Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sisukord Sissejuhatus...... 2 1. Ülevaade detailplaneeringust...... 2 1.1. Detailplaneeringu sisu ja peamised eesmärgid...... 2 1.2. Seotus muude strateegiliste arengudokumentidega...... 5 1.3. Alternatiivid ………………...... 10 1.3.1. 0-alternatiiv ehk kehtiva üldplaneeringujärgne võimalus……..…………………...... 11 1.3.2. 1-alternatiiv ehk ökoküla……………………...... 12 1.3.3. 2-alternatiiv ehk traditsiooniline eesti küla ökoküla põhimõtetel, lisaks emissioonivaba tootmine ...... 15 2. Mõjutatav keskkond...... 20 2.1. Planeeringuala asukoht...... 20 2.2. Sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond...... 21 2.3. Geoloogilised tingimused...... 28 2.4. Geomorfoloogilised tingimused...... 28 2.5. Veestik ...... 30 2.6. Taimestik ja rohevõrk …...... 32 2.7. Kaitstavad loodusobjektid...... 37 2.8. Loomastik ...... 37 3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud...... 39 3.1. Mõjuala ulatus ja hindamise metoodika...... 39 3.2. Mõju sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale...... 39 3.3. Mõju infrastruktuurile...... 48 3.4. Mõju põhjaveele...... 52 3.5. Põhjavee taaskasutus...... 53 3.6. Mõju pinnaveekogudele...... 54 3.7. Tiikide rajamine maaparandussüsteemi paisudena...... 55 3.8. Mõju taimekooslustele, metsale ning kaitstavatele taime- ja loomaliikidele...... 57 3.9. Mõju Natura alale Rahaaugu loodusalale...... 58 3.10. Mõju maastikule...... 60 3.11. Mõju kultuuripärandile ………………………………………………………………...61 3.12. Mõju loomastikule ja linnustikule ………………………………...... 61 3.13. Mõju õhukvaliteedile ja müra ………………………...... 63 3.14. Tootmisala ja elamualade ehitusaegsed mõjud ...... 64 3.15. Jäätmete teke ja võimalused nende vähendamiseks...... 65 3.16. Mõju maavarade kasutamisele...... 65 3.17. Riigipiiriülesest mõjust...... 66 3.18. Salutaguse Pärmitehase mõju planeeritud tegevusele...... 66 3.19. Planeeritud tegevuse mõju Salutaguse Pärmitehasele………………………………….67 3.20. Mõju Kohila vallale…………………………………………………………………….67 4. Leevendavad meetmed/ ettepanekud DP täiendamiseks ja parandamiseks ning alternatiivide võrdlus ...... 68 5. Seire...... 74 6. Ülevaade KSH teostamisel ilmnenud raskustest ……………………...... 74 7. Kokkuvõte ...... 74 8. Detailplaneeringu ja KSH menetlus...... 76 9. Lõppjäreldused ...... 78 Konsultantide nimekiri……………………………………………………………………….79 Kasutatud materjalid...... 80
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 1
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühend KSH) eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Oluliseks peetakse keskkonnamõju, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev KSH aruanne on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 1 üheks osaks strateegilisest planeerimisdokumendist- Salutaguse mõisamaade detailplaneeringust. Koostatav strateegiline planeerimisdokument on Kohila valla Salutaguse mõisamaade detailplaneering. Käesoleva tööga koostatakse KSH kogu Salutaguse arendusala 243 ha suurusele territooriumile ja selle lähiümbrusele. Eeldatavasti ei ulatu planeeringuala otsene mõjutsoon oluliselt väljapoole Kohila valla piire ning avaldub eelkõige tootmisalade-, elanikkonna- ja liikluskoormuse kasvus arendatavas piirkonnas ja kontaktalal.
Kohila vallavalitsuse 26.08.2008 korraldusega nr. 1163- detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine lisana välja antud lähteseisukohtades nr. 015/ 08 Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu koostamiseks on märgitud, et vastavalt “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 35 lg (4) on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kohila vallavalitsus on oma 19. jaanuari 2009 korraldusega nr. 32 andnud välja Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise põhjusel, et kavandatud planeeringu ellurakendamisega võib kaasneda oluline mõju inimese tervisele, heaolule ning keskkonnale.
Detailplaneeringu (edaspidi ka DP) eesmärgiks on perspektiivse ärimaa, tootmismaa, haljasmaa, elamu- ja sotsiaalmaa määratlemine ning ehitustingimuste seadmine. Paralleelselt sellega ka perspektiivsete teede, kraavituse, säilitatavate ja uute haljasalade määratlemine, rohevõrgustiku ala kasutuselevõtu määratlemine. Planeeritav ala koosneb põhiliselt maatulundusmaa kinnistutest. Maa sihtotstarbed muudetakse 243 ha suurusel planeeringualal osaliselt.
Käesoleva KSH aruande koostamisel on aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, Keskkonnaameti Harju- Järva- Rapla regiooni poolt 12.06.2009 heakskiidetud KSH programm ja keskkonnamõju hindamise hea tava. KSH teostamisel on silmas peetud detailplaneeringu eesmärke ja planeeritavat maa- ala, hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid.
1. Ülevaade detailplaneeringust 1.1. Detailplaneeringu sisu ja peamised eesmärgid
KSH objektiks oleva detailplaneeringu otsene eesmärk on perspektiivse ärimaa, tootmismaa, haljasmaa, elamu- ja sotsiaalmaa määratlemine ning ehitustingimuste seadmine. Paralleelselt
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 2
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sellega ka perspektiivsete teede, kraavituse, säilitatavate ja uute haljasalade määratlemine, rohevõrgustiku ala kasutuselevõtu määratlemine.
Planeeritavate kinnistute maakasutuse sihtotstarve muudetakse vähemalt 120 ha ulatuses elamu ja/või ärimaaks ning sellest kavandatakse krundid, millede hoonete ehitusalune pindala on elamumaa puhul keskmiselt vähemalt 20% ja ärimaa puhul keskmiselt vähemalt 45% vastavate kruntide pindalast. Maa-alale prognoositakse 1000-1500 uut püsielanikku.
Planeeritav Salutaguse mõisamaade ala asub Salutaguse küla keskosas ja Angerja küla lääneservas. Kohila alevikust jääb planeeritav ala ca 3-4 km itta. Detailplaneeringu ala suurus on 243 ha, osa maa sihtotstarbeid muudetakse planeeringuga.
Detailplaneeringu alasse on haaratud järgmised kinnistud: Silva (31701:002:0206), Leiburi alajaama (31701:002:1761), Salutaguse puurkaevu (AT0805090091), Salu (31701:002:0400), Sallentaki (AT0802040019), Salumaa (31701:002:1820), Saarepuu (31701:002:1930), Kuldranna (31701:002:1640), Haki (31701:002:0208), Tipu (31701:002:0379), Muru (31701:002:1260), Puiestee (31701:002:1829), kaks reformimata maatükki (Tagasaluse), Pargi (31701:002:1832), Pargi (31701:002:1831), Tähe (31701:002:0032), Okka (31701:002:0033), Okka (31701:002:0033), Silvaranna (31701:002:0207), Pargitaguse (31701:004:0230), Põdramaja (31701:004:1960), Saare (31701:004:1440), Nurmenuku (31701:003:1251), reformimata, Kopli (31701:003:1258), Välja (31701:003:0150), Kuldaru (31701:003:0151), Kulla (31701:003:0149), Tiigi (31701:003:0018), Salutaguse (Angerja küla) (31701:003:0152), Lao (31701:002:0091), reformimata Traktorikuuri (31701:002:0330), reformimata Riba.
Märkused: Salutaguse puurkaevu krunti taotleb Kohila vallavalitsus munitsipaalmaaks, mõõdistatud, protsess pooleli. Sallentaki krundi kohta on ostueesõiguse avaldus tehtud, mõõdistatud, pooleli. Tagasaluse krunt on moodustamata, kaasomandis. Reformimata AT0805090124- Kivipõllu krunt on jätkuvalt riigi omandis olev vaba põllumaa Kopli kõrval, krunt moodustamata. Pärmika krunt: AS Salutaguse pärmitehas (registrikood 10423925) ostueesõigusega erastamine, katastris, kinnistamata. Reformimata Riba krundid on jätkuvalt riigi omandis olev maa, teed, reformimata .
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 3
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Skeem 1. Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu ala ja lähiümbrust tutvustav kaart pärineb Maa-ameti kodulehelt, M 1:20 000.
Planeeritava tegevuse eesmärk Salutaguse mõisamaade DP alal on kaasaegse äri-, tootmis- ja elamispargi kujundamine Salutaguse keskusega külgnevatel planeeringusse haaratud aladel. Lahenduse põhisuunitluseks on ökoloogiliste eluviiside, kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri, piirkonda hõlmava puhkealade võrgustiku, lähipiirkonna logistikat arvestava äritegevuse, emissioonivaba tootmise ja ökoloogilise põllumajanduse kavandamine. Nende tegevuste käigus viiakse minimaalselt saasteaineid välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti, jäätmeid ei kavatseta hakata käitlema.
Selgitus mõistele „emissioonivaba tootmine“ on pärit Tallinna Tervisekaitsetalitusest. Emissioon on füüsikalises tähenduses osakeste väljutamine ning tootmise puhul tähendab see õhu saastamist tingituna tootmisprotsessist. Emissioon võib olla näiteks kemikaalide, peenosakeste või bioloogiliste materjalide lendumine, mis kahjustab või põhjustab ebamugavust inimestele või teistele elusorganismidele, samuti kahjustab looduskeskkonda ja atmosfääri. Nii tähendabki emissioonivaba tootmine keskkonnasõbralikku tootmist. Kuna 100% emissionivaba tootmist ei ole võimalik teostada, siis on emissionivaba (mõnel pool kasutatakse ka mõistet 0-emission) tootmistegevuste eesmärgiks minimeerida ülalnimetatud kahjulikke mõjusid.
Emissioonivaba tootmise näitena võib tuua arvutiprogrammi koostamise, mille käigus ei avaldata negatiivset mõju keskkonnale. Teise näitena toome enam kui 200. aastase ajalooga Saku Õlletehase, mille tegevust on hinnatud aastal 2004 kvaliteedisertifikaadiga ISO 9001:2000. edis
Selgitus „emissioonivaba tootmise“ kohta. Jüri Truusa, KKTO KKB nõunik, 05.06.2009: Tegelikkuses on emissioonivaba tootmin võimatu. Samuti pole sellist tootmist minu teada üheski õigusaktis defineeritud, sest isegi teoreetiliselt on raske määratleda sellist tootmisprotsessi, milles kogu tootmissisend muudetakse tootmisväljundiks ja ei teki ei heidet õhku ega vette ning ei mingeid jäätmeid. Propagandistliku väljendina emissioonivaba (ehk nullkoguselise saasteheitega) tootmist on siiski kasutatud, mõeldes selle all suletud vee- ja ka õhuringlusega tootmisprotsessi. Samuti peaks niisugune protsess olema veel jäätmevaba st kõik jäätmed kas pööratakse tekkekohal samasse tootmisprotsessi tagasi või kasutatakse teistes
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 4
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tootmisprotsessides ära toorainena. Nõukogude aegne vaste niisugusele tootmistehnoloogiale oli nn bezothodnaja tehnologia, mis siis tähendas võimalikult madalate jäätmetekke tasemega tehnoloogiat. Näiteks peetakse CO2 emisioonivabaks tuumaelektrijaama, sest seal ei toimu kütuse põletamist, vaid tuumakütuse lagunemine. Samas ei ole tuumajaam emissioonivaba, sest tarvitab suurel hulgal jahutusvett põhjustades soojusreaostuse. Veetsükli sulgemisel peab toimima vee jahutamine selle pihustamisega gradiirides. Aurumine langetab küll jahutusvee temperatuuri, kuid siis on vaja aurunud vee kompenseerimiseks ikka lisada süsteemi vett. Veeaur on aga samuti kasvuhoone gaas nagu CO“, kuid seda kokkuleppeliselt kliimamuutuse üheks põhjustajaks ei loeta nagu looduslikest protsessidest või taastuvatest energia-allikatest oküdeerimisel vabanevat CO2 . Jäätmevabadusest ei saa aga üldse rääkida. Tuntud mõiste on Puhtam Tootmine (Cleaner Production), mis tähendab võimalikult efektiivselt tootmissisendeid kasutavat ja heite- ning jäätmevähest tootmissüsteemi– ja tehnoloogiat.
