„MINU ESIMENE KUNSTIKOGU” ON AJALEHT, MIS ILMUB KORD KUUS JA KAJASTAB EESTI KUNSTNIKE LOOMINGUT. VÄLJAANDJA: EESTI LITOGRAAFIAKESKUS · WWW.LITOKESKUS.EE JÄRGMISED ISIKNÄITUSED: APRILL 2012, PETERBURG, NOVY MUSEUM, WWW.NOVYMUSEUM.RU WWW.NOVYMUSEUM.RU MUSEUM, 2012, APRILL NOVY PETERBURG, ISIKNÄITUSED: JÄRGMISED

NR 4 (4) NOVEMBER 2011 | SEPTEMBER–OKTOOBER 2012, MOSKVA, MOODSA KUNSTI MUUSEUM KUNSTI 2012, MOODSA MOSKVA, SEPTEMBER–OKTOOBER 2 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK WWW.LITOKESKUS.EE KOMMENTAAR KUNST KUULUB TOOMIKU RAHVALE TÖÖDELE FOTO: JAAK VISNAP VERSUS Heie Treier KAASAEGSEST KUNSTIST ME ARU EI SAA Jaak Visnap

Ma ei tea täpselt, kas see lause pärineb Leninilt, igatahes oli juht- lause „Kunst kuulub rahvale!” töö- tavale rahvale julgustuseks kunsti mõistmisel. Ja seda rohkem kui seitsekümmend aastat. „Kunst JAAN TOOMIK OMA ATELJEES VABADUSE kuulub rahvale” oli ideoloogiline VÄLJAKUL 18. NOVEMBRIL 2011. lause, mis andis justkui garantii kunstile, ja nõukogude inimene, Avastasin Apollo raamatupoest Monet’de, Dalí’de jms Toomik peab end pigem müstikuks kui kellekski muuks, kellest moodustus kunagine kunsti- rahvalemmikute keskelt mahuka väljaande pealkirjaga sõltumata religioonist. Ainult et kaasaegse kunsti „müstik” publik, mõistis toonast kunsti ja „Contemporary Art in Eastern Europe” (black dog publishing, on selline, kes käib ringi, videokaamera kotis, ja satub teatud teadis, et kunst on tehtud temale. London, UK, 2010), kus on esindatud olulised nimed kaas- meeleseisundis täpselt õigel ajal õigesse kohta, nii et tal on Viimasel kahekümnel aastal ei aegse n-ö Ida-Euroopa geograafilise areaali kunstiväljal. kaamera täpselt stardivalmis, kaardi mäluruumi piisavalt ja ole Ida-Euroopa vabas kultuuri- ja Leheküljel 166–167 on ära toodud Jaan Toomiku kolm patareidki värsked. Mind jätkuvalt hämmastab see täpsuse- majandusruumis välja mõeldud reprot. Raamat teeb kokkuvõtteid Berliini müüri järgse Ida- aste, millega Toomik töötab. [Ühel non grata üritusel osales kandvat juhtlauset kunsti mõistmise Euroopa kunsti põhitegijate kohta. Baltimaade kunstnikest Toomik täpsusviskamise võistlusel, kus viskaja pidi seisma populariseerimiseks. Olen kunstni- on sinna valitud üksnes Toomik. sihtmärgist üsna kaugel; Toomik oli seltskonnast ainus, kes kuna aeg-ajalt loobunud mõneks Jaan Toomiku töödel on omadus inimesi seesmiselt liigutada suutis märgile pihta saada.] Mitmed tema lühivideod esita- ajaks kunstitegemisest ja pühendu- ja neile hinge minna, ometi kuulub ta selliste kunstnike hulka, vad naturaalsel kujul toimunud, ilma lavastamata kumma- nud sellele, et tutvustada tänaseid kelle looming ei taha end verbaalsele analüüsile kätte anda. liste faktide ja kokkusattumuste fikseeringuid. Tema videod kunstnikke. Ajalehe „Minu Esimene Loomulikult saab sama öelda igasuguse kunsti kohta, rohkem ei ole hiljem kokku monteeritud kavalad manipulatsioonid, Kunstikogu” toimetajana olen koge- või vähem, sest mis mõttega visualiseerida oma ideid/tun- sest Toomik väärtustab ausust. nud, et laiapõhjaline kunstiteadlik- deid/seisukohti/kommentaare jms, kui kõike saaks sõna ja Jaan Toomik alustas kunstnikuna samal ajal, mil tuli Eesti kus on enamasti nõrk, milles ei saa keele abil ideaalselt väljendada. Ometi peab visuaalsel kuju- Vabariik. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntumad tööd on süüdistada kunstnikke, vaid pigem tamisel olema veel mingi funktsioon, x-faktor, mida sõna ja mõistagi videod, ent tegelikult on kunstnik teostanud end laiapõhjalise visuaalse kirjaoskuse keel ei kata. Siin territooriumil töötavadki kujutavkunstnikud. ka maalijana. Kõige selle juures püsib ta alandlikuna pari- nõrkust. Selle asemel, et rahvas Toomik ütleb: „Ma olen mõjutatud kultuurist ka, aga ma ei mas mõttes ja nimetab iseenda persooni, selle tunnetust või hõikaks rõõmsalt: „Kunst kuulub toitu niivõrd palju kultuuri kontekstidest või informatsioonist kunstis kujutamist „mina-illusiooniks”. Ilmselt oleks huvitav rahvale!”, röögib ta – ilma, et oleks kui sellisest. Pigem mingist oma sisemisest kogemusest.”* kuulata kunstniku kogemustest settinud loengut teemal külastanud ühtegi kunstinäitust –, Kunstniku sisemise kogemuse kohta saab midagi arvata „reaalsus” – milles seisneb kunstniku reaalsus; kumb on illu- et „Kaasaegsest kunstist me ARU vaid kunstnik ise. Mitte kunstiteadlane ega keegi teine. soorsem, kas materiaalne või vaimne reaalsus; kumb neist EI SAA!” Kas meile on sisendatud See ei allu võimalikele debattidele, et kas tegemist oli ikka on allutatud kumbale; kuidas erineb video reaalsus tegelikus seda lauset kaasaegse kunsti kohta „õige” või „vale” sisemise kogemusega. Mõnes mõttes on elus toimunud reaalsusest; ja kuidas suhestub kõige sellega nagu varasematele põlvkondadele kõik sisemised kogemused „õiged”, iseasi, mille jaoks ja maalikunst? mõistet „kunst kuulub rahvale!”? kuidas nad inimest tema elus edasi aitavad või pidurdavad. 3. novembril 2011 avati Vaal galeriis Toomiku Oma kogemustest rääkides aga Toomiku puhul on väärtuslik see, et kunstnikku huvitab 50. juubelinäitus „Turist” (avatud kuni 26. novemb- võin öelda, et pärast tunniajalist analüüsimine, refleksiivsus – st asju ei peaks võtma ette rini), kus on väljas tema kõige uuemad maalid ja loengut või workshop’i ei väida antuna ega endastmõistetavana. Ning teda huvitab oma video „Jooks”. Ta põrutab videos jalaga vastu maad – enam keegi sellel osalenutest, et sisemiste kogemuste universaalne aspekt – milline ühisosa iseenesest tugev võimužest, millele maa vastab kummalise ta ei saa aru. Minu soovitus on: võiks olla tema ja paljude inimeste sisemistel kogemustel. kuminaga. Seda videot võib vaadata läbi mitme filtri. Ilmselt lõpetame loosungite hõikamised ja Nii osutuvad tema maalid ja videod uurimistöö tulemuseks oleks realismifilter kõige igavam. Religioosne/sümbolistlik süüvime hetkeks ümbritsevasse ja visuaalsel kujul. Ja kõnetavad väga erinevat publikut Eestis filter tooks esile valguse ja pimeduse metafoorika. juba me saamegi aru. Kõik on äkki ja teistes riikides. Psühhoanalüütiline filter keskenduks soolisele metafoorile ja selge. Küsimusele „Mis on kunsti Kaasaegset kunstnikku eristabki traditsioonilisest kunstni- kunstniku kadumisele angaari avausse. Geopoliitiline/ajaloo- mõte?” vastan ma, et kunsti on vaja kust töötamine refleksiivsel ehk uurimuslikul tasandil. Teda line filter tõstaks esiplaanile angaari enda kui mahajäetud selleks, et inimene tuleks välja oma ei huvita lihtsalt millegi märkamine või osutamine, „mis?” militaarrajatise, mis kumiseb kummaliselt. rutiinist ja kinnistunud tõekspida- või „kes?” küsimus. Teda huvitavad „miks?”, „kuidas?” Erinevad vaatajad näevadki tema videotes erinevaid asju. mistest ning avardaks arusaamu jms küsimused. elust, armastusest ja kunstist. * Tsitaat intervjuust, vt Jaan Toomik. „Kataloog”. Kumu Kunstimuuseum, , 2007, lk 34.

