DOCSLIB.ORG

T E Ata J Ä 7

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
T E Ata J Ä 7 Kõigi maade proletaarlased, ühinegel EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE T E ATA J Ä 7. mai 1966 Nr. 20 L aastakäik SISUKORD i 121. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus «Eesti NSV kriminaalprot­ sessi koodeksi» muutmise ja täiendamise kohta. 122. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus lasterikaste emade autasus­ tamise kohta ordenitega «Ema au» ja medalitega «Emamedal». 123. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. B. Haabile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. 124. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. K. Sipjaginale Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. 125. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV teenelise polü­ grafisti aunimetuse andmise kohta. 126. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus vabariigi ajakirjanduse alal töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi au­ kirjaga. 127. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kirjastuste ja polügraafia­ tööstuse töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presii­ diumi aukirjaga. П 128. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus kolhooside ja sovhooside juhtiva kaadri ning põllu­ majanduse spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise süsteemi edasise paren­ damise kohta. 129. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu määrus sm. Albert Jaani p. Tiksi autasustamise kohta Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirjaga. ИЗО. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride ja põhimääruse kinnitamise kohta. MII Eesti Bv 8 täk jž-aamatgfetfa /Д $0Ъ I EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS \*y\ «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» muutmise ja tälenda- l^rl mise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: Teha «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis» järgmised muuda­ tused ja täiendused: 1. Sõnastada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» § 105 järg­ miselt: «§ 105. Eeluurimise kohustuslikkus Eeluurimise teostamine õn kohustuslik kõikides kuriteoasjades peale kuritegude, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 94 lg. 1, 95, 112, 113, 129 lg. 1, 130, 148 lg. 1, 149, 1541—157, 178, 187—189b 195 ja 2012, kus eeluurimist teostatakse juhul, kui seda peab vajalikuks kohus või prokurör. Eeluurimise teostamine õn kohustuslik kõikides kuriteoasjades, mis õn toime pandud alaealiste poolt või isikute poolt, kes oma füüsiliste või psüühiliste puuduste tõttu ei ole suutelised ise teostama oma õigust kaitsele.» 2. Sõnastada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» § 1051 järg­ miselt: § 105 b Uurimisaliuvus Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 69, 72, 75, 751, 78—80, 83, 981, 100—106, 115—117, 120, 123, 125— 127, 129 lg. 2. 131—138, 147, 1471, 161—171, 174, 182—1841, 190—194, 201 b 202, 206, 211, 213—233, 234 lg. 4 ja 5, 235—244 ja kõikides kuriteo- asjudes, mis õn toime pandud alaealiste poolt, teostavad eeluurimist pro­ kuratuuri organite uurijad, kuriteoasjades aga, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-des 62—68, 70, 71, 73, 74, 76, 77, 81, 82, 234 lg. 1, 2 ja 3, — samuti riikliku julgeoleku organite uurijad. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 84, 85, 88—91, 94 lg. 2, 96—98, 99, 107—111, 114, 118, 119, 121, 122, 124, 128, 139—1461, 148 lg. 2, 150—154, 158, 159, 176, 177, 185, 186, 196— 201, 203—2051, 207—210, teostavad eeluurimist samuti ühiskondliku korra kaitse organite uurijad. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 86, 93 ja 931, teostab eeluurimist see organ, kes kriminaalasja algatas. Kui selliste asjade uurimisel tehakse kindlaks ametialased kuri­ teod {«Eesti NSV kriminaalkoodeksi» §-d 161—167), mis õn seotud alga­ tatud kuriteoasjaga, siis uurib neid organ, kes asja algatas. Kuriteoasjades, mis õn ette nähtud «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» Udes 861, 87, 172, 173, 175, 179, 180, 181, teostab eeluurimist see organ, kelle uurimisalluvusse kuulub kuritegu, millega seoses antud asi algatati.» 