DOCSLIB.ORG

Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused Pärast viimaste muudatuste kehtestamist Eesti Vabariigis on: Maakondi 15 Omavalitsusega haldusüksusi 79 neist: valdu 64 linnu 15 Asulaid 4702 neist: linnu 47 linnad asustusüksusena 37 aleveid 12 alevikke 187 külasid 4456 16.10.2020 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 36 (RT I, 13.10.2020, 2) muudetakse Viljandi maakonnas: Põhja-Sakala vallas muudetakse Suure-Jaani linna (vana kood 7836) ja Päraküla (vana kood 6596), Lõhavere küla (vana kood 4598) ning Nuutre küla (vana kood 5488) lahkmejooni. Suure-Jaani linna uus kood on 7839. Külad saavad uued koodid. Päraküla uus kood on 6597, Lõhavere küla uus kood on 4599 ja Nuutre küla uus kood on 5489. Klassifitseerimistunnusteks jääb 84 615 8. 1.09.2020 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 29 (RT I, 17.07.2020, 6) muudetakse: Harju maakonnas ja Rapla maakonnas: Muutuvad Saue (vana kood 0726) ja Märjamaa (vana kood 0503) valla vahelised piirid. Vallad saavad uued koodid: Saue valla koodiks on 0725 ja Märjamaa valla koodiks on 0502. Samuti muudetakse lahkmejooni Saue vallas Lehetu küla (vana kood 4206, uus kood 4207) ja Märjamaa vallas Kohatu küla (vana kood 3267, uus kood 3264) vahel. Saue linna (kood 7453) klassifitseerimistunnuseks saab 37 725 5. Saue valla alevike uueks klassifitseerimistunnuseks on 37 725 7, Saue valla külade klassifitseerimistunnuseks saab 37 725 8. Märjamaa alevi (kood 5280) klassifitseerimistunnuseks saab 71 502 3, Märjamaa valla külade klassifitseerimistunnuseks on 71 502 8. 8.05.2020 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 16 (RT I, 05.05.2020, 7) muudetakse: Järva maakonnas: Türi vallas lahkmejooni. Uue koodi saab Türi linn (vana kood 8595, uus kood 8594), mille klassifitseerimistunnuseks jääb 52 834 5. Uued koodid saavad ka Käru alevik (vana kood 3933, uus kood 3931), Särevere alevik (vana kood 7935, uus kood 7931) ja Väätsa alevik (vana kood 9690, uus kood 9692). Klassifitseerimistunnuseks jääb alevikel 52 834 7. Lisaks muutub kood ka Kändliku külal (vana kood 3875, uus kood 3874), Lauri külal (vana kood 4157, uus kood 4155), Aasuvälja külal (vana kood 1042, uus kood 1041), Ülejõe külal (vana kood 9828, uus kood 9823), Lokuta külal (vana kood 4475, uus kood 4477), Türi-Alliku külal (vana kood 8596, uus kood 8597), Taikse külal (vana kood 8080, uus kood 8078) ja Vilita külal (vana kood 9336, uus kood 9337). Klassifitseerimistunnuseks jääb küladel 52 834 8. 13.12.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 59 (RT I, 10.12.2019, 8) muudetakse: Tartu maakonnas: Elva vallas kustutatakse nimekirjast Kureküla (kood 3633) ning lisatakse külade loetellu Lilleküla. Lilleküla uus kood on 4376, klassifitseerimistunnuseks jääb 79 171 8. 18.10.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 48 (RT I, 15.10.2019, 3) muudetakse: Tartu maakonnas: Peipsiääre vallas muudetakse Kodavere küla (vana kood 3234) lahkmejooni Tedreküla moodustamiseks. Kodavere küla saab uue koodi 3233 ning Tedreküla uus kood on 8176. Klassifitseerimistunnusteks jääb mõlemal külal 79 586 8. Kustutatakse nimekirjast Pärsikivi küla (kood 6623). 22.07.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 32 (RT I, 19.07.2019, 5) muudetakse: Võru maakonnas: Võru vallas muudetakse Kahkva (vana kood 2514), Pääväkese (vana kood 6633) ja Rõssa (vana kood 7173) külade lahkmejooni. Kahkva küla saab uue koodi 2511, Päävakese küla uueks koodiks saab 6632 ning Rõssa küla saab uue koodi 7172. Klassifitseerimistunnusteks jääb kõigil küladel 87 917 8. 1.07.