DOCSLIB.ORG

Bussid Alates 04.09.2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Bussid Alates 04.09.2017 Maakonna bussiliin Nr.Kohila 1 Prillimäe - Kooli - Hageri - Sutlema - Soonurme - Kooli Reis Reis Nr. Peatus 01 03 Kohila 1-01 Kohila 1-03 1 Prillimäe 07:15 2 Urge 07:16 3 Kohila jaam 07:27 4 Päevati 07:29 5 Hageri küla 07:31 6 Sutlema 07:35 7 Aespa külatee tinglik 07:38 8 A/K Loodus 07:43 9 Suvila 07:44 10 Ikaruse 07:45 11 Soonurme 07:45 12 Mäevana 07:48 13 Raasi teerist tinglik 07:49 14 Jaagumardi 07:50 15 Kohila jaam 07:54 16 Kohila kool tinglik 07:55 16:10 18 *Mesika teerist tinglik 16:14 19 *Loone teerist tinglik 16:18 20 *Lohu jaam 16:22 21 *Lohu 16:25 22 *Kadaka tinglik 16:36 23 *Aandu tinglik 16:45 24 *Jaagumardi 16:51 25 *Raasi teerist tinglik 16:53 26 Mäevana 16:54 27 Raasi teerist tinglik 16:56 28 *Kohila 17:11 Kooli - Mesika tee - Kivimäe - Kooli Reis Reis Nr. Peatus 02 04 Kohila 1-01 Kohila 1-02 1 Kohila kool tinglik 08:00 2 Kohila 07:05 08:01 2 Mesika teerist 08:05 3 Kivimäe tinglik 08:11 4 Kohila 08:17 5 *Urge 07:09 6 *Prillimäe 07:11 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes Maakonna bussiliin Nr.Kohila 2 Kooli - Katikodu - Kadaka - Kohila Reis Nr. Peatus 01 Kohila 2-01 1 Kohila kool tinglik 14:30 2 Katikodu tinglik 14:37 3 Jaagumardi 14:40 4 Raasi teerist tinglik 14:41 5 Mäevana 14:42 6 Jaagumardi 14:45 7 Aandu tinglik 14:51 8 Kadaka tinglik 14:58 9 Lohu 15:05 10 Lohu jaam 15:08 11 Loone teerist tinglik 15:11 12 Mesika teerist tinglik 15:13 13 Kohila 15:15 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes OÜ ATKO Liinid Maakonna bussiliin Nr.Kohila 3 Kooli - Raikküla Reis Nr. Peatus 01 Kohila 3-01 1 Kohila kool tinglik 08:20 2 Mesika teerist tinglik 08:23 3 Loone teerist tinglik 08:26 4 Raikküla mõis sisse-välja 08:55 Reis Nr. Peatus 02 Kohila 3-01 1 Raikküla mõis sisse-välja 09:00 2 Kohila kool tinglik 09:35 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes OÜ ATKO Liinid Maakonna bussiliin Nr.Kohila 4 Raikküla - Kooli Reis Peatus 01 Kohila 4-01 1 Raikküla mõis sisse-välja 12:50 2 Kohila kool tinglik 13:25 Kooli - Raikküla Reis Nr. Peatus 02 Kohila 4-01 1 Kohila kool tinglik 12:10 2 Raikküla mõis sisse-välja 12:45 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes Maakonna bussiliin Nr.Kohila 5 Kohila - Soonurme - Aespa - Hageri - Kooli Reis Nr. Peatus 01 Kohila 5-01 1 Kohila 07:30 2 Kohila jaam 07:32 3 Jaagumardi 07:35 4 Raasi teerist tinglik 07:37 5 Mäevana 07:38 6 Soonurme 07:40 7 Ikaruse 07:41 8 Suvila 07:43 9 Aespa 07:45 10 Entusiast 07:50 11 Aespa 07:53 12 A/K Loodus 07:54 13 Hageri 08:02 14 Hageri kool tinglik 08:05 15 Hageri küla 08:06 16 Päevati 08:07 17 Kohila jaam 08:13 18 Kohila kool tinglik 08:14 Kooli - Hageri - Sutlema - Aespa - Hageri - Kohila Reis Nr. Peatus 02 Kohila 5-01 1 Kohila kool tinglik 13:35 2 Kohila jaam 13:38 3 Päevati 13:40 4 Hageri küla 13:42 5 Hageri 13:45 6 Sutlema 13:48 7 A/K Loodus 13:53 8 Suvila 13:54 9 Ikaruse 14:04 10 Soonurme 14:05 11 Ikaruse 14:06 12 Suvila 14:07 13 Aespa 14:08 14 Entusiast 14:09 15 Aespa 14:13 16 A/K Loodus 14:14 17 Hageri kool tinglik 14:20 18 Hageri küla 14:21 19 Päevati 14:22 20 Kohila jaam 14:28 21 Kohila 14:30 Maakonna bussiliin Nr.Kohila 6 