DOCSLIB.ORG

VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2008-2028 Ja TEGEVUSKAVA Aastateks 2008-2012

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2008-2028 Ja TEGEVUSKAVA Aastateks 2008-2012 VALLA ARENGUKAVA aastateks 2008-2028 ja TEGEVUSKAVA aastateks 2008-2012 KOOSTAMISEL ON OSALENUD: VALLA ELANIKUD ETTEVÕTJAD VALLAVOLIKOGU ARENGUKOMISJON VALLAVALITSUS VALLA AMETNIKUD HALLATAVATE ASUTUSTE TÖÖTAJAD 2008 JÄMEJALA 2 Sisukord 2 Valla arengukava 2003-2007 kokkuvõte 4 I Olulisemad teetähised Pärsti valla arengus alates eelmise arengukava vastuvõtmisest 4 II Missioon 5 III Pärsti valla SWOT-analüüs 5 IV Visioon Pärsti 2028 7 V Valikud Pärsti valla arengus, mis eeldavad arenguliste sammude läbitöötamist 7 VI Eelarvestamine 8 I Kohalik omavalitsus ja valla ametiasutus 12 1. Omavalitsuslik staatus. Arengukavad 12 2. Valla ametiasutus 12 3. Rahvastik 13 4. Turvalisus ja korrakaitse 14 5. Koostöö ja sõprussidemed 14 6. Finantsmajandustegevus 14 7. Info ja meediakanalid 15 8. Ettevõtlus 15 9. Valla osalemine juriidilistes isikutes 15 10. Valla territooriumil asuvad riigi poolt hallatavad asutused 16 11. Arengukava (kohalik omavalitsus ja valla ametiasutus) täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad 16 II Sotsiaalne infrastruktuur 18 12. Kultuur 18 13. Kolmas sektor 18 14. Elanike toimetulek ja sotsiaalhoolekanne 19 15. Haridus (koolieel-, üld-, kutse- ja täiskasvanu haridus) 19 16. Sport 19 17. Tervishoid 20 18. Huvitegevus ja vabaaeg 20 19. Raamatukogu ja AIP 21 20. Noorsootöö 21 21.Arengukava (sotsiaalne infrastruktuur) täitmise toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad 21 _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 3 III Elukeskkond ja tehniline infrastruktuur 23 22. Maakasutus 23 23. Keskkonnahoid ja jäätmemajandus 24 24. Looduskeskkond (kaitsealad, puhke- ja haljasalad) 24 25. Teed, liikluskorraldus, ühistransport 24 26. Vesi ja kanalisatsioon, puhastusseadmed 25 27. Energeetika (soojusenergeetika, elektri- ja gaasitrassid) 26 28. Munitsipaalvara (kinnis- ja vallasvara) 26 29. Planeerimine, arendus- ja ehitustegevus 26 30. Telekommunikatsioon (IT, telefon, SAT) 27 31. Heakord ja haljastus 27 32. Turism 27 33. Elamumajandus 27 34. Arengukava (elukeskkond ja tehniline infrastruktuur) täitmise toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad 27 IV Tegevuskava 2008-2028 31 _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 4 PÄRSTI VALLA ARENGUKAVA 2003-2007 KOKKUVÕTE I Olulisemad teetähised Pärsti valla arengus alates eelmise arengukava vastuvõtmisest (2003- 2007) Positiivsed arengud 1. Valla arengu mõtestamine ja tuleviku süstemaatiline kavandamine 1 Arengukavade koostamine (ÜVK, haridus, noorsootöö jt) 2 Üldplaneering 2. Investeeringud infrastruktuuri 1 Investeeringute keskendumine Puiatult Heimtalile 2 Ramsi Vaba Aja Keskuse ehitamine 3 Heimtali spordihoone 4 Teede tolmuvabaks muutmine 5 Tänavavalgustuse ehitamine 6 Ehitustegevuse aktiviseerumine 7 Päri spordihoone rekonstrueerimine 8 Pärsti mõisa koolimaja katuse remont 9 ÜVK I osa väljaehitamine 10 Ramsi bussipaviljon 11 Ramsi soojatrasside vahetus 12 Vallamaja pansionaadi fassaadi remont 13 Rohelised prügikastid 3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni arendamine 1 Vee-ettevõtete liitmine üheks 2 Ametnike sisekoolitused 3 Organisatsioonide liikmelisus (EMOL, Roheline Jõemaa, Mõisakoolide Ühendus jt) 4. Mobiilside ja internet teenuste kättesaadavaks muutumine 5. Inimkapitali väärtustamine 1 