Paistu Kihelkonna Kava V Mulgi Peol 26.05.2018 Abja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Paistu kihelkonna kava V Mulgi peol 26.05.2018 Abja – Paluojal 1. „Metsa murd“ (Epp Vasar. Oma maa, 22, 1884 M.Veske) Esitavad: eeslaulja Mariann Õmblus, Uusna naisansambel, Heimatali mudilaskoor, Mulgi segakoor 2. „Tombi-Toomas“ (Epp Vasar. Oma maa, 22, 1884 M.Veske) Esitab: Heimtali mudilaskoor 3. „Siidisulgis linnuke“ ERA II 285, 298/9 (134) < Paistu < Halliste khk, Uue-Kariste v. – S.Lätt < Kiisa Kutti, 62.a (1939/40); RKM II 106, 371/3 (26) – S.Lätt < samalt esitajalt (1961) Viis: „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine“ I.Rüütel, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2012 Koreograafia: Kristi Pajuste Esitavad: solist Sandra Vesseluha, Saarepeedi kapell, Uusna naisansambel, Heimtali 1.-2. kl rahvatantsurühm, Paistu lapsed I, Paistu mudilased 4. „Väravamäng“ Gabrieli värav ERA II 90, 540 (5) < Paistu khk, - A.Treiman < Ljuba Treiman, s.1897 (1935) ERA, Pl 65 B5 < Paistu khk, Tuhalaane v – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1937. a < Karl Leesment, 80 a. Noodistanud Cätlin Mägi (2015) Koreograafia: Kristi Pajuste Esitavad: solist Taivi All, Saarepeedi kapell, Uusna naisansambel, Heimtali 3.-4. kl rahvatantsurühm, Paistu lapsed I, Paistu lapsed II 5. „Linnamäng“ ERA II 123, 87 (88) <Paistu khk. Holstre v., Saate t. – L.Köögardal < Reet Kree, 58 a. (1936) Viis: ERA III 1, 15 (14) < Paistu khk., Holstre v. – R.Päts < Ed. Päts, 65 a. (1926) Koreograafia: Kristi Pajuste Esitavad: solist Sandra Vesseluha, Saarepeedi kapell, Uusna naisansambel, Paistu eakate rühm, Saarepeedi eakate rühm, Heimtali 1.-2. kl tantsurühm, Heimtali 3.-4. kl tantsurühm, Paistu lapsed I, Paistu lapsed II 6. „Ellerhein“ F. A. Saebelmann Esitab: Mulgi segakoor Dirigent: Kristjan Õmblus 7. „Kas tunned maad“ (R.Kull/M.Veske) Esitab: Mulgi segakoor Dirigent: Kristjan Õmblus 8. „Paistu reilender“ (Nummerpolka) ERA, Pl 63 A4 < Paistu khk, Tuhalaane v – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1937. a < Karl Leesment, 80 a. , noodistanud Krista Sildoja Koreograafia: Kristi Pajuste Esitavad: muusika plaadilt, sissemänginud Margus Põldsepp, naisrühmad „Lust“, „Kuremari“, „Anna-Minna“, „Rõõmusõõr“, „Viliende“ 9. „Tal`namaa valss“ ERA, Pl. 63 B1< Paistu, Tuhalaane v. - Herbert Tampere; August Pulst < Karl Leesment; 80 a. (05.1937), noodistanud Krista Sildoja Koreograafia: Merilin Metsatsirk Esitavad: Saarepeedi kapell, segarühm „Kaheksakand“, lisanduvad tantsurühmad Heimtali 1.-2. kl lapsed, Heimtali 3.-4. kl lapsed, Paistu lapsed I, Paistu lapsed II, Paistu mudilasrühm, eakate rühm „Paistel“, eakate rühm „Tantsulust“, „Rõõmusõõr“, „Viliende“, „Lust“, „Kuremari“, „Anna-Minna“ Esitatavad numbrid valisid: Eve All, Kristi Pajuste Vahetekstid: Eve All Vahetekstid esitab: Piia Mänd .

