KIRJANDUSE, KUNSTI JA TEADUSE AJAKIRI Na 1 15. APR. 1919 HIND
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
KIRJANDUSE, KUNSTI JA TEADUSE AJAKIRI Na 1 15. APR. 1919 SISU: H. Visnapuu: Laul kodumaale. M. Lekstein: Öö taevastesse tungla heitsin. M. Under*/ A rebours. H. Visnapuu: Lahtises eafe's. H. Visnapuu: Kiri Inglile. j. Barbarus: Kevadel. J. Barbarus: Joovastus. A. Adson: Sännäst. V. Brjussov: Müürissepp (tõlk. j. Клятв). A. Tassa: Kannatuse tee. H. Adamson: Enesega. A. Gailit: Öine teekond, Voltaire: Katke Candide'ist (tõlk. F. Tuglasi A. Kitzberg: Manasseini revideerimise puhul. R. Kangro-Pool: Ajanõuetele lähemate. L. Neumann: Rudolph Tobias. A. Alle: J'accuse... Naata Nael: M. Metsanurga „Ennäe inimest*. R, Roht: Sõda. Kroonika. Kiri toimetusele. Üks А. V a b b e joonistus. Viis Gori karrikatuuri. HIND 2 MARKA. 4& Piltidega ilustatud kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri $ DAM EES" _ hakkab aprillist 1919 paale kaks korda kuus ilmuma, igal 1. ja 15. kuupäeval. Iga num- mer 32 suurt kaheveerulist lehekülge. Tellimise hind 4i aastas 10 mk., üksik nr. 2 mk. „Odamehe" tegev toimetaja on Friedebert Tuglas, vastutav toimetaja ja väljaandja Carl Sarap. „Odameest" toetavad kaastööga järgmised kirjanikud: J. .Aavik, H. Adamson, A. Adson, A. Alle, j. Barbarus, A. Gailit, A. Kitzberg, M. Lekstein, Mait Metsanurk, M. Puru, J. Ritseson, R. Roht, K. Rumor, J. Semper, А. H. Tammsaare, A. Tassa, M. Under ja H. Visnapuu, maalikunstnikud: К. Mägi, N. Trük ja A. Vabbe, muusikakunstnikud: J. Aavik ja L. Neumann ning ajakirjanikud: A. Bachmann, R. Kangro-Pool, V. Kodi ja H. Kruus. Kaastööliste nimekirja täiendatakse ühtsoodu. „ Odamees" sisaldab ilukirjandust, arvustuslikke artiklid kõigi kunstiharude kohta, poliitilisi ülevaateid, följetoone, rikkalikult jooksvat materjaali kunsti, kultuuri ja ühiselu nähtuste kohta, kunstijäljendusi, karrikatuure. Ajakiri tahab olla kirjanduslikult väär tuslik, kuid ühtlasi rahvalik ja kõigile arusaadav. „Odameke" tellijad saavad kaks hinnata kaasannet ja „Odamehe" kirjastuse välja anded otse „Odamehe" ärist tellides või ära viies 10%-lise hinnaalandusega. „Odamehe" tellimisi ja kuulutusi võetakse vastu ja muudakse üksikuid numbrid järgmistes kohtades: Tartu: „Odameke" raamatukpl. Promenaadi uul. nr. 7-a; „Pos- imehe" raamatukpl.; Noor-Eesti, Rüütli uul. nr, 4.; raudteejaama ramatukapp. Tallinna: Pihlakase raamatukpl.; Ploompuu raamatukpl.; ^Rahvaülikool", pangamajas; kontor „Bub", Viru uulitsal. Viljandi: kontor „ Valgus", Suurel turul. Pärnu: kooliõpetajate osa- ühisus „Liit". Rakvere: Р. Erna raamatukpl,; Ploompuu raamatukpl. Valk: J. Lep- piku raamatukpl. (end. „Postimees"). Paide: Kaubatarvitajate-uhisus. J Õ h v i: Nigoli raamatukpl. Tapa: raaudteejaama raamatukapp. Palju „Odamehe" käesolevasse numbrisse määratud materjaalist on pidanud ruumi puudusel välja jääma. järgmine nummer ilmub 1-ks maiks. Selle sisust olgu nimetatud: A. Tassa novell. K. Rumori novelli katke. H. Kruusi artikel „Kaks teed". J. Aaviku artikel „Keele- uuendus", A. Alle ?tvust«s „S*nme puri". KIRJANDUSE, KUNSTI JA TEADUSE AJAKIRI. ILMUB KAKS KORDA KUUS. TEGEV TOIMETAJA FRIEDEBERT TÜGLAS. VASTUTAV TOIMETAJA JA VÄLJAANDJA CARL SARAP. TOIMETUSE JA TALITUSE ADRESS: TARTU, NR. 1DAMEE. S PROMENAAD 7-a. 15. APRILLIL 1919. Laul kodumaale. filaarahaa, talupoegi üoba maa, Tööliste, merimeeste naba maa, ИЗ nabaks sa \ Jää seisma sa! lää* nabaks sai jää seisma sa ! Hiis keegi künnab, küloab — löigaku, JTlis eales keegi loob siin naena TöSd ainult omaks höigaku. Või randa juhib laeoaga, 3öä nabaks sa! Ш seisma sa! On kõigile. 