Sámis Sámi čálakultuvrralaš áigečála • Nr. 9 Geassemánnu 2011 nuVTTá D ÁN NUMMIRIS FÁDDÁN Sámi gaskkus- teamit

áviisa Waren Sardne ja eará árra áViiSSaT H ARALD G ASKI teahter BeaiVVáš ja HÅLOGa Land TeaTer áVVudeaBa S IRE K. G ASKI girji SáMi Mánáid LyraLaš STOaHkanMáiLBMi K ÁRE -E LLE PARTAPUOLI musihkka LáVuS OLGGOS, Gáraša SiSa S IRE K. G ASKI tv SáMe TV H ARALD G ASKI politihkka Sámis 9/2011SáMepOLiTiHkka 1 – sisdoallu ja vásáhusat J OHAN K LEMET H ÆTTA SFS čiehka SÁMIS Nr. 9 Geassemánnu 2011 Sámi čálakultuvrralaš áigečála, man dál čálliidLágádus almmuha Sámi fágagirjjálaš čálliid­ ja jorga­ Giellaovddideapmi – váttis ášši leaddjiidsearvvi ovddas. iSSn 0809­7410 doaimmahus harald gaski ja John t. Solbakk SáMediggi Mearridii njukčamánu dievasčoahkkimis 18 jienain 17 jiena ruhtadeaddjit norgga Sámediggi ja SFS vuostá rievdadit ja čavget guovtte gielalašvuođadoarjagiid juolludaneavt­ Sámi fágagirjjálaš foanda. tuid. gielddat mat dál juogadit sullii 60 mill. kruvnnu vuostálaste garrasit Sámis artihkkaliid ja govaid ii oaččo eavttuid čavgema gitta dassái go dievasčoahkkin mearridii áššis. almmuheaddji, čálli dahje govvi­ deaddji lobihaga máŋget. Gráfalaš bargu Minna Saastamoinen, Mii lei erenoaMáš lei dat go nSr dál lei vuostá riev dadit njuolggadu­ Studio Borga, ohcejohka said, baicce dáhtui joatkit otná njuolg gadusaiguin. nSr doarjjui ovddá­ Olggošgovva Frank M. ingilæ dus bellodaga evttohusa áššis: “Sámediggi ii rievdat guovtte gielalaš vuo­ deaddilan Waasa graphics oy, vaasa đa ruđaid juolludaneavttuid. dálá ortnet bisuhuv vo.” Mii leat ádden ahte nSra sámediggejoavkku motiiva vuostálastit njuolggadusaid rievda dea­ SFS mi dál galgá leat dat go departemeanta lea ođasmahttimin sá me lá ga, ja Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleaddjiid searvvi stivra diet ođasmahttin sáhttá váikkuhit gielddaid boahtte áiggi guovtte giela­ laš vuođa háldda šeap mái. goas sámeláhka ođasmahtto, ii leat gal čielgan. Ovdaolmmoš harald gaski rautindveien 8, 9100 kvaløysletta Stivralahttu lill tove Fredriksen JoS nSr BaiCCe livččii ákkastallan ahte galgá eambbo gáibidit gielddain, grøholtvn. 5, 9010 tromsa de mii livččiimet ádden vuostálasti ma. eai han ođđa njuolggadusat gái­ Stivralahttu trond are anti bit menddo olu gield dain ruđa ovddas maid ožžot. Muittuhastit ahte lei Buolbmát, 9845 deatnu nSr, dalle go dat lei njunuš stivrejeaddjin Sáme dikkis, mii álg ga hii barg­ Sadjásaččat Seija guttorm gu čavget gáibádusaid gield daide. nu lea goit leamaš nSr sáme digge­ 9730 kárášjohka politihkká riid retorihkka maŋŋá go SFS seminára deanus 2004 fuomá­ elen ragnhild Sara šahtii ahte ruhta maid gielddat ožžo jahká sač čat, ii olus geavahuvvon 9730 kárášjohka giella ovddideapmái. John henrik eira 9730 kárášjohka čállingoddi Mii leat goit atnán nSr organisašuvdnan mas ain lea čielga giellapoli­ Jođiheaddji John t. Solbakk tihkka, politihkka man ulbmil lea bissehit giellageavaheaddjiid logu un­ Fitnodatgeaidnu 13, pb 140, no­9735 kárášjohka numis, ja áinnas nannet ja stuoridit joavkku. Sámedikki njukčamánu 2011 tel. +47 78 46 83 30, +47 91 59 06 06 dievasčoahkkin bovttii min, ii han dat nu dáidde leat. Faksa +47 78 46 83 29 e­poasta: [email protected] ii ge lean dušše ahte nSr ii dáhtton čavget juollu dan eavttuid mii bovt­ Sámis lea nuvttá. dán sáhttá maid tii min. Mii guldaleimmet digaš tallama neahttatelevišuvnnas. viššalit gea­ diŋgot almmuheaddji neahttagirje­ gávppis vahedje politihkkárat sárdnestovlla máidnut ja doarjut sámegiela ovddi­ www.calliidlagadus.org deami, muhto man gillii. Bás moattis geavahedje sámegiela. Jos dan gea­ Sámis artihkkaliid sáhttá maiddái vahat duođaštussan gosa mii leat ollen sámegiela ovddidemiin, de gal lea lohkat dás: leavttuin mannamin boasttu guvlui. www.samifaga.org eat odne gal šat vuordde ahte politihkkárat galget leat buorit ovda­

2 Sámis 9/2011 SFS čiehka Giellaovddideapmi – váttis ášši

govvan giellageavaheamis. Maid mii vuordit lea ahte 1. vuođđooassi 35% ollislaš guovtte­gielalaš­ politihkalaš fámuset máhttet geavahit dasa vai sáme­ vuođa­rámmas gielddaide ja juogaduvvo luohtta giela ovddideami rahčamušat ožžot buoremus eavt­ hálddašan­gielddaid gaskkas (seamma olu buot tuid. Jos háliidit, de dasa sáhttet oažžut buriid rávva­ gielddaide. Min čilgehus). giid ja evttohusaid giellageavaheaddjiin, ja geava­ 2. Bálvalanoassi 40% ollislaš guovttegielalaš­ headdjiid servviin. SFS lea okta dain. vuođa­rámmas gielddaide ja juogaduvvo háldda­ šan­gield­daide dáid mihttoovttadagaid vuođul: Sámediggeráđđi lei evttohan guovttegielalaš­­ • galle vuođđoskuvllaoahppis lea sámegiella vuođadoarjaga gielddaide juohkit dán láhkái: vuosttaš­giellan (deattuhuvvo 44 proseanttain) 1. vuođđooassi 25% olles juolludeami gielddaide • galle vuođđoskuvllaoahppis lea sámegiella nubbi­ ja fylkka­gielddaide detáljaraportta haga mii gal­ giellan (deattuhuvvo 25 proseanttain) gá geava­huvvot vuođđogoluide go lea sámegie­ • gallis gielddas leat čálihuvvon Sámedikki jienastus­ la hálddašan­guovllu gielda. Buot gielddat ožžot lohkui (deattuhuvvo 31 proseanttain) seamma olu. 3. ovddidanoassi 25% ollislaš guovtte­gielalaš­ 2. Bálvalusoassi 50% olles juolludeami mii galgá vuođa­rámmas gielddaide. Ovddidanoassi mudde­ gok­čat goluid gieldda ja fylkkagieldda bálvalea­ juvvo doaim­maid ja čađahuvvon doaibmabijuid mi okta­­vuođas sámegillii. (Dás šaddet stuorimus vuođul jagis jahkái, ja ovttaskas gieldda ja Sáme­ sámegielddat vuoitin, go sihke sámegiel’ oahp­ dikki gaskasaš ovttasbargošiehtadusa vuođul. piid ja sámi jienastuslogu logut leat juogadeami vuođđun.) Eai dárbbaš dárkilis rehketdoalu eanaš doarjja­ 3. ovddidanoassi 25% olles juolludeami mas ruhtii, go ođđa doarjjanjuolggadusat eai eaktut gield­ deattuhuvvo sámegiela ovddideapmi guoskevaš dain dárkilis rehketdoalu vuođđooasi ja bálvalusoasi gielddas ja fylkkagielddas. (Dás de besset gielddat juolludeapmái. Dát lea 75% doarjagis maid gielddat čájehit ahte sii duođaid leat giellaovddideaddjit.) ož­žot dás rájes. Dat mielddisbuktá ahte gielda mii oaž­žu 4 mill. doarjaga, raportere dušše 1 mill ovddas Ovddit Sámis bláđis oaivvildii Sámis doaimmahus rehket­doaluin, ovddidanoasi 25% ovddas. Ii go dát ahte proseantajuohkáseapmi baicce livčče galgan ná: mearkkaš dan ahte eai dárbbaš gielddat rahčat olus 1. vuođđoaossi 25% eambbo go odne? Dušše dalle gal jos gilvalit oažžut 2. Bálvalusoassi 25% oasi ovddidanruhtaoasis. 3. ovddidanoassi 50% Dakkár juohkáseapmi ain buorebut deattuhivččii boh­ Sámedikki mearrádusa buorre lohpádus lea goit tosiid. ahte Sámediggi áigu golmma jagi geahčen fas árvvoš­ tallat ortnega. Sámedikki mearrádus mii oaččui 18 jiena (17 jie­ na vuostá mas ledje Ovddádusbellodat, NSR ja Jotti­ John T. Solbakk, SFS čálli sámiid­listta okta áirras):

Sámis 9/2011 3 Dearvvuođat doaimmahusas! Go SFS ásahii Sámis áigečállaga, mii leimmet veaháš Tromssas miessemánu loahpageahčen, ja soaitá ahte movttáskan min oabbáorganisašuvnna, NFF, lihkos­ logal­dagaid vuođul ihtet artihkkalat boahttevaš tuvvamiin iežaset Prosa-nammasaš bláđiin. Prosa lea Sámis-bláđiide ge. Muđui SFS joatká čuovvut ja neav­ álggu rájes geavahan olu saji girjeárvvoštallamiidda, vut Sámedikki giellaruđa hálddašeami, ja daid lagaš ja Sámis-doaimmahusas lei čiegus doaivva ahte min čatnasiid geažil mat leat fágagirjjálaš searvvi ja Sámis- bláđđi galggai šaddat sámi servodaga árvvoštalli velá doaimmahusa gaskkas, ii dáidde oppa imaš ge ahte viiddit mearkkašumis go dušše girjjálašvuođas. Dađis­ searvvi politihkka maiddá speadjalasto bláđi čállosiin. taga mii leat dan guvlui johtimin, ja dán nummira Diehtit goit ahte historjjálaš fáttát ja Boares govat- váldo­fáddán leat gaskkusteamit. Dainna mii oaivvil­ ráidu leat hui bivnnuhat, de joatkit maiddá daiguin. dat ahte mii juohkit dieđuid daid áššiid birra maid Ovddit nummirat leamaš hui assái, dán vuoro mii giehta­dallat, muhto ahte seammás árvvoštallat sihke leat binnáš ruoidnaset, muhto leat dušše seastimin sáme servodaga, TV-ođđasiid, sámi teahtera, guok­ ahtanuššama boahtte jahkái go SFS deavdá 20 jagi. te mánáidgirjji, musihka jna. Árvvoštallan lei maid­ Oaidnalat ja gulahallat! Harald Gaski ja John T. Solbakk dá oktan seminárafáddán SFSa jahkečoahkkimis

N junuščállosat SFS čiehka Bás muitalusaš 2 John. T Solbakk 45 Hans Petter Boyne

Sámedikki giellamearrádus k o m m e n t á r a 5 – lávki rivttes guvlui Sáme TV 46 Harald Gaski A r t i h k k a l a t Waren Sardne ja eará árra sámi Sámepolitihkka – sisdoallu ja 6 áviissat Harald Gaski 50 vásáhusat Johan Klemet Hætta

Beaivváš ja Hålogaland teater e s s e i j a 14 ávvu­deaba goappat láhkai Sámi viessom Sire K. Gaski 54 Harald Gaski Sámi mánáid lyralaš stoahkan- 20 máilbmi Káre-Elle Partapuoli K o s e r i i j a t 56 Maid muitalit iežas mánnávuođa Lávus olggos, gáraša sisa áiggis ovdal ja boahtteáiggis? 28 Sire K. Gaski Ellen Oddveig Hætta Muohtaráfi – Snøfrid 58 Meahccásteaddji 32 Aage Solbakk Nancy Porsanger Govvamuittut 59 Muhtun sámi árvádusaid vejolaš 34 Aage Solbakk geavaheapmi otnábeaivvi Harald Gaski

4 Sámis 9/2011 Cealkámuš – SFS jahkečoahkkin Romssas miessemánu 28.b. 2011

Sámedikki giellamearrádus – lávki rivttes guvlui

SFS/Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jor­ga­leaddjiid­searv­vi 2. Bálvalanoassi 40 % ollislaš guovttegielalaš­­­ 2011 jahke­čoahk­­kin lea duhtavaš dainna go Sáme­ vuođa­rámmas gield­daide ja juogaduvvo háldda­ dig­gi njukča­mánu dievas­čoahk­kimis mear­ri­dii riev­ šan­gield­daide dáid mihttoovttadagaid vuođul: dadit ja čav­get guovtte­gielalaš­vuođadoar­ ­ja­­giid • galle vuođđoskuvllaoahppis lea sámegiella juolludan­eavt­tuid. SFS doaivu Sámedikki eanet­logu vuosttašgiellan (deattuhuv­vo 44 proseanttain) mearrádus lea lávki rivttes guvlui sámegiela nanne­ • galle vuođđoskuvllaoahppis lea sámegiella mis ja ovddideamis. SFS fágaseminára Buolbmá­ nubbi­giellan (deattuhuv­vo 25 proseanttain) gis Deanus 2004 fuomá­šahtii ahte guovttegielalaš­­ • gallis gielddas leat čálihuvvon Sá­me­­dikki jienas­ vuođa­doarjja maid gielddat ožžo jahkásaččat, ii olus tuslohkui (deattuhuv­ ­vo 31 proseanttain) geavahuv­von giellaovddideapmái. 3. ovddidanoassi 25 % ollislaš guovt­te­­giela­laš­­­ Sámedikki mearrádus lea dušše vuost­tas lávki. SFS vuo­đa­­rámmas gield­daide.­ Ovddidanoassi mud­ lei doivon ahte Sámediggi galggai gielddain gáibi­ de­juvvo doaim­maid ja čađahuvvon doaib­ma­­­ dit ain buoret giellaovddidan­boh­to­­siid, go lea nu bijuid vuođul jagis jahkái, ja ovttaskas gield­da ahte sáme­giella lea rašis dilis, ja garrasit uhki­duvvon. ja Sámedikki gaskasaš ovttas­bargo­šieh­ta­dusa Doarj­ja gielddaid guovtte­­gielalaš­vuo­­đa doaimmai­ vuođul. de galggašii maid­dái eambbo dasa ahte ovddidit ja čiekŋu­­­dahttit giella­­geava­head­djiid máhtu. Mii dieh­tit Sámediggi eaktuda ahte gielddai­ ­guin dahkko šiehta­ ahte gielddaid giel­la­guovddá­žat dahket erenoamáš dus mii guoská ovddidandoarjaga oas­sái. Dat galg­ buori barggu. Diet guovddážat galg­gašedje beassat ga­­šii geatnegahttit doarjjavuostá­váldi gielddaid viiddidit doaim­mai­deaset. Nu SFS uhcáša dan oasi jahká­­saččat čájehit makkár bohtosiid leat juksan, ja maid Sámediggi mearri­dii gielddat galget geavahit man láhkai doaib­mabijut leamaš mielde ovddidea­ nan­nen dihtii sáme­giela ja lasihit sámegiela geava­ men sámegiela geavaheami servodagas. head­djiid. SFS livččii baicce háliidit ahte Ovddidanoassi livččii Sámedikki dievasčoahkkin njukča­mánus 2011 mear­ 50%. Dakkár juohkáseapmi deattuhivččii bohtosiid. ridii doarjaga juohkima ná das mii guoská háld­da­ šan­­guovllu gielddaide: SFS lea gallestaddan eará unnit­logugiellajoavkkuid Eurohpas oahppan dihtii mo omd. Irlánddas ja Skott­ 1. vuođđooassi 35 % ollislaš guovtte­gielalaš­ lánddas leat ásahan giellaovddidandoaimmaid, ja vuođa­rámmas gielddaide ja juogaduvvo háld­ áinnas juogadat min vásáhusaid Sámedikkiin. dašangielddaid­ gaskkas.

Sámis 9/2011 5 Harald Gaski

Ávvudeamit: Waren Sardne ja eará árra sámi áviissat

010:s ávvudeimmet ahte lei čuohte jagi áigi go te sámegiella lea sámi álbmoga giella ja galggai dan dih- vuost tas sámi girji ilmmai. Boahtte jagi gis ávvu- tii geavahuvvot oahpahusas ja girkus. Otterbecha sáme- dat ahte lea čuohte jagi dassá go vuosttas sá- giela bealušteapmi dáiddii ge leat okta sivain dasa go 2mi romána ilmmai, ja nu joatkit ávvudemiiguin gitta ii goassige válljejuvon bisman Norggas. Son ieš ii lean 2017 rádjái, goas šaddet stuorra gudni-ávvudeamit Elsa sápmelaš, muhto lei lohkan ja oahppan sámegiela. Lea Laula Renberg (1877–1931) dehálaš bargguid mui- miellagiddevaš fuobmát mo sámi ođđaset historj jás tun. Seammá jagi lea muđui 500 jagi reformašuvnna máŋga njunušolbmo leat bargan sámegiela ja -kultuvrra rájes. 1917:s geavahii dovddus báhppa Jens Otterbech ovddas seamma áigge go sii leamaš hui áŋgirat kristtalaš (1868–1921) ovttas oahpaheaddjiin Johs. Hidle jus- oskku ovddidit. te 400 jagi ávvudeami reformašuvnna rájes liiban alm- muhit hui kritihkalaš girjji dáruiduhttima birra Finn- lAPP vAi SáMi márkkus. Reformašuvnnas lei ee. dehálaš gáibádussan Nu lei dilli maiddá máttasámi áviissa Waren Sardne beassat atnit álbmoga iežas giela girkus ja sártniin, ii vuosttas doaimmaheaddji, Daniel Mortenson, guovdu. ge latiinna giela. Otterbech guovttes oaivvildeigga ah- Mortenson lei áŋgiris sámi áššiid ovddideaddji, ja lei

6 Sámis 9/2011 Martin Jonassen, Daniel Mortenson ja John Eliassen. Dát 3 albmá fitne 1908 gonagas Haakon 7. guossis čilgemin sutnje mátta­ sámi boazodoalu váttis­vuođaid. Gonagas guldalii dárkilit ja lohpidii ahte ášši galgá guorahallot.

ge njunnožis ásaheamen Lappernas Centralförbund me, lapp dahje finn – ja čállá breavas professor Yngvar 1904, seammás go lei fámolaš sárdnideaddji gii barg- Nielsenii, man korrespondánssa Waren Sardne nr. gai ovddidit kristtalašvuođa sámiid gaskkas. Diibmá lei 17, 1911 almmuha, ahte su mielas ii leat lapp-sátni fuo­ čuohte jagi áigi das rájes go Waren Sardne ilmmai nuheaddji, muhto lasiha ahte buot buoremus su mie- vuosttas geardde. Daniel Mortenson lei Rørosas dah- las livččii jus geavahuvvogoađášii sámi-namahus. Prof je Plassjes eret, ja son elii 1860–1924. Waren Sard- Nielsen gal oaivvilda ahte galggašii heaitit atnimis nes lei vuolletihttelin dárogillii “Underretning fra fjel- lapp-sáni. Son oažžu nana doarjaga áŋgiris áviisačállis, det” ja gohčoduvvui vuosttas jagi Lappernes organ. Jagi Edvard Masoni, gii ieš lei sápmelaš ja oahppan alm- maŋŋá šattai namman Finnernes organ. Ja goalmmát ja- mái. Son lei ee. leamaš miššunáran Kiinnas. Muđui eai gi gis Samisk blad. Nammaválljen speadjalastá ságastal- gávdno nu olu dieđut su birra, muhto čálii goit viššalit lama mii lei álgo 1900-logus makkár namahusa geava- Waren­ Sardnes, ja adnui áiggistis sámi oainnuid hit sápmelaččaid birra. Imaš lea registreret ahte Isak Sa- nana bealušteaddjin. ba (1875–1921) oaivvildii ahte dážat ožžot ieža mear­ ridit manin gohčodit sápmelaččaid dárogillii – jogo sa-

Sámis 9/2011 7 Anders Larsen ja vieljaidisguin.