Copy Link

Recommended publications

Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
[Show full text]
Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
[Show full text]
Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
[Show full text]
JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
[Show full text]
Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
[Show full text]
VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograaﬁliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graaﬁlisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
[Show full text]
Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
[Show full text]
20. HOLSTRE-PAISTU Maanteejooks Lõppprotokoll Vanuseklassid ILM: Vahelduv Pilvisus, Temp +26, Vastutuul 3-4M/S Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg
20. HOLSTRE-PAISTU maanteejooks Lõppprotokoll vanuseklassid ILM: Vahelduv pilvisus, temp +26, vastutuul 3-4m/s Koht Nr Nimi Sünnia Elukoht Klubi Aeg 5 km N8-11 1. 62 Romi Israel 2007 Mulgi vald, Ainja UK Karksi-Sport 0:23:57 2. 19 Mia Lii Kaigas 2008 Viljandi SK Jooksupartner 0:24:11 3. 57 Carmen Kazantseva 2007 Viljandi Viljandi JK Tulevik 0:26:21 4. 228 Kädi-Lii Väli 2008 Viljandi 0:33:17 N12-15 1. 14 Anette Peltser 2003 Viljandi linn Sakala Suusaklubi 0:23:15 2. 79 Andra Aavik 2004 Pahuvere, Viljandi vald Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ 0:24:06 3. 28 Sirli Põder 2002 Viljandi VAK Staier 0:25:51 4. 88 Johanna Ruljand 2002 Kannuküla küla Viljandi Põhjakotkas 0:26:50 5. 229 Kaisa-Liisa Väli 2003 Viljandi 0:26:52 6. 209 Macklyn Siimon 2005 Viiratsi 0:30:01 7. 71 Hanna Alice Haavapuu 2005 Viljandi vald 0:30:55 8. 205 Liselle Riiner 2006 Paistu 0:34:24 N16-20 1. 83 Karolina Pugal 2000 Paistu, Viljandimaa Põhjakotkas SK 0:22:18 2. 37 Liisa Marie Printsmann 2002 Viljandi Viljandi Suusaklubi 0:24:06 3. 39 Margit Murumägi 2000 Kerita küla, Põhja-Sakala Viljandi Suusaklubi 0:24:06 4. 53 Rebeca Lotta Aasmäe 2000 Viljandi 0:24:39 5. 23 Marleen Riiner 2002 Paistu 0:25:04 6. 68 Kadi Lõhmus 2001 Viljandi vald ,Suislepa 0:27:16 7. 55 Kelina Lillemets 1998 Viljandi Tervisliku elustiili klubi 0:33:24 N21-34 1. 211 Lily Luik 1985 Tartu Tartu Ülikooli ASK 0:18:25 2.
[Show full text]
Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
[Show full text]
1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
[Show full text]
Edela-Eesti Asustuse Elujõu Säilitamine Aruanne Uurimistulemustest
Edela-Eesti asustuse elujõu säilitamine Aruanne uurimistulemustest Jaak Kliimask ja Janar Raet Kontakt: [email protected] Eesti Maaülikool, PKI Tartus, 2018 SISUKORD Lk SISSEJUHATUS 3 Metoodilised märkused 5 Uuringus kasutatud andmed 6 1 RAHVASTIK JA ELAMUEHITUS 7 1.1. Maakohtade eristumine 7 1.2. Rahvastiku ja elamuehituse põhitrendid 9 1.3. Muutuste põhjused 20 1.3.1. Kolhoosi- ja sovhoosikeskuste kumulatiivsed kasvu- ja langusspiraalid. 20 1.4. Eeldatavad suundumused 24 1.5. Kohalike keskuste arengvõimalustest 27 2 ASULATE TÖÖJÕUPOTENTSIAAL 29 3 PROBLEEMSED ASULAD 31 3.1. Asustuse probleemsed teemad: erinevad juhtumid 32 4 ARENDATAVAD ASULAD 37 4.1. Soovitused lahenduste osas 40 Kasutatud materjalid 43 SISSEJUHATUS Maa-asulate ja väikelinnade uuringud olid Eestis populaarsed enne 1990ndaid aastaid, mil Tartu Riikliku Ülikooli geograafia osakonnas tehti palju sellekohaseid teaduslikke ja praktilisemat laadi uurimusi. Käesolevaks ajaks on uurimistraditsioonid küll jätkunud, kuid jäänud ehk suuremates linnades ja nende ümbruskonnas toimuva varju. Probleeme ja uurimisteemasid aga jätkub, sest muutused asustuses on olnud suured nii sisus kui kvantiteedis ja need on hakanud tõsiselt häirima elutegevust väljaspool Eesti suuremaid linnu. Seepärast on tärkav huvi teema kohta igati mõistetav. Küll aga tähendavad viimase veerandsaja harvad uuringud, et paljut tuleb nö nullist uurida, seda enam, et nii suundumused kui probleeminägemine kipuvad nüüdisajal olema risti vastupidised sellele, mida arvati Eesti NSV perioodil. Ka ei toeta Eestit teaduslikud mujal maailmas – huvi maa-asustuse vastu jäi aega enne 1980ndaid aastaid, mil kontekst oli siiski teine, eriti arvestades Eesti puhul siiret ühest ühiskonnakorraldusest teise. Nii näiteks puudub maa-asustuse temaatika pea täielikult kolmes viimaste aastate olulisemas maa-teemalises raamatus (Ilbery 2008, Handbook of Rural Studies 2006, Woods 2005), vähene ja otseselt käesoleva teemaga mitteseonduv on teema kajastatus ka teadusajakirjades.
[Show full text]
Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
[Show full text]