DOCSLIB.ORG

Selle Aasta 28. Jaanuaril Möödus Kohila (Angerja) Õigeusu Kiriku

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Selle Aasta 28. Jaanuaril Möödus Kohila (Angerja) Õigeusu Kiriku KohilaKOHILA valla ajaleht 17. veebruar 2021. Nr 3(293) Veebruarikuu Selle aasta 28. jaanuaril sündmused 17. veebruar kell 19.00 möödus Kohila (Angerja) Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas. 18. veebruar kell 18.00 Hageri akadeemia. Arne Hiobi külalisloeng „Ristisõjad õigeusu kiriku Pühal Maal ja Maarjamaa ristiusustamine” Hageri palve- majas. 20. veebruar kell 10.00 sisseõnnistamisest Raplamaa seeriavõistlus lauatennises, Kohila etapp, Kohila spordikompleksis. 24. veebruar kell 7.30 120 aastat Lipu heiskamine Kohilas Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruar kell 9.00-16.00 Vastlalaat Kohila raudteejaama parklas, info 58050167, [email protected]. Näitused: Kuni 27.02. Tähti Roostalu näitus „Köited” Kohila raamatukogus. Kuni 20.02. Illustratsioonide näitus „Mina näen nii 3” Kohila raamatu- kogu laste osakonnas. Kuni 3.03. Hageri vabakutselise kunstniku Tarvo Aro Meti näitus “Värvilised ruudud” Kuni 10. mai Sebastian Õismetsa maalide, joonistuste ning pisiplasti- ka näitus Kohila tornigaleriis. Kiriku kavandas arhitekt V. I. Lunski; ehitusmeister oli Kiriku Jaan Hoppel. Kirik ehitati umbes pooleteise aastaga ning sisevaade. selle maksumus koos ikonostaasiga oli kõigest 13 500 rubla. Püha Võib arvata, et kiirustamisel ning kokkuhoiul olid teatud Fanoriuse tagajärjed. Juba 1931. a remonditi kirikut põhjalikult, vahe- ikoon. tati välja katus, värviti kuplid ning asendati laudpõrand tse- mentpõrandaga. Teenistusi peeti kirikus kuni 1949. aastani, mil kogudus pühakoja kasutamisest loobus, kuna ei suu- detud kanda kulusid ning tasuda riigimakse. Nõukogude võim tõstis ainuüksi kindlustusmaksu 186 000 rubla peale. Pärast jumalateenistuste lõppemist kasutati kirikut juur- viljahoidlana ning hiljem filmilaona. Kui hoone täiesti tüh- jaks jäi, hakati ruume rüüstama ning kirikusaalis tehti lõket. toodi Väike-Lähtru kirikust, kuid see oli mõõtmetelt üle- meister Rain Roosild. Arhitekt Urve Rukki tegi projektee- Allakäik kestis 1994. aastani, mil preester Wladimir von Be- aru suur ja ikoonide asemel olid reproduktsioonid. 2006. a rimistööd algul hea sõna peale ning võlgu. Maksta tuli siis, rensi ning Laine Pärgi eestvõtmisel kirikuelu taastus. otsustas kogudus tellida vallavalitsuse toel uue ikooniseina. kui raha tegelikult saab. Kui projektiraha poleks tulnud, siis Kui 1997. aastal esimest korda Kohila kirikusse sattusin, Mustast lepast ikooniseina arhitekt oli Laur Pihel, teostus oleks tasu olnud papi loetud 20 eestpalvet. Remont õnnes- oli seal kaks inimest, preester ning kogudusevanem. Litur- Kaidu Pärgmalt. Ikoonid maalis Sirje Sääre juhendamisel tus ning nüüd tegutseb torni abiruumis Kohila tornigale- gia toimus täies pikkuses ning oli ilus kuulata. Koguduse Epp Haabsaar. Idee oli maalida ikoonid vanas tehnikas, büt- rii. Katuse värvimiseks eraldas projektiraha Raplamaa LE- liikmeks astusin 2000. a esimestel kuudel. Siis oli kogudusse santsliku Kreeka eeskujul. Ikoonide tekstid on eestikeelsed, ADER ning töö tehti suhteliselt kiiresti. juba inimesi juurde tulnud ning teenistusi pidas noorepool- mida kohtab Eestimaa kirikutes harva, nagu ehtsat ikooni- Galerii ehitamisega umbes samal ajal leidis aset imelik ne preester Mattias Palli. Kahjuks oli kirikuhoone seisund gi, sest valdavalt on ikoon asendatud realistliku kirikumaa- vahejuhtum. Kiriku kütmisel hakkas korstnast tulema se- väga halb: katus lasi vett läbi, laest kukkus suuri krohvi- liga. Põhjuseks tsaariaegne