DOCSLIB.ORG

NR 7(7), August 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

NR 7 (17) AUGUST 2019 VALLAVANEMA VEERG Head Mustvee valla inimesed Kuuendal juulil oli mul suur au ja erakordne võimalus kanda Mustvee valla lippu XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ rongkäigus. Erakordsust lisas teadmine, et tegu oli Eesti laulu- ja tantsupeo 150. juubeliaastaga. Küllap sai peost osa ka suur osa Mustvee valla rahvast, osaledes esineja või pealtvaatajana peol või jälgides pidu televiisorist. See suurejooneline ja südantliigutav pidu jääb meile kauaks meelde. Tean hästi, kui palju pingutust ja lõputut pühendumist nõuab peoks harjutamine ning kui tihe on konkurss, et peole pääseda. Olen südamest tänulik kõigile meie valla inimestele, kes laulu- ja tantsupeol osalesid. Need kollektiivid olid: Avinurme Gümnaasiu- mi noortekoor, Avinurme meeskoor, Avinurme naiskoor, Mustvee naiskoor Meeliko, Avinurme poistekoor, Saare segakoor Serviti ning Avinurme puhkpilliorkester. Tunnustan ja tänan teid kõiki! Laenan siinkohal sõnu dirigent Raul Talmarilt, kes ütles nii: kol- lektiivijuht ja muusikaõpetaja on laulupeo liikumise absoluutselt kõige tähtsamad tegelased. Peol oleks jäänud käimata, kui poleks teid, meie kollektiivide juhid! Urve Tooming, Verner Mölder, Maris Laht ja Ülle Sakarias – teile kuulub minu eriline tänu! Peoks valmistumine tähendab ka palju korraldustööd, mis ki- pub jääma tähelepanuta. Soovin lähinädalatel kohtuda korralda- jatega, et öelda isiklikult neile kõigile aitäh. Kui juubelipidu on lõpuks läbi saanud, villitantsitud varbad paranenud ja kaare all kähedaks- lauldud kurk jälle laulda lubab, saab tasapisi hakata järgmist suurt pidu ootama. Aga ega ootamine pea pikk Algatusrühm Peipsimaa muuseumi avapäeval 2. juulil (vasakult paremale): Terje Lill, Julia Guž, Katrin Rajamäe, A. olema, sest oma pisikesi küla või Sergin koos lapselapsega, Valentina Jazõkova, Veronika Kookmaa, Aleksandra Tšurkina ja Fjodor Maspanov. FOTO: A. ZAHHAROV suuremaid vallapidusid saame ka vahepeal pidada – keskel häid ja omasid! MÄRT KRAFT, Jätkuvat tantsu- ja laululusti teile kõigile! vallavanem Peipsimaa muuseum avab ajaloole uksed 2. juulil avati Mustvee vallas kaheksa aastat Peipsi kandile väikeses punktis – muuseumi vääriliselt hinnata kõik, kes Tiheda külas pidulikult Peipsi- iseloomulikke olmeesemeid, loomises Tiheda kunagisse muuseumi külastavad. maa suurim muuseumikomp- koostas unikaalse samovaride koolimajja. Muuseumis on esindatud leks – Peipsimaa muuseum. kollektsiooni ja pidas ikooni- Kõigevägevama tahtel leidis temaatilised väljapanekud: Endises Tiheda koolimajas toi- maali kursuseid Gavriil Frolovi samuti kõik muuseumipro- vanausuliste ja samovaride munud Peipsimaa muuseumi koolkonna meistrite näidiste jektiga seonduv mõistmist ja muuseum, Peipsi järve elus- avamisüritusele kogunes palju põhjal. toetust. Projekt kiideti heaks ja looduse muuseum ja Tihedalt inimesi nii Mustvee vallast kui Fjodor Maspanovi otsingud seda toetasid Mustvee vallava- (Tihhotkast) pärit maailma- ka tervest Eestist ja mujaltki. ikoonimaalija Pimen Sofronovi litsus ja Peipsiveere programm. kuulsa kunstniku-ikoonimaali- Kasepää vanausukogudu- elu ja loomingu ainetel vältasid Projekti olid kaasatud küm- ja P. Sofronovi muuseum. se vaimulik A. Sergin koos kolm aastakümmet, mil ta ko- ned spetsialistid – Urmas Va- Alates 3. juulist on muuseum Raja ja Kükita vanausukiriku gus Sofronovile ja tema sugu- semägi (Sirje Projektbüroo külastajatele avatud. Teid koorilauljatega õnnistas sisse lastele kuuluvaid dokumente OÜ), ehitajad (Jõgeva Ehitus ootavad huvitavad materjalid muuseumi ruumid ja pidas ja esemeid. OÜ), Mustvee vallavalitsuse Peipsi vanausuliste kultuurist, jumalasulase Pimen Sofronovi Ideega säilitada kultuuripä- teenistujad, MTÜ Peipsi Koos- unikaalsed kollektsioonid, auks mälestusteenistuse. Vii- rand tulevastele põlvkondadele töö Keskus, MTÜ Vanausulised, traditsioonilised suupisted, mase ikoonide koopiad on pai- tulid mitmel aastal korduvalt MTÜ Peipsi Vene Kultuuriselts, meened ja meie giidide kaasa- gutatud muuseumitubadesse. välja kohalikud kultuuritegela- MTÜ Peipsirannik, kohalikud haaravad jutustused. Mustvee vallavanem Märt sed, nende seas Tatjana Mur- elanikud Aleksandr Kašni- Kraft tänas sissejuhatavas nikova, Maria Firsova, Niina kov, Anatoli Bõstrov, Zinaida kõnes kõiki muuseumi heaks Heinla, Olimpiada Soosaar, Klemm ja paljud teised. panustanuid. Zinaida Palk, Valentina Jazõko- Praegu on raske hinnata Rohkem infot Ta rõhutas, et investeerin- va ja paljud teisedki. Ning alles eraldi igaühe panust, kuid leiate siit: gud meie piirkonna ajaloo, eelmise aasta suvel vormus ühe eriline tänu kuulub neile, kes vaimu- ja materiaalse kultuuri suure muuseumi rajamise idee võrdlemisi lühikese ajaga tegid Sõpruse 86, Tiheda küla. säilitamiseks on valla arengus üksikasjalikuks