Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected]

TÖÖ NR 2016-135

Asukoht (L-Est’97) X 6458759 Y 593191

Riigitee 49

Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715

Loodi – Sultsi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti

KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Objekti aadress: VILJANDI MAAKOND

VILJANDI VALD LOODI JA SULTSI KÜLA

Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

Vastutav täitja: GERLI KULL

Kontrollija: ENE KÕND

2016-2017 TARTU Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Emajõe 1a 51008 Tartu Tel 747 5333 [email protected]

Kontaktisik: Vello Sova – juhatuse liige Tel 504 3994 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 [email protected]

Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 2 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine): Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 3 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ...... 7

2.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ...... 7

2.1.1 MAAKASUTUS ...... 7

2.1.2 LOODUSVARAD , NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME ...... 7

2.1.3 LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME ...... 8

2.1.3.1 MÄRGALAD , VEEKOGUD JA KALDAD ...... 8 2.1.3.2 PINNAVORMID ...... 9 2.1.3.3 METSAD ...... 10 2.1.3.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID , NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...... 10 2.1.3.5 ALAD , KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD ...... 13 2.1.3.6 TIHEASUSTUSALAD ...... 13 2.1.3.7 AJALOO -, KULTUURI - VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ...... 14 2.2 TEGEVUSE ISELOOM ...... 15

2.2.1 TEHNOLOOGILINE TASE ...... 15

2.2.2 LOODUSVARADE KASUTAMINE ...... 16

2.2.3 JÄÄTME - JA ENERGIAMAHUKUS ...... 16

2.2.4 LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ...... 17

2.3 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ...... 17

2.3.1 VEE - , PINNASE - JA ÕHU SAASTATUS ...... 17

2.3.2 JÄÄTMETEKE ...... 19

2.3.3 MÜRA ...... 19

2.3.4 VIBRATSIOON ...... 19

2.3.5 VALGUS , SOOJUS , KIIRGUS JA LÕHN ...... 20

2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ...... 20

2.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE JA TEISTELE

KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ...... 20

2.5.1 NATURA 2000 HINDAMINE ...... 21

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ...... 24 3 KONTROLL-LEHT ...... 25 4 KOKKUVÕTE ...... 29 5 KASUTATUD ALLIKAD ...... 31 LISAD ...... 33

LISA 1 KESKKONNAAMETI 12.05.2016 KIRI NR 6-2/16/5317-2 LOODI – SULTSI TEELÕIGU PROJEKTI

KOOSTAMINE ...... 33

LISA 2. TÕKESTUSRAJATISE INVENTARISEERIMINE VOOLUVEEKOGUDEL KALADE RÄNDETINGIMUSTE

PARANDAMISEKS : AVALIKU SEKTORI PAISUD . LOODIVESKI TRUUBI KALADE RÄNDETINGIMUSTE

PARENDAMISE EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG , CONSULTARE OÜ, 2015 ...... 35

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 4 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

1 Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tinter-Projekt OÜ tellimusel. Töö eesmärgiks on keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) selgitamaks välja, kas riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine või mitte. Põhiprojektiga kavandatavate tööde asukohaks on Viljandi maakonna Viljandi valla Loodi küla, Sultsi küla ja osaliselt Aidu küla. Projekti eesmärk on Loodi-Sultsi lõigu (Joonis 1) liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Joonis 1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 02.08.2016)

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 5 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Maanteeameti poolt koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetest. Keskkonnamõju eelhinnang annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte. See annab aluse haldusakti koostamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta.

Vastavalt KeHJS § 3 tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu, mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS § 6 lg 2 p 10: infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Nimetatud määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega nähakse ette Loodiveski betoonist truubi rekonstrueerimine terasplaatidest torusillaks, Loodi ja Kahu bussipeatuste taskute ja ooteplatvormide rajamine, teekattelaiendused enne ja peale Sultsi alevikku kiirustalandavate šikaanide osas ning teostatakse suurem ümberehitus Sultsi-Abja-Paluoja tee ristmikul.

Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb osaliselt läbi Loodi looduspargi piiranguvööndi, lõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndiga, mis ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku nimega Paistu loodusala.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS § 6 lg 3.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 6 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

2 Keskkonnamõju eelhinnang

2.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1.1 Maakasutus

Projektala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi ja Sultsi külas. Tee kulgeb hajaasustatud ala ühest külast teise, mistõttu on tee ääres mitmeid majapidamisi, talukomplekse. Valdavalt on tee ääres põllumaad, aga ka metsamaa. Enne Viljandi valla moodustamist (2013. a 5. nov) kuulus Loodi – Sultsi maanteelõik Paistu valla territooriumile. Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid. Paistu valla üldplaneeringu (mis on kättesaadav Viljandi valla kodulehel, aga tegemist on kehtestamata planeeringuga) alusel jääb rekonstrueeritava maanteelõigu ala piirkonda elamumaid, väärtuslikke põllumaid, ühiskondlike ehitiste maid, mõned ärimaad ning ärimaa reservmaa. Vastavalt üldplaneeringule kulgeb rekonstrueeritav maanteelõik Sultsi piirkonnas läbi miljööväärtusliku hoonestusala.

2.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Rekonstrueeritava maantee lähialal ei asu Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ühtegi maardlat. Lähim maardla – Ahimäe liivakarjäär, asub ca 2 km kaugusel.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2011. aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) kohaselt kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) ja suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega alale.

Projektiga hõlmatava tee lähialal (teest kuni ca 300 m kaugusel) asub kümmekond puurkaevu (andmed EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS), seisuga 09.08.2016). Lähimad puurkaevud asuvad EELISe andmetel juba ca 20 m kaugusel teest. Projektala lähistel on mitmeid majapidamisi, mistõttu on tõenäoliselt lisaks puurkaevudele ka teisi veehaardeid. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks.

Veeseaduse § 26 lg 4 p 2 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks naftasaaduste hoidmisehitised, mille kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit (§ 26 lg 54). Naftasaaduste hoidmisehitise kuja veeseaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 7 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

kaevust, elamust, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi jt § 26 lg 3 2 toodud loetelust.

Naftasaaduste hoidmisehitise mahuti või selle täitmis- või tühjendusavad peavad olema kaevudest ja elamutest kaugemal kui 25 m.

2.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime

2.1.3.1 Märgalad, veekogud ja kaldad

Projektala alguses ( ca km 59,03) kulgeb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik üle Sinialliku oja ning edaspidi kulgeb oja nimetatud maanteelõiguga paralleelselt ( ca 170 m kuni ühe km kaugusel) (Joonis 2). Sinialliku oja ja rekonstrueeritava maanteelõigu vahele (kohe peale ristumiskohta, kus oja teeb väikese looke) jääb soine ala. Sinialliku oja (registrikood VEE1139900) kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku oja 14,9 km pikk ning valgala pindala 56,1 km 2. Sinialliku oja on avalikult kasutatav ning kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73) lõigus Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee sillast suubumiseni Raudna jõkke.

Joonis 2. Sinialliku oja (märgitud punasega) paiknemine rekonstrueeritava maateelõigu alal ja lähistel (allikas: Keskkonnaregister, seisuga 08.08.2016)

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 8 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldal veekaitsevöönd. Vastavalt veeseadusele on Sinialliku oja kalda veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 29 lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ning muu majandustegevus.

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele on Sinialliku oja kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa.

Vastavalt looduskaitseseadusele on Sinialliku oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4) ja piiranguvöönd 100 m (LKS § 37 lg 1 p 2). Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.

Sinialliku ojal on ca 6,1 km kaugusel jõe suudmest Loodiveski pais (projektalal Imavere – Viljandi – Karski-Nuia tee lähistel) (Foto 1 ja 2). Paisjärv puudub, kuid paisutamise eesmärk on tehnilise ja tarbevee saamine, tegemist on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil.

Foto 1 ja 2. Loodiveski pais (allikas: TinterProjekt OÜ)

2.1.3.2 Pinnavormid

Projektala paikneb Sakala kõrgustikul. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa-asulate teke. Rekonstrueeritava maanteelõigu lähistel olevate pinnavormide iseloomustamiseks on Joonis 3 ja Joonis 4.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 9 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 4. Rekonstrueeritava maanteelõigu Joonis 3. Rekonstrueeritava maanteelõigu Sultsi küla poolse osa reljeefi skeem Loodi küla poolse osa reljeefi skeem (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.08.2016) 30.08.2016)

2.1.3.3 Metsad

Rekonstrueerimise põhiprojektiga haaratud Loodi – Sultsi riigitee lõik kulgeb osaliselt ka läbi metsaalade. Ohutuse tagamiseks on ette nähtud ka osalist puude ja võsa eemaldamist seda eelkõige vaateväljade avardamiseks.

2.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (hõlmab teelõiku Sinialliku ojast kuni Raudna – Loodi tee nr 24157 ristumiseni) ja sealt edasi maanteelõigu ääres (kuni Paistu – Sultsi teeni nr 24166) on kaitseala - maastikukaitseala Loodi looduspark (keskkonnaregistri kood KLO1000241) (Joonis 5). Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb osaliselt läbi Loodi piiranguvööndi ning maanteelõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi- Püstmäe sihtkaitsevööndiga.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 10 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 5. Rekonstrueeritava maanteelõigu alas olevad looduskaitselised objektid (allikas: Maa- ameti Looduskaitse ja Natura kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 03.08.2016)

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusele nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ on Loodi looduspargi kaitse-eesmärgiks: • Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse; • Loodi mõisapargi kaitse; • Heimtali mõisapargi kaitse; • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse; • nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 11 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Joonis 6. Kogu Loodi looduspargi asukoht (allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus http://register.keskkonnainfo.ee/ , seisuga 03.08.2016)

Nimetatud määruse § 5 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlviku piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba.

Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on maastikuilme ja metsade elustiku mitmekesisuse säilitamine. Loodi looduspargi kaitse-eeskirjale tuginedes on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd (§ 9 lg 2 p 7). Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd kuulub ka üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku – Natura 2000 Paistu loodusala (täpsemalt peatükis 2.5).

Loodi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Tulenevalt Loodi looduspargi kaitse-eeskirjast ei ole tee rekonstrueerimine otseselt keelatud, kuid ehitusloa saamiseks on vajalik saada kaitseala valitseja nõusolek.

Keskkonnaameti poolt 12.05.2016 väljastatud kirjas nr 6-2/16/5317-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti koostamine (Lisa 1), on jõutud seisukohale, et kuna Loodi – Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 12 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega elupaiku, ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste soodsat seisundit.

Vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kulgeb projektala alguses ehk rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (ühtib sealse Loodi looduspargi alaga) üle tee rohevõrgustiku koridor. Vastavalt teemaplaneeringus määratletule on rohelise võrgustiku koridorid ehk ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad) tugialade vahel. Rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus. Lõigus, kus rohevõrgustik on märgitud kulgema üle rekonstrueeritava maantee, tuleb arvestada, et rohevõrgustiku koridori piires ei tohiks tõkestada loomade rännet (näiteks paigaldada aedasid, tõkkeribasid jms). EELISe andmetel (seisuga 03.08.2016) ei ole rekonstrueeritava maanteelõigu lähiümbruses kaitsealuseid liike, püsielupaikasid, kaitstavad looduse üksikobjekte. Lähim üksikobjekt (Tõllamäe tamm) ja lähim elupaik (II kategooria kaitsealused loomad) asuvad rohkem kui 400 m kaugusel rekonstrueeritavast teest.

2.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud

Teadaolevalt selliseid alasid projektalal ei esine.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2015. a liiklusloenduse andmetel km 58,722 – 59,344 3204 autot (sh veoautod ja autobussid); km 59,344 – 63,715 oli see arv vastavalt 2343 ja km 63,715 – 64,715 1206 autot (Riiklik Teeregister, 08.08.2016). OÜ Tinterprojekt koostas Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti raames liiklusuuringu, mille kohaselt liikluse struktuuri muutused on analoogsed kogu vabariigi tasemel – veoautode ja autobusside liiklus kahaneb, kuid samavõrd kasvab autorongide liiklus. Sõidu- ja pakiautode liiklus on samuti kasvutrendis, kuid suhteliselt on suurim tõus ikkagi autorongidel.

Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 01.02.2017. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Majapidamised, mis asuvad rekonstrueeritava riigiteele väga lähedal, nende puhul liiklusmüra võib mõningal ajal olla probleemiks.

2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).

2.1.3.6 Tiheasustusalad

Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Viljandi valla üldplaneering on koostamisel ja selle

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 13 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid. Loodi – Sultsi maanteelõik asub endise Paistu valla territooriumil, kus üldplaneering ei jõudnudki kehtestamiseni. Paistu valla kehtestamata üldplaneeringust on kättesaadavad joonised, kuid seletuskiri, kus peaks olema määratud tiheasustusalad, puudub. Viljandi valla koostatavas üldplaneeringus tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses ei määrata.

Sellest hoolimata saab väita, et rekonstrueeritav Loodi – Sultsi lõik ei läbi tiheasustusalasid.

2.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi riigitee lõik (ligikaudu km 59,955 – 60,115) Loodi mõisa hoonete ja pargi ning nende kinnismälestiste kaitsevööndiga (Joonis 7).

Joonis 7. Rekonstrueeritava Loodi-Sultsi maanteelõigu lähistel olevad kultuurimälestised (allikas: Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 09.08.2016) Alas on 11 kultuurimälestise objekti: Loodi mõisa park, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14604), Loodi mõisa peahoone, 18.-20. saj (ehitismälestis reg nr 14603), Loodi mõisa puukuur, 19.-.20. saj (ehitismälestis reg nr 14606), Loodi mõisa tall, 1874. a (ehitismälestis, reg nr 14610), Loodi mõisa ait, 19. saj (ehitismälestis, reg nr 14609), Loodi mõisa karjalaut, 1874. a (ehitismälestis reg nr 14611), Loodi mõisa moonakatemaja, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14608), Loodi mõisa kuivati, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14607), Loodi mõisa valitsejamaja, 19. saj I pool (ehitismälestis reg nr 14605), Loodi mõisa munakivitee, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14612) ning Loodi mõisa meierei, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14613).

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 14 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Vastavalt muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kaitsevöönd kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud (MuKS § 25 lg 7):

1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.

Tulenevalt eeltoodust on kavandatavast tegevusest tulenevalt vajalik kooskõlastuse olemasolu/võtta luba Loodi piirkonnas maantee rekonstrueerimiseks.

2.2 Tegevuse iseloom

2.2.1 Tehnoloogiline tase

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Lõigul km 58,885 – 61,796 on olemasolevaks katteks 1977. a ehitatud mustkate, km 61,796 - 64,715 on olemasolevaks katteks 1967. a ehitatud mustkate, mida on hilisemalt lühikeste lõikudena parandatud kergasfaltbetooniga 1995. aastal. Kavandatava tegevuse käigus on uueks katendi tüübiks kogu lõigu ulatuses tihe asfaltbetoon. Projekti käigus on lahendatud riigimaanteede ristmike lahendused, võrdtugeva katte laius ja maantee laius on vastavalt nõuetele.

Projekteerimise raames viidi läbi mitmed uurimistööd: geodeetiline uurimustöö, liiklusuuringute aruanne, geoloogilised uurimustööd jms.

Loodi – Sultsi maantee rekonstrueerimise põhiprojekti raames koostatud T49 Loodi-Sultsi km 58,885- 64,715 liiklusuuring kajastab maanteel juhtunud liiklusõnnetusi (nende vähendamiseks meetmeid) ning annab liiklusprognoosi aastani 2040.

Projekteeritaval lõigul on 3 bussipeatust Loodi, Kahu ja Sultsi. Kahel esimesel puuduvad vajalikud taskud ja ooteplatvorm, mis projektlahenduses ette nähakse.

Ristmike katend on projekteeritud olemasolevale muldele. Katte laiendused on planeeritud enne ja peale Sultsi alevikku kiirustalandavate šikaanide osas. Suurem ristmiku ümberehitus teostatakse Sultsi-Abja-Paluoja tee ristmikul km 63,71 kus projektlahendusega likvideeritakse 150m pikkune kiire parempöörde ramp. Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde dreenkihi alumisest servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid teetruupide kohal puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.

Sultsi alevikku on ohutuse tagamiseks projekteeritud jalgteede väiksemaid lõike ja teeületusi.

Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga on ette nähtud rekonstrueerida betoonist maanteetruubid ning vahetada need plastist truupide vastu. Loodiveski betoonist truup rekonstrueeritakse terasplaatidest torusillaks ristlõike mõõtmetega 2,54x1,88m. Loodiveski truubi ja paisu ümberehitamisel lähtutakse Keskkonnaameti tingimustest nr PV 6-6/15/22440-2, mis on välja antud 15.10.2015 ning Piiber Projekt OÜ eskiisprojektist töö nr 2014-11/Loodiveski. 2015. aastal on

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 15 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

koostatud töö „Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures. Eelprojekt“. Nimetatud eelprojekti koostas projektfirma Piiber Projekt OÜ ning selles projektis on välja toodud võimalused kalade rändetingimuste parandamiseks Loodiveski truubi juures, kus erinevate lahendusvariantide hulgas on välja toodud ka praeguse projektiga kavandatav tegevus – paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine (variant 3). Piiber Projekt OÜ poolt koostatud töös on arvesse võetud töö Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti ning kavandatud variant 1, mis nägi ette ainult paisutuse eemaldamist. Tõenäoliselt lahendati variant selliselt seoses maanteetruubi rekonstrueerimise kõrge maksumuse tõttu.

Piiber Projekt OÜ poolt koostatud eelprojektile andis 2015. a eelhinnangu Consultare OÜ. Eelhinnang viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu – selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna rändetõkke eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh väheneb allavoolu kanduvate setete hulk).

Seoses olukorraga, et paisutuse eemaldamise kohta on eelhinnang juba koostatud ja selles osas käesoleva projekti lahenduses midagi ei muudeta, siis ei hakata käesolevas eelhinnangus neid mõjusid uuesti (topelthindamise vältimiseks) käsitlema. Küll aga ei ole eelnimetatud eelhinnangus hinnatud mõjusid truubi rekonstrueerimise kohta.

Projekt on koostamisel ning eelhinnang on läbi viidud koostajale teadaoleva info põhjal seisuga 20.03.2017.

2.2.2 Loodusvarade kasutamine

Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et teetrassi asukohta oluliselt ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes uue tee rajamisega.

2.2.3 Jäätme- ja energiamahukus

Maanteel freesitakse olemasolev kate. Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel, maanteetruubi rekonstrueerimisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde tegemiseks kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 16 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu), samuti pimedal ajal alevikes osaliselt maantee valgustuseks.

Ehitusel kasutatakse energiat ehitusmasinate tööks kütuste näol. Kasutusperioodil kulub energiat tee hoolduseks ja valgustuseks.

2.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused

Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas teisi tegevusi, mis võiksid takistada kavandatava tegevuse elluviimist. Muud tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 2.1.1.

2.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste elukeskkond.

Maantee rekonstrueerimistööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaa alal.

Loodiveski truubi rekonstrueerimiseks on projekteeritud uus terasplaatidest torusild ning kavandatud tööde hulka kuulub ka tekkinud paisutuse eemaldamine ning jõesängi korrastamine. Tegevus on looduskeskkonnale positiivse tulemiga, sest nimetatud tegevus avab kaladele rändetee ning jõe korrastamisega väheneb jões setete allavoolu liikumine.

2.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia Loodi – Sultsi lõigu ehitusega on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise struktuuri muutmise teel.

Ehitusaegselt tuleb välistada ehitusprahi ja -materjalide sattumine veekogudesse. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest. Eramajapidamiste salvkaevudele küll seadusandlusest tulenevalt sanitaarkaitseala ei moodustata (eeldades, et tootlikkus ööpäevas on vähem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad vähem kui 50 inimest), kuid soovitatav oleks vältida ka vahetult salvkaevude lähedusse pinnast ja põhjavett potentsiaalselt reostavate objektide paigutamisest, sest salvkaevu vesi on veelgi reostustundlikum. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 26 lg 4 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks naftasaaduste hoidmisehitised, mille kuja (naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata kaevust, elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi) peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 17 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Maanteetruubi rekonstrueerimiseks ja sellega ka paisutuse likvideerimiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba, mille käigus määratakse tööde tegemise tingimused. Täpsustatud nõuded veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise kohta on keskkonnaminister 19.09.2014 vastu võtnud määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“. Nimetatud määruses on veetaseme alandamiseks ja paisutuse likvideerimiseks järgmised nõuded:

1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, kui vee erikasutusloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti.

2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku.

3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi.

4. Paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada endisest paisutusalast risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete.

Consultare OÜ poolt koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu peatükis 5.4 on toodud nõuded Loodiveski paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega kaasneda võivate ehitusaegsete mõjude vältimiseks. Nimetatud eelhinnang on toodud käesoleva töö Lisas 2.

Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele : planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.

Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur. Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 18 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt maantee niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja ajutise mõjuga.

2.3.2 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti, vallavalitsuse ning ladustamiskohtade maaomanikega.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

2.3.3 Müra

Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale remonditööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.

Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on aasta-aastalt üleüldine liiklussagedus suurenenud.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb. Müra on käsitletud ka peatükis 2.1.3.5.

2.3.4 Vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel. Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 19 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad.

2.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist. Osaline valgustus teeületuskohtadele on vajalik ohutuse tagamiseks. Kavandatava tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled. Võrreldes olemasoleva olukorraga on projektiga ettenähtud tegevuste mõju ebaoluline. Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.

2.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.

Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-, möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

2.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevuste mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paistu loodusala ning maastikukaitseala Loodi looduspark.

Loodiveski maanteetruubi rekonstrueerimisega projekteeritakse alal uus terasplaatidest torusild ristlõikega 2,5 m – 1,9 m, likvideeritakse pais ja korrastatakse oja. Sinialliku ojal Loodiveski paisu eemaldamiseks ja oja korrastamiseks koostatava ehitusprojekti projekteerimistingimuste raames on Keskkonnaamet 15.10.2015 andnud seisukoha kirjaga nr PV 6-6/15/22440-2. Paisutuse eemaldamiseks kalade rändetingimuste parendamise eesmärgil on eelnevalt koostatud keskkonnamõjude eelhinnang ja eelprojekt. Keskkonnaamet on oma seisukoha keskkonnamõju eelhinnangule andnud 08.10.2015 kirjaga PV 6-7/15/20701. Nimetatud eelhinnangu raames on antud

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 20 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale ehk läbi on viidud Natura eelhindamine.

Pais on Sinialliku ojal Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee km 59,097 asuva Loodiveski truubi juures ja jääb Loodi looduspargi alale olles ülesvoolu märgitud alal ühtlasi looduspargi välispiiriks. Loodi looduspargi looduskasutustingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusega nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“.

Keskkonnaameti 15.10.2015 kirjast tulenevalt ei ole paisutuse ja korrastataval ojasängi alal inventeeritud kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Kalade rändetingimuste parandamine paisu likvideerimisega loob ühtlasi soodsad eeldused looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnaamet on jõudnud seisukohale, et arvestades eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangut ei põhjusta kavandatav tegevus eeldavalt olulist negatiivset mõju.

Maanteetruubi rekonstrueerimine on soovitatav teha madalvee perioodil ja tööde teostamisel (nii paisutuse likvideerimisel, oja korrastamisel kui ka maanteetruubi rekonstrueerimisel) tuleb vältida nii heljumi kui ka sette allavoolu liikumine.

2.5.1 Natura 2000 hindamine

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja juhendmaterjalist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).

Natura-eelhindamine

Rekonstrueeritav Loodi-Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusalaga, täpsemalt teelõik asub Paistu loodusala loodes oleva lahustüki lääneservas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele (vastu võetud 05.08.2004) nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad, milledest Paistu loodusalal (EE0080518) Viljandi maakonnas on I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Allikad ja allikasood (7160) on elupaigatüüp, mis hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmete haruldaste liikide loomadele ja taimedele. Üldiselt iseloomustab seda elupaigatüüpi pidev põhjavee vool. Vesi on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku- ja mineraaliderikas. Allikasoodes imbub vesi läbi mineraalpinnase ja seda katva turbalasundi ning

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 21 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

soodustab sealse taimkatte kasvu. Et vesi pärineb sügavalt maa seest, võivad allikad olla kogu talve jäävabad. Selgrootute loomade fauna on sageli väga eripärane, floora rikas põhjapoolsetest liikidest. (Paal, 2007)

Liivakivipaljandite (8220) elupaigatüüp hõlmab liivakivi paljandeid. See elupaigatüüp jaotub paljudeks regionaalseteks alatüüpideks. (Paal, 2007)

Vanad loodusmetsad (*9010) on väga lai elupaigatüüp, mida loodusdirektiivis nimetatakse lääne- taigaks, kuid kuhu kuuluvad Eesti tingimustes mitmete kasvukoha-tüübirühmade metsad. Vanad loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. (Paal, 2007)

Vanad loodusmetsad on esmatähtis elupaigatüüp.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) on elupaigatüüp, mis hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk (Picea abies), kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid – harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas (Ulmus glabra), harilik vaher (Acer platanoides), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Need metsad on kujunenud varasematest tamme-segametsadest; niisugusest päritolust annavad tunnistust arvukad vähemnõudlikud salutaimed. Lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi soostuvatele metsadele. Siia elupaigatüüpi arvatakse Eestis lisaks ka salukuusikud. (Paal, 2007)

Paistu loodusala kaitsekorraldus on hõlmatud Loodi looduspargi kaitsekorralduskavaga 2013 – 2022 (edaspidi KKK). Tuginedes KKK-le jääb Paistu loodusala pindalast 0,1 % (reformimata riigimaa) maantee äärde ning peaks kinnitatama teemaana. Kõlvikuliselt on loodusala pindalast 95% metsamaa (Püstmäe lehisepuistu, Paistu ürgorg ning Tõllamäe metsasalu). Loodusala pindalast 4% on soo (Sinialliku oja soised kaldaalad) ning 1% rohumaad.

KKK tuginedes asub allikad ja allikasoode elupaik väikeste laikudena Viraski oja ürgorus, kus ürgoru nõlvadest immitsevad välja allikad. Viraski oja kaldale on kujunenud madalsoolaigud. Elupaik asub väikeste laikudena vana loodusmetsa elupaiga sees. Liivakivipaljandi elupaiga levikut on kaardistatud 0,5 ha suurusel alal Viraski oja kaldal. Vanade loodusmetsade elupaiga pindala on Paistu loodusalal vähenenud seoses kaardistamise täpsuse paranemise ning kaitsealal teostatud raietööde tõttu, kuid on leitud, et vanade loodusmetsade säilitamine vähemalt 18 ha suurusel alal ongi otstarbekas. Rohunditerikka kuusiku elupaik esineb 2011. a täpsustatud andmete alusel 3,2 ha suurusel alal, mis tuleb kaitse-eesmärgi kohaselt ka säilitada.

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusega. Eelhindamise

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 22 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

eesmärgiks on välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale ning hindamise käigus jõuda järeldusele, kas oluline mõju on välistatud, kas oluline mõju ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks või kas kaasneb tõenäoliselt oluline mõju (kahe viimase järelduse korral tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega).

Natura-eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusala loodes oleva lahustüki lääneservaga (Joonis 8). Sellel lahustükil asub KKK alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest rohunditerikkad kuusikud (9050). Nimetatud elupaigatüüp ei asu vahetult tee ääres ja teelt tulenevate mõjude eest kaitseb seda elupaigatüüpi muu mets või puistu.

Joonis 8. Loodi looduspargi Paistu loodusala elupaigad ja kõlvikud (allikas: Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022)

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 23 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Põhiprojekt näeb ette lisaks maantee rekonstrueerimisele ka Loodiveski maanteetruubi rekonstrueerimise, asendades betoonist truubi uue terasplaatidest torusillaga, mille ristlõige on 2,5 * 1,9 m.

Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde dreenkihi alumisest servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid teetruupide kohal puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.

Consultare OÜ on 2015. aastal koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu töö „Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“, Keskkonnaagentuuri tellimuse raames. Eelhinnang viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu – selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala. Eelhinnangu raames viidi läbi Natura 2000 eelhindamine, milles jõuti tulemuseni, et Loodiveski paisul kalade rändetingimuste parendamise lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata ega kahjustata ning nende soodsat seisundit ohtu ei seata .

Kavandatud tegevuse (maantee, sh maanteetruubi rekonstrueerimine) elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Paistu loodusala (Natura 2000 ala) kaitse-eesmärkideks olevatele elupaikadele, mis võiks pikaajaliselt ja pöördumatult põhjustada elupaigatüüpide killustatust. Kavandatava tegevuse ehitus-, kasutusaegne mõju ei kahjusta Paistu loodusala terviklikkust, kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade soodsat seisundit.

Natura-eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole vajalik edasi liikuda Natura-asjakohase hindamise etapiga, kui projektlahendusega kavandatavad tegevused viiakse ellu vastavalt keskkonna, hea tava ja seadusandlikest nõuetest lähtuvalt.

2.6 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 24 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

