„MINU ESIMENE KUNSTIKOGU” ON AJALEHT, MIS ILMUB KORD KUUS JA KAJASTAB EESTI KUNSTNIKE LOOMINGUT. VÄLJAANDJA: EESTI LITOGRAAFIAKESKUS · WWW.LITOKESKUS.EE JÄRGMISED ISIKNÄITUSED: PETERBURG, NOVY APRILL 2012, MUSEUM, WWW.NOVYMUSEUM.RU NR 4 (4) NOVEMBER 2011 | SEPTEMBER–OKTOOBER MOSKVA, MOODSA 2012, KUNSTI MUUSEUM 2 MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK WWW.LITOKESKUS.EE KOMMENTAAR KUNST KUULUB TOOMIKU RAHVALE TÖÖDELE FOTO: JAAK VISNAP VERSUS Heie Treier KAASAEGSEST KUNSTIST ME ARU EI SAA Jaak Visnap Ma ei tea täpselt, kas see lause pärineb Leninilt, igatahes oli juht- lause „Kunst kuulub rahvale!” töö- tavale rahvale julgustuseks kunsti mõistmisel. Ja seda rohkem kui seitsekümmend aastat. „Kunst JAAN TOOMIK OMA ATELJEES VABADUSE kuulub rahvale” oli ideoloogiline VÄLJAKUL 18. NOVEMBRIL 2011. lause, mis andis justkui garantii kunstile, ja nõukogude inimene, Avastasin Apollo raamatupoest Monet’de, Dalí’de jms Toomik peab end pigem müstikuks kui kellekski muuks, kellest moodustus kunagine kunsti- rahvalemmikute keskelt mahuka väljaande pealkirjaga sõltumata religioonist. Ainult et kaasaegse kunsti „müstik” publik, mõistis toonast kunsti ja „Contemporary Art in Eastern Europe” (black dog publishing, on selline, kes käib ringi, videokaamera kotis, ja satub teatud teadis, et kunst on tehtud temale. London, UK, 2010), kus on esindatud olulised nimed kaas- meeleseisundis täpselt õigel ajal õigesse kohta, nii et tal on Viimasel kahekümnel aastal ei aegse n-ö Ida-Euroopa geograafilise areaali kunstiväljal. kaamera täpselt stardivalmis, kaardi mäluruumi piisavalt ja ole Ida-Euroopa vabas kultuuri- ja Leheküljel 166–167 on ära toodud Jaan Toomiku kolm patareidki värsked. Mind jätkuvalt hämmastab see täpsuse- majandusruumis välja mõeldud reprot. Raamat teeb kokkuvõtteid Berliini müüri järgse Ida- aste, millega Toomik töötab. [Ühel non grata üritusel osales kandvat juhtlauset kunsti mõistmise Euroopa kunsti põhitegijate kohta. Baltimaade kunstnikest Toomik täpsusviskamise võistlusel, kus viskaja pidi seisma populariseerimiseks. Olen kunstni- on sinna valitud üksnes Toomik. sihtmärgist üsna kaugel; Toomik oli seltskonnast ainus, kes kuna aeg-ajalt loobunud mõneks Jaan Toomiku töödel on omadus inimesi seesmiselt liigutada suutis märgile pihta saada.] Mitmed tema lühivideod esita- ajaks kunstitegemisest ja pühendu- ja neile hinge minna, ometi kuulub ta selliste kunstnike hulka, vad naturaalsel kujul toimunud, ilma lavastamata kumma- nud sellele, et tutvustada tänaseid kelle looming ei taha end verbaalsele analüüsile kätte anda. liste faktide ja kokkusattumuste fikseeringuid. Tema videod kunstnikke. Ajalehe „Minu Esimene Loomulikult saab sama öelda igasuguse kunsti kohta, rohkem ei ole hiljem kokku monteeritud kavalad manipulatsioonid, Kunstikogu” toimetajana olen koge- või vähem, sest mis mõttega visualiseerida oma ideid/tun- sest Toomik väärtustab ausust. nud, et laiapõhjaline kunstiteadlik- deid/seisukohti/kommentaare jms, kui kõike saaks sõna ja Jaan Toomik alustas kunstnikuna samal ajal, mil tuli Eesti kus on enamasti nõrk, milles ei saa keele abil ideaalselt väljendada. Ometi peab visuaalsel kuju- Vabariik. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntumad tööd on süüdistada kunstnikke, vaid pigem tamisel olema veel mingi funktsioon, x-faktor, mida sõna ja mõistagi videod, ent tegelikult on kunstnik teostanud end laiapõhjalise visuaalse kirjaoskuse keel ei kata. Siin territooriumil töötavadki kujutavkunstnikud. ka maalijana. Kõige selle juures püsib ta alandlikuna pari- nõrkust. Selle asemel, et rahvas Toomik ütleb: „Ma olen mõjutatud kultuurist ka, aga ma ei mas mõttes ja nimetab iseenda persooni, selle tunnetust või hõikaks rõõmsalt: „Kunst kuulub toitu niivõrd palju kultuuri kontekstidest või informatsioonist kunstis kujutamist „mina-illusiooniks”. Ilmselt oleks huvitav rahvale!”, röögib ta – ilma, et oleks kui sellisest. Pigem mingist oma sisemisest kogemusest.”* kuulata kunstniku kogemustest settinud loengut teemal külastanud ühtegi kunstinäitust –, Kunstniku sisemise kogemuse kohta saab midagi arvata „reaalsus” – milles seisneb kunstniku reaalsus; kumb on illu- et „Kaasaegsest kunstist me ARU vaid kunstnik ise. Mitte kunstiteadlane ega keegi teine. soorsem, kas materiaalne või vaimne reaalsus; kumb neist EI SAA!” Kas meile on sisendatud See ei allu võimalikele debattidele, et kas tegemist oli ikka on allutatud kumbale; kuidas erineb video reaalsus tegelikus seda lauset kaasaegse kunsti kohta „õige” või „vale” sisemise kogemusega. Mõnes mõttes on elus toimunud reaalsusest; ja kuidas suhestub kõige sellega nagu varasematele põlvkondadele kõik sisemised kogemused „õiged”, iseasi, mille jaoks ja maalikunst? mõistet „kunst kuulub rahvale!”? kuidas nad inimest tema elus edasi aitavad või pidurdavad. 3. novembril 2011 avati Vaal galeriis Toomiku Oma kogemustest rääkides aga Toomiku puhul on väärtuslik see, et kunstnikku huvitab 50. juubelinäitus „Turist” (avatud kuni 26. novemb- võin öelda, et pärast tunniajalist analüüsimine, refleksiivsus – st asju ei peaks võtma ette rini), kus on väljas tema kõige uuemad maalid ja loengut või workshop’i ei väida antuna ega endastmõistetavana. Ning teda huvitab oma video „Jooks”. Ta põrutab videos jalaga vastu maad – enam keegi sellel osalenutest, et sisemiste kogemuste universaalne aspekt – milline ühisosa iseenesest tugev võimužest, millele maa vastab kummalise ta ei saa aru. Minu soovitus on: võiks olla tema ja paljude inimeste sisemistel kogemustel. kuminaga. Seda videot võib vaadata läbi mitme filtri. Ilmselt lõpetame loosungite hõikamised ja Nii osutuvad tema maalid ja videod uurimistöö tulemuseks oleks realismifilter kõige igavam. Religioosne/sümbolistlik süüvime hetkeks ümbritsevasse ja visuaalsel kujul. Ja kõnetavad väga erinevat publikut Eestis filter tooks esile valguse ja pimeduse metafoorika. juba me saamegi aru. Kõik on äkki ja teistes riikides. Psühhoanalüütiline filter keskenduks soolisele metafoorile ja selge. Küsimusele „Mis on kunsti Kaasaegset kunstnikku eristabki traditsioonilisest kunstni- kunstniku kadumisele angaari avausse. Geopoliitiline/ajaloo- mõte?” vastan ma, et kunsti on vaja kust töötamine refleksiivsel ehk uurimuslikul tasandil. Teda line filter tõstaks esiplaanile angaari enda kui mahajäetud selleks, et inimene tuleks välja oma ei huvita lihtsalt millegi märkamine või osutamine, „mis?” militaarrajatise, mis kumiseb kummaliselt. rutiinist ja kinnistunud tõekspida- või „kes?” küsimus. Teda huvitavad „miks?”, „kuidas?” Erinevad vaatajad näevadki tema videotes erinevaid asju. mistest ning avardaks arusaamu jms küsimused. elust, armastusest ja kunstist. * Tsitaat intervjuust, vt Jaan Toomik. „Kataloog”. Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, 2007, lk 34. METSAS VALMISOLEK OTSE PARADIISI AKRÜÜL, LÕUEND, 180×140 cm, 2004, ERAKOGU AKRÜÜL, LÕUEND, 140×110 cm, 2007, ERAKOGU AKRÜÜL, LÕUEND, 250×200 cm, 2011 WWW.LITOKESKUS.EE MINU ESIMENE KUNSTIKOGU · NR 4 (4) · NOVEMBER 2011 / JAAN TOOMIK 3 Kunst ongi selline mee- dium, mida ei saa sõna- dega väljendada. Mind on kunstis alati paelunud ambivalents, mida pole võimalik nigelate taustsüsteemidega ära seletada. Ma ei tegele mingite sotsiaalsete probleemidega, nagu sa oled tähele pannud. Mina räägin asju ilma ilustamata. Kunstis ka. Tsitaadid Minu Esimesele Kunstikogule pärinevad AKT MAALIJA vestlusest Jaan Toomikuga AKRÜÜL, LÕUEND, AKRÜÜL, LÕUEND, 16. novembril 2011 140×90 cm, 2010, ERAKOGU 150×80 cm, 2010, ERAKOGU kohvikus Vabadus. 63. KILOMEETER AKRÜÜL, LÕUEND, 300×200 cm, 2011 Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961 CV Tartus arstide perekonnas. „Kuna mul isa 1985–1991 õppis Eesti Kunstiakadeemias varakult suri, kasvasin ma ema vaimse maali erialal suunamise või mõjutuse järgi ja kuskil 1992. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige puberteediea lõpuks olin väga tundlik ISIKNÄITUSED 2011 „Turist”, Vaal galerii ja ainult kõrgest filosoofiast 2010 Turu Kunstimuuseum, Turu, Soome huvituv noormees.”* 2008 Riga Art Space, Riia, Läti Toomiku esimene kunstiõpetaja 2008 „Maastikud ja vaikelud” Haapsalus keskkooli päevil oli Gunnar ArtDepoo galerii, Tallinn 2007 Hobusepea galerii, Tallinn Meier, SOUP’69 liige. Ta suunas noort 2007 KUMU Kunstimuuseum, Tallinn lugema 1920.–30. aastatel ilmunud 2005 Tartu Kunstimuuseum (kunsti)raamatuid ja 1960. aastatel tõlgi- 2005 4+4 maali, Vaal galerii 2005 Videod, Kaasaegse Kunsti Muuseum, tud Visarite käsikirju, mis olid nõukogude Bukarest, Rumeenia ajal ametlikult mittesoovitav kirjandus. 2005 Hiljutised tööd, Tallinna Aastail 1981–1983 teenis Toomik aega Kunstihoone Galerii 2005 Videod, Circulo de Bellas Artes, Volgogradi lähedal nõukogude armees. Madriid, Hispaania Valvata tuli pommiladu, millest liikus sõja- 2004 Videoteosed, Kaasaegse Kunsti moon Afganistani rindele. „Julm ühiskond, Keskus, Vilnius, Leedu mis sõelub välja nõrgad.” Sõjaväes keh- 2004 Artoteek, Haag, Holland 2004 Haapsalu Linnagalerii testas Toomik end kunstnikuna, joonista- 2004 IBID Projects, London, Suurbritannia des eri rahvustest kaassõdurite portree- 2003 Vaal galerii sid, pääsedes niimoodi dedovštšinast. 2003 Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome 2003 Tartu Kunstnike Maja „Kui sa oled ikka mägilase või tšetšeeniga 2001 Contemporary Film and Video tundide viisi vastamisi, ta on sinule pas- Programme, Moderna Museet, siivselt avatud, ta viibib sinu mõju alal ja Stockholm, Rootsi sa õpid inimest tundma mingis teises plaa- 2001 Peeter Mudist, maalid. Jaan Toomik, videoinstallatsioonid. Elzenveldi nis... Ja ma sain mingi sensitiivse võtme Kultuurikeskus, Antwerpen, Belgia enda jaoks, nägemaks inimest või inimese 2001 Tallinna Kunstihoone