KohilaKOHILA valla ajaleht 17. veebruar 2021. Nr 3(293)

Veebruarikuu Selle aasta 28. jaanuaril sündmused 17. veebruar kell 19.00 möödus (Angerja) Kohila valla mälumäng rahvamajas. 18. veebruar kell 18.00 Hageri akadeemia. Arne Hiobi külalisloeng „Ristisõjad õigeusu kiriku Pühal Maal ja Maarjamaa ristiusustamine” Hageri palve- majas. 20. veebruar kell 10.00 sisseõnnistamisest Raplamaa seeriavõistlus lauatennises, Kohila etapp, Kohila spordikompleksis. 24. veebruar kell 7.30 120 aastat Lipu heiskamine Kohilas Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruar kell 9.00-16.00 Vastlalaat Kohila raudteejaama parklas, info 58050167, [email protected].

Näitused: Kuni 27.02. Tähti Roostalu näitus „Köited” Kohila raamatukogus. Kuni 20.02. Illustratsioonide näitus „Mina näen nii 3” Kohila raamatu- kogu laste osakonnas. Kuni 3.03. Hageri vabakutselise kunstniku Tarvo Aro Meti näitus “Värvilised ruudud” Kuni 10. mai Sebastian Õismetsa maalide, joonistuste ning pisiplasti- ka näitus Kohila tornigaleriis.

Kiriku kavandas arhitekt V. I. Lunski; ehitusmeister oli  Kiriku Jaan Hoppel. Kirik ehitati umbes pooleteise aastaga ning sisevaade. selle maksumus koos ikonostaasiga oli kõigest 13 500 rubla. Püha Võib arvata, et kiirustamisel ning kokkuhoiul olid teatud Fanoriuse tagajärjed. Juba 1931. a remonditi kirikut põhjalikult, vahe- ikoon.  tati välja katus, värviti kuplid ning asendati laudpõrand tse- mentpõrandaga. Teenistusi peeti kirikus kuni 1949. aastani, mil kogudus pühakoja kasutamisest loobus, kuna ei suu- detud kanda kulusid ning tasuda riigimakse. Nõukogude võim tõstis ainuüksi kindlustusmaksu 186 000 rubla peale. Pärast jumalateenistuste lõppemist kasutati kirikut juur- viljahoidlana ning hiljem filmilaona. Kui hoone täiesti tüh- jaks jäi, hakati ruume rüüstama ning kirikusaalis tehti lõket. toodi Väike-Lähtru kirikust, kuid see oli mõõtmetelt üle- meister Rain Roosild. Arhitekt Urve Rukki tegi projektee- Allakäik kestis 1994. aastani, mil preester Wladimir von Be- aru suur ja ikoonide asemel olid reproduktsioonid. 2006. a rimistööd algul hea sõna peale ning võlgu. Maksta tuli siis, rensi ning Laine Pärgi eestvõtmisel kirikuelu taastus. otsustas kogudus tellida vallavalitsuse toel uue ikooniseina. kui raha tegelikult saab. Kui projektiraha poleks tulnud, siis Kui 1997. aastal esimest korda Kohila kirikusse sattusin, Mustast lepast ikooniseina arhitekt oli Laur Pihel, teostus oleks tasu olnud papi loetud 20 eestpalvet. Remont õnnes- oli seal kaks inimest, preester ning kogudusevanem. Litur- Kaidu Pärgmalt. Ikoonid maalis Sirje Sääre juhendamisel tus ning nüüd tegutseb torni abiruumis Kohila tornigale- gia toimus täies pikkuses ning oli ilus kuulata. Koguduse Epp Haabsaar. Idee oli maalida ikoonid vanas tehnikas, büt- rii. Katuse värvimiseks eraldas projektiraha Raplamaa LE- liikmeks astusin 2000. a esimestel kuudel. Siis oli kogudusse santsliku Kreeka eeskujul. Ikoonide tekstid on eestikeelsed, ADER ning töö tehti suhteliselt kiiresti. juba inimesi juurde tulnud ning teenistusi pidas noorepool- mida kohtab Eestimaa kirikutes harva, nagu ehtsat ikooni- Galerii ehitamisega umbes samal ajal leidis aset imelik ne preester Mattias Palli. Kahjuks oli kirikuhoone seisund gi, sest valdavalt on ikoon asendatud realistliku kirikumaa- vahejuhtum. Kiriku kütmisel hakkas korstnast tulema se- väga halb: katus lasi vett läbi, laest kukkus suuri krohvi- liga. Põhjuseks tsaariaegne ringkiri, mis kohustas maalima davõrd palju kahtlast suitsu, et kõrvaltvaataja hakkas seda tükke ning see muutis teenistuse pidamise isegi ohtlikuks. realistlikult ning Lääne-Euroopa eeskujul, et vaataja peent pidama tulekahjuks. Kohale kutsuti tuletõrjeauto, kuid Aastatel 2002–2003 remonditi kirikut põhjalikult: kirik sai maitset arendada. pärast selgus, et õnnetust polegi. Siiski oli juhtunust palju uued tornikuplid, tsinkplekk-katuse, elektrijuhtmestik va- Pärast edukat remondi algust järgnes seisak, sest tagas- kasu, sest kui kohale kutsutud korstnapühkija torustiku läbi hetati välja, remonditi kirikusaali ning paar aastat hiljem tatud maade müügist saadud raha ning muud kompensat- rookis, tuli sealt välja sama palju roostet kui tahma ning paigaldati ka laudpõrand. sioonid olid ära kulutatud, aga tegemata tööde maht kau- tulekahjuoht oli ilmselge. Torustik uuendati. Kiriku taasavamisel oli endisest sisustusest alles vaid gelt suurem kui vallast saanuks küsida. Katus vajas hädasti Eks igal kirikul ole oma hoidja ning igaühel meist oma kaks pinki ning kõige suurem kirikukell, mille vargad olid värvimist, sest tsingikiht oli kohati kaotanud kaitsva toime, tegude aeg. Infot kiriku ajaloo viimase perioodi kohta tuleb juba tornist alla välisukseni vedanud. Varaste küüsist pääs- mispärast levis rooste ristidelt edasi. Samuti tuli kiiremas küsida Anu Nigeseni käest. Sellel kirikul on aegade jooksul tis kella kaitseliidu kohaliku maleva patrull, Jüri Rohtla ja korras likvideerida torni abiruumi varing ning puidukah- olnud palju hoidjaid, ehk on ka tulevikus. Margus Veskimäe, kes märkasid lahtist ust ning andsid sel- justused. Sestap hakati taotlema eurorahastust. Lõpuks see lest teada politseile ning vallavalitsusele. Ajutine ikoonisein PRIA toel ka õnnestus. Abiruumi renoveeris kohalik ehitus- Epp Haabsaar 2 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021

VALLAVOLIKOGU INFO

Tähelepanu Kohila vallavolikogu e-istungil mootorsõiduki juhid 26. jaanuaril Vallavanema informatsioon, ettekandja vallavanem Võeti vastu otsus muuta Kohila vallavolikogu otsust „Kohila Vallavalitsuse (ametiasutuse) struktuuri ja teenis- Talv on täies jõus ja nagu märgata, on lund omajagu sada- Uku Torjus tuskohtade koosseisu kinnitamine“. nud. Siit ka palve mootorsõidukijuhtidele, et ei pargitaks Eelarve täitmise prognoos seisuga 31.12.2020 – tegevus- Koosseisust arvati välja psühholoogi ametikoht ja lisati oma sõidukeid teede ja tänavate äärde, sest sellega on ta- tulud 102,3% (kasv võrreldes 2019. a 10%) sh tulumaks lastekaitsespetsialisti ning planeeringute juhtivspetsialisti kistatud lume lükkamine. Eriti tungiv soovitus on mitte 93,2% (kasv võrreldes 2019. a 5,3%), tegevuskulud 93,5% ametikoht. parkida autosid parklasse, mida puhastatakse eriti õhtuti (kasv võrreldes 2019. a 0,6%). Toimus Kohila valla 2021. a eelarve I lugemine. ja varahommikuti. On olnud juhuseid, kus lumetõrje on Ehitusest Kohila vallas: Männi lasteaia (Tööstuse tn 3 ) Finantsjuht Ly Mäll: 2021. a eelarve sissetulekute ja väl- jäetud tegemata hooletu sõidukijuhi poolt pargitud sõidu- renoveerimise tööd käivad täie hooga. Tööstuse tn 7 polit- jaminekute kogumahuks on 19 318 836 eurot. Põhitegevu- ki pärast. Teedehooldajal on õigus takistuste korral mitte seiruumid said valmis, tellida tuleb veel mõningaid lisatöid. se tulude maht on 2021. a. 12 504 267 eurot. Põhitegevuse hooldada, mis omakorda tekitab teistes juhtides pahamee- Angerja oja silla projekt on valminud. Tänavavalgustuse kulude maht 2021. a. on 11 918 628 eurot. le. Katsume koos talve üle rõõmu tunda ja lumelükkamist projekt on põhimõtteliselt valmis. Kohila alevis, Aespas ja Võeti vastu otsus „Kinnisasja osa omandamine“. mitte takistada. Palun teavitada valesti pargitud autodest Viliveres vahetatakse välja rida aegunud valgusteid ja lisa- Võeti vastu otsus „Vabaduse tänava detailplaneeringu või sõidukitest, mis takistavad lume lükkamist, tööpäeva- takse ka uusi. Töös on Hageri Rahvamaja sisekujunduse – osaline kehtetuks tunnistamine.“ del korrakaitsespetsialistile telefonil 5556 0089 või e-posti ehituseprojekt. Võeti vastu otsus „Detailplaneeringu koostamise algata- teel [email protected]. Kehtestati 26.06.2018. a määruse „Kohila valla põhi- mine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju stra- Loodame sõidukijuhtide mõistavale suhtumisele. määrus“ muutmine. teegilise hindamise algatamata jätmine“. Põhimääruse muudatusega sätestati võimalus volikogu Valeri Tõrik istungi läbiviimiseks elektrooniliste vahenditega. Kohila vallavalitsus korrakaitsespetsialist