3 Kontroll-leht

Kas see võib tõenäoliselt Jah/Ei/? Küsimused avaldada olulist mõju? Lühikirjeldus Jah/Ei/? – Miks? 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või Ei. Maakasutus alal ei Ei. tegevuse lõpetamine põhjustavad muutu. Tegemist on ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, taristu arendamisega maakasutus, muutused veekogudes jne)? tehiskeskkonnas, mis ei mõjuta oluliselt looduskeskkonda. 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab Jah. Ehitamisel kulub Ei. Tegemist ei ole looduslike ressursside nagu maa, vesi, loodusvarasid (liiv, haruldaste loodusvaradega varad või energia (eriti taastumatute või killustik, jne) ja muid ning loodusvarad väheste varudega ressursside) kasutamist? ehitusmaterjale. pärinevad kaevandustest, mille keskkonnamõju on hinnatud. 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt Ei. Ei. tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või Jah . Kaeve- ja raietööde Ei. Tegemist ei ole tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid käigus tekib jäätmetena probleemsete jäätmetega. jäätmeid? pinnast ja raiejäätmeid. Pinnast on võimalik taaskasutada teistel ehitusobjektidel. Puitjäätmeid saab kasutada kütteks. 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku Jah. Ehitusmasinad Ei. Asfaltsegus sideainena saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või tekitavad heitgaase. Uue kasutatavast bituumenist teiste kahjustavate toimetega aineid? asfaltkatte paigaldamisel (naftabituumen, lendub õhku bituumenemulsioon jt) mitmesuguseid lenduvad maantee süsivesinikke. asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka Maantee aromaatsed süsivesinikud, rekonstrueerimise emulsiooni puhul ka järgselt liiklusest tulenev lakibensiini ja HCl aurud, õhusaaste koormus kuid emiteeriuvad kogused oluliselt ei muutu, kuna ei ole ohtlikud tegemist on olemasoleva keskkonnale. teega. Tee ehitusega seotud saasteainete emiteerimine on lühiajaline ning nende mõjuraadius ei ulatu kuigi kaugele. 6. Kas tegevus põhjustab müra ja Jah. Tee ehitusmasinad Ei. Tegemist on ajutiste ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või tekitavad müra ja võivad lokaalsete mõjudega, mille elektromagnetilisi laineid? tekitada mõningal määral intensiivsus väheneb ka vibratsiooni. oluliselt ehitusplatsilt Ehitustöödel võidakse kaugemale levides. vajadusel kasutada lisavalgusallikaid. Peamised müra tekitavad tegevused on vana teekatte eemaldamine ja uue teekatte paigaldamine.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 25 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib tõenäoliselt Jah/Ei/? Küsimused avaldada olulist mõju? Lühikirjeldus Jah/Ei/? – Miks? 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete Jah. Reostumise risk on Ei. Kütuste, õlide või levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning seotud kemikaalide ja muude kemikaalide selle tulemusena pinnase või vee kütuste käitlemisega käitlemisnõuetest kinni reostumise riski? ehitusperioodil ning pidamisel remonditööde võimalike avariide käigus on pinnase, pinna- esinemisega ja põhjavee reostumisrisk ekspluatatsiooniperioodil. minimaalne ja seega ei ole Teatav mõju võib olla ka negatiivse mõju sademe- ja avaldumine tõenäoline. lumesulamisvee (sh libedusetõrjeks Tee remontimisega kasutatavad soolad) minimeeritakse juhtimisel looduslikesse liiklusõnnetuste tekkimise veekogudesse ja tõenäosust ning seega eesvooludesse. reostuse tekkimist ja levikut maapinda ning vette. 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni Jah . Ehitustöödel on Ei. Järgides ohutuseeskirju ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese õnnetused võimalikud. ei ole õnnetused tervisele või keskkonnale? Tööõnnetuste risk on tõenäolised. Keskkonnale alati olemas. Ehitamise ohtlike õnnetuste ajal on risk kemikaalide esinemine on ja kütuste sattumisel ebatõenäoline. ümbritsevasse Ekspluatatsiooniperioodil keskkonda ning on võrreldes praegusega ekspluatatsiooniperioodil liiklusõnnetuste toimumise liiklusõnnetuste risk ning seega ka risk toimumise risk. inimese tervisele ja keskkonnale väiksem. 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid Ei. Ei. muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad Ei. Ei. areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? 11. Kas tegevuse asukohas või selle Jah . Rekonstrueeritav Ei. Maantee ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maanteelõik piirneb ja rekonstrueeritakse teemaa maastikulised või muud väärtused on osaliselt kattub Loodi piirides ning maanteetruubi rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul looduspargi rekonstrueerimine ja tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus maastikukaitsealaga. paisutuse likvideerimine võib mõjutada? Lisaks on Loodi Loodiveski paisul on looduspargi ala osaliselt samuti pigem positiivse maanteelõigu ääres ka mõjuga. Paistu loodusala – Natura 2000 ala (rahvusvahelise tasandi kaitseala). 12. Kas tegevuse asukohas või selle Jah . Maantee lähistel on Ei. Põhiprojektiga ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt nii märgala kui ka kavandatavad tegevused olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid metsad. ei mõjuta neid alasid. vms, rannikud, mäed või mets ning mida Puude eemaldamine on kavandatav tegevus võib mõjutada? seotud vaid nähtavuse parandamisega (ohutuse

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 26 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib tõenäoliselt Jah/Ei/? Küsimused avaldada olulist mõju? Lühikirjeldus Jah/Ei/? – Miks? tagamiseks). 13. Kas tegevuse asukohas või selle Ei. Teadaolevalt Ei. ümbruses on alasid, mida kasutavad (tuginedes EELISe kaitsealused looma- või taimeliigid, nt andmetele) kaitsealuseid paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu liike maantee otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, lähiümbruses ei ole. rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? 14. Kas tegevuse asukohas või selle Jah . Rekonstrueeritav Jah . Kavandatav tegevus ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või maantee kulgeb üle näeb ette Sinialliku oja põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? Sinialliku oja. korrastustöid, sh paisutuse likvideerimine, maanteetruubi rekonstrueerimine, oja korrastustööd. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivse loomuga. Paraneb veekogu üldine seisund. 15. Kas tegevuse asukohas või selle Jah . Lisaks Loodi Ei. Kavandatav tegevus ei ümbruses on kõrge väärtusega maastikke looduspargi mõjuta nimetatud alasid või maalilise vaatega alasid, mida tegevus maastikukaitsealale ega neid maastikke. võib mõjutada? kulgeb Sultsi piirkonnas maantee läbi miljööväärtusliku hoonestusala . 16. Kas tegevuse asukohas või selle Ei . Ei. ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke- või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 17. Kas tegevuse asukohas või selle Ei. Ei. ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav Jah. Rekonstrueeritav Ei. paljudele inimestele? teelõik piirneb ja selle lähedusse jäävad mitmed elamud. Maantee lõiku kasutab ööpäevas olenevalt piirkonnast 1206 - 3204 autot. 19. Kas tegevuse asukohas või selle Jah . Rekonstrueeritav Ei. Ehitustegevus ümbruses on ajaloolise või kultuurilise Loodi – Sultsi riigitee lõik korraldatakse nii, et väärtusega paiku või tunnuseid, mida (ligikaudu km 59,955 – kinnismälestised ei saaks tegevus võib mõjutada? 60,115) piirneb Loodi mõjutada ning tegevuseks mõisa hoonete ja pargi tuleb võtta ning nende Muinsuskaitseametist luba. kinnismälestiste kaitsevööndiga. 20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises Ei. Tegemist on Ei. piirkonnas, kus varem ei ole olemasoleva tee arendustegevust toimunud ning kus tegevus rekonstrueerimisega. toob kaasa haljastusala kadumise?

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 27 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib tõenäoliselt Jah/Ei/? Küsimused avaldada olulist mõju? Lühikirjeldus Jah/Ei/? – Miks? 21. Kas tegevuse asukohas või selle Jah. Maantee ääres on Ei. Rekonstrueeritakse ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, mitmeid majapidamisi. olemasolevat teed ning aiad, muu eravaldus, tööstus, ehitustegevus on ajutine. kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas Ei. Ei. piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas või selle EI. Ei. ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas või selle Ei. Ei. ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? 25. Kas tegevuse asukohas või selle Jah. Kavandatava Jah . Kavandatav tegevus ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, tegevuse piirkonda jääb mõjutab Sinialliku oja – kvaliteetseid või nappide varudega Sinialliku oja. likvideeritakse paisutus, ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, korrastatakse jõge ja põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid rekonstrueeritakse truup. ning mida tegevus võib mõjutada? Tegevus on ojale positiivse laadiga. 26. Kas tegevuse asukohas või selle Ei. Teadaolevalt mitte Ei. ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada Ei. Ei. maavärinad, vajumised, maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud keskkonnatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 28 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

4 Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele eesmärgiga anda informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.

Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule ja elanike heaolule.

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.

Kavandatav tegevus on vajalik kooskõlastada/võtta luba Muinsuskaitseametilt Loodi piirkonnas maantee rekonstrueerimiseks. Maantee rekonstrueerimiseks on vajalik ka Keskkonnaameti luba tööde teostamiseks Loodi looduspargis ja sellega piirneval alal.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:

• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast müra ja vibratsiooni tekkimist.

• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude ja salvkaevude lähedal.

• Ehitustöid tuleb teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning tuleb järgida ohutusreegleid.

• Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee rekonstrueerimisel.

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 29 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

• Loodiveski paisutuse ja maanteetruubi rekonstrueerimise ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks takistatud heljumi ja setete liikumine allavoolu.

Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu koostaja, et riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks on oluline järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja ka eelhinnangus toodud soovitusi.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 30 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

5 Kasutatud allikad

Õigusaktid 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus , vastu võetud 22.02.2005.

2. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus , vastu võetud 16.02.2011.

3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

4. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

5. „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139. 6. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“, keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73.

7. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27 .02.2002.

8. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

10. „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ , keskkonnaministri 19.09.2014 määrus nr 40.

11. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994.

Muud allikad 1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (01.08.2016 seisuga). 2. Eesti Geoloogiakeskus, 2011. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. 3. Keskkonnaregister , http://register.keskkonnainfo.ee/ . 4. Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022. 5. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused , http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 6. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. 7. Paistu valla üldplaneering , tööversioon seisuga 01.11.2008. 8. Riiklik Teeregister , https://teeregister.riik.ee. 9. Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes , mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, http://www.mnt.ee/index.php?id=22024. 10. Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures. Eelprojekt, Piiber Projekt OÜ, 2015.

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 31 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

11. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Loodiveski truubi kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015. 12. Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ .

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 32 / 35

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Lisad

Lisa 1 Keskkonnaameti 12.05.2016 kiri nr 6-2/16/5317-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti koostamine

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 33 / 35

Mario Kirt Teie 26.04.2016 Maanteeamet [email protected] Meie 12.05.2016 nr 6-2/16/5317-2

Loodi-Sultsi teelõigu projekti koostamine

Austatud Mario Kirt

Keskkonnaamet tutvus riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi- Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetega. Projekti koostamise eesmärgiks on liiklusohutuse taseme parandamine.

Maantee on Loodi looduspargi välispiiriks asudes väljaspool kaitseala. Tee kaitsevöönd jääb Loodi looduspargi piiranguvööndisse, mis on kaitseala majanduslikult kasutatav osa. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Loodi looduspargi looduskasutustingimused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2006 määrusega nr 139 “Loodi looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi: kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 5 lõike 6 kohaselt on projekteerimistingimuste andmine lubatud Keskkonnaameti nõusolekul. Loodi-Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega elupaiku, seega ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste soodsat seisundit.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon nõustub Loodi looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lõike 6 alusel riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi-Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetele vastava põhiprojekti koostamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni looduskaitse juhtivspetsialist Pärnu-Viljandi regioon

Hille Lapp 435 5616 [email protected]

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Lisa 2. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Loodiveski truubi kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015

Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 35 / 35

ÜF programmperiood 2007-2013

Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud

Tellija: Keskkonnaagentuur Teostajad: Consultare OÜ Piiber Projekt OÜ OÜ Hendrikson & Ko OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi

Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Koostaja: Consultare OÜ

Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus ...... 4 1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika ...... 5 2. Planeeritava tegevuse iseloomustus ...... 7 2.1 Asukoht ...... 7 2.2 Eesmärk ...... 8 2.3 Loodiveski pais ...... 9 2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele ...... 10 3. Keskkonna kirjeldus ...... 12 3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus ...... 12 3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik ...... 12 3.3 Kultuurimälestised ...... 13 3.4 Kaitstavad loodusobjektid ...... 14 3.5 Maaparandus ...... 14 3.6 Geoloogia ...... 14 3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud ...... 15 4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel ...... 16 5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused ...... 20 5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused ...... 20 5.2 Mõju kalastikule ...... 20 5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele ...... 21 5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks ...... 22 6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura eelhindamine ...... 23 6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 23 6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus ...... 23 6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura-ala kaitse korraldamisega ...... 24 6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine 25 6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 25 7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta ...... 26 7.1 Natura alad ja kaitsealad ...... 26 2

7.2 KMH vajalikkus ...... 26 LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht ...... 29 LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele ...... 33 LISA 3. Keskkonnaameti seisukoht ...... 41

3

Sissejuhatus Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames on viidud läbi keskkonnamõju eelhindamine. Keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMHE) koostati „Tõkestusrajatiste inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ raames. KMHE koostamisel vaatas KMHE koostamise töögrupp 11. veebruaril 2015 üle paisu ümbruse ja projekteerija esitatud kalapääsude reaalsed eskiislahendused. Eelprojektile on koostatud ekspertarvamus „Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku eksperthinnang“ (Petri Karppinen ja Ari Haikonen Kala- ja vesitutkimus OY), mille tulemusi on kasutatud käesoleva KMHE koostamiseks. KMHE koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid, arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid. KMHE koostamisel osalesid: Riina Raasuke (TÜ keskkonnatehnoloogia, BSc, litsents nr KMH0147), Kristo Kiiker (TÜ geograafia, BSc), Mari Raidla (EMÜ maastikukaitse ja –hooldus, MSc), Kaidi Erik (TÜ geograafia, MSc).