3. Täiendada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksit» §-ga 1071 järgmises sõnastuses: «§ 107*. Uurimisosakonna ülema õigused Uurimisosakonna ülem teostab kontrolli uurijate toimingute õigeaeg­ suse üle kuritegude avastamisel ja ärahoidmisel, võtab tarvitusele abinõu­ sid kriminaalasjade täielikuma, igakülgsema ja objektiivsema eeluuri­ mise teostamiseks. Uurimisosakonna ülemal õn õigus kontrollida kriminaalasju, anda uurijale juhiseid eeluurimise teostamise, süüdistatavana vastutusele võt­ mise, kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistuse ulatuse, asja saatmise, üksi­ kute uurimistoimingute teostamise kohta, anda asi ühelt uurijalt teisele, teha asja eeluurimine ülesandeks mitmele uurijale, samuti võtta osa eel­ uurimise teostamisest ning isiklikult teostada eeluurimist, kasutades see­ juures kõiki uurija õigusi. Uurimisosakonna ülema juhised kriminaalasja kohta antakse uuri­ jale kirjalikus vormis ja õn täitjale kohustuslikud. Saadud juhiste peale prokurörile kaebuse esitamine ei peata nende täitmist, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 106 lg. 2 ettenähtud juhud. Prokuröri juhendid kriminaalasjade kohta, mis õn antud käesoleva koodeksiga kehtestatud eeskirjade kohaselt, õn uurimisosakonna ülemale kohustuslikud. Nende juhendite peale kõrgemalseisvale prokurörile kaebuse esitamine ei peata juhendite täitmist. Käesolevas paragrahvis ära toodud uurimisosakonna ülema õigused laienevad samuti kä ühiskondliku korra kaitse organite ja riikliku julge­ oleku organite uurimisosakondade ja jaoskondade ülematele ja nende asetäitj atele.» Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 28. aprillil 1966. EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Lasterikaste emade autasustamise kohta ordenitega «Ema au» 122 ja medalitega «Emamedal» NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1944. aasta 18. augusti seadluse ajusel autasustada NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel: A. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud üheksa last I järgu ordeniga «Elna au» Paide rajoon 1. В u к i n, Leonida Ivani t. — tööline Türi linnas. В. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud kaheksa last II järgu ordeniga «Ema au» Hiiumaa rajoon 1. Aleksejeva, Elfriede Priidu t. — teenistuja Emmaste külanõu­ kogus. Kohtla-Järve linn 2. Simon, Anna Karli t. — koduperenaine. Viljandi rajoon 3. H e e r o, Eha Eduardi t. — Koidu kolhoosi liige. C. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud seitse last III järgu ordeniga «Elna au» Paide rajoon 1. Raid о ja, Linda — koduperenaine Paide linnas. Põlva rajoon 2. Leotoots, Adele Karli t. — koduperenaine Suuremetsa külanõu­ kogus. 3. Siiman, Hilda Joonase t. — «Suure Oktoobri» kolhoosi liige. Pärnu rajoon 4. L e e m a n n, Linda Mihkli t. — «Kungla» kolhoosi liige. 5. Talts, Linda Peetri t. — Massiaru kolhoosi liige. Rakvere rajoon 6. Smirnova, Lidia Peetri t. — tööline Ubja sovhoosis. Võru rajoon 7. Hiire, Leili Johani t. — koduperenaine Antsla linnas. 8. Karu, Linda Peetri t. — tööline Vastseliina sovhoosis. D. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud kuus last I järgu medaliga «Emamedal» Kohtla-Järve rajoon 1. Rei sel, Ellen Gustavi t. — koduperenaine Kohtla külanõukogus. 2. T а e 1 m a, Õie Oskari t. — teenistuja Erra sovhoosis. Narva linn 3. Tarassova, Galina Aleksandri t. — teenistuja. Pärnu rajoon 4. Priilinn, Salme Andrei t. — koduperenaine Saarde külanõukogus. Rakvere rajoon 5. Vinni, Laine Jaani t. — «Energia» kolhoosi liige. Rapla rajoon 6. К i d r a, Ilme — koduperenaine Vigala külanõukogus. 7. T i h u, Adele Karli t. — koduperenaine Vigala külanõukogus. Viljandi rajoon 8. S i 1 d, Helga Johani t. — Unametsa kolhoosi liige. E. Emasid, kes õn sünnitanud ja kasvatanud viis last II j ärgu medaliga «Emamedal» Haapsalu rajoon 1. Altmets, Laine-Marie Villemi t. — «Esimese Mai» kolhoosi liige. 2. Alton, Ester-EIisabet Jüri t. — «Valguse» kolhoosi liige. 