SAAREPEEDI VALLAVALITSUS
SAAREPEEDI VALLA
ÜLDPLANEERING
KÖIDE I
OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS
SAAREPEEDI 2008
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
SISSEJUHATUS 5
ÜLDPLANEERINGU ALUSED 6
1. ÕIGUSLIK TAUST 6
2. RAHVUSVAHELISED, ÜLERIIGILISED JA MAAKONNAPLANEERINGUD, KEHTIVAD JA ALGATATUD DETAILPLANEERINGUD 7
2.1. Rahvusvahelised ja üleriigilised planeeringud 7
2.2. Maakonnaplaneeringud 9
3. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED LÄHTUVALT SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETEST 10
3.1. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 10
3.2. Rahvatervise seadus 11
3.3. Säästva arengu seadus 11
3.4. Hädaolukorraks valmisoleku seadus 11
4. SAAREPEEDI VALLA ARENGUKAVA AASTANI 2013 11
ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST 12
5. ASEND, KUJUNEMISLUGU, SÜMBOOLIKA, JUHTIMINE, EELARVE 12
5.1. Asend 12
5.2. Kujunemislugu 12
5.3. Juhtimine 13
5.4. Eelarve 14 5.4.1. Tulud 14 5.4.2. Kulud 20
6. VALLA PÕHISTRUKTUUR 27
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 2
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
6.1. Elanikkond 27
6.2. Külaliikumine 30
7. TÖÖHÕIVE JA MAJANDUS 32
7.1. Tööstus ja tootmine 32 7.1.1. Ettevõtlus 32 7.1.2. Põllumajandus ja maaelu 33 7.1.3. Kaubandus ja teenindus 34 7.1.4. Metsamajandus 36 7.1.5. Turism ja puhkemajandus 37 7.1.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 39
8. HARIDUS 44
8.1. Eelkooliealiste laste lasteasutus 44
8.2 Üldharidus 46
9. KULTUUR, SPORT JA RELIGIOON 50
9.1. Kultuur 50
9.2. Raamatukogu 51 9.2.1. Saarepeedi 51 9.2.2. Karula 53 9.2.3. Saarepeedi Kool 54
9.3. Sport 55
10. MUINSUSKAITSE 55
10.1. Arhitektuurimälestised: 56
10.2. Arheoloogiamälestised 56
11. LOODUSKESKKOND 57
11.1. Vetevõrk 57
11.2. Metsandus 59
11.3. Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad 59 11.3.1. Kaitstavad looduse üksikobjektid Saarepeedi vallas 59 11.3.2. Maastikukaitsealad Saarepeedi vallas 59
12. EHITATUD KESKKOND JA ÜLDINE MAAKASUTUS 59
12.1. Olemasolev maakasutus 59
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 3
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
12.2 Elamuehitus 62
13.TEED, SILLAD JA ÜHISTRANSPORT 63
13.1. Teed, sillad, ühistransport 63 13.1.1. Teed 63 13.1.2. Ühistransport 64
14.TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 65
14.1. Elekter 65
14.2. Soojavarustus 65
14.3. Veevarustus 65 14.3.1. Ühisveevõrk (puurkaevud, pumplad, veetrassid) 65
14.4. Kanalisatsioon 69 14.4.1. Ühiskanalisatsioon (pumplad, settekaevud, trassid) 69 14.4.2. Puhastusseadmed 70
14.5. Side 70
15. JÄÄTMEKÄITLUS 71
16. HEAKORD JA HALJASTUS 72
17. ERITOTSTARBELINE TEENISTUS 73
17.1. Politsei 73
17.2. Päästeteenistus 73
18. KALMISTUD 75
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 4
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
SISSEJUHATUS
Käesolev dokument on Saarepeedi valla üldplaneeringu I köide – olemasoleva olukorra analüüs , mis sisaldab Saarepeedi valla hetkeolukorda käsitlevaid andmeid ja visiooni tulevikku ning annab aluse Saarepeedi valla arengukava ja üldplaneeringu väljatöötamiseks.
Üldplaneering ehk funktsionaalne tsoneerimine kehtestab reeglid maa-alade kasutamiseks. Üldplaneeringu kaart määrab maakasutuse otstarbed mingitel aladel ja maa-aladele valdava planeeritud otstarbe, mis on aluseks krundi edaspidise kasutamise sihtotstarbe määramisel.
Üldplaneeringu lähteandmed on kokku kogutud Saarepeedi Vallavalitsuse poolt moodustatud kolme erineva töögrupi ja juhtrühma töö tulemusel ja erinevate materjalide läbitöötamisel. Saarepeedi valla hetkesituatsioon on seostatud kõrgemate arengudokumentide ja planeeringutega.
Järgnevalt on valla üldplaneeringu koostamise protsessis võimalik edasi minna visioonide ja strateegiliste suundade väljatöötamisega ning edasiste etappidega.
Saarepeedi Vallavalitsus
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 5
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
ÜLDPLANEERINGU ALUSED
1. Õiguslik taust
Planeerimisseadus (RT I 2005, 15, 87) Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgid järgmised: valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras; põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; puhke- ja virgestusalade määramine; ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258) sätestatud korras; vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus; üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid; üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab keskkonnaminister;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 6
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus; kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid; üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks; üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi;
2. Rahvusvahelised, üleriigilised ja maakonnaplaneeringud, kehtivad ja algatatud detailplaneeringud
2.1. Rahvusvahelised ja üleriigilised planeeringud
VASAB - Visions and Strategies Around the Baltic 2010 Visioonid ja Strateegiad Läänemere regioonis
Läänemeremaade planeeringualane koostöö algas 1992 aastal. Koostöös osalevad: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksa, Poola, Valgevene, Venemaa (Peterburi linn, Kaliningradi ja Leningradi oblastid), Leedu, Läti ja Eesti. Eesmärgiks on Läänemere piirkonna identiteedi tugevdamine ning ruumiliste struktuuride väljatöötamine, konkureerimaks globaalses majanduses teiste regioonidega.
VASABi visioonis kirjeldatakse ruumilisi struktuure läbi kolme põhielemendi: linnade ja linnaliste asulate süsteem (pärlid/ pearls) linnu ja asulaid omavahel ühendavad infrastruktuuri võrgustikud (nöörid/ strings ) ning teatud maakasutusega alad (lapid/ patches ).
Eesti osalusega VASAB-koostöö projektid on: Urban System and Urban Networking in the Baltic Sea Region (Linnade süsteem ja asustuse võrgustumine Läänemere regioonis); Development of Maritime Transportation System in the Baltic Sea region from a spatial development perspective (Läänemeremaade meretranspordi ruumiline areng), lühinimega MATROS; The Baltic Palette, mis tegeleb Läänemere suurlinnade koostöö arendamisega. Eesti-poolsed partnerid on Tallinna linn ja Harju Maavalitsus;
VASABis käsitletavateks peamisteks teemadeks on: keskkonnasõbralik, mobiilsust tagav ühtne transpordisüsteem Läänemereregioonis;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 7
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
mobiilne võrgustik, mis tagab efektiivsed integreerumistingimused regiooni siseselt ja maailma tasandil; aina enam taastuvatel energiaallikatel põhinev energia tootmine.
Saarepeedi valla seisukohalt on kõige olulisem nn lappide ( patches ) arendamine - maapiirkonnad, mida iseloomustavad looduslik atraktiivsus, võimalus pakkuda meeldivat elukeskkonda, põllumajanduslik viljakus. Olulisel kohal on nimetatud alade säilitamise vajadus.
Üleriigiline planeering Eesti 2010
Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering Eesti 2010.
Eesti 2010 on üleriigiline planeering, mille Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas Eesti Tulevikuuuringute Instituut. Vastavalt planeerimisseadusele on üleriigiline planeering riigi territoriaalse arengu kava. Tema ülesannete hulka kuuluvad: riigi territoriaalse arengu strateegia ja kontseptsioonide kujundamine; kestva ja säästva arengu põhimõtete sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; asustuse suunamine; territoriaal-majanduslike aluste loomine riigi regionaalpoliitika kujundamiseks; üleriigilise tähtsusega teede, raudteede ja tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine.
Nimetatud sihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi - asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik - kaupa.
Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskuste areng on võimalik eelkõige nende struktuuri ja funktsioonide muutmise teel. Tuleb taotleda nende spetsialiseerumist ja omavahelist koostööd. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida.
Riigi asustussüsteemi arengus on olulisel kohal ka üleriigilise innovatsioonisüsteemi väljaarendamine. Uuenemist kindlustavasse innovatsioonisüsteemi hõlmatakse: haridus ja koolitus; teadus- ja tootearendus; ettevõtluse arendamine; välispartnerite kaasamine;
Üleriigiline planeering rõhutab koordineeritud transpordikorralduse olulisust koostööpiirkondade toimimisel.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 8
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Üleriigilise planeeringu sisemaisest vaatepunktist lähtudes on teedevõrgustikku käsitledes esmatähtis kindlustada kiire ja usaldusväärne transport, et terve riik teha aegruumiliselt hästi kättesaadavaks. Lisaks rahvusvaheliste teede väljaehitamisele on esiplaanil kogu territooriumi kättesaadavuse parandamine, märgitakse säästliku arengu ühe komponendina üleriigilise ja kohaliku ühistranspordi eelisarendamise vajadust.
Territoriaalse arengu käsitlemisel üleriigilise planeeringu kontekstis lähtutakse säästvusest ja jätkusuutliku keskkonna välja töötamisest ruumilises plaanis. Olulisel kohal on ökonoomsus. Eesti 2010-s eelistatakse majanduse ja rahvastiku kontsentratsiooni hajutamist maakonnakeskuste tasemele ning hajaasustuse hoidmist, mis omakorda toob aga kaasa kasvava pendelrände ja autoliikluse ning sellest tulenevate keskkonnamõjude suurenemise. Samas kasutatakse paremini olemasolevat elamufondi, tehnilisi infrastruktuure, välditakse üleliigset koondumist pealinna ja soodustatakse kohalike ressursside paremat kasutamist.
Üheks eesmärgiks on ka ühekülgse energeetilise välissõltuvuse vältimine. Praegusest enam hajutatud energiavarustuse ruumstruktuuri peab tekitama energeetika järk- järguline ümberorienteerimine loodusliku gaasi ning taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele, soojuse ja elektri koostootmisele ning Eesti ühinemine Läänemere piirkonna elektrivarustuse- ja gaasiringidega.
Ruumiplaneerimise üheks keskseks teemaks on eluslooduse ja maastike kaitse orgaaniline sulatamine keskkonnakujundusse. Eesti 2010 kasutab loodusalade planeerimise ideelise alusena rohelise võrgustiku (kompensatsioonialade võrgustiku) kontseptsiooni. Võrgustik koosneb suurematest tuumikaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Rohelisse võrgustikku kuuluvad kõnnumaad, sood, metsad, looduslikud rohumaad, järved ja rannikumeri. Võrgustiku tuumikuiks on arvatud kompaktsed, vähemalt 15 km² pindalaga loodusalad: kaitsealad, pärandkultuurmaastikke ja muud loodusväärtuslikud alad .
Võrgustiku sihipärase kujundamisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel; väärtuslike looduskoosluste kaitse ja loomade liikumisteede säilitamine looduslähedase majandamise; väärtuslike looduskoosluste kaitse; looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine.
2.2. Maakonnaplaneeringud
Viljandi maakonnaplaneering
Maakonnaplaneeringu raames on välja töötatud tulevikuvisioon, milles Viljandi maakonda kirjeldatakse järgmiste märksõnadega: kvaliteetne elukeskkond; kestev konkurentsivõime ja eneseteostus; kohapealse, taastuva ressursi säästvale kasutamisel põhinev regioon; traditsioonidele ja kvaliteetsele haridusele tuginev stabiilne ja elujõuline piirkond;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 9
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Maakonnaplaneeringus toodud arengueeldustest kirjeldavad Saarepeedi valla situatsiooni kõige paremini järgmised aspektid: soodne geograafiline asend – Imavere- Viljandi Karksi-Nuia ,Viljandi – Põltsamaa ja Taari -Auksi maanteed läbivad valla territooriumi; kaunis looduskeskkond; põhihariduse kättesaadavus;
Viljandi maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Maakonna teemaplaneeringuga on määratud keskkonnatingimused, mis suunavad nii asutust, kui maakasutust, luues eeldused Viljandimaa säästvale arengule. Viljandi maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eesmärgiks on väärtuslike maastike ja rohevõrgustikku kuuluvate alade säilitamine ja toimimine. Teemaplaneeringu lahendusega arvestatakse Saarepeedi valla üldplaneeringu väljatöötamisel.
3. Üldplaneeringu ülesanded lähtuvalt säästva arengu põhimõtetest
Üldplaneeringu põhimõtted peavad lähtuma järgmistest strateegilistest dokumentidest:
3.1. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti keskkonnastrateegia peaeesmärgiks on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Strateegia põhimõtted on: mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid; eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas ja on tulemusrikkam; mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge; lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse; arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandust ja sotsiaalsfääri reguleerivates õigusaktides; rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest; kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 10
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
3.2. Rahvatervise seadus
Arvestades rahvatervise seadust (RT I 1995, 57, 978) on üldplaneeringu eesmärk inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Üldplaneeringu puhul arvestatavad olulisemad elukeskkonna ja tervisekaitsest tulenevad põhinõuded on järgmised: inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu; elanike poolt tarbitav joogivesi peab olema tervisele ohutu; ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi; õppe- ja töötingimused peavad olema tervisele kahjutud;
3.3. Säästva arengu seadus
Säästva arengu seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused, looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
3.4. Hädaolukorraks valmisoleku seadus
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud nõudeid, mis tulenevad Hädaolukorraks valmisoleku seadusest. Saarepeedi valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Viljandi maakonna riskianalüüsis ja Saarepeedi valla esialgses riskianalüüsis välja toodud ohtudega.
4. Saarepeedi valla arengukava aastani 2013
Saarepeedi valla arengukavas nähakse valda aastal 2013 kui iseseisvat omavalitsusüksust, mida iseloomustab: iseseisev haldussuutlik omavalitsus, mida juhitakse säästva arengu printsiipide järgi elanike soove arvestavalt; arenenud keskkonnasõbraliku loodusturismi ja põllumajandusega piirkond; heas korras olevate kaasaja standarditele vastavate tehniliste infrastruktuuridega; tugeval identiteeditundel põhineva kultuuriliselt aktiivse ning loodussõbralikke eluviise väärtustava elujõulise elanikkonnaga; arenenud, kohalikke vajadusi rahuldavate sotsiaalsete infrastruktuuridega ning muid esmaseid teenuseid pakkuv; atraktiivne elamispiirkond igas vanuses inimestele;
Saarepeedi valla arengukava 2008-2013 jätkab Saarepeedi Vallavolikogu 21.02.2006 määrusega nr.8 kehtestatud Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 11
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille §37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Saarepeedi vallal on käesoleval momendil kavandatud kohustusi septembrini 2011.
Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava aluseks valla eelarve koostamisel ning investeeringute tegemisel ja laenude võtmisel.
Arengukava koostamise aluseks on Saarepeedi Vallavalitsuse, Saarepeedi Vallavolikogu komisjonide ja üldplaneeringu koostamiseks moodustatud töökomisjonide ja juhtkomisjoni poolt esitatud vajadused ning elanikkonnalt küsitluste alusel laekunud ettepanekud sotsiaal-, hariduse-, kultuuri-, spordi-, majanduse, keskkonnakaitse-, tehnilise infrastruktuuri valdkonna arendamiseks. Arengukava koostamisel on kasutatud valla allasutuse arengukava. (Saarepeedi Kool).
ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST
5. Asend, kujunemislugu, sümboolika, juhtimine, eelarve 5.1. Asend
Saarepeedi vald asub Viljandimaa keskel, Viljandist kirdes, Sakala kõrgustiku põhjaosas. Piirneb kokku 4 vallaga: läänest Pärsti vallaga (ühist piiri 12,2 km), loodest ja põhjast Suure-Jaani vallaga (kokku 16,2km), idast Kolga-Jaani vallaga(3,4km),lõunast Viiratsi vallaga(17 km), edelas piirneb Viljandi linnaga (2,7 km). Valla pindala on 98,3 km ². Saarepeedi valla keskuseks on Saarepeedi küla, mis asub 9 km kaugusel Viljandist Viljandi – Taari-Auksi maantee ääres. 01.okt.2007. aasta andmete põhjal on vallas elanikke 1255: neist mehi 614 ja naisi 641.
5.2. Kujunemislugu
Teadlaste arvates on Saarepeedi ümbruskond asustatud XI- XII sajandil. Seda kinnitab ka Naanu linnamägi, mille leiud kõnelevad, et linnus on olnud kasutusel XII- XIII sajandil. Samuti muistne kivikalme Kuudeküla lähistel Kõrevarese talu maadel. ENE andmetel on (nr.7 lk.33) on Saarepeedi kohta esmakordselt mainitud ajalooürikutes 1583.a. OIAWA nime all. Praegune nimi on tulnud valla südames asunud Saare- Peedi talu järgi. Saarepeedi valla eelkäijaks on olnud Uue- Võidu vald, mis tekkis Välgita ja Karula valla ühinemisel möödunud sajandi lõpul.1939.a. vallareformiga liideti Uue-Võidu vald Viljandi vallaga. 1945.a. moodustati Saarepeedi k/n . 1954.a. liideti Saarepeediga ka Tobra-Selja k/n. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991.a. augustis algas uuesti valdade moodustamine. 19.dets 1991.a kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidium Saarepeedi valla omavalitsusliku staatuse Saarepeedi vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla piirid kattuvad endise külanõukogu piiridega.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 12
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
5.3. Juhtimine
Saarepeedi valla volikogu valiti 16.okt.2005.a.Volikogu on valimisõiguslike kodanike poolt valitud kõrgeim võimuorgan vallas. Volikogus on 9 liiget, seda juhatab volikogu esimees ning töö paremaks korraldamiseks on moodustatud 5 alalist komisjoni:
1. sotsiaal-ja hariduskomisjon; 2. eelarve-ja majanduskomisjon; 3. maaeluarengukomisjon; 4. kultuuri- ja spordikomisjon; 5. revisjonikomisjon;
Saarepeedi vallavalitsus on 5 liikmeline ja selle tööd juhatab vallavanem. Saarepeedi vallavõimu ülesandeks on koostöös huvigruppidega valla kõigi valdkondade tasakaalustatud, elanike huvidest lähtuva jätkusuutliku ja eduka arengu tagamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine, mis kindlustab inimeste heaolu kasvu. Valitsemine rajaneb avatuse ja läbipaistvuse põhimõttel. Tähtis on kogukonna ligipääs valla ohjamist ja arengut käsitlevale informatsioonile.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 13
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
5.4. Eelarve
5.4.1. Tulud
Saarepeedi valla 2008.a. eelarve prognoositud tulude mahuks on 17,22 milj krooni. Eelarve koostamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi prognoosidest, tulude tegelikest laekumistest aastate lõikes ja 2007 aasta tulude eelarve tegelikust täitmisest. Riigieelarvest saadavad toetused on eelarvesse lülitatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 51 „2007 aasta riigieelarve seaduses”, kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotuse lisale.