ringkiri, mis kohustas maalima davõrd palju kahtlast suitsu, et kõrvaltvaataja hakkas seda tükke ning see muutis teenistuse pidamise isegi ohtlikuks. realistlikult ning Lääne-Euroopa eeskujul, et vaataja peent pidama tulekahjuks. Kohale kutsuti tuletõrjeauto, kuid Aastatel 2002–2003 remonditi kirikut põhjalikult: kirik sai maitset arendada. pärast selgus, et õnnetust polegi. Siiski oli juhtunust palju uued tornikuplid, tsinkplekk-katuse, elektrijuhtmestik va- Pärast edukat remondi algust järgnes seisak, sest tagas- kasu, sest kui kohale kutsutud korstnapühkija torustiku läbi hetati välja, remonditi kirikusaali ning paar aastat hiljem tatud maade müügist saadud raha ning muud kompensat- rookis, tuli sealt välja sama palju roostet kui tahma ning paigaldati ka laudpõrand. sioonid olid ära kulutatud, aga tegemata tööde maht kau- tulekahjuoht oli ilmselge. Torustik uuendati. Kiriku taasavamisel oli endisest sisustusest alles vaid gelt suurem kui vallast saanuks küsida. Katus vajas hädasti Eks igal kirikul ole oma hoidja ning igaühel meist oma kaks pinki ning kõige suurem kirikukell, mille vargad olid värvimist, sest tsingikiht oli kohati kaotanud kaitsva toime, tegude aeg. Infot kiriku ajaloo viimase perioodi kohta tuleb juba tornist alla välisukseni vedanud. Varaste küüsist pääs- mispärast levis rooste ristidelt edasi. Samuti tuli kiiremas küsida Anu Nigeseni käest. Sellel kirikul on aegade jooksul tis kella kaitseliidu kohaliku maleva patrull, Jüri Rohtla ja korras likvideerida torni abiruumi varing ning puidukah- olnud palju hoidjaid, ehk on ka tulevikus. Margus Veskimäe, kes märkasid lahtist ust ning andsid sel- justused. Sestap hakati taotlema eurorahastust. Lõpuks see lest teada politseile ning vallavalitsusele. Ajutine ikoonisein PRIA toel ka õnnestus. Abiruumi renoveeris kohalik ehitus- Epp Haabsaar 2 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021 VALLAVOLIKOGU INFO Tähelepanu Kohila vallavolikogu e-istungil mootorsõiduki juhid 26. jaanuaril Vallavanema informatsioon, ettekandja vallavanem Võeti vastu otsus muuta Kohila vallavolikogu otsust „Kohila Vallavalitsuse (ametiasutuse) struktuuri ja teenis- Talv on täies jõus ja nagu märgata, on lund omajagu sada- Uku Torjus tuskohtade koosseisu kinnitamine“. nud. Siit ka palve mootorsõidukijuhtidele, et ei pargitaks Eelarve täitmise prognoos seisuga 31.12.2020 – tegevus- Koosseisust arvati välja psühholoogi ametikoht ja lisati oma sõidukeid teede ja tänavate äärde, sest sellega on ta- tulud 102,3% (kasv võrreldes 2019. a 10%) sh tulumaks lastekaitsespetsialisti ning planeeringute juhtivspetsialisti kistatud lume lükkamine. Eriti tungiv soovitus on mitte 93,2% (kasv võrreldes 2019. a 5,3%), tegevuskulud 93,5% ametikoht. parkida autosid parklasse, mida puhastatakse eriti õhtuti (kasv võrreldes 2019. a 0,6%). Toimus Kohila valla 2021. a eelarve I lugemine. ja varahommikuti. On olnud juhuseid, kus lumetõrje on Ehitusest Kohila vallas: Männi lasteaia (Tööstuse tn 3 ) Finantsjuht Ly Mäll: 2021. a eelarve sissetulekute ja väl- jäetud tegemata hooletu sõidukijuhi poolt pargitud sõidu- renoveerimise tööd käivad täie hooga. Tööstuse tn 7 polit- jaminekute kogumahuks on 19 318 836 eurot. Põhitegevu- ki pärast. Teedehooldajal on õigus takistuste korral mitte seiruumid said valmis, tellida tuleb veel mõningaid lisatöid. se tulude maht on 2021. a. 12 504 267 eurot. Põhitegevuse hooldada, mis omakorda tekitab teistes juhtides pahamee- Angerja oja silla projekt on valminud. Tänavavalgustuse kulude maht 2021. a. on 11 918 628 eurot. le. Katsume koos talve üle rõõmu tunda ja lumelükkamist projekt on põhimõtteliselt valmis. Kohila alevis, Aespas ja Võeti vastu otsus „Kinnisasja osa omandamine“. mitte takistada. Palun teavitada valesti pargitud autodest Viliveres vahetatakse välja rida aegunud valgusteid ja lisa- Võeti vastu otsus „Vabaduse tänava detailplaneeringu või sõidukitest, mis takistavad lume lükkamist, tööpäeva- takse ka uusi. Töös on Hageri Rahvamaja sisekujunduse – osaline kehtetuks tunnistamine.