METSAS VALMISOLEK OTSE PARADIISI AKRÜÜL, LÕUEND, 180×140 cm, 2004, ERAKOGU AKRÜÜL, LÕUEND, 140×110 cm, 2007, ERAKOGU AKRÜÜL, LÕUEND, 250×200 cm, 2011 WWW.LITOKESKUS.EE MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK 3

Kunst ongi selline mee- dium, mida ei saa sõna- dega väljendada. Mind on kunstis alati paelunud ambivalents, mida pole võimalik nigelate taustsüsteemidega ära seletada. Ma ei tegele mingite sotsiaalsete probleemidega, nagu sa oled tähele pannud. Mina räägin asju ilma ilustamata. Kunstis ka.

Tsitaadid Minu Esimesele Kunstikogule pärinevad AKT MAALIJA vestlusest Jaan Toomikuga AKRÜÜL, LÕUEND, AKRÜÜL, LÕUEND, 16. novembril 2011 140×90 cm, 2010, ERAKOGU 150×80 cm, 2010, ERAKOGU kohvikus Vabadus. 63. KILOMEETER AKRÜÜL, LÕUEND, 300×200 cm, 2011

Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961 CV Tartus arstide perekonnas. „Kuna mul isa 1985–1991 õppis Eesti Kunstiakadeemias varakult suri, kasvasin ma ema vaimse maali erialal suunamise või mõjutuse järgi ja kuskil 1992. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige puberteediea lõpuks olin väga tundlik ISIKNÄITUSED 2011 „Turist”, Vaal galerii ja ainult kõrgest filosoofiast 2010 Turu Kunstimuuseum, Turu, Soome huvituv noormees.”* 2008 Art Space, Riia, Läti Toomiku esimene kunstiõpetaja 2008 „Maastikud ja vaikelud” Haapsalus keskkooli päevil oli Gunnar ArtDepoo galerii, Tallinn 2007 Hobusepea galerii, Tallinn Meier, SOUP’69 liige. Ta suunas noort 2007 KUMU Kunstimuuseum, Tallinn lugema 1920.–30. aastatel ilmunud 2005 Tartu Kunstimuuseum (kunsti)raamatuid ja 1960. aastatel tõlgi- 2005 4+4 maali, Vaal galerii 2005 Videod, Kaasaegse Kunsti Muuseum, tud Visarite käsikirju, mis olid nõukogude Bukarest, Rumeenia ajal ametlikult mittesoovitav kirjandus. 2005 Hiljutised tööd, Tallinna Aastail 1981–1983 teenis Toomik aega Kunstihoone Galerii 2005 Videod, Circulo de Bellas Artes, Volgogradi lähedal nõukogude armees. Madriid, Hispaania Valvata tuli pommiladu, millest liikus sõja- 2004 Videoteosed, Kaasaegse Kunsti moon Afganistani rindele. „Julm ühiskond, Keskus, , Leedu mis sõelub välja nõrgad.” Sõjaväes keh- 2004 Artoteek, Haag, Holland 2004 Haapsalu Linnagalerii testas Toomik end kunstnikuna, joonista- 2004 IBID Projects, London, Suurbritannia des eri rahvustest kaassõdurite portree- 2003 Vaal galerii sid, pääsedes niimoodi dedovštšinast. 2003 Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome 2003 Tartu Kunstnike Maja „Kui sa oled ikka mägilase või tšetšeeniga 2001 Contemporary Film and Video tundide viisi vastamisi, ta on sinule pas- Programme, Moderna Museet, siivselt avatud, ta viibib sinu mõju alal ja , Rootsi sa õpid inimest tundma mingis teises plaa- 2001 Peeter Mudist, maalid. Jaan Toomik, videoinstallatsioonid. Elzenveldi nis... Ja ma sain mingi sensitiivse võtme Kultuurikeskus, Antwerpen, Belgia enda jaoks, nägemaks inimest või inimese 2001 Tallinna Kunstihoone koodi, või mingi tunnetuse.” 