DETAILPLANEERINGU ALGATAMINE Kohila vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a otsusega Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 võib de- nr 4 algatati detailplaneering, anti lähteseisukohad tailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneerin- hindamine Masti külas Pähklimetsa tn 11 katastri- gu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üksusel. planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja 2 kohaselt Planeeritav ala asub Masti külas Pähklimetsa tänava äär- ka üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuru- sel alal ning koosneb Pähklimetsa tn 11 katastriüksusest se vähendamine. Üldplaneeringu muutmise vajadust ning Mastimaa ja Pähklimetsa tänava katastriüksuste on detailplaneeringu algatamisest huvitatud isik põh- osadest. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 3,5 ha. jendanud piirkonna väljakujunenud hoonestustihe- duse ja kinnistute suurustega. Planeeritavad 1500 m2 Planeeringu eesmärk on Pähklimetsa tn 11 katastriük- suurused kinnistud arvestavad piirkonnas väljakujune- suse kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõi- nud hoonestustihedust. guse määramine üksikelamute (kuni neljateistkümne üksikelamu) ja abihoonete püstitamiseks ning detail- Detailplaneeringu algatamise otsusega ja lähtesei- planeeringu järgi kohustuslike hoonete ja rajatiste sukohtadega saab tutvuda tööaegadel Kohila valla- toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude valitsuses (Vabaduse tn 1, Kohila alev) ja Kohila valla ja -rajatiste, avalikule teele juurdepääsuteede asukoha kodulehel www.kohila.ee. Aitame kaasa! ja piirkonda teenindava üldkasutatava maa-ala (män- guväljak/puhkeala/parkla jms) asukoha määramine. Sille Rõõmus Kohila päästekomando ja vabatahtlikke päästjaid ühendav Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise vallaarhitekt Päästeliit paluvad inimestel lume alla mattunud tuletõrje ettepanekut. hüdrandid välja kaevata. “Kui põlengul peaks hüdranti vaja minema, võivad sel- DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE le väljakaevamisele kuluvad minutid olla kriitilised. Seega, juba varem välja kaevatud tuletõrje veevõtukoht võib pääs- Kohila vallavalitsus teatab, et Kohila vallavoliko- otstarbe, kuid maaomanik soovib määrata kinnistu ta elusid,“ ütles Päästeliidu juhatuse esimees Piia Kallas. gu 26. jaanuari 2021. a otsusega nr 3 tunnistati sihtotstarbe vastavalt kinnistul asuva hoone kasutami- Päästemeeskonnale on silma jäänud ka hüdrante, mille kehtetuks Kohila vallavolikogu 26.08.2008 otsuse- se sihtotstarbele ning seega Vabaduse tn 13a kinnistu tublid elanikud on juba lumest puhastatud ning vahenda- ga nr 35 „Kohila alevis paikneva Vabaduse tänava osas planeeringu elluviimisest loobuda. me siinkohal päästemeeskonna tänusõnu kõigile neile, kes maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ kehtes- on panustanud hüdrantide kasutuskõlblikkuse tagamisse tatud detailplaneering, mis puudutab Kohila alevis Planeerimisseaduse § 140 lõige 1 punkt 1 sätestab, lumerohkel ajal! asuvat Vabaduse tn 13a kinnistut. et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada Kohila alevi piirkonna hüdrantide asukohad on leita- Planeeringu eesmärk oli lahendada Kohila alevi kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on vad aadressil http://bit.do/hydrandid. Vabaduse tänava äärsel alal (lõigul Viljandi maanteest möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut kuni Kiisa teeni) sõidukite parkimine, jalakäiguteede ei ole asutud ellu viima, ja sama lõike punkt 2 ütleb, et Kohila Maja OÜ paiknemine ja liikluskorraldus, seada tingimused kesk- seda juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja või konnakaitse ja haljastuse korraldamiseks ning määrata planeeritava maaüksuse omanik soovib planeeringu hoonestustingimused, lähtudes piirkonna miljööväär- elluviimisest loobuda. Planeerimisseaduse § 140 lõi- tusest. Planeeringualasse olid juurde arvatud keskväl- ke 2 alusel võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt KOHILA Kohila valla ajaleht jaku ala, raudteeülesõidu sõlme mõjuala ja teised kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahendu- Väljaandja: visuaalselt tänavaruumiga liituvad alad. se elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehte- Toimetus: Kohila vallavalitsus tuks tunnistamist. Merle Beljäev, tel 5342 3483 e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: Vabaduse tn 13a kinnistu omanik on pöördunud Ko- hila vallavalitsuse poole taotlusega tunnistada temale Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 kuuluva kinnistu osas (registriosa number 1426137, otsusega saab tutvuda Kohila valla kodulehel. Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht katastriüksuse tunnus 31801:015:0230, pindala 320 m², e-post: [email protected] ilmub 10. märts 2021 sihtotstarve ärimaa 100%) detailplaneering kehtetuks, Varje Kajaste sest kehtiv Vabaduse tänava maa-ala detailplaneering maanõunik Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, näeb selle kinnistu puhul ette transpordimaa siht- tel 489 4760 e-post: [email protected] Nr 3 Veebruar 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 3 Avastades Kohilat 2020. a. kevadel alanud “Avastades” seik- lusorienteerumise sari jõudis jaanuaris üheksanda osavõistluseni, mis leidis see- kord aset Kohilas Enne seiklust sai eeltööna uuritud koha ajalugu ning erinevate kaardikihtide abil proovisin leida põnevaid kohti. Nagu “Avastades” seiklusele kohane, siis punktideks võiks olla piirkonna põnevad pai- gad, ajaloolised hooned, mälestusmärgid ja in- fotahvlid huvitavate objektide kohta. Lumises Kohila valla Kohilas kohapeal eelluuret tehes pühkisin lu- mest puhtaks rohkem kui 50 pinki ja parkides olevat kivi. Kõrvaltvaatajale võis see vaatepilt e-teenused Bill.me omamoodi naljakas või suisa imelik tunduda. Peale 5-tunnist seiklemist oli selge, et mäles- keskkonnas tuspinkidega on olukord suhteliselt kesine. Hu- vitav, kas mul ei jäänud ühtegi pinki tõesti silma Kohila vald jätkab e-teenuste arendamist ja nüüd või neid lihtsalt Kohilas ei olegi? on avanenud uus turvaline võimalus kaasaegse ja Kokku sai eeltööna fikseeritud ära rohkem keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamiseks – kui 70 punkti ja enne seiklust tuli teha valik, alates 2021. a märtsist saab arveid vastu võtta Bill. et kaardile pääseks 40 parimat punkti. Tavaliselt me keskkonnas. leiab igast linnast vähemalt 5 maja, kus on kirjas aastaarv, kas tuulelipul või maja otsaseinal. Ko- Mis on Bill.me? hilas ei hakanud silma ühtegi tuulelippu ja suure Bill.me on kaasaegne ja efektiivne keskkond arvete vas- otsimise peale leidsin ühe aastaarvuga maja. tuvõtmiseks, vaatamiseks ja maksmiseks. Platvorm vastab Lõpuks sai seikluskaart valmis ja osalejad või- täielikult GDPR-i (üldine andmekaitsemäärus) nõuetele ja sid rajale tormata. Seikluskaart oli A4 formaadis elektrooniliste maksete turvalisuse kõrgeimatele standardi- ja sisaldas 40 punkti, millest osa oli toodud ära tele. fotodena. Seikluse tulemusi vaadates midagi Mis võimalusi pakub Bill.me? keerulist ei olnud ja paljud tiimid suutsid võtta Bill.me keskkonda kasutav eraisik saab kohe pärast re- kõik punktid. gistreerimist juurdepääsu kõigile platvormi funktsioonide- Seikluse esimesed päevad olid täitsa rahulikud, aga le ja eelistele. Seiklusorienteerumine – Avastades Kohilat Bill.me võimaldab: – Seikluskaart mida päev edasi nädalalõpu poole, seda hullemaks hakkas asi minema. Postkast oli registreerimissoovidest umbes ja • saada igakuised arved ühte keskkonda (arved ei kao Kiiremad tiimid jõudsid rajale esimese seikluspäeva õhtul kokku registreeris end seiklusele 93 tiimi. Rajale jõudis 89 ega lähe rämpsposti), ja üsna kohe anti märku, et ühele punktile ei pääse legaal- tiimi(üks neist ratastel). • saada online ülevaade tasutud ja tasumata arvetest, seid teid pidi ligi. Punktiks oli KP94, mis asus vana Pab Tulemusi analüüsides jäi silma, et 34 tiimi on eksinud • vaadata arvete arhiivi (platvorm säilitab kõiki eel- erivabriku territooriumil. Küsimus oli ühe hoone katuse punktiga number 53. Punktiks oli vesiveski juures olev nevaid arveid), ääres asuva kella kellaaja kohta. Rada ette valmistades oli infotahvel ja küsimus oli selline: Infotahvel – Mitu aastat • maksta arveid ühe klõpsuga (kasutades maksekaar- ligipääs hoovile avatud, aga tööpäeva lõpuks suleti värav. kestis kapitaalremont? Vastuse variantideks olid 4, 6 või 8 ti)*, Nutikamad tiimid roomasid värava alt hoovi, sportlikumad aastat. Õige vastus oli 6, aga 34 tiimi valis vastuseks 4. Seik- • maksta arveid automaatmaksega (täpse summaga tiimid ronisid üle aia. Kuna mõlemad lahendused polnud lusministeeriumi Facebooki lehel olevas postituses tekkis automaatmakse)*, head, siis otsustasin selle punkti tühistada ja järgmine kord arutelu ja pakuti välja ka mõned lahendused, et miks vastus • edastada teavitusi ja vahetada infot (aktuaalne in- vaatan väravaid teravama pilguga. võis valesti minna. formatsioon teie isiklikul töölaual) Peale selle punkti läbimist hakkas tunduma, et Kohi- Kui sul tekkis mõne punkti kohta veel küsimusi, siis Platvormi kõik võimalused ja eelised on kättesaadavad las on ühe elemendi esinemissagedus väga suur. Selleks kirjuta julgelt: [email protected] ja jagan hea ka Androidi, HUAWEI AppGallery-s ja iOS-i Bill.me mo- elemendiks olid kellad, mida jäi rajal silma 6-s eri kohas. meelega infot. Aitäh kõigile osalejatele ja uute seiklusteni! biilirakenduses. Kuna Kohilat läbib raudtee, siis “kellapeale minek” võib Tänu vallavalitsuse ja arendusettevõtte Bill.me vahel saavu- olla tõsine teema. Mujal linnades pole nii palju kellasid igal Joonas Väärtnõu tatud kokkuleppele on registreerimine ja platvormi kasuta- juhul silma hakanud. Seiklusministeerium OÜ mine tasuta. *Teenustasu 2% arve summast võetakse ainult juhul, kui arve eest tasutakse otse maksekaardiga Bill.me kesk- konnas. Esimesed arved saadab vallavalitsus juba märtsikuu Foto: Liis Mäesalu alguses, mis tähendab seda, et alates 01.03.2021 ei saa- deta arveid enam vanaviisi e-posti aadressile. Igale arve saajale saadetakse meili teel unikaalne link kasutajakonto registreerimiseks. Lingi kaudu registreerides saab ligipääsu Bill.me keskkonda. Täiendava informatsiooni saamiseks Bill.me kohta pa- lume pöörduda e-posti aadressil [email protected] või telefo- nil +372 511 2552.