tegevuskavaks. selle teoks: kohalikud entusias- Mustvee vald, üks tähtsamaid ülesandeid. Peipsimaa muuseumi loo- tid Veronika Kookmaa ja Fjodor Jõgevamaa 49508 Nüüd on võimalus tutvustada mise algatusrühma kuulusid Maspanov, projektijuht Katrin meie kultuuripärandit kogu Veronika Kookmaa, Fjodor Rajamäe, Kasepää teenuskes- [email protected] maailmale. Maspanov, Valentina Jazõkova, kuse haldusjuht Julia Guž, +3725374547 Muuseumi loomise idee ei Katrin Rajamäe, Terje Lill, Julia kultuuritöötajad Valentina www.peipsimaamuuseum.ee sündinud kiirelt, selleni käis hulk Guž ja veel mõned inimesed. Jazõkova, Aleksandra Tšurki- inimesi sammhaaval ära pika tee. Tekkis mulje, et nende ini- na ja Terje Lill. Nende panust Fjodor Maspanov Veronika Kookmaa kogus meste eluteed ristusid ühes Peipsimaa kultuuri oskavad 2 Mustvee Valla TEATAJA Nr 7 (17) August 2019 Уважаемые жители волости Муствеэ! Музей Причудья открыт в Тихеда 2 июля в Тихеда состоялось Шестого июля мне представилась большая честь и уникальная торжественное открытие самого возможность нести флаг волости Муствеэ в шествии XXVII Празд- большого в Причудье музейного ника песни и XX Праздника танца Моя любовь». Исключитель- комплекса – Музея Причудья. ность усиливало также сознание, что это год 150-летнего юбилея Собралось много людей не толь- праздников песни и танца Эстонии. Должно быть, в празднике ко из Муствеэской волости, но участвовали многие жители волости Муствеэ, были они участни- и из всей Эстонии и заграницы. ками или зрителями, или следили за праздником по телевизору. Наставник Касепяской старовер- Этот грандиозный и трогательный праздник мы запомним надолго. ческой общины о. Андрей Сергин Я хорошо знаю, сколько усилий и бесконечной приверженности совместно с клирошанками Рая- требуют тренировки к празднику, каким плотным был конкурс на ской и Кюкитаской староверче- праздник. От всего сердца благодарю всех жителей нашей волости, ских церквей освятил помещения участвовавших в Празднике песни и танца. Это были следующие и провёл поминальную службу о коллективы: молодежный хор гимназии Авинурме, мужской хор рабе Божием Пимене Софронове. Авинурме, женский хор Авинурме, женский хор Meeliko, хор Старейшина Муствеэской во- мальчиков Авинурме, смешанный хор Serviti и духовой оркестр лости Мярт Крафт во вступи- Авинурме. Я признателен вам всем и благодарю вас всех! тельном слове поблагодарил Хочу позаимствовать слова дирижера Рауля Талмара, который создателей музея и подчеркнул, сказал, что руководитель коллектива и учитель музыки – абсолют- что инвестиции в сохранение но важнейшие деятели певческого движения. На праздник мы бы истории, духовной и материаль- не попали, если бы не было вас, руководителей наших коллективов! ной культуры нашего края – одна Урве Тооминг, Вернер Мёльдер, Марис Лахт и Юлле Сакариас – из важных задач в развитии во- вам я особенно признателен! лости. Теперь есть возможность Подготовка к празднику означает также большую организа- ознакомить с нашим культурным ционную работу, на которую зачастую не обращают внимания. наследием весь мир. В ближайшие недели я намерен встретиться с организаторами, Идея создания Музея родилась На снимке: инициативная группа в день открытия Музея Причудья 2 июля. ФоТо: А. ЗАхАровА чтобы лично поблагодарить их всех. не сразу, к этому многие люди Когда юбилейный праздник, наконец прошел, натертые в танце шли своими долгими путями. одного большого музея сфор- MTÜ Peipsi Koostöö Кeskus, MTÜ и Музей всемирно известного мозоли на пальцах ног вылечены, а горло, охрипшее от пения Вероника Коокмаа в течение мировалась в четкий план дей- Vanausulised, MTÜ Peipsi vene художника-иконописца, уро- под дугой Певческого поля, опять позволяет петь, можно начать восьми лет собирала предметы ствий. В инициативную группу kultuuriselts, MTÜ Peipsirannik, женца деревни Тихеда (Тихотка) ждать новый большой праздник. Но ждать не обязательно долго, причудского быта, создавала создания Музея Причудья вошли местные жители. Сейчас трудно П.М.Софронова. потому что свои небольшие деревенские праздники или волостные уникальную коллекцию само- Вероника Коокмаа, Фёдор Маспа- оценить вклад каждого, кто был Музей открыт для посетителей. праздники побольше мы можем провести и в промежутке – про- варов, проводила курсы иконо- нов, Катрин Раямяэ, Валентина задействован в реализации про- Вас ждут интересные материалы меж своих! писания по образцам мастеров Языкова, Терье Лилль, Юлия Гуж екта, но особой благодарности по культуре причудских старо- Желаю вам всем продолжать испытывать радость от песни и иконописной школы Гавриила и некоторые другие участники. заслуживают те, кто за сравни- веров, уникальные коллекции, а танца! Фролова. Фёдор Маспанов трид- Сложилось впечатление, что тельно короткий период совер- также традиционные причудские МЯРТ КРАФТ, цать лет вёл поисковую работу
Recommended publications
  • Jaanuar 2019

