Kõigi maade proletaarlased, ühinegel

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE T E ATA J Ä 7. mai 1966 Nr. 20 L aastakäik

SISUKORD i 121. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus «Eesti NSV kriminaalprot­ sessi koodeksi» muutmise ja täiendamise kohta. 122. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus lasterikaste emade autasus­ tamise kohta ordenitega «Ema au» ja medalitega «Emamedal». 123. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. B. Haabile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. 124. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. K. Sipjaginale Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. 125. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV teenelise polü­ grafisti aunimetuse andmise kohta. 126. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus vabariigi ajakirjanduse alal töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi au­ kirjaga. 127. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kirjastuste ja polügraafia­ tööstuse töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presii­ diumi aukirjaga.

П 128. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllu­ majanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise süsteemi edasise paren­ damise kohta. 129. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. Albert Jaani p. Tiksi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. ИЗО. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride ja põhimääruse kinnitamise kohta. . MII Eesti Bv 8 täk jž-aamatgfetfa

/Д $0Ъ I

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS \*y\ «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» muutmise ja tälenda- l^rl mise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: Teha «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis» järgmised muuda­ tused ja täiendused: 1. Sõnastada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» § 105 järg­ miselt: «§ 105. Eeluurimise kohustuslikkus Eeluurimise teostamine õn kohustuslik kõikides kuriteoasjades peale kuritegude, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 94 lg. 1, 95, 112, 113, 129 lg. 1, 130, 148 lg. 1, 149, 1541—157, 178, 187—189b 195 ja 2012, kus eeluurimist teostatakse juhul, kui seda peab vajalikuks kohus või prokurör. Eeluurimise teostamine õn kohustuslik kõikides kuriteoasjades, mis õn toime pandud alaealiste poolt või isikute poolt, kes oma füüsiliste või psüühiliste puuduste tõttu ei ole suutelised ise teostama oma õigust kaitsele.» 2. Sõnastada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» § 1051 järg­ miselt: § 105 b Uurimisaliuvus Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 69, 72, 75, 751, 78—80, 83, 981, 100—106, 115—117, 120, 123, 125— 127, 129 lg. 2. 131—138, 147, 1471, 161—171, 174, 182—1841, 190—194, 201 b 202, 206, 211, 213—233, 234 lg. 4 ja 5, 235—244 ja kõikides kuriteo- asjudes, mis õn toime pandud alaealiste poolt, teostavad eeluurimist pro­ kuratuuri organite uurijad, kuriteoasjades aga, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 62—68, 70, 71, 73, 74, 76, 77, 81, 82, 234 lg. 1, 2 ja 3, — samuti riikliku julgeoleku organite uurijad. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 84, 85, 88—91, 94 lg. 2, 96—98, 99, 107—111, 114, 118, 119, 121, 122, 124, 128, 139—1461, 148 lg. 2, 150—154, 158, 159, 176, 177, 185, 186, 196— 201, 203—2051, 207—210, teostavad eeluurimist samuti ühiskondliku korra kaitse organite uurijad. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 86, 93 ja 931, teostab eeluurimist see organ, kes kriminaalasja algatas. Kui selliste asjade uurimisel tehakse kindlaks ametialased kuri­ teod {«Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-d 161—167), mis õn seotud alga­ tatud kuriteoasjaga, siis uurib neid organ, kes asja algatas. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 861, 87, 172, 173, 175, 179, 180, 181, teostab eeluurimist see organ, kelle uurimisalluvusse kuulub kuritegu, millega seoses antud asi algatati.» 3. Täiendada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksit» §-ga 1071 järgmises sõnastuses: «§ 107*. Uurimisosakonna ülema õigused Uurimisosakonna ülem teostab kontrolli uurijate toimingute õigeaeg­ suse üle kuritegude avastamisel ja ärahoidmisel, võtab tarvitusele abinõu­ sid kriminaalasjade täielikuma, igakülgsema ja objektiivsema eeluuri­ mise teostamiseks. Uurimisosakonna ülemal õn õigus kontrollida kriminaalasju, anda uurijale juhiseid eeluurimise teostamise, süüdistatavana vastutusele võt­ mise, kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistuse ulatuse, asja saatmise, üksi­ kute uurimistoimingute teostamise kohta, anda asi ühelt uurijalt teisele, teha asja eeluurimine ülesandeks mitmele uurijale, samuti võtta osa eel­ uurimise teostamisest ning isiklikult teostada eeluurimist, kasutades see­ juures kõiki uurija õigusi. Uurimisosakonna ülema juhised kriminaalasja kohta antakse uuri­ jale kirjalikus vormis ja õn täitjale kohustuslikud. Saadud juhiste peale prokurörile kaebuse esitamine ei peata nende täitmist, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 106 lg. 2 ettenähtud juhud. Prokuröri juhendid kriminaalasjade kohta, mis õn antud käesoleva koodeksiga kehtestatud eeskirjade kohaselt, õn uurimisosakonna ülemale kohustuslikud. Nende juhendite peale kõrgemalseisvale prokurörile kaebuse esitamine ei peata juhendite täitmist. Käesolevas paragrahvis ära toodud uurimisosakonna ülema õigused laienevad samuti kä ühiskondliku korra kaitse organite ja riikliku julge­ oleku organite uurimisosakondade ja jaoskondade ülematele ja nende asetäitj atele.»