Lappernas egen tidning (1904–05) doaimmaheaddji­ leamaš álo kristtalaš bláđđi, muhto lea maiddá čállán Torkel Tomasson (1881–1940) čállá Samefolkets egen máilmmálaš áššiid birra – ovdal eanet go dál. 1899 tidning vuosttas nummiris 1918 ahte sámit lea dat ál- rájes almmustuvai njeallje jagi Sámi Ustib, mii lei ovd- bmot maid ruoŧŧilaččat gohčodit lapp, muhto álbmot dasmanni Lappernes Ven-bláđđái, mii ilmmai vuosttas ieš gohčoda iežas sápmelažžan. Tomasson hálidii atnit geardde 1910, ja man namma maŋŋelis šattai Samenes sámi-nama dan dihtii go dasa eai lean čatnasan seammá Venn. Bláđi vuosttas doaimmaheaddji lei beakkán Jens negatiiva guottut go lapp-nammii. Sámi-doaba baicce Otterbech. ovddasta positiiva čeavláivuođa álbmoga historjjá hár- rái, son čálii. Tomasson barggai Samefolkets egen tidning Waren Sardne lea hui miellagiddevaš sisdoalu dá- doaimmaheaddjin 1918–1940. Áviissas son čálii máŋga fus. Das leat ođđasat, lohkkiidbreavat, historjjálaš čilge­ artihkkala máttasámi kultuvrra birra, dávjá vuolgga- husat artihkal-hámis, mátkemuitalusat, cukcasat, alm- huvvon árbevirolaš muitalusain ja oskkus. 1960 šattai muhusat ja smávva notisažat seahkalaga. Dávjá dead­ áviissa namman dušše Samefolket. dila maid artihkkaliid mat leat eará áviissain leamaš, go dainna lea sámi guoskevaš sisdoallu. Áviisa hálidii Osku ja politihkka čuvget lohkkiidis sámi historjjá ja kultuvrra birra, muh- 1898 vuođđuduvvui Nuorttanaste, mii lea áidna sáme- to seammás almmuhit sihke sisriikka ja olgoriikka áššiid. giel bláđđi mii ain almmuhuvvo álgonamain ja seam- Moatti áviissas namahuvvojit maiddá indiána áššit, ee. má áigumušain go álggu rájes. Dan vuosttas doaimma- ahte lea ásahuvvon áigečála viđa indiána čeardda várás. headdji lei Gustav Lund (1862–1912), gii lei Friijagirku Áigečállaga mihttun lea dahkat indiánaid buorre ame- sárdnideaddji ja gii lávii gielkágeasi johtit sárdnemátk- rihká boargárin ja jávkadahttit sin vuostehágu vilges ol- kiid. Danin gohčodedje su gielkábáhppan. Nuortta- bmuid vuostá. Ii oro vuos báitimin čađa álgo­álbmot-­ naste lea jagi 2000 rájes vuođđudus man stivraáirasiid solidari­tehta nu sakka go ášši dušše almmu­huvvo ođasin nammadit ee. Sámi girkoráđđi ja Sámemišuvdna. Dat

8 Sámis 9/2011 Johan Falkberget. almmá makkár ge kommentára dahje buohtastahttima boazo doallo šiehtadallamiidda Norgga ja Ruoŧa gask- haga álgoálbmot-dimenšuvnna hárrái. kas, ii ge liiko Hamsun čuoččuhussii ahte Ruoŧ ŧa lea bákkohan sápmelaččaid Norgii go leat váldán sin eatna- Sámi organiseren lei hui guovddážis, ja áviisa almmu- miid. hii ge gos ja goas ain ledje sámi čoahkkimat. Dávjá lei Daniel Mortenson ieš sihke lágideaddjin ja sárdnidead- Nubbi beakkálmas gean bihtá deaddiluvvo Waren djin dáid čoahkkimiin, muhtumin ovttas Elsa Lau- SardneS, lea Johan Falkberget. Son čállá artihkka- lain. Vuosttas nummiris čállá Mortenson mii áviissa ul- la, mii čielgasit doarju sápmelaččaid. Artihkal vuos iđii bmil lea, ja deattuha das sihke vuoigatvuođarahčamiid Social-Demokraten-nammasaš áviissas ja dasto Wa- ja politihkalaš organiserema. Doaimmaheaddji goit ren SardneS 19.2.1910. Falkberget, gii lei dalle diehtá ahte lohkkit dáhttot eará ságaid maid, de son šaddamin dovddus norgalaš girječállin, oaivvilda ahte prente sihke divttaid ja muitalusaid. Áviisa lea garrasit sápmelaččat fertejit organiseret iezaset, ja atná dan okta- jugešvuođa vuostá sámiid gaskkas. Jo goalmmát num- vuođas Waren Sardne-áviissa hui dehálaš diehto- miris lea hui ahkidis dikta-muitalusaš eadni ja gándda juohkin gaskaoapmin. Son rábmo Daniel Mortenson birra geat vuordiba isida ja áhči boahtit ruoktut, muh- barggu, dadjá ahte su sániin lea sihke jierbmi ja bastil- to son baicce ájahaddá juhkanstobus, ii ge muitte iežas vuohta. Falkberget joatká: Áviisa dolvojuvvo čuoigiid ja bearraša. eará fi vrrolaččaid mielde menddo váriide. ”Galggat bere oaidnit ahte áviisa buktá kultuvrra sámi gođiide. Ja kul- HAMSuN, FAlKBErGET JA ElSA lAulA tuvrras lea fápmu!” Ođđajagimánu 21. b. 1911 lea unna notisa Stockholm Dagblad birra, mii 15.1. lea almmuhan artihkkala maid Elsa Laula čálii mátkkiidis birra Waren SardneS. Knut Hamsun lea čállán Johan Turi girj ji birra. Stock- Son álo álggahii čállosiiddis cealkagiin: “Broder i virk- holm áviisa vuostálastá ahte Hamsun seaguha iežas somheten! Jubmelen rafe”. Cuoŋománus 1910 son mui-

Sámis 9/2011 9 Gonagas Haakon.

tala mátkki birra ruoktut Helgelándii maŋŋil hui bu- vui audiensii gonagas Haakon 7. lusa. Doppe son fi- res lihkostuvvan sámi deaivvadeami Namsosis. Mátke­ nai fárrolaga guvttiin earáin 26.10. 1908. Duot nuppi breavas son muittašaddá man somá lei oahpásmuvvat guovttes leigga John Eliassen Boere ja Martin Jonassen. ođđa olbmuiguin, ja man ahkit lea fas earránit sis nu Guokte beaivvi ovdal sii ledje deaivvadan eanadoallo- farga. Dattege, son čállá, go jierbmi čilge dovdduid, de ministtariin ja stáhtaministtariin ákkastallan dihtii ah- nu han lea ge eallin: deaivvadit ja earránaddat. Muhto te sápmelaččat ieža berrejedje beassat mielde evttohuv­ okta goit báhcá duohtan, Laula čállá: ”Vare mii buoh- von sámekommišuvdnii. John Eliassen Boere (1840– kat, boar­rásat ja nuorat, sámi čerdii gullevaččat, ovt- 1918) lei hui dovddus guovžabivdi gii lei báhčán laga- tas barggašeimmet sámi álbmoga buorádusa ovdii.” bui 50 guovžža, son lei hui gielalaš, ja dasa lassin vuost­ Dát buorádus, Laula oaivila mielde, lei vuosttažettiin tas máttasápmelaččaid gaskkas gii almmuhii čállosa sosiálalaš ja politihkalaš, muhto maiddá vuoiŋŋalaš. máttasámegillii, nammalassii Waren Sardne-áviis- sas nr. 8, njukčamánu 5. beaivvi 1910. Ovdal su dieh- 1910-jagit muittuhit 1970-jagiid tit dušše Anders Fjellner čállosiid birra, ee. su ávvudikta Máŋgga láhkai muittuhit 1900-álgojagit 1970-jagiid Ruoŧa gonagas Carl XIV Johanii, mii almmuhuvvui álg- sámi áššiid ja politihka áŋgiruššama hárrái: sámi searv­ gus máttasámegillii Supplementsblad til Norrlands Tid- vit ja diehtojuohkingaskaoamit ásahuvvojedje miehtá ningar Härnösandas 2.9. 1843. Vahku maŋŋil ilmmai Sámi, ja olbmuid gaskkas lei hirbmat beroštupmi ovd- hui friija ruoŧagiel veršuvdna Fjellnera divttas seamma didit sámi áššiid. Waren Sardne buvttii guhkes ja bláđis. Sámegiel divttas leat muđui hui olu dat seamma vuđolaš referáhtaid čoahkkimiin, omd. go Helgeland poehtalaš dovdomearkkat go maid gávdnat su Beaivvi samiske forening vuođđuduvvui 1.10. 1910. Dalle šadde mánáid diktemušas. guokte sámi searvvi Helgelandii, go ovdalis lei jo Elsa Laula ásahan Brurskankens lappeforening. Daniel Mor- Waren Sardnes ledje eanemusat sullii 400 doalli, tenson čálii olu breavaid dáža eiseváldiide, ja bovdejuv­ mii lei menddo uhccán dasa ahte veadjit doalahit áviis-

10 Sámis 9/2011 John Eliassen manisboahttit su muitobácci luhtte, mii earáiguin vel dasa lassin 120. Eliassen lei maiddá sáme­ lea ceggejuvvon gudnejahttit beakkánis guovžžabivdi. politihkár ja áŋgiris giellaberosteaddji. Muitaluvvo ahte Eliassen okto bážii 49 guovžža, ja ovttas sa julggiid alde, de eai mannan eanet go 3 jagi ovdal go gi lea juste 100 jagi áigi dassá go dat dáhpáhuvai. Buot áviisa heaittihuvvui. Mortenson iskkai vel oktii ávii- dáid namahuvvon áviissaid gaskkas dáidiba juste Wa- sii fidnet heakka 1922, ja su bárdni, Lars, jotkkii áviis- ren Sardne ja Sagai Muittalægje leamaš dehále- sa doaimmahit áhčis jápmima maŋŋil gitta 1927 rádjái mos ja mearkkašahttisemos. Livččii lean suohtas fidnet goas áviisa oalát nogai. buot nummiriid dán guovtti áviissas čohkkejuvvot gir- jin. Dán áigái han gal dat galggašii leat vejolaš scannen Girjáivuohta ovddeš áviissain vejolašvuođain. Livččii lean olu oahppamuš otnáš sá- Dán oanehis historjjálaš geahčastahkii gullá vel mi journalisttaide das mo sámi áviissat doaimmahuvvo­ loahpalaččat namahit Sagai Muittalægje, man Anders jedje badjel čuohte jagi dás ovdal. Sihke Daniel Mor- Larsen (1870–1949), doaimmahii 1904–1911. Lar- tenson ja Anders Larsen fátmmasteigga hui viidát áššiid sen maiddá ásahii vuosttas mearrasámi searvvi ovt- ja fáttáid hárrái maid oaivvildeigga gullat ja heivet sá- tas vieljaidisguin 1903, ja dat searvi lei ge vuosttas sá- mi áviisii. mi searvi oppalohkái davviriikkain. Searvvi váldo­ ulbmil lei ásahit sámi áviissa, mii ilbmagođii ge jo ja- Vare nu livččii lean min otnáš áidna sámi áviissain ge! gi maŋŋil, 1904. 1911 dat heittii boahtimis, de dán ja-

Sámis 9/2011 11 12 Sámis 9/2011 Eliassen-teaksta davvisámegillii almmuhuvvon Waren Sardne-áviissas nr. Ealiassen (loga eanet su birra Waren Sard- 8, njukčamánu 5.b. 1910. Teaksta lea vás- ne artihkkalis dán Sámis’is) vuostálastá tádus dahje kommentára dasa go muh- dan oainnu, ja ávžžuha buohkaid doarjut tumat Troandima davveamt’as (Davvi- Daniel Mortensona rahčamuša. Eliassena Trøndelagas) ledje váidalan ahte easkka teaksta ilbmá dá vuosttas geardde davvi- ásahuvvon aviisa Waren Sardne lei dušše sámegillii: Mátta-Troandima amtta várás, eai ge sii dan dihtii dáhtton doarjut ođđa áviissa.

Sámi albmát ja nissonat Troandima davve amttas

ávvudednot das go Troandima mátta amtta olbmot leat ásahan áviissa ja leat gohčodan dan sámegiel namain Waren Sardne! Dás oaidnit maid olbmot vedjet oažžut áigái go leat ovttaoaivilis ja barget ovttas. Soaitá ahte mii dáppe davit guovllus galgat illudit das go sii máttabealde leat buktán midjiide bargoneavvu, ja dušše jurddašit: bargosat dál sii; de leš oaidnit mo šaddá. ii! veahkehednot baicce buohkat ovttas vai Waren Sardne máhttá ovdánit ja šaddat midjiide buohkaide ávkin. Mii sáhttit maiddá ieža sáddet ođđasiid Waren Sardnai.

Na, mo de sáhtát leat veahkkin dasa ahte Waren Sardne sáhttá buktit ođđasiid? Mii máksit kruvnnu juohke njealjádas jagi ovddas. Dalle Wa­ ren Sardne boahtá juohke vahkus du orohahkii.

Jus okta ge dis hálida diehtit eanet Waren Sardne birra, čále dalle Daniel Mortensonii. Su čujuhus lea “riset, Elgaaen pr. røros”. Mii bivdit ahte Waren Sardne bargu buressivdniduvvošii ja ovdánivččii.

Mu buoremus dearvuođat buot Troandima máttaamtta ássiide!

Kolvereia 5.2. 1910, John Eliassen

Sámis 9/2011 13 Sire K. Gaski

Beaivváš ja Hålogaland teater ávvudeaba goappat láhkai – nubbi ođasmahttá klassihkkára ja nubbi láhppo vássán áigái

Go Davvi-Norgga guokte dehálemos teahtera avvudit jorba beivviid – Hålogaland teater deav­dá 40 jagi, ja Beaivváš Sámi Teahter 30 – de orru rivttes áigi geahččat mo dat avvudeamit leat dahkkon.

án giđđadálvi lean johtán ollu teahteris. neavt­táriid sihke scena alde ja scenas eret, dego mahkká Lean fuomášan ahte teahter bohcidahttá mu jus sii álget fitnat hui dávjá seammá káfebáikkis gos ieš beroštumi. Lean lohkan girjjálašvuođa, ja láven johtit. In lean goassige smiehttan dan ovdal, muh- teahterteavsttatD ja -bihtát han gullet girjjálašvuhtii. Lii- to dat buvttii áibbas eará dimenšuvnna bihttái, go lean kon dasa ahte teahter lea das-ja-dalle, ahte das lea diet oaidnán mo diet olbmot geat leat lávddi alde láhttejit bealli mii eksistere dušše dan oanehis botta go neavt- dalle go sii leat áibbas dábálaš olbmot. tárat leat lávddi alde ja mii leat geahččamin sin. Mu jurddašanvuohki lea rievdan, in čohkán šat teahtersálii Okta daid teahterbihtáin maid lean oaidnán dán giđa ja jurddaš ”na, de galgabehtet neaktit bures.” Dovddan lea Hålogalátti teáhtera veršuvdna En folkefien- baicce ahte mun, dahje mii, sálas, ja neavttárat, galgat de-bihtás. Mus eai lean erenoamáš stuorra vuordámušat bargat ovttas. Ii leat dego kino, gos mun in sáhte man- bihttái. Dieđán gal ahte Ibsen-rohkki lei čeahppi čállit, geláhkai rievdađit dan mii dáhpáhuvvá. dan gal in eahpit, muhto lea viehka áigi dassá go lean oaidnán stuorát HT-produkšuvnna masa lean albma­ Ii fal dan dihtii ahte hálidan rievdađit dan mii geavvá láhkai liikon. Lean eanet liikon daid smávit bihtáide, lávddi alde, muhto lea somá geahčcat mo sii láhttejit, mat eai čájehuvvo stuorámus lávddis. mo neavttárat leat. Ja muhtumin go beassá geahččat

14 Sámis 9/2011 En Folkefiende 2011. Čálli: Henrik Ibsen. Bagadalli: Øyvind Osmo Eriksen. Lávdehábmejeaddji: Nora Furuholmen. Govven: Ola Røe. Neavttárat: Guri Johnson, Julia Bache-Wiig, Kristian Fr. Figenschow jr, Marius Lien, Maryon Eilertsen, Nils Utsi, Terje Ranes, Terje Skonseng Naudeer, Ulla Marie Broch.