Tunnus 30 Maksud
Maksusid kokku on eelarvesse planeeritud 8 750 000.- krooni.
Tabel 1 Üksikisiku tulumaksu laekumine. aasta jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets kokku % 2001 219029 157898 172355 154621 79471 89757 251236 191650 189732 230472 172744 198581 2107546 2002 279832 183820 223303 237509 71634 149527 272996 207655 217483 250433 240877 279098 2614167 24% 2003 253983 210972 224667 217284 214709 204281 353363 261669 242078 274790 252926 289466 3000188 14% 2004 320055 260643 277771 260397 305561 284284 381755 309239 257693 311713 417199 339372 3725682 24% 2005 370975 333340 331554 339623 364998 357732 447542 339241 362840 399320 413266 406264 4466695 19% 2006 476016 417730 525220 404624 427733 528925 557595 452807 484794 462564 491477 507926 5737411 28% 2007 679318 499283 606582 472988 509876 574108 725123 622789 556652 643487 602020 623000 7115226 24%
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 14
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
2008.a. planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumist on suurendatud võrreldes eelmise eelarveaasta tegeliku laekumisega ca 14%. Planeeritavaks laekumiseks 8 100 000.- krooni. Planeeritav üksikisiku tulumaksu laekumine moodustab kogu tulude eelarvest 47%.
Maamaksu on planeeritud 650 000.- ( 2007 a tasemel). Tegelik laekumine 2007 a oli 675 588.- krooni. Vastavalt Saarepeedi Vallavolikogu määrusele 20.detsember 2007 a nr 46 Maamaksumäära kehtestamine, jäävad maamaksumäärad samale tasemele võrreldes 2007 aasta maksumääradega. Planeeritav maamaksu laekumine moodustab kogu tulude eelarvest 3,80 %.
Tunnus 320 Riigilõivud
Riigilõivude laekumise kohaliku omavalituse eelarvesse moodustavad lõivud vallasekretäri tõestamistoimingutelt, registrikannete eest, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljastamisest saadavad laekumised. Riigilõivude 2007 aasta tegelik laekumine oli 118 009.- krooni. Kuna riigilõivude laekumine sõltub ehitustegevusest, siis esialgne planeering 2008 aasta eelarvesse on 30 000.- krooni Planeeritud riigilõivude laekumine moodustab kogu tulude eelarvest 0,20 %.
Tunnus 322, 323 Kaupade ja teenuste müük
Kaupade, teenuste müüki on 2008 aasta eelarvesse planeeritud kokku 615 000 krooni. Mahult suurim laekumine on planeeritud teistele omavalitsustele müüdava haridusteenuse eest, so. 300 000.- krooni. Lasteaia toiduraha ja õppetasude laekumiseks on arvestuslikult planeeritud 95 000.- krooni, sh. õppetasu 31 500.- krooni (35 last x 9 kuud x 100.-) ja toiduraha 11.- krooni toidupäeva eest ( 35 last x ca 175 päeva x 11.- ) 63 500.-. Kultuuriasutuse laekumise moodustab Saarepeedi rahvamajas väljarenditud pinna eest saadav tulu, kokku 60 000.- krooni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügi tulude eelarve 120 000.- krooni. Valla bussi kasutustasu 20 000.- krooni Üüri- ja renditulud on EMT- ga sõlmitud isikliku kasutusõiguse tulust saadav laekumine, kokku 20 000.- krooni.
Planeeritav kaupade ja teenuste müük moodustab eelarves 3,60 %.
Tunnus 35 Toetused
3500 - sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks kokku 220 000.- krooni, sh PRIA-lt saadav Koolipiima toetus 20 000.- krooni Kultuuriministeeriumist Hasartmängumaksu nõukogult eraldatud projektitoetus 25 000.- krooni OÜ Valge VN võlg ettevõtete teede kaasfinantseerimiseks 25 000.- krooni Hõbemäe elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitrasside kaasfinantseerimine 150 000.- krooni. Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks moodustavad eelarves 1,30%
3502 – Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks/renoveerimiseks kokku 1 806 000.- krooni, sh
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 15
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Kultuuriministeeriumilt 2007 aasta lisaeelarvega eraldatud summa 500 000.- krooni ja 2008 aastal eraldatud 100 000.- krooni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt valla teedele eraldatud summa 1 206 000.- krooni Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks moodustavad 10,50 %
352 – Mittesihtotstarbelised eraldised 2008 aastaks vastavalt Vabariigi Valituse määrusele.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 16
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 2. Vabariigi Valitsuse määrusega eraldatud tasandusfond. Omavalitsus- “2008. aasta “2008. aasta riigieelarve seaduse” § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud TASANDUS- üksused riigieelarve vahendite jaotus FOND seaduse” § 4 lõike Eraldised Toimetuleku- Sotsiaaltoetuse Vahendid Koolieel- KOKKU 1 alusel hariduskuludeks toetus ja -teenuste koolilõuna sete jaotatavad KOKKU sh muud korraldamiseks toetuseks lasteasutus tasandusfondi ja arendamiseks te toetus eraldised haridus- korraldus -likud kulud Saarepeedi 2 106 000 3 131 193 26 138 30 000 26 000 185 500 49 200 5 527 890 vald
Vabariigi Valituse määrusega eraldatud summad moodustavad eelarves 32,10 %, sh Tasandusfondi §4 lg 2 alusel jaotatavad eraldised 12,22% ja §4 lg 2 alusel jaotatavad eraldised 18,17%
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 17
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 3 HariduskululeVabariigi Valitsuse määrusega eraldatud tasandusfondid (tuhandetes kroonides) . Hariduskulud Eraldised hariduskuludeks 2008 2008 Koolide Õpikud Töövihikud Koolide Eraldised Eraldised Eraldised KOKKU palgavahendid (õppevahendid) investeeringud lasteaia aine- õpilas- ja õpetajate sektsioonideks noorte- koolituskuludeks jms üritusteks Saarepeedi 2 796 27 44 239 * 11 5 11 3 131
Tunnus 382 Tulu varalt Kokku on planeeritud tulusid varadelt 235 000.- krooni, sh kohaliku tähtsusega maardlate kaevandustasu 200 000.- krooni, laekumist vee erikasutusest 15 000.- ja saastetasusid 20 000.- krooni. Planeeritav laekumine varadelt moodustab eelarves 1,50 %.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 18
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 4 Tulude võrdlusandmed. Tunnus Nimetus 2006 aasta 2007 aasta 2007 aasta 2007 aasta 2008 aasta tegelik kinnitatud eelarve koos tegelik kavandatav laekumine eelarve lisaeelarvete laekumine eelarve ja eelarve muutmistega 3000 Üksikisiku tulumaks 5 737 411 6 500 000 6 900 000 7 115 226 8 100 000 3030 Maamaks 669 092 650 000 650 000 675 588 650 000
3044 Reklaamimaks 0 0 7 500 6 573 0 320 Riigilõivud 69 547 30 000 110 000 118 009 30 000 322,323 Kaupade, teenuste müük 602 811 535 000 567 700 675 272 615 000 3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 106 954 45 000 209 640 201 130 220 000 3502 Sihtotstarbelised toetused p/vara soetuseks 1 367 000 917 000 1 649 000 1 499 000 1 806 000 352 Tasandusfond lg1 järgi 1 899 000 2 115 000 2 115 000 2 115 000 2 106 000 Tasandusfond lg2 järgi 3 137 912 2 701 390 3 019 413 3 019 413 3 471 093 382 Muud tulud 232 865 235 000 238 000 232 029 235 000 KOKKU 13 822 592 13 728 390 15 475 253 15 657 240 17 233 093
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 19
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
5.4.2. Kulud Saarepeedi valla 2008 a planeeritud kulude maht on 17 553 528.- krooni. 2007 a eelarve koos lisaeelarvetega oli 17 635 253.- krooni, tegelik täitmine 16 417 937.- krooni.
Saarepeedi valla kulude eelarve kinnitatakse volikogu poolt tegevusalade lõikes, tuues iga tegevusala juures välja kahekohalised artiklid 15-varade soetus ja renoveerimine, 41- sotsiaaltoetused, 45- sihtotstarbelised eraldised, 50- personalikulud, 55- majandamiskulud, 60- maksukulud, 65- intressikulud.
Eelarve täitmine toimub neljakohaliste kuluartiklite lõikes. Vajadusel allasutusesisese eelarve läbipaistvamaks jälgimiseks kirjendatakse kulud viiekohalistele kuluartiklitele.
Tegevusalade ja tulude- kulude klassifikaatori aluseks võetakse rahandusministri 11. detsembri 2003 a määrus nr 103.
Valitsussektor
Tabel 5 Valitsussektori kulud. Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 01111 Valla- ja 339 698 351 780 386 780 293 417 344 130 linnavolikogu 01112 Vallavalitsus 1 409 290 1 647 800 1 909 800 1 779 544 2 160 200 01114 Reservfond 0 342 314 223 364 0 380 000 01500 Arendustegevus 0 58 000 72 000 32 478 109 000 01600 Valimised 0 0 0 0 0 01700 Võla teenindamine 63 105 62 000 84 000 90 493 143 000 01800 Liikmemaksud 105 477 122 500 128 500 119 956 120 000 KOKKU 1 917 570 2 584 394 2 804 444 2 315 888 3 256 330
Vallavolikogu kuludesse planeeritud kokku 344 130.- krooni, sh Art.15- soetused on ette nähtud uue koosolekuteruumi sisustuse soetuseks 17 500.- Art. 50- personalikulud vallavolikogu esimehe, komisjonide esimeeste, komisjonide liikmete, külavanematele hüvitiste maksmiseks, riiklikeks maksudeks ja erisoodustusteks kokku 281 630.- krooni. Art. 55- majandamiskulu, ette nähtud administreerimiskuludeks, koolitusteks jm.
Vallavalitsus kuludesse planeeritud kokku 2 160 200.-, sh Art. 15- soetused on ette nähtud vallavalitsuse uute ruumide sisustuse soetuseks 72 000.- krooni. Art. 50- personalikulud kokku 1 689 200.- krooni: 6,5 ametniku ametikoha tasu, 1,0 abiteenindava personali tasu, hüvitis ühele vallavalituse liikmele väljastpoolt
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 20
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
ametnikkonda, vallavanema asendaja asendustasu, ühekordsetele lepingulistele. Töötasudele lisanduvad riiklikud maksud. Erisoodustused kokku 69 000.-, sellest 38 000.- autohüvitust üle riiklikult kehtestatud piirmäärade. Lisaks 3 000.- erisoodustusmaksu vastuvõtukuludeks. Art. 55- majandamiskulud, kokku 399 000.- krooni: ette nähtud vallavalitsuse ruumide ülalpidamiseks, arvuti- kommunikatsioonivõrgu haldamiseks ja arendamiseks, bürookuludeks, koolitusteks, isiklike sõidukite sõidukulude hüvitamiseks. Siia sisse arvutatud ka scanneri kulu ja liitumine dokumendiregistriga.
Reservfond- 380 000.- krooni, vastavalt vajadusele projektide kaasfinantseerimisteks ja ettenägematuteks kuludeks.
Arendustegevus – valla üldplaneeringu koostamine Art. 55- majandamiskulu kokku 109 000.- krooni, keskkonnamõjude hindamise ja vajaliku kaardimaterjali koostamiseks, infokulud. Liikmemaksud (üldiseloomuga kulud valitsussektoris)- Viljandi Omavalituste Liidu liikmemaks, kokku 123 000.- krooni ja Võrtsjärve Ühenduse liikmemaks 20 000.- krooni. Võrtsjärve Ühenduse liikmemaks- sisse arvestatud ka 2007 aasta maks.
Võla teenindamine- intressi, kohustistasukulud laenudelt ja arvelduskrediidilt.
Majandus
Tabel 6 Majanduse kulud Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 04210 Maakorraldus 210 094 235 350 254 472 238 305 290 070 04510 Valla teed 606 442 217 000 799 000 752 860 1 252 140 04600 Side 36 930 0 0 0 0 04740 Üldmajanduslik arendus 35 000 0 0 0 0 Kokku majandus 888 466 452 350 1 053 472 991 165 1 542 210
Maakorraldus- kuludesse planeeritud kokku 290 070.- krooni, sh Art. 15 soetused maakorralduse ruumi inventari soetuskulu- 7500 .- krooni ja teede soetuseks vallale 25 000.- krooni Art. 50 personalikulu 1 ametniku töötasu, koos riiklike maksudega. Art 55- majandamiskulu- maade mõõtmistega seotud kulud, detailplaneeringutega seotud kulud, isikliku sõiduauto hüvitise kulu.
Maanteetransport- art. 55- majandamiskulu, mis sisaldab 2008 aastal vallateedele riigi poolt eraldatavaid vahendeid 1 206 000.- krooni ja 2007 aastal kasutamata jääki 46140.- krooni. Suuremad planeeritavad tööd- Klaassepa ja Karula tee viimine mustkatte alla.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 21
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Keskkonnakaitse
Tabel 7 Keskkonnakaitse kulud. Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 05100 Jäätmekäitlus 148 961 35 000 72 865 71 814 36 400 05200 Heitveekäitlus 0 0 0 0 149 000 05600 Keskkonnakaitse 440 20 000 20 000 15 700 0 Kokku 149 401 55 000 92 865 87 514 185 400 keskkonnakaitse
Jäätmekäitlus- art. 55 majandamiskulu, prügikonteinerite tühjenduskulu, vanapaberi konteinerite rent ja tühjendus
Heitveekäitlus- art. 55 majandamiskulu. Saarepeedi reoveepuhasti käimapanemiseks vajalikud kulud: pumba remont ca 31 000.- krooni, puhastusjaama hooldus- ja elektrikulu 77 000.- ja omaosalus KIK projektile rahastamistaotluse positiivse vastuse korral 41 000.- krooni
Elamu –ja kommunaalmajandus
Tabel 8 Elamu-kommunaalmajanduse kulud. Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 06300 Veevarustus 341 076 220 800 433 800 436 988 172 000 06400 Tänavavalgustus 0 500 000 501 200 367 974 136 230 06603 Hulkuvate loomadega 0 0 0 0 17 000 seotud tegevus 06605 Muu elamu-kommunaal 161 198 199 300 216 300 211 934 238 250 tegevus Kokku elamu- 502 274 920 100 1 161 300 1 016 896 563 480 kommunaalmajandus
Veevarustus art 55- Saarepeedi pumbamaja haldamiskulud- elekter, pumba käitlemisega seotud kulu, vee arved Peetrimõisa küla Hõbemäe elamurajooni eest, kanalisatsiooniteenustega seotud kulu, kokku 127 000.- art. 60 maksukulu kokku 45 000.- krooni, sh. veevõtutasu ja saasteasu. Tänavavalgustus kokku 136 230.- krooni, sh: Art 15 soetused- Saarepeedi valla välisvalguse tarbeks 2007 aastal Majandus- Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud vahendite ülejääk 133 230.- krooni. Art. 55- välisvalgustuse elekter 3000.-
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 22
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Hulkuvate loomadega seotud tegevus, kokku 17 000.- krooni, sh: Art. 55- Varjupaikade MTÜ- ga seotud leping 12 000.- krooni aasta, lisaks arvestuslikult nende osutatud teenus 5000.- krooni
Muu elamu- kommunaalmajanduse kulu kokku 238 250.,- krooni, sh. Art 50 personalikulu kokku 178 250.- krooni Arvestatud 1,0 majandustöölise töötasu, tema asendamise tasu , + 0,5 majandustöölise koondamisega seotud kulu+ lepinguliste töötajatega seotud kulu. Art. 55 majandamiskulu kokku 60 000.- kroonu. Inventari korrashoiu ja tööshoidmise kulud, tellitud heakorratööd.
Vaba aeg ja kultuur
Tabel 9 Vaba aja ja kultuuri kulud. Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 08101 Spordikoolid 124 472 96 000 91 000 88 854 50 000 08102 Sporditegevus 299 802 468 000 354 000 349 874 195 785 08105 Laste muusika- ja 140 874 110 400 151 400 150 564 50 000 kunstikoolid 08106 Laste huvialamajad ja 43 669 43 500 48 500 44 904 20 000 keskused 08107 Noorsootöö ja 22 192 127 990 130 190 115 327 68 780 noortekeskus 08109 Vaba aja üritused 2 349 0 10 000 9 910 0 08201 Raamatukogud 295 551 325 400 465 400 383 431 536 100 08202 Rahvamaja 928 163 1 503 750 3 425 750 3 208 247 1 552 720 08208 Kultuuriüritused 5 000 0 0 0 10 000 08209 Seltsitegevus 37 760 38 500 38 500 36 875 99 500 08300 Valla leht 5 737 10 000 11 500 11 335 20 000 08400 Religioon 0 0 5 000 5 000 5 000 08600 Muu vaba aeg 0 0 0 0 0
Kokku kultuur 1 905 569 2 723 540 4 731 240 4 404 321 2 607 885
Spordikoolid kokku 50 000.- teistele omavalitsustele neilt ostetud teenusteks
Sporditegevus kokku 195 785.- krooni, sh Art. 50- personalikulu kokku 48 785.- krooni arvestatud ühe käsunduslepingu alusel töötaja kulu, koos riiklike maksudega. Art 55- majandamiskulu, nais- ja meeskondade võistlustest osavõtukulud, spordirajatiste halduskulud. Siia sisse arvestatud ka Kultuuriministeeriumi rahastatud projekt spordilaagri korraldamiseks, omaosalusega 7 000.- krooni ja rahastamisotsusega 25 000.- krooni.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 23
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Laste muusika- kunstikoolid-kokku 50 000.- krooni art. 55 majandamiskulu teistele omavalitsustele neilt ostetud teenusteks
Laste huvialamajad ja keskused kokku 20 000.- krooni art. 55 majandamiskulu teistele omavalitsustele neilt ostetud teenusteks
Noorsootöö- ja noortekeskused kokku 68 780.- krooni, sh: Art. 50 personalikulu noortetoa juhendaja töötasu, koos riiklike maksudega. Art. 55 majandamiskulu: 15 500.- vastavalt noortetoa projektitaotlusele ja 12 000 majandamiskuludeks. Summad kantakse üle MTÜ SNAK-ile.
Raamatukogud, kokku 536 100.- krooni, sh: Art. 15 soetused raamatukogu uute ruumide inventar 141 000.- krooni Art. 50 personalikulu, kahe raamatukogu juhataja töötasud koos riiklike maksudega. Art. 55 majandamiskulu- raamatute ja ajakirjanduse soetusteks, raamatukoguruumide ülalpidamiseks ja bürookuludeks, isikliku sõiduauto hüvitisteks.