Ly Mäll finantsjuht

KOHILA MÕISAKOOLIS Uus arvete maksmise platvorm Bill.me aitab aega kokku hoida – kõik Kohila vallavalitsuse saadetud 16. veebruaril avati Kohila tornigaleriis arved saab maksta ühe klõpsuga. ALGAB Sebastian Õismetsa maalide, VASTUVÕTT I KLASSIDESSE Vallavalitsus alustas koostööd arveldusplatvormiga Bill.me ja alates märtsist saadab ta arved ainult Bill.me Tutvumine kooli ja õppega videoülekande vahendusel 2. märtsil 2021 8.30–11.05 joonistuste ning pisiplastika näitus. (koosolek küsimisvõimalusega ja inglise keele ning usuõpetuse tunnid). keskkonda ning teavitab arve saajat sellest e-kirjaga. Tutvusuuringule registreerumine hiljemalt 12. märtsiks koduleheküljel Lisaks teravale silmale, kindlale käele ning hulgale Arvete tasumiseks tuleb liituda Bill.me keskkonnaga, www.kohilamoisakool.ee mis on tasuta. Teenustasu 2% lisandub ainult juhul, Õpe tugineb Vanalinna Hariduskolleegiumis läbiproovitud pedagoogilisele kogemusele: inglise viitele koolitunnistusel, osaleb Sebasian mitmes keele süvaõpe, poiste ja tüdrukute klassid ning uuringud laste arengu jälgimiseks. Vanemate kui arve eest tasutakse Bill.me keskkonnas. Arveid algatusel loodud kooli hariduskontseptsioon lähtub kristlikust väärtussüsteemist. suveteatri etenduses. võib tasuda aga endiselt internetipangas ja sel juhul OLETE OODATUD KODUSESSE KOOLI! Bill.me teenustasu ei lisandu. Bill.me keskkonnas saab KOHILAMOISAKOOL.EE Näitus jääb avatuks kuni 10. maini. arveid tasuda krediitkaardiga või sellise deebetkaar- Täiendav info: [email protected], tel 50 20 646 Oled oodatud! diga, millel on lubatud internetiostud. 4 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021 Raplamaa päästeameti tegevused 2020 Päästeameti reageerimisega väljakutseid oli 2020. aastal Kohila vald Raplamaal kokku 952 (+ 189), millest 580 (+ 186) olid Päästesündmused Kohila vallas. Päästesünd- päästesündmused. Päästesündmuse alla ei kuulu ATeS-i muste arv oli 2020. aastal viimase nelja aasta kõr- (automaatne tulekahju edastussüsteem) valehäirete kont- geim (105). Tõus on olnud eelkõige tulekahjude, rollid (117), ametkondliku abi osutamised kiirabile, polit- liiklusõnnetuste, abitus seisundis loomade pääst- seile jms (172) ega ekslikud sündmused, kus reaalset tege- miste ja ohu likvideerimiste (puude eemaldamine vust peale kontrolli ja nõustamise ei järgne (83). teedelt, elektriliinidelt, hoonetelt) arvelt. Päästesündmustest olid 133 (+ 18) tulekahjud. Pääst- jate reageerimisega liiklusõnnetusi toimus 72 (+ 17). Ohu Tulekahjud Kohila vallas. likvideerimise sündmusi oli 239 (+ 102), millest enamik Kohila vallas on tulekahjude arv tõusnud mär- olid tormide ajal puude kõrvaldamine teedelt, elektriliini- gatavalt (+ 18). Tõus on 2019. aastaga võrreldes delt ja hoonetelt). Abitus seisus inimesi päästeti 30 (+ 7) olnud eelkõige metsa- ja maastiku tulekahjude ja korral ja loomi 33 (+ 16) korral. muude hooneväliste tulekahjude (lõke, prügi jne) Tulekahjudest olid 31 (+ 4) hoonetulekahjud, millest arvelt. Nii nagu ka maakonnas tervikuna, ei huk- 23 olid eluhoonetulekahjud, 31 olid metsa ja/või maastiku kunud Kohila valla territooriumil tulekahjudes tulekahjud, 44 (+ 13) tulekahju toimus väljaspool hooneid ühtegi inimest. Viimase kümne aastaga on Kohila (nt ohtlik lõke, prügikast, grillseade vms) ning 13 olid sõi- vallas hukkunud tulekahjudes 4 inimest (2011, dukitulekahjud. 2014, 2014, 2019). Kohila valla territooriumil ei Hoonepõlengute peamised põhjused olid elekter (elekt- toimunud ühtegi suuremat metsa- ja/või maasti- riseadmete kasutamisel või selle rike, elektripaigaldise rike, kupõlengut. Terves maakonnas ei toimunud met- 10 korral), lahtise tule kasutamine (6), kütteseadme kasu- satulekahju, mille kustutamine oleks kestnud 4 Tulekahjud Kohila vallas tamine (5), suitsetamine (2), tehnilise seadme rike (2). või rohkem tundi. ja Raplamaal 2020. aastal. Raplamaal ei hukkunud 2020. aastal tulesurma läbi ühtegi inimest (- 3), kuid uppus 2 (+ 1) inimest. TULEKAHJU LIIK Vabatahtlikke komandosid on maakonnas 10, kokku Hoone tulekahju tehti 185 (+ 21) väljasõitu, enim sõitsid välja Kehtna VPK Metsa- ja (64), Lokuta VPK (35) ja Vana-Vigala VPK (26), Valgu maastikutulekahju VPK (18), Kaiu VPK (15) ja Vahastu VPK (12). Grill, lõke, prügi Raplamaal on õnnetuste ennetus endiselt kõrgel tase- Mootorsõidukid mel. Kodukülastusi tuleohutusalase nõustamise ees- transpordivahendid märgil tehti 873 (- 66) korral (Märjamaa vallas 272, Ko- Muud tulekahjud hila vallas 143, Rapla vallas 241 ja Kehtna vallas 217), mis samuti aitas otseselt kaasa Raplamaa kodude ohutusele.

Tule- ja veeõnnetustes hukkunud (vasakul üleval toodud Raplamaa hukkunud neljal viimasel aastal, sulgudes hukkunute arv riigis).

Päästesündmuste arv liigiti nelja aasta võrdluses (Kohila vallas) Tulekahjude arv liigiti nelja aasta võrdluses (Kohila vallas) Päästesündmuse liik 2017 2018 2019 2020 Tulekahju liik 2017 2018 2019 2020 Abitus seisundis inimene 5 4 3 2 Eluhooned kokku 5 6 4 8 Abitus seisundis loom/lind 2 8 4 15 Grill, lõke, prügi 3 6 4 13 Demineerimisalased väljakutsed 3 4 6 3 Metsas ja maastikul 12 10 5 14 Gaasiline reostumine 1 2 0 2 Mitteeluhooned 5 7 2 2 Mootorsõidukid, transpordi- Keemiline reostumine 0 0 0 1 2 2 3 0 vahendid Liiklusõnnetus 16 13 4 11 Muud tulekahjud 2 3 3 2 Naftasaadustega reostumine 0 0 0 1 Kokku 29 34 21 39 Ohu likvideerimine 6 13 18 29 Raudteeõnnetus 1 1 1 0 Kohila vallas ei uppunud 2020. aastal ühtegi inimest. Viimase kümne aasta jooksul Tulekahju 29 34 21 39 on Kohila vallas uppunud 4 inimest (2011, 2012, 2016, 2017).