Uued tegijad peale valimisi (volikogu, vallavalitsus, haridusasutuste juhid, uued ametikohad vallavalitsuses) 2 Noorsootöö paranemine 3 Savikoti noortetoa rajamine 4 Üliõpilasstipendiumite väljaandmine _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 5 Negatiivsed arengud 1 Vangla keskhaigla jäi ehitamata 2 Puiatu Rahvamaja müümine MTÜle 3 Pärsti Raamatukogu rekonstrueerimise venimine 4 ÜVK /ISPA projekti mahajäämus kavandatust 5 Raudna kooli rekonstrueerimise takerdumine Aeg-ajalt mittedemokraatlik otsustamine avalike asjade üle II. Missioon Luua väärtuslik elukeskkond Pärsti vallas läbi asjatundliku arendustegevuse III. Pärsti valla SWOT-analüüs (numbrid tähendavad prioriteetsust) TUGEVUSED 1. Miljööväärtuslik ja atraktiivne looduskeskkond 2. Eluvaldkondade tasakaalustatud areng 3. Stabiilne ja mõtestatud juhtimine 4. Asukoht Viljandi linna naabruses 5. Hea teedevõrk 6. Arenev ettevõtlus - Elamuehituseks maa - Traditsioonid (kultuuri- ja spordisündmused) - Sotsiaalne infrastruktuuri olemasolu - Suhteliselt suur elanike ja maksumaksjate arv - Mõisakoolid - Lennuväli - Nimekas persoon - Anu Raud NÕRKUSED 1. Tehnilise infrastruktuuri mahajäämus vajadustest 2. Valla keskasula puudumine 3. Oskamatus kaasata inimesi 4. Koolides vähe lapsi 5. Teede halb olukord - Kergliiklusteede puudumine - Heimtali mõisakompleksi terviklahenduse puudumine - Halb valla sisekliima - Elanike passiivsus - Noortel vähe kohti vaba aja sisukaks veetmiseks - Tõese ülevaate puudumine valla elanike arvust _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 6 VÕIMALUSED 1. Naaberomavalitsused pakuvad avalikke teenuseid 2. Euroopa Liidu struktuurifondide toetused 3. Maakonna koolivõrk 4. Andmeside areng 5. Naaberomavalitsuste huvi liituda 6. Ajaloolise pärandi muutumine väärtuseks OHUD 1. Majanduslangus 2. Riigi vähene tähelepanu kohalike omavalitsuste arengule 3. Ühistranspordi halb korraldus 4. Naaberomavalitsused pakuvad rohkem võimalusi toimetamiseks 5. Halvad suhted naaberriigi Venemaaga 6. Omavalitsuste nõrk koostöö 7. Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine 8. Riigiametnike ülipüüdlikkus 9. Naaberomavalitsuste soov Pärsti vallaga liituda 10. Tööjõu nõudlus, tööjõu ärameelitamine Strateegilised järeldused SWOT-analüüsist (mida vaja teha olukorra parandamiseks; prioritiseerimata- teha tegevuskavas) - Viljandi asukoha naabruse kasutamine vallaelanike isikuteenuste paremaks pakkumiseks, sh haridusteenused; - Koostöövaldkondade määratlemine naaberomavalitsustega ja strateegilise partnerluse arendamine; - Ajaloopärandi ja atraktiivse looduse kasutamine turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks; - Euroopa Liidu projektide koostamine struktuurifondidest valda lisaraha saamiseks; - E-teenuste arendamine; - Elamuarenduseks ja ettevõtluseks tegevusvõimaluste pakkumine; - Tehnilise infrastruktuuri edasiarendamine kogu valla territooriumil; - Valla finantsriskide maandamine, valmisolek majanduse jahtumise tingimusteks; - Inimeste suurem kaasamine valla arendamise otsustusprotsessi; - Infrastruktuuri koormuse kindlustamine (näit. koolikohtade täituvus) ja vallaasutuste ülalpidamise püsikulude optimeerimine; - vallateede sõidetavuse parendamine (tolmuvabaks viimine, sõidumugavuse ja turvalisuse tagamine); - lobitöö riigiasutustes; - koostöö omavalitsustega ja partnerluse suurendamine äri- ja mittetulundussektoriga; - noorte kooskäimiskohtade/külakeskuste arendamine; - väärtturismiobjektide väljaehitamine (Heimtali, Pärsti); - ühistranspordi