DOCSLIB.ORG

IV Lohusuu, JAH1000327 (Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
IV Lohusuu, JAH1000327 (Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 12- IV Lohusuu, JAH1000327 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Ida -Viru Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80050897 1.3. Aadress Oru 1a, 41535 Jõhvi, Ida-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Raimu Aia 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 335 6512 Faksi number 335 6512 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raimu Aia Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Järvevälja maastikukaitsealal on jahipidamine lubatud 1. septembrist kuni 1. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekul. nimetus/ Tudulinna raba metsise püsielupaigas jahipidamine lubatud välja arvatud sihtkaitsevööndi 1. veebruarist kuni 31. piirangu kirjeldus augustini. Piilsi ja Lohusuu kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini. Kärasi väike-konnakotka püsielupaigas jahipidamine lubatud 1. septembrist kuni 14. märtsini. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 1/2 6.1. Jahipiirkonna Lohusuu jahipiirkonna piir läheb Avinurme–Iisaku maantee ja Änniksaare–Vadi–Kalmaküla maantee ristumiskohast piirikirjeldus mööda Avinurme–Iisaku maanteed Rehessaare ojani, jätkudes mööda Rehessaare oja Ojasuu teeni; sealt mööda Ojasuu teed Tarturaja sihini ning mööda Tarturaja sihti Pikanõmme turbaraba põhjapoolse piirdekraavini; seejärel mööda Pikanõmme turbaraba põhja- ja idapoolset piirdekraavi Tarturaja sihini; seejärel mööda Tarturaja sihti Peipsi järve rannajooneni, jätkudes mööda Peipsi järve rannajoont Kopliranna kinnistu läänepiirini (jahipiirkonna juurde kuulub järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Kopliranna kinnistu läänepiiri Piirioja kraavini ning mööda Piirioja kraavi Sonda–Avinurme–Mustvee endise raudteeni; sealt mööda Sonda–Avinurme– Mustvee endist raudteed Vilusi kraavini; siitpeale mööda Vilusi kraavi Tartu–Narva kõrgepingeliini trassini, siis mööda kõrgepingeliini trassi Sonda–Avinurme–Mustvee endise raudteeni ning mööda Sonda–Avinurme–Mustvee endist raudteed Adraku teeni; mööda Adraku teed Änniksaare–Vadi–Kalmaküla maanteeni, jätkudes mööda Änniksaare–Vadi– Kalmaküla maanteed Avinurme–Iisaku maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=JP&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ 2
    IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Ida-Viru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Keskväljak 1, Jõhvi Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn ida-viru.maavalitsus.ee www.hendrikson.ee Töö nr 1960/13 Jõhvi/Tartu 2016 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 5 1. IDA-VIRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................................................. 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ........................................................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE ........................................................................................ 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ............................................................... 8 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED IDA-VIRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ........................................................................................................................................... 9 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .................................................................... 13 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ..................................................................................... 14 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon 28.06 .2017 /// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 2507/16 Tartu 2016-2017 Pille Metspalu KSH juhtekspert Riin Kutsar KSH juhtekspert Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2 Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 5 1. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISEST JA KSH PROTSESSIST ............. 6 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ............................................................................. 6 1.2. Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest .................................. 6 2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................. 8 2.1. Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu eesmärkidele ........................................................................................................ 8 2.2. Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ................. 10 2.3. Valla planeeringud ja arengukavad ............................................................ 11 3. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ............................................... 13 3.1. Väärtuslike maastike määramine üldplaneeringus ...................................... 13 3.2. Tõenäoline