Tulekahju oht hoones 1 2 4 2 PÄÄSTEAMET Õnnetus veekogul 2 1 0 0 Raplamaa päästepiirkond Tanel Vahter Kokku 66 82 61 105 juhataja Nr 3 Veebruar 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 5 Toeta lapse kõne arengut Ühistähelepanu Väikeste laste kõne arengu toetamine tähendab eelkõige seda, et lapsele luuakse soodne kõnekeskkond. Kõnelema hakkamiseks peab laps esmalt omandama kõne-eelsed os- kused. Osadele lastele tuleb ka kõne-eelseid oskusi õpetada. Oluline on teada, et väike laps õpib suhtlema täiskasva- nuga koos tegutsedes - seega on oluline teha koos lapsega erinevaid lapse eale sobivaid tegevusi (nt mänguasjadega või reaalsete esemetega mängimine, selgete piltide ja vä- hese tekstiga raamatute vaatamine, õues jalutamine vmt). Veel on kasulik teada, et sihipärane kõne arendamine ja toetamine on võimalik vaid ühistähelepanu korral. Ühistähelepanu on üks kõne-eelsetest oskustest, mille tek- kimist on täiskasvanul võimalik soodustada. Jagatud ehk ühistähelepanu all mõeldakse olukorda, • Mängi lapsega erinevaid vooruvahetusega mänge: kus täiskasvanu ja lapse tähelepanu on üheaegselt suunatud veeretage/visake üksteisele palli vaheldumisi; ehita- Heinike Reisin, Hageri poe esimene ringleva koti kasutaja samale objektile või tegevusele. Lihtsalt selgitades näeb see ge koos torni; söötke nukke; puhuge kordamööda välja nii, et laps vaatab eset ja täiskasvanu vaatab sama eset, mulle vmt. Kasuta riidest kotte! siis vaatab laps täiskasvanu poole ja näeb, et täiskasvanu • Tee midagi ootamatut ja teistsugust, mis last ülla- vaatab sama eset, mida temagi. Nii laps kui täiskasvanu tea- tab - nt tõsta jalg maast kõrgemale, proovi lapse Too puhtalt tagasi! vad, et mõlemad osapooled jälgivad sama asja. sokki endale jalga sikutada ja samal ajal ütle emot- Ühistähelepanu hakkab kujunema u 9-kuuselt. Täiskas- sionaalselt: “Vaata, sokk! Ei mahu! Ei mahu jalga!” „Kasuta riidest kotte! Too puhtalt tagasi!“ – Just nii seisab vanu saab toetada ühistähelepanu tekkimist, kui ta jälgib • Paku lapsele jõukohaseid tegevusi - esimestel elu- Hageri Avatud Noortekeskuse noorte loodud sildil, mis erinevaid visuaalseid (st nähtavaid) vihjeid, nt millele lii- aastatel on kõige sobivamad tegevused mänguasja- rändas 27. jaanuaril Hageri poodi. Silt viitab korvile, mil- gub lapse pilk, kuhu poole on suunatud lapse pea või mil- de ja reaalsete esemetega. lest saab riidest koti haarata igaüks, kes on enda riidest koti le poole laps käega osutab. Väikese lapsega ei tasu rääkida • Kui lapsega on väga keeruline kontakti saada, siis koju unustanud või pole seda soetada jõudnud. Esimene asjadest, millest laps ei huvitu ja mida laps parajasti ei näe. võta kasutusele lapse kõige lemmikumad asjad. riidest kott läks kasutusse kohe, kui korv oli poes koha Sellisel juhul ei teki täiskasvanul ja lapsel ühistähelepanu Tõsta üks ese oma näo kõrvale ja ütle hästi emot- sionaalselt: “Vaata! Ii-uu, ii-uu” (politseiauto) Nii leidnud. ning kõne võib lapse jaoks olla suvaline müra. Ringlevate riidest kottide idee on inspireeritud teadmi- Ühistähelepanul on lapse arengus väga oluline roll, sest on lapsel lihtne vaadata eset ja sinu nägu. Ka lapse tegevuse või häälitsuste matkimine aitab tema tä- sest, et kile- ja plastpakend suunatakse prügilates kas põ- see aitab vundamenti laduda mängu- ja sotsiaalsetele os- letamisele, ladustamisele või osaliselt ümbertöötlemisele – kustele ning ühtlasi ka kommunikatiivsetele oskustele. Kui helepanu saada. • Haara mängu asjad, mille kasutamiseks on lapsel kõik kolm protsessi on keskkonnakulukad. Iga võtmata märkad, et lapsel ei ole ühistähelepanu välja kujunenud jäetud kilekott on killuke puhtamat Eestimaa loodust! hiljemalt 18 kuu vanuseks, võta ühendust logopeediga. vaja sinu abi (nt vaja midagi avada, midagi tööle panna vmt) - soovi väljendamiseks peab laps vaa- Hageri kogukonna liikmed panustasid ettevõtmisse rii- tama nii sinu kui eseme poole; võta asi enda kätte, dest kottidega, mis olid kodus üleliigseks jäänud. (Sest ka Kuidas ühistähelepanu tekkimist soodustada? uue riidest koti valmistamine on märkimisväärne keskkon- • Jälgi, millel on lapse pilk, pööra ka oma tähelepa- kuid paku abi viivitusega ja reageeri imestunult (nt Oi-oi! Kinni. Ei saa lahti!), mis omakorda suunab nakulu.) Ainsa erandina panustas päris uue riidest kotiga nu samale asjale ning kommenteeri seda, mida laps Hageri muuseum. vaatab (nt mullide puhumine on hea viis, kuidas lapse pilgu sinu näole. • Kõiki eelnevaid ühistähelepanu soodustavaid võt- „Olen väga rõõmus, et saan panustada ideesse, kus on saavutada kiiresti ühistähelepanu. Ühtlasi saab laps ühendatud taaskasutus, ringlus ning kogukonna ühtsus. mulle katki tehes käe koordinatsiooni harjutada). teid tasub kasutada igapäevastes tegevustes: söömi- ne, riietumine, pesemine jne. Just väikesed asjad viivad suurte muutusteni.“ Tiina Suur- • Näita lapsele eeskuju, nt kui laps osutab millelegi, värav, riidest kottidega panustaja. siis vaata kordamööda lapse ja objekti suunas ning Kui sul on küsimusi lapse kõne arengu osas, siis kirjuta [email protected]. „Vastuvõtt on positiivne. Kotte on juba kasutatud. Ka kommenteeri objekti (nt Vaata, kiisu!) poemüüja, kel oli ühel õhtul oste rohkem kui tema enda • Julgusta last endale suhtlemise/mängimise ajal otsa kotti mahtus, kasutas ringlevat kotti. Ühe koti kinkisime vaatama: suurema tähelepanu saavutamiseks tee Marit Tolmusk Kristi Sarapuu Kohila valla logopeed Kohila valla logopeed aga päriselt kasutamiseks vanemale härrale, kes hiljuti enda naljakaid hääli, nägusid, liigutusi (ole hästi emot- riidest kotist ilma oli jäänud.“ Pille Volt, Hageri poe juha- sionaalne). taja. „Hageri Avatud Noortekeskuse noored olid kohe ideest RUBRIIK vaimustuses, tuli mitu head kavandiideed sildile. Eri- ti meeldis see, et Laura tuli noortekeskusesse ja tutvustas KOOS TERVISLIKUMA ELUKESKKONNA POOLE! enda ideed. Samuti jäi silma see, et Laura oli valmis vas- tama kõigile noorte esitatud küsimustele ja tegi seda väga põhjalikult.“ Kristi Paurson, Hageri Avatud Noortekeskuse juhataja. Väärtustades elu(keskkonda) Millise sammu astud Sina aastal 2021 teadlikuma tar- Kohila valla slogan on „Väärtustades elu“. Väärtuste kand- Aitäh teile, et kogute pakendeid muudest jäätmetest bimise ja loodushoiu suunas? Kuidas saame jätta noorte jaks on valla elanikud. Kõik vallaelanikud saavad kaa- eraldi ja viite need kollastesse segapakendi konteineritesse. põlvkonnale puhtama Eestimaa? sa aidata, et pakendikonteinerisse mahuks kõigi tublide Kohila valla pakendikonteinerid leiab mh Hagerist, Kohi- prügisorteerijate pakendid, kui pakendid pressitakse enne last, Aespast, Prillimäelt ning Sutlema, Salutaguse, Pahkla, Laura Välik konteinerisse panemist kokku. Kokku surumata pakendid küladest. võtavad konteineris oluliselt rohkem ruumi ning seetõttu suureneb kütusekulu, mis on vajalik konteinerite tühjen- Kohila Keskkonnahariduse Keskus ja damiseks. Kui pakendit kokku suruda ei õnnestu, tuleb Kohila vallavalitsus eemaldada kork, kaas, katte vms.