133 nabaks sai Töö, mure, laulu, oabaduse maa, Jää seisma sa! Jää nabaks sa! Kus kohal eales taevakaartega. Või meredega, saartega ITlaa ühineb, jää nabaks sa! Henrik Visnapuu Öö taevastesse tungla heitsin. Õ5 õelatesse, Õudsetesse taeoastesse Kui leegid tunglast lõkendades sähoatasid — ma naluleekse tungla heitsin. said õudsemaks neel mustad taenad: Te hingedesse haigetesse, oaeoastesse õö pilnis kõued bõmisedes kannatasid, tee selle tunglaga ma leidsin. all taeoa tumed sõudsid laenad. Sest olema peab nalgus — olgugi ka oalus, — Peab olema kuid nalgus — olgugi ka oalus, — kui ÖS on terees, fernes maa ja faeoa talus. sest öö on, õõ on ternes maa ja taeoa talas. 3a siiski — taeoa lagendikel mustaoafel ma nägin oiroendaoa märgi, et kõigil', kõigil' kurbadel' ja ustaoäter päeo parem tuleb ööde järgi. Kuid kuni päeo see, kauge, meile koidab, mu tungal hingedesse seni oalfl loidab! Mart Lekstelu. NR, J ODAMEES Я rebours. Ja nii oind ikka, et und ei iial mu laude oahele palju mahu. Ja nii jääb ikka: mul pole rahu, mul rahu pole, mul pole rahu. JTla rüüpan rõõmu, ent miski minus, see tahab kannatada nõnda, see kanalam kui mina ife: filtreerib õnnest naid piina mõnda. ITlus aeoa söüdetud kõik tuled, kui okks püha, kui oleks pidu, kuid pigemini: see tulikahju! see leekin häoing! see tore kidu 1 Hh, uude sülelussõõsti heita tung jõlle nagu roosipuhma, et okkaist \asia end oeristada, all helbefuisk, täis julmi uhraa! la keset imalat Õnneläõgust, töis enefekiusu suurt ekstaasi, -siis tühjaks kallata sajaseguse kahflusistkihaoa mürgiklaasi. Ja flkki üht roosilist meeleolu kui pehastand niiti rebida puruks ja jälle keerduda tumedusthõõguoaks kauaks suletud õudseks kuraks. Ja hooletumalt peod oalla lasta, kui nendes kuhjunud kirjud kannid: et saada oaeseks ja seega nabaks, seks lasta langeda kõik annid. Ja ehtida end uhkuse nii särana ei millegiga. la pillata naerdes õid-päini maha ja kogu see üürike lilleiga. la himu tunda nii käega lüüa ja mitte juua sest kuldsest kannust ja põõrda selg ning minna jälle ja olla üksi ning surra janust Marie Under 31. El. 19. ITlõõda käroad inimesed, Sa ei tule, tean, et tuled. mõõda naised, neitsid, lesed, Päikse kullas tantid, tuled> sa ei ole nende seas. astud üle kenad oete Oled juba selles eas. Hoiad kleiti, oahid ette. mõõda naised, neitsid, lesed. Ohk su õlul nagu suled. meel on nukker, imeline. mõõda läheb üks kui teine. Päeo nii sinipüuline. Kas nüüd esimen* oõi teine? Sa ei tule, sa ei ilmu. Sa ei ole nende reas, Vaatan tõnaoaid ja ilmu. Sa ei ole nende seas. Päeo nii oilupiiuline. Jmestan; ju jahtund eine. Henrik Visnapuu. 