3. Gontšarova, Antonina Aleksei t. — tööline Haapsalu linnas. Harju rajoon 4. G о t i n a, Galina Ivani t. — koduperenaine Paldiski linnas. 5. L a i g a r, Astrit Eduardi t. — tööline Kahala sovhoosis. 6. Malmström, Leida Voldemari t. — S. M. Kirovi nimelise kolhoosi liige. 7. Met t, Melvi Leo t. — tööline Padise külanõukogus. Kingissepa rajoon 8. К r u u s i k, Milvi Voldemari t. — tööline Sõrve sovhoosis. Kohtla-Järve linn 9. M о 1 к о v a, Tamara Nikolai t. — tööline.. 10. Nukke, Elvi — tööline. Narva linn 11. К u 1 p i n a, Antonida Nikita t. — tööline. Paide rajoon 12. Põlend!k, Maria Jaani t. — «Võidu» kolhoosi liige. Põlva rajoon 13. Kivisild, Ilse Viktori t. — «Uue Ilma» kolhoosi liige. 14. Pal and, Anna Pauli t. — «Rahu» kolhoosi liige. Pärnu linn 15. Aas, Helmi Augusti t. — tööline. Pärnu rajoon 16. Tamm, Laine Hugo t. — tööline Nurme sovhoosis. Rakvere rajoon 17. Taavel, Ljudmilla Valentini t. — koduperenaine Tudu külanõu­ kogus. Rapla rajoon 18. Anu la, Zinaida Ivani t. — tööline Lelle sovhoosis. 19. Võrahanso, Doris Karli t. — teenistuja Kehtna külanõukogus. Tallinna linn 20. Madalik, Pille Augusti t. — teenistuja Keskrajoonis. Viljandi rajoon 21. Soolo, Armilde Johani t. — «Sangari» kolhoosi liige. Võru rajoon 22. К г а а к, Milvi — tööline Lepassaare sovhoosis. 23. Raudsepp, Endla Gustavi t. — koduperenaine Sõmerpalu küla­ nõukogus. 24. Tarkus, Loreida Ludvig! t. — tööline Väimela sovhoostehnikumis. Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. MÜÜRISEPP Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär B. TOLBAST Tallinn, 28. aprillil 1966. EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Л*)*! Sm. B. Haablle Eesti
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Merikotka (Haliaeetus Albicilla) Kaitse Tegevuskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava Sisukord KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3 1. MERIKOTKA BIOLOOGIA .......................................................................................................................... 4 1.1. KODUPIIRKOND ...................................................................................................................................... 4 1.2. PESAPAIK ............................................................................................................................................... 4 1.3. TOITUMINE ........................................................................................................................................... 10 1.4. PESITSUSFENOLOOGIA .......................................................................................................................... 11 1.5. SIGIMISEDUKUS .................................................................................................................................... 13 2. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS ............................................................................................................. 16 2.1. LEVIK JA ARVUKUS MAAILMAS
    [Show full text]
  • Hanikatsi Laiu Laialehise Salumetsa Haudelinnustiku Võrdlus Teiste Sarnaste Metsade Haudelinnustikega Eestis
    Hirundo 21: 73–86 (2008) HANIKATSI LAIU LAIALEHISE SALUMETSA HAUDELINNUSTIKU VÕRDLUS TEISTE SARNASTE METSADE HAUDELINNUSTIKEGA EESTIS Aivar Leito1, Jaak Truu2, Tiit Leito3, Indrek Põder4 1 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] 2 Tartu Ülikooli Bioloogia ja Geograafia teaduskond, Riia 23, 51010 Tartu, e‐post: [email protected] 3 Tiit Leito, Sõnajala 6‐8, 92412 Kärdla, e‐post: [email protected] 4 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] Kokkuvõte. Käesolevas töös võrreldi Hanikatsi laiu laialehise salumetsa haudelinnustiku teiste sarnaste elupaikade (metsatüüpide) haudelinnustikega ning võrreldi üksikute linnuliikide suundumusi. Vaatluse all olnud uurimisalad jagunesid kahte gruppi: Lääne‐Eestis ning Lääne‐Eesti saarestikus ja mandril paiknevad uurimisalad. Hanikatsi salumetsa haudelinnustiku liigiline koosseis oli kõige sarnasem Tauksi lodumetsale (Ks = 81%), Matsalu salumetsale (Ks = 73%) ja Järvselja salukuusikule (Ks = 71%). Meresaartel (Tauksi ja Hanikatsi) paiknevatel uurimisaladel pesitses keskmiselt 34 liiki, mandril asuvatel uurimisaladel leidus keskmiselt 50 liiki. Uurimisperioodil ei täheldatud Hanikatsi salumetsas mandri metsades tavalisi liike nagu suur‐ kirjurähn, pöialpoiss, puukoristaja ning mitmeid tihaseliigid (tutt‐tihane, salu‐ tihane, põhjatihane). Juhuslikult pesitsesid võsaraat, porr, väänkael, peoleo ja hallrästas. 69,6% Hanikatsi salumetsas pesitseval liigil oli samasugune