„Kasuta riidest kotte! Too puhtalt tagasi!“ sildi autor on Õhku täis pakend võtab pakendikonteineris palju rohkem ruumi, võrreldes kokku pressitud pakendiga. Lenna Vesiallik koostöös Hageri Avatud Noortekeskusega 6 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021 Hageri koguduse vaimulik teenimine

Hageri koguduse ajalugu ulatub 800 aasta taha, Lisaks kirikule hävis Hageris samal ajal tules ka Kiriku- aga nii nagu ei ole kirjalikke andmeid tolleaegse küla kirikla. Kogudus oli üsna raskes seisus. koguduse asutamise ja tegevuse kohta, ei ole and- meid ka kõige varasemate vaimulike kohta. Küllap 1711. aastal sai kogudus uueks õpetajaks Joachim sai Hageri kogudus endale vaimuliku üsna varsti Nicolaus Wilckeni, kes jäi Hagerisse 1738. aastani. Wilc- ken asus kirikut taastama ja kuigi päris valmimiseni läks pärast rajamist või täitis seda ametit mõni misjo- veel palju aastaid (täpsemalt 100 aastat), hakkas kogudus när, kuid nende kohta konkreetseid andmeid säi- jumalateenistusi taas kirikus pidama juba 29.11.1713. linud ei ole. Eelmisest, 1710. aastal maha põlenud kirikust oli säilinud Esimene Hageri vaimulik, keda nimeliselt teame, oli Peet- vaid altar ja sedagi vaid osaliselt. rus Büneman, kes arvatavasti tegutses siin aastatel 1590– Eesti Kunstimuuseum ja Kunstiakadeemia on teinud 1593. Andmeid tema ja ka paljude järgmiste kohta on või- viimasel paaril aastal ulatuslikku uurimustööd, mis on malik lugeda Liivi Aarma koostatud Põhja-Eesti vaimulike toonud uurijad ka Hagerisse, kus tuvastati andeka puu- leksikonist. Et tegemist on leksikoniga, siis arusaadavalt nikerdaja Christian Ackermanni käekiri nendel detailidel, ei ole sealt võimalik saada ammendavat teavet vaimulike mis on säilinud Põhjasõja-eelsest kirikust. Uurijate leiud elu-olu, tegemiste, ega tegelikult ka koguduse kohta väga olid väga põnevad ja võime olla uhked, et Hageri altaril põhjalikult. Enamasti on seal ära toodud vaimuliku eluaas- kasutati ka kuldlehte, mis näitab, et kohalik rahvas pol- tad ning teenimisaastad Hageris. Juhul, kui neist keegi oli nud vaene – altari ehitusel 17. sajandi lõpul kasutati kallist tegev või tuntud oma kodukihelkonnast ka kaugemal, on toorainet. Kel huvi suurem, soovitan külastada Tallinnas see samuti ära mainitud. Usun, et sellesse leksikoni ongi Niguliste muuseumi, kus on veel 2021. aasta aprilli lõpuni koondatud tegelikult kogu materjal, mis on võimalik ol- väljas Ackermanni näitus. Näitusel on eksponeeritud suure nud kokku koguda nii kaugetest aegadest. Kui ikkagi mõne kunstniku loodud puuskulptuurid paljudest Eestimaa kiri- vaimuliku päevikut või koguduse kantslikladet ei ole säili- kutest, ka Hagerist. Hiljem saab kujusid näha juba nende nud (tegemist on n-ö kalendermärkmikuga, kuhu vaimulik originaalses asupaigas ehk kirikus. kandis sisse kõik olulised kogudust puudutavad sündmu- sed – ristimised, kodukülastused jne, ja tegi jooksvalt ka 1738–1769 oli Hageri vaimulikuks Karl Alstadius, lisamärkmeid), siis mida kaugemale ajalukku, seda keeru- 1769–1775 Karl Gottlieb Alstadius. Nagu näha, päran- lisem on öelda, milline oli koguduse igapäevaelu. Millised dati tihti amet isalt pojale. olid eripärad, kas näiteks jumalateenistused toimusid vaid pühapäeviti, kas ja millal alustati eestikeelsete jumalatee- Carl Johan Koch 1776–1791 töötas siin Peter Anton Hasselblatt ning nistusega, kas neid peeti paralleelselt saksakeelsetega jne. seejärel 1792–1834 David Friedrich Ignatius. Ignatiust Alates Bünemanist kuni 1944. aastani Hagerit teeninud on peetud esimeseks eestlasest vaimulikuks Hageris, sest vaimulikud olid kõik rohkemal või vähemal määral teisest tema isa, Ignati Mihkel, oli Tartu Maarja koguduse kös- rahvusest. Enamasti sakslased, kuid sekka ka mõni rootsla- ter, igati haritud mees Lõuna-Eestis. Poeg David oli aga ne ning mitme „sakslase” puhul võiks kasutada ka terminit saksastunud ja vähemalt paberites ei ole ta ise kusagil oma kadakasakslane. 1593. aastal teenis Hageris Martin Rive- rahvuslust eestlasena maininud. Ignatiuse ajal rajati Hage- nius, aastatel 1594–1611 Stephan Badwitz, 1614–1618 risse palvemaja, kas siis 1818. a või juba pisut varem. Lisaks Johannes Thaustius ja 1619–1627 Johann Nigrinus, tuleb esile tõsta tema tegevust kirikumõisas, mis oli 1738. kelle kohta midagi rohkemat ei oska kommenteerida. aastal taas Kirikukülas üles ehitatud. Reformaator Martin Lutheri kodunt alguse saanud 1628–1645 oli vaimulikuks Michael Möllenbeck ning traditsioon, et vaimuliku kodu (kirikumõis, pastoraat) on tema järel 1645–1652 Christoph Kühn, kes mõlemad on avatud kõigile ning õpetaja perekond korraldab koduõpet maetud Tallinna Oleviste kirikusse. Tol ajal oli kirikusse lastele, rakendus ka siin. Nii on teada, et Ignatius pakkus matmine veel lubatud. 1772. aastal keelustati Katariina kirikumõisas kooliskäimise võimalust kohalike mõisnike II ukaasiga kirikutesse ja tegelikult ka kirikuaeda matmi- lastele, aga eraldi tuleb märkida, et ta palkas ametisse ka ne. Ka järgmine Hageri vaimulik, Christoph Blume, kes kunstiõpetaja Carl Sigismund Waltheri. Seda eelkõige teenis siin 1652–1669, on maetud kirikusse, Nigulistesse. oma poja kunstiannet silmas pidades, aga siin õppis ka Tema kohta on arhiivis säilinud rohkem materjali, leidub hilisem tuntud kunstnik Gustav Adolf Hippius. Igantiu- nii jutluseid kui ka matuse laululeht. Kõige olulisem on se ajal elas siinmail, Ohulepa mõisas Friedrich Reinhold see, et tema tõlkis mõned piibli osad, ehk raamatud esimes- Kreutzwald, kes sobiva vanuse tõttu käis Hageri kogudu- se eestikeelsesse piiblisse, mis ilmus 1739. aastal – 70 aastat ses ka leeris. pärast tema surma. 1835–1864 oli Hageri vaimulikuks Carl Johan Koch. 1669–1703 oli Hageri vaimulikuks Johannes Kas- Tema viis lõpuni üle saja aasta kestnud kirikuehituse, mis par Coster ning 1704–1710 Matthias Ladau. Viimane kujunes eelneva remondiks, ning lasi 1851. aastal ehitada neist läheb koguduse ajalukku sellega, et 1710. aasta mais oreli. süttis tema teenistuse ajal kirik põlema. Tuli sai alguse kiriku käärkambris küdema pandud ahjust. Kuna Ladau 1864–1885 oli ametis Aleksander Anton Hörschel- oli rootslane ja varem teeninud Lõuna-Eestis, kus tol ajal mann ning seejärel 1885–1892 tema noorem vend Au- räägiti vägagi teistsugust murret võrreldes Põhja-Eestiga, gust Konstantin Hörschelmann. 1870ndatel oli selge, et siis on teada, et Hageri kogudus ei olnud juba enne kiriku kogudus on nii palju kasvanud, et vana kirik jääb väikseks. mahapõlemist oma õpetajaga rahul. Tema peale kaevati ka Aleksander tegi ettepaneku hakata raha koguma uue kiriku Rootsi kuningale. Pärast seda, kui kirik maha põles, lahkus ehituseks. Et teda tabas 1882. aastal kirikumõisas läbi akna õpetaja Rootsi. On arvatud, et ta võttis kaasa ka kirikuraa- pikselöök, misjärel jäi ta põdema ning suri 1885. aastal, ei matud ning armulauariistad, kuid sellekohaseid tõendeid jõudnud ta uue kiriku ehitamise ideega väga kaugele. Tema siiski pole. tööd jätkas vend August. Igapühapäevastel jumalateenis- tustel osales nii palju inimesi, et pooled olid sunnitud ole- 1710–1713 tegutses kogudus Sutlema mõisas – seni, ma õues. Seetõttu oli selge, et igasugune kiriku suuremaks kuni kirik uuesti üles ehitati. Sel ajal ei olnud kogudusel ehitamine pole mõttekas ja vaja on täiesti uut hoonet. väga püsivat vaimulikku. 1710–1711 tegutses Hageris 19. sajandi lõpus oli aga tsaari Venemaal venestamispe- asendusõpetaja Arend Johann Knüpffer, kes pidi samal riood, mis tähendas, et igasugune protestantlike kirikute ajal asendama ka teisi Harjumaa vaimulikke. Möllas katk Konstantin Adolf Thomson laienev tegevus polnud soositud. Põhjendusega „me ainult ning tööjõupuudus oli suur. laiendame olemasolevat hoonet“ asus ta raha koguma ning Nr 3 Veebruar 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 7

tegelikult juba 1887. aastal võttis vastu otsuse, et vana kiri- kut ei suurendata, vaid ehitatakse päris uus. 1890. aastal kirik lammutati. Kaks aastat, ehituse ajal, toimusid jumalateenistused palvemajas ning 1892. aasta sügiseks oli uus kirik valmis. Eelmisest kirikust (tegelikult üle-eelmisest) oli kaasa võetud altar ning eelmisest siis orel ja armulauariistad. Kõik ülejäänu, mida praegu Hageris näha võime, pärineb 1890ndatest või hilisematest aastatest. Tänu oma aktiivsele tegevusele sunniti aga August Hörschelmann Hagerist lahkuma ning eelkõige sai saatus- likuks just uue kiriku ehitus. Koguduse liikmeid oli sel pe- rioodil umbes 8200 inimest.