Sámis 6/2010 15 En Folkefiende 2011. Čálli: Henrik Ibsen. Govas: Marius Lien, Terje Skonseng Naudeer. Govven: Ola Røe.

Muhto En folkefiende lei hui buorre! Ledjen lohkan Ledjen ovdal dan fitnan geahččamin Beaivváš Sá- bihtá ovddalgihtii, ja illudin dan oaidnit, muhto led- mi Našunalteahtera produkšuvnna Min duod- jen maid veaháš balus, go ledjen gullan ahte dat galggai darat III. Go ledjen geahččan Min duoddarat III in leat hui ođđaáigásaš veršuvdna. Ja in jáhke ahte ledje ko- muitán gal šat manin mun liikon teahterii, go dat biht- reográfat mielde dalle go En folkefiende čájehuvvui Ibsen tá ii geasuhan. Lea imaš, ja jo dadjat moaitinveara, go áiggi. Muhto dat doaimmai bures. Ledje ođasmáhttán Beaivváš vállje nie ovttadimenšunála bihtá iežas 30-jagi bihtá, muhto bidjan dan eahpečielga áigái, ii lean jus- ávvudančájáhussii. te min áiggis, muhto ii dárbbašan leat nu guhkkin eret ge das. Koreografiia ii lean dušše sahtedohko dánsun, Sihkkarit joatkkán gal geahččat juohke áidna Beaivváš- muhto lihkadusat lávddi alde mat galge heivet oktii bihtá mii lea seammá gávpogis go mun go nu heive. scenografia lihkadusaiguin; ledje ráhkadan golmma-dá- Teahter eatnigillii lea goittotge dehálaš doarjut jus olb- sat, 11 meter alla konstrukšuvnna gos bihttá čájehuvvo, mos lea kulturberoštupmi. Ja dat mus gal lea, muhto jus- ja olles scenografia sáhtii jorrat, nu ahte neavttárat muh- te danin hárddii ge mu Min duoddarat III. tumin fertejedje lihkadit ja vázzit vai bisso das gos galge leat. Neavttárat ledje čeahpit, ja Ragnar Olsena jorgalus Mus ledje vuordámušat go beakkán Nils Gaup galggai davvidárogilli lei veadján sihke doalahit Ibsenlaš vuođu, regisseret, ja buot diet čeahpes Beaivváš-neavttárat ledje ja dahkat dan buorre Davvi-Norgga bihttán. mielde, ja ledje gávdnan nuorra talenttaid geat daddjo­

16 Sámis 9/2011 Min duoddarat 2011. Bagadalli: Nils Gaup. Čállit: Ailo Gaup & Knut Walle (1981 & 1983 veršuvnna). Beaivváš/ CMP/Johan Mathis Gaup. Govas: Iŋgor Ántte Áilu Gaup.

jedje leat Sámi boahtteáigi, musihkas ja teahteris ja in eará go dušše muitalit buot maid áigot, ja manin sii fer- mun dieđe mas vel. Áidna mii vaillui lei Anitta Suikkari tejit dahkat juste dán ja duon. – sutnje mun gal liikon – muhto ii olmmoš sáhte oažžut buot maid hálida dán máilmmes. Ja go vel NRK Sápmi, Min duoddarat III heivešii oahppogirjin, hui čielga ov- geat illá goassige oro almmuheamen árvvoštallamiid, damearkan dasa mo šaddá jus ii čuovo dien boares show, goittotge neahttasidduin, maid mun dal eanáš čuovun, don’t tell -jurdaga. Ii orron leamen dilli čájehit mai- ledje čálistan nu panegyrálaš teavstta ahte ii lean leai- dege, lei nu ollu maid fertejedje namahit ja muitalas- ka, ja adde bihttái ”en bunnsolid sekser” go ii gávdnon tit, vai mahkáš geahčči ádde mii lea geavvamin. Dat ii oktage minus čájáhusas, dalle mus gal šadde duođaid šatta teahterbihttá, lea baicce rápmamuitalus mii galgá vuordámušat. hukset dan struktuvrra man siste čájeha ieš bihtá. Min duoddarat-bihtás galge čáhkat issoras ollu olbmot ja In aiggo dadjat ahte Min duoddarat III lea fuonimus áššit, fertii leat sadji ráhkesvuhtii ja bearašdiliide, his- Beaivváš-bihttá maid lean goassige oaidnán, gal mun torjái, dáláiáigái, boahtteáigái, ođđa ja boares jurdagiid- lean oaidnán dan mađe máŋga ahte dat ii šattašii duoh- da, ja boazodollui, dieđusge. Galggašii álki áddet ahte ii ta. Muhto soaitá Nils Gaup heivet buorebut regisseret leat vejolaš čáhkadit buot dieid áššiid ovtta bihttái, jus filmmaid, dahje heive buorebut jus beassá regisseret bih- daid galgá albmaláhkai čájehit. táid gos lea vejolaš instrueret olbmuid bargat maidnu

Sámis 9/2011 17 In ádde ge mo diet lávlagat sáhttet leat šaddan oassin Min duoddarat 2011. Beaivváš/CMP/Johan Mathis Gaup. sáme teahterhistorjjás, muhto soaitá leat danin go mun Govas: Svein Birger Olsen, Teddy Millmoor, Ingá-Máret lean menddo nuorra, ahte dat bukte maidnu áibbas Gaup-Juuso, Iŋgor Ántte Áilu Gaup, Nils-Henrik Buljo, Cornelia Børnick. ođđa dalle go ráhkaduvvojedje, ja ahte dat lea báhcán vuorrasebbuid muitun. Ja sáhttá dieđusge leat ahte dat guokte vuosttas Duoddarat-čájáhusat ledje olu buoret buoret Beaivváža ávvudeapmi livččii sáhttit leat, jus sis bihtát, ahte dat čájehedje juoidá maid Sápmi dárbbašii livččii leat veaháš stuorit ambišuvnnat. Go Ibsen lea, nu oaidnit. Ja gal mii álo berret jurddašit eatni, eatna- mo dadjet, álo áigeguovdil, ja HT ledje dahkan juoidá ma birra, muhto in dieđe lea go nu buorre jurdda ahte dainna bihtáin – erenoamážit álbmotčoahkkimiin – Beaivváš galgá šaddat min økomoralalaš kompassa – ii mii dagai ahte mun álgen smiehttat ahte ii go son livčče das goit oro šaddamin erenoamáš buorre teahter. galgan das ráhkadit sáme čájáhusa. Heivehit dan sámi fáddán, dego lean gullan ahte dahkkui hui vuohkka- Šattai čielggas juste mo Beaivváš lei feilen leat ávvu­ sit Ludvig Holberga ”Jeppe på berget”-bihtáin. Ibsen deaddji ja relevánta, go fitnen HT:a “En folkefiende”- čálii kurbáda-divššohaga birra, ja ahte dan kurbádas lei premieras. Ja ii leat dušše dat ahte mun lean oaidnán ovt- mirkkočáhci. HT lei doalahan dan, muhto mun jáh- ta teahterbihtá mii lei buorre ja nuppi mii ii lean buor- kan ahte livččii sáhttit rievdađit bihtá eanet sámeguos- re, muhto dat buorre bihttá duođaštii juste man olu ki áššiide. Ii fal boazodoalu birra, muhto mahkáš bidjat

18 Sámis 9/2011 Min duoddarat 1983. Govva: Per N. Haukeland. dan Tromsii ja giehtadallat daid nákkuid mat leat bohci- Jus vuos dáhttu čájehit bihtá mas buot manná funet dan das go Tromsa áiggošii searvat sámi giellalága­guvlui. loah­pas, de livččii sáhttit baicce ođasmahttit boares dáža klassihkára, ii dušše resirkuleret boares sáme jur- Dat searvan livččii sáhttit leat Stockmanna jurdda, ja su dagiid maid lea olu buoret čájehan eará bihtás – “Allaq” bearaš leat ovttaoaivilis suinna, ja mediat leat ovttaoaivi- – viehka gieskat. Sápmelaččain veadjá leat erenoamáš lis gitta dassážii go fuomášit ahte vuvdet eanet áviissaid beroštupmi økologálaš áššiide, jus dal vuos nu jurddaša, jus ráhkadit das dušše čielga riiddu. Ja sátnejođiheaddji muhto eat go son mii maid darbbaš eará vašálašgovaid ii jáhke dan leat nu buorre jurdda, go ruhtadilli lea vát- go dušše ruvkeservviid ja diekkáriid. Eai go son min tis ii ge sis leat ruhta diekkár áššiide, ja Sámediggi ii goit- duoddarat livčče heivet buorebut teahterbihttán jus totge livčče juolludit giellaruđaid doarvái beassat dah- ii livččii lean dat agálaš ruvkedoaibma? Livččii baicce kat buot maid áiggošedje. sáhttit leat Monsa Ásllaga vuostá, vai fertešii smiehttat eanet maid mii ieža hálidat, ii dušše dan ahte gean vuos- Livččii sáhttit šaddat hui ironalaš go Stockmann bean- tá mii dál galgat doarrut. ta gáiggida iežas jurdagiin, ja mearrida ahte buohkat sii geat eai leat suinna ovttaoaivilis leat jallat. Ii livčče lean Ii fal dat ahte mun dieđán nu ollu ruvkeserviin ja boazo­ buorre bihttá maid cájehit dážaide, go das livččii várra doalus, muhto gal mun lean veháš oahppan teahtera bir- fertet leat morála ahte okta olmmoš sáhttá bilidit muđui ra, ja albma buorre teahter orru leamen dat mii muita- buori jurdaga, ja ahte ii šatta giellaguovllus mihkkige, la maidnu maid it leat jurddašan ovdal. Doaivumis danin go Stockmann gártá ášši ovddideaddjin, ii ge ok- Beaivváš vedjet jurddašit ođđalágan jurdagiid boahtte tage hálit su danin dahje veardádallot sutnje. Ja dakkár logi jagis, nu ahte sis maid sáhttá šaddat 40-jagi ávvu- ironia soaitá ahte dážat eai áddešii, livččii sáhttit dulkot deapmi mii livččii lean duođaid ávvudanveara. Nu ahte morálan ahte ii galgga diktit sápmelaččaid iežaset mear- sáhttit ávvudit sihke teahtera, ja álbmoga geasa dat gul- ridit maidege. lá, ja geat das beroštit.

Sámis 9/2011 19 Káre-Elle Partapuoli

Sámi mánáid lyralaš stoahkanmáilbmi

án čállosis guorahalan oanehaččat sámi Mun geahčadan namuhuvvon dujiid dán guovtti doah­ mánáid lyralaš stoahkanmáilmmi. Go buok­ paga vuođul. Háliidan guorahallat makkár lyralaš há- ča­­lan dán stoahkanmáilbmái, de lea mun- mit, ulbmilat ja ovttaláganvuođat leat dán guovtti njeD dehálaš čatnat oktii ovdalaš lyralaš vugiid ja otná girjjis. Guora­hallamis refereren ovda­mearkkaide girj­ girjjálašvuođa, vai oainnán ollisvuođa lyralaš máilm- jiin ja čilgen makkár doaibma dahje funkšuvdna dain miin mainna sámi mánát deaivvadit. Geavahan dan lea go mánná deaivvada lyralaš stoahkanmáilmmiin. dihtii sihke iežan kultuvrralaš máhtu ja áddejumi, ja Gohčodan lyralaš máilmmi stoahkan­máilbmin, go há- maiddái iežan mánnávuođavásáhusaid. Lean válljen liidan guorahallat dan oasi mánáid máilmmis gos lyrih- guokte girjjálašvuođa duoji, nammalassii Kerttu Vuo- ka doaibmá stoagusin. lab girjji Ánde ja Risten Jagi fárus ja Ardis Ronte Erik- sen girjji Sátnestullamat. Dát guokte girjji speadjalasti- Vuolab girjjis deattuhan vuosttažettiin (njálmmálaš) ba guovttelágan lyralaš deaivvadeami. árbevirolaš hoahkamiid ja stohkosiid. Girjjis lea maiddái muitalusráidu, mii čilge jagi dáhpáhusaid mánáguok- Mánáidlyrihka lea dábálaš juohkit guovtti váldo- tá Ándde ja Ristena bokte. Muitalus ii leat guovddážis suorgái: njálmmálaš álbmotdikten ja dáiddalaš poesii­ mu guorahallamis, muhto lea konteavsttalaš veahke- ja. Njálmmálaš álbmotdikten lea árbevirolaš dik- neavvun. Sátnestullamat girjjis lea dárbu oanehaččat ten, mii dábálaččat fievrriduvvo buolvvas bulvii. čielggadit mo mun meroštalan teavsttaid, leat go divttat Njálmmálaš árbe­vier­ru gullá árbedihtui, go dáid vai hoahkamat? Girjjis leat máŋggat teavsttat mat muit- iešguđetge šlájain leat árbevirolaš dieđut ja máhtut tuhit hoahkamiid ođđa hámis, nugo dárogillii geavahit vuođđun, ja gohčoduvvo maiddái geavahuslyrihk- namahusa rim-og reglepoesi. Dát lea ođđahámat poesiija kan árgabeaivveoktavuođain. Dáiddapoesiija gullá ges gos riibma lea vuođđun hoahkamii. Danne válljen gea- ođđa­set dáiddalaš oassái, gos ollesolbmot čállet lyrihka vahit hoahkan-tearpma go guorahalan Sátnestullama mánáide. Dáiddapoesiija teavsttat leat pedagogalaččat, teavsttaid. estehta­laččat ja guoim­mu­heami várás čállojuvvon.

20 Sámis 9/2011 Kerttu Vuolab girjji Ánde ja Risten Jagi fárus ja Ardis Ronte Eriksen girjji Sátne­ stullamat.

Njálmmálaš árbe­vierru čála­laš dama mielde, mii dahká árbevieruid seailluheami hásta- hámi­ ektui leaddji doaibman. Sámi njálmmálaš árbe­vierru lea rikkis ja dehálaš sáp­ me­lačča eallimis ja eallin­vuogis. Njálmmálaš árbevir- Servodatrievdamat nup­pás­tuhtte maid sosiála okta­ rui gullet ee. muitalusat, máidnasat, cukcasat, hoahka- vuođaid mas njálmmá­laš árbevierru lei rikkis. Dáid mat, sátnevádjasat, diiddat, luođit jna. Namuhuvvon okta­vuođain geavahuv­vui njálmmálaš árbevierru sih- njálmmálaš árbevieru variánttat leat sihke guoimmu- ke guoimmuheapmin ja pedagogalaš bagadallamin. heapmin ja oahpahan dihtii mánáide morála ja servo- Máidnasat, muitalusat, cukcasat, luođit ja hoahkamat daga norpmaid. Unnivuođa rájes gullá mánná máidna- ledje­ čadnon njuolgga beaivvá­laš eallimii. Ulbmil lei siid, muitalusaid ja sátnestoahkamiid­ man bokte govve sihke rávvet, cuiggodit ja guoimmuhit. Váhnemat ja ja hukse jurdagiid. Dán lágan vuohki stoahkat sániiguin olles­­olbmot geavahedje njálmmálaš árbevieru oahpa- čuovvu buolvvas bulvii. Čeahpes muitaleaddjit sáht- hit ja hehttet máná mannamis sorbmái, dat bagadedje te dávjá lasihastit muitalussii, hoahkamiidda ja luđiide máná šaddat iešbirgejeaddji ja jurddašeaddji olmmožin. ođđa dieđuid, vugiid dahje sátnevádjasiid, ja nu rievd- Ođđa hástalusat bohte mánáid bajásgeassimis. Šattai dai duodji dađistaga. Otná girjeduodji lea ođđa guoim- dárbu teakstadujiide, gos mánná beasai ovddidit dáid muheami variánta. Erohus njálmmálaš ja čálalaš duo- beliid, seam­más go doaiv­va lei fievrridit kultuvrralaš jis lea ahte čálalaš duodji ii rievdda. Dán láhkai láhp- máhtu viidá­set buolvvas bulvii. Historjjálaš dieđut ja pá čálalaš duodji dan erenoamáš eallilanfunkšuvnna mii kultuvrralaš dárbbut ledje ­ vuođđun go sámi mánáid­ duojis lea juste rievdanvejolašvuođa geažil. Nuppe dá- girjjálašvuohta riegádii 1970-jagiin. Girječállit oidne fus lea dárbu dákkár stabiila dujiide, dan dihtii go ser- dárbbu čállit njálmmálaš álbmotdiktema ođđahámat vodat rievdá. Sáme­mánáid eallin rievdá servodaga riev- girjjálašvuhtii, seailluhan dihtii máná giela ja kultuvrra.