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Määruste Ja Korralduste Kogu
    Ainult ametialaseks kasutamiseks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU Nr. 11 (104) 9. märtsil 1962. a. 3. aastakäik SISUKORD Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 42. Abinõude kohta üldhariduslike koolide komplekteerimi­ seks õpetajatega. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused 43. Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride kinnitamise kohta. — Lisa. 44. 1962. aastal kõrgemaid ja kesk-eriõppeasutusi lõpetavate noorte spetsialistide jaotamise kohta. 45. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. detsembri 1959. a. mää­ ruse nr. 489 «Kohustuslikust määrkindlustusest Eesti NSV-s» osalise muutmise kohta. EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE JA EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Abinõude kohta üldhariduslike koolide komplekteerimiseks õpetajatega Väljavõte: Vajaliku hulga kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogilise kaadri ette­ valmistamine õn rahvahariduse eduka arengu tähtsaimaks eeltingimuseks. Seoses üldise kaheksaklassilise koolikohustuse kehtestamisega, internaatkoolide ja pikapäevakoolide loomisega ning õhtuste (vahetus­ tega töötavate) töölis- ja maanoorte koolide võrgu laienemisega õn kas­ vanud vajadus õpetajate ja kasvatajate järele. Siiski valmistavad Tartu Riiklik Ülikool, E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut ja Tartu Pedagoogiline Kool õpetajaid paljudel erialadel ette tunduvalt vähem, kui vajavad vabariigi koolid ja lasteasutused. Partei linna- ja rajoonikomiteed ning linnade ja rajoonide töörahva . saadikute nõukogude täitevkomiteed
    [Show full text]
  • Matsalu Rahvuspargi, Rajametsa Hoiuala, Haeska Hoiuala Ja Puiatu Merikotka Kaitsekorralduskava 2015‒2024
    Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 5 1.1.1. Asukoht ja abiootilised tingimused ................................................................................... 6 1.1.2. Elustik ............................................................................................................................... 8 1.2. Maakasutus ja -omand ........................................................................................................... 11 1.2.1. Põllumajandus ................................................................................................................. 14 1.2.2. Metsandus ....................................................................................................................... 15 1.2.3. Roovarumine ................................................................................................................... 15 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................. 18 1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................. 20 1.4.1. Rahvusvaheline staatus
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa Kaitsekorralduskava Aastateks 2009-2018
    Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018 Koostaja: Merle Kuris Töörühm: Tiia Möller, Georg Martin, Andres Kalamees, Andres Kuresoo, Andrus Kuus, Leho Luigujõe, Markus Vetemaa, Piret Kiristaja, Uudo Timm, Ivar Jüssi, Tallinn, 2009 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS............................................................. 3 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 3 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 12 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 12 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 21 1.2.2 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 22 1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 23 1.2.4 Kalandus.................................................................................................................... 23 1.2.5 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 25 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED.................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Visuaallennukaart - Vfr Aeronautical Chart Icao 1: 500 000
