda alt välja Eesti ajutine valitsus ja asus Tallinna Raekoja platsilt kogu maad valitsema. Meie Vabadussõda oli ukse ees. Tänavu kutsus Kindral Johan Laido- neri Selts kaasmaalasi kandma igal aas- tal 3. jaanuaril rinnas sinimustvalgeid värve. Loodame, et nii ka sünnib, et Trivimi Velliste ja Fredi Lepp Jaan Poska haual. 1. veebruar 2008. meie mälu pole inglaste omast kehvem. Lipuvalves Laidoneri Seltsi noored. B. Mäemetsa foto Loodame, et mitte ainult 24. veebrua- ril, vaid ka 3.jaanuaril, 2.veebruaril, tele, pääses ainult üle noatera. Ja ome- 23.juunil ja mõnel teiselgi päeval tul- ti särab see nüüd nii nagu Jaan Poska lakse rahvusvärvid rinnas peagi kerkiva paremail päevil – olgu Tallinna linna- Vabadussõja võidusamba juurde. peana või vastsündinud Eesti Vabariigi Eestlane on praktiline inimene. esimese välisministrina. Vahel püüab ta ka pühadust siduda Tartu rahulepingu aastapäeval, kasulikkusega. Nii rajati Paidesse Va- pärast lillede asetamist Jaan Poska Jaan Poska pidas Tartus rahukõnelusi. badussõja mälestusmärgiks rahvamaja, hauale Siselinna kalmistul, avati Poska Poska pidas läbirääkimiste kulgedes Keilasse aga koolimaja. Seda enam on majas eraldi ka riigimehe muuseum, nõu valitsusjuhiga ning vajas tema jul- mõistlik hoida ja säilitada neid paiku mis moodustab küll hoonest üsna väi- gustust ja heakskiitu enne, kui otsus- ja hooneid, mis on seotud meie ajaloo kese osa, ent on ikkagi oluline samm tati hakata pitsatilakki kuumutama. suursündmuste ja suurmeeste eluga. meie rahvusliku mälu põlistamisel. Nõnda on Jaan Tõnisson kahtlemata Siin on meil nii häid kui ka halbu Kogu Jaan Poska taastatud kodu on Tartu rahulepingu kaasautor ja pat- näiteid. On lootusetust olukorrast mälestusmärk nii Eesti Vabadussõjale roon. Poliitiku ja riigimehena on Jaan pääsemist ja uute lootuste tärkamist. kui ka Eesti Vabariigile üldse. Seda Tõnisson Eesti üks suuremaid. Tänavu 24. jaanuaril avati Kadriorus tuleb teadvustada ja hoonet hoida Ka Jaan Tõnissoni kodu Tartus (A. (Poska t 8) suure pidulikkusega meie kui silmatera ning kasutada majas Haava 7) on suure ajaloo tunnistaja. riigi sünnitunnistuse väljakirjutaja taastunud aurat meie riigi ja pealinna Tahvel majaseinal kinnitab, et riigi- Jaan Poska uuele elule äratatud kodu. hüvanguks. mees elas seal 1902. aastast kuni oma Maja, mis oli üle aastakümne täiesti Tartlane Jaan Tõnisson oli Tallin- vahistamiseni NKVD poolt 13.det- hüljatud, valla vandaalidele ja süütaja- nas peaminister ajal, mil tallinlane sembril 1940. 1 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 algus lk 1 Maja on ajaloomälestisena riigi kaitse all – see on muinsus. Ent us- kumatu paradoksina on ka Tõnissoni maja tabanud Poska maja varasem saatus – see on samuti seisnud aastaid tühi, viimastel kuudel koguni mitme purustatud aknaga. Pärast häirekella löömist linnava- litsuses ja Vabariigi Valitsuses jõudis mure omanikuni – Jaan Tõnissoni 96- aastase poja Heldurini, kes teatavasti on üks rikkamaid eestlasi maailmas. Hiljuti löödi aknad ja uksed õnneks