“ del korrakaitsespetsialistile telefonil 5556 0089 või e-posti ehituseprojekt. Võeti vastu otsus „Detailplaneeringu koostamise algata- teel [email protected]. Kehtestati 26.06.2018. a määruse „Kohila valla põhi- mine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju stra- Loodame sõidukijuhtide mõistavale suhtumisele. määrus“ muutmine. teegilise hindamise algatamata jätmine“. Põhimääruse muudatusega sätestati võimalus volikogu Valeri Tõrik istungi läbiviimiseks elektrooniliste vahenditega. Kohila vallavalitsus korrakaitsespetsialist DETAILPLANEERINGU ALGATAMINE Kohila vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a otsusega Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 võib de- nr 4 algatati detailplaneering, anti lähteseisukohad tailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneerin- hindamine Masti külas Pähklimetsa tn 11 katastri- gu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üksusel. planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja 2 kohaselt Planeeritav ala asub Masti külas Pähklimetsa tänava äär- ka üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuru- sel alal ning koosneb Pähklimetsa tn 11 katastriüksusest se vähendamine. Üldplaneeringu muutmise vajadust ning Mastimaa ja Pähklimetsa tänava katastriüksuste on detailplaneeringu algatamisest huvitatud isik põh- osadest. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 3,5 ha. jendanud piirkonna väljakujunenud hoonestustihe- duse ja kinnistute suurustega. Planeeritavad 1500 m2 Planeeringu eesmärk on Pähklimetsa tn 11 katastriük- suurused kinnistud arvestavad piirkonnas väljakujune- suse kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõi- nud hoonestustihedust. guse määramine üksikelamute (kuni neljateistkümne üksikelamu) ja abihoonete püstitamiseks ning detail- Detailplaneeringu algatamise otsusega ja lähtesei- planeeringu järgi kohustuslike hoonete ja rajatiste sukohtadega saab tutvuda tööaegadel Kohila valla- toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude valitsuses (Vabaduse tn 1, Kohila alev) ja Kohila valla ja -rajatiste, avalikule teele juurdepääsuteede asukoha kodulehel www.kohila.ee. Aitame kaasa! ja piirkonda
Load more

Recommended publications
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Kohila Valla Terviseprofiil
    KOHILA VALLA TERVISEPROFIIL KOHILA 2010 SISSEJUHATUS Tervis on inimese elukvaliteedi üks alustalasid ning määrab suuresti selle, kui hästi või halvasti ta oma eluga toime tuleb. Inimeste kollektiivne tervis määrab selle, kui terve on vald ning veelgi edasi vaadates, kui terve on riik. Terviseprofiili koostamine on omavalitsuse või maakonna elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Terviseprofiili sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Protsessi väljund on otsusetegijaile ja kogukonnale esitatav profiil, milles kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt lisaks kogukonna terviseseisundile terviseprobleeme ja -vajadusi ning nende võimalikke lahendusi. Profiil oli aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitati konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks ning määratleti nende saavutamiseks vajalikud tegevused, ressursid ja vastutajad. Kohila valla tereviseprofiili koostamisel kasutati peamiselt neid indikaatoreid, millede kohta oli võimalik kätte saada valla täpsusega adekvaatseid ja usaldusväärseid andmeid. Koostajad ei näinud vajadust kõigi indikaatorite andmeid kajastada ja analüüsida, kuna need olid maakondlikud ja nende kirjeldust ja analüüsi on võimalik välja lugeda maakondlikust terviseprofiilist. Kohila valla terviseprofiili koostas Kohila valla Tervisenõukogu koostöös erinevate eriala spetsialistidega. Profiili koostamise juht oli Kohila Gümnaasiumi