Seltsitegevus kokku 99 500.- krooni, planeeritud Moori külatoa ülalpidamiseks, küladele ürituste läbiviimiseks ja valla külapäeva korralduseks. Tegevustoetus vastavalt taotlusele eakate klubile „Linda” 10 000.- krooni ja Karula külatoa remondi kaasfinantseerimiseks.
Rahvamaja kokku 1 552 720.- krooni, sh: Art 15- soetused rahvamaja ruumide renoveerimine 600 000.- krooni Art 50 personalikulud : juhataja, ringijuhendajate ( 2,25 kohta) ja 1,0 abiteenindava personali töötasud koos riiklike maksudega. Art 55 majandamiskulu rahvamaja ülalpidamiskulud, ringidele materjalid, rahvamaja üritused ja inventari soetuseks vajaminevad kulud. Siia sisse arvestatud ka suuremamahuline trepi ja fuajee remont.
Kultuuriüritused kokku 10 000.- krooni ajalookonverentsi läbiviimiseks.
Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused kokku 20 000.- krooni vallalehe kirjastamiskuludeks.
Religioon , kokku 5000.- krooni vastavalt Jaani kiriku taotlusele.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 24
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Haridus
Tabel 10 Hariduse kulud Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 09110 Lasteaed 1 074 576 1 257 400 1 404 535 1 378 887 0 09110 Lasteaedade ostetud 0 131 000 0 0 0 koolituskulu
09212 Põhikool 5 463 733 3 727 421 4 513 139 4 476 180 3 412 590 09212 Põhikool riigieelarve 0 0 0 0 3 393 271 vahendid 09212 Põhikoolide ostetud 0 278 600 0 0 150 000 koolituskulu 09220 Gümnaasiumid 342 630 240 000 273 000 273 710 100 000 09221 Täiskasvanute 3 760 0 1 200 1 197 0 gümnaasiumid 09600 Õpilasveo eriliinid 324 353 320 000 320 000 298 006 344 100 09601 Muud haridus- J. 3 573 3 500 3 500 3 457 5 000 Jaaksoni päev Muu hariduse kulu 0 0 1 750 1 750 0 Kokku haridus 7 212 625 5 957 921 6 517 124 6 433 187 7 404 961
Põhikool valla eelarve kokku 3 412 590.- krooni, sh Art. 50 personalikulu. Arvestatud lasteaia pedagoogilise personali, põhikooli pedagoogide valla poolt rahastatavad tööd, kooli ja lasteaia abiteenindava personali töötasud, koos riiklike maksudega. Art 55 majandamiskulu- kooli- lasteaiahoone ülalpidamiskulu , adminkulu, töötajate koolitused, lasteaialaste toidukulud, inventar jms. Eelarve täitmises kirjendatakse majanduskulud, va. Hoone ülalpidamiskulu viiekohaliste artiklitega, et oleks võimalik eristada kooli- lasteaia õppevahendeid, personali koolitust.
Põhikool riigieelarve kokku 3 393 271.- krooni. Arvestatakse eraldi valla eelarvelistest vahenditest, et oleks võimalik eristada pedagoogilise personali riigi poolt rahastatavat osa ja riigi poolt rahastatavaid õppekulusid, õpilaste toiduraha, pedagoogide koolituskulusid, investeeringuid, õppevahendeid.
Põhikoolide ostetud koolitus kokku 150 000.- krooni- teistelt omavalitsustelt ostetud koolitusteenused.
Gümnaasiumide ostetud koolitus kokku 100 000.- krooni- teistelt omavalitsustelt ostetud koolitusteenused
Muud hariduskulud kulud kokku 5 000.- krooni- ainesektsioonides läbiviidavad üritused
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 25
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Õpilasveo eriliinid kokku 344 100.- krooni, sh: Art. 50 personalikulu 1 bussijuhi töötasu koos riiklike maksudega Art. 55 majandamiskulu- valla bussi ülalpidamine, õpilastele ekskursioonideks ´a 1000.- klass
Sotsiaalne kaitse
Tabel 11 Sotsiaalse kaitse kulud. Tunnus Nimetus 2006 2007 aasta 2007 aasta 2007 2008 aasta aasta kinnitatud eelarve koos aasta kavandatav tegelik eelarve lisaeelarvete tegelik eelarve kulu ja eelarve kulu muutmistega 10121 Muu puuetega inimeste 148 651 216 720 148 720 143 406 253 440 sots. kaitse 10200 Sotsiaalhoolekande 81 612 290 000 212 000 208 197 630 000 asutused 10201 Muu eakate sotsiaalne 13 667 45 000 45 000 39 612 54 000 kaitse 10400 Lastekodud 0 0 8975 8975 0 10402 Muu perede sotsiaalne 188 234 318 500 337 860 271 609 461 000 kaitse 10701 Riiklik 67 290 63 045 83 045 66 653 72 392 toimetulekutoetus 10702 Muu riskirühmade kaitse 2 506 31 000 31 000 19 525 33 000 10900 Sotsiaalse kaitse haldus 385 747 730 820 408 208 410 988 489 430 Kokku sotsiaalhooldus 887 707 1 695 085 1 274 808 1 168 965 1 993 262
Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse kokku art 41 253 440.- krooni, sh. puuetega inimeste hooldajatoetusteks ja neilt makstavateks riiklikeks maksudeks.
Eakate sotsiaalhoolekandeasutused kokku 630 000.- sh sihtasutusele projekteerimiseks 300 000.- krooni ja hooldekodudele 330 000.- krooni neilt ostetud teenusteks.
Muu eakate sotsiaalne kaitse kokku 54 000.- sh: Art 41 sotsiaalabitoetused 29 000.- eakate õnnitlusteks, kütte ja retseptiravimite tarbeks Art. 55- majandamiskulu eakate suvine ekskursioon ja jõulupidu
Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse kokku 461 000.- krooni, sünnitoetused, matusetoetused, koolilõuna toetused, ühiselamute üürideks jm. toetused vastavalt sotsiaal.
Riiklik toimetulekutoetus kokku 72392, sh: Art 41 sotsiaalabitoetused 2008 aastaks eraldatud summa 30 000.- krooni ja 2007 a kasutamata jääk 4992.- krooni Art.55 majandamiskulu sotsiaalabiteenuste korraldamiseks 2008 a eraldatud 26 000.- ja 2007 a kasutamata jääk 11 400.- krooni.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 26
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse kokku 33 000.- krooni puudega lapse transpordiks, riskiperedele, abivahenditeks, kommunaaltoetusteks.
Sotsiaalse kaitse haldus kokku 489 430.- krooni, sh: Art 50 personalikulu 1 ametniku ja 1 sotsiaalhooldustöötaja töötasu + asendustasu ja riiklikud maksud. Siin arvestatud ka erisoodustust sotsiaalhooldustöötaja isikliku sõiduauto hüvitus üle riiklikult kehtestatud piirmäärade. Art 55 majandamiskulu personali koolituseks, bürookuludeks, auto kasutusrendi tasumiseks, auto küte, isikliku sõiduauto hüvituseks
Finantseerimistehingud
Hansapanga laenude tagasimaksed kokku 954 750.- krooni Vaba jääk, suunatud 2008 a kulude katteks 1 275 185.- krooni
Kokku finantseerimistehingud 320 435.- krooni
Kassatagavara suurus 2008 aastaks 141 345.- krooni
Muu teave
Tegevusalades personalikulude all, va. riigi poolt rahastatavad pedagoogide töötasud, on arvestatud sisse 2007 a maksukulud- eesmärk 2008 a lõpus kanda ära ka käesoleva aasta maksud, et personalikulude tegelik kulu ja kassaline täitmine oleks võrdsed.
6. Valla põhistruktuur
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 1997. a. määrusele nr. 244 “Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” on Saarepeedi vallas 12 küla: Saarepeedi-12,1km²; Karula-4,4km²; Peetrimõisa- 5,5km²; Välgita-13,4km²;Võistre-12,6km²;Auksi7,5km²;Tobraselja8,2km²;Tõnissaare- 3,7km²; Aindu-5,9km²; Moori-14,4km²; Taari-5,2km² ja Kokaviidika-5,4km². Valla üldpindala 98,3 km². Tiheasustusega alasid vallas ei ole, on hajaasustusega alad. Tihedam asustus on Saarepeedi, Karula ja Peetrimõisa külas ja nende külade keskused võiks olla kompaktse asustusega alad.
6.1. Elanikkond
Saarepeedi vald on Viljandi maakonna valdade seas väikseim. Vallas elab 2007 aasta 1. oktoobri seisuga 1255 elanikku. Rahvastiku tihedus on 12,8 el/km 2.Mehi ja naisi on elanike seas enam-vähem võrdselt, mehi 614 ja naisi 641. Elanike arv vallas on aasta- aastalt vähenenud.
Saarepeedi valla elanike arv 2000- 1.okt.2007 a.
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Keskm.muutus % 1350 1347 1333 1325 1323 1308 1269 1255 -0,63
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 27
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Saarepeedi valla suurema elanike arvuga külad on: Saarepeedi 335 elanikku Karula 211 elanikku Peetrimõisa 197 elanikku
Ja kõige vähem elanikke on: Taari 27 elanikku Kokaviidika 23 elanikku
Joonis 1 Elanike arv külades seisuga 1.05.2007.a.
Elanike arv külades 2007.a. Aindu Välgita Auksi Võistre 8% Auksi Karula 7% Aindu 5% Kokaviidika Tõnissaare 3% Moori 3% Karula 17% Peetrimõisa Tobraselja Saarepeedi 6% Kokaviidika 2% Taari Taari Tobraselja 2% Moori 3% Tõnissaare Saarepeedi Võistre 28% Peetrimõisa 16% Välgita
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 28
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 12 Elanike arv ja vanuseline struktuur külade lõikes 01.05 2007 seisuga.
Kokku Vanusgrupp Aindu Auksi Karula kokaviidika Moori Peetrimõisa Saarepeedi Taari Tobraselja Tõnissaare Võistre Välgita
0-6 a - 1 4 3 2 5 22 1 4 2 5 3 52
7-18 a 5 3 15 4 4 38 62 4 15 7 13 21 191
19-40 a 12 26 107 6 10 58 121 7 25 7 25 33 437
41-63 a 10 24 42 6 13 63 98 8 22 6 26 32 350
63-... a 10 9 43 4 9 33 32 7 13 15 22 13 213
KOKKU 37 63 211 23 38 197 335 27 79 37 91 102 1243
Neist mehed 20 36 116 12 21 99 167 13 37 16 45 51 635
naised 17 27 95 11 17 98 168 14 42 21 46 51 608
0-6 a. Lapsi 52 ehk 4% kogu elanikkonnast. 7-18 a. noori 191 ehk 15% kogu elanikkonnast 19-40 elanikke 437 ehk 36% kogu elanikkonnast 41-63 elanikke 350 ehk 28% kogu elanikkonnast 63....pensionärid 213 ehk 17% kogu elanikkonnast
Saarepeedi vallas nagu ka kogu Eestis toimub rahvastiku vananemine. Sünnid: 1988.a 28 last 2006.a. 8 last
Surmad: 1988.a. 21 inimest 2006.a. 11 inimest
1.oktoobri 2007 aasta seisuga on sündinud 9 last ja surnud 10 valla elanikku. Rahvastiku iive on aastaid olnud negatiivne.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 29
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 13 Rahvastiku loomulik iive seisuga 1.oktoober 2007.a. aasta sündis suri 2007 9 10 2006 8 11 2005 9 13 2004 5 22 2003 6 12 2002 10 23 2001 9 24 2000 7 18 1999 10 19 1998 9 25 1988 28 21
Joonis 2 Rahvastiku loomulik iive seisuga 1.oktoober 2007
1988 21 28 9 25 1999 10 19 7 18 2001 9 24 10 23 2003 6 12 5 22 2005 9 13 8 11 2007 9 10 0 5 10 15 20 25 30
sündis suri
6.2. Külaliikumine
Aktiivsemaks külaks on juba aastaid olnud olenemata väikesest rahvaarvust Moori, kus tegutseb seltsing. Moori külast sai alguse Saarepeedi valla külaliikumine. Viimaste aastate jooksul on külaelu aktiviseerunud: Karulas - 2006.a. moodustati MTÜ; Välgitas -2007. aasta septembris moodustati seltsing; Saarepeedi külas moodustati 2008.a. MTÜ; Auksi külas moodustati MTÜ samuti 2008.a..Toimuvad ühised talgud, jaanituled, tähistatakse koos sünnipäevi, korraldatakse ekskursioone jm. üritusi.
2008.aastal valiti külavanemad Kokaviidika ja Peetrimõisa külas.Uued külavanemad valiti Auksi, Moori ja Välgita külas. . Külavanemad on Taari, Tobraselja ja Võistre külas. Külavanemateta külad on veel Tõnissaare, Aindu ja Saarepeedi.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 30
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Saarepeedi külas on 335 elanikku- seega valla suurima elanikearvuga küla, aga ilma külaliidrita.
Eeldused: kvaliteetne elukeskkond ja vaba maa olemasolu võimaldab uute elanike sisserännet ja erinevate majandus-tegevuste aktiviseerimist; looduslik resurss olemas;
Probleemid: rahvastiku vananemine; noorte väljaränne; eluasemete puudus; puuduvad külaelanike poolt koostatud külade arengukavad (Moori- olemas); rahvas passiivne; külades ei tehta noorsootööd;
Lähtetingimused: luua soodsad eeldused uute elamumaade rajamiseks; luua eeldused ühiskondliku elu aktiviseerimiseks; olemasolevate hoonete ja ruumide rekonstrueerimine külamajadeks või külatubadeks; uute külamajade ehitamine; küladesse spordiväljakute, puhkealade ja külaplatside rajamine, mis võimaldavad elanikel vaba aega veeta ja tähistada külades traditsioonilisi üritusi; vaba maa munitsipaliseerimine külamajade, külaplatside, puhkealade ja spordiväljakute jaoks; moodustada mittetulundusühinguid ja seltse ühistegevuse paremaks korraldamiseks; külade viidastamine, sh.kultuurilooliste paikade märgistamine viitadega; ujumiskohtade korrastamine külades; korrastada teed; bussiliikluse korraldamine vastavalt külaelanike vajadusele; interneti ühenduse võimaldamine igasse tallu; külaajaloo, legendide ja pärimuste jäädvustamine ja uurimine; naabrivalve korraldamine külades; politseireidide korraldamine küladesse, eriti suvel; igasse peatusse ootepaviljon; keskkonnasõbraliku elukeskkonna loomine;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 31
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
7. Tööhõive ja majandus 7.1. Tööstus ja tootmine
7.1.1. Ettevõtlus
Konkurentsivõimelised ettevõtted määravad suures osas piirkonna elukvaliteeti ja on eelduseks elanike üldise heaolu kasvule. See on regionaalarengu üldeesmärk. Saarepeedi vallas on linnalähedase asukoha tõttu ettevõtluse tase suhteliselt kõrge. Tööpuuduse üle elanikud kurta ei saa, pigem on ettevõtjatel tööjõupuudus.
Äriregistri andmetel on Saarepeedi vallas registreeritud 01.06.2007 seisuga 108 ettevõtjat, neist Majandustegevuse registris ainult 23. Uusi töökohti on viimase kümne aasta jooksul loonud tugevad ja jätkusuutlikud ettevõtted: puidutöötlemise alal AS Rootsi Mööbel, OÜ Valge VN, OÜ Oja Puit, OÜ Karula Puit, OÜ Tammepakk; liha töötlemise alal: AS Oskar Lt, OÜ Annemeli Lihatooted Karula Lihatööstus, OÜ Render, FIE Arvo Rohtla; autokauplused Valoor, Autoagentuur jt. Suuremad tööandjad on veel: Saarepeedi Vallavalitsus, Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakond, Väikemõisa Väikelastekodu. Paljud inimesed käivad tööl väljaspool valda, põhiliselt Viljandi linnas, aga ka naabervaldades. Täpsem ülevaade puudub. Ettevõtete väärtuslikum ressurss on inimkapital. Selle arendamine on põhiline tegevussuund innovaatilisuse ja konkurentsivõime edasisel suurendamisel. Ettevõtete tegevuse tutvustamine noortele koolis, noorteklubis jm. on eeltööks tulevase tööjõu kindlustamisel. Kutsehariduse taset peetakse madalaks, mis tuleneb osaliselt kutsehariduse ebapopulaarsusest noorte hulgas. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on aidata kaasa ettevõtluse arendamisele. Tingimused on soodsad väikeettevõtluse (turismiteenuse, kaubanduse, teeninduse) arendamiseks. Puudub julgeid ja ettevõtlikke inimesi. Paljud on endale töökoha leidnud valla suuremates ettevõtetes või linnas. Palgatöötajana oma tööjõudu müüa peetakse lihtsamaks, kui ise ettevõtet luua. Puudu jääb kindlasti ka teadmistest ja oskustest väikeettevõtet ära majandada. Euroopa Liidu aastate 2007-2013 struktuurivahenditest Eesti riigile taotletava euroraha prioriteetsed valdkonnad on inimressursi ja majandus- ning elukeskkonna arendamine. Nende vahendite oskuslikul ärakasutamisel kohaliku elu edendamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse koostööd ettevõtjate ja teiste huvigruppidega. Vald saab ettevõtlust ja põllumajandust toetada täienduskoolituste võimaluse vahendamise ja vastava info levitamisega ning ettevõtluseks sobivate tingimuste ( maa, infrastruktuur ) loomisega. Esmajärjekorras tuleks ära kasutada juba olemasolevad hooned ja ehitised ning nendes asuvad seni kasutamata ruumid ( rahvamajas asuvad söökla ruumid, vallamaja laoruumid, praegune vallamaja, Karula koolkodu vana hoone jm. ) Tööstuslike piirkondade maa-alad näha ette üldplaneeringus arvestades, et väärtuslikud põllumaad ja metsamaad säilitaksid võimalikult oma senise maakasutuse sihtotstarbe.
Ettevõtjatel on oma tegevuse edendamisel oluline vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Kohalik omavalitsus on koostöös ettevõtjatega EAS i piirkondade arendamise projekti
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 32
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
raames korraldanud mustkatte alla Rootsi Mööbli ja Valge VN juurdesõidutee Välgita külas ja AS Oskar Lt juurdesõidutee Saarepeedi külas. Nende ettevõtete kaubaveo maht on suur ja toimub regulaarselt. Probleemiks on aga Taari-Auksi riigimaantee seisukord. Teede lagunemisperioodil suletakse see teelõik raskeveokite liiklemiseks kuuks või pooleteiseks. Sel perioodil on nende ettevõtete tootmistegevus häiritud, kuna muid juurdepääsuvõimalusi ei ole. Üldplaneeringu käigus vaja taotleda Maanteeametilt koostööd Taari-Auksi maantee renoveerimiseks, kuna peale meie valla ettevõtjate on see teelõik oluline transiitliikluseks Tartu-Viljandi ja Viljandi-Tallinna maantee ühendusteena.