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 28. aprillil 1966.

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Lasterikaste emade autasustamise kohta ordenitega «Ema au» 122 ja medalitega «Emamedal» NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1944. aasta 18. augusti seadluse ajusel autasustada NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel:

A. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud üheksa last I järgu ordeniga «Elna au» Paide rajoon 1. В u к i n, Leonida Ivani t. — tööline Türi linnas. В. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud kaheksa last II järgu ordeniga «Ema au» Hiiumaa rajoon 1. Aleksejeva, Elfriede Priidu t. — teenistuja Emmaste külanõu­ kogus. Kohtla-Järve linn 2. Simon, Anna Karli t. — koduperenaine. Viljandi rajoon 3. H e e r o, Eha Eduardi t. — Koidu kolhoosi liige. C. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud seitse last III järgu ordeniga «Elna au» Paide rajoon 1. Raid о ja, Linda — koduperenaine Paide linnas. Põlva rajoon 2. Leotoots, Adele Karli t. — koduperenaine Suuremetsa külanõu­ kogus. 3. Siiman, Hilda Joonase t. — «Suure Oktoobri» kolhoosi liige. Pärnu rajoon 4. L e e m a n n, Linda Mihkli t. — «Kungla» kolhoosi liige. 5. Talts, Linda Peetri t. — Massiaru kolhoosi liige. Rakvere rajoon 6. Smirnova, Lidia Peetri t. — tööline Ubja sovhoosis. Võru rajoon 7. Hiire, Leili Johani t. — koduperenaine Antsla linnas. 8. Karu, Linda Peetri t. — tööline Vastseliina sovhoosis. D. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud kuus last I järgu medaliga «Emamedal» Kohtla-Järve rajoon 1. Rei sel, Ellen Gustavi t. — koduperenaine Kohtla külanõukogus. 2. T а e 1 m a, Õie Oskari t. — teenistuja Erra sovhoosis. Narva linn 3. Tarassova, Galina Aleksandri t. — teenistuja. Pärnu rajoon 4. Priilinn, Salme Andrei t. — koduperenaine Saarde külanõukogus. Rakvere rajoon 5. Vinni, Laine Jaani t. — «Energia» kolhoosi liige. Rapla rajoon 6. К i d r a, Ilme — koduperenaine Vigala külanõukogus. 7. T i h u, Adele Karli t. — koduperenaine Vigala külanõukogus. Viljandi rajoon 8. S i 1 d, Helga Johani t. — Unametsa kolhoosi liige. E. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud viis last II j ärgu medaliga «Emamedal» Haapsalu rajoon 1. Altmets, Laine-Marie Villemi t. — «Esimese Mai» kolhoosi liige. 2. Alton, Ester-EIisabet Jüri t. — «Valguse» kolhoosi liige. 3. Gontšarova, Antonina Aleksei t. — tööline Haapsalu linnas. Harju rajoon 4. G о t i n a, Galina Ivani t. — koduperenaine Paldiski linnas. 5. L a i g a r, Astrit Eduardi t. — tööline Kahala sovhoosis. 6. Malmström, Leida Voldemari t. — S. M. Kirovi nimelise kolhoosi liige. 7. Met t, Melvi Leo t. — tööline Padise külanõukogus. Kingissepa rajoon 8. К r u u s i k, Milvi Voldemari t. — tööline Sõrve sovhoosis. Kohtla-Järve linn 9. M о 1 к о v a, Tamara Nikolai t. — tööline.. 10. Nukke, Elvi — tööline. Narva linn 11. К u 1 p i n a, Antonida Nikita t. — tööline. Paide rajoon 12. Põlend!k, Maria Jaani t. — «Võidu» kolhoosi liige. Põlva rajoon 13. Kivisild, Ilse Viktori t. — «Uue Ilma» kolhoosi liige. 14. Pal and, Anna Pauli t. — «Rahu» kolhoosi liige. Pärnu linn 15. Aas, Helmi Augusti t. — tööline. Pärnu rajoon 16. Tamm, Laine Hugo t. — tööline Nurme sovhoosis. Rakvere rajoon 17. Taavel, Ljudmilla Valentini t. — koduperenaine Tudu külanõu­ kogus. Rapla rajoon 18. Anu la, Zinaida Ivani t. — tööline Lelle sovhoosis. 19. Võrahanso, Doris Karli t. — teenistuja Kehtna külanõukogus. Tallinna linn 20. Madalik, Pille Augusti t. — teenistuja Keskrajoonis. Viljandi rajoon 21. Soolo, Armilde Johani t. — «Sangari» kolhoosi liige. Võru rajoon 22. К г а а к, Milvi — tööline Lepassaare sovhoosis. 23. Raudsepp, Endla Gustavi t. — koduperenaine Sõmerpalu küla­ nõukogus. 24. Tarkus, Loreida Ludvig! t. — tööline Väimela sovhoostehnikumis. Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 28. aprillil 1966. EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Л*)*! Sm. B. Haablle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse s andmise kohta Teenete eest kirjastustegevuse arendamisel vabariigis anda kirjas­ tuse «Eesti Raamat» direktori asetäitjale Bernard Ado p. Ha abile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 4. mail 1966.