Detailplaneeringuga ei nähta planeeritaval alal ette mitte mingit liiki kehtestatud piirnorme ületavat reostust. Eesti Vabariigis kehtestatud seaduste ja normide järgimine on kohustuslik planeeringuala kõikides osades ja kõigi jaoks.
Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu realiseerimisel on kavas 10-15 aasta perspektiivis piirkonda uude elurajooni elama tuua 1000 kuni 1500 inimest, tootmisrajooni luuakse ca 600- 1000 erinevat töökohta. Detailplaneeringuga kavandatud 243 ha on kompaktselt toimiv polüfunktsionaalne ala.
Planeeringuala asub kehtiva üldplaneeringu järgi väiksemas osas tiheasustusalal, suuremas osas hajaasustusalal. Siin on endine Salutaguse mõisa süda mitmes faasis hoonete, varemete ja pargilaadse kooslusega, pikka aega kasutusel olnud põllumaad, mida on kavas osaliselt ka säilitada, mitmed teed, Kulla kinnistu ja Pargitaguse kinnistu metsad.
Naaberkinnistul töötab juba alates 1930. aastast Salutaguse Pärmitehas, valla üldplaneeringus on kavandatud olemasolevate tootmismaade laiendamine just Salutaguse küla sellesse ossa.
1.2. Seotus muude strateegiliste arengudokumentidega
Olulisemad käesoleva detailplaneeringuga seonduvad strateegilised arengudokumendid on: • Kohila valla arengukava 2007- 2018 • Kohila valla üldplaneering aastani 2015 (kehtestatud 20.07.2006) • ÜVK arengukava 2007-2018 • Soojamajanduse arengukava 2008- 2018 (koos arengusuundadega aastani 2023) • Arengustrateegia Raplamaa 2010 • Raplamaa maakonnaplaneering (kehtestatud 22.09.1999) • Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” jt teemaplaneeringud.
Kohila valla arengukava ülevaatlikus osas kirjeldab valla praegust olukorda valdkondade kaupa, nimetab probleemid ja võimalikud tegevussuunad. Strateegiline osa toob ära visiooni, strateegilised eesmärgid, eelisarendatavad tegevusvaldkonnad ja lähiaja tähtsamad tegevused. Arengukava eesmärk on anda omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. Kuna valla areng on pidevas muutumises, siis on arengukava ülesandeks muutustega hästi toime tulla ja tagada valla tasakaalustatud pikaajaline areng.
Planeeritav tegevus aitab ellu viia valla arengukava alljärgnevalt (väljavõte): Tegevuskavad Kohila valla arengumudeli elluviimiseks-
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 5
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Soodsa elukeskkonna loomine. Elanike arv aastaks 2015 on 8000-10 000. • Looduslähedase eluviisi propageerimine , elupaiga pakkumine omanäolises looduskeskkonnas. • Infrastruktuuri järkjärguline ja järjepidev kaasajastamine vastavalt elanikkonna vajadustele, vajalike teenuste kättesaadavuse parem organiseerimine. • Salutaguse külas endise mõisa maadel detailplaneeringuga valla üldplaneeringu ja maa sihtotstarbe muutmine, et sinna rajada innovatiivsete lahendustega elamu-, tootmis- ja puhkeala. • Kohaliku omavalitsuse toetus külaliikumisele, uutele innovaatilistele projektidele. Koostöö valla külaaktiivide, kohalike seltside jm vahel. • Külakeskuste arendamine. Igal külal või külade grupil on hoone (ruum), kus koos käia. Toetada külakeskuste renoveerimist, ehitamist või rentimist valla erinevatesse piirkondadesse. • Toetada võimalusel raamatukogu rajamist Prillimäele või Salutagusele . • Toetada multifunktsionaalsete teeninduskeskuste rajamist või rentimist valla eri piirkondadesse – Pahklasse, Sutlemasse, Prillimäele, Salutagusele. • Salutaguse Pärmitehase heitvee juhtimine keskkonda meetodil, mis välistab haisu levimise ümbruskonda. Korterelamute ja tootmistarbijate üleviimine tsentraalküttele • Noortekeskuste võrgustikuks on vaja rajada noortekeskus (noortetuba) Prillimäele, Pahklasse, Salutagusele ja Hagerisse.
Kohila valla visioon aastaks 2018. Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu koostamisel on silmas peetud 2007. aastal koostatud Kohila valla arengukavas 2007- 2018 ära toodud Kohila valla visiooni aastaks 2018: “VÄÄRTUSTADES ELU”. Kohila on edukas vald, kus on hea kasvada ja elada. Vald on positiivse mainega, laialdaselt tuntud ning hinnatud. Pidev arendustegevus on loonud soodsa, eriilmelise ja paljudeks tegevusteks sobiva keskkonna. Tasakaalustatud ja keskkonnasäästlik majandus ning kiiresti kasvav tulubaas on kindlustanud stabiilse arengu. Elanike arv on kasvanud ja saavutanud optimaalse taseme ca 10000 elanikku. Suurenenud on elanike aktiivsus ja vastutus kohaliku elu korraldamises. Elanikud ja ettevõtjad väärtustavad elu- ja looduskeskkonda, traditsioone ning kultuuripärandit. Kogu vallas on erinevatel tasanditel läbivaks põhimõtteks koostöö. Inimesed on oma tegevuses motiveeritud. Kohila vald on koht, kus inimestel on täisväärtuslikuks eluks kõik olemas. Siin on võimalused konkurentsivõimeliseks haridusteeks, on võimalik end teostada ja täiendada. Tänu korralikule infrastruktuurile, töökohtade olemasolule, rekreatsiooni võimalustele ja väga turvalisele elukeskkonnale soovivad inimesed Kohila vallas elada. Suurenenud on energeetiline sõltumatus tänu taastuvenergeetika sihipärasele arendamisele, mis tagab stabiilse energiavarustatuse konkurentsivõimeliste hindadega.
Aastal 2018 toetab arenenud infrastruktuur Kohila valla ettevõtlust ja sotsiaalset võrgustumist, valla elanikkond on elujõulisem kui täna ja valla looduskeskkond on sama kaunis, kuid veelgi paremini kaitstud ja eksponeeritud. Strateegilised eesmärgid on valla arengut toetav infrastruktuur, elujõuline elanikkond ja säästlik ruumiline areng.
Kohila valla üldplaneeringus aastani 2015 (kehtestati Kohila VV otsusega nr. 20, 20.07.2006) toodud üldpõhimõtetega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 6
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kohila valla arengu seisukohalt on aastani 2015 koostatud Kohila valla üldplaneeringu põhieesmärk keskkonna kasutamise ja keskkonda enim muutvate tegevuste nagu ehitustegevuse senisest täpsem reguleerimine. Detailplaneering järgib Kohila valla Üldplaneeringu alljärgnevaid põhimõtteid: Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide asustusstruktuuri osas täitmiseks: • uued elamupiirkonnad. Uute elamupiirkondade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata elamupiirkonda teenindava sfääri olemasolule. Selle tagamiseks on olenevalt asukohast uutele elamupiirkondadele määratud kohustuslik protsent reserveerida maad sotsiaalsfääri loomiseks; • reserveeritud maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks.
Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide sotsiaalse infrastruktuuri osas täitmiseks: • elamupiirkondade (nii olemasolevate kui ka uute) vahetusse lähedusse on reserveeritud maad sotsiaalsfääri rajamiseks. • uute kaubandus- teenindus ja büroohoonete ning tootmishoonete maa reserveerimisega üldplaneeringus luuakse eeldused töökohtade tekkeks ja töötuse vähenemiseks;
Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide tehnilise infrastruktuuri osas täitmiseks: ÜP lähtub arengukavast ja esitab samad infrastruktuuri rajamisele nõuded nagu Arengukavas kirjeldatud • Aastaks 2015 on Kohila vallas välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Valla enamkasutatavad teed on tolmuvabad. Kohilat teiste piirkondadega siduv teedevõrk on rekonstrueeritud ja valla kohalikud maanteed on korrastatud. • Riigimaanteed on viidud mustkatte alla, valla- ja erateed on korrastatud ja kõik teed aastaringselt hooldatud. Valla teede parendamiseks on kaasatud erainvestorid; • Liikluskorraldus on lahendatud kogu piirkonnas tervikuna. Paranenud on valla asulate ühistranspordiühendus Kohilaga ja Tallinnaga. Ümberkaudsetest asulatest on võimalik ühistranspordiga sõita vajadusel Kohilasse tööle ja tagasi. Välja on ehitatud bussiootepaviljonid. Kohilas asuva jõe äärde ja puhkekeskustesse on rajatud ohutuid ning huvitavaid liikumisteid; • Rajatud on vajalikud kõnni- ja rattateed; • Parkimine on lahendatud tiheasustusalade elamute läheduses. • Energiasüsteemides kasutatakse enam kohalikku taastuvat puitu ja turvast, aga ka piirkonda läbivat transporditavat gaasi; • Madalpingeliinid on kaasajastatud. Kohila alevi 35kV alajaam on üle viidud 110kv pingele; • Kogu valla territooriumil on võimalik kasutada kiiret ja soodsa hinnaga andmesideteenust. . Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide kommunaalmajanduse osas täitmiseks: • Tiheasustusalade vee- ja kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud ja välja ehitatud. Külade puurkaevude vesi vastab nõuetele; • Tagatud on veevõtukohtade ja tuleohutusribade olemasolu. • Kohila kalmistu vastab matmispaiga nõuetele; • Korrastatud on valla jäätmekäitlus. Kõigil hoonete omanikel on olemas prügikastid. Sorteeritud jäätmed antakse üle jäätmepunkti ja pannakse asulate keskel paiknevatesse vastavatesse konteineritesse. Maanteede ääred, kraavid ja metsad on jäätmetest puhtad. Üldplaneering esitab kommunaalmajanduse arengule samad nõuded, nagu Arengukavas kirjeldatud. Üldplaneeringuga määratakse tiheasustusaladele ühisvee- ja kanalisatsiooni- süsteemiga liitumise nõue. Hajaasustuses on soovitav kasutada ühiseid väikepuhasteid mitme pere tarbeks. Kütteliigi valikul tuleb lähtuda materjalidest, mille kasutamise tulemusena mõju ümbritsevale keskkonnale on minimaalne (taastuvat puitu ja turvast, aga ka piirkonda läbivat transporditavat gaasi).
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 7
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide Ettevõtluse, tootmise, põllumajanduse ja metsanduse osas täitmiseks: • Ettevõtlustegevuse arendamiseks on valla tööstuspiirkondades tagatud vajalik infrastruktuur. Ettevõtlusmaastikul on 2015. aastaks vallas tegutsemas mitmed suured ja tugevad ettevõtted, keda toetavad tugiteenustega väikeettevõtted. Investorite meelitamine piirkonda on süsteemne, sihikindel ning järjepidev. Kohila on atraktiivne tööstuspiirkond. Maad on reserveeritud, planeeritud, teed ja trassid on välja ehitatud. • Valla ettevõtjatel on võimalus taotleda toetust ettevõtluse arengufondi kaudu, kus on eelistatud innovaatilised projektid. • Eelkõige investoritele ja elanikele on Tallinn-Viljandi maantee, Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee ning gaasitrassi olemasolu suureks plussiks; • Põllumajandustootmises on järjest suuremat populaarsust kogunud keskkonda säästvad alternatiivtootmised.
Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide Loodusvarade kasutamise osas täitmiseks: • Loodusressursse kasutatakse ökonoomselt, järgides säästva arengu põhimõtteid. Säilivad mitmekesised ja huvitavad taimekooslused ning maastikud. • Kohila valla põhjavesi ja Keila jõe vesi on puhas. • Olemasolevad turba- (nii kütte- kui alusturbaks) ja maa-ainese varud suudavad rahuldada valla vajadused. Oluline on ressursi mõistlik kasutamine, sest mineraalsete maavarade puhul on tegemist taastumatute ressurssidega.