plekktahvlitega kinni, et juhuslik mööduja sisse ei roniks. Nüüd ootab maja oma tundi: kas Jaan Tõnissoni Jaan Poska sugulased Kadriorus Jaan Poska majas. Foto: B. Mäemets legendaarsele kodule on saatuse poolt kingitud tõusta meie silme ette uues kooli, Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis- – ükskõik millisel viisil? hiilguses, nagu see sündis tema võitlus- se – erakordselt silmatorkava plejaadi Loodetavasti on Eesti oma 100. kaaslase koduga Kadriorus? Kas Tartu riigi rajajaid koolitanud haridustemplis- sünnipäeval tänasest tunduvalt tu- linnal jätkub jõudu, nii nagu jõudu se. Tulevase riigipea isa ehitatud maja gevam, vaimsem ja väärikam. Et nii jätkus Tallinnal? Isegi siis, kui omandi- on aastakümnete eest küll mõnevõrra läheks, peaksime igaüks endalt aeg- suhted on erinevad. ümber ehitatud, ent siiski säilitanud aja- ajalt küsima: ”Mida saan mina Eesti Aga riigi suure sünnipäeva eel köi- loolise hõngu. Majas on elanud ka Kons- jaoks teha?” Tähtis ei ole mitte niivõrd dab meie pilku veel kolmaski ülioluline tantin Pätsi nimekad vennad. Hoone on see, mida Eestil on meile pakkuda, hoone – Pätside kodu Pärnu Raekülas õnneks rahuldavas olukorras. Kas mitte vaid hoopis see, mida meie suudame (Riia mnt 273). See on hoone, kust see maja ei võiks kujuneda Eesti Vaba- Eestile anda. noor Konstantin läks igal hommikul riigi ühe peamise rajaja mälestusmärgiks Trivimi Velliste Ajalookonverents “Alasi ja haamri vahel” 30. novembril 2007 toimus Toompeal Teaduste Akadeemia hoones Eesti Va- bariigi 90. aastapäevale pühendatud ajalookonverents “Alasi ja haamri va- hel” ning samanimelise Konstantin Pätsi elu ja tegevust käsitlevate artikli- te ja mälestuste kogumiku esitlus, mil- le korraldasid Konstantin Pätsi muu- seum ja Tallinna Teadlaste Maja. Konverentsi juhatas sisse MTÜ Kons- tantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste, kes oma sõnavõtus “Tule ja jää vahel” rääkis Konstantin Pätsist kui era- kordsest riigimehest ning tutvustas uut raamatut ja selle saamislugu. Järgnes Vahur Made ettekanne “Naabrite negatiivne kuvand Eesti Trivimi Velliste annab kogumiku üle presidendi pojapojale Matti Pätsile. Foto: S. Arro välispoliitikas 1920.-1930. aastail”, “Sõjaoht ja Eesti kaitseväe valmisoleks ga küsitavusi nii tolle kirja avalikuks analüüs muutuvatest suundumustest sõjaks 1939. aastal” rohkesti arvand- tuleku kui sellega seotud isikute juures ja diplomaatilistest suhetest. meid Eesti sõjaväe koosseisu ja lahing- ning kirjas endas peituvaid sisulisi ja Jaak Valge käsitles oma ettekandes varustuse kohta võrdlevalt naabrite keelelisi vasturääkivusi, mis kokku- Konstantin Pätsi rolli Eesti iseseisvuse omadega. Kuulajaid huvitas küsimus, võttes annavad alust väita, et tegemist kaotuses ning tuli järeldusele, et tea- kaua oleks Eesti väed puhkenud sõja on võltsinguga. Juttu oli ka sellest, kel- daolevad dokumendid ei tõesta tema korral vastu pidada suutnud. lele taoline võltsing kasulik võis olla. väidetud reeturlust või seda, et ta oleks Küllo Arjakas tõi oma ettekandes Konverentsi ettekanded on kavas olnud ära ostetud. “47 ohvitseri kiri Konstantin Pätsile trükis avaldada, loodetavasti juba Urmas Salo esitas oma ettekandes 1940. aasta mais – võltsing” välja hul- käesoleva aasta suveks. 