DOCSLIB.ORG

Oiu Sadamas Ootab Külastajaid Võrtsjärve Vabaõhumuuseum Ui Viljandi Ja Tartu Vahel Meste Lugusid, Mis on Seotud Oiul Jalg Auto Piduripe- Võrtsjärvega

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Oiu Sadamas Ootab Külastajaid Võrtsjärve Vabaõhumuuseum Ui Viljandi Ja Tartu Vahel Meste Lugusid, Mis on Seotud Oiul Jalg Auto Piduripe- Võrtsjärvega Nr 5 Holstre püüab aasta küla tiitlit · lk 4 • Taas üldplaneeringust · lk 6 • Eakate suvereisid 2019 · lk 7 Mai 2019 Oiu sadamas ootab külastajaid Võrtsjärve vabaõhumuuseum ui Viljandi ja Tartu vahel meste lugusid, mis on seotud Oiul jalg auto piduripe- Võrtsjärvega. Näiteks Veeteede Kdaalile vajutada ja masin Ametilt saime kaks vana tood- seisma jätta, võib järveäärsest rit, mis on nüüd näitamiseks külakesest leida paljugi põnevat. väljas. Loodame, et meie kogu Näiteks vabaõhu fotonäituse, täieneb inimeste abiga pide- imekaunite vaadetega matkara- valt.“ ja, paaditankla, hubase majutus- Kui on muuseum, siis võiks ja söögikoha. seal olla vaatamiseks ka muud Loodusfotograaf Leo Arnek peale loodusvaadete. Nii pandi- seisab, kaamera kaelas, matka- gi tänavu kevadel matkarajale raja alguses, et külaline rajale ja suurte tugevate puitraamide omaenda fotonäitusele kutsu- sisse tosin Kolga-Jaani hobifoto- da. Ta kirjeldab uhkusega suurt graafi Leo Arneki loodusfotot. arengut, mis enam kui neljasaja Samasuguste võimsate raamide aastase ajalooga kalurikülas vii- sees asuvad ka infotahvlid, mis mastel aastatel on toimunud. kõnelevad Võrtsjärvest ning Alates 2006. aastast on just Oiu küla ajaloost ja tänapäevast. Oiu sadamakoha taastamiseks “Leo on mu hea tuttav ja kirglik loodud mittetulundusühingud fotograaf ja sealt see mõte mul Oiu Arendus ja Oiu Jahtklubi te- tuli. Tahame seada nii, et see gelenud Oiu luha hooldamisega näitus ei jääks muutumatuks. ja avanud nii vaate Võrtsjärve- Mõne aja pärast võiks need fo- le. Uus sadamahoone valmis tod jälle uute vastu välja vahe- 2012. aastal, samas valmisid ka tada,“ rääkis Pihlak vabaõhunäi- teed, platsid, slipp ja sadama- tuse sünniloost ja lubas, et varsti Foto: Alar Karu kai koos paadisildadega. Kuna- peaks matkarada ka vahepeal Peagi saavad massiivsetes raamides ilmastikukindlad fotod ka valgustuse, et näitust oleks hea vaadata nii päeval kui õhtul. gine kõrtsi- ja kauplusehoone eemaldatud valgustuse tagasi sai uue katuse ja nüüd on seal saama, et näitust oleks võimalik seminariruumid ning pitsares- ka sumedatel suvelõpuõhtutel toran. 2014. aastal avati Oiul ka nautida. Võrtsjärve esimene ja seni ainus Leo Arnekil endal on iga pildi paaditankla. juurde mõni põnev lugu rää- Suvel on sadamas avatud ka kida ja selgub, et enamik pilte pisike jäätisekohvik. Mullu aga ongi tehtud lähiümbruses. Nii sai valmis ligi poole kilomeet- puu otsa roniv karupoeg, julge ri pikkune puidust postidele rebane, armuuimas metsisekukk ehitatud matkarada, kust saab kui udusulis kakupojad on kaa- lummavaid järvevaateid nauti- mera ette jäänud Kolga-Jaani- da igal aastaajal. Kõik see ilu on Oiu-Leie kandis. nimetatud Võrtsjärve vabaõhu- Võrtsjärve vabaõhumuuseu- muuseumiks. mis on, mida vaadata. Loode- Üks sadamaarenduse eestve- tavasti leiavad inimesed vana