Üldplaneeringuga määratakse Kohila valla arengukavas toodud eesmärkide Suhted ja koostöö naabritega osas täitmiseks: • Kohila valla eesmärgiks on naabervaldadega olemasolevate heade suhete säilitamine ja koostöö tihendamine eelkõige keskkonnakaitse, infrastruktuuri, ühistranspordi, spordi ja kultuuri valdkondades.
Planeeritava ala maakasutuse seosed Kohila valla üldplaneeringus Vastavalt Kohila valla ÜP-le on osaliselt planeeritava maa- ala sihtotstarve looduslik haljasmaa, kus võivad paikneda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Väljavõte ÜVK arengukavast: Salutaguse küla ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil- elamute tarbeks, mis on rajatud ca 40. a. tagasi. Pumpla asub maa- aluses 3 m läbimõõduga šahtis, kus asuvad ka veetöötlusseadmed raua eemaldamiseks. Pumplahoone puudub. Pumplas on niiskuseprobleemid. Pumplas on teenindus- ja hooldustöid maa all ebamugav läbi viia. Filtrid vajavad tööks kindlat temperatuuri, sellepärast on talvel vaja pumplas hoolega jälgida temperatuuri. Puurkaevpumpla ümbrus on korrastamata, ilma piirdeaia ja juurdepääsuteeta. Elektri- ja automaatikaseadmed on vahetatud. Salutagusel puudub II- astme pumpla ning reservuaarid. Vajalik maapealse soojustatud üheastmelise pumpla ehitamine, kuhu paigutada veetöötlusseadmed, hüdrofoor(id) ja muud vajalikud veetootmise vajalikud seadmed. Puurkaev võib jääda uuest hoonest välja eraldi päisehitisega. Olemasolevate puurkaevude võimsused on enamus asulates piisavad. Probleemiks on sanitaarkaitsealade puudumine puurkaevpumplatel.
Veekvaliteedi peamised probleemid on kõrge raua sisaldus puurkaevude vees. Raud kipub sadenema torudesse kohtades, kus voolu kiirused on madalad ja torude läbimõõdud väikesed. Arengukavas käsitletavates asulates veevõrk ei ole (täielikult) ringistatud ja seetõttu on küllalt palju tupikuid, kuhu vesi pikemaks ajaks seisma jääb. Kuna rauarikas keskkond on elutegevuseks igati sobilik heterotroofsetele bakteritele, on võimalik, et probleemid suurenevad veelgi, sest mikrobioloogiliseks arenguks on üsna soodsad tingimused. Seetõttu on kõikidesse asulatesse ilmselt vajalik perspektiivis rajada veetöötlus. Vanade malmtorude
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 8
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne probleemiks on nende haprus. Vanad reguleerventiilid ei tööta nõuetekohaselt, on korrodeerunud ning vajavad väljavahetamist. Korrodeerunud on ka vanade terastorude fittingud trassidel. Torude tupikute puhul on probleemiks setted.
Kanalisatsioonisüsteemi põhiprobleemid ÜVK arengukava järgi on: Kohila valla ühiskanalisatsiooni põhipuuduseks on reoveepuhastite ebaefektiivsus. Asulates on reoveepuhastid vanad ning peaaegu täielikult amortiseerunud. Vanad kanalisatsioonivõrgud on rajatud ca 20 aastat tagasi peamiselt asbesttsement ja keraamilistest torudest halva ehituskvaliteediga. Vanad kanalisatsioonikaevud (ja ka vanad torustikud) pole veetihedad ning seetõttu on suurvee ajal kanalisatsioonivõrkudes suur kogus lisavett, mis põhjustab suurt hüdraulilist koormust olemasolevatele puhastitele. Prillimäe ja Kohila reoveepumplad on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud.
Rapla maakonna arengustrateegiaga nähakse ette, et Rapla maakond on konkurentsivõimeline, sotsiaalselt uuenev, tasakaalustatult arenev, koostööle avatud ja loodust hoidev. Prioriteetsed tegevusvaldkonnad Raplamaal kuni aastani 2010: soodne ja isenäoline elukeskkond, soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine, pidevharidus, säästev areng, kultuuriidentiteedi säilitamine, avatus ja avalikud suhted, innovatiivsus, infotehnoloogia kasutamine, koostöö, integratsioon Euroopa Liiduga.
Peetakse vajalikuks tagada asustuse elujõulisus, mille kohaselt väärtustatakse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri optimeerimist, tööpuuduse vähendamist, külade eneseteadvustuse tõusmist ja maalastele konkurentsivõimelisi õppimis- ja kasvamistingimuste loomist. Rapla maakonna planeering on kehtestatud Rapla maavanema korraldusega 22.09.1999.a. See oli nn baasetapp, mille edasiarendamine toimub läbi teemaplaneeringute.
Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Raplamaal. Nimetatud maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratud väärtuslike maastike säilimiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks, kõrge loodusväärtusega maa- alade säästvamaks kasutamiseks, kõrge väärtusega ja suurema inimkoormusega linnalähiste puhkealade ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa säilitamiseks. Raplamaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused osana esitatud kaardil Väärtuslikud maastikud on ära toodud alljärgnevad maastikud ja objektid: planeeringualale asuvad lähimad väärtuslikud maastikud on vastavas nimekirjas nr. 27 Pahkla ja nr. 37 Keila jõgi; lähimad arheoloogiaobjektid: nr. 57. Angerja linnus; nr. 80 Salutaguse maa-alune kalmistu „Kalmumägi“; nr. 94 Salutaguse kultusekivi; nr. 105 Tika (Salutaguse) asulakoht; lähimad loodusobjektid: nr. 94 Ohvriallikas „Silmaallikas“ ja nr. 95 Ohvriallikas „Siniallikas“. Teemaplaneeringus on ära toodud soovitused rohelise võrgustiku tugevdamiseks. Planeeringuala põllumaadel oli kaardile märgitud läbiv maakonna väikene rohelise võrgustiku koridor K- 9, mis kirde- kagusuunalisena suundus aladesse K- 8. K-9 täpsustamise ettepanek lõuna suunas on Kohila valla poolt tehtud detailplaneeringu koostamise koostamise ajal (09.12.2009). K-9 täpsustamise vajadus kerkis esile seoses detailplaneeringu ala optimaalsema kasutusega ja arvestades asjaolu, et metsaloomad liiguvad meelsasti eri metsaosade vahet üle võimalikult lühikeste avatud maastiku osade. Detailplaneeringualast põhja ja lõuna suunas asuvad rohealad K-8 on seni olnud ühendatud üle avatud põldude kirde- loodesuunalise rohekoridoriga (mille ulatus dp alas ca 1900 m), tehti ettepanek rohekoridor
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 9
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne K-9 viia rohkem lõunasse, olemasolevast eriti sügavast Salutaguse 6 maaparandussüsteemi eelvoolukraavist lõuna poole. Metsaosade vahekaugus jääb seal Alesti teest ida suunda üle põllu ca 330 m.
Salutaguse mõisamaade DP maa- alal paiknevad järgmised liinid: 330 kV Paide- Kiisa kõrgepingeõhuliin L357, 10 kV Kohila- Salutaguse-2 õhuliin ja planeeringualal paiknev liin on 10 kV Kohila- Pahkla õhuliin. Planeeringuala lähim kaitseala- Natura alade nimekirjas olev Rahaaugu loodusala Harju ja Rapla maakonnas on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Planeeringualast kuni 700 m kauguse ala kohta puudub olemasolevate andmebaaside põhjal informatsioon kaitsealuste liikide elupaikade esinemise kohta. Planeeringus rohelise võrgustiku kujundamisel tuleb lähtuda keskkonda säästvast ja toetavast kasutusest.
Raplamaa prioriteedid 2007- 2010 (2013) on ära toodud Raplamaa maakonnaplaneeringus (kehtestatud Rapla maavanema korraldusega nr. 916, 22.09.1999): Rapla maakonna jaoks on selgelt kõige olulisem prioriteet soodne ja isenäoline elukeskkond, soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine, pidevharidus, kultuuriidentiteedi säilitamine, avatus ja hästi korraldatud avalikud suhted. Innovatiivsus on oluline põhimõte, mida tuleks püüda jälgida igasuguse ettevõtluse arengu soodustamise puhul maakonnas. Innovaatilisuse ja uute tehniliste lahenduste kasutamisega ettevõtluses ja hariduses on seotud ka infotehnoloogia ja selle kasutamine. Lähiaastate oluline suund saab olema integratsioon Euroopa Liiduga.
Kokkuvõtteks: Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu ala on Kohila vallas üks väheseid sobivaid kohti planeeringuga lahendatud innovatiivsete lahendustega ökoloogilise tervikasumi rajamiseks, kuna siin on juba olemas soodne teedevõrk, pinnasevee kogumise võrk (kraavid ja olemasolevad maaparandussüsteemid), potentsiaal arendamist vajava tootmise (Salutaguse Pärmitehas) ja arendamist vajava asumi- praegune Salutaguse küla keskus, selle lähiümbruse ja endise Salutaguse mõisa pargilaadse koosluse näol.
1.3. Alternatiivid
Alternatiivide nimetamine toimus töö algfaasis, lähtuvalt püstitatud põhieesmärgi täitmisest- ökoloogiliste eluviiside, kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri, piirkonda hõlmava puhkealade võrgustiku, lähipiirkonna logistikat arvestava äritegevuse, emissioonivaba tootmise ja ökoloogilise põllumajanduse kavandamine.
Läbi kõikide alternatiivide analüüsi on toimunud detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja otsustatud erinevad valikud- kui suured krundid kavandada, kuhu paigutada erinevad funktsioonid, milline hoonestusplaan valida jm. Kõiki alternatiive on analüüsitud töös planeeringuala 243 ha ulatuses.
Arengustsenaariumite väljatöötamisel vaadeldi peamiselt kolme põhilist alternatiivi: • 0-alternatiiv ehk kehtiva üldplaneeringujärgne võimalus • 1-alternatiiv ehk ökoküla • 2-alternatiiv ehk traditsioonilise eesti küla arendamine ökoküla põhimõtetel, lisaks emissioonivaba tootmine
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 10
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1.3.1. 0-alternatiiv ehk kehtiva üldplaneeringujärgne võimalus
Arendatav ala asub suuremas osas Salutaguse küla territooriumil, vähesel määral Angerja külas.
Angerja küla- Angerja küla on hõreda asusutsega hajaküla, vaatamisväärsuseks Angerja linnus. Üldplaneeringu järgselt säilivad piirkonnas suures osas olemasolevad maakasutusfunktsioonid, laieneb eelkõige pereelamumaa funktsioon. Piirkonnas säilitatakse hajaasustus. Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva elamukrundi suurus on 0,5 ha; Suurem tootmishoonetemaa reserveeritakse Angerja küla lääneossa Salutaguse pärmivabriku vahetusse lähedusse. Vähesel määral reserveeritakse maa-ala tootmishoonete- ja äritegevuse rajamiseks ka Angerja külas. Ala läbib Angerja oja, mis saab alguse Järlepa järvest magistraalkraavina ja läbib valda idaosas Pahkla- Angerja piirkonnas. Angerja oja kuulub Tallinna linna veehaardesse. Maa- ainese varudest on perspektiivsemad muuhulgas Angerja külas asuv maardla. Angerja küla piiridesse jäävad detailplaneeringualast kahe kinnistu osad, Kulla ja Salutaguse maatulundusmaa kinnistuid läbib külade piir.