Sámis 9/2011 21 Máná deaivvadeapmi gielain ja oasit mat dagahit duoji maiddái poesiijan, sihke álbmot- lyralaš stoahkanmáilmmiin diktema ja dáiddalaš poesiija hámis. Mu guorahallamis Mánát oahpásmuvvet árrat poehtalaš gillii hállama, láv- lea miellagiddevaš geahččat daid osiid girjjis gos lyralaš luma, juoigama, hoahkama ja jievžžadeami bokte. Jo hámit geavahuvvojit. Sátnestullamat lea dáiddalaš njuoratmánnán gullá váhnemiid huradeamen, lávlumin poe­siija mánáide. Girjjis leat máŋggat ođđahámalaš ja juoiggadeamen vai mánná ráfáiduvašii. Giella lea ođas poesiija­teavsttat, main earret eará gielalaš stoahkan, nu- ja amas mánáide, go juohke beaivve vásihit mánát amas go stoah­kamat jienain ja variánttain lea vuođđun. sániid ja dadjalemiid maid eai ádde. Nu lea ge mánás dárbu geahččaladdat ja stoahkat ođđa ja ártegis sánii- Ánde ja Risten Jagi fárus ilmmai 1990is oktan kaseah- guin. Poehtalaš giella lea veahkeneavvun mánnái, vai tain. Girjjis leat čáppa govvaduojit maid čálli ieš lea ádde ja oahpásmuvvá gielalaš kodaide. hábmen. Ánde ja Risten Jagi fárus lea Kerttu Vuolaba­ girjjálašvuođa- ja dáiddalaš duodji mas árbevirolaš Muhtin mánná soaitá leat oahppan hoahkama ruovttus dieđut ja álbmotdikten lea muitalusa vuođđun. Álbmot­ maid son gis oahpaha iežas ustibii mánáidgárddis. Ustit dikten lea lunddolaš oassi muitalusa dáhpáhusráiddus guldala ja guorrala hoahkama, soaitá lasihastit vel sániid mas hoahkamat, stohkosat ja áddestallamat leat mielde dasa. Soai reaškiba ja joatkiba hoahkat ovttas. Giella­ deattuheamen muitalusa sisdoalu. Seammás lea muita- stoahkan lea dehálaš oassi máná eallimis ja kultuvrras, lusas ođđaset dáiddalaš poesiija, nugo divttat ja lávlagat go giella geavahuvvo stoahkanveahkeneavvun. Nu sáht- maid sihke girječálli ja eará sámi čállit leat buvttadan. tá ge dadjat ahte giellastoahkan ja poehtalaš gaskaoamit Girjji ođđaset dáiddalaš poesiija lea maid oassi muitalu- máná stoahkamis ovddidit gielalaš áddejumi. sa konteavsttas. Muitalusas leat maid árbevirolaš dieđut mo bargguid dahkat ja mo dulkot luonddu­mearkkaid. Geahčasteapmi girjjálašvuođa du- Ovdamearka lea čakčageasi go eatni čilge máná guoktái jiide lubmenáigge mo giehka heaitá guhkkamis go luopmá- Ánde ja Risten Jagi fárus ja Sátnestullamat leat guok- nat láddet. Giehka borrá láddanluopmániid, ja dát te girjjálašvuođaduoji mánáide, gos lyralaš hápmi lea hehtte su guhkkamis. vuođđun ja geavahuvvo goappatge láhkai. Ánde ja Ris- ten Jagi fárus lea čállojuvvon muitalushámiin, ja lea ge Sátnestullamat ilmmai 1995, ja lea vuosttaš sámi dan dihtii epihkalaš duodji, muhto das leat poehtalaš mánáidgirji mii stoahká ja geahččaladdá ođđa mánáid-

22 Sámis 9/2011 Guovssahasat vihket lip lip li... Buoidi njálmmis lip lip li Veahčir gállus lip, lip, li Ákšu sealggis lip, lip, li Ja spigir njálmmis lip lip li

poesiijain. Girjjis leat máŋggat mánáidpoehtalaš teavst- Sátnestullamat tat, maidda Maj-Lis Skaltje lea hábmen govaid. Álggus Girjji ulbmil lea oahpistit máná sátnestoahkamii, girjjis leat iešguđetge sánit mat leat gárgiduvvon ”sát- mánáidpoesiija bokte. Čálli geahččala geavahit riibme- ni” sánis. Ovdamearka lea: sánálaš, sátnádallat, sádnái, ma vejolašvuođaid sámegillii. Loahppariibma lea gea- sáne­huvvat, sátnerádju, sátnevájas ja nu ain viidásat. suheaddji, ja addá álkkes ritma tekstii. Dát dagaha ah- Dát geažida ahte dál mii duođaid beassat oahppat ja vá- te teavstta lea álki lohkat ja guldalit. Riibmageavaheap- sihit sámegiela sátneduhkoraddama. Girji hástala máná mi váikkuha maiddái teavstta humoristtalaš oassái. Rii- giella­ovddi­deapmái ja giellastoahkamiidda. bma čatná ja stivre teavstta hámi, dan dáfus go loahppa­ sátni ferte oktiičuodjat boahtte cealkaga loahppasániin. Girjjiid ulbmil(at) Dát sáhttá dagahit ahte teavstta sisdoalus gártet somás Ánde ja Risten Jagi fárus mohkasteamit, go riibma mearrida mo boahtte cealk- Girjjis leat mu oainnu mielde guokte váldoulbmi- ka šaddá. Mánnái lea dehálaš ahte gávdnojit gielalaš are- la. Vuosttaš lea oahpistit mánáid sámi njálmmálaš nat, dego girjjálašvuohta, mat stohket gielain, vai mán- kultuvrralaš riggodahkii; hálešteami, máinnastea- ná beas­sá guldalit, geahččat ja máistit jienaid ja sániid. mi, ságastallama, lávluma ja juoigama bokte. Čállis Somá lea ge mánnái go fuobmá ja vásiha gielalaš stoh- leat maiddái sisteseahkažat gos leat pedagogalaš ráv- kosiid, ja nu álgá ge stullat sániiguin. vagat mo oahpistit, dustet ja geavahit girjji sisdoalu. Nubbi ulbmil lea nannet ja ovddidit máná sámegie- Girjji lyralaš hámit la máhttu aktiivvalaš giellageavaheami bokte. Earret Ánde ja Risten Jagi fárus eará njálmmálaš árbevieru bokte oahpistit máná sáme­ Skábman go máná guovttos galgaba nohkkat, gillii, go váhnen dahje ollesolmmoš máinnasta, hálešta, de áicaba guovssahasaid libardeamen. Soai eaba lávlesta, juoiggada dahje hoahká mánáin. Vuolab čilge máša, ja hárddesteaba guovssahasaid čuovvovaš maiddái rávvagisttis mo divttat ja hoahkamat sáhttet hoahkamiin: veahkehit máná gullat sierra jienaid go bonjadit sániid. Guovssahasat vihket lip lip li... Dákkár gielalaš dáiddu dárbbaša mánná vuoi oažžu Buoidi njálmmis lip lip li gielalaš áddejumi, ovdal go hálla- ja lávlugoahtá. Veahčir gállus lip, lip, li Ákšu sealggis lip, lip, li Ja spigir njálmmis lip lip li

Sámis 9/2011 23 Guovssahasmuitalusat ja -hoahkamat leat oassi sámi Giđđadálvvi go beaivvit fas čuvggodišgohtet diiddastallamis. Diida lea jáhkku masa nu, ja geažida ja olgun bivalda, de ihtigohtet maiddái cizážat makkár váikkuhus sáhttá leat dasa geasa dahku guos- Sápmái. Mánáguovttos leaba áhčiineaskka bierg- ká. Doložis jáhkke iežaset sáhttit váikkuhit dálkeriev- guid heaŋgumin goikat. Soai gullaba cizážiid bái- dademiidda go hárde guovssahasaid. Maiddái J.A. Friis bmamin ja civkimin. Ovdamearka lea buoide­ čállá girjjistis Lappiske Sprogprøver muitalusa birra gaccaga áddestallan: mo viellja­guovttos bártideaba go nuorat viellja hárdá guovssahasaid. Maiddái eará álgoálbmogiin leat diiddat Dii dii dii! guovssahasaid birra. Sii Sii Sii! Mii mii mii! Guovssahas-hoahkama geavahus leat rievdan doložis, Ii ii ii! muhto sápmelaččain lea ain gudnevuollegašvuohta Dii dii dii! guovssahasa fámuide. Ii ge olmmoš duostta hárdit Cii cii cii! guovssahasa, go sáhttá geavvat heittogit dasa gii riba- ha hárddestit menddo ollu. Muittán mánnán go leim­ Buoidegaccaga áddestallan lea árbevirolaš jietna­jievžža­ me oappáin váccašeamen seavdnjadasas. Almmis libar- hallan. Jievžžahallan čujuha juoga dahje geasa nu gean­ dii guovssahas, in ge máššan hoahkamis. Go oabbá gu- birra muitaluvvo. Jievžžahallan lea buorre vuohki mán- lai mu hárdimin guovssahasa de bealkkahallen. Son nái hárjehallat loddejienaid guldalit. Lodde­jievžža­ dohppii mu gihtii, ja viegaime olles leavttuin ruoktut. hallamiidda sáhttá maiddái ollesolmmoš lasihastit Mánnán čilgejuvvui munnje ahte jos hárdá guovssaha- dieđuid lotti birra gean jievžžahallá. Mánás lassánit nu sa de sáhttá válddahallat dasa. Guovssahasa ivnnit, há- referánssat, go dovdá sihke lotti vizardeami ja diehtá mit ja lihkadeamit molsašuddet, ja dahket almmi eal- loddešlája birra. Loddejievžžahallan lea maiddái buor- lin. Guovssahas-hoahkan čájeha makkár áddejupmi re vuohki oahpistit máná jienaide, ja mo álkidit sáht- sápmelaččain lea lundui ja luonddufámuide. Go mánná tá bonjastit eará jitnii. Go mánná oahpásmuvvá jienai- hoahká hoahkama de miellagovain govvida mo guovs- de, de lea maiddái álkit oahppat giela, ja nu maiddái sahas orru lagabui ja lagabui boahtimin. Dákkár vásá- stoahkat gielain. Jievžžahallan lea maiddái dábálaš hus duođašta ge mánnái ahte luonddus lea doaibma, dáiddapoesiijas, nammalassii onomatopoetikon, mii siellu ja fápmu maid galgá gáhttet ja árvvus atnit. lea jievžžahallan mii muittuha dan masa čujuhuvvo.

24 Sámis 9/2011 Lossat lea gal gevret biilla. Márjá gevre máŋga miilla Eatni bálddas Márjá čohkká, Maŋŋegeažis dohkká nohkká.

Dán lágan jievžžahallan mánáidpoesiijas addá tekstii Márjá dat gal dovdá bálgáid, miellagiddevaš njálmmálaš kvalitehtaid, seammás go Ovddageažis borrá njálgáid, lea geasuheaddji lohkkái ja guldaleaddjái, go dát lea juo- Čilge bálgá, dovdá giliid, ga oahpes jienaid masa lohkki assosiere. Sátnestullamat Diehtá velá olbmuid diliid. girjjis lea maiddái jievžžahallan geavahuvvon. Do lea gilli johkagáttis. Sátnestullamat Márjá váibmu njuike rattis: Sátnestullamat girjjis leat, nugo namuhin máŋggat ”Gevre danne roavi rastá! teavsttat, main lea aktiiva riibmageavaheapmi. Vai in Johtil vel!” hoahpuhastá. gearddut seammá gielalaš ákkaid máŋgii, válljen dás dušše ovtta hoahkama maid dasto čilgen lagabui. Nahkárat lea jávkan áibbas Ii leat Márjá ollut váibbas. Áhku lusa Dele rukses stohpu ihtá, Lossat lea gal gevret biilla. Juste dohko Márjá sihtá. Márjá gevre máŋga miilla Eatni bálddas Márjá čohkká, Seljus Márjá biillas gahppá, Maŋŋegeažis dohkká nohkká. Márjá viehká bajás tráhpa. Viehká njuolga áhku nalli Ii hal Márjá nohkkat sáhte, Viehká njuolga áhku sallii. Ii gal eadni bálgá máhte. Botta Márjá oađđá njálgát Áhku lusa lea riibmahámat vearsamuitalus mas lea sis- Livčče vaikko ruossabálgát. doallu seammás go lea giellastoahkan ge. Vaikko lea hoah­kan, de das lea sisdoallu mas muitaluvvo Márjjá Danne Márjá biillas gohcá, birra, guhte vuodjá etniinis áhku lusa. Teaksta lea hui Dovdomearkkaid ohpit ohcá. konkrehta ja govvideaddji, mii dagaha ahte lohkki/gul- Dovdá ovddasvástádusa daleaddji oaidná Márjjá mátkki áhkus lusa. Muitalus Guidet eatni áhku lusa. huksejuvvo juohke sánis, ja addá dan dihtii juogalágan gova Márjjá mátkkis.

Sámis 9/2011 25 Eriksen geahččaladdá ja eksperimentere gielalaččat dán Mánáidgirjjálašvuohta ferte leat eaŋkil, muhto deai- girjjis. Geahččala geavahit riibmahámi, nugo loahppa­­ vil ja čielggas, seammás go lea pedagogalaš, estehtalaš ja riimma, mii lea váttis sámegillii. Hoahkamiin leat pá- guoimmu­headdji. Teaksta ferte geasuhit máná, nu ahte raid mielde vearsalinját. Guokte vearsa­linjá leaba mánás bohciida sáhkkiivuohta, imaštallan ja fantasiija. maŋŋálaga loahppariimmain. Dat leat identálaš jietna­ Mun oaivvildan sihke Ánde ja Risten Jagi fárus ja Sátne­ kombinašuvnnat, vuosttaš deattastávval vokálas gitta stullamat čuvvot dáid eavttuid. Pedagogalaččat mán- sáni lohppii. Ovdamearka Áhku lusa hoahkamis: Biil- ná oahppá sihke árbevirolaš ja ođđahámat hoahkamiid, la – miilla / čohkká – nohkká / njálgát – bálgát. Val- seammás go maiddá ovdána gielalaččat stoahkama bok- ljis riibmageavaheapmi ráhkada jienádeami mii dahká te. Seammás lea maiddái Sátnestullamat-girjjis somás hoahkama geasuheaddjin ja suohtasin. Sisdoallu šaddá sisdoallu hoahkamiin, man stivrejit riibmasánit. Dát lea maid dan láhkai ealas, go biilla vuodjá máŋga miilla. suohtas ja guoimmuheaddji mánnái, go imašlaš vuogi mielde rievdá sisdoallu sátnestoahkama mielde. Ritma lea mo hoahkan coahkká dahje čuodjá. Dat sáht- tá addit juogalágan áddejumi sisdollui, das mo hoahkan Giella lea stoagus mainna mánná rahpá gielalaš kodaid ­ hohkkojuvvo. Sámegielas lea álo deaddu sániid álggus, ja áddejumi. Stohkosat leat suohttasat máná eallimis, mii addá lunddolaš ritma hoahkamiidda ja divttaide. lehkos dal duhkoras dahje gielalaš stoagus. Go mán- Stávvaljuohkin lea dehálaš ritmii, earret eará jos geava- ná beassá guldalit, geahččat ja ”máistit” giela, de lea dat huvvo seammá stávvaljuohkin de dat addá sániide ritm- positiivvalaš giellaovdáneapmi mánnái. Go juohkehaš ma. Namuhuvvon hoahkamiin, leat ollu guovttestáv- han háliida oahppat juoga mii lea somá. Oktasaš ul­ val sánit, mat maiddái leat buorit váikkuhan­gaska­oamit bmil namuhuvvon girjjiin lea oahpistit máná gielalaš ritma­geavahussii. stoahkamii, mii dasto váikkuha máná eallinmoktii, girjjálašvuođaberoštupmái ja gielalaš sáhkkiivuhtii. Árbevirolaš ja ođđa poesiija deaivva­deapmi Referánssat Ánde ja Risten Jagi fárus ja Sátnestullamat leat girjjit Eriksen Ardis Ronte (1995): Sátnestullamat, Kárášjohka: mat leat čállojuvvon sullii seammá áigodagas. Guktuid Davvi Girji OS. girjjiin lea lagaš ja lunddolaš čanasteapmi árbevirolaš Mjør Ingeborg, Birkeland Tone, Risa Gunvor (2006): diktemii, sihke hámálaš ja váikkuhangaskaomiid geažil. Barnelitteratur – sjangrar og teksttypar, Oslo: Cappelen Vuolab geavaha konkrehta árbevirolaš ovdamearkkaid Akademisk forlag. vuođđun muitalussii, nu lea ge sus lagat oktavuohta Svensen Åsfrid (2001) : Å bygge en verden av ord- lyst álbmot­diktemii. Nuppe dáfus leat maiddái Sátnestul- og læring i barne- og ungdomslitteratur, Bergen: lamat girjjis čanasteapmi álbmotdiktemii, dan dihtii Fagbokforlaget. go orru inspirerejuvvon njálmmálaš hoahkamiin. Erik- Vuolab Kerttu (1990): Ánde ja Risten jagi fárus, Kárášjohka: sen geahččala goittot ođasmahttit mánáidpoesiija otná Davvi Girji OS. beaivái, ja geavaha ge riimmaid veahkeneavvun.

26 Sámis 9/2011 FÁKTAGIRJJIT NUORAIDE

Heikkiarmas Lukkari Eallit Sámis Girjjážis gávnnat oanehis ja oppalaš dieđu elliid birra, ja dasto maiddái gova juohke eallis. ISBN 789-82-92044-60-5 Haddi/Pris: NOK 130,-

Nils Ole Gaup Davvi mearaid ja čázádagaid GUOLIT JA NJIČČEHASAT Girjjážis leat čohkkejuvvon guliid ja mearranjiččehasaid namahusat. ISBN: 978-82-8263-005-4 Haddi/Pris: NOK 130,- Diŋgo dás/Bestill her: www.calliidlagadus.org Dahje jeara girjegávppis!/eller spør hos din bokhandel!

FAKTAGIRJJE NUORAJDA l FÁKTAGIRJI NUORAIDE l REEKTEGÆRJA“ NOERIDE

Bals: jih Turi l “ d Anne Lene Turi Margrethe Bals vuartasjieh” bealan mubpien “Dah Mij dïhte neerrehtimmie

Dah mubpien

bealan jïh guktie dam orrijehtedh vuartasjieh Anne Lene Turi jih Margrethe Bals “ “Sii gehčče eará guvlui” “ d A. L. Turi ja M. Bals: Mii lea givssideapmi Mii lea givssideapmi ja movt dan bisseha.

Jis mijjieh gaajhkesh åssjoem neerrehtimmien bïjre jarkoestibie Mij dïhte neerrehtimmie jïh gu jïh neerrehtimmie dïhte Mij

Sii gehčče ja movt dan bisseha ISBN 978-82-8263-016-0dellie vïenhtebe buektiehtibie neerrehtimmiem orrijehtedh. Anne Lene Turi ja Margrethe Bals Gærja lea noeride. Gærja aaj galka learoehkidie jïh lohkehtæjjide haestedh edtjieh ussjedalledh jïh digkiedidh “

“Sii gehčče eará guvlui” eará guvlui mij neerrehtimmie lea, jïh mannasinie mijjieh neerrehtibie.