1892. aastal algas Hageris pikk periood, mil vaimuli- kuks oli Konstantin Adolf Thomson. Tema olulisus Ha- geri kihelkonnas on märkimisväärne ning tema tegevus oli 1936–1941 teenis Hageris eelneva poeg Helmut kuulus ka palju kaugemal. Thomson valdas kõiki kolme Thomson, kes oleks hea meelega pikemaks siia jäänud, kohalikku keelt, mistõttu oskas ta hakkama saada kõikide kuid seoses II maailmasõjaga ning sakslaste kutsumisega valitsuskordade ajal ning oli abiks tõlgina ka riiklikes kü- Saksamaale oli ta sunnitud siiski lahkuma. Iseküsimus on simustes. Ta oli väga eestimeelne ning tegutses pigem alati muidugi, kui palju oli Helmut üldse sakslane – tema ema eestlaste huvides, sattudes seetõttu ka ise tihti raskustesse. oli eestlane ja isa poolt olid suguvõsas ka pigem eestlased Hageris korraldas ta hoiu-laenuühistu tööd, Kernus kuree- ja rootslased. ris viinavabrikut, oli Ristirahva Pühapäevalehe toimetaja ning asutas koos kaasamõtlejatega 1907. aastal Hageri Ha- 1941–1967 oli Hageri vaimulikuks Albert Soosaar – ridusseltsi, millega ta pani aluse eestikeelsele kooliharidu- esimene päriselt eestlane. Tema oli ka esimene, kes asus sele Hageris. Oma elu lõpus oli tal kaks suurt soovi – et elama Hagerisse. Seni olid kõik vaimulikud elanud rohke- kirikusse saaks elektri ja et ta saaks maetud Hageri kiriku mal või vähemal määra Kirikukülas asunud kirikumõisas. aeda. 1938. aasta märtsis, kui ta suri, oli just Thomsoni 1944. aasta Tallinna pommitamisel kodud kaotanud ini- matuse päeval esimest korda kirik elektriga valgustatud. mesed jaotati maale elama ja nii sai ka Hageri kirikumõis Albert Soosaar Tema haua leiab Hageri kirikuaia kagunurgast. koduks üheksale perele. Albert Soosaar kolis siis Hagerisse köstrimajja (praegune kogudusemaja keset alevit), kuna ka köster Eylandt oli perega Saksamaale lahkunud. Soosaar töötas paralleelselt koguduse vaimuliku tööga ka Tallinnas Usuteaduse Instituudis. Albert Soosaare poeg oli kuulus Eesti tõlkija Enn Soosaar.

1967–1993 teenis Hageris Paul Friedrich Saar. Usun, et Pauli mäletavad veel paljud – tal oli alati käsil mitu te- gevust ja toimetust, ta sõitis mööda rajooni ringi, külastas kodudes inimesi ning jagas lahkeid sõnu. Õpetaja Saare ajal viidi kirikus läbi ka kaks suuremat remonti. 1967. aas- tal ehitati kinni külgrõdude alused, kuna kirikus käijaid ei olnud enam nii palju ja kogudusel oli vaja väiksemaid ruu- me. Ühe rõdu alusest sai käärkamber, teisest surnukabel. 1986. aasta remondi käigus sai aga kirik uue värvilahen- duse – pruunid pingid ja sinine lagi värviti erinevat tooni roheliseks.

1993. aastast teenib Hageri kogudust Jüri Vallsalu. Tema tööperioodi algusesse jääb aeg, kui kirikusse tuli pal- ju uusi inimesi, leeripühad olid rahvarohked, asutati kam- merkoor Lambertus, tegutsesid erinevad väiksemad kollek- tiivid, pühapäevakooli tegevus ja areng oli suur jne. Aastast 2003 on ilmunud koguduse ajaleht ning kaasajale vastavalt on olemas ka koguduse internetilehekülg. Jüri Vallsalu on olnud pikka aega ka Lääne-Harju praost ning osalenud aktiivselt kohaliku elu edendamisel. Lisaks vaimulikele on Hageri koguduses seoses palve- maja tegevusega olnud vaimulikku tööd tegemas ka jutlus- tajad ehk vennastekoguduse vennad. Mõned neist on kand- nud n-ö vastutava jutlustaja ülesannet mingil perioodil, kas siis Hageri, Tõdva või Pahkla palvemajas (kõik on kuulu- nud Hageri koguduse haldusalasse, Tõdva enam mitte), kuid lisaks vastutavatele n-ö vanematele vendadele, on kõnelevaid vendi olnud alati rohkem. Vennastekoguduse kõige aktiivsematel perioodidel on vendi, kes on tõusnud püsti ja kõnelenud palvemajas, paarikümnest kuni sajani.

Sigrid Põld 8 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021 Hoonete katuseid tuleb regulaarselt jääst ja lumest puhastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) • kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarus- tuletab hooneomanikele meelde, et katustelt lange- tus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, vad lumi ja jää on ohtlikud nii katuste all liiklejaile siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseeru- kui varale, näiteks autodele. Oht suureneb veelgi nud ettevõttelt; sulailmadega, mil jää ja lumi hakkavad katustelt • katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest alla libisema. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada; inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhas- • lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale tada koheselt nii katus kui ka räästad. osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone ma- TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema dalamale osale ning põhjustada selle varingut; ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida • kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni; Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt, ning nii • ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele ka- lumi kui jää tuleb õigeaegselt ja korrektselt eemaldada. tusesillad ja -redelid; „Ohu puhul tuleb lumi ja jää kõrvaldada viivitamatult • lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatak- katusele lumetõke; se tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et lumi ise • lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja teh- alla kukub,” märkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati noloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sade- Tamtik. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tekitama veesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid ese- olukorra, et ohutsoonist arusaamine on üheselt mõistetav, meid, mis võivad katusekatet vigastada; ka näiteks laste puhul, ning inimestel puudub võimalus • lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katu- ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume se või selle katte lõhkumist. või jääga viga, siis vastutab õnnetuse eest hoone omanik. Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonst- Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut ruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katu- isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva sekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, lume ja jää ohutus on heakorraküsimus ja seda kontrol- estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks livad kohalikud omavalitsused. Varalise kahju tekkimisel tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennides- vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekah- se ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see Hageri rahvamaja katuse lumest puhastamine. justuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus ka- võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt ristusseadustiku alusel. lumesulamise vee ärajuhtimist. tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla vis- Ohutut talve jätku! Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seis- kamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva). nud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske Lume ja jää eemaldamisel soovitame järgida järgmisi Aap Andreas Rebas lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteeri- nõudeid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve misel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi • katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end Amet tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada; Jääkaart annab ülevaate ohututest liuväljadest üle Eesti Selleks, et inimesed üle kogu Eesti saaksid ohutult lasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib uisutada ja talverõõme nautida, on Päästeameti rohkem ning kus oht õnnetuste juhtumiseks on suurem. kutselised komandod ja vabatahtlikud päästjad ra- Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja janud rohkesti uisuväljakuid, mille kohta saab üle- tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. „Lapsevane- vaate pidevalt täienevast kaardirakendusest. matel palume rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Meeles tuleb pidada seda, et jääaluse Jääkaardirakendus annab ülevaate, kus asuvad kodule kõige vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli ja nii külmas lähemad uisuplatsid ning missugune on olukord siseveeko- vees suudab täiskasvanu pidada vastu maksimaalselt küm- gude jääl. „Kuna viimased nädalad on pakkunud nii krõbe- mekond minutit. Laps kaotab sellistes oludes teadvuse veel daid külmakraade kui ka sulatavaid soojakraade, on jääolud kiiremini,» rääkis Virkala. Eesti eri paigus väga erinevad. On piirkondi, kus jääkaane Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel paksus on üle kümne sentimeetri, kuid on ka paiku, kus jää võimalusel helistada hädaabinumbril 112. on märksa õhem. Selleks, et inimestel oleks ohutu uisuta- Jääkaardi leiab kodulehelt veeohutus.ee ning Google’i da ja talvest rõõmu tunda, on kutselised ja vabatahtlikud kaardirakendusest. päästjad loonud üle kogu Eesti kümneid uisuplatse,” ütles Kuidas käituda? Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „Kuigi ametlikku jääle mineku keeldu praegu ei ole, tu- • Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid (jää pragisemine leb siiski veenduda, et jää kannab ning on piisavalt tugev. või vajumine), tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada Meeles tuleb pidada, et jääkattele tohib minna alles siis, ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää on tuldud teed tagasi. habras ega suuda inimest kanda. Praegustes oludes on kõi- • Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, ge kindlam nautida talverõõme tehislikel liuväljadel,” lisas tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal Virkala. lükka käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad Jääkaart täieneb pidevalt ning sinna koguneb nii tehis- enda üleni vee alla vajumist. likke liuvälju märkiv kui ka siseveekogude jääolusid kirjel- • Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed dav info. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse. ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna muutunud stabiilseks. Eestis on üle tuhande siseveekogu ja ennast sinnapoole, kust tulid. PÄÄSTEAMET igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, kuid kind- • Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. www.päästeamet.ee Nr 3 Veebruar 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 9 Juhised, kuidas igapäevaselt toetada enda vaimset tervist Praeguses kiiresti muutuvas ühiskonnas on pinged aktiivsusega, kasvõi teha väike jalutuskäik värskes õhus. Noorematele soovitame MTÜ Peaasjad noortenõusta- ja stress tavalised nähtused. Soovituslik on igapäevaselt kellegagi suhelda. Murede mist. Nõustajaga rääkimine ei ole ebatavaline ega näita, et korral võib alustada kellegi lähedase poole pöördumisega, oled nõrk. Pigem vastupidi - on loogiline, et mure korral Veel enam võimendab seda kõike praegune pandeemia, sest nagu öeldakse - jagatud mure on pool muret. Kuid on pöördud kellegi poole, kes teemat rohkem valdab, ja kuu- mille ajal on tekkinud ebakindlus isegi järgmise päeva suh- ka hetki, kui peab lisaks mainitud soovitustele kaasama lad tema nõuandeid. tes, ning samamoodi tekitavad lisastressi piirangud, millega ka välise abi. Mitmete vaimse tervise murede (nt ärevus ja Need lihtsad juhised on arvatavasti igale inimesele tea- võivad kaasneda eneseisolatsioonis olek, laste koduõpe või depressioon) kohta on olemas erinevaid videoid, heliklippe da, kuid raskematel perioodidel kiputakse neid unustama. muud harjumatud situatsioonid. Kõik see kõrgendab meie ning kirjalikke juhiseid, mis juhendavad, kuidas olla hetkes Seega on nende meeldetuletamine alati kasulik. Kui näed ärevuse taset. Seetõttu oleks hea, kui tagataskus oleksid väi- ja oma hirmudega hakkama saada. Neid leiab näiteks Peaa- sõpra-tuttavat, kellel on raske hetk, siis kuula teda ning kesed nipid, mida endale aegajalt meelde tuletada, kui olu- si.ee kodulehelt. Kuid tihtilugu on just rääkimine see, mis maini, et enesetunnet saab parandada une, toidu, liikumise kord keerulisemaks läheb. enim aitab, ning on hetki, kus oleks vaja rääkida kellegagi, ning suhtlemisega ja kui on vaja natuke rohkem tuge, siis Peab meeles pidama, et hea vaimse tervise valemiks on kes võtaks sind kui puhast lehte. Selle jaoks on loodud Eesti nõustajaga arutamine on samuti väga kasulik. regulaarsus. Alustada tuleks unerežiimist. Ehk nii tööpäe- Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsiooni ja MTÜ vadel kui ka nädalavahetustel enam-vähem samal kellaajal Peaasjad koostööprojekt, mille kaudu saavad soovijad tasu- Krista Tomson magama minna ja ärgata. Vabal päeval tund aega hiljem ta vaimse tervise alast veebinõustamist. Internetis on või- Viljandi haigla psühhiaatriaosakonna tegevusjuhendaja, ärkamine ei ole probleemiks, aga lõunani magada siiski ei malik broneerida endale aeg lehel https://registratuur.peaa- vaimse tervise nõustamise projektijuht tasu, kui nädala sees on äratus kell 6 hommikul. si.ee/kriisi. Projektiga seotud nõustajad kuulavad Su ära ja Magda Kõljalg Hea enesetunne on tugevalt seotud ka toitumise ning annavad nõu. Vahepeal ainult sellest piisabki. Kui on vaja psühhiaatria arst-resident, liikumisega. Söögikorrad võiksid olla regulaarsed ja toitu- rohkem nõustamisi, siis projekti raames saavad kõik vähe- vaimse tervise nõustamise ekspert mine mitmekülgne. Päevasel ajal võiks tegeleda füüsilise malt 27 aasta vanused inimesed viis tasuta veebinõustamist.

