DOCSLIB.ORG

Ja Keskkonnainstituut Kerli Lina LOODUSTURISMI PAKKUJATE UURING JA TEENUSTE SÜSTEMATISEERIMIN

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ja Keskkonnainstituut Kerli Lina LOODUSTURISMI PAKKUJATE UURING JA TEENUSTE SÜSTEMATISEERIMIN EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kerli Lina LOODUSTURISMI PAKKUJATE UURING JA TEENUSTE SÜSTEMATISEERIMINE LÕUNA-EESTI NÄITEL A Study of Providers of Nature Tourism and Systematisation of the Services on the Example of Southern Estonia Magistritöö Looduturismi õppekava Juhendaja: Lea Sudakova Kaasjuhendaja: Ly Siilak Tartu 2016 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kerli Lina Õppekava: Loodusturism Pealkiri: Loodusturismi pakkujate uuring ja teenuste süstematiseerimine Lõuna-Eesti näitel Lehekülgi: 91 Jooniseid: 33 Tabeleid: 9 Lisasid: 3 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond (ja mag. töö puhul valdkonna kood): S196 Sotsiaalökonoomika Juhendaja(d): Lea Sudakova, Ly Siilak Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu, 2016 Loodusturismil puudub ühtne definitsioon, mis oleks laialdaselt erialakirjanduses kasutusele võetud. Peamine põhjus on see, et loodusturismi on keeruline eristada näiteks vabas õhus veedetavast puhkusest. Eestis puudub ülevaade ettevõtjatest, kelle põhitegevusala oleks loodusturism. Sellest lähtuvalt on käesoleva magistritöö eesmärgiks anda ülevaade Lõuna-Eesti loodusturismi pakkujatest ning süstematiseerida loodusturismi tooted ja teenused. Läbiviidud uuringu põhjal tulid välja peamised loodusturismi pakkujate kitsaskohad. Peamiselt on Lõuna-Eestis tegeletakse FIE-dena oma põhitöö kõrvalt. Kitsaskohas on veel see, et loodusturismi pakkuvad ettevõtjad nimetavad ennast, maamajutusettevõtjaks või puhkemajaks, kes pakuvad lisateenustena loodusturismi. Lõpetuseks tõi töö autor välja reisieesmärgist lähtuvalt loodusturismi süstematiseerimise Lõuna-Eesti näitel. Antud süsteem annab ülevaate kõikidest Lõuna-Eestis pakutavatest loodusturismi teenustest. Loodusuturismi on veel võimalik süstematiseerida loodusressursi kasutuse järgi, reisimotivatsiooni järgi, reisieemärgi järgi, objekti- ja sihtgrupipõhiselt ja kultuuri teenuste järgi. Loodusturismi turu laiendamiseks tuleks ettevõtjatel pakkuda oma tooteid ja teenuseid kompleksse paketina, mitte üksiktegevustena. Turism ise on ilmastikust ja aastaajast sõltuv ning loodusturism on hea võimalus hooajalisuse vähendamiseks. Loodusturimi tooted ja teenused annavad ettevõtjatele võimaluse pakkuda oma teenuseid külastajatele aastaringselt. Meetmeks on toetada maapiirkondades väikeettevõttluse arendamist ning luua uusi töökohti, see annab perspektiivi inimestel maale elama jääda. Märksõnad: loodusturism, looduspõhine turism, süstematiseerimine 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kerli Lina Speciality: Nature Based Tourism Title: A Study of Providers of Nature Tourism and Systematisation of the Services on the Example of Southern Estonia Pages: 91 Figures: 33 Tables: 9 Appendixes: 3 Department: Institute of Agricultural and Environmental Sciences Field of research (and for Master’s Thesis add research field code): S196 Social economics Supervisors: Lea Sudakova, Ly Siilak Place and date: Tartu, 2016 Nature tourism has no uniform definition, which would be widely used in professional literature. The main reason for this is that it is difficult to differentiate nature tourism from a holiday spent in open air, for example. In Estonia, however, there is no overview of the businesses whose principle area of activity is nature tourism. Proceeding from this, this Master’s thesis aims to provide an overview of the providers of nature tourism in Southern Estonia and to systematise nature tourism products and services. Based on the study there came out the main provider shortcomings. The businesses providing nature tourism mainly refer to themselves as rural accommodation establishments or holiday homes, which are offering nature tourism as an additional service Finally, the author highlighted systematisation of nature tourism based on the purpose of the trip in the example of Southern Estonia. This system provides an overview of all nature tourism services offered in Southern Estonia. Nature tourism can also be systematised based on the use of the natural resource, motivation for travelling, purpose of the trip, based on objects or target groups or based on cultural services. To expand the market of nature tourism, the businesses should offer their products and services as a complete package, not as single activities. Tourism itself is very seasonal and nature tourism presents a good opportunity for decreasing the seasonality of tourism. Nature tourism products and services give the businesses a good opportunity to offer their services to the visitors year-round. It is important for rural areas that people move to live there and new jobs are created. It is important here to support development of small businesses and creation of new jobs in rural areas. Keywords: nature tourism, nature-based tourism, systematizing 3 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5 1 TEOREETILINE KÄSITLUS ................................................................................................. 