Gaajhkesh, dovne maanah, noerh jïh geervealmetjh leah

A. L. Turi ja M. Bals: M. ja Turi L. A. neerrehtimmiem vaaseme. Neerrehtimmie lea skuvli jïh aaj siebredahki dåeriesmoere. Ulmie lea neerrehtimmien bïjre “Sij gæhttji ietjá guovlluj” “

åssjoem juhtiehtehtedh. ktie dam orrijehtedh dam ktie Mij la givseldibme ja gåktuDaate lea davvoestes gærja ganugahttá. dennie tjaalegeraajterisnie maam

ČálliidLágádus buakta. Sij gæhttji Mij la givseldibme ja “Sij gæhttji ietjá guvlluj” guvlluj” ietjá gæhttji “Sij Anne Lene Turi (r. 78) jïh Margrethe Bals Mii lea givssideapmi ja movt dan bisseha gåktu dav ganugahttá

(r. 76) lægan jaepien 2003 raejeste maanaj- ISBN 978-82-8263-020-7

jïh noeri psykologinie barkeme. Daelie ietjá guvlluj Anne Lene Turi ja Margrethe Bals

lægan dåakterestipendiatine Romsen Univ ČálliidLágádus sitetesne jïh Noerhte-Nöörjen Universitetener - Jos buohkaid guottut ja dagut rivdet givssideami ektui, de skïemtjegåetesne Romsesne barkeminie. sáhttá bissehit ja eastadit givssideami. ČálliidLágádus Girji lea nuoraid várás. Ulbmilin lea oažžut johtui jurdagiid “Dah mupbien bealan vuartasjieh” ČálliidLágádus Jus divna guotto ja dago ietjájduvvi givseldime hárráj, de givssideami birra. Maiddái galgá girji hástalit ohppiid ja máhttá ganugahttet ja gáhttidahttet givseldimev. Åarjelsaemien gïele oahpaheddjiid jurddašallet ja digaštallet mii givssideapmi ganugahttá dav gåktu ja givseldibme la Mij lea, ja manne mii givssidit. Buohkat, sihke mánát, nuorat Mij dïhte neerrehtimmie jïh guktieGirjje le nuorajda.dam Ulmme leorrijehtedh. oadtjot jåhtuj ájádusájt givseldime ja rávisolbmot leat vásihan givssideami. Dat lea maiddái birra. Girjje galggá aj hásstalit oahppijt ja åhpadiddjijt ájádalátjit skuvllaid ja servodaga váttisvuohta. ja dagástalátjit mij givseldibme le, ja manen givseldip. Divna, aktan máná, nuora ja ållessjattuga li givseldimev væsedam. Dat Girji lea vuosttas dokumentáraráiddus maid ČálliidLágádus ISBN 978-82-8263-021-4 la aj skåvlåj ja sebrudagá gássjelisvuohta. almmuhiš goahtá dáinna girjjiin. ČálliidLágádus Davvisámegillii Girjje le vuostasj girjje dokumentárrarájdon majt ČálliidLágádus Haddi /Pris: NOK 200 pr bok ČálliidLágádus almmudahtjá dájna girjijn. 07-11-10 23:19:58 Anne Lene Turi (r. 1978) ja ČálliidLágádus Margrethe Bals (r.1976) libá 2003 rájes barggam mánáj ja nuoraj. Dála libá dåktårgráda d

Diŋgo dás/Bestill her: www.calliidlagadus.orgstipendiáhta ja barggaba

psykologan Tråmså Universitehta ČálliidLágádus

1 skihppijvieson. givssi_omslag.indd Dahje jeara girjegávppis!/eller spør hos din bokhandel!ČálliidLágádus ČálliidLágádus d Davvisámegillii

Sámis 9/2011 27 Sire K. Gaski

Lávus olggos Gáraša sisa

Lean smiehttan maŋimuš áiggi: gos lea sáme skranglemusihkka?

itnen Johkamohkis, Johkamohkemárkanis, Holmberg – gii ii leat gal vel luoitán iežas vuosttas vuost­tas háve dán dálvvi, ja dan botta go ledjen ­ skearru, muhto gullen Riddu Riđus, ja čeahppi son doppe fitnen konserttas guldaleamen viehka goittotge lea. Dan namahaddamii dieđus maid gullá Fođđa sámejoavkku, Ára. Simon Issát Marainen ja su Niko Valkeapää, muhto son han lea jo oalle etab- ruoŧa – in goittotge jáhke ahte dat earát leat sápmelaččat lerejuvvon. Vel Rolffa-joavku lea johtán eanet dan – ustibat ráhkadit hui čáppa musihka. Lea gal seammá čeahppivuođa guvlui, go ráhkadedje ”Hjerteknuser”- málle mielde go máŋgga eará sáme joavkku, juoigan ja veršuvnna mii deaivvai máŋga guldaleaddji njuolgga ođđalágan instrumenttat, trompehtat ja kontrabássat váibmui,1 ja vel vuite dáid beassášiid Sáme Grand Prix. – muhto sii goittotge leat bisson eret didgeridooas ja Ledjen deampumin das, albma, liegga dálveskuovai- dieid áššiin, de ii gahča nu čielgasit dan stuorra world guin, go álgen imaštit ahte gos son dat livččii dat sáme music-fárpalii. – ja sámegielat – musihkka min várás geat liikot deam­ put? Mii geat liikot asfaltta mielde johtit gávpogis. Fer- Osten sin skearru ge, maŋŋá konsertta, ja lean gulda- te bat leat nu ovttalágan dat sáme musihkka ahte das lan dan dál viehka dávjá. Bidjen iPodii, ja johten bus- ii gávdno sadji midjide geat liikot dakkár musihkkii sain ja gávpotgáhtaid mielde guldaleamen. Smihtten maid sáhttá guldalit go lea navigeremin olmmoščorraga duđavaččat ahte gal dat leat čeahpit, diet sáme nuorat. 1 Jus it leat gullan, lei daža joavku, Kaizers Orchestra, mii bi- Ii dušše Marainen, muhto Sara Marielle Gaup ja Lawra­ jai sin ođđasemos lávlaga nohtaid ja teavstta nehttii, ja dáhtto Somby Adjágasas, Sofia Jannok, Niillas­ Norgga artisttaid ráhkadit sin iežaset veršuvnna. Rolffa-joavku ii vuoitán, muhto ožžo eanemusat jienaid interneahttajienas- teames.

28 Sámis 9/2011 ára leat melankolálaš nuorra musihkkárat, muhto orrot gal máhttimin earálahkai maid leat ja čuojahit. ára, 2010.

čađa, go ferte veaháš heaibut ja duvdit – jus dal ii aid- te lávlaga mat orrot leamen duođaid movtta ja buorre do konkrehtalaččat, de goittotge metaforalaččat – beas- mielas juohke skearrus? sat dohko gosa áigu. Gal mii maid sáhttit liikot duodda- riidda, stuorra rabas guovlluide, muhto eat álo, kánske Gavdno sámegiel ráp-musihkka mii sáhtášii muhtun eat oppa eanáš áiggi ge. muddui deavdit dan sávaldaga, muhto in mun leat dak- kár olmmoš gii nu issorasat liikon ráppii, mun miella- Luohti heive bures tevdnet dieid stuorra govaid, ráhka- sebbo guldalan instrumenttaid ja lávluma. Lea somá dit dan sakrála dovddu masa mii sápmelaččat nu liikot, ahte SlinCraZe lea gávdnan iežas stiilla, ja ahte dáža muhto dat heive seamma bures duhkoraddamii, beas- ráppárat barget suinna ovttas, ja bohkosan álo go gulan sá bohkosit, dego Adjágasa ”Hás it!” ja ”Dolgemátki” ahte duolva duottar ráppejit ”lea várra áigi vuol- luđiiguin. Dahje sáhttá leat duolvvas, dego ”Ilut ledjet,” git viežžalit vuollaga ja vuolgit geahččat eamitávdnasa.” gos Simon Issát Marainen gávdná iežas seavdnjadeamos Muhto in veaje váldit dan duođas, ja dasa lassin álggán bássajiena, ja bássa ieš lea nu čieŋal ahte measta man- imaštit ahte manin son eai beroš mearrasápmelaččain ná láhti čađa. Manin gávdnojit dušše okta dahje guokte álo go gulan ”muhto sámivarra lea olu gievvrat go guol- diekkár lávlaga dahje luođi juohke skearrus? Lea bat da- lehádja.” Jurddašan iežan dáfus ge ahte liikon lussii buo- nin go hálidit čájehit ahte sii máhttet, muhto eai áiggo rebut go bohccobirgui, jus bággejuvvon válljet dan gal álgit diekkárláganiin? Leat bat mii sápmelaččat nu is- guoktá gaskkas. soras melankolalaččat ahte eai sáhte leat eanet go guok-

Sámis 8/2010 29 Hjerteknuser 2010.

rolff a leat šaddan čeahpes musihkkárat, doaivumis doalahit maid veháš dan rieja mii sis leamaš álggu rájes.

Lea maid vejolašvuođat dego intrigue, ja dat sáme dolká duojážassii guldaleames dan seammá guhtta-čieža techno-juoigan mii gávdno, muhto maid in leat goassi- lávlaga main lea veaháš fárta. ge albmaláhkai iskan, go mun in guldal diekkár musih- ka. Intrigue gis lea musihkka maid bealistan in veaje vál- De dá lea mu sávaldat sáme musihkkii: ehpet go dii sáhte dit duođas, go heavy-estetihkka musihkas ii leat goassi- čákŋat olggos lávus, ja mannat gárašaide veaháš riedjat? ge geasuhan mu. Gos lea sámegielat Th e White Stripes, gos gávdnojit min duolva gárašajuoigit? Ehpet dii dárbbaš álgit meka- Sáhttá dadjat olu buriid Mari Boine birra, muhto ear- nihkárin bargat, ehpet darbbaš várra oppa oljjo huvvat ret go moadde lávlaga, son ii heive nu bures deampun- ge, jus ehpet hálit, muhto váldet fárrui trummaid ja musihkkan. Láven gal, jus šaddá heahti, guldalit ”It šat kontrabássaid ja nu máŋga gitára go veadjibehtet guod- duolmma mu” go lean diekkár mielas. Dat heive hui bu- dit – állet fal buvtte daid etnosaxaid, didgeridooaid ja res go lean smiehttan sáme áššiid mat frustrerejit mu – buot dieid jazzajuoiganávdnasiid – ja de ráhkadehpet go gal duođaid leat eanáš sáme áššit dakkárat. Danin hirbmat buorre skranglemusihka. Oažžubehtet juoigat mun váillahan sámegielat musihka maid sáhtan gulda- ja lávlut ja vel ráppet ge, jus lea miella, muhto musihkas lit go lean fuones mielas, muhto in fal nu ahte hálidan galggašii leat humor ja ironia ii ge oktage sátni das ahte čierrut, baicce dalle go hálidivččen garrudit, go hálidan man stuoris ja váivi stuorra gávpot lea. dieđihit, go áiggošin mannat olggos deamput geainnuid mielde, go lean albmaláhkai suhttan nuorra sápmelaš. Vai lea go dilli nu mo Johan Turi čálii, jus bonjasta su In jáhke ahte mun goittotge livččen áidna dakkár? cealkaga veaháš: dáidá sápmelaš máhttit jurddašit go lea visttis, muhto musihka son ii gal máhte ráhkadit eará go Muhto in han mun álo hálit leat suhttan ja nággár, duoddaris, go beassá dovdat buhtes áimmu njune vuos- muhtumin lean baicce hui fokuserejuvvon, dieđán gosa tá? Kánske leat dušše mii eahpemusihkalaš sápmelaččat áiggun, in ge divtte ovttage distraheret mu. Ii dalle hei- geat orrut gávpogiin? ve guldalit daid čappa, jaskes lávlagiid, ja gal olmmoš

30 Sámis 9/2011 GUOKTE MÁNÁIDGIRJJI VEAHKEGIELLAMEARKKAIGUIN TO BARNEBØKER MED HJELPETEGN ☀

GOLLEVUOKTA Gollevuokta lea eŋgelas álbmotmáinnas mii lea ilbman olu gielaide. Boka Gollevuokta (Gullhår) er et engelsk folkeeventyr som er utgitt på fl ere språk. ISBN: 978-82-8263-022-1 NOK 190,-

Ruitu mii ii hálidan heaitit duoldamis njálmmálaš árbevirolašmáinnas. Mii leatlea norggaheivehan máidnasa davvisámegillii, ja sárgon dása sámeivnnat govaid.

Girjái leat maid bidjan veahkkegiela-mearkkaid nu ahte lea veahkkin ja movttidahtiin dihtii olbmuid mánáid- birrasis geavahit veahkkegiela go lohket girjji mánáiguin.

ČálliidLágádus 3

RUITU MII II HÁLIDAN HEAITIT DUOLDAMIS Ruitu lea norgga árbevirolašmáinnas: mii ii hálidan heaitit duoldamis Gryta som ikke ville stoppe å koke.

ruitu ISBN 978-82-8263-022-8ČálliidLágádus ii duoldat Sámegillii: Anne Dagmar Biti Mikalsen ja Kirsten Wirkola NOK 190,- ČálliidLágádus SEAD/Davvi Statped ja ČálliidLágádusa 3 ovtt asbargoprošeakta

Diŋgo dás/Besti ll her: www.calliidlagadus.org Dahje jeara girjegávppis!/eller spør hos din bokhandel!

TjaelijiBerteme TjállijAlmmudahka

Sámis 9/2011 31 ČálliidLágáduForfatternesForlag AuthorsPublishesr Aage Solbakk

Muohtaráfi – Snøfrid

Sámi nieida gii náitalii Norgga gonagasain Harald Vuokta­fávrruin – Harald Hårfagriin

u go leat oahppan his­ juovla­ruohtta­eahkeda Tofte-dálus lis ahte ii leat veadjemeahttun ahte tor­­já­­girjjiin, de Ha­rald Dovre-vári vuolde. Harald nu ráh- norgalaš njunušhoavddat náitaledje Vuok­ta­fáv­ru čohkkii kásmuvai niidii, gii lei siiddaisida sámi siiddaisidiid nieiddaiguin,­ nu NNorg­­ga oktan riikan 800-logu loah­ dahje ”sáme­gonagasa” niei- go maiddái arkeologalaš gávdnosat Svose pas. Ha­rald lea maiddái gohčo­duv­ da. Harald náitalii suinna ja nu orrot dovddaheamen. von na­main Harald Dovrefostre. sápmelaččat ge čatnasedje su riikii. Snor­­­re sá­ga-­mui­ta­lusain boahtá ov- Soai oaččuiga njeallje gándda ja ok- Arkeologa Inger Storli čilge dutko- dan ahte Dovre lei hui deaŧalaš várri ta dain lei Sigurd Rise. Sigurd Rise sis (2006) ahte leat gávdnon nis- gos sáŋ­gárat vihahuvvojedje. Dop- bártni bárdni lei Sigurd Syr, gii gis sonhávddit sámi čiŋaiguin Norg- pe hoavd­daid ja gonagasaid bártnit lei Harald Hardråde­ áhčči. Jos gal- ga ássan­guovlluin. Nuppe dá- geahč­čaledje fámuideaset, háhke gá jáhkkit sága-muitalussii, de lea fus leat gávdnon nissonhávddit die­đuid ja doppe deive vári nisson­ Snøfrid Norgga gonagasaid máddu skandi­návalaš čiŋaiguin čielga sá- olbmo. Ollu hoavddat čađahedje Harald Hardråde bokte, Snøfrid mi ássanguovlluin. Dát orru čáje­ geahč­čalanáigge Dovre-váris gos máná-máná mánná. Nu dovddaha heamen dan ahte sámi nissonat de viha­huvvo­jedje. Nu galgá leat religiovdnadutki Gro Steinsland. leat hávdáduvvon norgalaš ássan- dáhpá­huvvan Harald Vuoktafávrui guovlluin ja norgalaš nissonat gis ge. Nuorran Harald doppe bajás­ Harald Hardråde goddui soađis hávdáduvvon sámi ássanguovlluin. gessojuv­vui ja oahpahuvvui. Stamford Bridge lahka Englánddas čakčamánus 1066:s. Davviriikkalaš-germánalaš servo- Maiddái Harald riikka čohkke­det­ dagas čadnojedje dávjá oktavuođat tiin lei Dovre deaŧalaš oassi. Ha- Arkeologa Knut Odner oaivvilda náitalemiid bokte. De lea govttolaš rald dađistaga vuollástii guovllu ahte dát náitosa muitalus lea myh- jurddašit ahte hávdegávdnosat guovllu maŋis ja čanai daid su riikii ta dahje cuvccas. Dan galgá áddet dovdda­hit dan ahte norgalaš náittoslihtuid bokte. Loahpas vái- dan láhkai ahte Norgga gonagas- njunuš­hoavddat leat náitalan sámi lo sámit. Snorre čilge Heimskringla-­ válddis lei mahkáš muhtun lágan nieiddaiguin. muitalusas mo Harald deaivvai sá- čearddalaš oktavuohta sámi álbmo- Gáldu: Aage Solbakk: Sápmelaččat áiggiid mi nieidda Muohtaráfi – Snøfrid ­ giin. Eará dutkit gis leat dan oaivi- čađa, 2011.

32 Sámis 9/2011 Snorre Heimskringla-muitalusa vuođul Harald ja Muohta­ Norgga friddjamearka mii čájeha Harald Hårfagre ja ráfi birra leaJuhu -Niillas – Nils Jernsletten heivehan fearána sáme­nieidda Snøfrid – Muohtaráfi Dovre-vári vuolde, sámegillii, mii lea almmustuvvan girjjis: Låkkangirji 2, 1970. gos soai náitaleigga. Sárggus: Posten, Sverre Morken.

Muitalus Snøfrid – Muohtaráfi birra Muhtun dálvvi lei Harald heajain Opplánddain. De Son ráhkistii su meariheamet. Soai oaččuiga njeallje goh­čui dahkat heajaid Tofte-dálus. Juovlaruohttaeah­ bártni: Sigurd, Gudrød, Ragnvald ja Halvdan. ket bo­đii sápmelaš Svosa dállui dalle go gonagas lei de jámii Snøfrid. Muhto ii son molson ivnni man beavddis. Svosa bijai sáni gonagassii ahte son galggai ge láhkai. Son lei ruksesmuđot nu go dalle go eallimin olggos boahtit su lusa. Gonagas suhtai sáni ovddas, lei. Gonagas čohkkái álo liikka bálddas ja gáttii ahte ja almmái gii lei sáni buktán sisa, buvttii fas gonaga­ dat fas galggai eallát. Nu vásse golbma jagi. Gonagas sa vaši olggos. Muhto Svosa ain gohčui su mannat moraštii das go Snøfrid lei jápmán, ja riikka álbmot sisa gálgat seammá mohki, ja cealkit ahte son gul moraš­tedje go dat geavvagođii gonagasa jirpmiid ala. lei dat sápmelaš gean gonagas lei suovvan cegget Torleif Spake gohččojuvvui gonagassii doavttirin. Son goađi nuppi beallái čoru. Gonagas manai olggos, ja de sártnui ná gona­gassii: Ii leat imaš, gonagas, ahte don šattai nu ahte son lohpidii vuolgit sápmelačča fárrui muittát dakkár fávru ja buorre nissona ja gudnejahtát su geahčai. De manai badjel čoru vaikko muhtumat su guottáid ja skarlagen siste, nu go son bivddii du, rávvejedje ahte ii galgga vuolgit ja muhtumat fas ahte muhto don gudne­jahtát sihke su ja iežat uhcibut go galgá. vuogas lea dieinna lágiin ahte it hávdát su. go de bođii dohko, de čuožžilii Snøfrid bajás. Son Snøfrid rumaš de boldojuvvui ja hávdáduvvui. lei Svosa nieida, ja čábbaseamos nisu mii lei oaidnimis. Dan rájes beasai fas gonagas jirpmiidis ala. Son stivrii Son fálai gonagassii bollu dievva juhkamuša. Gonagas riikka ja šattai gievra go ovdal, son anii ilu albmáinis, ja válddii dan ja vel su gieđa. Gonagas liikostii dan seam­ sii fas sus, ja riika anii ilu goappašagain. Sihke gonagas más Snø­fridii. ja su albmát jáhkke ahte Snøfrid lei gonagasa alcces gonagas válddii Snøfrid moarsin ja náitalii suinna. čatnan noaidegoansttaiguin.