1999 Vaal galerii, Tallinn 1998 I-20 Galerii, New York, USA Pärast sõjaväge 1985. aastal asus Too- 1998 Linnagalerii, Tallinn mik õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti 1997 Eesti Kunstimuuseum, Tallinn maalikunsti erialal. Ta lõpetas kunstikõrg- 1997 ArtPace, San Antonio, Texas, USA kooli 1991. aastal. Toomiku läbimurre rah- PREEMIAD, STIPENDIUMID vusvahelisse kunstiellu toimus 1994. aas- 2008 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat tal, kui ta valiti São Paulo biennaalile 2006 NIFCA kunstnike residentuur, videoinstallatsiooniga „Tee São Paulosse”. Bergen, Norra Seal lõi kunstnik mõttelise silla oma sünni- 2005 Konrad Mägi preemia 2003 Balti Assamblee Kunstipreemia linna Tartu ning Brasiilia suurlinna vahel. 2000 NIFCA resideerumisstipendium. Praegu töötab Jaan Toomik Eesti Kunsti- Hafnarborg, Island akadeemias maalikunsti professorina. Ta 1999 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia 1999 Chicago Linna Rahvusvaheline on kolme poja – Ihan, Taso ja Asko – isa. Kunstnike Stipendium. USA 2011. aasta lõpu seisuga on Toomik hõiva- 1997 Sorose Kaasaegse Kunsti tud pikema mängufilmi ettevalmistusega, Eesti Keskuse 5. aastanäituse mida kunstnik kommenteerib nii: „Sa kirju- „Interstanding 2”, preemia 1997 Sinebrychoff Eesti AS tad romaani, mitte enam luuletust”. 1997 ArtPace, San Antonio, USA 1995 UNESCO Prize for the Promotion * Tsitaadid pärinevad intervjuust kunstnikuga, of the Arts, Pariis, Prantsusmaa vt: Jaan Toomik. „Kataloog”. Kumu 1994 Kristjan Raua nimeline JAAN TOOMIK OMA MAALI „KOHTUMINE SÕBRAGA MARFAS” TAUSTAL. Kunstimuuseum, Tallinn, 2007, lk 33–40. kunsti aastapreemia 4 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK WWW.LITOKESKUS.EE WWW.LITOKESKUS.EE MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK 5

LINA AKRÜÜL, LÕUEND, 300×200 cm, 2010, EESTI VÄLISMINISTEERIUMI KOGU 6 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK WWW.LITOKESKUS.EE KAADRID TUNTUMATEST FILMIDEST JA VIDEOTEST

Oberhauseni Rahvusvaheline Lühifilmide Festival, mis on maailma üks vanemaid ja tuntumaid, esitleb 25. novembril Pompidou keskuses teiste seas Jaan Toomiku lühifilmi „Armulaud”, mis kuulub Oberhauseni festival arhiivi. Arhiiv on omataoliste hulgas maailma vanim ja suurim. Esitlus toimub Ida-Euroopa lühifilmide programmi raames (18.–26. novembril 2011), millega tähista- takse Ida-Euroopa filmikunsti 50 aasta juubelit ning näidatakse ühtlasi festivali arhiivis leiduvaid töid. Pariisi Goethe Keskuses ja Pompidou Keskuses linastuvad Walerian Borowczyki, Alexander Sokourovi, Zbigniew Rybczyñski, Jaan Toomiku, Victor Alimpievi, Karpo Godina, Zelimir Zilniki jt lühifilmid. Vaata lähemalt www.kurzfilmtage.de.

HARE CHRISTMAS VIDEO, 2007

JUGA VIDEO, 2005

ARMULAUD JOOKS ISA JA POEG LÜHIFILM, 35 mm, 2007 VIDEO, 2011 VIDEO, 1998 WWW.LITOKESKUS.EE MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK 7

kontseptuaalne kunst laiatarbekaup, mida kõik ühtviisi mõistavad ja tarbivad.