Salutaguse küla- Salutaguse külas annab üldplaneering võimaluse muuta oluliselt maakasutusfunktsiooni. Maa-alad Salutaguse küla loodeosas, mis piirnevad põhjast Prillimäe alevikuga, reserveeritakse üldplaneeringuga ühepere-, paaris- ja ridaelamute ehituseks. Täiendava maakasutusfunktsioonina nähakse kirjeldatud perspektiivsel elamumaal ette ka elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted. Osaliselt on ette nähtud ka korterelamute ala, mis kattub juba olemasolevate korterelamute lähialaga. Tiheasustusala minimaalsed elamukrundi suurused jäävad olenevalt piirkonnast vahemikku 0,15 kuni 0,3 ha. Kehtiva Kohila valla üldplaneeringuga on Salutaguse küla lähipiirkonda kavandatud kokku 240 ha uut tiheasustusala, kus väikseim lubatud kruntide arv on 1500 m². Seega saab arvestada, et piirkonna lisanduva elanikkonna võimalikuks perekondade arvuks on kokku ca 750 perekonda ehk 2000 kuni 2500 elanikuga asum. Samas ei ole lisanduvale kogukonnale kavandatud üldplaneeringuga rohkem teenuseid kui eelpool nimetatud multifunktsionaalne teeninduskeskus, raamatukogu, noortekeskus, külakeskus. Välja ei ole pakutud, kuhu võiksid tulla lasteaiad, kus selline inimhulk töötaks, kus käiksid lapsed lasteaias ja koolis või kus paikneksid ja kui suured oleksid üldse sellise kogukonna tarbeks vajalikud äri- ja sotsiaalinfraobjektid. Kui arvestada, et tõmbekeskuseks ja teenuste pakkujaks jääb Kohila alev, siis lasteaedades on juba käesoleval ajal järjekorrad, kool töötab pea maksimaalkoormusel. Teenused asuvad inimeste elukohtadest ebamugavalt kaugel, see eeldab transpordivõimaluste edasiarendamist. Lisaks jääb Tallinn-Rapla-Viljandi maantee ohustama- takistama liikumist ja ruumiliselt eraldama Kohila keskust ja loodavat tiheasustusala. Lisaks on kehtiva Kohila valla üldplaneeringujärgse lahenduse ellurakendumiseks väga suureks probleemiks maaomanike rohkus, kus valdav osa omanikest võib keelduda oma elamumaale piirkonda teenindavate äri- ja eriti sotsiaalinfraobjektide rajamisest.
Kehtiva üldplaneeringuga kavandatakse planeeringuala ulatuses järgnevaid arendustegevusi: Maa- alad mis jäävad Salutaguse Pärmitehase tootmiskompleksist lõuna suunas kaasa arvatud Salutaguse mõisakeskuse ala, on ette nähtud tootmismaadeks (ca 5- 6 ha). Uue tiheasustusala moodustamise ettepanek tehakse Salutaguse küla loodeosale, mis jääb Prillimäe alevikust lõuna suunas (ca 9ha). Ülejäänud piirkonnas säilib hajaasustus.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 11
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Perspektiivsele tiheasustusalale on kavandatud juhtfunktsiooniks väikeelamumaa, kus põhiliselt võivad paikneda ühepere-, paaris- ja ridaelamud. Lisavõimalusena ehk täiendava maakasutusfunktsioonina on lubatud (ei ole üldplaneeringuga kavandatud vaid on lubatud!) ka elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted. Planeeritaval alal on üldplaneeringuga kavandatud perspektiivne väikeelamu ala suurusega ca 9 ha, väikeelamumaa kogu ulatuses Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu arendajale kuuluval Silva maaüksusel (31701:002:0206).
Tehnokommunikatsioonide osas suuri muutusi ette ei nähta, olemasolevad kõrgepingeliinid ja gaasitrassid on kavandatud säiluvatena, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on ette nähtud osaliselt uuendada ja laiendada. Vesi saadakse Salutaguse pärmitehase puurkaevust ja OÜ Kohila Majale kuuluvast puurkaevust, kanalisatsioonisüsteemid on kavandatud ühendada Kohila puhastusseadmega. Ühiskütet antud alale ette ei ole nähtud. Kaasaegseid ja ressursisäästlikke kütte-, energiatootmise-, vee- ja kanalisatsioonilahendusi üldplaneeringus Salutguse küla osas ei käsitleta.
Arvestades käesolevat majandusolukorda üldplaneeringu kehtivuse ajal võib hinnata, et üldplaneeringu realiseerumine kehtestatud kujul ei ole reaalne (kuni 2015 kavandatud arendusplaan).
1.3.2. 1-alternatiiv ehk ökoküla
Tänapäeval on suur osa ökokülasid ühinenud ülemaailmsesse ökokülade võrgustikku Global Ecovillage Network (edaspidi GEN). GENi ülesanne on aidata kogukondadel kohtuda, jagada ideid ja tehnoloogiaid, viia läbi kultuurilisi ja haridusalaseid vahetusi, anda välja ajakirju ja infolehti ning elada viisil, millega keskkonda antakse tagasi rohkem kui kulutatakse. Kui palju on hetkel maailmas ökokülasid, pole võimalik öelda, kuna peale põhjapoolkera sihilikult loodud (ja seega lihtsamini defineeritavate) kogukondade on lõunapoolkeral siiani alles traditsioonilised looduslähedased kogukonnad. Tegelikult on tuhandeid aastaid elatud viisil, mis kindlustab kõigi eluvormide heaolu määramata ajaks, lihtsalt Lääneriikides on vastavad traditsioonid hävinud.
Ökokülade loomise tuumaks on sotsiaalse, keskkonnasäästliku ja spirituaalse/ maailmavaatelise aspekti ühtesulatamine, võimatus neid faktoreid üksteisest lahutada on üks olulisemaid põhimõtteid ökokülade liikumises. Viimaste aastakümnete jooksul on mitmed protsessid, nagu kliima soojenemine, fossiilse energia kasutamise tippu jõudmine, finantssegadused jt üha kiirenenud, ning aina rohkem inimesi tunnetab, et maailma elukorraldus peab muutuma, sest vanamoodi mõne aja pärast lihtsalt enam ei saa. Ökokogukondadesse ongi tihtipeale kogunenud inimesed, kes otsivad ja katsetavad uue elukorralduse mudeleid. Sõna „elu” viitab juba ise terviklikule lähenemisele ja selliste kogukondade eesmärk ongi elada terviklikult, leida terviklahendusi, et meie maailm oleks tervem.
Ökokülade sotsiaalne aspekt tähendab peamiselt seda, et suhtlemine ja ühistegevused on tihedamad kui “keskmises” asulas, kuna enamasti tulevad ökokülad kokku kas sõpruskonna kaudu või läbi ühiste ideede. Ökokülade sotsiaalset poolt on defineeritud läbi grupikuuluvuse – ökokülad on kogukonnad, kus inimesed toetavad ja vastutavad üksteise eest. Teistel andmetel on suur
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 12
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kogukonnakesksus jätkusuutliku ühiskonna oluline element, s.t mitte valikuline lisavõimalus, vaid oluline faktor, milleta inimesed ei saa elada jätkusuutlikult ning samas rahuldavas keskkonnas.
Sotsiaalne aspekt tähendab: • teiste inimestega arvestamist ja nendega suhestumist • ühiste ressursside jagamist ja üksteise abistamise rõhutamist • heade otsuste tegemise ja probleemide lahendamise pidevat õppimist • terviklike tervishoiuvõtete ja ennetava meditsiini rõhutamist • mõtteka töö ja elatisallika pakkumist kogukonna kõigile liikmetele • marginaalsete rühmade (naised, lapsed, vanurid, puudega inimesed) kaasamist elukestva õppe edendamist • ühtsuse saavutamist läbi mitmekesisuse ja vähemuste austamise • kultuurilise väljenduse soosimist • rohelist majandust • alternatiivseid maksesüsteeme (nt LETS jms) • vabatahtliku töö rõhutamist • suuremat kogukonnasisest suhtlust (ühised eined jms).
Välja on pakutud, et külas kogevad inimesed viit sorti seostatust – loodusega, ökoküla endaga, keskkonnaga seotud tegevustega (nagu näiteks mahepõllundus), erinevate põlvkondade vahel ja viimasena – seostatust iseenda elu erinevate aspektidega. Säärane seostatus aga tõstab inimese enda hinnangut oma elukvaliteedile. Samas kiputakse ökoküladest ja -kogukondadest rääkides arvama, nagu väline ja ökoloogiline olekski peamine. Et kui on põhumaja, siis ongi juba öko. Tegelikkuses on veel kolm sama olulist aspekti, millest järgmisena kirjeldame sotsiaalset. Selle aspekti alustalad on usaldus, turvatunne, vajadustega arvestamine, osalev otsustamisprotsess ning igaühe võimalus areneda.
Oluline on kogukonna liikmete omavaheline suhtlemine, sellele mõeldes kavandatakse ühisruume, ühisalasid, et igapäevatoimetuste ajal oleks võimalus nii kohtuda kui vajadusel ka üksi olla. Enamikus kogukondades on vähemalt mõned ühised söögiajad nädalas, kus kokku saadakse. Kogukondades väärtustatakse eri andeid ning püütakse eri oskustele, eri isiksustele ühiselt leida neile sobiv roll ja tegevus. Kogukonnasiseseid suhteid iseloomustab suur läbipaistvus ning konflikte nähakse nii üksikisikut kui ka kogukonda edasiviiva jõuna, seepärast pööratakse konfliktide lahendamisele üldjuhul suurt tähelepanu. Isiksuse areng, õppimine ja loomingulisus on kõrges hinnas ning selleks luuakse ka võimalusi. Samuti peetakse väga oluliseks füüsilist tervist, selle hoidmist ja vajadusel ravimist. Otsustusmehhanismiks on tavaliselt konsensuse otsimine või muu kogukonna liikmete vajadusi ja arvamusi arvestav metoodika. Otsustusmehhanismid ja -protseduurid arenevad tavaliselt koos kogukondade endi arenguga.
Spirituaalne/ maailmavaateline aspekt - Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 13
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega “mis on sees, on ka väljas”, kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest ‘spirituaalsus’, selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna ‘maailmavaade’, mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole.
Keskkonnasäästlikkus tähendab: • võimalikult suure hulga vajamineva toidu kasvatamist ja oma regiooni mahepõllumajanduse toetamist • ehitamist kohalikest materjalidest • külapõhiste integreeritud taastuvenergiaallika süsteemide kasutamist • bioloogilise mitmekesisuse kaitset • rohelise majanduse põhimõtete edendamist • kõikide ökokülas kasutusel olevate toodete elutsükli analüüsimist nii sotsiaalsest, spirituaalsest kui ka ökoloogilisest küljest • puhta mulla, vee ja õhu säilitamist tõhusa energia- ja veekasutusega • looduse kaitsmist ja looduslike alade kindlustamist.
Ökokülade elanikud üritavad globaalsetele keskkonnaprobleemidele läheneda läbi isikliku tegevuse, seda nii otse, kasutades ökotehnoloogilisi vahendeid ning pühendudes kohaliku looduse säilitamisele ja taastamisele, kui ka kaudselt, jälgides nn rohelise majanduse põhimõtteid ning vältides suure keskkonnamõjuga korporatsioonide tooteid. Lisaks vähendab ökokülades elamine iseenesest “ökoloogilist jalajälge”, kuna neis ühendatakse kodu, töökoht ja meelelahutus. Säärane kolmekordne asulastruktuur vähendab (energia)tarbimist, kuna puudub vajadus sõita pidevalt edasi-tagasi tööle, koju, suvekodusse jne, mistõttu ka elukvaliteet on parem, kuid selle saavutamiseks kasutatakse vähem ressursse.
Sisuliselt on säästlik eluviis kokku võetav ühte lausesse – kasuta ainult seda, mida sa vajad ja tee seda efektiivselt.
Majanduslik aspekt - Eesmärk on majandada mitmekülgselt ja avatult, mis tähendab eri tegevusalasid ning oma toodete ja teenuste pakkumist väljapoole. Ühes Euroopa suurimas, Damanhuri kogukonnas Itaalias on ligi 80 majandustegevust, alates oliiviõli tootmisest ja karjakasvatusest kuni koolituste ja teraapiateni. Suuremates kogukondades töötab mingi osa, nt kolmandik inimesi tavaliselt väljaspool, olles arst, õpetaja vms. Samas on just konkreetsel territooriumil elava ökokogukonna aluseks see maa ning mõned põhitegevused on tavaliselt selle kohaga seotud, olgu selleks siis mahepõllumajandus Svanholmis Taanis, ökoehitus sealsamas ja paljudes teistes kogukondades, koolitus- ja konverentsikeskused kogukonna maal vms. Tavaliselt saadakse mingi küllalt oluline osa eluks vajaminevast oma maalt ja naabruskonnast, sh toit, ehitusmaterjal, küte. Ülejääke tavaliselt mingis osas jagatakse ning üldjuhul on kogukondades mingi suurusega ühiskassa, millest rahastatakse kogukonnale olulisi ettevõtmisi, nt kogukonnamaja ehitamist ja ülalpidamist, uute elumajade rajamist, transpordiühistut. Kogukonnad püüavad üha rohkem nii majanduslikult kui ka muidu suhelda selle piirkonnaga, kus nad asuvad, nt ostes kohalikelt talunikelt toitu ja pakkudes vastu tööd või teenuseid.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 14
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üksikutes suuremates kogukondades, nagu Findhornis ja Damanhuris, on käibel oma raha, mis on täiendusrahaks vastavalt Inglise naelale ja eurole. Täiendusraha mõte on elavdada majandussuhtlemist kogukonna sees. Näiteks kui on vaja midagi parandada, juukseid lõigata, piima osta, eelistatakse kogukonna liikmete tooteid või teenuseid, kui need on kvaliteetsed.