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS J OA Sm. K. Sipjaginale Eesti NSV teenelise kultuuritegelase au- ‘ nimetuse andmise kohta Teenete eest vabariigi ajakirjanduse arendamisel anda Eesti Tele­ graafiagentuuri (ETA) direktorile Kira Nikolai t. Sipjaginale Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 4. mail 1966.

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS 125 Eesti NSV teenelise polügrafisti aunimetuse andmise kohta Teenete eest vabariigi polügraafiatööstuse arendamisel anda Eesti NSV teenelise polügrafisti aunimetus järgmistele polügraafiatööstuse töötajatele: Krüger, Herbert Eugeni p. — trükikoja «Oktoober» trükkia. V а 11 а о t s, Johannes Voldemari p. — trükikoja «Ühiselu» vanem­ meister. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 4. mail 1966. EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS -| Z Vabariigi ajakirjanduse alal töötajate autasustamise kohta 1^0 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga Kauaaegse viljaka töö eest ajakirjanduse alal autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi vabariigi ajakirjanduse alal töötajaid: Anupõld, Elle-Mall Emiljani t. — ajalehe «Noorte Hääl» toimetuse osakonnaj uhataja. Gorbunov a, Marianna Ivani t. — ajalehe «Sovetskaja Estonia» tehni­ line toimetaja. Gross, Arthur Juhani p. — ajakirja «Kultuur ja Elu» toimetaja ase­ täitja. J õ g i s, Evald Johannese p. — Jõgeva rajooni ajalehe «Punalipp» toime­ taja asetäitja. Kuldvere, Gunnar Osvaldi p. — ajalehe «Edasi» toimetuse osakonna­ juhataja. Kuusik, Otto Karli p. — ajalehe «Spordileht» toimetuse osakonna­ juhataja. Laur, Ernst Jaani p. — ajakirja «Eesti Kommunist» toimetuse osakonna­ juhataja. Meriste, Henno Sergei p. — ETA tõlk-toimetaja. Panovskaj a, Niina Ivani t. — ajalehe «Molodjož Estonii» toimetuse tõlk. Prooso, Ilmar Karli p. — ajalehe «Rahva Hääl» toimetuse fotokorres­ pondent. Tennov, Aino Mihkli t. — Kingissepa rajooni ajalehe «Kommunismi­ ehitaja» toimetuse korrektor. Va id la, Gunnar Jaani p. — ajakirja «Kehakultuur» toimetuse foto­ korrespondent. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 4. mail 1966.