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 30 (RT I, 11.06.2019, 1) muudetakse: Harju maakonnas: Muutuvad Saku (vana kood 0718) ja Kiili (vana kood 0304) valla vahelised piirid. Vallad saavad uued koodid: Saku vald on 0719 ja Kiili vald on 0305. Saku vallas muudetakse Männiku, Saustinõmme ja Tagadi külade lahkmejooni. Muutuvad nende külade koodid: Männiku küla (vana kood 5261) uus kood on 5260, Saustinõmme küla (vana kood 7469) uus kood on 7467, Tagadi küla (vana kood 8033) uus kood on 8034. Klassifitseerimistunnusteks saab kõigil küladel 37 719 8. Kustutatakse nimekirjast Tammejärve küla (kood 8096). Saku valla Saue küla (kood 2652), Kirdalu küla (kood 3119), Lokuti küla (kood 4481), Kasemetsa küla (kood 2794), Sookaera-Metsanurga küla (kood 7704), Tammemäe küla (kood 8098), Tänassilma küla (8572), Juuliku küla (kood 2220), Üksnurme küla (kood 9820), Rahula küla (kood 6739), Tõdva küla (kood 8472), Metsanurme küla (kood 4912), Jälgimäe küla (kood 2307), Kurtna küla (kood 3697), Kajamaa küla (kood 2552), Roobuka küla (kood 7056) klassifitseerimistunnusteks saab 37 719 8, Kiisa aleviku (kood 3048) ja Saku aleviku (kood 7361) klassifitseerimistunnusteks saab 37 719 7. Kiili vallas muudetakse Sausti ja Kurevere külade lahkmejooni. Muutuvad nende külade koodid: Sausti küla (vana kood 7472) uus kood on 7474 ja Kurevere küla (vana kood 3656) uus kood on 3653. Klassifitseerimistunnusteks saab nimetatud küladel 37 305 8. Kiili vallas muudetakse Kangru (vana kood 2671) ja Luige aleviku (vana kood 4550) lahkmejooni. Luige alevik saab uue koodi 4549 ja Kangru alevik koodi 2673. Kiili valla Sookaera küla (kood 7701), Metsanurga küla (kood 4902), Piissoo küla (kood 6198), Lähtse küla (kood 4633), Paekna küla (kood 4633), Mõisaküla (kood 5125), Sõmeru küla (kood 7894), Sõgula küla (kood 7880), Arusta küla (kood 1388), Vaela küla (kood 8824), Nabala küla (kood 5329) klassifitseerimistunnusteks saab 37 305 8, Kiili alevi (kood 3039) klassifitseerimistunnuseks saab 37 305 3. 22.06.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 30 (RT I, 19.06.2019, 13) muudetakse: Võru maakonnas: Antsla valla Luhametsa küla (vana kood 4543) ja Roosiku küla (vana kood 7073) lahkmejooni. Luhametsa küla saab uue koodi 4542 ja Roosiku küla saab uue koodi 7074. Klassifitseerimistunnusteks jääb 87 142 8. 10.06.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr. 27 (RT I, 07.06.2019, 3) muudetakse: Ida-Viru maakonnas: Alutaguse valla Tudulinna alevik (kood 8393) muudetakse külaks uue klassifitseerimistunnustega 45 130 8. 06.05.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 21 (RT I, 03.05.2019) muudetakse: Saare maakonnas: Saaremaa valla Sandla küla (vana kood 7413) ja Väljamõisa küla (vana kood 9660) lahkmejooni. Sandla küla saab uue koodi 7414 ja Väljamõisa küla saab uue koodi 9662. Klassifitseerimistunnusteks jääb mõlemal 74 714 8. 15.04.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 17 (RT I, 12.04.2019) muudetakse: Harju maakonnas: Lääne-Harju vallas muudetakse Keila-Joa aleviku (vana kood 2930) lahkmejooni Merenuka küla moodustamiseks. Keila-Joa alevik saab uue koodi 2931. Merenuka küla uus kood on 4878. Klassifitseerimistunnusteks jääb 37 431 8. 18.02.2019 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 8 (RT I, 15.02.2019) muudetakse: Põlva maakonnas: Räpina vallas muudetakse Meerapalu küla (vana kood 4854) lahkmejooni Pedaspää küla ennistamiseks. Meerapalu küla saab uue koodi 4858. Pedaspää küla uus kood on 6066. Klassifitseerimistunnusteks jääb 64 708 8. 12.11.2018 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 44 (RT I, 09.11.2018) muudetakse: Võru maakonnas: Setomaa vallas muudetakse Toomasmäe küla (vana kood 8300) lahkmejooni Käre küla ennistamiseks. Toomasmäe küla saab uue koodi 8301. Käre küla uus kood on 3898. Klassifitseerimistunnusteks jääb 87 732 8. 