3 4 ODAMEES NR. i Kiri Ing`ile. Paastukuu 28. p. 19. Ял, Jng I Rüüd tuleb keoade, nüüd sulab jää. Rh, Ing! Rüüd tuleb kenade, õhk naga niin Suur kuldne põike kuldseks muudab pori. mind joooastab. Kui tulen oõljult koju, Vastõrgand kärbes, kuulen, ajab jori töis päikest juuksed, oäsind nagu roju, ja peksab tiiouga. On ime hääl siis oleks nii, kui oleks sina siin, Qn imeliselt kerge. Пади õhku et käte oanikuga oõtta oastu mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. oeel enne, kui saan kotta sisse astu. flh, Jng! riOOd tuleb keoad, Õitseb oisnapuu. Rh, Jng! riüöd tuleb keoad. jälle fileo, uus. Rla temaga nii nagu iga aasta Kas armastan sind, ei ma seda tea, kord Õites seisan. Rentslites oiib saasta kas armastad, ei sellest aru pea — nüüd oulisedes jõkke paastukuu. kõik olen päikses, Õhus, kõiges muus. la nankriga mind linnas siia-sinna la sina minuga, la sa kui oesi mib näärimees. Rh, nöörimees, las minna! mind kannad keoadine. Kahekesi! Rh, Ing! Rüüd tuleb ta. See noolab nagu kosk nüüd oäljadelle maha, tänaoalle. lään, joobnud, lahti käsi oastu talle, sääl päikses seisatan, kus lehtkiosk. Rh, Jng! llüüd tuleb keoad. Keoadelie, tee oalla! Valla tee nüüd südamelle! Henrik Visnapuu. Kevadel. Яіи tuba ulatanud üle keoad' lõhnad, Rh, meile loodud joobnud päeoad, õõd, aed sätendab, kui mõrsja pulma ehtes, daam häbelik, kas peame õitelt Opp'ma? reas oaiged sirelid, kui paloetajad kõhnad €i sega — häbene nad mesilaste tööd... Kai palju mesilasi sumab õites, lehtes. ITlahl oalmib uus, kui hakkab otsa lopp'ma. J. Barbarus. Joovastus Oh naine jumalik, Sa imbunud mu oerre, mis muud me oleme, — kaks lahutatud rakku, kui põike kiired heitnud oled merre, kaks lüli köidetud nüüd ühte jakku, юн ihumerre omad silmad mahed, ah nõnda taeoalik ... nii olla mõnus, Hüüd ksdund piirid — häoinenud oahed. üks teisest uimastet ja aher olla sõnus... tas himuoikatid meis niita patuloogu, las Õõtsuda meis oeri — minna hoogu, täis kire mürki — me kai humalad, tksteise hinge, keha jumalad... J, Barbarus. Ш. i ODAMEES Sännäst. Söält klassitarest kõlap mulk oiil „Sis Doosua lats üle 3ordanisf, üts tsöõrimängu üiis. äroöitse Зеегіки." Jäll oie mina köndman lafse tiil, Uli pöäkese' täüs kirja kordamist ma poisikene-miis. kui oäiku keriku. Suur akan oaroiliste kruutega €nt kenämb alli, kui sai mässädä nink penke rida pikk, — kuulmeistri ör kui läts; — kan istemi mi ommi pruutega töist pulgakesega sai tüssädä, — kel naar, nink kellel ik — kui oahetusen oäits; nai täditütar mängse organit nink mina .polkat lei; nai \7idrik seiet mulle „ITlarganit", et henge kinni pei... Artur Adson müürissepp. V. B r j u s s о w i järele. — müürissepp, müürissepp, tö5p511es oalges, — müürissepp, müürissepp, oalusas mõttes mis sa sääl ehitad, saed? pikil kes oabab sääl Sü? — Hei, ära segal Tööst higi meil palges. — Olla oöib, et mu poeg, samane töömees. Vangitom kerkib, ju näed. Säärane saatus on meil. — müürissepp, ütle, kes piinas kard pikas — müürissepp, ooib olla, mälestab korra kaebab säõl ohketega? neid ta, kes müüri siin teid? — Sina küll mitte ... ei keegi, kes rikas: — Hei, mata ette 1 Йга kannatust murra! oargile nälg teid ei a'a. Kõik teame ise me. Vait 1 Tõlkinud J. Kurn. к - -.w« • * ™ • • • - Kannatuse tee. See on tee tõbevoodina rõhuv, eluteena Kiirest käigust hõlluvad teeliste rüüde- kaugele ulatav, kaduv murdumatu joonena hõlmad, kaugeneb murduv, torniline linna raagus puude alla, kõrvuti elutu veega, mis siluett. Pimedus ei võimalda seletada puid, trepilistes kallastes. Maa ümber lage kui on need tihedas raagus