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS \4>JW7 Kirjastuste ja polügraafiatööstuse töötajate autasustamise kohta i Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga Kauaaegse viljaka töö eest kirjastuses ja polügraafiatööstuses au­ tasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi vaba­ riigi kirjastuste ja polügraafiatööstuse töötajaid: Ridala, Enn Rudolfi p. — H. Heidemanni nim. trükikoja vanemmeister. R i i к о j a, Lydia Karli t. — kirjastuse «Eesti Raamat» toimetuse juhataja. Salumäe, Elmar Henno p. — trükikoja «Kiir» meister. Salus te, Aleksander Aleksandri p. — trükikoja «Kommunist» vanem­ meister. Tagasaar, Jaan Jaani p. — Trükivärvitööstuse vanemmeister. Tapper, Karl Ernsti p. — kirjastuse «Valgus» tootmisosakonna juhataja. V inter, Aleksander Aleksandri p. — trükikoja «Ühiselu» köitja. Volmer, Ella Mättase t. — Vabariikliku Raamatukaubastu pearaamatu­ pidaja. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 4. mail 1966.

II EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE JA EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse 1^0 spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise süsteemi edasise paren­ damise kohta Väljavõte: Kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spet­ sialistide kvalifikatsiooni tõstmise süsteemi edasiseks parendamiseks ning vastavalt NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu 15. jaa­ nuari 1966. a. määrusele nr. 38 Eestimaa Kommunistliku Partei Kesk­ komitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määravad: 1. Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumil organiseerida Kehtnas põllumajanduse spetsialistide olemasolevate kvalifikatsiooni tõstmise kursuste baasil kesk-eriharidusega põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kool iga-aastase kuulajate vastuvõtukontingendiga 690 inimest. Anda Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumile õigus organisee­ rida teiste spetsiaalse õppebaasiga õppeasutuste baasil keskharidusega põllumaj anduskaadri (maaparandajad, ehitajad ja teised) kvalifikatsiooni tõstmise kooli filiaale. Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumil tagada põllumaj andus­ kaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli juhtimine, samuti selle teeninda­ mise organiseerimine. 2. Reorganiseerida 1. aprillist 1966. a. Kolhooside ja Sovhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Vabariiklik Kool ja kolhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise kur­ sused Eesti Põllumajanduse Akadeemia kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise teadus­ konnaks osakondadega: kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ettevalmistamise osakond iga-aastase vastuvõtukontingendiga 50 inimest; kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spet­ sialistide kvalifikatsiooni tõstmise osakond iga-aastase vastuvõtukontin­ gendiga 275 inimest. 3. Lugeda kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajan­ duse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna ja põllumajan- duskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli peamiseks ülesandeks kuulajate teadmiste taseme tõstmine põllumajandussaaduste tootmise tehnoloogia, kemiseerimise, maaparanduse, mehhaniseerimise, põllumajandusliku toot­ mise ökonoomika ja organiseerimise alal teaduse, tehnika ja eesrindlike kogemuste uusimate saavutuste tundmaõppimise põhjal. 4. Vastavalt käesoleva määruse punktile 2 organiseeritava kvalifi­ katsiooni tõstmise teaduskonna kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ettevalmistamise osakonda võetakse vastu peamiselt kõrgema põllu­ majandusliku haridusega isikuid vanusega mitte üle 45 aasta kolhooside aseesimeeste ja sovhooside direktorite asetäitjate, osakonnajuhatajate, farmi juhata jäte, tootmisbrigaadide brigadiride ja põllumajanduse spetsia­ listide hulgast, kes töötavad kolhoosides, sovhoosides, partei-, nõukogude ja põllumajandusorganites, omavad häid organiseerimisvõimeid ja prak­ tilisi töökogemusi põllumajanduses ning keda võib pärast õpingute lõpe­ tamist kasutada juhtival tööl kolhoosides ja sovhoosides. Kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spet­ sialistide kvalifikatsiooni tõstmise osakonda suunatakse peamiselt kõr­ gemat haridust omavaid kolhooside esimehi, sovhooside direktoreid, kol­ hooside, sovhooside, rajoonide põllumajandusliku tootmise valitsuste ning teiste põllumajandusorganite, põllumajanduslike õppeasutuste ja maakutsekoolide põllumajanduse spetsialiste, Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi, Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise «Eesti Põllu­ majandustehnika», Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse süsteemi ettevõtetes ja organisatsioonides töö­ tavaid põllumajanduse spetsialiste ja Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariikliku Nõukogu ehitusorganisatsioonide spetsialiste. 