DOCSLIB.ORG

Kipsreljeefid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kipsreljeefid KIPSRELJEEFID VORMKIPSIST PLAADID Mõjusa sügavusega kontuurid Loodussõbralikud materjalid Dekoratiivsed kipsreljeefid Dekoratiivsed kipsreljeefid Dekoratiivsed kipsreljeefid Miljöö Plaat Miljöö Plaat Miljöö Plaat Kihnu Aegna Tauksi 386x386x29 490x490x30 490x490x32 Reljeef 16mm Reljeef 16mm Reljeef 12mm Puidutekstuur Ruhnu Mohni Abruka 436x436x34 490x490x31 487x487x36 Reljeef 22mm Reljeef 17mm Reljeef 23mm Puidutekstuur Pakri Vormsi Kassari 475x500x33 480x480x30 490x490x30 Reljeef 21mm Reljeef 14mm Reljeef 17mm Erikujuline Ruhnu reljeef Vilsandi Muhu 490x490x25 484x484x38 Reljeef 14mm Reljeef 25mm Manija Rammu 490x490x32 485x485x25 Reljeef 20mm Reljeef 12mm Kipsplaadist kaarprofiilid Kipsplaadist nurkprofiilid Kipsplaadist valgusprofiilid Pilt Kipsdetail Pilt Kipsdetail Pilt Kipsdetail Simss Nurk LED nurk 2.2m, 140x130, eriprofiil 200x200, 300x300, 400x400, tugevdatud 12mm vineeriga Lae ja seina üleminek, 500x500, 600x600, L-profiil 85x80, 2L-profiil seinte keskele, peegli Seinanurgad, akna- ja uksepaled Seinapindade eralduskohad, lae ja alusena seina nurgad, kardinapuu kinnitus Laekarniis Siksak LED siksak 2.2m, 400x135, eriprofiil 2.2m, 50x75*,200x100*,300x150* 2.2m, 130x120, b-profiil Sileda lae kujunduseks, Z-profiil *lisandub plaadi paksus Eri kõrgustega laetasapindade torude-kaablite läbiviigud Seinanurgad, lae ja seina sidumine üleminek Poolkarniis Renn b-karniis 2.2m, 140x135, eriprofiil 100x100, 200x200, 300x300, 170x70, b-profiil Seina ja lae ülemineku 400x400, U-profiil Lae- ja seina üleminek , torude- kujundamiseks, sidumine Torude ja läbiviikude kate, kaablite läbiviigud laekarniisiga seinaotsad Poolring Ruut Seen 2.2m, 180x90, D-profiil 100x100, O-profiil 2.2m, 400x75, 600x140, M-profiil Sileda seina kujunduseks, Torude-kaablite läbiviigud, Laetasapinna valgusnišš sidumine simsiga, torude- seinte ja teiste profiilide kaablite läbiviigud sidumine Veerandring Topeltpind Müts 2.2m, 90x90, D-profiil 100x25, II-profiil 2.2m, 400x100, 600x150, M-profiil Sileda seina kujunduseks, Katted, võimalik paigaldada Nišš laetasapinnas – lükanduksele, sidumine simsiga, torude- eelnevalt värvitud kujul kardinale või tasapind-valgustile kaablite läbiviigud 2x poolring Topeltpind XL 2.2m, 180x180, 2D-profiil 2.2m, 190/100x25, II profiil Nišš ja Kasutatav sambana, Katted, võimalik paigaldada stend torude-kaablite läbiviigud eelnevalt värvitud kujul Eritooted Kihnu reljeef Suuremate püramiididega reljeef. Sirged kontuurid. Mõõdud: 490x490x30, reljeefi sügavus 16mm. Ruhnu reljeef Korrapäraste lainetega reljeef. Sirged kontuurid. Mõõdud: 490x490x31, reljeefi sügavus 17mm. Pakri reljeef Arvukate saarekestega reljeef. Korrapäratud kontuurid. Mõõdud: 480x480x30, reljeefi sügavus 14mm. Vilsandi reljeef Siksakiliste roovartega reljeef. Korrapäratud kontuurid. Mõõdud: 490x490x25, reljeefi sügavus 14mm. Manija reljeef Suuremate ruudukestega reljeef. Sirged kontuurid. Mõõdud: 490x490x32, reljeefi sügavus 20mm. Aegna reljeef Väiksemate püramiididega reljeef. Sirged kontuurid. Mõõdud: 490x490x32, reljeefi sügavus 12mm Mohni reljeef Suuremate siksakkidega reljeef. Kaarjad kontuurid. Mõõdud: 487x487x36, reljeefi sügavus 23mm. Vormsi reljeef Lainete ja saartega reljeef. Kaarjad kontuurid. Mõõdud: 490x490x30, reljeefi sügavus 17mm. Muhu reljeef Korrapäratute viirgudega reljeef. Kaarjad kontuurid. Mõõdud: 484x484x38, reljeefi sügavus 25mm. Abruka reljeef Puidutekstuuriga pikkilõigete reljeef. Korrapäratud kontuurid. Mõõdud: 436x436x34, reljeefi sügavus 22mm. Kassari reljeef Erikujuline kuusnurkadega reljeef. Sirged kontuurid. Mõõdud: 475x500x33, reljeefi sügavus 21mm. Rammu reljeef Laineliste ruudukestega reljeef. Kaarjad kontuurid. Mõõdud: 485x485x25, reljeefi sügavus 12mm. Tauksi reljeef Puidutekstuuriga ruudukeste reljeef. Korrapäratud kontuurid. Mõõdud: 386x386x29, reljeefi sügavus 16mm. Viirvalguse näited .