4

1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika

Keskkonnamõjude eelhinnangu eesmärk on asjakohase materjali esitamine, mis aitab koostada paremaid otsuseid – kas keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on vajalik või mitte. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 alusel hinnatakse keskkonnamõju, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KMHE koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast korrast ning Euroopa Komisjoni 2005. a juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend“. Täiendavalt on arvestatud ka Keskkonnaministri 5.07.2010. a määruse nr 24 Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ tingimused avatud taotlemise korral lisa 2 „Juhendmaterjal veekogude seisundi parandamise eelprojekti ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“. KeHJS § 6 lõige 3 kohaselt annab otsustaja eelhinnangu lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; 5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. KMHE tehti vastavalt eelhinnangu juhendile ning järgides töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ lähteülesannet.

5

KMHE läbiviimisel konsulteeriti osapooltega parima võimaliku lahenduse leidmiseks. KMHE koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid, arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid.

6

2. Planeeritava tegevuse iseloomustus 2.1 Asukoht Loodiveski pais asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Loodi külas (kuni 2013. aastani kuulus küla Paistu valda). Pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Paisu asukohta iseloomustavad joonised 1 ja 2. Loodiveski pais asub ligikaudu 6,1 km kaugusel jõe suudmest. Paisutamise eesmärk on tehnilise ja tarbevee veehaarded, tuletõrje veevõtukoht. Paisjärv puudub.

Joonis 1. Loodiveski paisu asukoht (Aluskaart: Maa-amet 2015)

7

Joonis 2. Loodiveski paisu asukoht maaüksuste piiridega (Aluskaart: Maa-amet 2015)

2.2 Eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu. Selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala. Kalade rändevõimaluste tagamine on vajalik Sinialliku oja kalastiku seisundi parandamiseks vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) põhimeetmetele: 1) Vooluveekogude hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamiseks likvideeritakse rändetõkked või rajatakse kalateed. 2) Halvas seisundis veekogumite puhul tuleb hea seisundi saavutamiseks teha saneerimistöid. 3) Väikeste ja keskmiste jõgede seisundi parandamiseks tuleb lisaks rändetõkete likvideerimisel rakendada mitmekesiseid hoolduse, tervendamise ja toitainete koormuse piiramise tegevusi. Sealhulgas on väikeste vooluveekogude (eelkõige

8

kuivendussüsteemide eesvoolud) jaoks oluline rakendada maaparanduslikke võtteid morfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja veeelustiku elu- ning sigimispaikade taastamiseks.

2.3 Loodiveski pais Praegune paisutus on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil. Objekt on küll tähistatud tuletõrje veevõtukohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub vajalik sügavus. Kuna oja ülaveepoolsed nõlvad on kõrged, siis on paisutatud veepind jäänud kallaste piiridesse ning paisjärve tekkinud ei ole. Veetaset tõstetakse 5x15 cm prusside abil, mis toetuvad truubi otsaku betoonkonstruktsioonidele. Varasemalt on puitvarjad ulatunud kõrgemale, tõstes veetaseme ülavee pool kõrguseni 50,65 m abs. Praeguseks on suurem osa prussidest eemaldatud ning ülevooluläve juures on veetase ca 49,00 m abs. Alles on jäänud veel alumised prussid kogukõrgusega 0,46 m truubi põhjast. Seoses prusside eemaldamisega on ülaveepoolsest ojasängist ära kandunud ka suur hulk sinna paisutuse tagajärjel kogunenud setteid ning varasemalt üles paisutatud alal on alandamise järgselt endise paisjärve alale settekihti kujunenud uus järskude nõlvadega voolusäng. Eeldatavalt on endine oja säng olnud mõnevõrra teistsugune. Vanade kaartide järgi võib oletada, et tõenäoliselt on endine oja säng kulgenud oru nõlvaga paralleelselt (säilinud on aimatav sängi kontuur). Ülavee poolt ulatuvad setted, kuni allesjäänud varjade ülemise servani. Välja kujunema hakanud voolusäng on varjadest ülesvoolu umbes 100 meetri ulatuses kitsam kui ülejäänud ojas. Tõenäoliselt kipuvad suurvee tingimustes kitsama sängi osas kaldad uhtumise tagajärjel sisse langema ning oja profiil muutub sealgi laiemaks. Loodiveski truup on ülaveepoolsest otsast neljakandilise profiiliga laiusega 1570 mm. Varjade juures on truubi kõrgus 2640 mm. Truubi lae kõrgus väheneb kuni kauguseni 4,2 m varjade juurest ning sealt alates on truubi kõrguseks 1880 mm. Truup suundub läbi Imavere – Karksi- Nuia maantee muldkeha ning läheb umbes 15 m kaugusel otsakust üle ümaraks truubiks läbimõõduga 2 m. Truubi kogupikkus on ligikaudu 22,9 m ning keskmiseks põhjalanguks ca 1%. Truubi betoonist otsakute välispind on kahjustatud ning osaliselt pragunenud. Ülaveepoolses otsas on truubi otsaku ümbruses ning voolusängi kallastel nõlvad ära vajunud (osaliselt ka ära uhutud) ning vajavad korrastamist. Nõlvad vajaksid korrastamist ka truubi alaveepoolse otsaku ümbruses, kus maanteelt ära voolav sadevesi on osa pinnasest ära uhtunud. Alaveepoolse truubi otsak on truubi otsa juurest osaliselt lagunenud. Truubi betoonrakete vahelised vuugid on kahjustatud või hävinenud ning nende tagant on vesi maantee muldkeha pinnast ära uhtunud. Osaliselt on lagunenud kandiliste truupide seinapinnad (Piiber Projekt OÜ, 2015).

9

Joonis 3. Vaade Loodiveski paisule ülavee poolt.

2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele Peamised kavandatavat tegevust reguleerivad õigusaktid on ehitusseadustik, veeseadus, looduskaitseseadus ja nende alamaktid. Sinialliku oja ei ole lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude ja seirenõuete nimekirjas (Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL 2002, 118, 1714). Sinialliku oja lõik Imavere-Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke on kaitstav lõheliste kudemis- ja elupaigana (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362). Loodiveski pais ei paikne lõheliste elupaigana kaitstaval jõelõigul, kuid lõik algab vahetult paisust allavoolu. Veeseaduses on viidatud Looduskaitseseadusele, mille § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Looduskaitseseaduse paragrahv 51 lg 1 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate

10

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Paistu valla üldplaneeringu alusel (Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsusüksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid) kuulub Sinialliku oja ja ümbritsevad loodusmaastikud rohelise võrgustiku alade hulka. Paisust ülesvoolu, Sinialliku oja põhjakaldal on tootmisotstarbega maa. Samas on ka tuletõrje veevõtukoht. Oja lõunakaldal ei ole maa põhiotstarvet määratletud. Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel kuulub paisu ala maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka (Paistu-Loodi maastik). Tegemist on künklik-lainja avara põllumajandusmaastikuga, mida ida poolt piiravad kaitsealused metsad ja soised alad, ning mida lõikavad Loodi org Sinialliku ojaga ja sellesse suubuv Paistu põrguorg.

Vee-erikasutusluba puudub.

11

3. Keskkonna kirjeldus 3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus Viljandi vald asub Viljandi maakonnas. Viljandi vald moodustati 2013. aastal Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallast. Valla pindala on 652 km2, vald ümbritseb Viljandi linna. Viljandi vallas elab 9647 inimest (Statistikaameti 1. jaanuar 2015 seisuga). 2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel elas Loodi külas 126 elanikku (Statistikaamet, 2015). Loodiveski paisust vahetult ülesvoolu jääv veekogu osa on tähistatud tuletõrje veevõtu kohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub vajalik sügavus.

3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe (VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt 54,6 km kaugusel suudmest. Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3 km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga. Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve (VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja. 2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s. Tabel 1. Ligikaudsed vooluhulgad Loodiveski paisul (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Jrk Näitaja Vooluhulk (m3/s) 1 Seireperioodi keskmine 0,161 2 1%-line aasta ööpäevane maksimum 3,427 3 2%-line aasta ööpäevane maksimum 3,418 4 5%-line aasta ööpäevane maksimum 3,393 5 10%-line suvine seitsme päevane maksimum 0,678 6 50%-line suvine kolmekümne päevane keskmine 0,070 7 95%-line aasta kolmekümne päevane miinimum 0,016 8 95%-line aasta ühe päevane miinimum 0,006

Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):

 Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei ole vajalik;

12

 Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile puudub;  Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on väheoluline;  Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline. Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks. Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala (Piiber Projekt OÜ, 2015). Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad. Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu. 2008. aastal oli Sinialliku oja alamjooksu seirelõigu koondseisund väga hea, seejuures registreeriti taimi 7 liiki. Domineeris jõgitakjas (Sparganium spp.). Ränivetikaindeksite järgi oli seisund väga hea. Jõe põhjaloomastiku arvukusdominandiks oli jõe-kirpvähk (Gammarus pulex). Sinialliku oja alamjooksul esines Natura 2000 liik paks jõekarp (Unio crassus), seisund väga hea. 2008. aastal oli Sinialliku oja seisund kalastiku seisukohalt hea (Pall jt., 2009). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna jõe kui Sinialliku oja seisund hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine.

3.3 Kultuurimälestised Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole paisu piirkonnas kaitstavaid kultuurimälestisi registreeritud. Paisu läheduses on pärandkultuuriobjektid Loodi vesiveski asukoht ja talu (jõe põhjakaldal paisust vahetult allavoolu) ning Loodi tootmisbaas (jõe põhjakaldal, paisust vahetult ülesvoolu).