parem korraldamine, sh vallasisene liiklus; - elanike elukoha registreerimise stimuleerimine, maksumaksjate arvu suurendamine vallas; - kergliiklusteede ehitamine; - lennuvälja arendamine; - traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimine, valla mainetoodete kujundamine; - valla sisekliima parendamine ja kohaliku identiteedi suurendamine – tolerantsus, ühistegevust _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 7 toetavate tegevuste läbiviimine- talgud, mõttekojad, tublimate tunnustamine, ühine eesmärgistatus tegevustes, otsustes järjekindlus, elanikele osalemisvõimalused, külaliikumine. IV. Visioon Pärsti 2028 Pärsti vald on kasvava elanikkonnaga looduslähedast kvaliteetset elukeskkonda pakkuv tegus kohalik omavalitsus Viljandi naabruses. Vallas on kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused ning võimalused kiireks lennuühenduseks ja tegutsemiseks virtuaalkeskkonnas. Vald on üle- eestiliselt tunnustatud väärtturismi sihtkoht, kus pakutakse ka looduslähedast ja tervist väärtustavat vaba aja veetmist. Ettevõtlikkuse suurendamine, pärandkultuuri arendamine ja vallaelanike kaasatus kohaliku arengu otsustusprotsessi on lähtekohad turvalisele ja jätkusuutlikule tulevikule. Pärsti vald on tunnustatud pansionaaditeenuste pakkuja Eestis. Visiooni saavutamiseks on püstitatud järgmised strateegilised valdkonnad: - Elukeskkonna atraktiivsus; - Elanike arvu juurdekasv, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; - Teadmistepõhine areng ja tasakaalustatud ruum; - Hästi toimiv koostöövõrgustik Teadmistepõhine areng sisaldab ka hästi makstud töökohtade loomist. Valla üldplaneeringust maakasutuse kontseptsiooni läbitöötamine valla tuleviku kavandamise tarvis. Jälgida: - elanike registreerimine ja pendelränne; - tulutoojate suhe ülalpeetavatesse; - Eelarves tulumaksu osatähtsuse tulemusena finantsriskide maandamine; - Vähenev laste arv- esmateenuste tagamine ja vallaasutuste majandamine; - Looduskasutuse tulevik V. Valikud Pärsti valla arengus, mis eeldavad arenguliste sammude läbitöötamist, sh andmeanalüüsi (järgnev ei ole prioritiseeritud, vaid seda tehakse analüütilise töö käigus) - Koolivõrk ja selle seosed naaberomavalitsustega. Lasteasutuste majandamine. Mida, kus ja millises mahus, kvaliteedis ja hinnas? - Looduskasutuse areng. Elamualad versus põllumaa. Tööstusalade arendamine. Loodusväärtuste säilitamine ja harmoonia tehiskeskkonnaga, miljööväärtuslikud alad. - Teenuste osutamise keskuskohad (multifunktsionaalsed teenuste pesad). Asustuse ruumistruktuur. - Turismi- ja puhkemajanduse
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Arengus
    VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI MAA V ALITSUS VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI 2008 1 VILJANDIMAA ARENGUS SISUKORD SAATEKS 3 1. VILJANDIMAA 10 AASTAT HILJEM 4 2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMISEST VILJANDI MAAKONNAs 13 2.1. Asustus ja haldusjaotus. Rahvastik 13 2.2. Keskkond 16 2.3. Majandus. Tehnilised infrastruktuurid 20 2.4. Sotsiaalelu 31 2.4.1. Kultuur 31 2.4.2. Rahvastiku tervis 33 2.4.3. Sotsiaalhoolekanne 38 2.4.4. Sport 40 2.4.5. Turvalisus 42 2.4.6. Haridus 45 LISA 1. VILJANDIMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2005-2010 MÕÕDIKUD 51 LISA 2. TABELID 54 Koostanud Mihkel Servinski, Anne Karjus, Krista Valdvee Toimetanud Krista Valdvee Kujundanud ja küljendanud Merle Karu Trükkinud OÜ Sõnasepp ISSN 1736-7940 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale 2 VILJANDIMAA ARENGUS SAATEKS Inimesi võib lahterdada väga erinevaid teemasid ja tunnuseid pidi. Suhtumise järgi mitmesugustesse visioonidokumentidesse, strateegiatesse ja arengukavadesse võib nad jagada kolme rühma: ühed on pooldajad, teised vastased ja kolmandad need, kellel on ükskõik. Kas visioonidesse positiivselt suhtujaid on rohkem kui negatiivselt, on raske öelda. Võib-olla on kõige rohkem hoopis ükskõikseid, aga see pole käesoleva kogumiku koostajale oluline küsimus. Olen kindel, et visioonidega tuleb tegelda, et strateegiaid ja arengukavasid tuleb koostada. Samuti olen veendunud, et arengukavasid ei ole vaja koostada lauasahtlisse panemiseks, vaid et koostatud arengukavasid on vaja igapäevaelus rakendada, nende elluviimise kulgu jälgida ning jälgimise tulemuste põhjal ka vajadusel korrigeerida. Kindel on seegi, et nii strateegiadokumendid kui ka strateegiate elluviimise tulemused peavad olema avalikud. Käesolev kogumik koosneb kahest osast. Esimene neist käsitleb 19. aprillil 2007 Ugala teatrimajas toimunud visioonikonverentsi „Viljandimaa 10 aastat hiljem”, mille korraldasid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa Arenduskeskus.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Tee Nr Tööobjekt Asukoht Töö Kirjeldus Maksumus Kokku (Tuh
    Lisa Viljandi Vallavolikogu 31.10.2018 otsusele nr 1-3/125 Viljandi valla teehoiukava aastateks 2019-2022 Maksumus Tee nr Tööobjekt Asukoht Töö kirjeldus kokku (tuh 2019 2020 2021 2022 EUR) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald Kõik kokku 3 884 302 986 82 978 0 828 0 828 1. Teede remont ja investeeringud 2 712 302 663 82 655 0 505 0 505 1.1. Remont 960 0 240 0 240 0 240 0 240 8920012 Surva-Talina-Mursi tee Surva küla Kruuskatte uuendamine 12 12 8920015 Ressare tee Ridaküla Kruuskatte uuendamine 14 14 8920023 Jaaguri tee Vasara küla Kruuskatte uuendamine 9 9 6290021 Lennujaama tee Päri küla Kruuskatte uuendamine 26 26 6290132 Roosipõka tee Pinska küla Kruuskatte uuendamine 12 12 6290014 Hennokse tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 11 11 6290017 Kutsari Matapera küla Kruuskatte uuendamine 5 5 6290042 Seakiriku tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 5 5 6290003 Saadu tee Vanamõisa küla Kruuskatte uuendamine 5 5 8920005 Jakobi tee Mäeltküla Kruuskatte uuendamine 21 21 5700249 Pulleritsu-Leopoldi tee Tömbi küla Kruuskatte uuendamine 8 8 5700001 Loodi-Kõlu tee Hendrikumõisa küla Kruuskatte uuendamine 3 3 7150012 Parduse tee Auksi küla Kruuskatte uuendamine 5 5 7150021 Rootsi-Küti tee Välgita küla Kruuskatte uuendamine 7 7 3280006 Oiu - Joona tee Oiu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280003 Suigu-Pissi tee Kaavere küla Kruuskatte uuendamine 4 4 X 3280012 Vanakooli-Reinu tee Odiste küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280004 Kopli-Sepasaare tee Leie küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280005 Ulge-Laane tee Oiu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280008 Kõjasaare-Soosaare tee Järtsaare küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280011 Kaasiku-Ülessaare tee Odiste küla Kruuskatte uuendamine 8 8 3280009 Mardi-Pobuli tee Vissuvere küla Kruuskatte uuendamine 10 10 3280010 Tangu-Kaubi tee Oorgu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 7970302 Nuki tee Jakobimõisa küla Kruuskatte uuendamine 75 75 *** Vallateed Kruuskatte uuendamine 720 0 240 240 240 1.2.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]