Eeldused: ettevõtluse tase suhteliselt kõrge-üle saja ettevõtja; loodud juurde uusi töökohti; tööpuuduse üle elanikud kurta ei saa-inimkapital olemas;
Probleemid: ettevõtjatel on tööjõupuudus; puudub konkurentsivõimeline tööjõud mõnes töövaldkonnas;
Lähtetingimused: ettevõtte tegevuse tutvustamine noortele koolis, noorteklubis jne; kohalikul omavalitsusel aidata kaasa ettevõtluse arendamisel-koostöö ettevõtjate ja teiste huvigruppidega; ettevõtjatele täiendkoolitusi ja ettevõtluseks sobivate tingimuste loomine(maa, infrastruktuur); kasutada ära soodsad tingimused väikeettevõtluse arendamiseks-turism, kaubandus, teenindus; ära kasutada juba olemasolevad hooned ja ruumid-rahvamajas asuvad sööklaruumid, vallamaja laoruumid, vallamaja, jm; üldplaneeringus näha ette tööstuslikud piirkonnad, kahjustamata väärtuslikke põllumaid ja metsamaid; vajaliku infrastruktuuri loomine ettevõtluseks;
7.1.2. Põllumajandus ja maaelu
Maareformi käigus on maa omandisse antud. Saarepeedi vald on suhteliselt suure põllumajandusliku maa osatähtsusega, 39% moodustab haritav maa kogu maa pindalast. Tulenevalt Eesti maaelu arengukavast 2007-2013 on mõistlik säilitada põllumajanduslik tegevus valla ühe põhilise majandustegevusena, kuna see on traditsiooniline eluviis. Selle kõrvalharudena nähakse ette arendada maal keskkonnasõbralikke, alternatiivseid tootmisettevõtteid. Hajaasustusega külades on head võimalused toota looduspuhtaid tooteid.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 33
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Kõrgekvaliteedilist põllumaad tuleb kasutada võimalikult sihtotstarbeliselt, maaparandussüsteemid tuleb säilitada. Põllumajandusmaa kasutajad on oma valla tootmistalud, osa maid on rendile antud.
Põllumajandus on majandustegevuse mõistes primaarsektor. Loomakasvatuse põhitootmissuund on veisekasvatus, Aindu külas ka lambakasvatus, Taari külas Ruudi-Jaani talus hobusekasvatus. Suuremad piimakarjakasvatuse talud on: Muraka-3 talu Välgita külas; Parduse talu Auksi külas; Muraka talu Välgita külas; Õunapuu talu Välgita külas; Päri talu Võistre külas; Eelpoolnimetatud talud toodavad ise ka sööda. Eraloomapidajaid on järel mõned üksikud. Viimase 15 aasta jooksul nad oma tegevuse erinevatel põhjustel lõpetanud - põhiliselt tingituna turukorralduse muudatustest. Taimekasvatuse tootmissuunaga suuremate taludena tegutsevad: Uue-Rõuna talu Peetrimõisa külas; Lapi talu ja Auksi-Kooli talu Auksi külas; Järve-Lilli talu Saarepeedi külas; Taari talu Taari külas; Maaelu mitmekesistamise ja elamisväärsemaks muutmise seisukohalt on olulised külaliikumise edendamine ja mittetulundusühenduste tegevus. Eriti noortele suunatud tegevused, et noored maalt ära ei läheks – see on piirkonna elu edendamisel olulise tähtsusega.
Eeldused: maareformi käigus on maa omandisse antud 93,7%; põllumajandusmaa olemasolu-haritavat maad on 3803 ha ehk 39% kogu pindalast; põllumajandustootjate olemasolu-oma valla tegutsevad tootmistalud;
Probleemid: maaparandussüsteemide kehv olukord; elamuehituse käigus ehitatakse ka kõrgekvaliteedilistele põllumaadele; noorte lahkumine maalt-seega talude järjepidevus on kahtlane;
Lähteseisukohad: säilitada põllumajanduslik tegevus valla ühe põhilise majandustegevusena; kõrgekvaliteedilist põllumaad kasutada võimalikult sihtotstarbekalt; säilitada ja korrastada maaparandussüsteemid; külaliikumise edendamine – et noored jääks maale; mittetulundusühenduste loomine ja nende tegevuse hoogustamine;
7.1.3. Kaubandus ja teenindus
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 34
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
7.1.3.Kaubandus ja teenindus
Kuna Saarepeedi vald asub Viljandi linna mõjutsoonis, katab elanikkonna kaubanduse ja teeninduse vajaduse suures osas linn.
Valla territooriumil on kaks toidu- ja esmatarbekaupade kauplust – Karula kauplus Karula külas ja kauplus „Mini market“ Saarepeedi külas. Valla elanikke teenindab veel üks kord nädalas kauplusauto, mis hajaasustusega külades on inimestele hädavajalik. Probleemiks on toidukaupade hinnad, mis on kõrgemad kui Viljandis ja kaupade väike valik.
Tallinna mnt. ääres asub kolm autokauplust : „Valoor“, „Unistar” ja „Autoagentuur AS``, Saarepeedil asub „Autod Saksast”, mis tegeleb kasutatud autode müügiga ja pakub samas ka remonditeenust.
Toitlustusteenust pakub vallas OÜ Jalari kohvik-baar Muhe Mulk, mis asub Aindu külas Tallinna maantee ääres Jämejala teeristis. Saarepeedi keskasulas toitlustusettevõtet pole. Elanikkonna teenindamise, rahvamaja ruumide senisest parema kasutamise ja puhkemajanduse arendamise seisukohast oleks ühistoitlustamise teenuse pakkumine keskasulas vajalik. Seni pole leidunud ettevõtjat.
Perearsti- ja hambaraviteenust saavad valla elanikud Viljandi linnast.
Valda teenindab Suure-Jaani vallaga ühine veterinaararst.
Ühistransporti korraldab maavalitsus kooskõlastatult vallavalitsusega. Valda läbivad mitmed bussiliinid, vedajaks AS Mulgi Reisid. Õpilastransporti korraldab vald, kasutades suures osas linnalähiliinide teenust. Liini nr 36 buss sõidab koolipäevadel Viljandist Saarepeedile pika ringiga (Viljandi- Väikemõisa- Karula- Auksi- Välgita- Saarepeedi- Viljandi). Õpilastele hüvitatakse sõidukulud piletite esitamisel. Valla õpilasliini teenindab 15 kohaline väikebuss. Seda saavad kasutada kool ja lasteaed vastavalt vajadusele ka muudeks sõitudeks ( teatri ühiskülastused, ujumistunnid, klassiekskursioonid jm. väljasõidud ) ning sportlaste treeningrühmad nii treeningtundide läbiviimisel kui võistlustel osalemiseks. Koolibussi kasutatakse ka vallas korraldatavate ühisürituste ajal inimeste veol hajaasustusega küladest keskusse, samuti seltsitegevusega seotud ürituste läbiviimisel ( eakate klubi, noorteklubi jm.)
Tapamajateenust pakub: FIE Arvo Rohtla Karula külas OÜ Render Karula külas. Taarakokkuostuga tegeleb Kullis OÜ Jämejala teeristis Aindu külas.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 35
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Eeldused: olemas toidu- ja esmatarbekauplus Saarepeedil ja Karulas; kauplusauto teenindab valla elanikke külades; valla territooriumil asub 2 autokauplust, 1 autopood, kohvik – baar; linnalähedase vallana kasutab valla elanikkond Viljandi linnas pakutavaid teenuseid
Probleemid: Saarepeedi keskasulas puudub toitlustusettevõte-kuigi sööklaruumid olemas; toidukauplustes hinnad kõrgemad, kui Viljandis; kaupade valik väike;
Lähteseisukohad: leida olemasolevale sööklaruumidele rakendus-eesmärgiga toitlustamine, mis on vajalik nii külaelanikele, puhkemajanduse arendamiseks ja rahvamaja ruumide paremaks ärakasutamiseks; teenuste mitmekesistamine kohapeal, näiteks juuksuri teenus jne; erinevate toidukaupluskettide toomine valda ( A ja O jne.).
7.1.4. Metsamajandus
Saarepeedi valla pindalast on metsamaad 4351 ha.(44% kogu pindalast). Seega on mets üks olulisemaid kohalikke ressursse. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulub 130 ha metsamaad Aimlas, Metsahalduse AS kuulub 343,8 ha metsamaad.
Metsal on elukeskkonna seisukohalt tähtis funktsioon. Metsade majandamisel tuleb sellest lähtuda ja tagada metsa kui loodusressursi heaperemehelik kasutamine. Metsad on olulise tähtsusega energiaallikaks kohaliku kütuse ja soojuse tootmisel, kuna valla territooriumil pole keskküttega korruselamuid. Samuti on puiduressurss toorme allikaks metsamaterjali töötlemisega seotud ettevõtetele. Neid on Saarepeedi vallas mitu ja nad on tööhõive seisukohalt olulised. Mets on elupaigaks ulukitele. 2007.a. on ulukiressurss hinnatud Lembitu Jahiseltsi rendijahipiirkonnas: 21 põtra, 60 metssiga, 405 metskitse jne. Lembitu Jahiseltsil on 10500 ha rendijahimaad.
Metsamajanduse ja puidutöötlemisega seotud suuremad ettevõtted on: AS Rootsi Mööbel; Valge VN OÜ; OÜ Oja Puit; AS Karula Puit; OÜ Tammepakk;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 36
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
7.1.5. Turism ja puhkemajandus
Turism on praegu suurim ja kõige kiiremini arenev majandusharu maailmas. Loodusturism ja liikumisvõimaluste parandamine on Eesti ja Euroopa Liidu oluliseks arengusuunaks. Inimeste töövõime tõstmise ja aktiivse tööea pikendamise seisukohalt on oluline rekreatsioonivõimaluste loomine. Ettevõtted otsivad üha enam võimalusi oma töötajatele aktiivse puhkuse, suvepäevade, talviste spordipäevade korraldamiseks või lihtsalt nädalalõppudel lõõgastumiseks. Koos elatustaseme tõusuga tõuseb inimeste huvi aktiivse puhkuse vastu.
Saarepeedi vallas on selle arendamiseks ideaalsed tingimused: asukoht ( Viljandi linna roheline vöönd, head juurdepääsuteed); looduslikud eeldused (mitmekesine mägine maastik, looduslikud veekogud); olemasolevad objektid (Naanu linnamägi, mõisad, talumajad, matka- ja suusarajad); head eeldused aktiivse puhkuse jaoks ( matkamine, ratsutamine, kalandus, jahindus);
Turismi ja puhkemajanduse arendamisel on probleemideks: valda läbib raskeveoliiklus (Tartu maantee ja Tallinna maantee ühendustee käib läbi Saarepeedi keskasula); atraktiivsemate kohtade maaomanikud on passiivsed oma võimalusi loodus- ja taluturismi arendamisel ära kasutama ( veekogude äärse maa ja klassikaliste Eesti talumajade omanikud); turismiteenuse vähene pakkumine (puuduvad majutuse, toitlustamise, paadi-, rattalaenutus jm. teenused); heakord jätab soovida ( kohalikud teed, ujumiskohad, matkarajad); viidamajandus ülekäigukohad tuleks tähistada;
Turismi ja puhkemajanduse võimaluste parema ärakasutamise nimel tasub kohalikul omavalitsusel teha koostööd maaomanikega ja naaberomavalitsustega. Eesmärk on rajada juurde aktiivset puhkust võimaldavaid alasid ja muuta olemasolevate kvaliteeti ja atraktiivsust nii valla elanike kui külaliste jaoks. Selle läbi paraneb üldine elukvaliteet, mis meelitab piirkonda juurde uusi inimesi. Inimesed üha kaugenevad loodusest, vajavad vastavat õpet, kuidas käituda looduses, missugused linnud, loomad, puud, põõsad ja taimed meid ümbritsevad. Haruldaseks on muutunud ka koduloomad, kes veel paarkümmend aastat tagasi enesestmõistetavalt traditsioonilise Eesti maa-elu juurde kuulusid. Kooli lähedusse rajatav looduse õpperada võiks pakkuda huvi nii kohalikele õpilastele kui olla õuesõppe võimaluseks ka linna koolidele ja lasteaedadele.
Puhke- ja virgestusmaa planeerimisel arvestada ka autode parkimise vajadusega ja juurdepääsuvõimalusi kergliikluse ja mootorsõidukitega. Vajalik oleks ehitada kergliiklusega tee Viljandi linnast Saarepeedile. Taari-Viljandi uue teelõigu avamine näitas selle vajadust, siis tekkis uuele teele hulganisti jalgrattureid ja rulluisutajaid. Nüüd on teelõik pinnatud ja parandatud, seega olud kergliikluseks halvenenud. Samuti ei ole see liiklusohutuse seisukohast sobilik, kuid inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks ometi vajalik.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 37
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Vaatamisväärsused: Naanu linnamägi - XII-XIII saj. ( arheoloogiamälestis); Välgita mõisahoone; Väikemõisa mõisa peahoone; Peetrimõisa mõis; Auksi kivi - graniitrahn ümbermõõduga 16,1 m, kõrgus 2 m; Auksi jalakas – ümbermõõt 4,65 m; Tamme künnapuu - ümbermõõt 3,96 m; Välgita pärn – hargneb juurekaelast kolmeks, ümbermõõt 2,25 m, kõrgus 25,5 m; esimese Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni mälestuskivi Kokaviidika külas, Karula-Saarepeedi tee ääres; Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi Peetrimõisa külas;
Varesemägede maastikukaitseala
Maastikukaitseala asub Saarepeedi vallas Taari külas - pindala on 23,2 ha ja selle kaitse alla võtmise põhjendus on laia metsaga kaetud oosi kaitsmine. Reljeefilt sarnaneb ta mõhnastikuga, leidub ka mitmeid termokarstilise tekkega sulgvorme. Mägede jalam on 50 m üle merepinna. Lõunapoolselt nõlvalt avaneb kaunis vaade Kehklase järvele ja Tänassilma jõe ürgorule. Varesemägede maastikukaitseala meelitab loodushuvilisi, sportlasi ja turiste nii suvel matkama, kui ka talvel suusatama.
Naanu linnamägi - Varesemäed matkarada
Rada asub Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas ja kulgeb mööda oosi. Matkarada ühendab kahte looduskaitsealust objekti: Naanu linnamäge ja Varesemägede maastikukaitseala. Naanu linnamägi on linnusena kasutusel olnud XII saj. lõpul, XIII sajandi algul. Matka võib alustada mõlemast punktist. Raja pikkuseks on umbes 4 km. Rada on tähistatud. Paigaldatud on 2 tutvustavat skeemi. Siin esineb suhteliselt väikesel alal mitmeid erinevaid metsa- ja kasvukohatüüpe, imelist loodusmetsa ning raba ja on mõeldud õpilastele loodust tutvustava alana. Rada saab kasutada jalgsimatkadeks ja suusatamiseks. Valgustatud suusarada meelitab spordihuvilisi ka ümbruskonnast ja Viljandi linnast.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 38
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Eeldused: asukoht ( Viljandi linna roheline vöönd, head juurdepääsuteed ); looduslikud eeldused ( mitmekesine mägine maastik, looduslikud veekogud); olemasolevad objektid ( Naanu linnamägi, mõisad, talumajad, matka- ja suusarajad); head eeldused aktiivse puhkuse jaoks ( matkamine, ratsutamine, kalandus, jahindus);
Probleemid: valda läbib raskeveoliiklus (Tartu maantee ja Tallinna maantee ühendustee käib läbi Saarepeedi keskasula); atraktiivsemate kohtade maaomanikud on passiivsed oma võimalusi loodus- ja taluturismi arendamisel ära kasutama ( veekogude äärse maa ja klassikaliste Eesti talumajade omanikud); turismiteenuse vähene pakkumine (puuduvad majutuse, toitlustamise, paadi-, rattalaenutus jm.teenused); heakord jätab soovida ( kohalikud teed, ujumiskohad, matkarajad); viidamajandus loomade üle käigukohad tuleks tähistada
Lähteseisukohad: teha koostööd kohalike maaomanike ja naabervaldadega turismi arendamiseks; rajada juurde aktiivset puhkust võimaldavaid alasid, parandada olemasolevate kvaliteeti; loodusõpet inimestele; kooli lähedusse rajada looduse õpperada; puhke- ja virgestusmaa planeerida koos parklaga; Varesemägedesse vaatetorn;
7.1.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Tervishoid Tervishoiupoliitika vallas sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Eriarstiabi saab 9 km kaugusel asuvas maakonna keskuses Viljandis. Samas on ka statsionaarsete uuringute ja ravi võimalus ning hambaravi. Eriarstiabi kättesaadavuse takistuseks on pikad ooteajad, mis tuleneb riiklikust tervishoiupoliitikast.
Sotsiaalhoolekanne
Puudega inimesi on Saarepeedi vallas 140, neist 44 on Viljandi Lasteabi- ja sotsiaalkeskuses. Pensionisaajaid on 425, neist 75 elavad Lasteabi- ja sotsiaalkeskuses. Ravikindlustuseta isikuid puudutav info on raskesti kättesaadav.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 39
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Sotsiaalhooldustöötajaid on üks, kellel on kvalifikatsioon olemas. Vallal pole sotsiaalhoolekandeasutusi. Suur vajadus on hoolekande asutuse ning samuti sotsiaalkorterite järgi.
Tööhõive Registreeritud tööotsijad ja töötu abiraha saajad. 01.06.2007 seisuga on registreeritud töötuid 15, neist töötutoetusega 6, % tööealisest elanikkonnast on 1,9%.
Sotsiaaltoetused ja –teenused
Tabel 14 Toimetulekutoetuste saajad 2002-2006 a. 2002 2003 2004 2005 2006 Rahuldatud 96 87 73 99 taotluste arv Pensionäripere 1 - - - Üliõpilased 10 10 - - Lapsega pere 17 30 31 37 3 Perekonnas Perekonnas lapsi: 1 laps 1 laps – 14; 2 last – 13; 3 last – 2; 4 last – 4; 5 ja enam – 4.
Tööd 78 33 25 63 mitteomava isiku pere Puudega isiku 17 14 17 pere
Taotlusi rahuldatud 2002.a. 96 ja 2006.a.99, millest enamuse moodustavad-tööd mitteomava isiku pere-taotlused ja järgmisena on lapsega pere taotlused. 2004. aastal ühe vanemaga peresid 14. Sotsiaalhoolekande rühmadest on vallas suurima tähelepanu all vanurid ja lapsed/noored ning töötud. Rakendatakse mitmeid toetuse liike: toimetulekutoetus, toetus lapse sünni puhul, matusetoetus, tasuta koolitransport ja bussipiletite kompenseerimine, kooli- ja lasteaiatoidu kompenseerimine jne. Ühekordsete toetuste alt kompenseeritakse osaliselt küttepuude, ravimite, prilliklaaside ostmise kulud.