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • New Estonian Records and Amendments: Lichenized and Lichenicolous Fungi
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 49: 93–96 (2012) Scots pine forest near sea shore, leg. LM June New Estonian records and 1997, det. LM 24 Jan 1998 (ICEB-10616). Freq.: amendments: Lichenized and rr. The determination was verified by Ivan Pišút. lichenicolous fungi ANISOMERIDIUM CARINTHIACUM (J. Steiner) R.C. Harris – SW: Pärnu Co., Häädemeeste Comm., Ljudmilla Martin1, Ave Suija2, Merje Kadaka stream (58°02.412'N 24°28.086'E), on 2 2 inundated granite pebble. Leg. MS & AS 25 Aug Schmeimann , Ede Leppik & Juha 2010, det. MS 2011 (TU64946). Freq.: rr. Pykälä3 # CARBONEA SUPERSPARSA (Nyl.) Hertel – NW: 1Euroacademy, Mustamäe Rd. 4, 10621 Tallinn, Estonia. Harju Co., Mohni Island, coastal hill (59°40'31"N E-mail: [email protected] 2Institute of Ecology and Earth Sciences, University 25°48'13"E), on granite pebble in well-lit local- of Tartu, Lai St. 38/40, 51005 Tartu, Estonia. ity, lichenicolous on Lecanora polytropa, leg. E-mail: [email protected]; [email protected]; LM 27 Sep 2000, det. LM 4 Oct 2011 (ICEB- [email protected] 10613); WIs: Saare Co., Kärla Comm., Karida 3Finnish Environment Institute, Natural Environment (58.30679°N 22.32809°E), on Lecanora poly- Centre P.O. Box 140, FI-00251 Helsinki, Finland. E-mail: tropa on granite boulder, in dry alvar grassland [email protected] site type, leg. EL 4 July 2011, det. EL 2012 (TU55489). Freq.: rr. – In Europe distributed in 15 species are reported as new for Estonia, upland and montane areas (Smith et al., 2009), of them 8 are lichenized and 7 are lichenicol- in Russia found in northern regions (Zhurbenko, ous fungi.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]
  • Merikotka (Haliaeetus Albicilla) Kaitse Tegevuskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava Sisukord KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3 1. MERIKOTKA BIOLOOGIA .......................................................................................................................... 4 1.1. KODUPIIRKOND ...................................................................................................................................... 4 1.2. PESAPAIK ............................................................................................................................................... 4 1.3. TOITUMINE ........................................................................................................................................... 10 1.4. PESITSUSFENOLOOGIA .......................................................................................................................... 11 1.5. SIGIMISEDUKUS .................................................................................................................................... 13 2. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS ............................................................................................................. 16 2.1. LEVIK JA ARVUKUS MAAILMAS
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • Hanikatsi Laiu Laialehise Salumetsa Haudelinnustiku Võrdlus Teiste Sarnaste Metsade Haudelinnustikega Eestis
    Hirundo 21: 73–86 (2008) HANIKATSI LAIU LAIALEHISE SALUMETSA HAUDELINNUSTIKU VÕRDLUS TEISTE SARNASTE METSADE HAUDELINNUSTIKEGA EESTIS Aivar Leito1, Jaak Truu2, Tiit Leito3, Indrek Põder4 1 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] 2 Tartu Ülikooli Bioloogia ja Geograafia teaduskond, Riia 23, 51010 Tartu, e‐post: [email protected] 3 Tiit Leito, Sõnajala 6‐8, 92412 Kärdla, e‐post: [email protected] 4 Eesti Maaülikooli Põllumajandus‐ ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, e‐post: [email protected] Kokkuvõte. Käesolevas töös võrreldi Hanikatsi laiu laialehise salumetsa haudelinnustiku teiste sarnaste elupaikade (metsatüüpide) haudelinnustikega ning võrreldi üksikute linnuliikide suundumusi. Vaatluse all olnud uurimisalad jagunesid kahte gruppi: Lääne‐Eestis ning Lääne‐Eesti saarestikus ja mandril paiknevad uurimisalad. Hanikatsi salumetsa haudelinnustiku liigiline koosseis oli kõige sarnasem Tauksi lodumetsale (Ks = 81%), Matsalu salumetsale (Ks = 73%) ja Järvselja salukuusikule (Ks = 71%). Meresaartel (Tauksi ja Hanikatsi) paiknevatel uurimisaladel pesitses keskmiselt 34 liiki, mandril asuvatel uurimisaladel leidus keskmiselt 50 liiki. Uurimisperioodil ei täheldatud Hanikatsi salumetsas mandri metsades tavalisi liike nagu suur‐ kirjurähn, pöialpoiss, puukoristaja ning mitmeid tihaseliigid (tutt‐tihane, salu‐ tihane, põhjatihane). Juhuslikult pesitsesid võsaraat, porr, väänkael, peoleo ja hallrästas. 69,6% Hanikatsi salumetsas pesitseval liigil oli samasugune
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • 1St Cultural Heritage Forum Gdańsk 3Rd–6Th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Baltic Sea Identity Common Sea – Common Culture?