dajaid, osaühingu Oiu Sadam kalurikülakese taas üles ja sel- juhatuse liige Anmar Pihlak lest saab Võrtsjärve pärl, mida ütles, et kõik pole veel kaugelt- tullakse uudistama nii lähedalt ki valmis ega saagi arvatavasti kui kaugelt. kunagi päris valmis. “Oleme valmis eksponeerima siin vanu Kristi Ilves, paate, kalapüügivahendeid, ini- toimetaja Leo Arnekil on iga enda tehtud pildi kohta põnev lugu rääkida. Foto: Kristi Ilves Parimad mälumängurid on selgunud ugevus seisneb tead- Küsimusi koostasid ja žürii miste jagamises, mitte töös osalesid Sirje Põder, Urve “Tnende endale hoidmi- Mukk, Anneli Sims, Kai Oider- ses,“ ütles Bill Gates. maa, Anne-Ly Ütsik ja Marko 10. aprillil pandi Paistu rahva- Vilu, suur ja südamlik tänu nen- majas punkt neljandale Viljan- de vabatahtliku panuse eest! di valla mälumänguturniirile. Mängu käigus külastati Saa- Kümnest mängust koosnenud repeedi, Paistu, Tänassilma, Vii- turniiri võitis Viljandi Vallava- ratsi ja Mustla rahvamaja ning litsuse võistkond 326 punktiga. Soe külamaja ja Ramsi Vaba Aja Neile järgnes ainult kolm punk- Keskust. Tänan kõiki, kes män- ti vähem kogunud Pärsti võist- gu võõrustasid! kond ning kolmanda koha saa- Mängu auhinnad pani välja vutas võistkond Tarvastu Karud. Viljandi vallavalitsus. Kogu turniiri tegid kaasa veel Viies Viljandi valla mälumäng Valla Noored, Paistu, Ramsi See- algab 2019. aasta oktoobris. Oo- niorid ja Vardja Küla võistkond. tan nii uusi kui endisi viieliik- Foto: Piia Mänd Mängu katkestas Saarepeedi melisi võistkondi! võistkond ning uuest aastast li- Piia Mänd, Võidukas vallavalitsuse võistkond koosseisus Veiko Jüris, Merit Plaamus, Tiina Jaksi, Edith Pruuli, Heino Lapp. sandus võistkond Crapus Ramsilt. mälumängu korraldaja 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel aprillikuus VALLAVANEMA VEERUD • Korraldati Ulge Puhkeala maleva läbiviimiseks Viljandi haljastusteenuse pakkujad. kinnistu rendile andmine eellä- valla territooriumil ajavahemi- Tarvastu piirkonnas pakuvad birääkimistega pakkumise kor- kul 17. juunist 1. juulini. teenust ühiselt Oja-Raaga OÜ ja ras ning moodustati komisjon • Kinnitati maa rendile and- Sadeyero OÜ ning Paistu, Päri, pakkumise läbiviimiseks. mise kirjaliku enampakkumi- Saarepeedi, Ramsi ja Jämejala • Nimed said kaks uut teed – se tulemused. Võitis Kitsevälja piirkonnas Mäeotsa OÜ. Lalsi külas asuv Tooma tee ja Teravili OÜ, kellega sõlmitakse • Moodustati Viljandi valla Vaibla külas Liiva tee. rendileping tähtajaga 01.05.2019 eelarvest mittetulundusliku • Anti tegevusluba MTÜ - 15.10.2019. tegevuse toetuse taotluste läbi- Saarepeedi Noorteklubi SNAK • Leiti Viljandi vallale aas- vaatamise alatine komisjon ning poolt korraldatava noorte töö- tateks 2019-2021 heakorra- ja kinnitati dokumentide vormid. Viljandi Vallavolikogu aprillikuu istungil • Vallavolikogu andis Puiste kvaliteet ning kaevandamis- valimisteks jaoskonnakomisjo- Teed OÜ´le loa viia läbi geoloo- tingimused. Kavandatava uu- nid ning nimetati nende esime- gilist uuringut Aidu külas Kas- ringu käigus selgitatakse välja hed, liikmed ja asendusliikmed. si uuringuruumis eesmärgiga võimalikud perspektiivsed liiva Holstre Pere Selts tegutseb aktiivselt oma kodukandi heaks. Kui on häid välja selgitada uuringuruumi ja kruusa leiukohad. Järgmine vallavolikogu ideid ja tublisid eestvedajaid, tuleb ka vald appi. Fotol Holstre triatloni geoloogiline ehitus, kasuliku • Moodustati 26. mail 2019 toi- istung toimub 29. mail. toimkond 2018. aastal. Foto: Andrus Tukk kihi paksus, maavara levik ja muvateks Euroopa Parlamendi Kaasav eelarve meie vallale? Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. aasav eelarve sai Eestis alguse 2011. aastal. Esimesena raken- Kdas seda 2013. aastal Tartu linn. Eelmisel aastal viisid kaasavat eelar- vet ellu juba ligi 20 omavalitsust, lä- him neist Viljandi linn. Kauni kodu konkurss ootab kandidaate Kaasav eelarve annab hea võima- led lahkesti oodatud osa- luse valla kodanikele, kes ei kuulu lema Viljandi valla hea- vallavalitsusse või volikokku, osaleda korrakonkursil “Kaunis avaliku raha kasutamisel ja jaotamisel. O kodu“, mille eesmärk on tunnus- Protsess ise võimaldab kodanikel välja tada omanikke, kes panustavad tulla uute ideedega, mida vallas võiks oma kinnistu heakorrastamisse, teha, et meil kõigil siin elu paremaks kujundamisse ja haljastamisse. läheks. Samuti tekib elanikel nii või- Alar Karu Kaunid koduaiad, korterelamute malus mõjutada omavalitsuse tegevust ümbrused ja ettevõtlusobjektid igal aastal, ootamata järgmisi valimisi. Kaasav eelarve näitab sel- muudavad puhtamaks ja kauni- gelt, kuhu kohalik elanikkond soovib avalikku raha kulutada. maks meie kõigi elukeskkonna. Kindlasti on sellisel valla raha üle otsustamisel palju plusse. Konkursil osalemiseks tuleb Foto: Karin Saar Kaasava eelarve käigus tekib elanikel parem arusaamine sellest, vallavalitsust osavõtust teavita- kuidas omavalitsus toimib ja millised on valikud, mille eest seis- da hiljemalt 23. juuniks. Kui ise Foto: Karin Saar takse. Päevakorda võivad tulla hoopis uudsed ideed, millele seni osaleda ei taha, aga soovid kan- keegi pole tulnud. Samas saab valla juhtkond lühikese aja jooksul didaadiks esitada hoopis kelle- 2018. aasta kauni kodu konkursil auhinnatud Salu talu aed Tarvastu külas. tagasisidet kogukonna murede ja soovide kohta ning ühes sellega gi teise kaunist aeda või korras ka elanike pakutud lahendusi. Mida aktiivsemad on inimesed osa- krunti, piisab sellest, kui teatad piirkonnas võib teavitada ka sealt edasi ülevabariigilisele kon- lema aruteludel ja ideede välja pakkumisel, seda õigemasse kohta vallavalitsusele selle asukoha. Rivo Arenit ning Tarvastus Mati kursile “Eesti kaunis kodu 2019“. raha tulevikus suunatud saab. Teave saata viljandivald@ Vallit. Soovin rohket osavõttu. Muidugi on sellisel valla kodanikke kaasaval raha kasutamise viljandivald.ee või helistada Tunnustatud pääsevad edasi Karin Saar, planeerimisel vaja kehtestada reeglid. Vallavalitsus peaks olema telefonil 435 5025. Kolga-Jaani maakondlikule konkursile ja keskkonnaspetsialist lehe ilmumise ajaks oma ettepanekud teinud ja maikuu voliko- gus on siis volikogu liikmete otsustada, kuidas meie vallas võiks vallaelanike kaasamine rahajagamisse toimuda. Kõige olulisem põhimõte on see, et vallaelanike esitatava ette- paneku tulemusena realiseeritav investeeringuobjekt peab olema UUED TÖÖTAJAD seotud Viljandi vallaga, pakkuma avalikku hüve ja olema avali- kult kasutatav, elluviidav samal eelarveaastal ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Prognoositav rahaline kulu ühe investeeringuobjekti kohta peaks Anna Netšajeva – Viljandi valla siseaudiitor olema vähemalt 5000 eurot. Kui suureks osutub