Tabel 15 Vallaeelarvest makstavad toetused 2002-2006 a. Aasta Toetuse liik Taotluste arv Väljamakstud summa 2002 Sünnitoetus 13 5 000.- Matusetoetus 23 9 000.- Ühekordne sots.toetus 10 126.- Koolide/lasteaia toit - -
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 40
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Aasta Toetuse liik Taotluste arv Väljamakstud summa Hooldekodud 164 000.- Kurtide ühing/lapse 1 1 760.- transport Bussipiletid - - Abiellumistoetus - - Kooli minek - - Hooldajatoetused - - Sots.maks - - hooldajatoetuselt Jõulutoetus - - paljulapselistele peredele 2003 Sünnitoetus 10 10 000.- Matusetoetus 12 5 500.- Ühekordne sots.toetus 42 000.- Koolide/lasteaia toit - - Hooldekodud 159 000.- Kurtide ühing/lapse 2 860.- transport Bussipiletid - - Abiellumistoetus - Kooliminek - - Hooldajatoetused - - Sots.maks - - hooldajatoetuselt Jõulutoetus - - paljulapselistele peredele 2004 Sünnitoetus 5 12 500.- Matusetoetus 23 29 000.- Ühekordne sots.toetus 20 000.- Koolide/lasteaia toit 8 000.- Hooldekodud 313 000.- Kurtide ühing/lapse 1 5 400.- transport Bussipiletid 85 000.- Abiellumistoetus 4 500.- Kooli minek 3 500.- Hooldajatoetused - - Sots.maks - - hooldajatoetuselt Jõulutoetus - - paljulapselistele peredele 2005 Sünnitoetus 7 20 000.- Matusetoetus 13 13 000.- Ühekordne sots.toetus 23 500.-
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 41
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Aasta Toetuse liik Taotluste arv Väljamakstud summa Koolide/lasteaia toit - 10 000.- Hooldekodud 188 000.- Kurtide ühing/lapse 6 100.- transport Bussipiletid - 96 000.- Abiellumistoetus 1 500.- Kooliminek - 3 000.- Hooldajatoetused 22 64 480.- Sots.maks 11 18 480.- hooldajatoetuselt Jõulutoetus - - paljulapselistele peredele 2006 Sünnitoetus 9 25 000.- Matusetoetus 14 14 000.- Ühekordne toetus 38 000.- Koolide/lasteaia toit 14 000.- Hooldekodud 79 000.- Kurtide ühing/lapse 3 700.- transport Bussipiletid 90 000.- Abiellumistoetus 4 500.- Kooliminek 4 700.- Hooldajatoetused 22 90 240.- Sots.maks 6 48 048.- hooldajatoetuselt
2006.a. maksti vallaeelarvest 12 liiki toetusi. Esikohal on hooldajatoetused 22 inimesele summas 90240.- millele lisandub sots maks 48048.-, siis bussipiletid õpilastele 90000.-. Hoolekodudele on kulunud 79000.- mis on väikseim ,võrreldes eelnevate aastatega, kuna hoolekodu vanurite arv on vähenenud.2006.a. lisandus varasematele toetustele –jõulutoetus paljulapselistele peredele- summas 12000.- Sünni- ja matusetoetusi on makstud juba aastaid. 2006.a. sai Linda klubi vallavalitsuselt 6 000.-. (Linda klubi loodi 28. aprill 2004.a.)
Laste ja lastega perede hoolekanne
2004.aastal oli eestkostel üks laps. Perekonnas hooldamisel kaks last, üks 7.- 14.aastane, teine 15.-17. aastane. 2005. aastal oli eestkostel üks laps. Perekonnas hooldamisel oli kaks 15.-17. aastast laps. 2006. aastal oli eestkostel üks laps. Perekonnas hooldamisel kaks 15.-17. aastast last.
Eakate hoolekanne
Eakate avahooldusteenused. Koduteenust osutab vallas üks sotsiaaltöötaja.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 42
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 16 Koduteenused 2005. a. Vanuserühm Mehed Naised Kokku … - 17 2 6 8 18 – 24 1 1 2 25 – 49 2 2 50 – 64 1 1 2 65 – 79 2 3 5 80 - … 1 1 2 Kokku 7 14 21
Tabel 17 Koduteenused 2006.a. Vanuserühm Mehed Naised Kokku … - 17 2 6 8 18 – 24 1 2 3 25 – 29 30 – 39 1 1 40 – 49 1 1 50 – 59 60 -64 65 – 74 2 2 75 – 79 80 -… 1 1 2 Kokku 6 11 17
Koduteenust osutati 2005.a. 21 vajajale, kellest oli naisi 14 ja mehi 7. Vanuserühmast on ülekaalus kuni 17 a. ja koduteenust osutati neile kokku 8 abivajajale. 2006.a. oli koduteenust vajavaid elanikke vallas 17, seega on abivajajate arv vähenenud võrreldes 2005.aastaga.Abivajajate hulgas on ülekaalus naised, nagu ka 2005.a. Vanuserühmast on esikohal ikka kuni 17.a. Toetuste arv on suurenenud tööd mitte omavates peredes.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 43
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Eeldused: tervishoiu võimaluste tugevdamine; vajalike ruumide leidmine sotsiaalkorteriteks ja olemasolevate remont;
Probleemid: sotsiaalkorterite vähesus; hooldekodu puudumine; ravivõimaluste puudumine kohapeal;
Lähtetingimused: hoolekodu ehitamine- osalemine 9 kohaga Viljandi linna, Paistu- ja Saarepeedi valla rajatavas hooldekandekeskuses, mis ehitatakse Viljandisse- Männimäele; sotsiaalkorterite arvu suurendamine- olemasolevate ruumide ärakasutamisel ja määratleda vastava teenuse osutamise kord; päevakeskuse loomine vanuritele koos toitlustamise ja pesemisvõimalusega; toimetulekukursuste korraldamine abivajajatele; kaldteed vallamajja, rahvamajja, koolimajja ja teistesse üldkasutavatesse teenindusettevõtete ja ametiasutuste hoonetesse; elanike teadlikkuse suurendamine sõltuvust tekitavate mõnuainete (alkohol, tubakas, narkootikumid) ohtlikkusest; korraldada laste suvelaagreid kaasates ka teisi valla territooriumil asuvaid 8. Hariduslasteasutusi ja Eesti Punast Risti;
8.1. Eelkooliealiste laste lasteasutus
Saarepeedi külas asuvad lasteaed ja põhikool, mis 1.sept.2007.a.viidi ühise juhtimise alla. Saarepeedi lasteaed asub ühes hoones põhikooliga. Hoone on valminud 1987.a. jaanuaris tüüpprojekti järgi Lasteaed- Algkoolina. Hoone on L-kujuline. Maja on silikaadist ja plekkkatusega. Maja ja õueala jagatakse kahasse kooliga. Lasteaias on kaks liitrühma, mis vanuseliselt komplekteeritakse aastate lõikes erinevalt. Lasteaias töötab 4 keskharidusega õpetajat ja 2 keskharidusega õpetaja abi. Lasteaed projekteeriti 34-le lapsele, kuid maksimaalselt on olnud rühmas isegi 40 last. Probleemiks on ruumipuudus. Lasteaia juurde kuulub mänguväljak. 2007.a. sügisel on lasteaias 35 last.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 44
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Joonis 3 Laste arv lasteaias 2002-2007 .
LASTE ARV LASTEAIAS
40 40 39 39 38 37 36 36 36 35 35 34 34 33 32 31 2002 2003 2004 2005 2006 2007
LASTE ARV
Arengueeldused: olemas lasteaia ruumid; olemas lapsed ja personal; vald on investeerinud hoone remondiks vastavalt võimalustele;
Probleemid: ruumipuudus; mänguväljak vajab uuendamist; tulevikus võib tekkida lasteaia kohtade puudus, vallas toimub aktiivne elamuehitus, eriti Peetrimõisa külas; puudub oma parkla;
Lähtetingimused: leida võimalus lasteaia ruumide laiendamiseks olemasolevas hoones; vajadusel reserveerida maa uue lasteaia ehitamiseks Peetrimõisa; korrastada mänguväljak ja soetada uus inventar; rajada lasteaiale ja koolile ühine parkla;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 45
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
8.2 Üldharidus
Põhikoolis õpib 2007-2008 õppeaastal 94 õpilast. Koolis töötab 17 pedagoogi ja 8 abi-teenindavat töötajat. Kooli ja lasteaeda juhib direktor. Kõik Saarepeedi Kooli õpetajad on pedagoogilise haridusega. 12 õpetajal on kõrgharidus (71%) ja 5 õpetajal on kesk-eriharidus (29%). Põhikool paikneb ühes hoones lasteaiaga. Ehitusaasta 1987 . Investeeringuteks on eraldatud raha: 2003.a. 2 371 625.- saali ehitus rahvamajas (kool kasutab saali spordisaalina); 2004.a. – 2005.a. 179 024.- kooli põrandad ja köök; 2006.a. 1 351 696.- katus 938 152.- ja tualettruumid 413 544.-
Õpilaste arv on aasta-aastalt vähenenud Saarepeedi Koolis.
Tabel 18 Õpilaste arv Saarepeedi Koolis 2002-2007 KLASS 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 I 14 12 12 11 14 II 11 9 10 9 11 III 13 14 14 9 8 IV 12 13 12 14 8 V 13 11 13 10 14 VI 16 13 11 10 11 VII 9 17 14 12 9 VIII 17 9 16 14 11 IX 11 16 9 15 12 hooldusklass 7 7 7 7 7 II 7 7 7 7 - hooldusklass KOKKU 130 128 125 118 105
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 46
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Joonis 4 Saarepeedi Koolis õpilaste arv 2002-2007a. ÕPILASTE ARV AASTATE LÕIKES
ÕPILASTE ARV
140 130 128 125 120 118 105 100 94 80 60 40 20 0 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008
I klassi tulijaid 1992-2007 aastate lõikes on:
1992-15 1993-14 1994-12 1995-13 1996-11 1997-18 1998-12
1999-9 2000-11 2001-14 2002-14 2003-12 2004-12 2005-11
2006-14 2007-10 last 2008-6 last.
Kõige rohkem lapsi tuli kooli 1997 a. 18 ja 1992 a. 15.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 47
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Joonis 5 Saarepeedi Kooli esimese klassi õpilaste arv 1992-2007 a. I KLASSI ÕPILASTE ARV AASTATEL 1992-2007
20 18 18 15 16 14 14 14 14 13 14 12 12 12 12 11 11 11 12 10 10 9 8 6 4 2 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
I KLASSI ÕPILASTE ARV
I klassi õpilaste prognoos järgnevateks aastateks: 2009-10 2010-6 2011-5 2012- 8
Kiituskirjaga lõpetajad:
2002/2003 õppeaastal 7 õpilast 2003/2004 õppeaastal 11 õpilast 2004/2005 õppeaastal 12 õpilast 2005/2006 õppeaastal 10 õpilast 2006/2007 õppeaastal 11 õpilast
2006 aastal asus edasi õppima 10 õpilast gümnaasiumi ja 5 õpilast kutsekooli. 2005 aastal asus edasi õppima 7 õpilast gümnaasiumi ja 9 õpilast kutsekooli. Ka eelnevatel aastatel on kõik õpilased edasi õppima asunud.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 48
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Arengueeldused: koolihariduse tugevdamine ja õppevahendite täiustamine; elukestev õpe; orienteeritus kindlale suunale (looduharidus jne); täiend- ja ümberõppe võimaluste rajamine; väliklassi rajamine;
Probleemid: koolil puudub ruum käsitöö klassi jaoks; koolil puuduvad ruumid huviringide; kooli sulgemise oht laste vähesuse tõttu; huvihariduse vähesus;
Lähtetingimused: luua kõigile lastele võimalus saada alus-, alg- ja põhiharidus turvalistes ja tervislikes tingimustes elukoha lähedal; säilitada vallas Saarepeedi Kool. Põhiülesanne on aidata kujundada isiksusel, kes tuleb oma elu ja tööga toime, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule ja annab aluse elukestvaks õppeks; kujundada kool piirkonna huvitegevuse keskuseks; toetada põhikooli oma näo väljakujundamisel, pöörata rohkem tähelepanu kutsenõustamisele, teha koostööd ettevõtjatega; arendada edasi suusaklassi; ehitada välja tütarlaste käsitööklass; luua tingimused õues õppeks; kaasajastada õppimisvõimalusi ja täiendada tehnilist varustust ja õppevahendeid; jätkata koolimaja renoveerimist; korrastada kooli mänguväljak; kaasajastada koolimööbel; rajada koolile spordiväljak; koolitada lapsevanemaid; toetada kooli koostööprojekte naaberomavalitsuste koolidega - H. Jaaksoni mälestusvõistlus matemaatika ülesannete lahendamises jms; võimaldada kasutada kooli arvutiklassi valla elanike arvutialaseks koolituseks; rakendada tõhusalt tööle kooli hoolekogu; toetada laste- ja noorte ning nende juhendajate aktiivset tegevust noorte vaba aja sisustamisel, alkoholismivastase- ja narkoennetuse eesmärgil. Võimaldada tööle rakendada uusi huviala- ja spordiringe; korraldada lastele suviseid töö- ja puhkelaagreid; toetada kodutütarde ja noorkotkaste tegevust; tõhustada ja toetada õpilasomavalitsuse tegevust ja õpilaste omaalgatust; rajada loodusõpperada koos välipuhkekohaga; huviringidele (kool ja rahvamaja koos) vastavate ruumide rekonstrueerimine, rahvamajas ja vanas vallamajas ning inventari soetamises osalemine;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 49
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
9. Kultuur, sport ja religioon 9.1. Kultuur
Vallal on oma rahvamaja, mis ehitati 1970a. Rahvamaja asub looduslikult kaunis kohas. Maja ümber rajati park ,mis on nüüd ilusaks elujõuliseks kasvanud. Pargis on üle 100 erineva puuliigi: 7-8 erinevat nululiiki, jaapani lehis, punased tammed, punase leheline vaher, põldvaher, must mänd, vene metsik pirn jne. Kultuurielu hakkasid siis juhendama Kalle ja Malle Paldra, kes olid äsja lõpetanud Viljandi Kultuurikooli. Kultuurielu sai siis hoo sisse, pärast nende lahkumist soikus kõik. Aastatel 1996-2004 juhataja Marek Nõmmik. Sel perioodil ringitöid ei toimunud kultuurimajas, kuna töötas ise Saarepeedi Koolis huvijuhina, aga tegutses aktiivselt kultuurikomisjonis ja traditsioonilised üritused said tehtud. Aastatel 2004-2005 juhatajaks Merike Moks. Tegutsesid näite-, kunsti-, peotantsu- ja aeroobika ring. Aastast 2005 on juhatajaks Ille Mirka, kes kordineerib rahvamaja kultuuritööd. Samuti peetakse vallas traditsioonilisi üritusi: jaanipäev, jõulud, vastlapäev „KULDNE KÄBI JA KÄND”, perepäev, vabariigi aastapäev, emadepäev ja küladepäev. Rahvamajas tegutsevad praegu järgmised huviringid:
Näitering kuni 10.a. 8 last kuni15.a. 10 last
Kunstiring lapsed-noored 10 last
Kokandusring lapsed-noored 10 last
Tantsuring kuni 10.a. 8 last kuni 15.a. 8 last
Aeroobika täiskasvanutele 15 inimest
Lilleseade ring 10 inimest
Naisansambel täiskasvanud 10 inimest
Kitarriring
Noorteklubi „SNAK” lapsed,noored 30 liiget
Eakate klubi „LINDA” eakad 40 liiget
Rahvamajale on tehtud igal aastal investeeringuid vastavalt olemasolevale rahale nii valla eelarvest kui ka projekti rahadest ja Kultuuriministeeriumist saadud rahaga. Renoveeriti rahvamaja katus, ehitati teise korruse mängude saal, vahetati välja saali põrand, uuendati korvpallikonstruktsioonid, osteti uued lauad ja toolid, välja on vahetatud suure saali kardinad ja nende konstruktsioonid ning elektrisüsteem, kogu maja aknad on välja vahetatud ja praegu käib fassaadi ja maja välisseinte remont. Fassaadi remondiga sai endale uued tööruumid ka rahvamaja juhataja.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 50
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Kuna rahvamaja ehitati esialgselt kolhoosi keskuseks, siis nüüd plaanib vallavalitsus 2007 aasta lõpuks rahvamajja kolida, et maja otstarbekalt kasutada. Rahvamajja kolib ka Saarepeedi raamatukogu. Kontoriruumides käib remont. Rahvamajas on ruumid sööklale, mis on juba aastaid suletud. Tulevikus võiks need ruumid välja rentida. Maja teises tiivas on ruumid renditud erakauplusele. Rahvamaja suurt saali kasutab päeval Saarepeedi Kool võimlana, kuna koolil võimla puudub. Selline kahe otstarbeline saali kasutamine nõuab füüsilist pingutust- korvirõnga maha ja ülespanemine, laudade ja toolide adasi-tagasi tassimine.
Rahvamaja külastatavus on hetkel stabiilne. Koos käivad põhiliselt lapsed, noored ja eakad. Oodatud on ka laste vanemad, siis võiks rahule jääda.
Eeldused: vallal on olemas rahvamaja; rahvamajale on tehtud igal aastal investeeringuid; tegutsevad huviringid;
Probleemid: pole piisavalt ringijuhte; helitehnika ei ole vastav; puudu välislava, vabaõhuürituste jaoks; puudub toitlustamine, et tellida saali koos toitlustamisega; huviringide vähesus( mõeldes just poistele); kool ja rahvamaja tegutsevad omaette;
Lähtetingimused: soetada uus helitehnika (võimendi jne.); ehitada välislava suveürituseks; reserveerida maa välislava ehituseks, või rentida maaomanikult; rentida välja sööklaruumid toitlustamiseks; mitmekesistada huviringe-kool ja rahvamaja koos; ringijuhtide täiendkoolituse korraldamine; Saarepeedi kultuurimaja on valla kultuurielu keskuseks.
9.2. Raamatukogu
Saarepeedi vallas on kolm raamatukogu: Saarepeedis, Karulas ja Saarepeedi Koolis.