Sámis 9/2011 33 Aage Solbakk Govvamuittut

Eaŋgalas nisu Olive Murray Chapman finai dálvit 1931 davvi Sámis­ ”oahpásmuvvat sámiid eallimii dálvviáigge”. Son lei guh- kit áigge plánen dahkat dán mátkki, dutkat dán eksohtalaš ál- bmoga geat ásse guhkkin davvin goaves guovlluin. Ulbmilin lei almmus­tahttit girjji mátkki birra. Nu girji almmustuvai jagi maŋŋá namain Across Lapland with sledge and reindeer.

Olive Murray Chapmana mát­ Girj­jistis (s. 28) son čállá ee.: eamb­bo mongolalaš ámadeadju, ki áiggii Álaheajus gos son bea­ Mun ohppen fargga earuhit sierra­ alla nierradávttit, uhca ja jorba njun­ sai vásihit Bossogohpi márkaniid nas guovlluid sápme­laččaid. Káráš­ ni, ja mandelhápmásaš čalmmit. njukčamánu álggus. Álaheajus johka­laččat omd. ledje álfárot son besai heargesáhtu miel­ eará­­láganat go guovda­geaidnu­ Kárášjogas Olive gallestalai muh­ de Kárášjohkii. Su sáhttolaš lei laččat, sihke bajiloainnu ja bikta­ tun badjebearraša geain lei barta badjeolmmoš Máhte-Piera – Per siid dáfus. Kárášjohkalaččat ledje­ lahka márkanbáikki. Su oahpistii Mathisen Gaup (r. 1903), gean stuorát ja čábbaseabbot. Albmáid dohko muhtun dáža, gii ásai Káráš­ Kárášjoga leansmánni Hegge lei alit láđđegahpirat ledje njealje­ jogas ja máhtii veaháš eaŋgalas­ bivdán sáhtašit su. Kárášjogas ma­ čiega­gat, ja ”tunikain” ledje vuogas giela. Bearraša bárdni lágidii jugás­ nai mátki viidáseabbot Guovda­ gáiddát. Sis lei hui njulges hápmi, taga man sii návddašedje. Bárdni geidnui ja das viidáseabbot Ruŧŧii. ja gánddain ledje seamma­lágan šattai buorre millii ja dáhtui dáža gárvvut go áhčiin, ja mu mielas dulkot eaŋgalasgillii su fálaldaga Lei hui miellagiddevaš lohkat su sulastahtte máidnasiid prinssaid. nissonii. Ná čállá Olive girjjistis dan girjji, mo eaŋgalas ”upper class” Guovdageaidnulaččat gis ledje birra (s. 93): nisu govahallá sápme­laččaid. hui unnit ja boaggejuolggagat, na

34 Sámis 9/2011 Govvamuittut

Olive Murray Chapman sámi gárv­vut badjelis.

The Lapp: What is the lady`s name? Mr. B: Olive. The Lapp: Has she a husband? Mr. B: She is a widow. The Lapp: What is her country? Mr. B: She is English. asking her if she will marry me. Tell The Lapp: What is her age? her she will be the part owner of my Mr. B: Oh!... Perhaps about twenty- thousand reindeer if she will be my seven. (Tactful guess on the part of wife. Mr. B.) The Lapp: I see she wears a fine silk Olive giittii fálaldaga ovddas muh­ shawl. Is she rich? to ii heivehan dohkkehit dan – ”not Mr. B: I cannot say. even for a thousand reindeer!” The Lapp: Will you tell her that I am very rich, and I have a thousand rein­ Dáin govvamuittuin almmushaht­ deer; and I am seriously thinking of tit oasáža govain mat leat girjjis.

Sámis 9/2011 35 ”Reindeer caravan” Máhte-Piera ja Olive ”Reindeer caravan” orustan Romsdal dálu olggobeallái,­ jođus Kárášjohkii. Máhte-Piera dárbbašii biippostallat.

heargeráidu Guovdageainnu heargeráidu joavda­min Bossogohppái.

36 Sámis 9/2011 Bossogohpi márkanis Guovdageainnu nisu ja Olive Bosso­gohpi márkanis.

Sámis 9/2011 37 Mollešjoga duottarstohpu Mollešjoga duottarstohpu, gos boradedje ja vuoiŋŋastedje. Mollešjoga duottarstohpu huksejuvvui 1882:s Norgga stuorradikki ruhtavehkiin, mii dagai 546 ruvnno.

38 Sámis 9/2011 Kárášjoga dálonat Kárášjoga dálonat, čuožžumin gáiv­vo luhtte. Nisu vintemin čázi.

Kárášjoga mánát

Kárášjoga nissonat

Sámis 9/2011 39 Kárášjoga náittospárra

40 Sámis 9/2011 Lihkuheamen Kárášjoga náittospára

Jođus Guovdageidnui Juhán goallosteamen herggiid Ávjo­vári duottarstobu olggobealde.

Sámis 9/2011 41 Ávjovári duottar­ stohpu

Ávjovári duottar­stobu ássit

42 Sámis 9/2011 sámi heajat Guovdageainnus Olive beasai vásihit sámi heajaid. Suoma beale vuorraset dievdu náitalan Guovdageainnu nuorra nissoniin.

Sámis 9/2011 43 Vihtanat čoahkkanan Joavdan Guovdageidnui, gos aid­ do dalle lei boazodiggi.

Joavdan Guhttásii Suoma beale Guhttása sápmelaččat.

44 Sámis 9/2011 H ans Petter boyne Bás muitalusaš – giellaovdeheapmái

iede, duot eaidanas, ásai goađis Elláhkoguras. Sátnečilgehusat Son leai šloaŋggas ja láve šloaŋgát iđitbotta ov- eaidanas olmmoš gii sierastallá; oktoorot dalgo dola šloavgalii ja šlovnnjiid oaččui badje­ šloaŋggas stuoris ja háiggir Blii ja šlohtoriid juolgái. Dávjá son okto ja šloahpardii šleaiddustii ovdalgo šluppoha oaččui njiedjat, ja dassážii šloavdnji galjes ja oavlás biktasat go heaggačáhci duldii ja rávddai. Guokte gievnni son šloahpardit šuddidit ja šoambbistit; šlembbii ovdalgo albma láhkái morránii. Biede ustit heahpatmeahttun hállan Heiken fas ásai Ráigánnjielus. Heiken, duot ead­dji, leai šleaiddustit hállat nuskkiid, fuorra ja hirbmat šolár ja šoambbistii go deaivvadeigga Biediin. heahpatmeahttun hállan Muhto son ii lean mihkkige spirbbiid. Ovdal gávvil ja šleambit borrat basttiin johtilit ja fastit; šluhpat šoarggas. eaddji boares, bahás áddjá Nissoniid birra soai maiddái šuottisteigga. Elle Káre šolár gii ovttat láhkái hállá duos dás bođii oahppat dán guokte šurri, šlumbu oaiv­ spierbi olmmoš gii ii maidige ádde; doavkkes vis. Elle Káre dego giron, spinjai ja eaibmudii, šuošai olmmoš, jalla muhto son leai oalle sprovkkár ja sii liikojedje šuoddit ovttas. Heiken dalle láve leat buori luvnnas ja šušmmiid šoarggas hui hállái, dego nissonolmmoš gii hállá dego almmáiolmmoš dánccai guolbái, ja niegadalai beassat šeaŧkkastit. Elle Káre leai ain eahpeveaddji nisu ja ealljár. Das ii lean šlumbu boaresáiggi nissongahpir mas ii lean eahpádus. Biede hilba láve hivvehallat su eardudit, fierra muhto Elle Káre ii eardašuvvan duon eaimmaskasas go šuoššat nissonolmmoš gii spidnju go hállá; ii son lean easkkariegádan, ja son leai oalle gálši. Elle čohka alla jienain Káre leai , muhto fal falli ja ealas. Muhtumin go spiehčči sprovkkár čeahppi sátnádit; čeahppi fástidit huššaluvai, de son láve eaipiluvvat. šeaŧkkastit beassat garrasit hoigadit, njuvddestit; Biede álggii sálgga čuollat dál go boaittobealguossit led- deakčalit je boahtán ja dákkár sulolaš dilli. Son deavrrastii dievva ealljár barggán; viššal báđi go son leai jáválaš iige son . Jo, al­bma sniiggáruššan gálši garas ja árpmuheapmi; dovdduheapmi sámemállásat. Sii mievžžihedje loidui ja belkkuid al- de herskostalle ja leaicidedje savodehkiin, ja ađđamiin, spiehčči juolggit leat skeavddil, čippit ja dasa vel liema revžo. Dalle sii buot golmmas náđđo guoskkadit oktii baggečovjjiid loidui sallalagaid, ja mii das maŋŋá dáhpá- eaipil muittoheapmi; moivvár; čádjideaddji huvai ii boađe prentii dán háve... sniiggáruššat behtolaš; buijár; njihtalas

Sámis 9/2011 45 kommentára h a r a l d g a s k i

át bihttá ii leat jurddašuvvon vuđolaš analy- vánssa sihke sámi ja eará álgoálbmogiid diliid hárrái. Sámesan same TVs, muhto ulbmil lea buktit muh- Dat lea ge prográmmajođiheapmi maid sáme TV áin- tin oaiviliid geahčči perspektiivvas. Vaikko vel nas sáhtášii eanet geavahit, ja maid mun kommente- vuolggasadjinD vuosttažettiin lea geahčči sávaldat, de lea ren vuđolebbo maŋŋelis dán čállosis. Sámi eallima dattege vuođđun maiddá iežan oasálastin ja vásáhusat álgoálbmot-dimenšuvdna lea hui mávssolaš atnit muit- erenoamážit das man láhkai sáme TV čuohppá ja redi- tus, ii dušše politihkalaččat ja juridihkalaččat lágaid gere iežas jearahallanobjeavttaid. Nugo dábálaš lea dán ja soahpamušaid bokte, muhto vel eanet geatnegaht- lágan čállosiin, de báhcá rápmi eanáš namatkeahttá, de ti eallinárvvuid ja árbedieđuid dihtii. Loahpalaččat rá- dan dihtii doaman dás álggus rámidit sáme TV dan dih- mideami beales lea maid vuogas namahit dan dehálaš tii go leamaš máŋga buori eaŋkilprográmma ja ráiddu – barggu maid sáme TV dahká juohkit dieđuid sá- maid gaskkas ain anán dálkkádatrievdan arktisas-ráiddu me áššiid birra golmma riikkas viđa geardde vahkkui gullat máilmme dássái, ja man imaštan manin eai leat ea- máŋgačuohteduhát davviriikkalaš geahččiide. Dak- net TV-doaimmahagat oastán ja čájehan. Hárve oaidná kár vejolašvuohta lei dušše niehku 1970-jagiin go sá- beakkán National geographic prográmmain ge dakkár mi studeanttat ja aktivisttat gáibidedje sáme TV-sádda- empatiija ja duođaid gaskkusteaddji journalistihka go giid oassin Sámi Radio huksemis. Lea illudahtti oaidnit maid sáme TV-ráiddus dagai. Prográmmajođiheaddji dan ovdáneami mii leamaš sáme radio- ja TV-fálaldagas bokte jorai geahčči oasálastin, dan dihtii go láidestead dji maŋimuš moattelot jagis. lei nu čeahppi, aistton, eallit iežas sisa davviálbmogiid váttisvuođaide. Prográmmat duođaštedje čehppodaga OAivillONOHAllAN JOAvDElAS NáKKá- geavahit TV-mediuma erenoamášvuođa, ja fágalaččat HAllAMiiD SADJái livčče ráidu heiven hui bures antropologalaš fi lbman ge. Dattege lea olu maid olmmoš ohcala sáme TVs, muh- to maid ii dattege goassige vuordde dahje navdde Lea maiddá miella rámidit muhtun Dávgi-álgo álbmot das beassat oaidnit. Okta dakkár ohcaleapmi lea al- prográmmaid, mas prográmmajođiheaddji lea dik- bma háleštanprográmmat mas áššit čilgejuvvojit ja tán studiogussiid čilget (ođas)áššiid duogáža ja rele- digáštallojuvvojit almmá dagakeahttá áššiin joavde-

46 Sámis 9/2011 Thor Trane studios. Govva: Amund Johnskareng. las nákkáhallamiid. Sámi journalisttat orrot gáddimin, lit nu olu áššiid birra go vejolaš, muhto boađusin gár- vai dáidet duođas jáhkkit, ahte ii leat vejolaš ráhka-TVtá ahte Árdna eanet muittuha Norge Rundt go kultur- dit miellagiddevaš háleštanprográmmaid maid ol bmot prográmma. Kulturprográmmas vuorddášii áššiid hálidivčče geahččat almmá ráhkatkeahttá maid nu kon- vuđolaččat giehtadallot, das galggašii astat refere- fl ivttaid dahje bijakeahttá guokte joavkku vuostálaga. ret duogáža ja ságastallamiid fáttáid birra, ja galggašii Dát gáddu vuolgá man nu gánddastages hálus beassat maid dilli árvvoštallamii ja kritihkkii. Kritihkalaš jođihit debáhtaid main lea alla temperatuvra ja leak- servodatgeahčastat leamaš álo guovddážis sihke dáida- tu. Muhto duohtavuohta lea ahte mis Sámis eai leat nu gis ja journalistihkas. Maŋimuš áiggiid orru prográmma máŋga ášši mat duođaid cahkkehit olbmuid nu sakka. dađebahábut stivrejuvvon eanet dan mielde ahte goas Mis lea buorre dilli juohke dáfus, eai ge regiserejuvvon gii beakkálmasaid lansere ođđa CD dahje rahpá ođđa mahkáš-digáštallamat geasut geahččiid. čájáhusa. Áibbas OK kultur-ođasáššit dat ge, muh- to kulturprográmmas vuordá čiekŋalut dimenšuvnna Olmmoš beanta gáđašta iežas dáža kollegaid geat dávjjet go dušše lanserenjournalistihka. Dan moatti háve go dávjá ožžot vejolašvuođa sihke resonneret ja buktit olles lea guossi studios dahje muđui juogalágan kommen- jurddaráidduid ovdan TV-prográmmain main ain dušše tára giehtadallon áššái, de kommentára čuhppo nu okta fáddá giehtadallo hávil. Mun dieđán bures ahte oanehažžan ahte das váilot visot eavttut ja ákkastal- dáža TVs leat guhkit sáddenáiggit go sáme TVs, muh- lamat, ja báhcá dušše čuoččuhus – mas ii geahčči, ii to dattege lea nu ahte sáme TV hárve geahččala geava- dáiddár, ii ge kommenterejeaddji ieš ge, oaččo maidi- hit juolluduvvon sáddenáiggi čuvget ášši dahje addit ge sisdoalu dahje čielggadeaddji vástádusa. Árdna orru gehččiide juoidá ođđa dieđuid. láhppomin guoimmuheaddji prográmmahámi ja ođas- sáddaga garra redigerema gaskii. Smiehtan das magasiidna-prográmmaid, erenoamážit Árdna-kulturmagasiinna, mii njuikkoda áššis áššái alm- GáiBiDuvvO EAllJárvuOHTA JA MáHTTu má vuojokeahttá ovtta ge fáddái. Ádden bures ahte uhc- Lea buorre go NRK ja eará davviriikkalaš TV-doaim- cán sáddenáiggi geažil hálidivččii doaimmahus muita- mahagat luitet sámegiela sihke gullot ja oidnot, muhto

Sámis 9/2011 47 lea dattege váidalahtti go min journalisttat eai áŋgiruša tat. Biddjet buorit olbmot diesa searaid! Sáme TV lea dađi eanet presenteret áššiid vuđolebbo. Dasa gáibiduv­ máŋgii duođaštan ahte máhttá go vuos dáhttu, ja sáhttá vo sihke ealljárvuohta ja máhttu, muhto dan dihtii han go juolluda resurssaid. Vaikko sámi humor muhtumin mis leat ge alit oahppoásahusat vai journalisttat ge bes- veadjá leat váttis jorgalit almmá čilgekeahttá konteavst- set viidáset oahpu váldit ja spesialiseret sierra fáttáide. ta ja duogáža, de eat sáhte diktit jorgaleami ja tekste- Lea čielggas ahte sámi kulturjournalisttas gáibiduvvo – ma stivret visot mii dáhpáhuvvá sáme TVs. Ja nuppe dá- ja galgá ge gáibiduvvot – sámi kulturmáhtu, go ii leat fus han gal jorgaleaddjit ge liikojit hástalusaide, go bere doarvái dušše čugget mikrufuvnna nuppi ovdii ja dik- ožžot buorebuš áiggi smiehtastit mo jorgala sisdoalu ii tit su hállat. Maiddá TVs lea vejolaš govvet daid eat- ge dušše sániid. nat miellagiddevaš ságastallamiid mat min servodagas leat sihke kultuvrra, identitehta ja gullevašvuođa bir- Duppaladressáhta ja rehálaš­ ra, meannudit buolvvaid ja sohkabeliid gaskasaš áššiid, vuohta ja čuvget mo servodatođasmahttin mas ovddeš árvvut Loahpas vel dušše moadde sáni TV-ođđasiid birra: Sá- dávjá beaškkehit oktii ođđaáiggi gáibádusaiguin, doib- mi TV-ođđasiin leat guokte ulbmila; juohkit dieđuid met ja váikkuhit Sámis. Livčče nu olu eará fáttát ge, ja sápmelaš gehččiide golmma riikkas, ja dasa lassin iskat go ii leat eanet sáddenáigi, de berrešedje sámi doaimma- juksat majoritehta álbmoga sámi guoski áššiin mat leat husat árvvoštallat muhtumin vuodjut ovtta áššái vai dat presenterejuvvon sámi oaidninsajis. Sámi TV-ođđasat guorahallošii vuđolaččat dan sadjái go njuikkodit bals- eai leat vuosttažettiin ođđasat, dat lea eanet magasiid- sas balsii. naprográmma, mii juohke beaivvi viggá gávdnat áige- guovdilis ja miellagiddevaš áššiid maid birra muitalit. Okta dehálaš áššesuorgi man ii berre vajáldahttit lea hu- Sáddaga hápmi ja buvttadanvuohki jo gáržžida buhtes mor. Dat maiddá gullá kultuvrii. Ole Rune Hætta ­rájes ođas-gaskkustanvejolašvuođa, lea measta veadjemeaht- ii leat šat NRK Sápmi iskan ráhkadit suohtasprográm- tun juohke beaivvi gávdnat ođđasa mii iešalddes lea maid ollesolbmuid várás. Dan jáhkan ollusiid ohca- ođas. Eanáš áššit leat plánejuvvon jo beaivvi moadde ov- lit. Dieđus ge lea dehálaš juksat mánáid ja nuoraid hu- dal, ja dat čatnasit man nu oktavuhtii ja ageandai mii sá- morain – ja dan muddui go daid prográmmaid lean me TV-ođđasiin lea. Davviriikkalaš ovttasbargu geatne- čuvvon, de das gal dahká sáme TV hui buori barggu gahttá, ja ráddje. Sihke Kárášjohka, Anár ja Giron gái- – muhto jáhkan ahte sápmelaččaid iešbuorre-govvii bidit, goit vurdet, juohke beaivvi ovtta guhkebuš ášši livččii dehálaš veaháš ironiija ja siskkáldas bilkideapmi. Norgga, Suoma ja Ruoŧabealde. Dalle dávjá geavvá nu Humor, satiira ja suohtas-ságastallamat studios – sámi ahte ášši mii ii livčče (ovtta doaimmahusas) vuoruhuv­ variánta Nytt på nytt -prográmmas – dárbbašuvvojit ja von ođas-eavttuid mielde dattege sáddejuvo deavdin sáhttet dávjá juksat gehččiid ođđa čuvgejeaddji perspek- dihtii ovttasbargošiehtadusa ulbmiliid ja áigumušaid. tiivain dan sadjái go duot dolkadahtti politihkár-debáh- Ii das iešalddes mihkkige boastuvuođaid eará go daid