INTERVJUU KUNSTIKOGUJAGA ERAKOGUFOTO: MIDA ÜTLED TÄNASTELE NOORTELE/EDUKA- TELE SOOVITUSEKS KUNSTI TEEMAL? Kunstiga tegelemine, olgu selleks siis muuseumide ja näituste külastamine või sihiteadlik kunsti kogumine, annab võimaluse väljuda argipäeva materiaalsest maailmast ning avastada midagi uut – nii enese sees kui ka ümber.

MILLISTE KRITEERIUMIDE JÄRGI HINDAD KUNSTI? Hindan nii objektiivsete (kunstniku olulisus kunstimaastikul, teostuse tehniline tase) kui ka subjektiivsete (isiklik emotsioon, tekkivad seosed) kriteeriumide kohaselt.

KAS KUNST ON ELITAARKAUP? Kõik algab kunsti ja elitaarkauba definitsioonist. Maslow’ inimvajaduste hierarhias ei kuulu kunst kind- lasti inimese kõige primaarsemate vajaduste hulka.

KAS SUHTLED KA KUNSTITEADLASTE JA -AJALOOLASTEGA? Suhtlen, kui on kunstiteemaline küsimus, millele ise vastust ei leia või kui soovin teose autentsusele kinnitust saada. SVEN PERTENS KAS SUL ON OMAD SOOVITAJAD KUNSTIS Küsib Jaak Visnap ja vastab kunstikoguja Sven Pertens. VALIKUTE TEGEMISEL? Kui endal puudub teose suhtes ühene seisukoht, KUIDAS TEKKIS HUVI KUNSTI VASTU? matult. Võib-olla siis, kui teose omandamisel ei olnud küsin mõnelt ala tundvalt inimeselt n-ö teise Ise ma korralikult joonistada ega maalida ei oska, aga enam eelnevalt paigas, millisele seinale see sobib. arvamuse. Lõpliku valiku teen siiski ise. olen alati lugu pidanud inimestest, kellel selleks annet. Eks me kõik oleme koolipõlves ja hiljemgi kunstimuu- KAS KUNST ON TEEMA, MIDA KUIDAS VIIA EESTI KUNST MAAILMA? seumidesse sattunud, aga konkreetsem huvi kunsti ARUTATAKSE ÄRIRINGKONDADES, Galeriid ja kunstnikud osalevad välismessidel ja vastu sai alguse üheksakümnendate esimesel poolel. KOHTUMISTEL, ÜHISÜRITUSTEL? mõnikord jõuavad kaasavõetud teosed ka välis- Tõenäoliselt sattusin huvitavale kunstinäitusele, Reeglina pigem mitte, arutatakse muid teemasid. maiste kunstihuviliste kogudesse. Eesti kunstniku osalesin kolleegile juubelikingituseks galeriist pildi Kunstist räägitakse kunstiga seotud üritustel või siis, töö välismaise kollektsionääri kogus ei pruugi aga valimisel... ja nii see läks. Asjaolude kokkulangemisel kui kokku satub kaks kunstihuvilist. tagada veel selle kunstniku n-ö maailmapääsemist. piisab vähesest, elu on täis ootamatusi. Arvan, et üheks võtmeks Eesti kunstnike maailma KUIDAS TAJUD TÄNAST EESTI KUNSTIELU? viimisel võiks olla maailmanimega muuseumide ja KAS MÄLETAD ESIMEST TEOST, MILLE SA KAS TÄNANE KUNST ON NII ELITAARNE, galeriide kuraatorid, kellele on vaja silma jääda. Kui OSTSID, JA EMOTSIOONE, MIDA TUNDSID? ET EI KÕNETA TAVAINIMEST? kunstnik leiab kodumaal oma valdkonna kõrgemal Tegemist oli impulssostuga ühelt näituselt. Pilt meel- Minu arvates on tänane kunst sedavõrd laia haardega tasandil tunnustust, on sellega väike teeots maailma dis, kuid mõjus seinal üksikuna ja mingi aja pärast ja mitmekesine, et igaüks võib leida sellest osa, juba avatud. Kunstimuuseumil on arvestatav koostöö sai omandatud järgmine. Hetke, mil teoste soeta- mis teda kõnetab. Tänapäeva kunstist leiab piisavalt erinevate lääne muuseumidega ja Eestit külastavad mine muutus sihipäraseks kogumiseks, on tagant- nii kontseptuaalsust kui ka puhtakujulist esteetikat, ka sealsed kuraatorid. Arvan,et näiteks Jaan Toomik järele raske määratleda, see toimus küllaltki märka- piirid puuduvad. Aga kindlasti ei ole näiteks ja tema looming ongi just sellisel viisil maailma viidud.