    [Show full text]
  • Kohila Vald Salutaguse Küla Ja Angerja Küla Salutaguse Mõisamaade Detailplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne Sisukord Sissejuhatus
    Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Ülevaade detailplaneeringust...............................................................................................2 1.1. Detailplaneeringu sisu ja peamised eesmärgid....................................................................2 1.2. Seotus muude strateegiliste arengudokumentidega.............................................................5 1.3. Alternatiivid ………………..............................................................................................10 1.3.1. 0-alternatiiv ehk kehtiva üldplaneeringujärgne võimalus……..………………….........11 1.3.2. 1-alternatiiv ehk ökoküla…………………….. .............................................................12 1.3.3. 2-alternatiiv ehk traditsiooniline eesti küla ökoküla põhimõtetel, lisaks emissioonivaba tootmine .............................................................................................15 2. Mõjutatav keskkond..........................................................................................................20 2.1. Planeeringuala asukoht......................................................................................................20 2.2. Sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond.............................................................21 2.3. Geoloogilised tingimused..................................................................................................28
    [Show full text]
  • Rail Balticu Trassi Arheoloogiliste Eeluuringute II Etapi Lõpparuanne
    Andres Tvauri, Kärt Metsoja, Tõnno Jonuks Rail Balticu trassi arheoloogiliste eeluuringute II etapi lõpparuanne Osa II. Rapla maakond Tartu 2015 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 13958 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: Arheoloogiline leire Rail Baltic raudteetrassi alal Rapla maakonnas Aadress (uuringu objekti asukoht): Rapla maakond Koordinaadid: Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Uuringute eesmärgiks oli leida Rail Baltic raudtee trassikoridori alalt Rapla maakonda läbivas lõigus üles seal olla võivad arheoloogiliselt väärtuslikud kinnismuistised. Leire käigus leiti Rapla maakonnast Rail Baltic raudtee kavandatava trassi lõikude 16 D, 9 A, 8 A, 7 C, 7 B ja 6 B 66 m laiuse koridori alalt arheoloogiamälestisteks peetavaid põllukivihunnikuid seitsmes kohas, kokku vähemalt 48 põllukivihunnikut. Lisaks jääb neis lõikudes trassikoridori alale üks 17. sajandi taluase, üks oletatav lohukivi ja üks ajalooline piirikivi. Lisaks leiti arvukalt põllukivihunnikuid ja mõned piirikivid väljaspoolt trassikoridori ala. Harjumaa idapoolse trassi lõigust 13 B-I Rapla maakonna alalt leiti põllukivihunnikuid neljast kohast, kokku jääks selles trassilõigus raudtee-ehitusele ette vähemalt 28 põllukivihunnikut. Lisaks jääb trassi alale üks ajalooline piirikivi. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: - Välitööde juhataja ja asutus: 14C Valter Lang (projekti üldjuht) Andres Tvauri (leire Rapla mk alal) - Tartu Ülikool Toimumisaeg: dendro juuni–september 2015.a - Tööde tellija: Tehnilise Järelevalve Amet luu Kaevandi või