5. Kesk-eriharidusega põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli suunatakse agronoome, zootehnikuid, veterinaarvelskreid, mehhaani­ kuid, maaparandajaid, ehitajaid ja teisi spetsialiste, kolhooside ja sovhoo­ side osakondade juhatajaid, tootmisbrigaadide brigadire, loomakasvatus­ farmide juhatajaid, Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi, Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise «Eesti Põllumajandustehnika», maakutse­ koolide ja Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vaba­ riikliku Nõukogu süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide kesk-erihari­ dusega töötajaid. 6. Kuulajate valimist ja suunamist kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise teadus­ konda ja põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli teostavad Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium, rajoonide põllumajandusliku tootmise valitsused, Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioo­ nide Vabariiklik Nõukogu, Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis «Eesti Põllumajandustehnika», Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehari­ duse Peavalitsus. Kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ettevalmistamise osakonna kuulajaid valivad partei rajoonikomiteed ning rajoonide põllumajandus­ liku tootmise valitsused ja kinnitab Eestimaa KP Keskkomitee. 7. Õppeajaks kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ettevalmista­ mise osakonnas määratakse 6 kuud, kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise osa­ konnas — kuni 3 kuud, aga põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise koolis põllumajanduse spetsialistidele — kuni 2 kuud, kolhooside ja sov­ hooside osakondade juhatajatele, tootmisbrigaadide brigadiridele ja loomakasvatusfarmide juhatajatele — kuni 3 kuud. 8. Kehtestada, et: 1) põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmine toimub iga 5 aasta töötamise järele; 2) isikutele, kes lõpetavad kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna ja põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli, antakse tunnis­ tused. Isikud, kes lõpetavad kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ette­ valmistamise osakonna, suunatakse rajoonide põllumajandusliku toot­ mise valitsuste korraldusse kasutamiseks juhtival tööl kolhoosides ja sov­ hoosides, aga isikud, kes lõpetavad kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ja põllumajanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise osa­ konna, suunatakse tööle nendesse majanditesse ja organisatsioonidesse, kes neid õppima komandeerisid; 3) kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ja põllumajanduse spet­ sialistide kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna kuulajate materiaalne kindlustamine toimub tingimuste kohaselt, mis õn ette nähtud Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. oktoobri 1961. a. määruse nr. 419 (ENSV MK 1961, nr. 38, art. 141) punktis 9 kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri kvalifikatsiooni tõstmise kursuste kuula­ jatele; 4) põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli kuulajatele säilitatakse keskmine kuutöötasu põhitöökoha järgi. Soovitada kolhoosidele säilitada selles koolis õppivatele kolhoosni­ kutele keskmine kuutöötasu. Peale selle makstakse nimetatud kooli kuulajatele täiendavalt riik­ likku stipendiumi 40 rubla kuus; 5) põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise kooli õppejõudude koosseis määratakse kindlaks kesk-eriõppeasutustele ettenähtud normide kohaselt, lähtudes aasta keskmisest kuulajate kontingendist, kes selles koolis kvalifikatsiooni tõstavad. Kooli õppejõudude koosseisu töötasustamine toimub korra ja mää­ rade kohaselt, mis õn ette nähtud kesk-eriõppeasutuste õppejõududele. 9. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. oktoobri 1960. a. määruse nr. 401 (ENSV MK 1960, nr. 37, art. 112) osaliseks muutmiseks anda põllumajan­ duse ökonoomika üheaastase kaugõppeteaduskonna kuulajatele lisa­ puhkust sissejuhatava sessiooni, arvestuste ja eksamite ajaks 30 kalendri­ päeva ühes palga säilitamisega põhitöökoha järgi. Soovitada kolhoosidele kehtestada analoogiline puhkuste andmise kord sissejuhatava sessiooni, arvestuste ja eksamite ajaks kolhoosniku­ tele, kes õpivad tootmistööd katkestamata selles teaduskonnas, 11. Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumil: 1) eraldada põllumaj anduskaadri kvalifikatsiooni tõstmise koolile vajalikud fondid laboratooriumiseadmete, põllumajandustehnika, autode ja teiste materiaal-tehniliste vahendite osas. 15. Teha ülesandeks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Juriidilisele Komisjonile koos Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriu­ miga, Eesti NSV Rahandusministeeriumiga ja Eesti NSV Ministrite Nõu­ kogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komiteega esitada Eesti NSV Ministrite Nõukogule loetelu Eesti NSV valitsuse otsuste kohta, mis õn kaotanud kehtivuse seoses käesoleva määrusega. Eestimaa Kommunistliku Partel Eesti NSV Ministrite Nõukogu Keskkomitee sekretär esimees J. KÄBIN V. KLAUSON Tallinn, 25, aprillil 1966. Nr. 186.