7 1.1 Loodusturismi olemus ja liigid ......................................................................................... 7 1.2 Loodusturismi süstematiseerimise alused ...................................................................... 14 1.2.1 Loodusturismi koht ökosüsteemi teenuste klassifikatsioonis ................................. 19 2 METOODIKA ....................................................................................................................... 23 2.1 Tulemused ...................................................................................................................... 26 2.1.1 Loodusturismi pakkuvate ettevõtjate uuring ........................................................... 26 2.1.2 Maamajutust pakkuvate ettevõtjate uuring ............................................................. 43 3 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD................................................................................... 54 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................. 62 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 64 Resümee ........................................................................................................................................ 68 Lisa 1. Lõuna-Eesti loodusturismi ettevõtted ............................................................................... 71 Lisa 2. Loodusturismi pakkuvate ettevõtjate küsimustik .............................................................. 79 Lisa 3. Maamajutusettevõtete küsimustik ..................................................................................... 86 4 SISSEJUHATUS Käesoleva lõputöö teemaks on “Loodusturismi teenuste pakkujate uuring ja teenuste süstematiseerimine Lõuna-Eesti näitel”. Loodusturismi osakaal on aina kasvavas tendentsis ning Eesti oma unikaalse looduse poolest on alati olnud turistide seas populaarne. Üha enam on hakatud hindama keskkonnateadlikkust samuti on laienenud soov pöörduda tagasi loodusesse. Samuti puudub Eestis ülevaade ettevõtetest, kelle põhitegevusalaks oleks loodusturism. Eesti turul on väga palju majutusettevõtjaid, kes pakuvad sarnaseid loodusturismi teenuseid kõrvaltegevustena, kasutades loodusturismi ettevõtjatelt allhanke teenust. Loodusturismile orienteeritud ettevõtjaid oli Consumetricu poolt 2008. aastal läbiviidud uuringu järgi 550. Magistritöö teemast lähtuvalt soovib töö autor anda ülevaate Lõuna-Eesti loodusturismi pakkuvatest ettevõtetest. Lõuna-Eesti piirkond koosneb kuuest maakonnast: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Võru ja Viljandi maakonnast. Piirkonnas peetakse turismi arendamist üheks olulisemaks ettevõtlusvaldkonnaks. Kuna Eestis on nii elanikud kui ka turism üldiselt koondunud suurlinnade ümber siis maaturismis kaasa arvatud loodusturismis nähakse kui „päästjat“. Maaturism annab maapiirkondadele võimaluse eelkõige parandada üldist elukeskkonda, luues võimalusi väikeettevõtluseks ja seeläbi süvendada piirkonna identiteeti. Turism piirkonnas loob uusi töökohti ning annab inimestele perspektiivi maale elama jääda. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade Lõuna-Eesti loodusturismi pakkujatest ning süstematiseerida loodusturismi tooted ja teenused. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati loodusressurssidel baseeruvate teenuste pakkumine Lõuna-Eesti 6 maakonna maamajutusettevõtjate ja loodusturismile orienteeritud ettevõtjate seas. Uuringu tulemuste põhjal loodi süsteemne ülevaade loodusturismi teenustest ning tehti arendusettepanekud MTÜ Eesti Maaturismile ning kõikidele loodusturismi pakkujatele, et kaasa aidata jätkusuutlikule loodusturismi arengule. Eesmärgi täitmiseks on töö autor püstitanud järgmised ülesanded: 5 1. anda ülevaade loodusturismist ning selle liikidest, samuti anda ülevaade loodusturismiga seotud toodete ja teenuste teoreetilisest käsitlusest; 2. viia läbi uuring Lõuna-Eesti maamajutusettevõtjate seas; 3. viia läbi uuring Lõuna-Eesti loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtjate seas; 4. koostada uuringu põhjal tulemusanalüüs, et saada ühtne ülevaade ettevõtjatest, kes pakub, milliseid loodusturismi toodeid ja teenuseid ning kui suures mahus; 5. arendada edasi loodusturismi toodete ja teenuste
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Viljandi – Karksi-Nuia Km 58885 – 64715 Loodi – Sultsi Lõigu Rekonstrueerimise Põhiprojekti KE