    [Show full text]
  • Kohila Õigeusu Kirik 120
    KohilaKOHILA valla ajaleht 4. august 2021. Nr 11 (301) Kohila õigeusu kirik 120 Sündmused augustis Kohila õigeusu kirikus tähistati juuli keskel piis- kopliku liturgiaga 120 aasta möödumist pühakoja 25. juuli – 15. august valmimisest ja sisseõnnistamisest. Teenisid metro- TAKKK Symposium www.takkksymposions.ee poliit Stefanus, ülempreester Mattias Palli, preest- 4. august kell 17.30 rid Matti Timmermann ja Enos Heinsoo ning Pargijooks www.pargijooksud.ee ülemdiakon Marius Raudsepp. Koguduse kingitu- 7. august kell 18.00 sena istutas metropoliit kirikuliste ning valla esin- Kontsert Tohisoo mõisas dajate juuresolekul kiriku kõrvale noore tamme. 13. august kell 19.30 Pühakoja hoone õnnistati Kohila alevi põhjapiiril Issanda tae- Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel Hageri vaminemise püha auks 28. jaanuaril 1901. aastal. Kirik või- kirikus nuks kerkida ka Angerja külla, kus tekkis uus kogudus 1894. 15. august kell 11.00 aastal Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel. Tegeliku XXV Kohila Konsumi rahvajooks Kohila staadionil asukoha tõttu tuntakse pühakoda praegu ka Kohila kirikuna. 17. august kell 16.00 Oleme palves tänulikud Jumalale, et ta saatis 1990. aasta- Kultuurilooline jalutuskäik Kohilas. Kogunemine valla- te alguses meie kiriku juurde Laine Pärja, kelle eestvõtmisel ja maja ees. Jalutuskäigu viib läbi Hageri muuseumi juha- suure töö tulemusel sai pikki okupatsiooniaastaid laona kasuta- taja Virve Õunapuu tud rüüstatud ja kehvas seisus hoonest taas vääriline pühakoda. 18. august kell 18.00 Õige pea liitus Lainega ka Tiia Loit ja hiljem ikoonikirjutaja Õunaaia perepiknik-kontsert Kohila vallamaja õunaaias. Epp Haabsaar. Need kolm naist on teinud suure töö kiriku 20. august hävingust päästmisel. Kohila hoovide päev. Avatud kodukohvikud Kohila Kohila vallavalitsus on kiriku taastamist ja korrashoidu alati vallas.
    [Show full text]
  • Kohila Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2027
    KOHILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2016-2027 Tellija: OÜ Kohila Maja Töö nr: 208-14 (KO8) Projekti juht: H. Metspalu Tallinn, september 2015 Muudetud detsember 2017 Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 7 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 9 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ........................................................................................................................................ 9 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ............................................................................................................ 9 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ...................................................................................................... 10 2.1.3 Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ............................................................................... 11 2.2 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ................................................................................... 11 2.3 KOHILA VALLA ARENGUKAVA 2012-2025.......................................................................................... 12 2.4 KOHILA VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2015 ................................................................................. 12 2.5 KOHILA VALLA ÜVK ARENGUKAVA 2007-2018.............................................................................