    Jaanuar 2019

    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
  • Kääpa Küla Koja Arengukava Ja Kogukonnateenuste Teostatavus- Tasuvusuuring

    Kääpa Küla Koja Arengukava Ja Kogukonnateenuste Teostatavus- Tasuvusuuring

    MTÜ KÄÄPA ÜHISTEGEVUSE SELTS Kääpa Küla Koja arengukava ja kogukonnateenuste teostatavus- tasuvusuuring 2014 1 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................3 2. KÄÄPA KÜLA KOJA TUTVUSTUS ...........................................................................................................4 2.1 KÄÄPA MEIEREI LUGU ...............................................................................................................................4 2.2 KÄÄPA KÜLA KODA.................................................................................................................................4 3. KÄÄPA KÜLA KOJA MISSIOON JA VISIOON...........................................................................................8 3.1 MISSIOON .............................................................................................................................................8 3.2 VISIOON ................................................................................................................................................8 4. SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUSTRATEEGIAD .........................................................................................8 4.1 SWOT-ANALÜÜSI TULEMUSED ...................................................................................................................8
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025

    Saare Valla Arengukava 2013-2025

    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Vee Koormusallikate Ja Nende Mõju Ajakohastamine, Nende Mõju Vähendamise Meetmete Määratlemine Peipsi Alamvesikonnas

    Vee Koormusallikate Ja Nende Mõju Ajakohastamine, Nende Mõju Vähendamise Meetmete Määratlemine Peipsi Alamvesikonnas

    Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas 2017 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas Täiendatud versioon, september 2017 Töö autorid Ülle Leisk Merike Hindrikson Martin Mandel Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 4-1.1/15/141 Töö valmimisaeg: 21.03.2017 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Vee põllumajanduslike koormusallikate ja nende mõju informatsiooni ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonna näitel 2 (141) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2. Peipsi alamvesikond ......................................................................................................................... 6 2.1. Peipsi alamvesikonna vee seisundist ja suundumustest vee kvaliteedis .................................. 6 2.2. Peipsi alamvesikonna olulisemad põllumajanduspiirkonnad ning lämmastiku ja fosfori koormuse põllumajanduslikud allikad ............................................................................................... 11 3. Materjal ja metoodika ..................................................................................................................
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
  • Eksperthinnang 709/1217 VK

    Eksperthinnang 709/1217 VK

    Eksperthinnang 709/1217 VK Hinnatav vara: 1/3 mõtteline osa hoonestatud maaüksusest Saare tee 13, Lohusuu alevik, Mustvee vald, Jõgeva maakond Vara tüüp: ühepereelamu kõrvalehitistega kinnistamata maaüksus Tellija: Tallinna Linnavaraamet Vabaduse väljak 10, Tallinn Hindamisaruande kuupäev: 18.12.2017 Hindaja: OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Äriregistrikood 11235500 Turu plats 5 44310 Rakvere tel 322 3601 e-post [email protected] 2 Sisukord Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja klauslid ......................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus ............................................................................. 4 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................... 5 3.1 Kinnistu andmed ................................................................................................................................ 5 3.2 Asukoht .............................................................................................................................................. 5 3.3 Maaüksus .......................................................................................................................................... 7 3.4 Hooned .............................................................................................................................................

  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna

    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne

    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................