    (2153 A) ESTONIA VISUAALLENNUKAART - VFR AERONAUTICAL CHART ICAO 1: 500 000 Liitub 2103 D Joins 2103 D KÕRGUSED JALGADES ELEVATIONS IN FEET Liitub 2103 C Joins 2103 C KÕRGUSED JALGADES ELEVATIONS IN FEET Liitub 2103 C Joins 2103 C 20°30’ 40’ 50’ 21° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 22° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 23° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 24° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 25° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 26° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 27° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 28° 10’ 20’ 30’ 28°40’ omsil 20’ ytv 683 uoisjärvi ihti like 534 EF R10 60° ödery ueesxe220 ytlmpi ssnäs Östery uirkonmnselkä impo rlikko (382) ATS RTE T86 ulukkl uiee 523 167 8°E orsholm ryrsylä rinthr (501) 2000 MSL 60° inklinge ymättylä xummenpää FL 95 358 uitul xummi ukkol LINTU iipilä (343) EFD10 EFR10 fjörkö evy D yjkkl 213 önnäs 20’ kininen ukskert vutknkre öylä FL 65 uskel HELSINKI yyy rvslö uunissri 23 000 MSL EESTI VISUAALLENNUKAART öölä rrvluoto vepsämä uilpilhti ipoo 2000 MSL uvo uruusil vhnjärvi G 46 C G 46 A 316 114.2 uullo fyqÅ rvislo EFP10 301 CTR HELSINKI 226 uorso rindsy köldvik io ödery SFC SFC 512 ilikkl uomusjärvi wynterlä olkkinen 171 reeeees vppo EFNU 27 6500 MSL helet esterholm wuurl 1300 MSL fol’šoj2ferjņzovyj e i l i xederkirjl uorpel rrjärvi riidenniemi 625 C HELSINKI-VANTAA exee olkis uejvslö SFC 2pl2@IHA2T2se uoivistonsri ESTONIAN VFR AERONAUTICAL CHART ATS RTE T86 203 uokkil rtsl 432 123.600 GND rärpe uöle vielx uukol (419) 179 L H 34 09 EFR28 FL 95 Åvensor TMA TURKU ulkkl exhe öderkull fox rärkäpää yixq xh EFD11 uumlinge D ydmo uskull ohjnkylä mmtti NUMMELA 118.600 253 ålx UNL xie FL 65 wossl FL 95
    [Show full text]
  • Beiträge Zur Kunde Estlands
    Еъ'К А~ 4 62.9 BEITRÄGE ZUR KUNDE ESTLANDS IM AUFTRAGE DER ESTLÄNDISCHEN LITERARISCHEN GESELLSCHAFT HERAUSGEGEBEN VON STADTARCHIVAR a. D. O. QREIFFENHAOEN /, A_ BAND XX. TALLINN, 1935 36 FRANZ KLUGE INHALTSVERZEICHNIS Heft 1/2. A. Friedenthal: Ein Hügelgrab aus der älteren und mittleren Eisenzeit Nord-Estlands (mit 18 Abbildungen) 1 C. Stempel: Die Sondergruppe der Bruderschaft der Schwarzen- häupter zu Reval auf der Genealogischen Ausstellung in Reval Oktober 1933 und die Porträtsammlung im Schwarzenhäupter- hause (19 Porträts) 45 H. Weiß: Neue Estica-Funde aus der Bibliothek der Estländischen Literarischen Gesellschaft (mit 3 Abbildungen) 59 P. Johansen: Ein Siegelstempel aus der Dänenzeit (1 Abbildung). 63 — Nachtrag zum Artikel über die „Broschen des Revaler Rats- schatzes" ... 64 Heft 3/4. B. Fromhold-Treu: Beitrag zur Flora der Inseln des Estländi- schen Zwischengewässers (mit 2 Karten) 67 P. Kuskow: Die im Imago-Städium überwinternden Falterarten Estlands 100 E. Walter: Notulae entomologicae 123 M. von Engelhardt : Die geologischen Sammlungen des Museums der Estländischen Literärischen Gesellschaft (mit 5 Abbildungen) 129 P. Siegfried: Originale aus der paläontologischen Sammlung des Museums der Estländischen Literärischen Gesellschaft zu Tallinn (Reval) 140 P. W. Thomson: Paläobotanische, quartärgeologische und floristische Notizen 151 Heft 5. E. Kobolt: Zur Orthographie des ältesten estnischen Buches . 153 Zurechtstellung u. Ergänzung zu C. Stempel: Die Sondergruppe der Bruderschaft der Schwarzenhäupter zu Reval auf der Genealo- gischen Ausstellung in Reval Oktober 1933 und die Porträt- sammlung im Schwarzenhäupterhause (S. 45, Heft 1/2 dieses Bandes) 176 Bericht über die Tätigkeit der Estländischen Literärischen Gesellschaft im Jahre 1934 177 Bericht über die Tätigkeit der Estländischen Literärischen Gesellschaft im Jahre 1935 .
    [Show full text]