09.04.2018 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 19 (RT I, 06.04.2018) muudetakse: Lääne maakonnas: Lääne-Nigula vallas muudetakse Keskvere, Kurevere ja Tammiku külade lahkmejooni. Muutuvad nende külade koodid: Keskvere küla (vana kood 2984) uus kood on 2977, Kurevere küla (vana kood 3660) uus kood on 3665, Tammiku küla (vana kood 8111) uus kood on 8106. Klassifitseerimistunnusteks jääb kõigil küladel 56 441 8. Lääne-Nigula vallas muudetakse Rehemäe küla lahkmejooni Kuke küla ennistamiseks. Uued koodid saavad Rehemäe küla (vana kood 6905), uus kood 6904, Kuke küla uus kood on 3551. Klassifitseerivateks tunnusteks on 56 441 8. Lääne-Viru maakonnas: Kadrina vallas muudetakse Leikude ja Vaiatu küla lahkmejooni Kolu küla ennistamiseks. Uued koodid saavad Leikude küla (vana kood 4226) uus kood 4224, Vaiatu küla (vana kood 8862) uus kood on 8860, Kolu küla uus kood on 3362. Klassifitseerivateks tunnusteks on 60 272 8. 02.03.2018 muutmise alus: Riigihalduse ministri määrusega nr 12 (RT I, 27.02.2018) muudetakse: Harju maakonnas: Harku vallas moodustatakse uus küla Meriküla koodiga 4880. Muutuvad järgmised koodid: Ilmandu küla uus kood 2047 (vana kood 2048), Muraste küla uus kood 5038 (vana kood 5039), Suurupi küla uus kood 7870 (vana kood 7871). Klassifitseerimistunnusteks on kõigil 37 198 8. Saare maakonnas: Saaremaa vallas muudetakse Koimla küla (vana kood 3299) ja Taritu küla (vana kood 8155) koode. Uued koodid on Koimla külal 3298 ja Taritu külal 8158. Klassifitseerivateks tunnusteks on 74 714 8. 19.10.2017 muutmise alus: Riigikogu seadus „Haldusreformi seadus“, jõustumise kp 01.01.2017 (RT I, 21.12 2016,34), Vabariigi Valitsuse määrus nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ (RT I, 11.11.2017,1), Vabariigi Valitsuse määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“, (RT I, 16.10.2017, 5), Riigihalduse ministri määrus nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“, jõustumine 19.10.2017.Viimane redaktsioon (RT I, 02.02.2018, 5).jõustumisega 05.02.2018. Seoses muudatuste suure mahuga on muudatuste failid Statistikaameti kodulehel EHAK 2017v3 versiooni juures failis Muudatused
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Huvitegevuse Mess Tõi Kokku Noored Ja Huvitavad Tegevused Tänavu 20
    Nr 10 Põltsamaa Valla Leht Oktoober 2018 Huvitegevuse mess tõi kokku noored ja huvitavad tegevused Tänavu 20. septembril toi- saanud. Rääkides sedasorti Kellel aga on soov ja tahtmi- munud huvitegevuse mess tõi ürituste vajalikkusest ja toi- ne hoopis loomadega tegeleda, kohale Põltsamaa vallas noor- mumistest, ütleb Loreida, et sellele pakub ratsutamise ja tele erinevaid tegevusi pak- see on igal juhul vajalik. „Lap- treeningu võimalusi Loopre- kuvad ühendused, asutused sed kasvavad ja neil peab ole- Lepiku ratsatalu. ja inimesed. Üritus toimus ma võimalus valida. Võib-olla Põltsamaa ühisgümnaa- teist korda (esimene üritus oli peaks kaaluma võimalust, et siumi võimalustest rääkides 2017. a). Ürituse peakorral- saaks koolides kohapeal kor- üllatas ennekõike just lap- daja oli Põltsamaa noorte- ja raldada selliseid üritusi. Nii sevanemaid, et on võimalik elukestva õppe keskus. Tege- suuremahulise huvitegevu- tegeleda ka aineringidega vus toimus Põltsamaa valla se messi korraldamisel peab ning huvi aine vastu sügavuti ja Viljandi valla Kolga-Jaa- olema kindlasti koolide tugi arendada. PÜG-i huvijuht Sir- ni piirkonna koostööprojekti juures. Kui koolide tuge taga je Ange rääkis, et tegelikult käigus, mille tulemusel jõua- ei ole, siis ei ole sellel kõigel on võimalik suunata iga noor vad noorsootööteenused uute mõtet,“ ütleb Loreida Küppas. sisuka tegevuse juurde. Tema noorteni ning laienevad noor- Samuti märgib ta, et praegu- sõnul on ainus murekoht nen- te võimalused noorsootöös sel kujul on projekti eestve- de toredate juhendajate leid- osaleda. Projekt sai alguse dajatel väga suur vastutus ja mine ja hoidmine, kes noori aprillis 2017 ja kestab 2018. koormus ürituse teoks saa- tegevusse haarata oskavad. aasta lõpuni. mise juures. „Võib-olla peaks Sama kuulsime veel mitmelt Kõik noored ja lapsevane- üritust eest vedama koolid poolt: „Hea huviringi võti on mad olid oodatud tutvuma kordamööda.
    [Show full text]
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka
    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]