KOHILA VALLAVALITSUS Soovid vahetada olemasolevat töökohta või teenida lisa? ootab oma meeskonnaga liituma PLANEERINGUTE JUHTIVSPETSIALISTI SA HARAKA KODU võtab tööle Tööülesanded: Kasuks tuleb: • Kohila vallavalitsuse ehitusvaldkonna teenistujate • varasem juhtimiskogemus; töö koordineerimine; • eelnev valdkondlik töökogemus; TEGEVUSJUHENDAJA • valla üld- ja detailplaneeringute ning kohaliku oma- • vene keele oskus suhtlustasandil; valitsuse eriplaneeringute menetluse korraldamine; • B-kategooria juhtimisõigus; Töö kirjeldus • planeerimisalaste õigusaktide eelnõude ette- • geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri Noorte igapäevaelu korraldamine (juhendamine valmistamine ja esitamine vallavalitsusele, vallavoli- eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vas- ja abistamine riietumisel, söömisel, hügieeni- kogule ja nende komisjonidele; tutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumi- toimingutes, eluruumide korrashoiul, huvi- • detailplaneeringute digitaalse andmebaasi ja detail- lise keskkonna planeerija kutse. tegevuste leidmisel). planeeringute arhiivi haldamine ja korrastamine; Töö graafiku alusel 24 h vahetustes (tööpäeva al- • asjakohase planeerimisalase info ettevalmistamine Omalt poolt pakume: gus kl 9.00). kodulehel avaldamiseks; • huvitavat ning väljakutseid pakkuvat tööd ning • planeeringute avalike arutelude korraldamine; võimalust õppida ja areneda; Pakume Sulle • valla arengukavade koostamise (uuendamise, • võimalust saada osa ühistest projektidest ja • Kaasaegset töökeskkonda uutes peremajades. muutmise) menetluses osalemine; meeskonnaüritustest; • Kütusekompensatsiooni ja vajadusel • oma valdkonna lepingute ettevalmistamine ja täit- • põhipuhkust 35 kalendripäeva aastas; transporti. mise jälgimine. • võimalust kasutada töökorralduse reeglites ette • Ettevõtte ühisüritusi, töötajate toetamist eri nähtud kaugtööpäevi ja tervisepäevi; Ootame sind kandideerima, • sõbralikku, asjatundlikku ja toetavat meeskonda; hüvede näol (terviseedenduse osaline kulude • kui vastad avaliku teenistuse seadusest tulenevatele • erinevaid sotsiaalseid garantiisid ja hüvitisi; katmine). nõuetele ning omad erialast kõrgharidust; • põhipalka pärast katseaega 1750 eurot (bruto). • Väga paindlikku tööaega Sulle sobiva graafiku • tunned hästi valdkonda reguleerivat seadusandlust; alusel. • valdad valdkonnas vajalikke arvutiprogramme; Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik • Puhkust 35 kalendripäeva. • valdad eesti keelt; • oled hea suhtlemisoskuse ja pingetaluvusega; Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel, kokku- • soovid panustada kohaliku omavalitsuse arengusse. leppel. Võimalik töötada osalise tööajaga (0,75 koormus) Kandideerimine või ajutiselt (puhkuste asendaja). Sobib ka üliõpi- Avaldus ja CV koos võimaliku tööle asumise ajaga palume saata hiljemalt 21.02.2021 lastele ja krapsakale pensionärile. e-postiga [email protected] või kirjaga Vabaduse 1, Kohila 79804, Raplamaa. Asukoht: Maidla küla, Saue vald. Lisainformatsioon: abivallavanem Villu Karu, tel 5556 0069, e-post [email protected]. Tel 552 2631, e-mail [email protected]

KP FACTORY OÜ PAKUB TÖÖD TRANSPORTTÖÖLISELE Tööülesanded: Omalt poolt pakume: • Kaupade ja materjalide laadimine ning paigutamine ladudesse • Stabiilset tööd ja sissetulekut suures • Kaupade komplekteerimine edukas ettevõttes • Tööülesannete täitmiseks tarviliku tehnika hooldamine ja korrashoid • Kaasaegset töökeskkonda ja tööva- • Inventuuride läbiviimises osalemine hendeid • Makulatuuri pakkimine, tootmisjääkide käitlemine • Sõbralikku ja toetavad meeskonda • Muude abitööde tegemine Pakun tööd osalise või täisajaga Nõutud haridus: Kandidaadilt ootame: NÕRKVOOLUSÜSTEEMIDE Vähemalt põhiharidus • Tõstukijuhi lubade olemasolu • Töökogemus vähemalt 1aasta PAIGALDAJALE Töökoht asub Kohilas, Tööstuse 19a • Eeldus teha liikuvat ja füüsilist tööd Töö on interneti ja seonduvate seadmete Tööaeg E-R 07.00.-15.30, • Kohusetundlikkus, kiirus ja täpsus vajadusel 08.00-16.30 paigaldamine. Vajalik on B-kategooria juhi- • Hea tehniline taip Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel luba ja huvi elektroonika vastu. • Eesti keele oskus CV ja enda kirjeldust ootame aadressil Sooviavaldus ja elulookirjeldus saata aadressil: [email protected] [email protected]. või too aadressile Tööstuse 19a, Kohila, 2.korrus. Lisainfo telefonil: 48 900 10 10 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021