Kruntimiskava, hoonestusõigus Arenduse eesmärki silmas pidades oleks krundijaotus sarnane 2-alternatiivi krundijaotusega. Maakasutuse üks eesmärke oleks igale krundi kasutajale tagada kohapeal põhiliste toiduainete tootmise võimaldamine (köögiviljad, puuviljad). Elamukruntidel alates 3000 m² on krundi suurus piisav, et ühe pere tarvis toiduaineid kasvatada. Kortermajade ja paarsielamute kruntide elanike toidu tootmise tarbeks on vajalik kasutada ökoloogilist põllumaad. Ökoloogilist põllumaad tuleks kasutada ka vilja kasvatamiseks (leivatooted). Ridaelamute kruntide osa tuleks jätta põllumajandusliku tootmise tarbeks hoonestamata.
Kavandatav hoonestus Ökoloogilise ehituse peamiseks printsiibiks on ehituse kui elukeskkonna olulise elemendi, kõikide arengustaadiumite keskkonnasõbralikkus. Ökoloogilised hooned ei pruugi alati olla ehitatud traditsioonilistest ja looduslähedastest materjalidest. Samas on selle tingimuse täitmine kombinatsioonis teiste ökoloogiliste kriteeriumitega mõistagi soovitatav. Samas esineb ka olukordi, kus puitehitis võib osutuda oma olemuses vähem ökoloogiliseks kui nii mõnigi betoonehitis. Keskkonnasõbralikuks teeb hoone ennekõike rakendatavate planeerimispõhimõtete kooskõla mitte ainult materjali valik. Samas pole kasutatavad materjalid sugugi teisejärgulise tähtsusega. Hoonete puhul võiks ja peaks ökoloogilisus tähendama ka ökonoomsust. Igale krundile on lubatud rajada abihoone (majandushoone). Kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale: põhk, roog, lubi, savi, maapind, kivid. Kasutatakse keskkonnasäästlikke konstruktsioone: saviseinad, põhupalliseinad, taaskasutatavatest materjalidest seinad (autokummid), palkseinad, kiviseinad, puitraamseinad, haluseinad, kottseinad.
Vesi ja kanalisatsioon- korduvkasutus, vihmavee kasutus. Kuiv- ja kompostkäimlad. Eri tüüpi reovete eraldamine üksteisest- hallvesi, mustvesi/kompost, uriin, sadevesi. Reoveetekke vähendamine, heitvee separeerimise süsteem. Järelkomposti kasutamine väetisena. Imbväljakud ja kraavid. Filterväljakud. Tehismärgalade süsteemid (pilliroo- ja hundinuia- tiikide süsteem).
Kõik ökoküla üldpõhimõtted ei ole käesoleva projekti raames realiseeritavad, seetõttu otsustati arenguvariantide hindamise käigus võtta üle planeerimislahendusse keskkonnasäästlikkuse ja ökoloogilise ehituse üldpõhimõtted.
1.3.3. 2-alternatiiv ehk traditsioonilise eesti küla arendamine ökoküla põhimõtetel, lisaks emissioonivaba tootmine
Planeeringu koostamise algfaasis nimetati üks arengusuundadest mida hakati läbi töötama- traditsiooniline eesti küla läbi keskkonnasäästliku arenduse. Traditsioonilise eesti küla all mõisteti Salutaguse küla, kui tänapäeva (2009 a arendamise algfaasi olukord) mõistes eesti keskmise asustusüksuse arendamist läbi keskkonnasäästlike lahenduste. Tänapäeva traditsiooniline eesti küla on kujunenud struktuurilt, arhitketuurilt ja funktsionaalselt ülesehituselt kolhooside- sovhooside arenemisega valdavalt aastatel 1950ndatest kuni 90ndateni. Analüüsi tegemisel ei olnud niivõrd oluline külas elavate inimiste arv vaid loodav keskkond küla ülesehitusele sarnastel põhimõtetel. Käesoleval ajal keskmine eesti küla on
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 15
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üles ehitatud selliselt, et esindatud on valdavalt kõik igapäevaeluks esmased funktsioonid. On tajutav külakeskus koos mõne ühiskondliku või kaubandusliku funktsiooni hoonega (äri- ühiskondlik), on grupp korterelamuid (või rida- paariselamuid) ja pereelamute ala (elamuala), eraldiseisev tootmisala (töökohad) ning küla läbivad teed. Valdavalt puuduvad eesti keskmises külas ühtne veevõrk, ühiskanalisatsioon ning kaugküttevõrk. Antud tehnokommunikatsioonid olid loodud tootmisalade ümber rajatud korter- (rida-, paaris-) elamutes ning olid valdavalt sõltuvad tootmisalade kommunikatsioonidest ja toimimisest. See on traditsiooniline eesti küla antud arengukontekstis, mille arengupõhimõtteid hakatakse kujundama detailplaneeringuga läbi keskkonnasäästlike lahenduste.
Planeeritava tegevusega kavandatakse maa- alale rajada tootmisala, elamualad ja puhkealad koos korrastatava teedevõrguga. Tootmisala suuruseks on kavandatud ca 29,4 ha, elamualade alla on planeeritud ca 86 ha, segakasutusega keskusealale 6,1 ha lisaks ärimaa 3,7 ha, ühiskondlike hoonete ala 2,3 ha, puhke- ja virgestusaladeks 21,9 ha, ökoloogilisteks põllumaadeks 18,2 ha, metsaga kaetud aladeks 27,2 ha, energiatootmiseks 1,4 ha, veekogud 5,1 ha ja teede-, parklate ja kommunikatsioonide kaitsetsoonide alla 32,7 ha pinda.
Olemasolevate ressursside valguses pööratakse tähelepanu kõikvõimalike valdkondade keskkonnahoidlikule ja looduslähedasele arengule ning seega seatakse esiplaanile loodust arvestav areng. Olemasoleva infrastruktuuri kõrval, mis hõlmab elektri-, vee- ja gaasivarustust, tuleb ka siin esiplaanile seada suures osas sõltumatu ja võrgu koormust vähendav varustussüsteem. Olemasolev puhastusjaam tuleb äripindade kasutajatelt ja uutelt elanikelt kogutavate tasude abil ümber kujundada 10000 elanikuga valla vajadusi arvestavaks. Kõrge emissiooniga tootmisettevõtteid (pärmivabrik) tuleb pidevalt saneerida.
Arenduspiirkonda ette nähtud ärirajoonid täiendavad juba olemasolevaid äripiirkondi põhjas ja on mõeldud kasutamiseks eelkõige piirkonnas tegutsevatele keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele. Siia alla kuuluvad käsitöönduslikud ettevõtted, automüüja ja - töökojad, kaubandusettevõtted, teenindusettevõtted ja sinna juurde kuuluvad ettevõtted.
See peamiselt loodust arvestav areng kehtib ka elurajoonide kohta, mis hõlmavad u 1500 m 2 kuni 7000 m² suurusi krunte, ja ärirajoonide kohta, mis hõlmavad suures osas haljasalasid ja lahtisi vihmavee kogumisrajatisi (viimane võimaldab vett kraavide kaudu kokku koguda ja veehoidlasse suunata).
Positiivse energiabilansi saavutamiseks on võimalik üheaegselt toota biomassi või puidu baasil soojust ja elektrit, isetoodetava elektri ja soojuse osakaal hakkab arvestuste kohaselt olema u 20–30% ja vajalikku küttematerjali on võimalik tarnida kõigist piirkonna osadest. Lisaks kavandatakse tuuleeneriga ja päikeseenergia küttelahenduste kasutamist.
Veekogud on mõeldud veehoidlate rajamiseks, sade- ja pinnasevete kogumiseks hooldevee saamise eesmärgil ja puhkevõimaluste pakkumiseks. Kavandi oluline element on seega olemasolevate haljasalade kasutamine ja arendamine, mida täiendab uus haljastus ja mis loovad ülemineku ümbritsevale maastikule. Jalgrajad ja rattateed on mõeldud puhkuseks ja kogu piirkonda hõlmava teedevõrgu täiendamiseks.
Planeeritavale alale on kavandatud ehitada 158 korterit (neist 3- 6-krt elamut, 5- 8-krt elamut, 10- 10 krt elamut), lisaks ca 70 korterit ärihoonete II- III korrustele, 107 ridaelamuboksi, 12 pereelamut üle 7000m², 69 pereelamut 3000-7000m², 128 pereelamut 1500-3000m², 28 paarismaja 1000-1500m², kokku 576 eluasemekohta.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 16
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kruntimiskava, ehitusõigus Ehitusõigusega on võimalik reguleerida soovitud tulemuse saavutamist. On võimalik kehtestada arhitektuurseid tingimusi nii kasutatavate materjalide kui hoonete välimuse osas.
Kavandatav hoonestus • Hoone või hoonetekogumi ehitamine peab olema maksimaalselt keskkonnasõbralik: häirima minimaalselt looduslikku tasakaalu, tarbima minimaalselt fossiilseid kütuseid ning põhinema valdavalt kohalikel materjalidel (Strandberg, 1999). Samuti on oluline rakendada passiivenergia tarbimiseks konstruktsioonielemente, mis maksimaalselt sorbeerivad päikeseenergiat. Viimase teostamiseks on tarvilik ära kasutada olemasolevat looduslikku tausta ning jaotada maja soojadeks, poolsoojadeks ja külmadeks osadeks. Aknad peaksid majas olema paigutatud nii, et oleks tagatud maksimaalne loomulik valgustatus (http://www.hot.ee/heikkiz). Oluline on ka, et hoones kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid vähendaksid vajadust sundventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise järele. • Rajatud ehitiste ekspluatatsioon peab olema võimalikult energiat säästev ning energiakasutuses võimalikult vähesaastav, veekasutuses autonoomseim ning heitvee puhastamises võimalikult keskkonnasõbralik, elanikule maksimaalselt allergeenidevaba ning psüühiliselt vastuvõetava arhitektuuriga. • Kasutusest välja jääva hoone lammutamine peab olema ökoloogiline. See tähendab, et lammutamise käigus tekkivad jäätmed peavad olema komposteeritavad või keskkonnale võimalikult väikest kahju tekitavad. Kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale, kasutatakse keskkonnasäästlikke konstruktsioone.
Hoonetevahelise ruumi kujunduse põhimõtted ja motiivid Hoonetevahelise ruumi kujundamine algab läbimõeldud planeeringust. Passiivse projekteerimise strateegia väljatöötamisel peaks arvesse võtma järgmisi faktoreid: kohalik kliima - päikese asend ja intensiivsus, tuule kiirus ja suund, õhu temperatuur ja niiskus läbi aasta; • asukoha tingimused - maastik, taimestik, mullastik, põhjavee tase, mikrokliima, suhted teiste hoonetega; • hoone laiuse ja kõrguse suhe; • hoone paigutus - tubade paigutus, klaasimine; • hoone detailid - materjalide energiakogumispotentsiaal, uste ja akende paigutus, värvus; • hoone kasutus - kasutuse plaan ja iseloom; • päikesevalgus - akende ja uste paigutus, seadmed päevavalguse paremaks kasutamiseks (valgusriiulid, katuseaknad); • hoone karp - geomeetria, isolatsioon, akende ja uste paigutus, ventilatsioon, varjustus, soojustus, värvus; • hoone sisustus (valgustus, varustus, seadmed, inimesed); • ventilatsioonisüsteem - rist-ventilatsiooni potentsiaal, korstnaefekti potentsiaal.