9.2.1. Saarepeedi
6.jaanuaril 1913.a. toimus Tõllasepa talus Uue- Võidu Lugemisringi avamise koosolek. Lugemisringil oli oma põhikiri ja pitsat. Seltsi astus 26 inimest ning esimeheks valiti Tõnis Parik, raamatukoguhoidjaks Tõnis Valdman. Otsustati avada raamatukogu kohaliku valla kooliõpetaja Tõnis Valdmanni ruumidesse. Lugemisring korraldas koosolekuid ja pidusid. Pool peotuludest anti raamatute muretsemiseks.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 51
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
1.veebruaril 1925.a. Tõnis Valdman lahkub ametist, asemele tuleb Õp. Leeni Ott 13.veebruaril 1925.a. arutati Uue-Võidu vallavolikogu koosolekul Lugemisringi raamatukogu muutmist rahvaraamatukoguks. 14.novembril 1926.a. avati raamatukogu, mis oli avatud neljapäeval 5-7 peale lõunat ja pühapäeval 9-11. Edasine ajalugu vajab veel uurimist.
Saarepeedi raamatukogu asub Saarepeedi vallas Saarepeedi külas vallamajaga ühes majas. Raamatukogu kasutuses on üks 50 ruutmeetrine tuba. Raamatukogu teenindab Saarepeedi valla elanikke. Teenusteks on teavikute koju- ja kohallaenutus, avaliku internetipunkti kasutamisvõimalus, saab ka printida ja paljundada. Raamatukogu on avatud E 11.00-18.00, T; N; R 9.00-16.00, kolmapäev on sisetöö päev. Raamatukogul on 2 arvutit (üks külastajatele ja teine tööarvuti), 2 printerit (neist 1 ei sobi arvutiprogrammiga) ning vöötkoodi lugeja. 21.juunil 2006 liitus raamatukogu „URRAMi“ raamatukoguprogrammiga. Tänaseks on elektroonilisse kataloogi kantud 7000 raamatut ja sügisel tahaks alustada elektroonilise laenutusega. Kirjanduse fond seisuga 01.01.2007 on 8443 raamatut lisaks veel ajakirjad, ajalehed, mõned elektroonilised teavikud ja Saarepeedi Vallavalitsuse ja Vallavolikogu korraldused, määrused ja otsused. Uued raamatud tellitakse Viljandi Linnaraamatukogu komplekteerimisosakonnalt vastavate uudiskirjanduse nimekirjade alusel, raha selleks tuleb riigilt ja omavalitsuselt. Kui vahel mõni raamat osutub nõutavaks, aga seda raamatukogus pole, siis olen selle juurde ostnud poest või antikvariaadist. Tellitud raamatud toon ise linnast ära, seejärel kleebin peale vöötkoodid ja kannan elektronkataloogi, vajadusel ka kiletan raamatu, et see paremini säiliks.
Uusi raamatuid on juurde tulnud järgmiselt: Aasta Raamatute arv s.h. ilu-ja lastekirjandus 2002 523 200 2003 306 166 2004 389 189 2005 295 152 2006 228 117
Tabel 19 Saarepeedi raamatukogu lugejad ja laenutused 2002-2006. a. elanikke Lugejaid -neist lapsed külastused kogud Laenutused -neist ajak. 2002 693 148 79 4381 1711 2393 9271 2003 689 148 80 2779 712 2116 9037 2004 665 156 73 3780 1480 2382 9422 2005 664 141 59 3994 2182 2747 9268 2006 649 133 57 2993 1244 1970 8477
Suurema osa lugejatest moodustavad lapsed ja pensionärid. Lapsed tulevad raamatukogusse peamiselt soovituslikku kirjandust küsima, aga loetakse ka näiteks „Harry Potterit“, „Leiutajateküla Lotte“, muinasjutte, uuemaid noorsooromaane.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 52
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Teised loevad meelsasti eesti ilukirjandust- E.Tohvri raamatutest pole keegi ära öelnud, O.Lõvi „Kolm naist“, M:Lembe „Neliteist valget liiliat“, E.Loosaar „Eesti mehe lugu“ on ka pidevalt välja laenutatud. Samavõrd loetakse ka bestsellereid , Varraku ajaviiteromaane ja põnevusromaane. Tööealiste lektüür on sageli seotud sellega mida keegi parasjagu õpib aga kui vähegi aega jääb loetakse ka kergemat ilukirjandust lõõgastuseks. Suure osa laenutustest (peaaegu poole) moodustavad ajalehed ja ajakirjad. Inteneti kasutajaid on ka vähemaks jäänud. Internetti on kasutatud tuludeklaratsiooni täitmiseks, maksude maksmiseks, mailide lugemiseks, suhtlemiseks, infootsinguks. Kui raamatukogu saab veidike avaramad ja valgemad ruumid kultuurimajja, siis on ehk ka külastajaid rohkem.
9.2.2. Karula
Karula raamatukogu asub Karula külas, Karula kaupluselamus. Raamatukogus töötab üks inimene, juhataja Maire Paluoja, Raamatukogul on küllaltki oluline koht küla elus. Siin käivad umbes üks kord kuus koos külanaised, tähistatakse tähtpäevi, vahel sünnipäevi ja ka Tupperware toodete esitlusi. Eelmisest aastast alates käib raamatukogu ruumides koos lilleseade kursus ja ruume kasutatakse ka külakoosolekute läbiviimiseks. Raamatukogu külastatavus on langenud. Lugejaid 2002 – 150 2003 – 122 2004 – 123 2005 – 116 2006 – 114 Suure languse põhjustas see, et ära jäi laenutuspunkt Aindu külas ja 2003. aastast jäid kõrvale ka suur osa Auksi ja Võistre püsilugejatest, kellel on küllaltki keeruline Karulasse tulla. Kuna lugejate arv on vähenenud, siis on ka külastuste arv langemas. Noorematel lugejatel ei ole enam suurt lugemisharjumust ja vanu pidevalt lugevaid ininesi jääb erinevatel põhjustel vähemaks. Juurde tuleb aga neid, kes käivad aastas mõned korrad raamatukogus ja võtavad kokku kuni 10 raamatut. Külastusi 2002 – 3103 2003 – 2469 2004 – 2325 2005 – 1967 2006 – 1785 Raamatukogus asub 1 AIP ühe arvutiga. Suures osas on ära langenud interneti külastajad, sest Karula ümbruses on interneti soovijatel see kodus juba olemas. Kui varem oli arvuti taha soovijatest järjekord, siis nüüd käib AIP-s keskmiselt 1 inimene päevas. Suvel muidugi tunduvalt rohkem Laenutuste arv on veidi langenud , kuid muid tegureid arvesse võttes on see loomulik. Palju küsitakse ja laenutatakse ajakirju ja ka ajalehti, eriti maalehte. Laenutused kokku Raamatud Ajakirjad 2002 5666 3456 2210 2003 6181 3383 2798 2004 6002 3151 2851 2005 5636 3139 2497 2006 5301 2961 2340
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 53
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Karula raamatukogus on arvel 2007. a. 1. jaanuari seisuga 10963 raamatut ja 130 komplekti ajakirju. Raamatukogus käib aastas veidi üle 20 ajakirja ja 3 ajalehte. Kõiki neid on võimalik ka koju laenutada. Raamatute juurdetulek aastate järgi 2002 – 325 sh ilukirj. 174 2003 – 322 188 2004 – 351 200 2005 – 259 138 2006 – 280 165 Raamatukogu on külastajatele avatud 4 päeva nädalas E,T,K,R. 9.00 – 16.00 Raamatukogu on külas ainuke kultuuriasutus ja peaks sellisena ka jääma, hoolimata külastuste ja laenutuste langusest. Kohalik rahvas laenutab palju just ajakirjandust ja teades kui kallid on ajakirjad, siis inimestel pole teist võimalust neid lugeda. Palju küsitakse ja ka laenutatakse eesti kirjandust, eriti populaarsed on Erik Tohvri, Elme Väljaste ja Tiit Sepa.Laste- ja noortekirjandusest laenutatakse kõige rohkem raamatuid eelkooliealistele ja esimeses klassis õppijatele. Kui arvuti neid lapsi alla ei neela, siis võib loota et nad leiavad tee ka edaspidi raamatute juurde.
9.2.3. Saarepeedi Kool Saarepeedi Kooli raamatukogus on õppe- ja lastekirjandus. 31.08.2007.a.seisuga oli õpikuid 3059, ilukirjandust 3042 ja ajakirju 120 ühikut.Raamatuid laenutatakse õpilastele,kooli töötajatele,lastevanematele ja vilistlastele.”URRAMi” raamatukoguprogrammi ei kasutata, kuna väikese raamatukogu jaoks on see kallis.
Eeldused: vallas kolm raamatukogu; avalik internetipunkt olemas raamatukogudes; lugejad ja raamatufond olemas;
Probleemid: raamatukogu ruumid kitsad; riiulid ja muu invendar vanad ja osaliselt amortiseerunud; lugejaid võiks rohkem olla;
Lähtetingimused: Saarepeedi raamatukogule leida avaramad ruumid Saarepeedi rahvamajas; Karula raamatukogule planeerida uued ruumid tulevikus ehitatavasse Karula külamajja; uuendada raamatukogude inventar; huvitavate ürituste korraldamisega raamatukogus saada juurde lugejaid;
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 54
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
9.3. Sport
Vallal oma spordihoonet ei ole. Selle funktsiooni täidab kultuurimaja, kus on normaalmõõtmetega võrkpalliväljak ja saab ka korvpalli ja saalihokit mängida. Kooli juurde on välja ehitatud korralik suusabaas. Kultuurimaja renoveerimist alustati 2002.aastal. Selle käigus on välja vahetatud kultuurimaja põrand, uuendatud on korvpallikonstruktsioonid ja võrkpalli postid. Vallas tegutseb MTÜ Spordiklubi Saarepeedi. Klubisse kuulub 35 suusaspordi huvilist liiget. Klubil on üks IV astme treeneri kvalifikatsiooniga treener. MTÜ spordiklubi Saarepeedile on valla eelarvest eraldatud aastatel 2002-2006 161000 EEK`i ja kolmepoolse lepinguga Haridus- ja Teadusministeeriumi, Suusaliidu ja Saarepeedi Kooliga 220000EEK`i. Traditsioonilised spordiüritused vallas on reesõiduvõistlused „Kuldne Käbi” ja „Kuldne Känd”, „Naabrimeeste” ja „Naabrimeeste” võrkpalliturniir ning „Kahe mäe” jooks.
Eeldused: Saarepeedi Kooli juures korralik suusabaas ; talvel korralikud suusarajad; vallarahvas saab kasutada kultuurimaja võrkpalli, korvpalli, saalihoki, lauatennise, karoona ja aeroobika treeninguteks;
Probleemid: Vallal(koolil) puudub oma spordisaal-kooli ja kultuurimaja vahemaa on ca 500 m;
Jäävad tunnid poolikuks, lapsed ei jõua end pesta, sageli jooksevad edasi-tagasi paljalt ning haigestuvad;
vallal(koolil) puudub oma spordiväljak;
Lähtetingimused: arendada edasi sportimisvõimalusi vallas ja külades; reserveerida maad spordiväljaku rajamiseks või rentida maaomanikelt laiendada valgustatud suusarada; võtta arutellu, kas Saarepeedi koolil oleks otstarbekas rajada oma spordisaal; kasutada ära looduslikud tingimused erinevate sportimisvõimaluste arendamiseks; Saarepeedi karjääri baasil planeerida ja välja ehitada puhke- ja spordikompleks koos välislavaga, et võimaldada Saarepeedil korraldada maakondlikke ühisüritusi; valla laohoone renoveerida matka-infopunktiks;
10. Muinsuskaitse
Riikliku kaitse all olevad mälestised, millele Muinsuskaitseseadus kehtestab kaitsevööndi s.o. 50 m, kui vastava mälestise kaitse alla võtmise akti ei ole märgitud teisiti. Mälestiste kaitsevööndis on ilma muinsuskaitseameti loata keelatud: maaharimine, ehitise püstitamine, tee, kraavide ja trasside rajamine jm. mulla ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine ning mahavõtmine; kinnismälestiste tähististe ümberpaigutamine ja nende ilmet muutvate objektide paigaldamine
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 55
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Riikliku kaitse all on Saarepeedi vallas 13 muinsuskaitsemälestist: 10.1. Arhitektuurimälestised: Väikemõisa mõisa peahoone ( 20. saj. I pool); Väikemõisa mõisa abihoone; Peetrimõisa mõisa valitsejamaja ( 19. saj. II pool); Peetrimõisa mõisa laut 1 ( 1885); Peetrimõisa mõisa laut 2 ( 19. saj. II pool); Välgita mõisa peahoone ( 18. saj.);
10.2. Arheoloogiamälestised
linnus Saarepeedi külas ( 12. – 13. saj.); asulakoht Aindu külas; asulakoht Taari külas Kõpmandi maaüksusel; kalmistu Taari külas Viru Jaani maaüksusel; kalmistu Võistre külas; kivikalme Taari külas; ohvrikivi Välgita külas Kungla maaüksusel; Naanu linnamägi tuleb heakorrastada, tähistada, tutvustada ja eksponeerida – teha senisest rohkem koostööd Muinsuskaitseametiga. Üldplaneeringu käigus võib teha ettepanekuid võtta täiendavalt kaitse alla objekte, millel on kultuuri või ajaloo seisukohalt märkimisväärne väärtus ( näit. säilinud klassikalisi Eesti talukomplekse või rehielamuid vms. )
Olulisemateks muinsuskaitsemälestisteks on Väikemõisa mõisa peahoone ,Välgita mõisa peahoone ja linnus Saarepeedi külas. Välgita mõisahoone asub Välgita külas, Auksi-Saarepeedi tee ääres. Esimesed teated Välgita riigimõisast pärinevad Poola valitsemise ajal 1599.a. toimunud revisjoni protokollidest. Mõisahoone on algusest saadik olnud palkehitis. Välgita mõis on eraomanduses ja mõisahoonet remonditakse. 2007.aastal vahetati sarikad ja katus.Mõisahoone sai uue laastukatuse. Väikemõisa nimi tuleneb mõisa saksakeelsest nimest Kleinhof (Klein-väike, Hof- mõis). Mõisahoone on ehitatud 1888.a. ja 1948.a. asub Väikemõisas väikelastekodu kuni tänaseni. Linnamägi asub Saarepeedi südames, Auksi-Saarepeedi tee ääres, endise Saarepeedi kolhoosi keskuse vahetus läheduses. Linnamägi on nime saanud Naanu talu järgi. Rahvas on nimetanud seda mäge Tantsimäeks, kuna rahvapärimuse järgi siin jüripäevadel ja jaanipäevadel peetud rahvapidusid. Probleemiks on muinsuskaitsealuste objektide kehv seisukord.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 56
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Eeldused : Saarepeedi valla territooriumil asuvad olulised muinsuskaitsealused objektid (Naanu linnamägi, Välgita- ja Väikemõisa mõisad);
Probleemid: muinsuskaitseobjektide halb seisukord;
Lähteseisukohad: korrastada muinsuskaitsealused objektid; siduda need objektid turismiga vallas;
11. Looduskeskkond
Looduslikult paikneb Saarepeedi vald Viljandimaa keskel, Viljandist kirdes, Sakala kõrgustiku põhjaosas.
11.1. Vetevõrk
Eestis on koos tehisjärvedega 2163 järve pindalaga üle 1 ha. Kahekümne neljas vallas –linnas üle Eesti ei ole ühtegi järve üle 1 ha. Antsla vallas on 57 järve –kõige rohkem järvi ühes vallas. Saarepeedi vallas on 13 järve. Suurimad on Karula järv ja Auksi järv.
Saarepeedi vallast saavad alguse kolm oja: Välgita oja ja Viru oja - mõlemad ojad suubuvad Tänassilma jõkke Uueveski oja - suubub Viljandi järve.
Põhjendatud on algatada Välgita oja korrastamise projekt, mille käigus on võimalik likvideerida koprakahjustused, korrastada paisjärved ning paisrajatised Kaladest elab meie valla järvedes: latikas, ahven, särg, haug, roosärg, linask, luts, koha, koger, nurgu. Veekogudes kasvavad suurtaimedest, pilliroog, konnaosi, kolla, vesikupp jne.
Osa veekogusid on avalikus kasutuses ja osa mitteavalikus kasutuses. Veekogudele on kehtestatud kaitsevöönd.Tabel 20.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 57
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 20 Saarepeedi valla veekogud Veepeegli Kaitse- Pikkus, Kasuta- Registrikood Veekogu nimi Tüüp pindala, vöönd, km mine ha m VEE4710800 (nimi teadmata) Allikas 50 VEE4710700 (nimi teadmata) Allikas 50 Looduslik VEE2074000 Auksi järv 8.1 avalik 50 järv VEE1020000 Jamsu kraav Kraav 4.3 mitteavalik 50 VEE1019900 Jamsu peakraav Peakraav 11.2 avalik 50 VEE1133600 Jaska oja Oja 13.6 aalik 100 Karula järv (Uue- Looduslik VEE2074800 22 avalik 100 Võidu järv) järv Kehklase järv VEE2071530 Paisjärv 1.7 avalik 50 (Kehklase paisjärv) Muraka järv (Muraka VEE2071510 Paisjärv 7.1 avalik 50 paisjärv) Mädajärv (Vana- Looduslik VEE2082400 2.5 avalik 50 Võidu Mädajärv) järv VEE2074810 Peetrimõisa paisjärv Paisjärv 1.9 mitteavalik 50 Pingu järv (Tingo Looduslik VEE2074100 5.2 avalik 50 järv) järv VEE2071540 Saarepeedi karjäär Tehisjärv 3.2 mitteavalik 50 VEE1019400 Terase peakraav Peakraav 6.8 mitteavalik 50 Tobra alumine VEE2074820 Paisjärv 0.4 mitteavalik veehoidla Tobra ülemine VEE2074830 Paisjärv 0.3 mitteavalik veehoidla VEE1019600 Tusti oja Oja 5.8 mitteavalik 50 VEE1018000 Tänassilma jõgi Jõgi 35.5 avalik 100 VEE1133500 Tääksi oja Oja 14.5 avalik 100 VEE1139200 Uueveski (Kösti) oja Oja 15 avalik 100 VEE1139400 Valuoja Oja 8.9 mitteavalik 50 Viru järv (Viru VEE2071520 Paisjärv 3.6 avalik 50 paisjärv) VEE1018100 Viru oja Oja 8.5 mitteavalik 50 VEE2074030 Välgita karjäär Tehisjärv 1.4 mitteavalik 50 VEE1018200 Välgita oja Oja 15.3 avalik 100 Võistre järv Looduslik VEE2074200 9.6 avalik 50 (Võistvere järv) järv VEE1139300 Võistre oja Oja 4.4 avalik 50
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 58
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
11.2. Metsandus
Riigile kuulub 40% kogu Eesti metsadest ja seda hoiab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud. Saarepeedi valla üldpindalast moodustab metsamaa 4351 hektarit, ehk 44%. Saarepeedi valla metsafondist moodustavad väikese osa veekaitsemetsad ja põhilise osa metsamaast moodustavad tulundusmetsad . Saarepeedi vallas on kõige rohkem kuusikuid, lehtpuudest kaasikuid. esineb veel haavikuid, sanglepikuid ja hall-lepikuid . Vähesel määral esineb ka saare-, tamme- ja lehisemetsi. Saarepeedi valla vääriselupaikadeks on:Kolga-saarik, Taari pärnad, Jamsu tammed, Peedi saarikud jne. Kavas on võtta vääriselupaikadeks Lapi saarikud Auksis ja Sõduri tammed Võistres. Vääriselupaikades on üldjuhul majandustegevus peatatud.