Kooli - Hageri - Kooli Reis Nr. Peatus 01 Kohila 6-01 1 Kohila kool tinglik12:00 2 Kohila jaam 12:03 3 Päevati 12:07 4 Hageri küla 12:09 5 Hageri kool tinglik12:10 6 Hageri küla 12:12 7 Päevati 12:13 8 Kohila jaam 12:19 9 Kohila kool tinglik12:20 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes OÜ ATKO Liinid Maakonna bussiliin Nr.Kohila 7 Kooli - Hageri - Sutlema - Aespa - Hageri - Kohila Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 Kohila 7-01 Kohila 7-02 Kohila 7-03 1 Kohila kool tinglik 14:30 16:10 2 Kohila jaam 14:32 16:12 3 Päevati 14:36 16:16 4 Hageri küla 14:38 16:18 5 Hageri 14:40 16:20 6 Sutlema 14:43 16:23 7 A/K Loodus 14:50 16:30 8 Suvila 14:54 16:34 9 Ikaruse 14:59 16:39 10 Ikaruse 14:59 16:39 11 Suvila 15:00 16:40 12 Aespa 15:01 16:41 13 Entusiast 15:03 16:43 14 Aespa 15:06 16:46 15 A/K Loodus 15:06 16:46 16 Hageri kool tinglik15:13 16:53 17 Hageri küla 15:13 16:53 18 Päevati 15:15 16:55 19 Kohila jaam 15:18 16:58 20 Kohila 15:20 17:00 21 *Kohila 18:35 22 *Tohisoo 18:38 Tohisoo - Kooli - Hageri - Sutlema - Aespa - Soonurme - Kohila Reis Nr. Peatus 02 Kohila 7-03 1 Tohisoo 18:40 2 Kohila kool tinglik 18:42 3 Kohila jaam 18:44 4 Päevati 18:49 5 Hageri küla 18:51 6 Hageri 18:53 7 Sutlema 18:56 8 A/K Loodus 19:02 9 Aespa 19:08 10 Entusiast 19:11 11 Aespa 19:14 12 Suvila 19:14 13 Ikaruse 19:15 14 Soonurme 19:20 15 Mäevana 19:22 16 Raasi teerist tinglik19:24 17 Jaagumardi 19:25 18 Kohila jaam 19:29 19 Kohila 19:30 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Maakonna bussiliin Nr.Kohila 8 Kohila - Krimmiküla - Adila - Hageri - Kadaka - Kooli Reis Reis Nr. Peatus 01 03 Kohila 8-01 Kohila 8-03 1 Kohila kool tinglik 08:09 16:10 2 Kohila 07:00 3 Kohila jaam 07:02 16:13 4 Päevati 07:05 16:16 5 Hageri küla 07:07 16:18 6 Hageri 07:45 16:20 7 *Lümandu tinglik 16:24 8 *Kongo 16:30 9 *Sõeru 16:32 10 *Pihali 16:34 11 *Adila 16:36 12 *Rehe 16:37 13 Karumaa 07:12 14 Rabivere 07:16 16:41 15 Krimmiküla tinglik 07:19 16:44 16 Suurküla tinglik 07:21 16:46 17 Rabivere 07:32 16:48 18 *Karumaa 16:50 19 Rehe 07:35 20 Adila 07:37 21 Keskuse 07:38 22 Pihali 07:39 23 Sõeru 07:41 24 Kongo 07:43 25 Sutlema 07:47 26 Hageri kool tinglik 07:51 27 Hageri küla 07:52 16:55 28 Päevati 07:54 16:56 29 Aandu tinglik 07:56 30 Kadaka tinglik 08:03 31 Tohisoo 08:07 32 Kohila kool tinglik 08:09 33 *Kohila jaam 17:00 34 *Kohila 17:01 Kooli - Hageri - Rabivere - Adila - Lümandu - Kohila Reis Nr. Peatus 02 Kohila 8-02 1 Kohila kool tinglik 14:30 2 Kohila jaam 14:33 3 Päevati 14:37 4 Hageri küla 14:39 5 Karumaa 14:46 6 Rabivere 14:50 7 Rabivere 14:50 8 Rehe 14:56 9 Adila 14:57 10 Keskuse 14:58 11 Pihali 14:59 12 Sõeru 15:01 13 Kongo 15:03 14 Lümandu tinglik 15:08 15 Hageri kool tinglik 15:14 16 Hageri küla 15:15 17 Päevati 15:16 18 Kohila jaam 15:20 19 Kohila 15:21 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes OÜ ATKO Liinid Maakonna bussiliin Nr.Kohila 9 Alesti - Piiri - Pahkla - Salutaguse - Urge - Kooli Reis Reis Nr. Peatus 01 03 Kohila 9-01 Kohila 9-03 1 Kohila kool tinglik 13:35 2 *Kohila 13:37 3 Urge 13:40 4 *Sadama tinglik 13:43 5 *Traksi 13:44 6 Urge 13:47 7 *Urge 13:48 8 *Prillimäe 13:49 9 *Salutaguse 13:49 10 *Laagri 13:51 11 *Angerja 13:52 12 Alesti 07:30 