Nagu teistegi lahenduste puhul, võidakse ka passiivse projekteerimise põhimõtteid hoone planeerimisel sobimatult kasutada. Edu sõltub väga suurel määral ülalpool välja toodud faktorite arvessevõtmisest ning iga kord vastavalt asukoha iseärasustele parima süsteemi väljatöötamisest.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 17
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Liiklus Kergliiklusele orienteeritus.
Tehnovõrgud Tehnovõrkude rajamisel ja kasutamisel on märksõnaks kokkuhoid.
Vesi ja kanalisatsioon- korduvkasutus, vihmavee kasutus. Eri tüüpi reovete eraldamine üksteisest- hallvesi, mustvesi/kompost, uriin, sadevesi. Reoveetekke vähendamine, heitvee separeerimise süsteem.
Gaas- uute arendusalade tarvis ei kasutata.
Küte - taastuvenergial põhinev. Biokütused nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Biogaas, jäätmetest saadav bioenergia, vedelad biokütused.
Elekter- taastuvenergial põhinev (päikeseenergia, tuuleenergia, soojuspumbad).
Järgnevalt tuuakse ära detailplaneeringu esialgne eskiisprojekt, mis valmis märtsis 2009.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 18
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 2. Salutaguse mõisamaade DP eskiis I, märts 2009.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 19
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. Mõjutatav keskkond 2.1. Planeeringuala asukoht
Planeeringuala asub Raplamaal Kohila vallas Salutaguse ja Angerja külas, Kohila valla keskusest ca 3- 4 km kaugusel ida suunas. Ala piirneb põhjast Prillimäe asula ja Urge küla lõunaosaga, kaugus maakonnakeskusest Raplast on ligikaudu 25 km.
Salutaguse küla üldiseloomustus Arendustegevusest suurem osa on kavandatud Salutaguse küla territooriumile. Kokku jääb Salutaguse küla planeeritavasse alasse üheksa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut, üks tootmismaa kinnistu ja kaksteist elamumaa kinnistut.
Salutaguse on 17. sajandil rajatud vasalliüksusejärgne küla, mille arengut on enim mõjutanud 20. sajandi alguses rajatud pärmitehas. Salutaguse küla suurus on 1014 ha. Külas elas 02.11.2009 seisuga 199 elanikku. Põhilised elamumaad ja küla keskus on kujunenud endise Salutaguse mõisa peahoone ümber.
Salutagusel on töös üks Kohila valla suurematest ettevõtetest- Salutaguse Pärmitehas, mille tegevusvaldkonnad on suppide, munapulbrite, pärmi ja muude toiduainete tootmine. Olenevalt aastaajast töötab ettevõttes 40-60 töötajat. Peamised tootmisalad on koondunud pärmitehase territooriumi ümber. Salutaguse küla ülejäänud arendusala koosneb maatulundusmaa kinnistutest, mis on käesoleval ajal valdavalt kasutuseta. Salutaguse kinnistust (31701:003:0152) asub vähene osa Angerja külas ja valdav osa Salutaguse külas. Tootmisala planeerimiseks on kavas olemasolevat maakasutuse sihtotstarvet muuta. Uute maaüksuste moodustamisel arvestatakse Salutaguse-Angerja küla piiri asukohta.
Angerja küla üldiseloomustus Angerja on hõreda asustusega 1259 ha suurune küla, 02.11.2009 oli siin 65 elanikku. Arendusalasse jääb Angerja küla osas üks kinnistu- Kulla/Salutaguse küla, maatulundusmaa. Antud kinnistu sihtotstarvet ei kavandata muuta. Eelpool nimetatud Salutaguse kinnistust jääb samuti väike osa Angerja küla piiresse.
Planeeringualal olevate kinnistute sihtotstarbed jagunevad: maatulundusmaade hulka kuuluvad Silva, Haki, Silvaranna, Pargitaguse, Välja ja Salutaguse/Angerja, Kuldaru, Kulla, Nurmenuku, Kopli, Leiburi alajaama kinnistud; elamumaa sihtotstarvet omavad Salu, Tipu, Salumaa, Kuldranna, Saarepuu, Pargi, Pargi, Tähe, Okka, Põdramaja, Saare, Muru, Puiestee ja Tiigi kinnistu; tootmismaad on Lao ja Pärmitehase kinnistud; transpordimaa hulka kuuluvad : Kohila ja Kolu kraanisõlmed ja juurdepääsutee.
Planeeringualaga piirnevad põllumaad, metsad, elamualad, Salutaguse Pärmitehas. Olulisemad piirkonda läbivad ühendused on Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla- Viljandi/ Pärnu raudtee. Ida- läänesuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu- Urge- Vaida tee, mis loob ühenduse Pärnu, Tartu ja Narva maanteega. Kuna Kohila vald asub Tallinna läheduses, on pealinn vallaelanikele tähtsaimaks tõmbekeskuseks, vähem on seda Rapla maakonnakeskusena. Vallasiseselt on suurim tõmbekeskus Kohila alev oma paiknemisega valla keskmes, valla läänepoolse piirkonna tõmbekeskuseks on Hageri, valla idapoolses osas seni Prillimäe.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 20
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 3. Salutaguse mõisamaade detailplaneeringuala asukohaskeem Salutaguse külas ja Angerja külas Kohila vallas Raplamaal; väljavõte Maa- ameti kodulehelt, M 1:50 000.
2.2. Sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond
Elanikkond Kohila vald on suhteliselt väike vald, tema territooriumi suurus on 230,2 km². 2009. a. 1. jaanuari seisuga elas kogu valla territooriumil kokku 6912 inimest. Kohila vallas on üks alev, kaks alevikku ja 21 küla. Valdav osa elanikest- üle 3500 on koondunud valla keskusse Kohila alevisse. 02.11. 2009 a. seisuga elas Salutaguse külas 199 inimest ja Angerja külas 65 inimest. Kohila valla elanike arv näitab suurenemise tendentsi.
Maakasutus ja ehitatud keskkond Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu maa- ala maaüksuste katastrisihtotstarve on valdavalt maatulundusmaa ja elamumaa, väike osa on tootmismaa ja transpordimaa. Planeeringualal asuvad endine Salutaguse mõisa süda, pargilaadne kooslus, Kulla ja Pargitaguse kinnistu metsad, eri seisus põllumajanduslikus kasutuses olnud ja olevad maad, mitmed lagunenud tootmishooned, kruuskattega teede ääres ja põldudel ka üksikud talukohad.
Planeeritav ala asub absoluutkõrgustel 60- 65 m. Mõisasüdamest lõunasse jääv ala on olnud 1890- 1913. aastatest pärit kaardi andmetel kasutuses põllumaana. 1935- 1939. aasta kaart viitab juba enamuse maade kasutamist heinamaadena. Detailplaneeringuala ümber asusid endised talud. Hoonestus on selles kohas asunud juba 19. sajandi lõpul, tõenäoliselt veelgi kauem (vt joonis 4– verstakaart).
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 21
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 4. Väljavõte nn 19. saj lõpu verstakaardist; info pärineb Maa- ameti kodulehelt.
Angerja küla on esimest korda mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Angerja mõisa on mainitud 1424. aastal. Tänapäeval on Angerja ja Pahkja külad koostööd tegemas, siin elab alaliselt ja suviti ca 200 inimest. Kaugus Tallinnast 30 km, Raplast 35 km.
Salutaguse küla Pindalalt on küla 10,14 km 2 suurune. Edelast Salutaguse külla sisenevale Seli- Angerja teele T-20109 jääb üks kaitsealustest Seli- Angerja servamoodustistest. Salutaguse mõis loodi Angerja mõisa maadest 1700. aastal. 1980-tel põles Salutaguse mõisa peahoone maha, alles on keldrid ja hoone varemed.
Käesoleval ajal moodustab Salutaguse küla keskuse valdavalt 1930ndatel kuni 1980ndatel rajatud ehitised. Osaliselt on hooned rajatud mõisa abihoonete varemetele (näit. eluhoone Saarepuu mü, Puiestee mü). Uusi maju on ehitatud keskusest edela suunal endiste põllumaade servadesse. Elamualade gruppe on tekkinud aja jooksul ka põllumaade keskele ja metsaserva. Küla keskuse idaossa jäävad endise Kohila sovhoosi kasutuses olnud lautade varemed. Keskuse põhjaosasse jääb Kohila Pärmitehase õueala, kus asuvad mitmed erineva kasutusega hooned. Keskusest loode suunal asub Põllu tänav, kus on erinevatel aegadel ehitatud korterelamud, mis on valdavalt kaasaja ehitus- ja elamistingimustele mittevastavad.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 22
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Foto: Vaade Salusireli teelt paremal Salutaguse mõisa endisele valitsejamajale ja taamal endise peahoone varemetele.
Kuna pinnas on tundlik tugeva karstumise tõttu, tuleb kanalisatsiooni ja kogumiskaevude väljaehitamisel tagada nende täielik ohutus. Planeeritav ala on ökoloogiliselt tundlik, seda tuleb piirkonna arendajatel arvestada. Tehnoloogilised lahendused töötatakse välja vastavalt keskkonnaohutust silmas pidades ja võimalikke ohtusid minimeerides. 1860. aastast alustas tööd viinavabrik, mille hoones alustati 1930. aastal lisaks ka pärmi tootmist. Salutaguse Pärmitehas AS on erastatud 1995. aastal ja kuulub Kanada kontsernile Lallemand Inc.
Välisõhu saasteluba kehtib tootmisterritooriumile pindalaga 12,2 ha, saasteallikate arv on seitse. Põhitegevuseks on pärmi tootmine. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused (tonni/a) on järgmised: lämmastikdioksiid (3.488), süsinikdioksiid (3246.0), formaldehüüd (metanaal) ja kõik aldehüüdid (2.92), süsinikoksiid (3.488), etanool (etüülalkohol) (20.4), ammoniaak (0.011), vesiniksulfiid (0.099), bensiin ja kõik alifaatsed süsivesinikud (0.233), kokku 3276.639 tonni aastas.
Välisõhu saasteloaga sätestatakse saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire eritingimused: • Vesiniksulfiidi heitme intensiivsust tuleb kontrollida vähemalt neli korda aastas kuni kahe üksteisele järgneva määramise tulemus kinnitab, et ettevõttest välisõhku paisatava vesiniksulfiidi sisaldus heitgaasis vastab saasteloaga kehtestatud heitkogusele. • Vesiniksulfiidi püüdesüsteemi korrastamise järel ja stabiilse, saasteloaga kehtestatud heitme intensiivsuse saavutamisel, tuleb nii vesiniksulfiidi kui ka teiste saasteainete kontsentratsioonide määramisi teostada vähemalt üks kord aastas. • Teostada välisõhku paisatavate saasteainete mõõtmised järgmistel juhtudel: tehnoloogiliste protsesside muutmisel; uute aparaatide ja seadmete kasutusele võtmisel; uute toorainete kasutusele võtmisel; ventilatsiooniseadmete parameetrite muutmisel; uute puhastusseadmete kasutusele võtmisel.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 23
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.12.2009 on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud pistelised mõõtmised Salutaguse Pärmitehase territooriumil ja 500m raadiuses, mille tulemusena on koostatud 22.12.2009 mõõtmistulemuste aruanded. Nendest selgub, et 6-st mõõtmisest 5-l välisõhu saastetasemete piirväärtusi ei ületatud kuid 6ndal (mõõtepunkt 2 saasteallikast 425m kaugusel ei ületatud ammoniaagi saastetaseme piirväärtust kuid ületati vesiniksulfiidi piirnormi (vesiniksulfiidi tase oli 0,135mg/m³ mis on 0,008 mg/m³ kõrgem lubatud saastetasemest) vt Lisa12.
Kemikaalide ja õlide kasutamine Detailplaneeringualal ei ole tegutsevaid ettevõtteid, millised ladustaksid või kasutaksid kemikaale või õlisid. Alal ei ole välisel vaatlusel ega kontrollkäike tehes täheldatud maassekaevatud mahuteid kemikaalide ega õlide hoidmiseks. Ühes varemetest on kunagi remonditud traktoreid ja autosid, sellele viitab amortiseerunud remondikoht kanaliga.