13

3.4 Kaitstavad loodusobjektid Sinialliku oja (sh Loodiveski paisu piirkond) kuulub ligikaudu 11,2 km pikkuses Loodi looduspargi koosseisu. Loodi looduspargi kaitse-eesmärk on Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse, Loodi mõisapargi kaitse, Heimtali mõisapargi kaitse, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse. Pais asub Loodi looduspargi Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi piiril. Paisust allavoolu lõigus on Loodi piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine. Paisust ülesvoolu on Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd. Kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Paisust 900 m kaugusel allavoolu paikneb Sinialliku loodusala (RAH0000273). Paisust vahetult ülesvoolu jääb Paistu loodusala (RAH0000272). Loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud elupaigatüüpide allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), kaitse. Loodusala kaitse- eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike nimetatud. Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti tegevuse piirkonnas ei asu (EELIS, 2015).

3.5 Maaparandus Sinialliku oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2007, 63, 1134). Vahetult Loodiveski paisust allavoolu on Sinialliku ojja suunatud maaparandusehitise ühiseesvool – Keskuse (Paistu), maaparandussüsteemi kood: 6113990010030.

3.6 Geoloogia Kavandatava tegevuse piirkonnas on liivane ning saviliivane pinnas.

14

3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud Eelprojektiga kavandatud tegevus toimub järgmistel katastriüksustel: 1) 57001:001:1181 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu ümbruses tegemist metsa, rohumaa ja veealuse maaga. Kinnistul asuvad hooneid. 2) 57001:001:1182 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu ümbruses tegemist metsaga. 3) 57001:001:0014 (Sinioja) – tegemist on tootmismaaga – põhikaardi järgi on paisu ümbruses tegemist metsa ja õuemaaga. 4) 57001:001:1990 (49 Imavere-Karksi-Nuia tee) – Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaantee.

15

4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel

Kavandatud lahendusi on kirjeldatud Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti põhjal. Variant 1. Paisutuse eemaldamine Variandiga 1 (joonis 4) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine. Paisutuse eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale kujunenud sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi vähemalt ca 50 m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade profileerimine võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev ojasäng keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada kiviülevoolud, mis tekitavad väikese uputuse truubis (ca 20-30 cm) ja parandavad selliselt kalade truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad.

Joonis 4. Variant 1. Paisutuse eemaldamine.

Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine Variandiga 2 (joonis 5) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja sängi taastamine endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada maanteetruubist ca 60 m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup vmt), mis on ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav

16

sängi puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi lisada kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita pinnasega.

Joonis 5. Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine.

Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine Variandiga 3 (joonis 6) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud olemasoleva betoonist truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja katkematu jõepõhja kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga. Täiendavalt on kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule.

17

Joonis 6. Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine.

Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi taastamine Variandiga 4 (joonis 7) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise oja sängi taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule.

18

Joonis 7. Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi taastamine.

Tehniliste lahenduste võrdlus Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi rekonstrueerimine. Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel paiknevatele kudemispaikadele. Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1 kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015).

19

5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused Käesolevas peatükis antakse eelhinnang Loodiveski paisu eemaldamise, oja sängi korrastamise ja kiviülevoolude rajamisega kaasnevale võimalikule mõjule.

5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused Eelprojektiga kavandatav tegevus ei ole KeHJS alusel nimetatud tegevusena, millega kaasneks automaatset oluline mõju KeHJS § 6 tähenduses. Eelprojekti järgselt eemaldatakse vähesel määral truubi ette kogunenud setet. Veekogu sügavusmõõtmete täiendav suurendamise vajadus antud projekti käigus puudub. Kavandatavate kalapääsu rajamise tööde osas on tegemist kaevetöödega, mitte siseveekogu süvendamisega/selle loodusliku sängi muutmisega. Eelnevat arvesse võttes ei ole kavandatava tegevuse osas tegemist siseveekogu süvendamisena enam kui 500 m3 mahus § 6 lg 1 p 17 tähenduses. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 alusel on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks neljandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Eelprojekti kõik lahendusvariandid käsitlevad paisutuse eemaldamist. Vastavalt KeHJS ei kuulu see tegevus automaatselt keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste hulka.

5.2 Mõju kalastikule Eelprojektis käsitletud paisutuse eemaldamise lahendused tagavad kalade läbipääsu paisust üles- ja allavoolu rändel. Truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba kandunud liivaseid setteid. Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja tekkinud settekihti. Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette allavoolu kandumise vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m pikkusel lõigul üle profileerida (nõlvad laugemaks kaevata), tegevuse mõju kaladele on positiivne, kuna väheneb elupaikade setetega kattumise oht allavoolu paiknevates jõelõikudes. Oja sängi kindlustamine kivipuistmaterjaliga loob täiendavaid elupaiku kaladele. Eelprojektis käsitletud lahendused võimaldavad kaladel truupi läbida ning asustada uusi elupaiku. Paraneb kalastiku ja oja üldine seisund.

20

5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele Loodiveski pais asub Loodi looduspargis Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi piiril. Tegevusalale jääb ka Paistu loodusala, mis paikneb vahetult paisust lõunas. Jõesängi ülesvoolu paiknev osa on kogu ulatuses Loodi-Püstmäe skv-s. Loodi-Püstmäe skv kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsade elustiku mitmekesisuse säilitamine. Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Lähtuvalt eelprojektist on ehitusalalt vaja eemaldada puud ja võsa ning juurida kännud 1000 m2 ulatuses. Kavandatav tegevus ei ohusta sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna raiutavad kooslused ei ole looduskaitseliselt väärtuslikud ning metsade elustiku mitmekesisus ei vähene. Paisu likvideerimine ning asendamine vee-elustikule sobivama keskkonnaga soodustab looduspargi ning Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgi soodsa seisundi saavutamist. Töid ei tehta Natura metsaelupaikade alal. Mõju maastikuilmele on neutraalne või isegi positiivne, kuna taastatakse ja korrastatakse oja säng, mis on tekkinud endise paisjärve alale. Rajatav kiviülevool ning sängi kindlustustööd tehakse maastikku sobivalt. Loodi looduspargi kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Seega on tegevus kooskõlas Loodi looduspargi kaitsekorraga. Truubist allavoolu jääv osa on Loodi piiranguvööndis, kus on lubatud uute ehitiste püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul ka veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine. Seega on kiviülevoolu rajamine kooskõlas piiranguvööndi kaitsekorra ja kaitse-eesmärkidega. Tegevusega vana ojasängi taastamine ei oleks otstarbekas ning pigem mõjutaks see loodusväärtusi ebasoodsalt, rikkudes kunagise kinnikasvanud ojasängi elupaigaks valinud liikide elutingimusi. Vana ojasängi taastamisel muutuks looduspargi ja sihtkaitsevööndi piir, sest looduspargi piir on kaardipõhine. Seega on otstarbekas kohandada kalade rändetingimuste parandamisel uut ojasängi. Tegevus on kooskõlas Looduskaitseseaduse paragrahviga 51, kuna lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu lõigul veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmisega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (avatakse rändetee truubist ülesvoolu). Kaitstavate liikide leiukohti ning muid eelpool nimetamata kaitstavaid loodusobjekte tegevuspiirkonnas ei ole. Samuti puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektidele ei ole mõju ette näha. Tegevuse mõju rekreatiivsetele väärtustele ei ole ette näha, kuna käesoleval ajal paisjärv puudub. Seoses paisutuse puudumisega ei kasutata veekogu tuletõrje veevõtukohana.

21

5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks Loodiveski paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega võib kaasneda mõningane muda ja heljumi koormuse suurenemise oht Sinialliku oja veele ja voolusängile. Tegevusega kaasneda võivate kahjulike mõjude vältimiseks on vajalik arvestada järgmisi nõudeid:

 Paisutuse likvideerimise juures peab järelevalvet teostama asjatundja, kes on ka eelnevalt paisutust eemaldanud ja kalastiku ekspert, kes tunneb kalade liikumise seaduspärasusi.

 Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallastele planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid. Setete allakandumine väikestes kogustes on paratamatu, kuid lubamatu on kaevetööde teostamine voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. Selle tingimuse täitmiseks peab arvestama projektiga kavandatud kaevamise tehnoloogiat ja ehitise osade rajamise järjestust. Sadude ja kõrge veeseisu periooodidel tuleb kaevetööd peatada. Selleks, et negatiivsed mõjud jõe elustikule (sh forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualale) oleksid võimalikult väikesed, tuleb tööd läbi viia suvisel madalvee perioodil (nt ajavahemikul 01. juulist kuni 30. septembrini). Juuliks on enamik kalade noorjärke piisavalt suured, et vajadusel ebasobivaks muudetud elupaika vahetada. Oktoobris on kalad ümber asunud talvistesse elupaikadesse ja muutunud juba paiksemaks ning võime elupaiku vahetada on väike.

 Tööpiirkonnast väljakaevatava sette paigutamine määratakse tööprojektiga, seejuures tuleb sette paigutamisel arvestada järgmist: o Sete paigutatakse väljapoole veekaitsevööndit; o Sete paigutatakse väljapoole korduvalt üleujutatavat ala; o Setet ei paigutata järskudele nõlvadele, kus tekib erosioonioht; o Materjal paigutatakse sobiva nõlvakaldega alale sõltuvalt materjali lõimisest; o Sette paigutamine toimub maaomaniku nõusolekul.

 Pärast paisutuse eemaldamist, kiviülevoolude rajamist, jõesängi korrastamist ja kaldaala pinnase planeerimist tuleb see kohe haljastada. Muru või muu taimestik külvata etappide kaupa sõltuvalt tööde piirkonna teostamisest. See on vajalik, et kinnistada kalda pinnas, vältimaks erosiooni ja mudaste setete vette uhtumist.

 Tööalale ligipääs tuleb planeerida aladelt, kus ei ole inventeeritud looduskaitselisi vm olulisi väärtusi ning kus tehnikaga liikumine põhjustab võimalikult väikseid häiringuid. Truubist ülesvoolu jäävas osas tuleb ligipääs korraldada jõe põhjakaldalt.

 Kaevetööd ja transport tuleb planeerida nii, et see häiriks võimalikult vähe naabruses elavaid inimesi.