EESTI NSV MINISTRITE NOUKOGU JA EESTI NSV AMETIÜHINGUTE NÕUKOGU MÄÄRUS Sm. Albert Jaani p. Tiksi autasustamise kohta Eesti NSV 129 Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu au­ kirjaga Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõu­ kogu määravad: Kauaaegse laitmatu töö eest Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi süsteemis ja seoses kuuekümnenda sünnipäevaga autasus­ tada Tallinna sõiduautode pargi direktorit sm. Albert Jaani p. Tiksi Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogn Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees sekretär V. KLAUSON A. KELLO Tallinn, 30. aprillil 1966. Nr. 200.

EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride ja põhimääruse kinni- &J\J tamise kohta Looduskaitse tagamiseks Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: 1. Kinnitada Matsalu Riikliku Looduskaitseala piirid üldpinnaga 13,5 tuh. ha ja kaitsetsooni piirid üldpinnaga 37 tuh. ha vastavalt juurde­ lisatud skeemile (lisa nr. 1*} ning looduskaitseala saarte nimekiri (lisa nr. 2).

Lisa nr. 1 ei avaldata. 2. Kinnitada juurdelisatud «Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhi­ määrus». 3. Järelevalvet kalapüügieeskirjade täitmise üle Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal teostab Ida-Balti Basseini Kalavarude Kaitse ja Taasta­ mise ning Kalapüügi Reguleerimise Valitsus looduskaitseala töötajate kaasabil. 4. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusel: 1) tähistada Matsalu Looduskaitseala kaitsetsooni piirid 1. juuliks 1966. a.; 2) kinnitada Matsalu Riikliku Looduskaitseala sisekorra eeskirjad ning pilliroo ja metsafondi kasutamise kord. 5. Lugeda kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958. a. määruse nr. 277 (ENSV Teataja 1958, nr. 10, art. 156) lisa nr. 5; 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 14. veebruari 1962. a. määrus nr. 78 (ENSV MK 1962, nr. 11, art. 43). Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees V. KLAUSON Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja asetäitja E. SIKK Tallinn, Toompea, 22. aprillil 1966. Nr. 182.

Lisa nr. 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. aprilli 1966. a. määruse nr. 182 juurde

Matsalu Riikliku Looduskaitseala saarte nimekiri 1.—3. Märjamaa saared (3) 32. Paljarahu 4. Sõmeri saar 33. Rassirahu 5. Liia saar 34. Oosaare rahu 6. Ülerahu (Koharahu) 35. Kakrarahu 7. Silmarahu 36. Valgerabu 8. Suur Roograhu 37. Tondirabu 9. Väike Roograhu 38. Kumari saar 10. Suurrahu 39. Papilaid 11. Padura rahu 40. Papirahu 12. Hanerahu 41.—42. Üti rahud (2) 13. Tauksi saar 43. Sipelgarahu 14. Esimene rahu 44. Väike Haeskarahu 15. Tagumine rahu 45. Suur Haeskarahu 16. Krimmi (Holmi) saar 46. Ummika rahu 17. Borki saar 47. Näripea rahu 18.—23. Riiu rahud (6) 48. Kolmenasva rahu 24.—30. Siimu rahud (7) 49. Vaherahu (Saiarahu) 31. Laekarahu 50. Munarahu Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja asetäitja E. SIKK Kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22. aprilli 1966. a. määrusega nr. 182

Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhimäärus 1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala õn asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 211. Looduskaitseala pindala õn 13,5 tuhat ha, sellest 11 tuhat ha maismaad. 2. Looduskaitseala ümbritseb 37 tuhande ha suurune kaitsetsoon, sellest 13,5 tuhat ha maismaad ning 23,5 tuhat ha veepinda Matsalu lahes ja Muhu väinas saarte vahel. 3. Looduskaitseala peaeesmärkideks õn: kaitsta Matsalu lahte ja selle ümbrust kui NSV Liidu loodeosa ning Balti mere piirkonna kõige suuremat ja rikkalikumat rändlindude pesitsemiskohta; säilitada loodus­ kaitseala omapära; teostada loodusnähtuste ja looduslike protsesside uuri­ mist ning teha looduskaitseala vaatamisväärsuste tutvustamise teel ela­ nikkonna hulgas looduskaitsealast propagandat. 4. Teaduslikku uurimistööd looduskaitsealal tehakse: 1) looduskaitseala töötajate poolt Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuses kinnitatud plaanide alusel ning vastavate teaduslike asutuste või organisatsioonide juhendamisel; 2) teaduslike asutuste ja organisatsioonide töötajate ning kõrgemate õppeasutuste õppejõudude ja üliõpilaste poolt Metsamajanduse ja Loodus­ kaitse Peavalitsuse loal. 5. Looduskaitseala territooriumi majanduslik kasutamine võib toi­ muda ainult tingimusel, et tagatakse looduskaitseala maastiku ilme, ole­ masolevate looduslike tingimuste, taimestiku ja loomastiku säilimine. 6. Looduskaitsealal ja kaitsetsoonis õn kogu aasta vältel keelatud: 1) jahipidamine, samuti lindude ja imetajate hävitamine, nende püüdmine ja hirmutamine, linnupesade lõhkumine ja munade korjamine; 2) kalapüük kaitseala piires kasvavates roostikes; 3) igasugune kalapüük nn. kalateel, mis viib kudemiskohtadesse. Kalatee määratakse kindlaks laiusega 400 m ja tähistatakse looduskaitse­ ala töötajate poolt; 4) jõevähkide püüdmine. Märkused: 1. Kahjulike röövlindude ja loomade hävitamine, mõnede loomaliikide püüdmine või laskmine nende arvulise ja soo­ lise vahekorra reguleerimise eesmärgil või teaduslikuks otstarbeks võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse loal. 2. Looduskaitseala avavee osas, avavee ja roostike piirialadel ning jõgedes võib kalapüük toimuda looduskaitseala töötajate poolt väljaantud erilubade ja tasuliste tuusikute alusel. Erilubade ja tasu­ liste tuusikute limiidi, tuusikute hinna ja väljaandmise korra kinnitab Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Pea­ valitsus. 7. Looduskaitsealal õn lubatud tööstuslik tindipüük kevadise kude­ mise perioodil. 8. Kaitsetsooni piiresse jääval Matsalu lahel ja Muhu väinas õn luba­ tud tööstuslik ja asjaarmastajalik kalapüük vastavalt kalapüügiees­ kirjadele. 9. Looduskaitsealal õn keelatud: 1) kuivendustööde tegemine (olemasoleva kuivendusvõrgu ja eel- voolude remont tuleb kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega), rohukamara üleskünd- mine, maavarade (savi, kruus, liiv, muda, turvas jt.) kaevandamine või paikkonna pinnavormide mõnel muul viisil rikkumine, samuti kivide lõhkamine või teisaldamine; 2) lageraied metsaga kaetud aladel, samuti üksikute puude ja põõ­ saste omavoliline raie või vigastamine; 3) roo ja rohu põletamine ning roo niitmine ajavahemikul 15. märt­ sist kuni 1. oktoobrini, välja arvatud roo niitmine kalakasvatuslikel ees­ märkidel looduskaitseala juhataja loal; 4) loomade karjatamine saartel, välja arvatud Tauksi, Borki ja Krimmi (Holmi) saar, ning heina niitmine kõigil teistel saartel enne 15. juulit. Looduskaitseala maismaaosa luha- ja rannaheinamaadel ning ranna­ karjamaadel, kus pesitseb massiliselt linde, võib Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus keelata heina niit­ mise ja loomade karjatamise enne 20. juunit; 5) suvilate, paadikuuride, sadamate jt. ehituste püstitamine (kaitse­ tsoonis 500 ni laiusel rannaribal tuleb nimetatud ehituste püstitamine kooskõlastada looduskaitseala juhatajaga); 6) mootorpaatide, autode, traktorite jt. pesemine veekogudes ja veepiiri lähedal, petrooleumi, bensiini ja määrdeõli jääkide vette vala­ mine või mõnel muul viisil vete reostamine; 7) telkide püstitamine ja lõkete tegemine väljaspool selleks ette­ nähtud kohti ning ala pr ahistamine. 10. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus võib piirata inimeste viibimist looduskaitseala kaitsetsoonis, kui see õn vajalik looduskaitse huvides. 11. Looduskaitseala ja selle kaitsetsooni piires avastatud salakütti­ mise, röövpüügi, metsa- ja roovarguse eesmärgil kasutatud vahendid (püssid, püünised, paadid, kummiülikonnad, saed, kirved jne.) ning eba­ seaduslikult saadud saak kuuluvad konfiskeerimisele ettenähtud korras. 12. Looduskaitsealal ja kaitsetsoonis kuivama asetatud mõrdade pärad peavad olema avatud. Kõik looduskaitsealal ja kaitsetsooni piires leitud hukkunud ja vigastatud linnud ja imetajad tuleb nende hukkumise põhjuste selgitamiseks ja teaduslikuks kasutamiseks anda viivitamatult üle looduskaitseala töötajatele. Mürkkemikaalide kasutamine tuleb koos­ kõlastada looduskaitseala juhatajaga. 13. Kohalike kolhooside ja sovhooside töötajatel õn lubatud viibida looduskaitseala maismaaosas ning Tauksi, Borki ja Krimmi (Holmi) saa­ rel seoses põllumajanduslike tööde tegemisega. Kalakaitse töötajatel lubatakse viibida looduskaitsealal teenistuskohustuste täitmisel. Teistel looduskaitseala piiresse jäävatel saartel heinaniitmise, roolõikuse jt. ühe­ kordsete tööde korral tuleb inimeste viibimine seal kooskõlastada loodus­ kaitseala juhatajaga. Looduskaitseala külastamisel õn ekskursioonidel lubatud liikuda kaitseala töötajate juhtimisel või nende teadmisel iseseis­ valt mööda kindlaksmääratud matkarada. Kaluritel ja kalasportlastel lubatakse looduskaitsealal viibida eri­ lubade alusel. Looduskaitseala territooriumil elavate inimeste liikumise piirkonna määrab kindlaks looduskaitseala juhataja. Kõrvalistel isikutel õn looduskaitsealal liikumine keelatud väljaspool üldkasutatavaid teid. 14. Looduskaitseala sisekorra ja tema taimestiku (mets, pilliroog) majandusliku kasutamise kinnitab Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsa­ majanduse ja Looduskaitse Peavalitsus. 15. Looduskaitseala töötajatel õn õigus: 1) kontrollida kõikide looduskaitsealal ja kaitsetsoonis viibivate kodanike dokumente ning paatide lasti; 2) kontrollkäikudel kaasas kanda registreeritud jahipüssi ilma jahi­ pidamise õiguseta (välja arvatud kahjulike röövlindude ja imetajate hävitamine). 16. Looduskaitseala töötajad õn kohustatud kontrollima looduskaitse­ ala ja kaitsetsooni piires kehtestatud režiimi ja tuleohutuse eeskirjade täitmist. Looduskaitseala töötajad ja ühiskondlikud inspektorid koosta­ vad režiimi rikkumiste kohta aktid seaduses ettenähtud korras. Aktid ees­ kirjade rikkumise kohta esitatakse vastavatele organitele süüdlaste vas­ tutuselevõtmiseks administratiiv- või kriminaalkorras. 17. Asutused, organisatsioonid ja eraisikud kannavad materiaalset vastutust looduskaitsealale tekitatud kahjustuste eest või õn kohustatud likvideerima nende poolt tekitatud kahjustuse tagajärjed. 18. Looduskaitseala külastavad ekskursioonid, kalasportlased ja tei­ sed isikud õn kohustatud kinni pidama looduskaitseala põhimäärusest, sisekorra eeskirjadest ja looduskaitseala töötajate poolt antud korraldus­ test kehtestatud režiimi täitmiseks. Looduskaitseala režiimi rikkumise või ebaväärika käitumise korral külastajate poolt õn kaitseala töötajatel õigus nõuda eeskirjade rikku j а lahkumist looduskaitseala territooriumilt. 19. Looduskaitsealal õn pitsat Eesti NSV vapi kujutisega ja oma nimetusega.

INDEKS 78280

Väljaandja: Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus. 1 trükipoogen. Tellimuse nr. 531. ENSV MN Asjadevalitsuse Trükikoda, Tallinn.