KALAMEHED LANGEVARJUR AKRÜÜL, LÕUEND, 180×150 cm, 2008, ERAKOGU AKRÜÜL, LÕUEND, 185×140 cm, 2004, ERAKOGU 8 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK WWW.LITOKESKUS.EE

Jaan Toomik kommenteerib Litograafiakeskuses valminud autoportreed: „Elu esimene lito. Tegin ühe auto- portree. Mina joonistasin kivi peale spontaanselt, Visnap leidis, et esi- mese lito kohta on väga hea. Kõik arvavad, et kui ma kasutan kunstis iseennast, siis see on enesekeskne. MINU ESIMENE KUNSTIKOGU Aga mina võtan ennast nagu arhe- on ajaleht, mis ilmub kord kuus ja kajastab tüüpi. Olen nagu näitleja, kes võib Eesti kunstnike loomingut. erinevaid rolle läbi mängida.”

Ajaleht Minu Esimene Kunstikogu Nr 4 (4) November 2011 / Jaan Toomik Ilmub 1 kord kuus

VÄLJAANDJA: Eesti Litograafiakeskus Registrikood: 80159524 Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn, Eesti [email protected] | www.litokeskus.ee VASTUTAV VÄLJAANDJA: Jaak Visnap, tel: +372 5560 4631 TOIMETUS: Heie Treier, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap KEELETOIMETAJA: Tuuli Kaalep DISAINITIIM: DF www.df.ee REKLAAMI MÜÜK: tel +372 5560 4631 [email protected] ESIKAANE FOTO: Jaak Visnap TEOSTE REPRODUKTSIOONID: Jaan Toomik TRÜKK: Printall TÄNAME AJALEHE VÄLJAANDMIST TOETANUD KUNSTISÕPRU: Robert Kimmel Armin Kõomägi Sven Pertens

FOTOD: KUTT NIINEPUU [DF] Laur Kivistik VÄLJAANDMIST TOETAB: Eesti Kultuurkapital

KUNSTIKOGUMIK „ARMASTUS KUNST TULEB KOGUJANI 21. SAJANDIL” EESTI KAAS AEGSE Toeta igakuiselt eesti kunsti tutvustamist ajalehes GRAAFIKAGA MÜÜGIL EESTI LITO- „Minu Esimene Kunstikogu” ja pane sellega alus GRAAFIAKESKUSES oma kunstikogule. Trükitud Eesti Litograafia- keskuses 2008. aastal, Sinu rahaline panus – 500 € – tagab Sulle ühe sisaldab 11 graafika kunstiteose ning toetab üha uute lehenumbrite originaaltõmmist, väljaandmist. Igakuise toetuse puhul täieneb Sinu formaat 70×100 cm, hind € 5000. kunstikollektsioon sel kuul ajalehes tutvustatava Reprod samast kunstikogumikust, for- kunstniku väärtusliku originaalteosega. maat 25×35 cm, orienteeruv hind € 25. Müügil ka Rahva Raamatu ja Apollo TÄPSEMALT: raamatukauplustes ja Tartu Kunsti- Jaak Visnap, muuseumis. Sellest kataloogist tel: +372 5560 4631 leiad üksteist reprot üheteistkümnelt [email protected] legendaarselt eesti kunstnikult. Iga repro pöördelt leiab kunstniku saateteksti ning CV. Autorid: Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Merike Estna, Kadri Kangilaski, Laurentsius, Marko Mäetamm, Mall Nukke, MINU ESIMESE Reiu Tüür, Jaak Visnap, Jasper Zoova KUNSTIKOGU KOLM ESIMEST NUMBRIT Lisainfo: [email protected]