22

6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura eelhindamine 6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Projektiga on kavandatud paisutuse eemaldamine. Paisutuse eemaldamiseks on vajalik välja kaevata truubi ette kogunenud sete ja eemaldada truubi sissevoolul paiknevad sette sisse mattunud puitprussid. Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja tekkinud settekihti. Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette allavoolu kandumise vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m pikkusel lõigul üle profileerida (nõlvad laugemaks kaevata). Truubist ülesvoolu ca 50 m pikkusel lõigul on kavandatud säng kindlustada ka kivipuistmaterjaliga geotekstiilil ja paigaldada voolurahustuskivid (d=0,4…0,6m). Sängi lang nimetatud lõigus kujuneb ca 1,4%. Kalade rändetingimuste parendamiseks on ette nähtud kiviülevoolude rajamine truubist allavoolu, mis tagavad truubis väikese uputuse ja vähendavad seeläbi vee voolukiirust truubis. Kiviülevoolude rajamiseks on vajalik kujundada oja voolusängi ka truubist allavoolu jääval ca 20 m pikkusel lõigul. Sängi kujundamiseks on vajalik täita parempoolset kaldaala. Pinnasega täidetud alad on ette nähtud haljastada. Ehituse käigus rikutud alad on ette nähtud tasandada ja haljastada. 6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus Loodiveski pais ja kavandatav tegevusala jääb Paistu loodusalale (Natura ala kood RAH0000272). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr. 615 on Paistu loodusala (pindalaga 53,5 ha) võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nelja elupaigatüübi kaitseks, milleks on allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Joonis 8. Loodiveski pais (punase ringiga) ja seda ümbritsevad kaitstavad alad (Aluskaart: Maa-amet 2015).

23

Tabelis 2 on kokkuvõtlikult toodud kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele elupaigatüüpidele projektiala piirkonnas. Kavandatava ehitustegevuse puhul võib mõjutatavaks elupaigatüübiks olla vana loodusmets (9010*). Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju planeeringuala Natura elupaigatüüpidele.

Mõjutatavad elupaigad ning Kavandatava Kavandatava mõju suund ja olulisus. tegevuse etapi Kavandatavad tegevused tegevuse elluviimiseks (positiivne +++, ++, +; neutraalne number vajalikud tegevused 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

I Ettevalmistav Võsa ja puude raie Metsa raadamistööd. Puuduvad mõjutatavad Natura etapp ehitustööde alalt ja elupaigatüübid. Elupaik 9010* jääb kändude juurimine (0,1 piisavasse kaugusse. ha)

MÕJU SUUND JA OLULISUS 0

Kaldaala täitmine, sängi Ehitustööd. Jõgi (ei ole märgitud kujundamine ja elupaigatüübina). Mõju positiivne, kindlustamine, kuna vähendatakse jõe kallaste voolurahustuskivide ja erosiooniohtu ja allavoolu kiviülevoolude rajamine. kanduvate setete hulka, tagatakse sobivad tingimused kalade rändeks.

MÕJU SUUND JA OLULISUS +

Haljastus- ja heakorratööd. Haljastustööd. Puuduvad Natura elupaigatüübid ja liigid.

MÕJU SUUND JA OLULISUS 0

II Rajatiste hooldus Väikesemahulised Jõgi (ei ole märgitud korrastustööd. elupaigatüübina). Käitamise etapp Puuduvad Natura elupaigatüübid ja liigid.

MÕJU SUUND JA OLULISUS 0

Kalapääsu kasutus. Vajalikud aktiivsed Jõgi (ei ole märgitud tegevused puuduvad. elupaigatüübina).

MÕJU SUUND JA OLULISUS ++

6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura- ala kaitse korraldamisega Paisust vahetult lõunasse (ülesvoolu) jääv osa kuulub Paistu loodusala (RAH0000272) koosseisu. Loodusala kaitse-eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike nimetatud. Loodi looduspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava aastateks 2013- 2022. Loodiveski paisust kalade läbipääsu tagamine ei ole loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus.

24

Eeltoodu põhja ei saa tegevust käsitleda, kui otseselt vajalikku Natura ala kaitse korraldamiseks. Vastavalt veeseadusele tuleb lõhejõgedel või jõelõikudel paiknevatel paisudel tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu hiljemalt 1. jaanuariks 2013. a. Lõhejõgede hulka on arvatud jõelõik Loodiveski paisust allavoolu.

6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Otsene mõjuala hõlmab ehitustööde ala, sellest vahetult alla- ja ülesvoolu jäävat jõelõiku (jõesängi korrastamise ala) ning tehnika ligipääsuteed. Tegevusest on mõjutatud jõe vahetud kaldakooslused, kuna tehnikaga liikumiseks ja ehitustöödeks on vajalik kaldakoosluste raie ja kändude juurimine. EELIS-e andmebaasi alusel ei ole tegemist Natura elupaigatüüpidele vastavate kooslustega. Tööalal eemaldatakse puud ja võsa 0,1 hektaril ainult jõe kalda vahetus ümbruses, et võimaldada tehnikaga liikumist ning viia ellu plaanitud tegevused jõesängis. Tõenäolised olulised mõjud puuduvad, kuna ligipääs ehitusalale toimub väljastpoolt Paistu loodusala. Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Tegevusala jääb elupaikadest vähemalt 20 m kaugusele ning tegevusega ei avaldata mõju nimetatud elupaigatüüpidele. Muid olulisi väärtusi piirkonnas ei ole. Allavoolu paiknevas osas jääb Sinialliku loodusala paisust ligikaudu 900 m kaugusele. Tegevus ei mõjuta Natura ala, kuna tegevuse mõjuala ei ulatu sellisesse kaugusse.

6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusel tuvastati, et Loodiveski paisul kalade rändetingimuste parendamise lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata ega kahjustata ning nende soodsat seisundit ohtu ei seata. Ehitustöödega võib kaasneda mõningane setete liikumine allavoolu, kuid mõju on väike ning lühiajaline. Kavandatava tegevuse mõju on pikaajaliselt positiivne, kuna paranevad kalade rändetingimused ning sellega kogu oja seisund. Kumulatiivne mõju on väheoluline. Kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju kaitse-eesmärkidele ja Natura ala terviklikkusele, kuna tegevused viiakse ellu valdavalt olemasoleva jõesängi piires. Sinialliku oja kaldametsad ei ole inventeeritud väärtuslike elupaikadena. Tegevused ei mõjuta läheduses paiknevaid metsakooslusi (9010* ja 9050). Alale on olemas ligipääs ka väljastpoolt loodusala, seega ei ole ette näha ulatuslikku pinnase kahjustamist kaitstaval alal. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna rändetõkke eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh väheneb allavoolu kanduvate setete hulk). Täismahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadus on kaitstava ala valitseja Keskkonnaameti otsus. Hindamise tulemusena on töö koostaja seisukohal, et asjakohase Natura hindamise läbiviimine vajalik ei ole.

25

7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta 7.1 Natura alad ja kaitsealad Tegevuse alal asub Paistu loodusala ja Loodi looduspark. Hindamise tulemusena ei ole olulist mõju kaitstavale alale ette näha. Oluline on, et tööde käigus ei satuks vette ja ei uhutaks allavoolu täiendavalt setteid. Settekoormuse leevendamise kava töötatakse välja tööprojekti koostamise raames. Töö teostamisel etappidena ei ole ette näha ohtu setete liikumisel allavoolu ulatuses, mis ohustaks ala kaitseväärtusi ning oja üldist seisundit. Valitud lahendusel ei ole negatiivset mõju NATURA alale – see ei mõjuta looduslikke elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala vähenemist, killustamist, segilöömist ega elementide muutust.

7.2 KMH vajalikkus Eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemise võimaluste selgitamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja käesolevas KMHE-s toodud andmetest. Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel ei põhjusta kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju, mille tõttu ei näe KMHE koostaja vajadust keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel.

26

Kasutatud kirjandus Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnamininsteerium. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015) Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu (versioon 30.04.15). Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: http://www.envir.ee/et/laane-eesti-vesikonna- veemajanduskava (09.06.2015). Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn. Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc (04.02.2015) Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures. Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks. 2013. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.

Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav: http://viljandi.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust- suunavad-keskkonnatingimused (07.04.2015) Seadused, määrused, juhendid

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1). Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Keskkonnamõju eelhindamise juhend. 2005. Euroopa Komisjon.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).

27

Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad (RTL 2002, 118, 1714).

Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84).

Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral (RT I 2010, 46, 274).

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133).

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655).

28

LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht

Kas see võib tõenäoliselt avaldada Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? Jah, tegevusega kavandatakse oja nõlvade profileerimist ning jõesängi kindlustamist, kuna endise paisjärve alale tekkinud ojasängis on probleemiks 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse järskude nõlvade varisemine ning setete kandumine allavoolu (sh kalade lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi jaoks olulistele elupaikadele). Muus osas veekogu kasutamises olulisi Ei. Negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu. muutusi (topograafia, maakasutus, muutused muutusi ei toimu, kuna paisjärv puudub ja veekogu osa ei kasutata tuletõrje Kalade rände võimaldamine on positiivse veekogudes jne)? veevõtukohana (seoses ebapiisava veesügavusega). mõjuga. 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse kasutata looduslikke ressursse moel või energia (eriti taastumatute või väheste varudega (peamiselt mineraalseid ehitusmaterjale). Taastumatute või väheste varudega mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset ressursside) kasutamist? ressursside kasutamine on minimaalne. mõju. 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt Ei. Sette maht on väike, kui sette tervistohustavate või keskkonda kahjustavate ladustamisel järgitakse KMHE-s toodud materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine Jah. Eelprojektis määratud tegevuste käigus toimub sette ladustamine ja tingimusi, siis ei ole olulise negatiivse või transport? transport. keskkonnamõju teket ette näha. Ei. Jäätmete käitlus, kogumine ja äravedu 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse Jah. Eelprojektis toodud tegevuste elluviimise ei tekib minimaalsel hulgal toimub kehtiva regulatsiooni alusel. Olulise lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? tahkeid jäätmeid. negatiivse mõju esinemist ei ole ette näha. 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või Jah. Ehitustööde käigus emiteeritakse õhku saasteaineid (nt transport ja teiste kahjustavate toimetega aineid? ehitustöid teostavad masinad). Ei. Mõju on lühiajaline ja väikesemahuline. 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi Ei. Ehitustöödel kasutatakse seadmeid, mis laineid? Jah. Ehitustegevus põhjustab lühiajaliselt müra ja vibratsiooni. vastavad kehtestatud normidele. Ei. Ehitustöödel kasutatakse tehniliselt korras seadmeid ning lähtutakse 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete tööohutusnõuetest, mis minimeerib levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning võimalused avarii tekkeks. Avarii või lekke selle tulemusena pinnase või vee reostumise Jah. Saasteainete levik on võimalik ehitustööde käigus toimuva seadmete esinemisel tööd peatatakse ja rike riski? rikke või avarii korral. eemaldatakse. 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal Ei. Kavandatud tegevuse elluviimine ei põhjusta ohtlike õnnetuste riske kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele inimese tervisele või keskkonnale, kui järgitakse kehtivaid nõudeid ning või keskkonnale? käesolevas dokumendis toodud soovitusi ja tingimusi. Ei.