2 3 MEMENTO, veebruar 2008 EESTI VABARIIK 90 MEMENTO, veebruar 2008 Iseseisvusmanifesti sünnist MARGUS LÄÄNE mitte enamlaste kätte ei satuks. Rah- leida. Saadeti ühele ja teisele mitte- Riigiarhiiv vaste üheõigusluse põhimõtted, mis enamlikule ladujale, kelle aadressid manifesti aluseks seadsin, olid ilma- teada olid, koju järele. Need ütelnud Iseseisvusmanifest on üks olulise- sõja ja revolutsiooni kestes kujunenud : “Tuleks tööle küll, aga vabatahtlikult maid dokumente Eesti riigi sünni- minu ja minu poliitiliste sõprade kind- ei julge. Saatke järele püssimehed ja loos. Kasutades julgelt soodsat laks veendumuseks, sest ainult sellel võtke ka trükikoda sõjalise valve alla, hetke, avaldas Eesti Päästekomitee alusel on võimalik rahvaste rahulik siis tuleme. Muidu võivad seltsimehed manifesti trükitult ja korraldas et- koostöö ja väikerahvaste iseseisvus. pärast meid äraandjateks lugeda.” telugemisi. Need seisukohad võttis niihästi ma- Leitigi kaks kaitseliitlast-püssi- Manifesti sünniloost on kirjutanud nifesti komisjon kui ka Vanematekogu meest, kes ladujad kodust välja tõid, manifesti autor Juhan Kukk ajakirjas oma lendkoosolekutel ilma vaielusteta ning asuti siis manifesti ladumisele ja “Kaitse kodu” (3/1928) järgmist : omaks ja manifesti tekst oli sellega trükkimisele. Kuna miskipärast suuri “J. Jaaksonile, F. Petersonile ja mi- valmis. See oli umbes jaanuarikuu masinaid käima ei saadud, tuli trükki- nule tehti ülesandeks iseseisvuse kuu- keskpaigas. Tekstist valmistati mõned da käsipressil ja pressi väntamisel olid lutamise manifest kokku seada. Pärast ärakirjad, mis trükkimiseks ja välja- peale trükitööliste ning valvemeeste lühikest omavahelist mõtetevahetust kuulutamiseks olid määratud, kuna kordamööda kõik ametis, kes manifes- võtsin enda peale esialgse teksti kok- algeksemplari võttis oma kätte hoiule ti valmistamist trükikotta vaatama tu- kuseadmise. pärastine põllutöömin. sekretär Karl lid. … isegi Päästekomitee liige Konik Manifesti tekst valmines järk- Tiitso. pandi tööle. järgult. Ei võinud ju põrandaalusena Musta vahariide sisse pakitult tõi Kella 3-4 paiku olid esimesed mani- kunagi pikemaks ajaks rahulikult töö Tiitso 24. veebruari hommikul mani- festi eksemplarid juba trükitud ja algas juurde jääda. Üksikuid lauseid tuli festi algteksti peidukohast välja, kus tema “väljakuulutamine”.” mitu korda ümber redigeerida ja üksi- tema enamlaste poolt mahajäetud Kahjuks ei ole manifesti algtekste kuid osi ümber kirjutada. Teksti kirju- “Päevalehe” trükikojas trükki läks. enam alles või on teadmata kohas. 24. tasin lahtistele kaustikulehtedele, mil- Kui 24. veebruari hommikul … veebruari 1928 “Päevalehes” avaldati lest iga lehte isekohas hoidsin, et uute “Päevalehe” trükikotta läksime, oli üksüks mustanditest,mustanditest, millemille