Müra ja lõhnaprobleemid Tootmisprotsess Salutaguse Pärmitehases ei põhjusta ülenormatiivse müra teket. Salutaguse Pärmitehase tootmisprotsessis tekkiva heitvee töötlemisel tekivad aeg- ajalt lõhnaprobleemid, mis kanduvad olenevalt välisõhu temperatuurist ja tuule suunast ka ümbruskonna elamualadele. Tootmisprotsessis kasutatakse suuri koguseid väävlit. Tootmisprotsessis kasutatud vesi läbib esmalt vastavate taimede kaasabil aeroobse puhastuse ja seejärel anaeroobse puhastuse etapi. Tootmises tekkinud heitvee anaeroobse puhastuse käigus tekib väävelvesinik ehk vesiniksulfiid H 2S. See värvitu, mürgine ja kergsüttiv gaas põhjustab osaliselt ebameeldiva mädamunalõhna, mis hajub ümbruskonda. Salutaguse Pärmitehasele on väljastatud välisõhu saasteluba L.ÕV.RA-10148 (kehtiv 17.05.2002-17.05.2012). Vastavalt kehtivale saasteloale on H 2S lubatud aastane heitkogus 0,099 tonni/a. H2S lubatud piirväärtus õhus on 8 µg/m³, kuid juba kontsentratsioonid 0.7- 1.2 µg/m³ võivad põhjustada välisõhus ebameeldiva lõhna tajumise. Välisõhu saasteloaga on pärmi tootja kohustatud rakendama täiendavaid mõõtmisi selleks, et vähendada väävelvesiniku intensiivseid heitkoguseid välisõhus. 2010. aastal võetakse kasutusele uus tootmisprotsessis kasutatava vee puhastustehnoloogia, mis peab vähendama lõhnaprobleeme miinimumini.
Asbesti sisaldavad materjalid Salutaguse kinnistul asuv endise Kohila sovhoosi lauda katus on ehitatud asbesti sisaldavatest eterniitplaatidest. Kuna hoonet ei ole kaua kasutatud ja see on amortiseerunud, on soovitav ta lammutada. Terved eterniidiplaadid võib üle anda tavajäätmetena, katkised eterniitplaadid tuleb aga enne transportimist hermeetiliselt pakkida ja viia ohtlike jäätmete vastuvõtu punkti, mis asub Kohila alevis. Eterniitplaatidest katus on ka elamul, mis asub Haki kinnistul.
Radoon Vastavalt Keskkonnaministeeriumist laekunud informatsioonile Raplamaal käesoleval hetkel täpsustatud geoloogilist radooniuuringut tehtud ei ole, esialgse hinnangu radoonisisalduse kohta pinnases saab Üle- Eestilise radooniriski levilate kaardilt, vt. Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=937031/radoonikaart.pdf Selle kaardi kohaselt on Salutaguse küla ja Angerja küla valdavalt normaalse radooniriski piirkond, kohati ka madala radooniriski piirkond, võib esineda karsti. Karsti esinemisel on täheldatud (ja seda just eelkõige Kesk-Eestis, Raplamaal), et kohati tuleneb sellest kõrge radoonisisaldus ruumide siseõhus. Eestis on radoonisisaldus reguleeritud standardiga
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 24
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
RADOONIOHUTU HOONE PROJEKTEERIMINE (EVS 840:2009), mis annab piirväärtused nii pinnase kui siseõhu jaoks. Standardi kohaselt: Piirkondades, kus radoonisisaldus pinnases on kõrge või ülikõrge (raadiumi eriaktiivsus on üle 45 Bq/kg või radoonisisaldus on üle 50 000 Bq/m3) on ehitustegevus piiratud, sest kasutusele tuleb võtta meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ ning gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mSv/h. Valdavalt normaalse või madala radoonisisaldusega pinnas, kohati võib esineda karsti. Et vältida kõrget radoonisisaldust hoonete siseõhus tuleb arvestada standardit nr 840:2009, ning hoonete ehitamisel tuleb välja ehitada tarindite radoonikindlad lahendused. Hoonetele ei kavandata keldreid alla ehitada.
Elekter Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu maa- alal paikneb Eesti Energia AS Põhivõrk liin, 330 kV Paide- Kiisa kõrgepingeõhuliin L357, ehitatud 1970. a. Teine planeeringualal paiknev liin on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 10 kV Kohila- Salutaguse-2 õhuliin, Leiburi alajaama ja Salutaguse alajaama vaheline õhuliin, ehitusaasta 1983. Kolmas planeeringualal paiknev liin on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 10 kV Kohila- Pahkla õhuliin: Jonni alajaama ja Meleri alajaama vahelise õhuliini ehitusaasta on 1955, Salutaguse alajaama ja Jonni alajaama vahelise 10 kV maakaabelliini ehitusaasta 2006 (sõlmitud leping, oli riigi maa), Salutaguse alajaama ja Mäesalu alajaama hargnemise vahelise õhuliini ehitusaasta on 1955. Planeeritaval alal on Leiburi alajaama kinnistu, mis kuulub Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le, kuid mis jääb Silva kinnistu sisse. Rohkem Jaotusvõrgu maid planeeringualal ei ole. Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualal kavandatakse Kohila 110/10 alajaama Salutaguse-2 ja Pahkla 10 kV fiidrite õhuliini ümberehitust 10 kV kaabelliinideks, on alustatud läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks ja vajalike tööde projekteerimiseks.
Gaas AS Eesti Gaas on väljastanud Tehnilised tingimused nr. 5-1/177 29.05.2009. Detailplaneeringu ala läbib AS Eesti Gaas Virež- Kohila- Tallinn Ø720 D-kategooria maagaasi magistraaltorustik (kõrgsurve, 55ba), alal asub ka gaasijaotusjaam GJJ (Kohila ja Kolu kraanisõlmed ning juurdepääsutee, 31701:003:0680). Gaasijaotusjaamast suundub B- kategooria kesksurve (6ba) gaasijaotustorustik Kohila alevi tsentraalkatlamajani. D-kategooria gaasitorustikule on kehtestatud kaitsevöönd 10 m torust, B-kategooria gaasitorustikule on kehtestatud kaitsevöönd 2 m torust. Gaasijaama kaitsevöönd on 25 m. Hoonete kaugus peab olema gaasitorustikust vähemalt 42 m.
Side Planeeritaval alal asuvad Elion Ettevõtted AS-ile kuuluvad liinirajatised- maakaablid ja õhukaabelliin.
Vesi ja kanalisatsioon Salutaguse külas asuvad osaliselt OÜ Kohila Maja puurkaev, vee- ja kanalisatsiooni ühisvõrgud ning puhastusseade, Salutaguse Pärmitehase puurkaevud ja veevõrk ning puhastusseadmed. Samuti on planeeritavas alas lokaalsed puurkaevud ning reovee kogumiskaevud.
Küte Planeeritavas alas puuduvad ühised küttesüsteemid (kaugküte). Kasutusel on erinevad lahendused- lokaalkatlamajad, elektrikütte lahendused, ahjuküte jms.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 25
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Juurdepääsuteed Planeeringuala idaservas on tänase nimega Seli- Angerja asfaltkattega riigi kõrvalmaantee T-20109, mis ühendab ümberkaudseid külasid Tallinn- Rapla- Türi maanteega T-15, valla keskuse Kohila alevikuga ja maakonnakeskuse Raplaga. Planeeringualast põhja suunda jääb Vaida- Urge asfaltkattega riigi kõrvalmaantee T-11202. Planeeritavat ala ei läbi ükski riigitee, alal osaliselt avaliku kasutusega vallateed. Teedel puuduvad eraldi kinnistud.
Maaparandus Valdavalt on tegemist pikka aega kasutuses olnud põllumaadega, millistele on olnud vaja veerežiimi reguleerimiseks luua maaparandussüsteemid. Osaliselt asuvad Salutaguse mõisamaade DP alal Salu2, Salu3 ja Salutaguse6 maaparandussüsteemid.
09.03.2009 on Rapla maaparandusbüroo välja andnud kärkkirja nr 1-1/15 Maaparandussüsteemi maa-alale kavandatava muu ehitise ehitusprojekti või ühiseesvoolu või selle kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse kooskõlastamise teatise , kus on iga eelpool nimetatud maaparandusobjekti kohta ära toodud kooskõlastamise eeltingimused koos objektide ja eesvoolude asukohakaardiga, detailplaneeringu projekt koos põhiplaaniga tuleb esitada täiendavalt kooskõlastamiseks Rapla Maaparandusbüroole. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgnevate tingimustega: 1. DP-ga hõlmatud ala loodepoolne osa paikneb Salu2, edelapoolne osa paikneb Salu3 ja kagupoolne osa paikneb Salutaguse6 maaparandussüsteemil. Liigniiskuse põhjuseks on pealevalguvad pinnaveed. Ehitiste ja kommunikatsioonide projekteerimisel arvestada liigniiskusest tulenevate mõjudega. 2. Detailplaneeringu projekt peab sisaldama eraldi maaparandussüsteemide säilitamist või taastamist käsitlevat osa, mis koosneb seletuskirjast ja asendiplaanist, kuhu on kantud drenaažisüsteemid koos leppemärkidega. Seletuskiri peab viitama konkreetselt vajadusele lahendada detailplaneeringuga maaparandussüsteemi maa-alal kuivendusvõrgu säilitamine või rekonstrueerimine, arvestusega, et drenaazi rajamissügavus on 0,8-1,2 m. 3. Detailplaneeringu projekti seletuskirjas sõnastada selgelt Salu2 samuti Salutaguse6 maaparandussüsteemi eesvoolu (lisas1) säilitamise ja korrashoiu kohustus (jätta ühele poole kraavi 5 m laiune kraavi hooldusriba). 4. Detailplaneeringu projekt koos põhiplaaniga esitada täiendavalt kooskõlastamiseks Rapla Maaparandusbüroole.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 26
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Joonis 5. Planeeringualale ulatuvad maaparandusobjektid Salu2, Salu3 ja Salutaguse 6.
Kitsendused on kantud detailplaneeringu kaardile arvestusega, et olulised eesvoolud säiliksid. Planeeringualale kavandatakse pinnavete kogumiseks, kasutamiseks ja virgestusalade osana rajada kuni kolme meetri sügavused tiigid. Seoses maa sihtotstarvete osalise muutmisega planeeringu käigus kavandatakse muutusi ka olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse, arvestades siiski et eesvoolud jääksid ka edaspidi oma funktsiooni täitma ja juhiksid sademevett ja pinnasevett jätkuvalt nii kavandatavatesse tiikidesse kui ka edasi Keila jõkke. Eesvoolude kraavid tuleb puhastada ja korrastada.
Foto: Vaade maaparandusobjekti Salutaguse6 eesvoolukraavile.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 27
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.3. Geoloogilised tingimused
Maastikuliselt kuulub valdav osa Kohila vallast Harju lavamaa regiooni. Maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 55-75 m. Tänane pinnamood kujunes liustiku taandumisel 11-12 tuhat aastat tagasi. Kohtades kus liustik sulas ühtlaselt ja kiiresti, on reljeef tasane. Siin- seal asuvad laugjad kõrgendikud ja madalad nõod, kus kõrgusvahed küündivad harva üle 10 m. Pinnakate koosneb peamiselt rähksest saviliiv- ja liivsavimoreenist ning on õhuke- 1 kuni 3 meetrit, kohati veelgi vähem. Seal, kus jääkeel sulas ebaühtlaselt, on reljeef rahutum– näiteks Seli-Angerja servamoodustiste vöönd. Pinnakatte paksus ulatub siin kuni 15 meetrini. Esineb rohkeid kühme, künkaid ja seljandikke.
Mitmel pool vallas esineb karsti. Valla territoorium kuulub Põhja- Eesti karstiprovintsi Kohila karstivaldkonda. Tähelepanuväärsemad karstivormid on Urge kuristik, Aandu karstiala, Hageri karstiala, samuti karst Urge ja Adila kandis. Suuremad karstivormid on kurisud (neeluaugud). Intensiivselt on karstunud vaid maapinnalähedased kihid 5-10 m sügavuseni. Sügavamal kui 30-50 m on karst arenenud juba nõrgalt.