29

Kas see võib tõenäoliselt avaldada Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? Ei, sotsiaalsed muutused puuduvad. Paisjärv puudub. Ei. 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda Ei ole negatiivset mõju ette näha. selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse Jah, positiivset kumulatiivset mõju avaldab asjaolu, et samas alamvesikonnas rände võimaldamine ja veekogu seisundi mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele paiknevatele paisudele rajatakse kalapääsud, millega paraneb veekogude ja parandamine (eelkõige endise paisjärve ümberkaudsetele tegevustele? kalastiku seisund. alal), mis on positiivse mõjuga. 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu Ei, paisu eemaldamisega pääsevad kalad ja kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav (Natura ala). Tegevuse mõjualas ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud liike ega teised jõeloomad liikuma, mõju on tegevus võib mõjutada? elupaigatüüpe. positiivne. 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või Ei ole negatiivset mõju ette näha. tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade mäed või mets ning mida kavandatav tegevus (Natura ala). Tegevuse läheduses ei ole tundlikke alasid, mida tegevus rände võimaldamine, mis on positiivse võib mõjutada? mõjutaks, kaitstavad metsaelupaigad on tööde alast piisavas kauguses. mõjuga ojale ja ojaga seotud elustikule. 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, Ei, teadaolevalt selliseid liike ümbruses ei ole, keda tegevus negatiivselt puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida mõjutaks. Paisust allavoolu lõigus on oluline forelli kudemis- ja noorjärkude tegevus võib mõjutada? kasvuala, kavandatava tegevuse mõju liigile on positiivne. Ei, vt küsimus 12 Jah. Kavandatud tegevus on ettenähtud meede Lääne-Eesti veemajanduskavaga vooluveekogul hea seisundi saavutamiseks. Oja nõlvade 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses profileerimine ning jõesängi kindlustamine on positiivse mõjuga oja Ei ole negatiivset mõju ette näha. on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida seisundile, kuna hoitakse ära järskude nõlvade täiendav varisemine ning Tegevusega kaasneb positiivne mõju tegevus võib mõjutada? setete kandumine allavoolu siseveekogu seisundile.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise Jah, Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel paikneb Ei. Mõju puudub, paisutus eemaldatakse, vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? Loodiveski pais maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. ala korrastatakse.

30

Kas see võib tõenäoliselt avaldada Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke-või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah, maanteetruubil paikneb asfaltkattega tee. Paisjärv puudub. Ei. Tee säilib. 17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning Ei, selliseid teid pole ning antud tegevusega ei kaasne liiklussageduse millele võib tegevus mõju avaldada? suurenemist. Ei. 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? Jah, truubi kohal on maantee. Ei.

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku Ei, kultuurimälestised puuduvad, läheduses paiknevaid pärandkultuuriobjekte Ei, mõju pärandkultuuriobjektidele ei ole või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? tegevus ei mõjuta. ette näha. 20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust Ei. Puid ja võsa eemaldatakse vaid tööalal, toimunud ning kus tegevus toob kaasa Jah, tegevus toimub looduslikul alal, läheduses on tootmisbaas. Tegevuse pärast tööde lõppu ala korrastatakse ning haljastusala kadumise? tulemusena ei vähene haljastusala pindala. haljastatakse. 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud Jah. Paisust põhjas on tootmishooned. Lõunas on looduslikud alad. Paisjärv rajatised, põllumaad, metsandus, turism, puudub ning tuletõrje veevõtukohta ei kasutata, seoses veekogu madala Ei. Paisutus likvideeritakse ja ala kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? sügavusega. korrastatakse.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi Ei. Tegevuse tulemusena ei muutu tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? Ei, teadaolevalt ei ole sarnaseid maakasutusvõimalusi kavandatud. maakasutustingimused.

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Ei, tegevus ei asu tiheasustusalas. Ei.

31

Kas see võib tõenäoliselt avaldada Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? Ei. Ei. 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või perspektiivis positiivset mõju, paraneb nappide varudega ressursse, nt põhjavett, Jah. Tegevus toimub Sinialliku ojal. Tegevuse tulemusena paraneb kalastiku pinnaveekogu seisund, luuakse pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, ja seega ka kogu pinnaveekogu seisund, kuna kalastik on üks veekogu potentsiaalseid elupaiku kaladele. Jõesängi turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib seisundi näitaja. Tegevusalast lõunas paiknevaid metsi ei mõjutata. Muid kindlustamisega hoitakse ära allavoolu mõjutada? olulisi ressursse ümbruses ei ole. jäävate elupaikade kattumine setetega. 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei. 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, perspektiivis positiivset mõju. Võimalikke udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada negatiivseid mõjusid ei ole ette näha juhul, keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse Jah. Eelkõige võib toimuda oja järkude nõlvade (kujunenud endise paisjärve kui paisu eemaldamine teostatakse käigus? alale) varisemine, mis halvendab oja üldist seisundit. ettenähtud projekti raames.

32

LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele

ÜF programmperiood 2007-2013

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud

Tellija: Keskkonnaagentuur Teostajad: Consultare OÜ Piiber Projekt OÜ

OÜ Hendrikson & Ko OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi

Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku eksperthinnang

Koostajad: Petri Karppinen (Kala- ja vesitutkimus OY) Ari Haikonen (Kala- ja vesitutkimus OY)

Tartu 2015

1. Jõe üldandmed Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe (VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt 54,6 km kaugusel suudmest. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna jõe kui Sinialliku oja seisund hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine. Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3 km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga. Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve (VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja. 2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s. Sinialliku oja lõik Imavere – Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke (Loodiveski paisust vahetult allavoolu jääv jõelõik) kuulub lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362). Loodiveski pais ei asu lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstaval jõel (Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL 2002, 118, 1714). Sinialliku oja kuulub suures osas (ligikaudu 11,2 km pikkuses) Loodi looduspargi koosseisu. Loodi looduspargi kaitse-eeskirjas ei ole jõgede ja ojade elupaigatüüpi ega kalaliike kaitse- eesmärgina nimetatud. Lisaks kuulub oja osaliste lõikudena Paistu loodusala (EE0080518) ja Sinialliku loodusala (EE0080519) koosseisu. Jõgede elupaigatüübi ning kalaliikide kaitset ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud.

2. Rändetõkked jõel Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):

 Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei ole vajalik;  Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile puudub;  Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on väheoluline;

34

 Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline. Veebruaris 2015 viidi Loodiveski paisul läbi välitööd.

3. Ülevaade kalastikust ja kalastiku seisund Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks. Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad. Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu.

4. Kavandatav tehniline lahendus Variant 1. Paisutuse eemaldamine Variandiga 1 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine. Paisutuse eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale kujunenud sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi vähemalt 35 m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade profileerimine võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev ojasäng keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada kiviülevool, mis tekitab väikese uputuse truubis (ca 20 cm) ja parandab selliselt kalade truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad. Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine Variandiga 2 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja sängi taastamine endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada maanteetruubist ca 60 m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup vmt), mis on ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav sängi puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi lisada kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita pinnasega. Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine

35

Variandiga 3 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud olemasoleva betoonist truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja katkematu jõepõhja kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga. Täiendavalt on kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule. Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi taastamine Variandiga 4 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise oja sängi taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule. Tehniliste lahenduste võrdlus Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi rekonstrueerimine. Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel paiknevatele kudemispaikadele. Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1 kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015). 5. Hinnang kavandatavale lahendusele Kalade rändetingimuste parendamiseks Loodiveski truubil on ette nähtud paisutuse eemaldamine, oja nõlvade kujundamine ja sängi kindlustamine ning kiviülevoolude rajamine truubist allavoolu. Truubist ülesvoolu kindlustatakse oja säng kivipuistmaterjaliga (osakeste läbimõõt 5-15 cm) 50 m pikkuses lõigus, lisaks paigaldatakse voolurahustuskivid (läbimõõt 40-60 cm). Sarnaselt kujundatakse truubist allavoolu oja säng 20 m pikkusel lõigul (kindlustatakse 15 m pikkusel lõigul). Truubis veetaseme tõstmiseks ja voolukiiruse vähendamiseks rajatakse kiviülevoolud truubist allavoolu. Keskmise vooluhulga (0,16 m3/s) tingimustes on voolukiirus truubis 0,2 m/s, kõrgveeperioodil võib see ulatuda 2,83 m/s. Normaalveetaseme juures on veesügavus truubis 0,3 m, maksimumveetasemega 0,8 m. Soovitatav on lisada suuremaid kive truupi, et vool oleks truubis varieeruvam ja pakuks kaladele võimalust peatumiseks ja puhkamiseks. Asjaolu, et truup on pealt kinnine ning seetõttu pime, võib tekitada viivitust kalade rändes. Lõpuks kalad siiski läbivad truubi, kuna see on nende ainus võimalus rände jätkamiseks.

36

Eeltoodu põhjal on väljapakutud lahendus sobilik kõikidele kalaliikidele truubist üles- ja allavoolu rändeks. Olemasolev truup takistab kalade ülesvoolu rännet truubi sissevoolus paikneva järsu astangu tõttu. Paisutuse likvideerimine, kiviülevoolude rajamine ning voolusängi taastamine kivide ja kivipuistmaterjaliga toetab kalade rännet ja lisab praegusega võrreldes alale suuremat elupaikade varieeruvust – tekib uus kärestikuline ala. Lõhilastele sobivate kudemisalade kujundamiseks lisada voolusängi peent kivipuistmaterjali. Loodiveski paisust allavoolu on Sinialliku ojas lõhilaste ja teiste kalaliikide populatsioonid, kelle elupaikade seisund ning rändevõimalused paranevad.

37

Kasutatud kirjandus Kirjandusallikad ja andmebaasid Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Keskkonnaregister. 2015.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015). Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn. Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc (04.02.2015). Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures. Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks. 2013a. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.

Seadused, määrused, eeskirjad

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).

Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad (RTL 2002, 118, 1714).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).

38

Lisa 1. Fotod

Foto 1. Sinialliku oja Loodiveski paisust ülesvoolu.

Foto 2. Sinialliku oja Loodiveski paisust allavoolu.

39

Foto 3. Loodiveski pais ülavee poolt vaadates.

40

LISA 3. Keskkonnaameti seisukoht

41