11.3. Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad
11.3.1. Kaitstavad looduse üksikobjektid Saarepeedi vallas
Aindu põlispuude grupp; Auksi jalakas; Auksi kivi; Koerna künnapuu; Puuri künnapuu (hävinud); Taari künnapuu (alles ainult känd); Tamme künnapuu; Välgita pärn;
11.3.2. Maastikukaitsealad Saarepeedi vallas
Uue-Võidu maastikukaitseala -maakasutus, ehitustegevus ja hooldus toimub Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja alusel ( RT I 1998,5/6,70); Varesemägede maastikukaitseala - maakasutus, ehitustegevus ja hooldus toimub Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskirja alusel (RT I 1998,56,858).
12. Ehitatud keskkond ja üldine maakasutus 12.1. Olemasolev maakasutus
Saarepeedi valla maabilanss on 9839,13 hektarit. Kogu maast moodustab haritav maa 39% ja metsamaa 44%.Muu maa osakaal kogu maast on 9% ja looduslik rohumaa moodustab 6% ja õuemaa 2%.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 59
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 21 Valla maabilanss seisuga 31.05.2007.a. Maa liik Pindala ha %
Haritav maa 3803.44 39 Looduslik rohumaa 584.58 6 metsamaa 4351.10 44 õuemaa 163.53 2 Muu maa 936.46 9 kokku 9839.13 100
Joonis 6 Valla maabilanss seisuga 31.05.2007.a.
MAA LIIK
Muu maa 9% Õuemaa Haritav maa 2% 39%
Metsamaa Looduslik 44% rohmaa 6%
Maareformi tulemused seisuga 31.05.2007.a.
6. Maakatastris registreeritud katastriüksuste arv on 1097 ja pindalaga 9214,3ha ehk 93,7%.Registreerimata katastriüksuste pindala on 620.0 ha ehk 6,3 %.Viljandimaa keskmine registreerimata katastriüksusi pindala järgi on 12.8%.
Registreeritud maa jaotub: Tagastatav maa 4919,3 ha ehk 53,4% kogu katastris registreeritud maast; Ostueesõigusega erastatav maa 3308,3ha ehk 35,9% kogu katastris registreeritud maast; Enampakkumisega erastatav maa 168,7 ha ehk 1,8% kogu katastris registreeritud maast; Vaba põllumajandusmaa erastamine 151,3 ha ehk 1,6% kogu katastris registreeritud maast; Vaba metsamaa erastamine 385,1 ha ehk 4,2% kogu katastris registreeritud maast; Munitsipaalmaa 10,0 ha ehk 0,1% kogu katastris registreeritud maast; Riigimaa 271,6 ha ehk 2,9% kogu katastris registreeritud maast;
Valla 9834,3 ha maast on vormistatud eraomandisse 8932,7 ha, jäetud riigi maaks 271,6 ha, munitsipaalmaa 10,0 ha, maakatastris registreerimata maad on veel 620,0 ha.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 60
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Munitsipaliseerida soovitakse järgmiste Saarepeedi valla ehitiste ja rajatiste alust maad (vallavolikogu otsusnr.81 02.03.1998): Valla teede maa (koos erateedega) ~80 km.(sellest 30km on valla teid); Saarepeedi pumbajaama alune maa 0,3ha; Saarepeedi biopuhastusjaama alune maa+kaitsevööndi mets 2,9 ha; Naanu Linnusemägi 1,7ha; Saarepeedi Kool 2,8ha; Saarepeedi vald 5,2ha; Saarepeedi puhkemaastik 11,8ha; Saarepeedi keskuse park 0,34ha ja 1,4 ha; Viljandi Metsakalmistu laiendus Endine Uue-Võidu valla kinnistu Saarepeedil Muraka paisjärv Aindu külas vaba maa Imavere –Tallinna mnt ääres motospordi õppeväljakuks
Eeldused: 93,7 % valla pindalast registreeritud katastriüksustena;
Probleemid: ühiskondlike hoonete alune maa ei ole veel munitsipaalomandis; valla territooriumil palju „valgeid laike” st. peremeheta maa; võsastunud põlluservad ja kraavid; maaparandussüsteemide kehv olukord;
Lähtetingimused: maareformi lõpetamine; ühiskondlike hoonete aluse maa munitsipaliseerimine; puhkemaastiku ja keskuse pargi maa munitsipaliseerimine; määrata Saarepeedi vallas asuvatele „valgetele laikudele“ juhtfunktsioon; määrata võimalikud elamu- ja tootmismaad jne; hooletusse jäetud põllumaade ja maaparandussüsteemide omanike korralekutsumine;
Saarepeedi suurimad maaomanikud kinnisturaamatu 10.07. 2007 a. seisuga on:
Rahandusministeerium Metsahalduse AS AS Põlluvara Heli Malõh Roger Puit AS Vestman Varahaldus Margus Juurik Anne Maala OÜ Sakala Põldur
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 61
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
12.2 Elamuehitus Hajaasustusega vallana on meil kortermajad suuremates keskustes: Saarepeedil, Karulas, Tõnissaares, Mooris. Korrusmajade haldamiseks on korteriühistute loomine algusjärgus. Seoses jäätmemajanduse ümberkorraldamisega 01.01.2007.a. on kortermajade elanikud sõlminud ühise tegutsemise lepinguid olmejäätmete kogumiskonteinerite kasutamisel ja nende jäätmete käitlemisel. Kortermajade seisukord jätab soovida. Kõige halvemas seisukorras on Tõnissaares asuvad korterelamud, aga ka Moori 8 korteriga elamu. Munitsipaalkortereid on 4-5 tk. Probleemiks on endistele omanikele tagastatud majades elavad üürnikud: Aindu, Maleva. Elamuehitus Saarepeedi vallas areneb kiires tempos linna servas, kus põllumaad jaotatakse kruntideks. Ehitatakse lagedale maale, maksab linnalähedus. Kuumimaks piirkonnaks on Väikemõisa. Aga ka Viljandi- Põltsamaa maantee äärde Kikkale ja Peedile on algatatud detailplaneeringud elamuehituseks ja Viljandi-Tallinna maantee äärde Võistres, aga ka Karulas ja teistes külades. Ajavahemikus 2002 – 2007 on Saarepeedi vallavallavalitsus väljastanud ehituslubasid kokku 105, mille moodustavad enamikus väikeelamu ehitamise load. Aasta- aastalt on väljastavate lubade arv kasvanud: 2006. a. 31 ja 2007 a. 28 juuni sisuga juba 19 luba. Kasutuslube on väljastatud aastatel 2002-2007 a. 28 juuni seisuga 50 luba, millest 2006a. 13 ja 2007.a.28.06 seisuga 7. Uusi tootmishooneid juurde ehitatud ei ole. On rekonstrueeritud olemasolevaid hooneid. Autokauplusi on ehitatud Tallinna mnt. äärde Viljandi linna piirile. Vallas tegutsevatel ettevõtjatel on tööjõupuudus. Linna äärde kerkivate elamute baasil ei saa lahendada töötlevas tööstuses puuduolevate töötajate eluasemeprobleemi, kuna uute eramute omanikud enamasti lihttööle ei tule. Vaja oleks ehitada ettevõtjate omavahelises koostöös või koostöös kohaliku omavalitsusega korterelamuid tööstusmaastiku lähedusse.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 62
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Eeldused: vaba maa olemasolu; turvaline ja ilus elukeskkond; linnalähedus;
Probleemid: eluasemete nappus; korterelamutes korteriühistud moodustamata; enamus korterelamud vajavad kapitaalset remonti;
Lähtetingimused: määrata võimalikud elamumaad; aktiviseerida korterühistute moodustamist; säilitada vallas väljaspool Saarepeedi, Karula, Peetrimõisa kompaktse asustusega ala hajaasustus;
13.Teed, sillad ja ühistransport 13.1. Teed, sillad, ühistransport
13.1.1. Teed
Tiheduse poolest on Saarepeedi valla teedevõrk hea. Valda läbib kaks suuremat riikliku tähtsusega maanteed: Imavere-Viljandi-karksi-Nuia ja Viljandi-Põltsamaa maantee. Saarepeedi vallas on riigimaanteid 53,1km. (Vaata tabel 22) ja kohalikke maanteid on 80,4 km (koos erateedega). Teedevõrk on oluliselt paranenud: mustkatte on saanud Viljandi- Põltsamaa mnt Viljandi- Taari lõik, Peetrimõisa-Karula-Kile mnt Peetrimõisa- Karula lõik, Karula puiestee, Oskari ja Rootsi Mööbli sissesõidutee. 2008 ja 2009 a. on plaanis panna mustkatte alla Peetrimõisa- Karula- Kile mnt kogu pikkuses (kuni Tallinna mnt).
Kohalik omavalitsus on koostöös ettevõtjatega EAS i piirkondade arendamise projekti raames korraldanud mustkatte alla Rootsi Mööbli ja Valge VN juurdesõidutee Välgita külas ja AS Oskar LT juurdesõidutee Saarepeedi külas. Riigiteid hooldab Pärnu Teedevalitsuse Viljandi osakond. Probleemiks on aga Taari- Auksi riigimaantee seisukord. Teede lagunemisperioodil suletakse see teelõik raskeveokite liiklemiseks kuuks või pooleteiseks. Sel perioodil on nende ettevõtete tootmistegevus häiritud, kuna muid juurdepääsuvõimalusi ei ole. Peamised teedega seotud probleemid on teede jooksev remont ja suur kruusateede osatähtsus, mis külasid läbivatel lõikudel tekitab suvel tolmuprobleemi. Vallateede remontimine on suur probleem, teed on kohati väga halvas olukorras. Teehooldusega seondub ka teeäärte korrashoid – niitmine, prügi koristamine, võsaraie, mis on oluline nii maastike esteetilise pildi parandamiseks kui ka puhkemajandusliku väärtuse tõstmiseks. 2006. a kulutati valla eelarvest teedele 606442 tuh. krooni ja 2007 a. on planeeritud eelarves 799 000 krooni.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 63
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Saarepeedi valla territooriumil kulgevad järgmised riigile kuuluvad maanteed:
Tabel 22 Riigimaanteed vallas. Riigimaantee nr. Riigimaantee nimi Teelõigu pikkus km 49 Imavere-Viljandi-Karki- 8,8 Nuia 50 Viljandi ühendustee 2,6 51 Viljandi- Põltsamaa 14,6 2411 Klaassepa ühendustee 0,3 T-24120 Jaska-Aimla 1,2 T-24126 Epra-Sürgavere-Klaasepa 1,7
T-24130 Auksi tee 2,9 T-24131 Taari-Auksi 11,5 T-24136 Kuudeküla tee 0,4 T-24137 Peetrimõisa-Karula-Kile 5,3 T-24138 Karula tee 1,7 T-24207 Peetrimõisa-Peedi 2,1 KOKKU 53,1
Olemas on Saarepeeedi valla teehoiukava 2006-2009 aasta .
Sildu valla territooriumil ei ole.
13.1.2. Ühistransport
Ühistransporti korraldab maavalitsus kooskõlastatult vallavalitsusega. Valda läbivad mitmed bussiliinid. Õpilastransporti korraldab vald, kasutades suures osas linnalähiliinide teenust. Liini nr. 36 buss sõidab koolipäevadel Viljandist Saarepeedile pika ringiga (Viljandi- Väikemõisa- Karula- Auksi- Välgita- Saarepeedi- Viljandi). Õpilastele hüvitatakse sõidukulud piletite esitamisel. Valla õpilasliini teenindab 15 kohaline väikebuss. Seda saavad kasutada kool ja lasteaed vastavalt vajadusele ka muudeks sõitudeks ( teatri ühiskülastused, ujumistunnid, klassiekskursioonid jm. väljasõidud ) ning sportlaste treeningrühmad nii treeningtundide läbiviimisel kui võistlustel osalemiseks. Koolibussi kasutatakse ka vallas korraldatavate ühisürituste ajal inimeste veol hajaasustusega küladest keskusse, samuti seltsitegevusega seotud ürituste läbiviimisel (eakate klubi, noorteklubi)
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 64
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
14.Tehniline infrastruktuur 14.1. Elekter Elekter on igas majapidamises. Mõnes kohas on elektrivõimsus liialt väike. Elektriliinid osaliselt vanad ja suure tuulega on tihti voolukatkestusi, sellest tingituna on tootmisettevõtete töö häiritud. Aktsepteerida AS Eesti Energia arengukava, mis näeb ette välisvõrkude ja alajaamade rekonstrueerimise, millega tagatakse elektrienergiaga varustamise parandamine. Uute liinide rajamisel ja vanade rekonstrueerimisel taotleda linnalähedaste elektriliinide maa alla paigutamist.
Eeldused: elektrivarustus on igas majapidamises; Eesti Energial olemas elektrivarustuse renoveerimise plaan;
Probleemid: mõnes kohas võimsus väike; esineb tihti voolukõikumisi; kaugemates külades liinid amortiseerunud;
Lähtetingimused: uuendada Pärna puiestee tänavavalgustus; määrata tänavavalgustuse vajadus ja asukohad; uute elamu- ja tootmismaade planeerimisel tagada võimalused nende alade varustamiseks elektrienergiaga;
14.2. Soojavarustus Tsentraalset soojusega varustamist Saarepeedi vallas ei toimu. Suurem osa kogu valla elamutes ja muudes hoonetes tarvitatavast kütusest on kohalik küttepuit. Vähemal määral kasutatakse kivisütt ja briketti.
14.3. Veevarustus
14.3.1. Ühisveevõrk (puurkaevud, pumplad, veetrassid)
Saarepeedi vallal ei ole vee-ettevõtet.Sellest tulenevalt pakub Saarepeedi Vallavalitsus ise ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni teenust vallas. Lähtudes vee erikasutusloale nr L.VV.VI-20519 ja valla ÜVK arengukavale kuulub vallale Saarepeedi külas üks puurkaev, mis on küla peamine veeallikas. Kaev on puuritud 1965 aastal ning sügavus on 90 m. Samast ajast pärineb puurkaev-pumpla hoone, mis on amortiseerunud ning vajab remonti. Lisaks kuulub kompleksi juurde ka II astme pumpla koos reservuaaridega, mida ei kasutata ning on amortiseerunud. Vesi puurkaevust juhitakse võrku läbi 300 l hüdrofoori. Puurkaevu juures paikneb II astme pumpla koos puhtaveereservuaaridega 2x100 m 3 , kuid need ei ole aktiivses kasutuses. Kasutusel on vaid mahutid tulekustutusvee hoidmiseks. Rajatised on amortiseerunud ning nende kasutuselevõtt eeldab nende rekonstrueerimist. Lähtuvalt 2005 aasta veekasutusearuandest haarati Saarepeedi küla puurkaevust kokku 17580 m 3 (48 m 3/d) millest ca 50% tarbiti ära elanike ning asutuste/ettevõtete
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 65
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
pool e.70 l elaniku kohta ööpäevas ( sisaldab ka asutusi). Lisaks tarbis vett külas ka AS Oskar LT tööstuse tarbeks, oma puurkaevuga. Lähtuvalt puurkaevu vee analüüsidele ei vasta puurkaevu vesi kehtestatud nõuetele, ületades nõuded fluori osas, millest tulenevalt on Vallavalitsusele koostatud ettekirjutisi Tartu Tervisekaitsetalitluse Viljandimaa osakonna poolt, milles nõutakse vastavate meetmete kasutusele võtmist. Saarepeedi veevõrk on rajatud suuremas osas üle 30 aasta tagasi ning on valdavalt malmtorudest, seega on nad amortiseerunud. Vaid 600 m torudest on nooremad kui 5 aastat ning plasttorudest. Kogu süsteemi pikkuseks on 5000 m, valdavalt diameetriga 65mm. Süsteemi toidetakse ühest veeallikast- Saarepeedi küla puurkaevust ning selle avarii korral on terve asula ilma veeta. Samuti on amortiseerunud ka olemasolevad siibrid. Mittearvestusliku vee osatähtsus on ca 50%. Probleemiks on ka torustike ehitustööde kvaliteet ja tehnilise informatsiooni puudumine torustike osas, puudub isegi skeem torustike asukohtadega, see eeldab suurema osa süsteemist asendada.
Ühisveevärgiga liitunud on: Saarepeedi külas 234 inimest ehk 68% kokku elanikke 348 Karula külas 138 inimest ehk 62% kokku elanikke 224 Moori külas 10 inimest ehk 21% kokku elanikke 47 Peetrimõisa külas 41 inimest ehk 23% kokku elanikke 180 Aindu külas 10 inimest ehk 25% kokku elanikke 41 Kokku vallas 433 inimest ehk 34% (üldse vallas elanikke 1268)
2009.a. on vallas planeeritud liitujaid 546 inimest ehk 66%. Kõige enam tuleb liitujaid juurde Peetrimõisa külas, kus toimub juba praegu aktiivne elamuehitus ja ka Karula ning Saarepeedi külas.
Saarepeedi valla veetarbijad vee erikasutusloa alusel: Saarepeedi vallavalitsus Oskar LT AS Muraka-3 talu Parduse talu AS Hoolekandeteenused (Karula Kodu)
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 66
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 23 Puurkaevud.