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected] TÖÖ NR 2016-135 Asukoht (L-Est’97) X 6458759 Y 593191 Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Objekti aadress: VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD LOODI JA SULTSI KÜLA Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: GERLI KULL Kontrollija: ENE KÕND 2016-2017 TARTU Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Emajõe 1a 51008 Tartu Tel 747 5333 [email protected] Kontaktisik: Vello Sova – juhatuse liige Tel 504 3994 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2016-135 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald 2 / 35 Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Koolidesse Asus Õppima 64 Last! 123 15 105 10 63 6 62 10
    PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VII RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRA TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAIS TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI P AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE DI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄR STI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI
    [Show full text]
  • Maanteeameti Sildade Ülevaatused 2016.Aastal
    Maanteeameti sildade ülevaatused 2016.aastal iJuhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA 2017 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2 Sildade ülevaatused ............................................................................................................. 5 2.1 Seisunditasemete üldine kirjeldus ............................................................................... 5 Seisund 1 ............................................................................................................................. 5 Seisund 2 ............................................................................................................................. 5 Seisund 3 ............................................................................................................................. 5 Seisund 4 ............................................................................................................................. 6 Elementide nummerdamine ................................................................................................ 6 3 Sillavõrgu jagunemine erinevate näitajate alusel ................................................................ 7 3.1 Silla tüüp ...................................................................................................................... 7 3.2 Silla kogupikkus .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Loodi Looduspargi Ja Viljandi Maastikukaitseala Kaitse-Eeskirjade Ja Välispiiri Kirjelduste Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 49, 799 Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine Vastu võetud 17.06.1997 nr 121 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitsealavalitsejaks Viljandi maavanem. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu13. märtsi 1959. a. korralduse nr. 331-k (ENSV Teataja 1959,29, 160) lisa nr. 1 punktid 31 ja 32 ning Eesti NSV MinistriteNõukogu 5. juuni 1959. a. määruse nr. 218 «Abinõudestparkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis» (ENSV Teataja 1959,36, 182) lisa punkt 5. Peaminister Mart SIIMANN Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Loodi looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustatiViljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a. määruseganr. 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondlikutähtsusega looduspargina. 2. Looduspargi maa-ala on määratletudVabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiiri
    [Show full text]
  • Viljandi Castle of Teutonic Order, L
    DOS AND DON’TS FOR VISITORS ● You can move about on private land from sunrise to sunset unless you do damage to the landowner. In case the private land is fenced or marked, you will need the landowner’s permission for passing. ● Drive your motor vehicle and cycle your bike only on the provided roads and park it only in the car park. ● Put up your tent and make a fire only in the prepared and marked places. ● At the time of fire risk it is forbidden to make an open fire, even on special grounds. ● You can pick berries, mushrooms and other forest goods in the pro- tected area. ● The use of watercraft is allowed. The use of motorised watercraft is allowed in accordance with the procedures established by the county Photo: Viljandi Castle of Teutonic Order, L. Michelson governor. ● Keep your dog on the leash while moving about in the nature. (Jynx torquilla) have their habitats. The Castle Park is also ● Try to act without leaving traces in the nature. a favoured habitat for bats – nine species of bats have been identified here, the most common of whom are the When you see damage done to the nature or visiting objects, inform the northern bat (Eptesicus nilssoni) and the brown long-eared Environmental Inspectorate by phone 1313. bat (Plecotus auritus). VILJANDI CASTLE PARK AND CASTLE OF TEUTONIC ORDER The protection area encompasses the ruins of the Castle Viljandi of the Teutonic Order and the adjacent Castle Park, which Landscape are the best-known tourist attractions of Viljandi. The ruins Protection cover eight hectares of the 18.5-hectare-large park.