    BALTIC SEA IDENTITY Common Sea – Common Culture? 1st Cultural Heritage Forum Gdańsk 3rd–6th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Baltic Sea Identity Common Sea – Common Culture? 1st Cultural Heritage Forum Gdańsk 3rd-6th April 2003 at the Polish Maritime Museum in Gdańsk Publication subsidized by the Ministry of Culture of Poland Editor Jerzy Litwin Subeditors: Kate Newland Anna Ciemińska Designed & typeset by Paweł Makowski Copyright © 2003 Centralne Muzeum Morskie w Gdańsku ul. Ołowianka 9–13, 80-751 Gdańsk tel. (+48-58) 301 86 11, fax (+48-58) 301 84 53 www.cmm.pl, e-mail: [email protected] ISBN 83-919514-0-5 Printed in Poland by Drukarnia Misiuro in Gdańsk CONTENTS List of contributors . 7 Note by Rafał Skąpski . 9 Note by Jerzy Litwin . 10 Introduction by Christina von Arbin . 11 PART I: “COMMON SEA – COMMON CULTURE?” Merja-Liisa Hinkkanen Common Sea, Common Culture? On Baltic Maritime Communities in the 19th Century . 17 Michael Andersen Mare Balticum – Reflections in the Wake of an Exhibition . 22 Christer Westerdahl Scando-Baltic Contacts during the Viking Age . 27 Fred Hocker Baltic Contacts in the Hanseatic Period . 35 Mirosław Kuklik Selected Issues of the Sea Fishery Heritage of the Polish Baltic Coast . .. 41 PART II: UNDERWATER CULTURAL HERITAGE – Short Reports Marcus Lindholm Underwater Cultural Heritage – a short report from the Åland Islands . 49 Friedrich Lüth Underwater Cultural Heritage – present situation along the German East Coast in the State of Mecklenburg-Vorpommern . 51 Flemming Rieck Underwater Cultural Heritage – the Danish situation . 55 Willi Kramer Report from Germany (Schleswig-Holstein) . 58 Iwona Pomian Underwater Cultural Heritage in Poland .
    [Show full text]
  • Edited By: Peeter Vingisaar Suuroja, K. 1997. Eesti Aluspõ
    ISBN 9985-815-14-9 Koostanud/ Compiled by: Kalle Suuroja Toimetanud/ Edited by: Peeter Vingisaar Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri. Seletuskirjas on antud lühiülevaade aluspõhja kaardistamise ajaloost ja kaardi koostamise metoodikast. Põhiosa seletuskirjast on pühendatud kaardil kujutatud stratigraafiliste üksuste (lademete, komplekside) litostratigraafilisele iseloomustamisele. Eri peatükkides käsitletakse ala struktuure ja selle aluspõhja geoloogilist arengulugu. Maavarade peatükis on ära toodud lühiandmed aluspõhja kivimitega seotud üleriigilise tähtsusega maavarade leiu-kohtadest ja iseloomustatud mõningaid huvipakkuvamaid maavarade ilminguid. Suuroja, K. 1997. The bedrock geological map of Estonia of a scale of 1:400 000. Explanatory note. Explanatory note gives a brief overview of the history and methods of the geological mapping of Estonia. The main part of the explanatory note deals with litostratigraphical characterization of the units (regional stages, formations, members) presented on the map. In separate chapters are discussed geological development of bedrock and main structures of the region, as well as the major mineral deposits and occurences related to the bedrock. © Eesti Geoloogiakeskus, 1997 EEESTIESTI ALUSPÕHJA GEOLOOGILINE KAART Mõõtkavas 1: 400 OOO SELETUSKIRI THE BEDROCK GEOLOGICAL MAP OF ESTONIA Scale 1 : 400 000 EXPLANATORY NOTE Tallinn, 1997 SSISUKORDISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................
    [Show full text]