13 Angerja 07:32 14 Pahkla tinglik 07:34 13:53 15 Tugikodu tinglik 07:37 13:56 16 Piiri tinglik 07:40 14:00 17 Pahkla 07:49 14:06 18 Angerja 07:50 14:08 19 Laagri 07:51 14:09 20 Pärmitehase tinglik 07:53 21 Salutaguse 07:54 14:10 22 Prillimäe 07:55 14:11 23 Urge 07:57 14:12 24 Kohila 08:03 14:15 25 Kohila kool tinglik 08:04 Kooli - Kohila - Prillimäe - Kooli Reis Reis Nr. Peatus 02 04 Kohila 9-01 Kohila 9-02 1 Kohila kool tinglik 08:05 2 Kohila 07:15 08:06 3 Urge 08:09 4 Prillimäe 08:10 5 Prillimäe 08:11 6 Urge 08:13 7 Kohila 08:18 8 Kohila kool tinglik 08:20 9 *Alesti 07:25 Märkused 1-5 liiklus toimub koolipäevadel teenuse osutamine toimub väikebussiga Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes OÜ ATKO Liinid Maakonna bussiliin Nr.Kohila 10 Kooli- Kohila - Urge - Sadama - Prillimäe - Piiri - Kohila Reis Reis Reis Nr.
Load more

Recommended publications
  • Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
    www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21.
    [Show full text]
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Eesti Mustrid Ilma Laande Laiali
    Eesti mustrid ilma laande laiali 1 2 Aino Praakli Eesti mustrid ilma laande laiali 3 Toimetanud ja keeletoimetanud / editors Piia Rand, Ele Jaagusoo Inglise keelde tõlkinud / translator Kristina Meltsov Tõlke toimetanud / translations editor Tiina Kirss Kujundanud / designer Peeter Paasmäe Fotod Aino Praakli, Peeter Paasmäe, Riina Piir ja Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest Joonised lk 272 Saara Kirjastuselt ISBN 978-9949-85-052-5 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas www.tnp.ee 4 Sisukord Sotsialismist kapitalismi 9 Pühalepa ERM 5735ab 56 From socialism to capitalism 13 Pühalepa ERM A 509:3023ab 57 Sissejuhatus 17 Reigi ERM 5642 58 Introduction 19 Reigi ERM A 768:2ab 59 Reigi ERM A 509:3003ab 60 HARJUMAA kindakirjad Reigi ERM A 509:2645ab 61 Mitten patterns of HARJU COUNTY 20 Hageri ERM A 565:61 22 JÄRVAMAA kindakirjad Hageri ERM A 565:85 23 Mitten patterns of JÄRVA COUNTY 63 Hageri ERM A 565:266 24 Ambla ERM 16270b 64 Hageri ERM A 509:3028 25 Järva-Jaani ERM 8319 65 Harju-Madise ERM A 559:116 26 Järva-Jaani ERM A 636:9ab 66 Juuru ERM A 509:2686 27 Järva-Madise ERM A 736:164 67 Jõelähtme ERM A 509:2872 28 Koeru ERM 13543 68 Jõelähtme ERM A 509:3118 29 Koeru ERM A 509:2831 69 Jüri ERM A 509:2874 30 Peetri ERM A 509:2823 70 Jüri ERM A 509:2883ab 31 Türi ERM 445 71 Jüri ERM A 509:2638 32 Türi ERM A 635:35 72 Jüri ERM A 509:3117 33 Türi ERM A 635:43 73 Keila ERM A 509:3131 34 Keila ERM A 447:248 35 LÄÄNEMAA kindakirjad Kose ERM A 565:1237 36 Mitten patterns of LÄÄNE COUNTY 74 Kuusalu ERM A 248:19a 37 Hanila ERM A 509:2738 76 Kuusalu ERM
    [Show full text]
  • Take a Pilgrimage in West Harjumaa the Westward Routes Across