    [Show full text]
  • Kohila Võrkpalliklubi – Eesti Meister! Kohila Võrkpalliklubi Lõ- Üritused Mais Petas Pika Ja Pingelise Hooaja 9
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 8. mai 2014. Nr 9 (163) Kohila võrkpalliklubi – Eesti meister! Kohila võrkpalliklubi lõ- Üritused mais petas pika ja pingelise hooaja 9. mai igati meeldivalt, finaalseerias 16.30 emadepäeva kontsert ja saadi 3 : 1 jagu TTÜ-st ning heategevuslik kevadlaat Prillimäe lasteaias. Kohila krooniti Eesti meist- 10. mai riks. Tulemused ületasid esi- 11.00 põnnide paraad Kohila lastepargis. 11. mai algsed ootused – nii suurt edu 19.00 kontsert “Orthodox Singers 25“ Hageri Lambertuse algselt ei loodetud. Nähes aga kirikus. lähedalt peatreeneri ja mängi- 13. mai jate tõsist suhtumist ja jäägitut 11.00 Rapla maakonna koolinoorte kergejõustiku pühendumist oma töösse, esivõistlused Kohila staadionil. võib öelda, et juhuslikkust oli 13. mai vähe, suur edu tiitlivõistlustel 15.00 Rapla maakonna koolinoorte kergejõustiku karika- on raske professionaalse töö võistlused Kohila staadionil. tulemus. 18.30 jalgrattakross lastele Kohila staadionil. 14. mai Kohila võrkpalliklubil oli 13.00 TV 10 Olümpiastarti IV etapp Kohila staadionil. 17. mai naiskonna loomisel mõttes eel- 10.00 võistlustantsuturniir “Magus algus” Kohila spordi- kõige kohalik järelkasv, kellele kompleksis. soovisime noorteklassi lõppe- Võidukas meeskond. 21.00 muuseumiöö Hageri muuseumis. Verandakontsert, des mängupaigaks oma klubi mandoliinimuusika Rein Adamsoni esitluses. naiskonda ning arenguks nii tades Eesti meistrivõistlused Eesti meistrid 2014 on: Pille ben ja nurgaründaja Nette Peit. 18. mai häid tingimusi kui võimalused 5. kohaga. Edukuse ja andekuse Vahtra, Merilin Salben, Nette Salben kogus meistrivõistluste 11.00–14.00 kirbukas Kohila lastepargis. Heategevuslik lubavad. Naiskonna komplek- musternäide on Kohila Kertu Peit, Mari-Liis Graumann, mängudes 80 punkti (kasu- kirbukas pakub võimalust osta-müüa ja vahendada ka- teerimisel seatud eesmärk anda Laak, kes valiti meistrivõistlus- Marie Aasorg, Kertu Laak, tegur +49), neist 4 kogunes sutult seisvaid kaupu, müüa ja vahetada.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Lisa 4 Ülevaade Kohila Vallast
    Kohila valla üldplaneeringu LISA 2 – Ülevaade Kohila vallast LISA 2 – ÜLEVAADE KOHILA VALLAST 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 3 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 5 Lasteaiad ............................................................................................. 5 Koolid ................................................................................................... 7 Huviharidus .......................................................................................... 8 Noorsootöö ........................................................................................ 10 Kultuur ja vaba aeg ............................................................................ 11 Tervisesport ....................................................................................... 12 Külaliikumine ..................................................................................... 13 Sotsiaalhoolekanne ............................................................................ 13 Tervishoid .......................................................................................... 14 4. Ettevõtlus ........................................................................................................ 14 5. Turism ja puhkealad .......................................................................................
    [Show full text]
  • Seletuskirja Lisa 3
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord ..............................................................................................................................
    [Show full text]