Talvine matkapäev – juba teist aastat järjest Teisel jõulupühal, 26. detsembril kutsusid pimerada läbida ja raadiosidet pidada. Läbi Raplamaa kodutütred ja noorkotkad Kohila pidi saama nii ämblikuvõrgust kui ka pom- inimesi taas talvisele matkamängule – juba mirajast, sai airsoft-relvadega lasta ja mõista- teist aastat järjest. Kuna korraldusluba saa- tusi lahendada. di viimasel hetkel ja reklaamiga hoiti tagasi, Rajalt tulijad, kes olid selleks hetkeks lä- siis oli tegelikult ülimalt hea meel näha, et binud 7 km või natuke rohkem, olid rõõm- matkama oli tulnud tervelt 10 rõõmsat ja sad ja veel energilisemad kui teele minnes. energilist võistkonda. Peamiselt oli tegu pe- Kiideti mõnusat matkavõimalust ja lahe- rekondadega, kes olid nautimas koos millegi daid ülesandeid. Rahule jäid ka korraldajad põneva tegemist ja värskes õhus liikumist. ise, sest iga korraldusvaev tasub ennast ära, Erilise kingitusena oli just matkapäevaks kui on parimad kaaslased, kellega koos seda maha sadanud korralik lumi. Võistkonnad teha, ning rõõmsad ja tänulikud osalejad. saabusid Kohila Avatud Noortekeskuse Talvise matkamängu korraldasid Raplamaa juurde starti sujuvalt, kõik pisut erineval kodutütred ja noorkotkad ning kontroll- ajal, ning said pärast registreerumist kohe punktides oli ühisesse asja panustamas nii rajale minna. Matkarajal, mis tegi peaaegu, naiskodukaitsjaid, kaitseliitlasi, noorkot- et Kohilale ringi peale, ootas seiklejaid 10 kaid kui ka kodutütreid. kontrollpunkti. Igas punktis oli matkalistel täita erinev ülesanne. Muuhulgas tuli näi- Nele Pernits teks matkakott kokku pakkida, sõlmi teha, Nr 3 Veebruar 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 11

Kohila valla MÄLUMÄNG Hageri rahvamajas

17. veebruar 31. märts (finaal) kell 1 9:00

Võistkonnad 3-liikmelised Küsimused koostab Tenno Sivadi

Olete kõik oodatud 110% tervetena! Kanna maski

Mängus osalemi seks registreeri Talverõõmud Hageris [email protected], mob. 5358 4881

Hageri rahvamaja pargis on talispordi harrastajatele ja niisama lustijatele suusarajad ning kelgumägi. Sel aastal on meid lumega rohkelt õnnistatud ja seda ei saa ometi niisama aknast kaeda vaid tuleb ikka maksimaalselt Õnnitleme noorimaid nautida. Suusatada saab rahvamaja pargis kasvõi hiliste õh- tutundideni, sest enamus rajast on valgustatud. vallakodanikke! Kui rahvamaja juures keldrimäel saab kelgutamisest kül- GEORG WILLIAM KOCH lalt, siis võib minna Hageri kortermaja kõrval asuvale suu- KERON PÄLSON rele mäele. Kui aga eriti pikka liugu soovid, siis sea sammud Sutlema poole, sealne mägi on üks suurimaid Kohila vallas. RAIDEN MARTISEN Laupäeviti on avatud Hageri saun, sealtki on mõnus HILDA ADEELE PÄRN kuumast leilist otse lumme viskuda. Saun on avatud laupäe- viti kell 12.00 – 21.00. STELLA ELIISABET VIHMAR Lumerohke talv on imeline!

Uuri lisa: Maria Saarna 5358 4881 või facebook.com/Ha- EELK Hageri Lambertuse geriSaun. koguduse teated Merle Beljäev Neljapäev, 18. veebruar. Hageri akadeemia. Hageri Lambertuse kogudus 800 18.00 Arne Hiobi külalisloeng „Ristisõjad Pühal Maal ja Tere, kallis inimene! Maarjamaa ristiusustamine“ Hageri palvemajas. Eriolukorra tõttu on vajalik eelregistreerimine. Palun teata- Kasuta võimalust lubada endale oma da oma osalemise soovist koguduse õpetajale. 5645 3660 kodu lähedal kesknädalane lõõgas- või [email protected] tav „RESTART“. Sel õhtul koguneme Pühapäev, 21. veebruar armsas Hageri rahvamajas, et mahen- 10.30 Kuulutusetund kirikus. 12.00 Jumalateenistus, armulaud dada „meelenuppu“ ja lõdvestuda sü- gavalt ISEenese keha, hinge ja vaimu Kolmapäev, 24. veebruar. Iseseisvuspäev tarkusesse. 12.00 Tänujumalateenistus Pühapäev, 28. veebruar Mida teeme ja milleks see on kasulik? 11.00–12.00 Raamatukogu kogudusemajas • Teeme efektiivseid ja pehmeid kundalini 12.00–13.15 Pühapäevakool kogudusemajas 12.00 Jumalateenistus, armulaud jooga meditatsioone ning harjutusi (algaja- tele ja edasijõudnutele). Laupäev, 6. märts. Leerikursuse algus • Avardame teadvuseseisundit kristalli- ja tii- 10.00 Leeritunnid kogudusemajas betihelikausside vibratsioonis. Pühapäev, 7. märts • Tuleme keha kui oma templi juurde hinga- 10.45 Piiblitund kogudusemajas misega (õpime erinevaid rahustavaid hinga- 12.00 Jumalateenistus, armulaud mistehnikaid). KOHT: Hageri rahvamaja. AEG: Kolmapäeviti kell 18.30–19.45. Jumalateenistused Hageri kirikus • Kasutades joogapraktikaid, puhastame keha toksilisusest, igal pühapäeval kell 12 et tunneksime end värskena. OSALUS: Esmane osalus 9 €, järgmised korrad 11 €. • Avame energiakeskuseid ehk tšakraid ning laeme neid Nelja korra pilet 38 €. Täpsem info koguduse kodulehel: https://hageri.eelk.ee/ uue väestava energiaga. Arveldame sularahas, arve või ülekandega kohapeal. • Helilained võimaldavad meil kogeda sügavat lõdvestust, Noorukitele ja seenioridele 10% soodustus. mõjuvad korrastavalt rakuvedelikule ning aitavad sulan- Registreeru ja kinnita oma osalus enne RESTARTI! duda südant toetavasse ja tervendavasse rahuseisundisse. [email protected] Helirännaku ajal lubame kehal viibida nii matil kui ka Võta palun endale kaasa pehme pleed, matid ja vesi on vabas liikumises, nii et ühine ruum oleks armastav ja kohapeal olemas! meeldiv. Meie hulgast on lahkunud Juhendab ja ruumi loob Jane-Maarja Hansen TÄPSEM INFO+372 5344 7136 ARTUR JAKOBSON kundalini jooga, lastejooga, kristallvalgusteraapia (Chrystal Oled soojalt oodatud! SALME KIVI Bed Therapy) ja reiki eraaseansid Jane-Maarja 12 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 3 Veebruar 2021

KUULUTUSED Korstnapühkija ja pottsepa litsentseeritud teenused . Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt Päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel.56900686, [email protected] .

Ohtlike puude langetamine. 56632968

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan [email protected] või 56188671. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee.

Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Pakume võtmed kätte lahendusi hoonete, majade ehitusel. 53 529 476, [email protected].

Müüme Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti (130 € / 960 kg) ja pelletit (190 € / 975 kg). Tasuta transport. Võimalik tellida ka väikseid koguseid. Info: 5559 7572.

Ostan VANAVARA - Tarbeklaasi tooted, mööbel, dokumendid, fotod, mänguasjad, nõud, tööriistad, ehted, kunst, mootorrattad ja palju muud! Ardo, 56 07 85 79”

OSTAN VANAKRAAMI. ANTIIKI JA NÕUKOGUDEAEGSEID ESEMEID. NÄITEKS. MÄNGUASJU,TARBEKLAASI,HELIPLAATE,KODU JA RAADIOTEHNIKAT,SÕJAGA SEONDUVAT jne. PAKKUDA VÕIB KÕIKE. TEL.5024760.

Müüa suvila, 2 magamistuba, Kiisa, Aespa. 88 m². Krundi pind 1125 m2. Hind 58 000 euro. Tel. 513 3619.

Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Kuiv lepp, lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu. Hinnad soodsad! Küsi hinda? www.pakhalupuu.ee, [email protected].

SOOVID EDUKALT MÜÜA OMA KINNISVARA? MINA AITAN! + PROFESSIONAALNE MAAKLERTEENUS + TASUTA OBJEKTI HINNASTAMINE + KORREKTSED LEPINGUD Vaktsineerides + EHITISTE SEADUSTAMINE LAURI NIINEMETS oleme tugevamad! KINNISVARAMAAKLER KMR 48879 WWW.NRE.EE [email protected] COVID-19 vastu vaktsineerides hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ning aitad meil naasta tavapärase elu juurde. 5523 028

Tutvu ametliku COVID-19 vaktsineerimise infoga: vaktsineeri.ee

Südamlik kaastunne Mälestame leinas kauaaegset lahket ja sõbralikku Lainele, Arvole ja Aivole peredega naabrit kalli SALME KIVI ARTUR JAKOBSONI Avaldame siirast kaastunnet poeg Raivo Kivile ja kaotuse puhul. tema perekonnale. Perekond Kärdi Tanel ja Kaarel perekondadega, Marje ja Milda

Üks leinaküünal süüta … Mälestame endist töökaaslast Mälestame Kallid Laine, Arvo, Aivo ja teie lähedased. ARTUR JAKOBSONI Oleme mõtetes koos teiega, kui jätate hüvasti kalli AINO TARVIST ning avaldame sügavat kaastunnet ARTUR JAKOBSONIGA Südamlik kaastunne lähedastele. Lainele ja lastele peredega Naabrid Vahe tänavalt MTÜ Kohila Turvakeskus Vahur, Lindeberg, Riipulk