    Take a pilgrimage in West Harjumaa The westward routes across Harjumaa are to be recommended, and run mainly away from major highways, allowing anyone using them to enjoy the full beauty of Harjumaa, its nature and its various cultural sights. West Harjumaa is especially rich in manors, but it also has a good many new urban areas. The view when leaving Tallinn is of an entire shoreline featuring an impressive limestone bank, which alternates with beautiful sandy beaches in Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Kloogaranna, Lohusalu and Laulasmaa. Due to the fact that the aim of the pilgrimage is to introduce the beautiful shrines of Harjumaa, we will not take the trail that runs along the shoreline. PILGRIMAGE ROUTES IN WEST HARJUMAA ROUTE Tallinn (Viru Square) - Keila - Paldiski - Padise - Harju-Risti - Riisipere - Hageri - Tallinn Tallinna The pilgrimage to Harjumaa starts from Tallinn and heads off towards the city of Keila. You can go there by train, bike or on foot, and if these options are not suitable for you, all of the shrines can be accessed by car, although you might miss an interesting natural or cultural sight if you take the car and drive along the highways. If you start your pilgrimage on a bike, you must first take Paldiski Road to the Haabersti roundabout. You can also use public transport, using trolleybus No. 6 from the city centre or No. 7 from Balti Jaam railway station. To the left from the roundabout is the Õismäe residential area. To begin to leave the city, you have to take the Paldiski road, to the right of which is Lake Harku.
    [Show full text]
  • Selle Aasta 28. Jaanuaril Möödus Kohila (Angerja) Õigeusu Kiriku
    KohilaKOHILA valla ajaleht 17. veebruar 2021. Nr 3(293) Veebruarikuu Selle aasta 28. jaanuaril sündmused 17. veebruar kell 19.00 möödus Kohila (Angerja) Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas. 18. veebruar kell 18.00 Hageri akadeemia. Arne Hiobi külalisloeng „Ristisõjad õigeusu kiriku Pühal Maal ja Maarjamaa ristiusustamine” Hageri palve- majas. 20. veebruar kell 10.00 sisseõnnistamisest Raplamaa seeriavõistlus lauatennises, Kohila etapp, Kohila spordikompleksis. 24. veebruar kell 7.30 120 aastat Lipu heiskamine Kohilas Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruar kell 9.00-16.00 Vastlalaat Kohila raudteejaama parklas, info 58050167, [email protected]. Näitused: Kuni 27.02. Tähti Roostalu näitus „Köited” Kohila raamatukogus. Kuni 20.02. Illustratsioonide näitus „Mina näen nii 3” Kohila raamatu- kogu laste osakonnas. Kuni 3.03. Hageri vabakutselise kunstniku Tarvo Aro Meti näitus “Värvilised ruudud” Kuni 10. mai Sebastian Õismetsa maalide, joonistuste ning pisiplasti- ka näitus Kohila tornigaleriis. Kiriku kavandas arhitekt V. I. Lunski; ehitusmeister oli Kiriku Jaan Hoppel. Kirik ehitati umbes pooleteise aastaga ning sisevaade. selle maksumus koos ikonostaasiga oli kõigest 13 500 rubla. Püha Võib arvata, et kiirustamisel ning kokkuhoiul olid teatud Fanoriuse tagajärjed. Juba 1931. a remonditi kirikut põhjalikult, vahe- ikoon. tati välja katus, värviti kuplid ning asendati laudpõrand tse- mentpõrandaga. Teenistusi peeti kirikus kuni 1949. aastani, mil kogudus pühakoja kasutamisest loobus, kuna ei suu- detud kanda kulusid ning tasuda riigimakse. Nõukogude võim tõstis ainuüksi kindlustusmaksu 186 000 rubla peale. Pärast jumalateenistuste lõppemist kasutati kirikut juur- viljahoidlana ning hiljem filmilaona. Kui hoone täiesti tüh- jaks jäi, hakati ruume rüüstama ning kirikusaalis tehti lõket. toodi Väike-Lähtru kirikust, kuid see oli mõõtmetelt üle- meister Rain Roosild.
    [Show full text]