    [Show full text]
  • VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2008-2028 Ja TEGEVUSKAVA Aastateks 2008-2012
    VALLA ARENGUKAVA aastateks 2008-2028 ja TEGEVUSKAVA aastateks 2008-2012 KOOSTAMISEL ON OSALENUD: VALLA ELANIKUD ETTEVÕTJAD VALLAVOLIKOGU ARENGUKOMISJON VALLAVALITSUS VALLA AMETNIKUD HALLATAVATE ASUTUSTE TÖÖTAJAD 2008 JÄMEJALA 2 Sisukord 2 Valla arengukava 2003-2007 kokkuvõte 4 I Olulisemad teetähised Pärsti valla arengus alates eelmise arengukava vastuvõtmisest 4 II Missioon 5 III Pärsti valla SWOT-analüüs 5 IV Visioon Pärsti 2028 7 V Valikud Pärsti valla arengus, mis eeldavad arenguliste sammude läbitöötamist 7 VI Eelarvestamine 8 I Kohalik omavalitsus ja valla ametiasutus 12 1. Omavalitsuslik staatus. Arengukavad 12 2. Valla ametiasutus 12 3. Rahvastik 13 4. Turvalisus ja korrakaitse 14 5. Koostöö ja sõprussidemed 14 6. Finantsmajandustegevus 14 7. Info ja meediakanalid 15 8. Ettevõtlus 15 9. Valla osalemine juriidilistes isikutes 15 10. Valla territooriumil asuvad riigi poolt hallatavad asutused 16 11. Arengukava (kohalik omavalitsus ja valla ametiasutus) täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad 16 II Sotsiaalne infrastruktuur 18 12. Kultuur 18 13. Kolmas sektor 18 14. Elanike toimetulek ja sotsiaalhoolekanne 19 15. Haridus (koolieel-, üld-, kutse- ja täiskasvanu haridus) 19 16. Sport 19 17. Tervishoid 20 18. Huvitegevus ja vabaaeg 20 19. Raamatukogu ja AIP 21 20. Noorsootöö 21 21.Arengukava (sotsiaalne infrastruktuur) täitmise toetavad tegevused, vastutajad, partnerid ja toetajad 21 _____________________________________________________________________________________________ Valla arengukava 2008-2028 3 III Elukeskkond ja tehniline infrastruktuur 23 22. Maakasutus 23 23. Keskkonnahoid ja jäätmemajandus 24 24. Looduskeskkond (kaitsealad, puhke- ja haljasalad) 24 25. Teed, liikluskorraldus, ühistransport 24 26. Vesi ja kanalisatsioon, puhastusseadmed 25 27. Energeetika (soojusenergeetika, elektri- ja gaasitrassid) 26 28. Munitsipaalvara (kinnis- ja vallasvara) 26 29. Planeerimine, arendus- ja ehitustegevus 26 30. Telekommunikatsioon (IT, telefon, SAT) 27 31.
    [Show full text]