    [Show full text]
  • Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskavade Koostamise Protseduurid“ LISA 1 Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Vorm
    KINNITATUD Siseministri 18.02.2015 käskkirjaga nr 1-3/41 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavade koostamise protseduurid“ LISA 1 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava vorm JÕGEVA MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE 1 Tegevuskavas sisalduvad arendatavad objektid esindavad kõik Jõgevamaa uuendatud arengustrateegias 2 PRIORITEETSUS välja toodud arenguväljakutseid, mida antud meetme raames on võimalik lahendada. Antud tegevuskava TULENEVALT MAAKONNA objektid/tegevused on seatud pingeritta arvestades terve maakonna vajadusi ning püüdes saavutada ARENGUKAVAST maksimaalset positiivset mõju. Tegevuskava koostamisel on aktiivselt osalenud kõik 13 Jõgevamaa omavalitsust ning antud tegevuskava väljendab Jõgeva maakonna üksmeelset tahet tugevdada piirkondade (põhjendada, miks on maakonna konkurentsivõimet ning luua eeldusi piirkondade arenguks ning kõrvaldada kitsaskohti, mis seda arengut jaoks üks tegevus prioriteetsem takistavad. kui teine) Tegevuskava koostamine ja tegevuste prioritiseerimine 2014. aastal toimus PKT tegevuskava koostamise raames 6 seminari. 26. augustil toimus arengustrateegia uuendamist ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse meedet tutvustav seminar, 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine; 2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamine ja selle loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde; 3) inkubatsiooni-
    [Show full text]
  • Kärasi LKA Kaitsekorralduskava (Edaspidi KKK) 2017-2026 Koostamise Koosolek
    Kärasi LKA kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................... 15 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 15 1.4.1. Sihtkaitsevöönd ........................................................................................................... 18 1.4.2. Piiranguvöönd ............................................................................................................. 18 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 19 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 19 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Peipsimaa Populaarteaduslik Ajakiri
    Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad EESTI LOODUS MAI 5/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € MAI 5/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Peipsimaa Peipsimaa Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala jaPeipsiveere Matkarajad Vanausulised jarahvapärimus Vanausulised Kalapüük ja sibulakasvatus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014 Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata.
    [Show full text]
  • NR 7(7), August 2019
    NR 7 (17) AUGUST 2019 VALLAVANEMA VEERG Head Mustvee valla inimesed Kuuendal juulil oli mul suur au ja erakordne võimalus kanda Mustvee valla lippu XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ rongkäigus. Erakordsust lisas teadmine, et tegu oli Eesti laulu- ja tantsupeo 150. juubeliaastaga. Küllap sai peost osa ka suur osa Mustvee valla rahvast, osaledes esineja või pealtvaatajana peol või jälgides pidu televiisorist. See suurejooneline ja südantliigutav pidu jääb meile kauaks meelde. Tean hästi, kui palju pingutust ja lõputut pühendumist nõuab peoks harjutamine ning kui tihe on konkurss, et peole pääseda. Olen südamest tänulik kõigile meie valla inimestele, kes laulu- ja tantsupeol osalesid. Need kollektiivid olid: Avinurme Gümnaasiu- mi noortekoor, Avinurme meeskoor, Avinurme naiskoor, Mustvee naiskoor Meeliko, Avinurme poistekoor, Saare segakoor Serviti ning Avinurme puhkpilliorkester. Tunnustan ja tänan teid kõiki! Laenan siinkohal sõnu dirigent Raul Talmarilt, kes ütles nii: kol- lektiivijuht ja muusikaõpetaja on laulupeo liikumise absoluutselt kõige tähtsamad tegelased. Peol oleks jäänud käimata, kui poleks teid, meie kollektiivide juhid! Urve Tooming, Verner Mölder, Maris Laht ja Ülle Sakarias – teile kuulub minu eriline tänu! Peoks valmistumine tähendab ka palju korraldustööd, mis ki- pub jääma tähelepanuta. Soovin lähinädalatel kohtuda korralda- jatega, et öelda isiklikult neile kõigile aitäh. Kui juubelipidu on lõpuks läbi saanud, villitantsitud varbad paranenud ja kaare all kähedaks- lauldud kurk jälle laulda lubab, saab tasapisi hakata järgmist suurt pidu ootama. Aga ega ootamine pea pikk Algatusrühm Peipsimaa muuseumi avapäeval 2. juulil (vasakult paremale): Terje Lill, Julia Guž, Katrin Rajamäe, A. olema, sest oma pisikesi küla või Sergin koos lapselapsega, Valentina Jazõkova, Veronika Kookmaa, Aleksandra Tšurkina ja Fjodor Maspanov. FOTO: A.
    [Show full text]