Idapikkus° ' Põhjalaius° ' Registrikood PK_nimi Katastri Passi Inventari Vee - Puur Sügavus, Omanik Erikasutus - Kaevu otstarve " " nr. nr. nr. horisont aasta m luba
FIE Age Soo 25_44_32 58_26_01 Moori k. laut 4624 1110 45 D2-1-S 1964 80 Kallesaare talu Tarbepuurkaev Jutu laut 6013 A-3-M 319 S1 1952 119.5 H.Karuse Tarbepuurkaev 25_40_18 58_26_04 Rootsi suurfarmi 6018 3285 40 S1 1972 100 AS Rootsi Mööbel Tarbepuurkaev Oskar (end Erikasutus- 25_41_43 58_26_00 POH0002060 Naanu sigala) 6019 2669 41 D2-1-S1 1970 105 AS Oskar LT luba Tarbepuurkaev A-487- Väikemõisa VLK 6033 M 349 D2pr 1959 100 Väikemõisa VLK Tarbepuurkaev Vilj.lasteabi-ja sots.keskusKarula Erikasutus- 25_36_18 58_24_09 POH0000297 Karula KK 6034 A-32-B 348 D2pr 1958 110 os. luba Tarbepuurkaev Tõnissaare A-633- k.Aimla mp. 6037 M 427 S1 1960 72 Tarbepuurkaev Erikasutus- 25_37_00 58_27_31 POH0002174 Parduse talu 6726 1789 43 D2-1-S1 1967 130 Parduse talu luba Tarbepuurkaev Erikasutus- 25_41_43 58_25_50 POH0002364 Saarepeedi as. 6727 1373 38 S1ad 1965 90 Saarepeedi VV luba Tarbepuurkaev 25_38_51 58_25_17 Sooneste laut 6728 1419 42 D2 1965 60 Andero Väljaots Tarbepuurkaev Leedapere talu 25_36_49 58_23_55 Karula k 6729 1194 39 D2 1965 60 Hili Väljaots Tarbepuurkaev Muraka talu Erikasutus- 25_39_37 58_27_45 POH0002021 Välgita k. 6732 4014 44 D2-1-S 1975 100 Muraka-3 talu luba Tarbepuurkaev 25_38 58_28 Õunapuu talu 9256 6657 - D2 1993 43 Hillar Puur Tarbepuurkaev Piiri talu Karula Eraomand, 25_37_21 58_23_55 k. 9549 6482 - D2pr 1991 110 kasutusvalduses Tarbepuurkaev Taari-Vasara talu 9550 6483 - D2 1991 40 Sulev Varik Tarbepuurkaev 25_30 58_37 Lapi talu 9572 KR-21 - S1 1995 92 Ed.Maasepp Tarbepuurkaev Kikla talu 13880 27/95 - D2 1995 45 Rein Ilves Tarbepuurkaev
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 67
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
25_35_58 58_23_44 Aindu küla 14289 15/97 - D2nr 1997 105 A.Berzin Tarbepuurkaev Koka talust 150m N poole 5189 H-415 - S1 1982 180 likvid. Uuringu-jm.pk. Karula, rdt.ääres 5194 H-426 - D2 1982 50 likvid. Uuringu-jm.pk.
Kuke talust 10m W poole 5198 H-431 - Q 1982 52 likvid. Uuringu-jm.pk. Auksi k. 6039 11 - S1 1960 150.3 EGK Uuringu-jm.pk. Karula k.Laane Eesti talu ligidal 5190 H-417 - D2nr 1982 70 Geoloogiakeskus Vaatluspuurkaev Karula k.Laane Eesti talu ligidal 5191 H-420 S1 1982 239.2 Geoloogiakeskus Vaatluspuurkaev
Saarepeedi Tamme laudad Hilja Kase
Eraom 71501:001:0004 Saarepeedi Võistre sauna Võistreranna mü
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 68
Eeldused: SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I ühisveevärgi olemasolu; piisav põhjaveevaru;
Probleemid: amortiseerunud puurkaev –pumpla; veevarustus põhineb ühel veeallikal;
amortiseerunud veetrassid; vee kvaliteet kaevudes; osa torustikke paikneb erakinnistutel;
Lähtetingimused: renoveerida Saarepeedi veetrass uute elamu- ja tootmismaade planeerimisel määrata ühisveevärgi- trasside asukohad; määrata veetrasside asukohad olemasolevate majapidamiste ühendamiseks veevärgiga; määrata vajadus uute puurkaevude rajamiseks ning maaeraldused selle tarbeks;
14.4. Kanalisatsioon
14.4.1. Ühiskanalisatsioon (pumplad, settekaevud, trassid)
Ühiskanalisatsiooniga ala kattub veevõrguga. Lisaks suunatakse küla kanalisatsioonipuhastile täiendavalt ka AS Oskar LT ning ka Välgita külas paiknevate tööstusettevõtete- AS Rootsi Mööbel ja OÜ Valge VN reoveed. Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv on ca 260, mis on ca 75% aleviku elanikest. Vallavalitsuse andmete kohaselt juhiti 2005 aastal aleviku reoveepuhastisse 21000 m 3 reovett, mis on suurem kui tarbitud vee kogus. Tegelikkuses on puhastisse ja keskkonda juhitava heitvee kogus aga ilmselt veelgi suurem, sest reaalseid mõõtmisi pole tehtud, olemasolevate torustike seisukord on väga halb. Valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arengukava kohaselt on torustike peamiseks puuduseks: torustike ja kaevude halb tehniline seisund( purunenud ja halb ehituskvaliteet); osadel torustikel on vale kalle, mis tekitab ummistusi; osa torustikke paikneb kinnistutel, mistõttu on neid raske hooldada; osa torustikke rajatud ilma projektideta, mistõttu puuduvad nende kohta tehniline informatsioon;
Alljärgnevalt on põhiliselt ÜVK puudused lühidalt esitatud asulate kaupa: puurkaev-pumpla on amortiseerunud; aleviku veevarustus põhineb ühel veeallikal; veeallika vesi ei vasta nõuetele; veevõrk on amortiseerunud, kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud; osa torustikest paikneb erakinnistutel; reoveepuhasti on amortiseerunud;
Fekaalivedu ei toimu. Veepuhastusjaamad puuduvad.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 69
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
14.4.2. Puhastusseadmed
Saarepeedi küla olemasolev reoveepuhastus koosneb kahest astmest bioloogilisest puhastist MRP 60 ja sellele järgnevast järelpuhastusest- kahest järjestikusest biotiigist- 4400 m 2. Puhasti on rajatud 1972 ning laiendati 1987 seega on olemasolev süsteem 20-30 aastat vana. Puhastit on rekonstrueeritud ka 90 aastate lõpus, kuid viimastel aastatel puhasti siiski ei tööta. Probleemiks oli ebaõnnestunud rekonstrueerimine, millest tulenevalt suur energiakulu. Biotiikide väljavool ( kood VI551) on Välgita oja (kood 101820), mis paikneb puhastist ca 6 m kaugusel. Puhasti paikneb aleviku servas, reovesi alevikust puhastisse juhitakse pika isevoolse trassiga, mille tehniline seisund on halb ning mis paikneb osaliselt eramaadel. Samasse trassi juhitakse ka Välgita küla tööstuse reoveed, mille trass on samuti amortiseerunud. Biopuhasti ei ole töös olnud juba pikemat aega. Puhasti seisukord on halb ning vajab rekonstrueerimist.
14.5. Side Saarepeedis on olemas analoogtelefonijaam 150 monteeritud numbrimahuga, millest kõik ei ole kasutusel, ning ADSL sõlm-kaabliga telefoniside , mis on kasutusel üle maakonna. Side kvaliteet on tõusnud. Liine on renoveeritud, vahetatud jaotuskappe, liini jaotusseadmeid on uuendatud. Tavatelefonide kasutajad on vähenenud, võrreldes 6-7 aastat tagasi. Asenduvad aga internetiga.
Püsiühendus on olemas vallavalitsusel, kool- lasteaial ja raamatukogudel nii Karulas kui Saarepeedil, rahvamajas ja Moori külatoas. Saarepeedi ja Karula raamatukogus on avalik internetipunkt, samuti on Karula kaupluse ümbruses olemas ka WIFI leviala, Saarepeedil aga praegu ei ole, peaks olema.
Mobiilsidega on vald hästi kaetud. EMT-l on mobiilsidemast Saarepeedi külas.
Eeldused: interneti püsiühendus on ühiskondlikes hoonetes olemas; Karula keskasulas on olemas Wifi leviala EMT sidemast olemas Saarepeedil
Probleemid: kaugemates külades on telefoni- ja internetileviga probleeme; külades paljudel peredel puudub internetiühendus;
Lähtetingimused: Internet igasse külla; Wifi leviala Saarepeedi külla.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 70
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
15. Jäätmekäitlus
Saarepeedi vallal on kehtestatud jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Saarepeedi valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumise, veo, hoidmise ja taaskasutamisega seotud tegevusi. Jäätmehoolduse eesmärk on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket. Kuni 15.01.2007 vedas Saarepeedi vald elanikkonna olmeprügi valla kulul. See oli mitmes mõttes seadusevastane: Jäätmevaldajatel puudus huvi jäätmekoguste vähendamiseks, jäätmete sortimiseks, liigiti kogumiseks ja taaskasutamise võimaluste otsimiseks. Jäätmekogused olid ülemäära suured ka tulenevalt valla territooriumi linna ümbritsevast asendist. Suured avalikud prügikonteinerid linna lähiümbruses hajaasustusega alal täideti linnaelanike poolt ühe ( või mõne ) päeva jooksul pärast tühjendamist. Toodi peale olmejäätmete ka ehitusjäätmeid, telereid, külmkappe jm. Kui konteiner oli täis, pandi prügi konteinerite ümbrusesse maha. Selline olukord oli antisanitaarne kuna linnud, metsloomad ja tuul ajasid prahti ümbrusesse laiali. 2007. aasta algusest on jäätmemajandus ümber korraldatud. Kõik jäätmevaldajad peavad omama kogumisvahendeid ja sõlmima jäätmete äraveoks lepingu selleks õigust omava isikuga. Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine ja regulaarne äravedu. Kohalik omavalitsus korraldab jäätmete sorteerimist ja liigiti kogumist, et tagada võimalikult suures ulatuses nende taaskasutamist. Vallavalitsus korraldab kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi, kus elanikud saavad majapidamisse kogunenud vastavad jäätmed üle anda. Jäätmeseadusest tuleneva jäätmete sorteerimise, liigitikogumise ja taaskasutuse nõude täitmiseks teeb vallavalitsus koostööd Eesti Pakendiringluse ja Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga ( ETO). Hajaasustusega külades ei ole majanduslikult otstarbekas iga majapidamise juurde sorteeritud jäätmete kogumise võimalusi luua. Pakendikonteinerite asukohtadest on elanikke teavitatud ja neid kasutatakse sihipäraselt. ETO 2,5 m 3 suurused paberi- ja papi ning segapakendi kogumise konteinerid asuvad Saarepeedi keskasulas kortermajade juures ja Karula külas Karula Koolkodu juures. Eesti Pakendiringluse väiksemad paberi- papi ja pakendikogumise konteinerid asuvad Saarepeedi külas: kooli ja kaupluse juures ning EKE tarede juures 2 komplekti. Karula külas Karula kaupluse juures, Peetrimõisa külas Väikemõisas.
Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine on olulise tähtsusega jäätmemajanduse korraldamisel. Vastavasisulisi projekte toetab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Saarepeedi vald osaleb meediakampaanias „Aita pakend ringlema“ . Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks jäätmete liigitikogumise ja sorteerimise vajalikkuse osas on kohalik omavalitsus korraldanud 2007. a. teabepäevi külades. Saarepeedi Põhikoolis läbi viidud jäätmepäeval kogusid õpilased kevadel prügi kooli ümbrusest ja maantee äärest. Õpilastele näidati õppefilmi „Taaratark“. Tulemus on rahuldav või kohati hea. Elanikud on hakanud jäätmeid liigiti koguma ja vastavalt taaskasutusorganisatsioonidega sõlmitud lepingutele tühjendatakse konteinereid regulaarselt. Olmeprügi kogused on oluliselt vähenenud, loodus ja keskkond on vähem risustatud ja suur osa jäätmetest läheb taaskasutusse. Olmejäätmeid veetakse selleks õigust omava vedaja poolt Viljandi prügilasse, mille sulgemise järel ilmselt Väätsa prügilasse. Kohalik Karula prügila on suletud.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 71
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Looduskeskkonna seisund on Saarepeedi vallas hea. Puudub keskkonda reostav suurettevõtlus. Sellest tulenevalt on reostuskoormus keskkonnale madal.
Eeldused: looduskeskkonna seisund hea-puudub keskkonda reostav ga suurettevõtlus; vallaelanikele ja koolilastele korraldatud teabepäevi jäätmemajandusest;
Probleemid: kõik vallaelanikud ei teadvusta endale veel jäätmemajanduse vajalikkust; paljudel peredel jäätmekogumise leping sõlmimata-iga majapidamine on ju jäätmetootja;
Lähtetingimused: jätkuvalt korraldada teabepäevi vallaelanikele jäätmemajandusest; suuremat tähelepanu pöörata prügi sorteerimisele kõikides külades;
16. Heakord ja haljastus
Kohalik omavalitsus korraldab heakorraülevaatust „Saarepeedi valla kaunis kodu“ Heakorraülevaatuse eesmärk on elukeskkonna kaunimaks ja puhtamaks muutmine, töö- ja elamiskultuuri ausse tõstmine ja valla üldilme parandamine.
Vaatluse alla kuuluvad kõik valla territooriumil asuvad elamud, asutused ja ettevõtted, aianduskrundid, korterelamud ja korteriühistud, kuid hindamisele kuuluvad eelpoolnimetatutest need objektid, mille omanik on andnud komisjonile selleks nõusoleku. Kokkuvõtteid tehakse traditsioonilisel sügisesel Perepäeval. Vabariikliku autasu on seni saanud Anne ja Arvo Rohtla talu Tobraselja külas.
Üldise heakorra tagamiseks on vaja teeääred niita ja võsast puhtad hoida. Võsa on kõige suurem risustuselement, mis üldise heakorra seisukohalt silma riivab.
Teede ja truupide kui oluliste infrastruktuurielementide seisukord on kohalikele elanikele ja ettevõtjatele elulise tähtsusega. Samuti on see oluline turismiteenuse edasiarendamise seisukohalt. Saarepeedi valla teehoiukava kohaselt remonditakse igal aastal 15-20 % valla teedest. Teede ja haljasalade hooldamiseks ostab vald teenust. Saarepeedi keskasula haljasala ja parki hooldab vallavalitsus. Naanu linnamäe heakorrale ja hooldamisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Karula parki hooldab Karula Kodu ja Väikemõisa parki Väikemõisa lastekodu.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 72
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
17. Eritotstarbeline teenistus 17.1. Politsei
Saarepeedi valda teenindab Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel. Kuigi vallas on üldiselt turvaline, tuleb ette salajasi vargusi. Probleeme on ka avaliku korra rikkumistega ja liiklushuligaanidega.
Liiklusõnnetusi Viljandi maakonnas oli: 2005.a.jaan-aprill 17 liiklusõnnetust hukkus 1; 2006.a.jaan-aprill 23 liiklusõnnetust hukkus 3; 2007.a.jaan-aprill 28 liiklusõnnetust hukkus 1;
Liiklusõnnetuste arv maakonnas on viimastel aastatel kasvanud. Õnnetuste arv on kasvanud ka joobes juhtide süül. 2006 oli 7 õnnetust ja 2007 juba 10 õnnetust joobes juhtide süül. Saarepeedi vallas on liiklusõnnetusi kõige enam tiheda liiklusega Imavere –Viljandi – Karksi –Nuia maanteel.
17.2. Päästeteenistus
Saarepeedi valda teenindab Lõuna-Eesti Päästekeskus, mis hõlmab kuute maakonda. Viljandimaad teenindab Viljandimaa Päästeosakond, mida juhatab Jüri Soovik. Maakonnas on viis päästekomandot. Kõik komandod on varustatud kaasaegse tuletõrjetehnikaga, puudus on aga tööjõust. Suuremateks ohuallikaks vallas on puidutöökojad, sügiseti viljakuivatid, olenevalt aastast kulupõlengud, vananenud elektriseadmed ja küttekolded. Kohalikus omavalitsuses peaks olema päästeametit toetav infrastruktuur. Vajalikud on teeviidad, teede märgistus, külade viidad, kortermajadele majanumbrid. Väga oluline on ka valla üldine heakord ja maa tuleb korralikult hooldada, et ei oleks vaja kulu põletada. Tuletõrje veevõtukohad peavad olema korras ja tähistatud ning kantud kaartile. Vajalik on ka vallalehe kaudu edastada inimestele vajalikku teavet. Ennetustööd on hea teha koos valla sotsiaaltöötajaga, kes teab ja on kursis probleemsete peredega vallas, sest ka õnnetusi juhtub sellistes majapidamistes kõige enam. Saarepeedi vallas on 15 tuletõrje veevõtukohta, enamus neist vajavad remonti. Vt.tabel 24. Endised tuletõrje veevõtukohad kuivatite ja töökodade juures on eravalduses või kinni kasvanud. Talude juures(hajaasustusega alal)peab 1km. raadiuses olema tuletõrje veevõtukoht. Planeeringu käigus on vaja sellega arvestada. Korstnapühkimise kohta peavad inimesed ise arvestust pidama. Vähemalt üks kord aastas tuleb korstnaid pühkida ja küttekoldeid hooldada.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 73
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
Tabel 24 Tuletõrje veevõtukohad.
NR NIMETUS TÜÜP MAHT MÄRKUS 1 Viljandimaa Kaitseliit veehoidla 100m 3 Vilj.Lasteabi ja Sotsiaalkeskus Karula 2 osakond veehoidla 50m 3 3 Karula järv järv piiramatu Väikemõisa Väikelastekodu Peetrimõisa 4 küla veehoidla 50m 3 5 Saarepeedi karjäär Saarepeedi küla järv piiramatu vajab 6 Saarepeedi küla pumbamaja veehoidla 100m 3 remontimist 7 AS Oskar LT Saarepeedi küla tiik piiramatu 8 Välgita oja Saarepeedi küla Kurikasaare oja piiramatu 9 Moori karjalaut tiik piiramatu 10 Tõnissaare küla tiik piiramatu 11 Muraka järv järv piiramatu 12 Välgita karjäär järv piiramatu 13 Auksi järv järv piiramatu 14 Võistre järv järv piiramatu 15 AS Rootsi Mööbel tiik 100m 3
Eeldused: valda teenindab vanemkonstaabel; olemas 15 tuletõrjeveevõtukohta; valla territooriumil palju järvi-olemas eeldused veevõtukohtade rajamisel;
Probleemid: tuletõrje veevõtukohtade tingimustele mittevastavus-vajavad remonti; juurdepääs veevõtukohtadele halb; puuduvad viidad- küladel, veevõtukohtadel, taludel, korterelamutel numbrid; vähene elanikkonna teadlikkus ohuallikatest; valla üldine heakord rahuldav;
Lähtetingimused: korrastada ja tähistada tuletõrje veevõtukohad ja kanda kaardile; korrastada teed veevõtukohtadesse; määrata uute veevõtukohtade rajamise vajadus ja asukohad; elanikkonna teadlikkuse tõstmine-ennetustöö nii täiskasvanutele kui lastele;
Osa veevõtukohti ei vasta EVS 812-6:2005 „ Ehitise tuleohutus” osa 6 „ Tuletõrje veevarustus” nõuetele. Mittevastavuses olevate veevõtu kohtade omanikel on kohustus puudused likvideerida ja veevõtu kohad vastavusse viia esitatud nõuetele.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 74
SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE I
18. Kalmistud
Kalmistuid Saarepeedi vallas ei ole. Vald piirneb Viljandi linnaga. Valla munitsipaalomandisse taotletavate maatükkide hulgas on kalmistu laiendamiseks mõeldud praeguse kalmistu kõrval paiknev ala, mis peaks lahendama tulevikus kalmistu laiendamise probleemi, kuid lähiaastatel kalmistu laiendamist ei vaja.
SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 75