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-14 Paistu, JAH1000217 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Loodi looduspark Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 a määruse nr 139 § 4 lg 5, § 5 lg 1 p 5, § 10 lg 1 p 3 lähtuvad nimetus/ piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja piirangu parklaid. b)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Loodi Looduspargi Järved
    Lisa 6 (1). LOODI LOODUSPARGI JÄRVED Pirmastu järv (Tillijärv) Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977) Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed. Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rõikajärv (Rõikjärv) Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977) Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool Verilaske oja kaudu Härma jõkke.
    [Show full text]
  • RIIGIKOGU IV Koosseis
    RIIGIKOGU IV koosseis. IX istungjärk. 208. koosolek. 12. jaanuaril 1932. Sisu: tusega neis raskeis küsimusis suudame anda maale, rahvale ja riigile seda kõige- 1. Riigikogu Esimehe avasõna. paremat, mis meilt oodetakse. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme Ado Johanson'] mälestamine. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme 3. Teatamine muudatusest Riigikogu koos­ Ado Johanson'i mälestamine. seisus. 4. Teatamine komisjoni antud seaduseel­ Juhataja: Austatud Riigikogu liik­ nõust. med! Istungjärgu vaheajal, 9. jaanuaril 5. Teatamine Riigikogu liikmete koosole- s. a., keskpäeva paiku oli surmajuhtumine 'kuilt puudumistest detsembrikuul 1931. meie peres: lahkus meie keskelt Riigikogu 6. Vabariigi Valitsuse vastamine arupäri­ liige Ado Johanson. (Riigikogu aus­ misele juurdelõigete andmise asjas Lal- tab lahkunu mälestust püsti­ sis, Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres tõusmisega.) Lõikuse järele Tal­ Viljandimaal. linna keskhaiglas avastati lisaks pimesoole- 7. Sotsiaalkomisjoni esitis Rahvasteliidu haigusele veel vähjahaigus, ja kõige selle rahvusvahelise tööorganisatsiooni üld- tagajärjel lahkus ta meie keskelt ja meie konverentsi kaheteistkümnendal istung­ perest, olles kõigest 58-aastane. järgul Genfis 1929 vastuvõetud kon­ Kadunu elutööks oli põllumajanduslik ventsiooni eelnõu ja rekomendatsioo- nõuanne ja maaparandus. Mis temal oli nide teadmiseks võtmise asjas. anda sellel alal oma rahvale, seda on ta 8. Raadiosaate- või -vastuvõtuseadete loa­ andnud, olles tõsine ja tubli töömees. Meie ta ülesseadmise ja kasutamise kohta keskel seaduseandjana oli kadunu armas­ antud karistuseeskirjade muutmise sea­ tatud. Temal ei olnud võitluse iseloomu, dus — 1 lugemisel. aga nagu meie kõik seda teame, temal oli tõsise ja vaikse töömehe iseloom ja see­ suguse hingelt ilusa inimesena jätab ta meisse kõigisse hea; mälestuse. Koosoleku avab Esimees K. Einbund Lähemate leinajatena jäid maha abi­ kell 17.18 min.
    [Show full text]