48 Sámis 9/2011 Kontrollalanjas teknihkkár Per Inge Anti Åsen. Govva: Amund Johnskareng. háviid go dat mearkkaša ahte ovtta riikka ođasáššit vuo- lei dahkkon Ártna várás, muhto das ráhkadii ođas- ruhuvvojit eret amas šaddat eahperehálaš juohkin do- doaimmahus sierra ođas-ášši, mii guđii visot eavttuid aimmahusaid gaskkas. Dasa gávdnojit dievva ovdame- dan kritihka hárrái maid mun ledjen bivdojuvvon buk- arkkat, muhto go dát ártihkal bissu generella dásis, de in tit, ja mii lei oassin guhkit resonnementtas muđui po- namahaddagoađe ovttaskas dáhpáhusaid. sitiiva kommentáras. TV-ođđasiin oaččui geahčči áib- bas eará gova mu oaiviliin, mii vuođustis gártá boas- Muhtumin dattege orrot oaivvildeamen Kárášjogas, tut ja eahperehálažžan jearahallanobjeavtta hárrái. Áig- gos prográmma sáddejuvvo, ahte TV-ođđasiidda gi vuollái sáhttá dákkár meannudeapmi váikkuhit dasa galggašedje mielde maid oanehebbo ođđasat, ja dat lea ahte olbmot šaddet várrugebbon jienádit maidige sáme ge goas sii čuhppet jearahallamiid nu oanehažžan ahte TVii, go doaimmahus, objeavtta mielas, botnjá su oaivi- dain ii šat báze áddehahtti sisdoallu, eará go juoidá sta- liid eará guvlui go ieš lea jurddašan. tement almmá makkár ge konteavstta ja oktavuođa ha- ga. Lean dan vásihan máŋgii ieš, go dieđán mas leamaš Journalista lea maiddá čadnon etihka gáibádusai- sáhka, mii lei ášši ulbmilin sihke mu ja jearahalli beales, de seammá go buot eará almmolaš bargit, ja dasa gul- muhto go de ášši ihtá ođđasiin, dat ii šat govčča ii mu lá ee. láhttet rehálaččat olbmuiguin nu ahte dat ođas oaivila ii ge representere duohtavuođa ášši hárrái. Dat mii loahpalaččat sáddejuvvo lea nu lahka duohtavuođa lea váidalahtti, ja gártá loahpa loahpas eahperehálažžan go sáhttá. Ii berre goassige šaddat duohtavuohtan dat dasa gii lea jearahallon ja dasa ge geasa ášši čuohcá. Ok- čuoččuhus mii dadjá ahte mii eallit dakkár áiggis mas ta diekkár ovdamearka lea mo ođas-ossodat čuohpai duohtavuohta ii šat mearrit. Mii eat dieđe mii boastu­ áibbas endorii mu kommentára Beaivváš sámi teah- áddejupmi lea go ii oktage šat beros das mii lea duohta. tera 30-jagi ávvudeami oktavuođas. Mu jearahallan

Sámis 9/2011 49 kommentára J o h a n K l e m e t H æ t t a

Sámepolitihkka – sisdoallu ja vásáhusat

ean váillaheame digaštallamiid sámepolitihkalaš ahte son lea dolkan dakkár ságaide. Muittuhan baic- hástalusaid hárrái ja danin guorahalan mii hal ca ahte sámepolitihka hárrái leat álo leamaš ollu oai- otná sámepolitihka oba lea ge. Mu vuohki dás lea vilat ja nákkut ge. Presideantta iežas bellodaga bir- jearratL makkár ságat leat sámepolitihkalaččat beaggán. rasis Kárášjogas lei ákšuvdna beassážiid 1960:s dalá Áššiid maid eiseválddit gieđahallet iežaset vuogádagas Sáme­komitea árvalusa vuostá molsut sámepolitihka nugo konsultašuvnnain departemeanttaid ja Sámedikki vuođđo­oainnu dáruiduhttimis sámevuođa seaillu­­heap­ gaskka, lean veardádallan hálddašeapmin. mái. Sámi nealgudanákšuvdna olggobealde Stuorra­­ dikki Oslos lea dovddus dáhpáhus ja presideanta lea Ságat mat begget ge rekrutteren politihkalaš mielbargiid 1980-jagiid Mun in leat rántto áiggi dáfus ja danin muittohalan nealgudanákšuvnna jođiheddjiid gaskkas. áššiid mat leat leamaš áigeguovdilat maŋemus jagiid. De in vajálduhtte Bådåddjo ja Romssa, Áhkkanjárgga/ Politihkka lea álo boahtte áiggi hárrái. Seammás ii leat Narviikka ja Harstad go lea leamaš digaštallan manne ja álki diehtit boahtte áiggi birra. Vuolggasadji lea aŋkke mot berre Davvi-Norgga gávpogiin leat namma sáme- otná dilálašvuohta mas ja man ektui dagut boahtte áig- gillii. Fárus lea maid ásahit Álttá guovttegielat suoh- gi hárrái ipmirduvvojit. Sámepolitihkas mávssášii dat kanin. ahte sámeálbmoga otná dilli šattašii guorahallot. De lea dárbu dutkat sihke ássanguovlluid, birgenlági, kultuvr- Sámepolitihkkáriid bálkkát leat leamaš ságas. Vaik- ra, giela, oahpu, ealáhusaid, ekologalaš ja politihkalaš ko leat hárve stuora bálkkát, de ášši ii leat njuolgga beliid álbmoga dilálašvuođas. politihkalaš earet jus politihkkáriid bálkkát buohtas- tahttojit álbmoga diliin. Sámepolitihkkárat leat vuoru- Ságat vássán áiggi birra ii beasa garvit velá boahtte áiggi han árbevirolaš vuođđoealáhusaid ja dain eai leat stuora digaštallamiin ge. Fertet álo váldit vuhtii mot lea leamaš sisaboađut vuordimis. jus boahtte áiggi digaštallan galggašii leat luohte­ hahtti. Danin muittuhan ahte 1950-jagiid ja buor- Maŋemuš áiggiid lea sámediggepresideanta čálašan re oassi 60-­jagiin lei álggahallanáigi ođđa áiggi sáme- sin birra guđet mahkáš áiggoše sierra sámestáda ása- politihka dáfus. Dan áigodagas molsojuvvo almmolaš hit. Presideanta ávžžuha sin searvat Sámedikki válg- politihka ulbmil sámeálbmoga ektui dáruiduhttimis gaide. Muđui in fáhte presideanta muitalusa earet go sámevuođa seailluheapmái. 1963:s mearridii Stuorra-

50 Sámis 9/2011 diggi loahpalaččat molsut almmolaš politihka ulbmi- álbmoga rahčamušain háhkat alcces bistevaš ovdánea- la. Muhtun prinsihppa ođđa politihkas lei ahte eise- mi. Dat resursa seammás doaimmašii sihke legitimeret válddiid ovddasvástádus lea suodjalit sámegiela ja kul- sámepolitihka ja čohkket sámeálbmoga oktasaš ”idea” tuvrra seammás go stáda ásaha eavttuid seailluhan dihte birra. Muđui politihkalaš lihkadusat ja bellodagat leat sámevuođa. Muhto leat sápmelaččat ieža geat daguidea- čoahkkanan ideologiijaid birra. set bokte seailluhit sámevuođa. Dán rádjái leat vuođđoealáhusat ožžon dan saji ja 1970 ja 80-jagiid politihka lei sámeorganisašuvnnaid earenomážit boazodoallu lea ipmirduvvon sámegie- hálddus ja stáda gulahalai organisašuvnnaiguin la ja kultuvrra áŋkorin. Maŋemus áiggiid lea sámegiella doaim­maid ja eavttuid hárrái. Áigodat muitojuv­vo gohčoduvvon vuođđun. Seammás lea dilli nu ahte buot earenoamážit sámepolitihka ođasteami dihte. Girjjálaš­ sápmelaččat eai máhte gielaset ja danin ii leat goit giella vuohta, sámi dutkan ja alit oahppu, teáhterat, beassáš­ dat áidna mearka sámevuođas. Váikko iežamet giela ip- márkanat Guovdageainnus sámi festiválan leat muhtun mirdan eaktun dasa ahte ságat sámeálbmoga birra oba- bohtosat dien áiggi ođastanbargguin. nassii leat gávdnamis, de ii dárbbaš giella leat vuođđun sámevuođas. Boađus oppalaččat ođasteamis lea nannen sámevuođa. Sámediggi ieš ge lea muhtun boađus ođasteamis. Sáme- Vigdis Stordahl lea doavttergrádabarggustis (1996 ja diggi lea oassin stáda stivren- ja hálddahusvuogádagas 1998) návdán sámelihkadusa 1970-jagiin čoahkkanan sámi áššiid várás ja seammás das lea earenoamáš ovddas- našunalismma vuođul. Soaitá fal oassi dien áiggi sáme- vástádus sámi ovdáneami eavttuid hárrái. Dakkár ovd- aktivisttain ipmirdan sámevuođa našunalisman. Reg- dasvástádus lea Sámedikkis álbmotválljejuvvon parla- nor Jernslettten (2002) ges lea navdán sámi kultuvrra meantan. álgoálbmot kultuvran vuođđun ja son lea čujuhan ah- te 1970-jagiid aktivisttat čoahkkane Sámiráđi kultur­ Sámepolitihka vuođđu politihkalaš prográmmabarggu birra. Prográmma álg- Muhtun váldočuolbma sámepolitihkas lea gažaldat gahuvvo sániiguin ahte mii leat ja áigut leat sápmelažžan mii livččii vuođđun sámeálbmoga boahtte áiggi ovdá- ja eat dan dihte leat gal eanet eat ge unnit go eará obmot neamis. Eará sániiguin dadjat dan seamma lea go jear- máilmmis. Jernsletten cealká ahte prográmma ii lean ii rá mii livččii dan mađe resursa ahte livččii ávkin sáme­ separatisttaid iige našunalisttaid doaibma, muhto lei

Sámis 9/2011 51 rámman unniálbmot vuoigatvuođaid várás. Bealistan listtat ja sii máhttet sámi guovlluid árbevirolaš doaim­ oassálasten áŋgirit Sámiráđi bargguin ja mun ge atnen maid. Earát fas leat ekspearttat muhtun suorggis ja soa­ iežan oasálastime sámi kultuvrra vuođul ja beale­. mes sis ges gilvala máhtuinis vaikko máilmmi dásis.

Sámevuohta lea muhtun vuođđodoaba sámeálbmoga Resursan lea máhtus stuora potensiála ođđa áiggi eavt- ektui ja mun ipmirdan ahte dat guokte doahpaga gulla- tuid ektui. Sihke sámegiella ja kultuvra leaba 1970 ja ba juoga láhkai oktii. Seammás lea dahje guoská sáme- 80-jagiid rájes ođastuvvon ja ovdánan máhtu vuođul. vuohta buot sápmelaččaide vaikko dat rievddada guovl- Nu lea dáhpahuvvame nugo juoigamis, muitaleamis, lus guvlui. Sámevuohta speadjalastá kultuvrra ja eallin­ girjjálašvuođas ja duojis ge orrot mearkkat dan guvlui. lági mat ovttain sániin sáhttiba gohčoduvvot sosio­ Ealáhusat ge leat nannosit rievdan. Dađibahábut leat kultuvran ja mainna sámevuohta rievddada. Go dohk- rievdamat máŋgii dušše fal gártan ja leat dego livčče keha máhtu oassin kultuvrras, de lea máhttu maid oas- boah­tán áiggi mannolaga fárus. Máhtu vuođul lea sin sámevuođas. Mu ipmárdusa mielde lea máhttu vejolaš váikkuhit sihke boahtte áiggi sámi kultuvrii ja dehálaš oassi sámevuođas. sámi guovlluid ealáhusaide, ja daid bokte sáhtášii maid váikkuhit guđe beallái boahtte áiggi sámevuohta guđe Dábálaččat doaibmá máhttu gaskaoapmin ja reaidun, ge guovllus galggašii hállanit. muhto seammás leat máhtus ge árvvut ja nu lea fárus motivereme ja addime áŋgirvuođa daidda geat hálddašit Sámepolitihka struktuvrralaš eavt- árvvuid mat guđe ge guovllu sámevuođas leat. Danin tut mun dás jurddašan mot livččii sámevuohta vuođđun ja Maŋŋel Alta-stuimmiid ja sámi nealgudeddjiid mii livččii seammás gaskaoapmin sámeálbmoga boaht- ákšuvnnaid Oslos intervenerii stáda sámepolitih- te áiggi ovdáneami hárrái. Lea go sámevuohta dán mađe ka Norggas. Dan oktavuođas ásahuvvoje ođđa struk- ahte álbmot sáhttá čoahkkanit dan birra dego juoga mii tuvrrat loahpas 1980-jagiid ja álggus 90-jagiid nugo mis lea ovttas. ođđa mearrádusat Norgga vuođđolágas sámeálbmo- ga hárrái, sámeláhka, Sámedikki ja Finnmárkku láhka. Máhttu lea oassin sámevuođas, ja maiddá sáhka sámi Intervenšuvdna lea dahkkon nannen várás sámeálbmo- máhtu birra ja mii lea sihke álbmoga beaivválaš máhttu ga dili Norggas ja maiddái ovttasráđiid sápmelaččaid ja skuvlamáhttu. Muhtumat leat máhtu vuođul genera- ovddasteddjiiguin.

52 Sámis 9/2011

Muhtun váikkuhus ođđasit struktureremis sámepoli- vodagas. Dan dilis ii leat dárbu vuorjat eará olbmuid tihka jođiheami lea earet eará ahte sámi sivilservodat sáme­politihkain. Leat gal ain moattis geat čálašit ja da- lea massán sajis. Konkrehtalaš oassi ođđasit strukture- nin ii goit láhppo sámepolitihkka doaban. Ja lassin leat remis lea leamaš go sámi organisašuvnnat dagahuvvo- politihkkárat Sámedikkis. je politihkalaš bellodahkan Sámedikki várás. NSR bea- sai moadde logi jagi doaibmat guovddáš bádjin ja are- Vaikko Norgga stáda orro duhtadeame sámeálbmo- nan sihke ođđa jurdagiid bohciidahttima várás ja ođđa ga, ii aŋkke oro buot leame nu go berrešii ja ii goit nu sámepolitihka čađaheamis. Ođđa struktuvrraid ásahea- go lei plánejuvvon dalle go ođđa struktuvrrat ja ortne- mi fárus NSR:a gárttái dahje rievdaduvvui bellodah- gat sámeálbmoga várás ásahuvvoje vuođđolágas, sáme­ kan sámediggeválggaid várás. Muhtun politihkkárat lágain, Finnmárkkulágain ja Sámedikkiin. Soaittášii ái- dáinna vugiin ožžo gárvves organisašuvnna maid navde gi guorahallagoahtit dili mii lea čuožžilan sámepolitih- ja geavahišgohte searvvi bellodahkan. Seammás mas- ka hárrái. Servodagas muđui lea dábálaš ahte ođđa ort- sii sámeálbmot iežas váldoorganisašuvnna ja dainna sá- negat ja doaimmat veardádallojit go leat beassan doaib­ mi sivilservodat guorránišgođii. Vigdis Stordahl lea juo mat muhtun áiggi. Sámi kulturbargiid bealis lea duos gaskkamuttus 1990-jagiid čállán jaskkodeami birra ja dás gullostan moaitámušat otná diliin. Sámepolitihka jearahallan gosa sámeaktivisttat leat šaddan. Mun bea- ođđasit struktureren lea doaibman moadde logi jagi ja listan jáhkán ahte ođđa struktuvrralaš dilli sámepoli- danin maid berrešii álbmot beassat veardádallat ođđa tihkas lea jaskkodahttime sámi aktivisttaid. Sii eai šat buriid ođđa duhátjagis. Go struktuvrraid birra lea sáh- beroštan álgit ođđasit maŋŋil go dilli rievddai ja leat ka, de lea dárbu jurddašit masa daid geavahit. Danin lea dan rájes baicce vuoruhan bargguid ásahit ja doaimma- ge sámepolitihka vuođđu oassin ja maiddá vuosttaš láv- hit institušuvnnaid nugo dutkamis ja alitoahpus, teáh- kin jurdagiin sámeálbmoga boahtte áiggi hárrái. teriin, áviissain ja TV:s. Muhtun ovdalaš aktivisttat leat bargin Sámedikkis.

Loahpaheapmi Sáhttá muhtun dáfus leat buorre mearka go lea jaskat álbmoga bealis. Dat sáhttá mearkkašit ahte olbmot leat duhtavaččat. Nu fal lea ge buori oasi ektui Norgga ser-

Sámis 9/2011 53 E s s e i j a harald gaski Sámi viessom

Viessom lea julevsámegiel-sátni, mii mearkkaša ström fasttášii, min mielas dat eai lean dađe vearrát go orrun, eallin dahje sáhttá maiddá gokčat eanet filoso­ maid sámi snoallan-árbevierus jo áigá leimmet gullan. fálaš doahpaga leahkin. Davvisámegillii sulastaht­ Min oahpahead­dji, Juho Niillasa, gudnin goittot ge tá viesu sáni, dat visti mas orut. Sátni sáhttá govvet bázii pedagogalaš fuomášupmin mo dájuhit studeant­ máŋgga­lágan áddejumiid das ahte leat sápmelaš, ja taid áŋgiruššat ozadettiin nugohčoduvvon ”lobihis” dat gávdno sihke julev-, mátta- ja davvisámegielas, de osiid girjjis. manin dasto ii váldit sáni atnui oktasaš filosofalaš doa­ ban? Dál máŋgalot jagi maŋŋil lean gis smiehtadiš­ goahtán girjji nama, viessom. Dat lea dieđus seammá Go badjel 30 jagi áigi álgen sámegiela lohkat univer­ sátni go davvisámegiel-sátni viessu, muhto julevsáme­ sitehtas, de gulai sámegielfágii dalle, dego dál ge ain, gielas dat vuosttažettiin mearkkaša eallin, eallinvuohki oahppat eará sámegielaid birra dan mađe olu ahte dahje -dilálašvuohta. Go julevsámegillii jearrá olmmoš áddii goit mii earuhii daid du iežat sámegielas. Mun­ dus Máktes viesoh?, de son ii leat jearramin du vistti nje dieđus lei sihke julev- ja mátta­sáme­giella hui amas, birra, muhto baicce Mo dus manná? Seammáláhkai muhto muittán goit bures Anta Pirak Jåhttee saame lea máttasámegielas ge jearaldagain Guktie datne viessum -nammasaš girjji. veasominie?, Mo dus manná, muhto dan gillii gal sáhttá veasoe maiddá mearkkašit sihke orrunsaji, Min oahpaheaddji lei čeahppi hohkahit ja hálahit birgen­lági ja viesu. Álgen dan geažil veahá smiehtadit min lohkat eanet go dušše pensum-oasi. Son muita­ juste viesu ja viessuma hárrái, ja gávnnahin ahte diet lii mo Piraka jorgaleaddji, Harald Grundström, iežas han gal lea hui vuogas filosofalaš doaba leahkimii, ruoŧagiel jorgalusas ain dávjjet-dávjá lei guođđán osiid dat maid dárogillii dajašii væren, namalassii ahte leat. jorgalkeahttá dainna čuoččuhusain ahte oassi lei for obskön att översättas (menddo fasti jorgaluvvot). Mii Go leahkima oassin dieđus ge lea eallit, birget ja studeanttat dieđus ozaimet daid osiid ruoŧagiel girjjis orrut – birgenláhki ja eallinvuohki. In oaivvil dan ahte vuos, ja de lei viggat gávdnat daid seammá osiid sá­ leahkin ii livččii vuogas sámegielsátni ja filosofalaš megiel girjjis. Siido­mearit eai heiven oktii, de mii gárt­ doa­ba, muhto go mis jo gávdno measta oktasaš doaba taimet lohkat olu eanet julevsámegiela go mii lei gái­ golmma váldo-sámegielas, de manin ii baicce dan vál­ bádus, ja go de gávnnaimet daid oasážiid maid Grund­ dit atnui? Nammalassii viessun.

54 Sámis 9/2011 Lean ovdal čállán, ee. Sámis-áigečállagis oktasaš Máttasámegillii sámegiel doahpagiid birra sihke duojis ja juoigamis, Veasodh – eallit, ássat ja manin mii berrešeimmet geavahišgoahtit daid sih­ Guktie datne veasoeminie? Guktie veasoeh? ke riggudahttin dihtii iežamet giela ja viiddidan dihtii Mo dus manná? teorehtalaš ja praktihkalaš sátnehivvodaga. Veasoe – orrunsadji, birgenláhki, viessu

Sámegiella dárbbaša eanet doahpagiid, eren­ Julevsámegillii oamážit go galgá govvet teorehtalaš beliid eallimis Viesso – eallin, eallindilálašvuođat ja čilgenvugiid ovddidit. Dávjá luoikkahat sániid eará Viessom – eallin, eallinvuohki máilbmegielain, dávjjimusat eŋgelas- ja tuiskkagielas­, Viessot – eallit, orrut. Maktes viesoh? Mo dus manná? muhto mo jus mii dan sadjái baicce livččiimet álgit gaskaneamet sámegielaid gaskkas lonohallat sániid? Davvisámegillii Ja dasa lassin miehtat addigoahtit ovddeš konkrehta Viessu – visti, báiki, orrunsadji sániide lassimearkkašumiid, dego omd. suovvat galb­ viessun– leahkin (abstr.) ba­ máksit sihke galbba árbevirolaš mearkkašumis ja geaidnogalbba, dan sadjái go gohčodit dan šiltan? Mo jus mis dasa lassin livččii lean oktasaš čállinvuohki, de eai livčče sánit orron nu apmas iešguđet ge suopmanii. Jáhkan dalle livčče lean olu álkit luoikkahišgoahtit sá­ niid gaskaneamet, ahte omd. julevsámegiel viessom livččii šaddat viessun davvisámegillii, ja ahte sihke julev-, mátta- ja davvi­sáme studenttat ja earát dan seammás livčče diehtit ahte filosofiijas ja teorehtalaš geavahusas dat vástida omd. hermeneutihka doahpa­ gii Sein – leahkin? Dat livččii ovdáneapmi – ii go mat?

Sámis 9/2011 55 k o s e r i i j a E l l e n O d d v e i g H æ t t a

Maid muitalit iežas mánnávuoda áiggis ovdal ja boahtteáiggis?

Mus lea muhtin lágan attáldat. Ná, ii sáhte gal vár­ Áhčči ges láve muitalit buot lágan fearániid das ra lohkat ahte lea attáldat gal, muhto láven ja lávejin man skealmmat sii ledje mánnán. Ja makkár guolle­ mánnán juo hui čeahppi humadit eallilan olbmuiguin. bivdu lei dan áigge. Go nuohti galggai dálvet, muoh­ Ii leat gal nu imáš. Go mun lean álo liikon, ja liikon ain, tan juo, geasehit jávregáddái, gosa de ges vácci man­ gullat ovddeš áiggi fearániid ja dáhpáhusaid. Lea mu ne bievlan. Doppe sii bivde guliid, sálteje ja vurkeje mielas nu mearehis somá go muitalit movt lei dalle go daid dohko. Vižže herggiin easkka muohtan. sii ledje nuorat. Álo lea sis juogalágan somás fearan, váikko ii soaitte gal álo nu duohta. Ahte 8 jahkásaš lihkašii ovddemus dola dahkat dahje ahte guliid maid bivdá geasset ii beasa borrat Muittán movt áhkkorohkki lávii muitalit soađi ja ovdal skábman. Ná, oalle dološ áigin heivege eadnán eváhkoáiggi birra. Movt lei dalle go duiskka soalddá­ ja áhččán mánnávuohta. hat bohte su ovddal eanu alde, son heasttain ja sii vác­ ci. Ja movt son šattai sidjiide gielistit makkár ulbmilin Maid dasto mun muitalivččen iežan muoŧŧaliidda. son lei vuolgán márkanguvlui. Nubbi áhkku ges láve Mun beasašin muitalit ahte mánnán mun lávejin muitalit movt lei leat boazobargin ovdalaš áiggi. Go áhččán mielde guliid bivdit. Moai láviime njealje­ galggai aivve čuoigga ja vácci. Ja movt earát láveje juvlla­giin vuodjit ja munnos lei fanas mielde. Ja ahte hupmat ahte gal son galggašii viššalet duddjot, iige mii láviimet álo stoahkat olgun. Ja beasašin ge mui­ álo áhčis mielde leat ealu luhtte. Die leat ságat mu áh­ talit ahte dalle go mun ledjen mánná, de mis eai lean kuid ja ádjáid buolvvas. mobil­telefuvnnat ovttasge. Dalle ledje viessotele­ fuvn­­nat. Ja jus galggai olbmáide riŋget, de fertii vuos Áhčči ja eadni maid láveba viššalit muitalit iežaska jearrat lea go ruovttus. Ja bártniiguin ii sáhttán gal mánnávuođas. Eadnán láve muitalit movt son lávii riŋgestallat, ii heah, de goit váhnemat bohte ovttat­ mánnán álo dat gii lihkai ovdal buohkaid earáid ja da­ mano dan diehtit. gai dola, dalle go ii lean vel logi jahkásaš ge. Movt sii láveje murjet, movt galggai álo murret ja man somá sis Áhkus leat fearánat. Áhčis ja eatnis leat feará­ lávii go lájuiguin barge. nat, ja gusto; mus dat goit leat maid fearánat mat soi­ tet mu muoŧŧaliid mielas dego dološ áiggi ságat das máŋga­lot jagi geahčen.

56 Sámis 9/2011 Muhto naba dat mánát mat dán áigge bajásšaddet, MAID! Diekkáriid go galget muitalit? Soaitá ahte makkár muittut sis leat muitalit iežaset mánáide ja lea nu ahte go sii diekkáriid muitalit iežaset mánná­ mánáidmánáide? Ledjen duvle skuvllas logaldalla­ vuođas, de lea máilbmi rievdan nu olu ahte sin mis gos dutki buohtastahtii dálá nuoraid eallima mánáid­mánáid mielas leat diet dego muitalusat? Vai beakkán girječálli Johan Turi nuorravuođain. Turi lea lea go njulgestaga nu ahte mii fertet mánáid ja nuo­ muitalan ahte iđđes čuoiggai ealu lusa ja lei beaivvi raid gevret eret dihtorovddas, vai sii ge oččoše juoidá miehta olgun, ja eahkes máhcai goahtái ja nu golle su maid muitalit. Vai sis ge šaddet eará vásáhusat go TV, nuorravuođa beaivvit. Dán áigásaš mánát ja nuorat filbma ja neahtta máilbmi... ledje ges muitalan ahte sin beaivvit leat sullii dákká­ rat: iđđes vulget skuvlii, go bohtet skuvllas de sii bora­ dit ja gehččet TV, dasto čohkkájit dihtoriin veháš. De soitet mannat muhtin olbmá guossái, ja doppe soai de speal­laba TV-spealuin. De manná ruoktot ja de geahččá ges filmma ovdal nohkká.

Hirpmástuhtii mu diet buohtastahttin, ja jur diek­ kár go lea gal mánáid eallin dán áigge. NAH!! Maid máilmmiid de galget dát mánát muitalit iežaset maŋis­ bohttiide? Galget go sii čilget ahte; duon ja duon beaiv­vi mun čohkkájin interneahtas, doppe mun loh­ ken maid mu olbmát ledje bargan. Ja dasto maŋŋá mun gehččen filmma man namma lea nuo ja ná, ja mii lei duon ja dán birra. Ja de mii láviimet čohkkát ja hu­ madit nubbi nuppiin interneahta bokte, eat ge mii šat nu dávjá oba oaidnalan ge.

Sámis 9/2011 57 k o s e r i i j a N ancy Porsanger Meahccásteaddji

Áiggun šaddat meahcásteaddjin. Sámi Ja dan maid vuovddán, go dan in bija báhpáriid ala, meahcásteaddjin.­ Meahcásteaddjit ávkkástallet de in dárbbaš máksit lasseárvovearu, dahje momssa. luonddu­riggodagain. Ja dat lea árbevierru. Lea čáhppes dienas, ja juohke klovdna han ádde dat Sámi árbe­vierru. Ja mun liikon meahci vánddardit, lea buoret go bábirdienas. Ja olu njálgásut dienas! go lean árbevirolaš sápmelaš. Dáččat han leat geat bilidit buot mu ovddas. Sii Ja áiggun dinet meahcásteamis. Ja áiggun ohcat han leat girdi movttegat go besset viežžat herskkuid stáhtadoarjaga., danin go mus lea de ealáhus. Dat luonddus. Sii murjejit, bivdet guliid, čogget skálžžuid, galgá šaddat mu ođđa eallinláibin. Ja buori eallin­ ja bivdet buot lágan hummera ja krepssaid. Dáčča lea vuohkin. Ja jos manná rievttes bures, de šaddá vaikko hui rámis sállašiin, ja lohká dat lea rekreakšuvdna, ja Lotnolas­ealáhussan. Gii hal mu diehtá! ahte buorida eallima. Ja dan vásáhusa ii sáhte ba reh­ kenastit ge ruhtan. Buot dáid bargá dáčča nuvttá, na Mun dárbbašan stáhtadoarjaga. Go dalle bea­ maid bat hal joavdelas dáčča! san oastit ođđa 5-heasttat Mariner mohtora fatnasii, ja Yamaha sihkkela. Mun háliidan dinet čáhppadin, vai dinen olu, nu ahte beasan oastit Yamaha ja Mariner Mohtor. Ja de Muhto stáhta lohká ahte jos galggan oažžut gal beasan lubmet ja bivdit vel eambbo, nu olu go stáhta­doarjaga, de ferten lubmet ja gárdut ja bivdit gillen, ja vuovdit vel eambbo, ja dinen bures. Ja mus oalle olu guliid, vai dinen nie ja nie olu, máŋgalogi šaddá friddja eallin, buoret eallin go kránnjás. duháha. Ja nie olu in nagot, inge viša lubmet, ovdal go fidnen dan Yamaha. Stáhta ii oro áddemin justa dien. Muhto de háliida stáhta ges earáláhkai. Son dad­ já ahte ferten vázzit. In oaččo doarjaga, inge vuodjin­ Lihkus leat mis olu čeahpes politihkkárat, ja sii gal lobi, jos in dine hirbmat olu báhpáriid alde. Ja dalle barget viššalit dáinna áššiin. Sii han leat gáibidan dán gárttan máksit vearu ja momssa. Ja jos gálggan daid sihke sátnejođiheddjiid ja presideanta bokte, gitta ON- máksit, de ii báze dienas, ja de in suitte bonjastit ođđa duopmostullui. Ja go vel válgajahki ge lea dán jagi, Yamaha­, ja guhkkin eret Mariner mohtora. Ja jos in de gal sihkkarit nagodit dien divvut, ovdal go luomi oaččo Yamaha ja Mariner, de in ba viša ge bivdit daid láddá. ruoidná váibbat guliid, ja lubmet daid suvrra, vátna luopmániid. Stáhta lea oalle gáiggas. Stáhta han gáibida dan dietnasa vel livnnega ala. Eai ádde ahte mun han di­ Mannos dal dáčča de baicce ohcat daid luopmá­ nen jo máŋgalogi duháha, go in dárbbaš oastit daid niid, go jo nu liiko lubmet..! guliid ja luopmániid, nu mo mu kránnjá šaddá.

58 Sámis 9/2011 harald gaski

Muhtun sámi árvádusaid vejolaš geavaheapmi otnábeaivvi

Sátnevádjasat ja árvádusat leat máŋgga láh­ 4. Beaivit giddagasas, ihkku luvvosat kai álbmoga kollektiiva viisodat. Dat leat áiggiid čađa Dáidá váttis álggahit makkárge sága dáinna árvádus­ čohkke­­juvvon vásáhusat, maid sisdoallu lea ožžon hui ain, muhto soaitá vejolaš. Árvádussii lea vejolaš poeh­talaš hámi. Dan dihtii leat eanáš sátnevádjasat jurdda­šit eanet vástádusaid, muhto árbevirolaččat ja árvá­dusat dego unna divttažat dahje aforismmat; dasa lei okta. oane­haš deaivilis dajaldagat. Dán vuoro geahčastat moad­de árvádusa, maid livčče sáhttit bidjat dikta- 5. Alit go buot várit ja vuollegat go hápmái - erenoamážit danin ge go daid vástádusa buot dakŋasat gávd­nan gáibida dáiddu jurddašit metaforalaččat. Leat Gávdno go mis Sámis dakkár olmmoš dahje ovddas­ maid iskan árvalit vejolaš otnábeai-geavahusa. Sáhtat teaddji gii máhttá sihke leat stuoris go dárbbašuvvo ja áinnas­ ieš hutkat vel buoret dálá relevánssa čuovvovaš vuollegaš go dat gis lea vuohkkasemos? árvá­dusaide: 6. Hearráin árvvus adno, ja sápmelaččas 1. Olmmoš huiká guovtti vári gaskkas ii dohkke manin ge muhto ii oaččo veahki Somás vástádus mii govve kulturerohusaid – goit Ferte veaháš govahallat makkár váriin dás sáhttá leat historjjálaččat. Ii soaitte nu álki heivehit otnáš gillii,­ sáhka. Lea vejolaš bonjadit árvádusa sisdoalu sihke ii ge praksisii, muhto sáhttá geavahuvvot sullasaš deike ja duohko. dadjan­vugiid fuomášit?

2. Áhčči easkka bealledagus, bárdni lea jo vuovddis Vástádusat: Árvádus doalvu jurdagiid vissis guvlui, muhto sáhttá 1. Buoska go dan geavahit ášši birra mii lea johtilebbo ovdánan 2. Suovva go dola cahkkeha go maid dan vuolggaheaddji lei jurddašan dahje oaiv­ 3. Suoivva vildan? 4. Juolgesuorpmat 5. Bálggis, luodda 3. Lea gal ii ge dattege ii mihkkige 6. Snuolga (Čilgehus: Sápmelaš lávii snuolgga nisádit Bellodagaid politihkalaš lohpádusat, vai mii? Vástádus eatnamii, muhto hearrát geavahedje lupmaliinni masa gal dieđus lea vel boarrásebbo. nisádedje, ja de čuggejedje dan lubmii.)

Sámis 5/2009 59 Fáktagirji

Aimo Aikio OLMMOŠ HAN GAL BIRGE Áššit mat ovddidit birgema

Girji lea čálli dutkama boađus, ja čilge makkár áššit ovddidit olbmo birgema. Girjji sisdoalu vuođđun lea ee. ságastal- lamat sápmelaččaiguin geat leat muitalan maid sii atnet dehálažžan olbmo birgema hárrái. Čálli čilge maiddái mo guorahallama bohtosiid sáhtt á atnit sihke olmmošlaš ja servodatlaš doaibmabijuin otne.

Aimo Aikio, riegádan Ohce- jogas, lea pedagoga ja lea leamaš Sámi allaskuvlla oahpaheaddjin

ISBN 789-82-8263-006-1 NOK 200,-

Diŋgo dás/Besti ll her: www.calliidlagadus.org Dahje jeara girjegávppis!/ eller spør hos din bokhandel!

TjaelijiBerteme TjállijAlmmudahka

ČálliidLágáduForfatternesForlag AuthorsPublishesr