Maastikuliselt on maaparandustööde tulemusel tekkinud tuuletõkketa lagealasid. Tuuletõkketa suurtel maa- aladel esineb erosiooni- tuulega toimub pinnase ärakanne. Põllumajanduse arendamisel tuleb planeerida suurte massiivide vahele kõrghaljastust, puude gruppe. Antud töö käigus geoloogilisi uurimistöid tehtud ei ole.
2.4. Geomorfoloogilised tingimused
Maastik Maastikus vahelduvad väiksemad ja suuremad metsatükid põldude ja hajusalt asetsevate vanade talukohtadega. Planeeringuala ja ka ümberkaudsed metsad on valdavalt looduslikud. Planeeringualale lähimad väärtuslikud maastikud on vastavas nimekirjas nr. 27 Pahkla ja nr. 37 Keila jõgi; lähimad arheoloogiaobjektid: nr. 57. Angerja linnus; nr. 80 Salutaguse maa- alune kalmistu „Kalmumägi“; nr. 94 Salutaguse kultusekivi; nr. 105 Tika (Salutaguse) asulakoht; lähimad loodusobjektid: nr. 94 Ohvriallikas „Silmaallikas“ ja nr. 95 Ohvriallikas „Siniallikas“.
Mullastik Mullastik on maastiku kui looduslik-territoriaalse kompleksi põhilisi komponente, millel on otsene mõju kogu maakasutusele, eelkõige põllu- ja metsamajandusele. Kuna tegemist on vana põllumajandusliku tootmise alaga, siis on ka inimtegevuse mõju mullastiku kujunemisele olnud oluline. Muldkatte iseloomu järgi kuulub Kohila vald kahte suhteliselt sarnasesse mullastiku mikrorajooni, mille piiriks on umbkaudselt Keila jõgi. Idapoolne osa kuulub Habaja mikrorajooni. Mõlemas on alaliselt liigniiskeid muldi alla 50%. Habaja mikrorajoonis on suurem osatähtsus soostunud ja soomuldadel. Kohila valla territooriumil domineerivad tüüpilised kamarkarbonaatmullad, millele on iseloomulik teraline struktuur, suur paetükkide ja raudkivide sisaldus. Need mullad on enamuses õhukesed, huumushorisondi tüsedus kõigub 10-25 cm, huumusesisaldus aga 2,5- 6,5%. Jämeda lõimise tõttu peavad need mullad halvasti niiskust, muldade suur kivisus raskendab maaharimist.
Eesti keskmisega võrreldes on Kohila vallas keskmise viljakusega mullad. Metsamullad on suures osas viljakad, kuid õhukesed. Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule on planeeringualal põllumaadele kavandatud jätkuvalt põllumajanduslik kasutus. Tegelikkuses
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 28
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on valdav osa põlde võssa ja noorde metsa kasvanud. Muldade info pärineb Põllumajandusuuringute keskuselt. Kaardil on punasega tähistatud nende kinnistute piirid, mille kohta keskuses on andmed olemas. Boniteet ei ole määratud kõikidel areaalidele, seetõttu on paljudes kohtades ka 0, kuid valdavalt kõigub 40-50 hindepunktini.
5050 KK 00 3030
KoKo 4040 KoKo GoGGo o M7;MM 7;M77 77 5353 4040 4343 Kh77 KrKr 4242 Kr 00 3535 4242 KK 3030 KK 4343 4242 KK K-g Kr K- Kr 4343 4848 3535 5353 Kog 00 4242 00 00 GoGo Kog K-g GoGo Go1 4242 00 4242 4343 KrKr 00 4141 4242 KogKog 4545
KrKr 3030 K- 00
KoK;KrK;Kr K 4949 4343 KoKo K-gK-g 5353 4545 Kog 4646
00 K- K-K- 00 KrKr 2525 K Kr 4848 3838 K;Kr G- 5050 KK LPgLPg 4343 4848 4848 4343 Krg 3030
Kog
Ko Kr LP;K-LP;K- Kog Krg 5555 3838 5151 5353 3030
Joonis 6. Põllumajandusuuringute keskuseKr poolt 06.03.2009 Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu ala ja osaliselt naaberkinnistute kohta koostatud kaart, siniste numbritega on märgitud boniteet, roosaga mullašiffer.
Lühendite selgitus: Kr, K, KK - Rähk- ja klibumullad; Ko - Leostunud ja leetjad mullad; LP - Kahkjad leetunud mullad; LPg - Gleistunud kahkjad leetunud mullad; Krg - Gleistunud koreserikkad rähkmullad; Kog – Gleistunud leostunud leetjad mullad; Go - Leostunud ja leetjad gleimullad; M- Gleistunud lammimullad; Kh - Gleistunud paepealsed mullad.
Planeeringuala keskosas on vähemal määral gleistunud leostunud muld – Kog, mida iseloomustavad järgmised näitajad: kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)- BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Planeeringualal on väheses osas levinud ka leostunud muld-Ko, millist iseloomustavad järgmised andmed: kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C.
Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 29
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mitmel pool on levinud koreserikas rähkmuld – Kr, kus koresesisaldus haritava maa künnikihis on üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 või enam) ja see järgnevas kihis ei vähene. Profiil A-AC-C. Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Maakasutust suunavad keskkonnatingimused viitab sellele, et kõrge boniteediga põllumaa (48 ja nam punkti) tuleks hoida põllumajanduse kasutuses.
2.5. Veestik
Planeeringuala asub Keila jõest ca 2 km kaugusel. Alal asub üks veesilm Mardiauk- väike soiste kallastega veekogu ja hulganisti kraave. Kulla metsades on veega täitunud vanad turbavõtuaugud ja -kraavid. Lähim järv on ca 4,9 km kaugusel kagus asuv Järlepa järv. Lähim oja on ca 660 m kaugusel planeeringualast ida suunas asuv Angerja oja. Tänu looduslikule veevõrgule ja maaparandussüsteemidele puuduvad valdavas osas probleemid liigniiskusega, osa vanu kraave on võssa kasvanud ning tekitanud liigniiskeid metsaaluseid. Kraavid vajavad puhastamist. Antud töö käigus hüdrogeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole.
Põhjavesi Põhjavesi on suuremal osal Kohila valla territooriumist ulatuslikult esineva karsti tõttu nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata alad on peamiselt valla põhja ja keskosas (Kohila ja Hageri ümbruses). Paremini kaitstud on põhjavesi valla äärealade liigniisketel metsastel ja soistel aladel. Praktiliselt kaitstud on põhjavesi Rabivere raba alal ja väikesel alal Angerja oja kaldal. Ühisveevarustuses kasutatakse põhiliselt ordoviitsium-kambriumi veekompleksi vett, samuti kesk-ordoviitsiumi kompleksi põhjavett. Suurim tarbija on Kohila alev.
Keskmine osa valla põhjaveevarudest asub valla põhjaosas 25-30 meetri sügavusel, valla lõunaosas kuni 50 meetri sügavusel maapinnast. Põhjavee liikumise suund on valla territooriumil üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses (1 kuni 1,5 km jõest) jõe suunas. Liigestamata reljeefiga aladel võib põhjavee liikumise suund jälgida ka reljeefi. Karstialadel suurendab kohati põhjaveevaru oluliselt see vesi, mis voolab kevadel mitme nädala vältel kurisute kaudu maa alla. Isegi väga väikese neelamisvõimega kurisud (2-3 l/s) toidavad kevadperioodil põhjavett mitmekümne tuhande kuupmeetri võrra, rääkimata suurematest, milliste osa põhjavee intensiivse toitumise juures on väga suur. Maapinnale lähedasema veekompleksi põhjavee tase on enamasti alla 2 meetri maapinnast, kohati 3...4 m, künklikel aladel ka rohkem. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et kivimite veeand väheneb kiiresti sügavuse suurenedes, mistõttu on eriti oluline pindmiste veerikaste veekihtide kvaliteedi säilitamine. Võimalik on vett saada ka 120-160 meetri sügavusel asuvast veehorisondist, kuid see tuleb kõne alla sügavate ühistarbimistega kaevude puhul. Tegelikult on vallas ühiskaevude sügavused valdavalt vahemikus 80-180 meetrit. Kohila valla üksiktarbijate puurkaevude sügavused on enamuses 15-30 m, salvkaevud 3-8 m sügavad. Puurkaevudest saadav vesi vastab üldiselt joogiveele esitatud nõuetele, kuid probleemiks on liiga suur raua sisaldus. Peaaegu kõigi inimtegevuse vormide juures omab vesi suurt tähtsust. Kiiresti kasvab asulate veekasutus. Suuremate asulate (Kohila, Prillimäe, Hageri, Sutlema, Salutaguse) veega varustamine toimub põhjaveest. Kohila vallale ei ole kinnitatud põhjaveevarusid, küll on aga need varud kinnitatud Kohila alevile. Keskkonnaministri 10. juuni 1998. a määrusega nr 41 on Kohila alevis kinnitatud põhjaveevarud järgmised: Ordoviitsium-kambriumi veehorisont - 900 m³/d Kesk-ordoviitsiumi veehorisont - 510 m³/d
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 30
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Põhjavee puhul on probleemiks raud. Tänase seisuga on veel vaba ressurssi, st et põhjavett jätkub nii tootmise kui ka elanike tarbeks. Põhjaveevarude säästlikumaks kasutamiseks ja keskkonnareostuse vähendamiseks on Kohila vald ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks ühinenud kahe EL poolt kaasrahastatava abiprojektiga.
AS Salutaguse Pärmitehasele on väljastatud Vee- erikasutusluba nr. L.V.VRA-35029 (kehtiv 01.04.2005-31.03.2010). Vee erikasutusluba on välja antud vee võtmiseks pärmi tootmiseks ja heitvee ärajuhtimiseks. Salutaguse Pärmitehase puurkaevust pk.1 on lubatud 2009. aastal vett võtta 352000 m³ ja 2010. aastal 88000 m³ vett. Salutaguse Pärmitehasel on ka puurkaev pk. 2. Heitvee väljalasked suunatakse Salutaguse Pärmitehase puhasti väljavoolu kaudu suublasse nimetusega Keila jõgi. Lubatud saasteained on BHT 7 (biokeemiline hapnikutarve) , HA (heljum) , KHT (keemiline hapnikutarve) ja Püld (üldlämmastik). Saasteainet N üld (üldlämmastik) loaga ei limiteerita. 2009. aastal on Salutaguse Pärmitehase puhasti väljavoolu kaudu juhitava heitvee lubatud vooluhulk 184000 m³/ aastas, 2010. aastal on Salutaguse Pärmitehase puhasti väljavoolu kaudu juhitava heitvee lubatud vooluhulk on 46 000 m³/ aastas. Salutaguse Pärmitehase jahutusvete väljavoolu kaudu suublasse (Keila jõkke) juhitavate jahutusvete kogus on 2009. aastaks lubatud 168 000 m³ ja 2010. aastaks 42 000 m³.
Kehtestatud on saasteainete seirenõuded: puhastatud reovee väljavoolu väljalaskmest üks kord kuus ja jahutusvete väljavoolust üks kord kvartalis. Samuti on kehtestatud ka suubla- Keila jõe kvaliteedi- ja seirenõuded, seire sagedus üks kord kvartalis. Määratud on ka meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjavee kihile või veekogule või suublale.
Salutaguse Pärmitehase puurkaevust (pass nr. 1105, puuritud 1964. a., sügavus 290 m) on võetud ja analüüsitud veeproove, analüüsitud on kokku 33 erineva näitaja osas, lisaks tehtud füüsikalis- keemilisi välimääranguid ja hinnatud radionukliidide sisaldust. Veeproove on võetud 09.09.1989, 29.06.1994, 20.05.2005, 13.03.2006, 03.04.2008, 21.05.2008, 27.02.2009, 02.03.2009.
Lisaks on analüüsitud 31.10.2005 ja 15.03.2006 vee kvaliteeti tarbijapunktis (Põllu tn puurkaev, pass nr. 1115) ja 13.03.2006 Salutaguse PK vee kvaliteeti.
Veeproovid on võetud Salutaguse külas : 1) Joogivee mikrobioloogiline analüüs, protokoll nr. ML2008/V4566M Põllu 1 korrusmaja joogiveest 22.08.2008, Tervisekaitse inspektsiooni kesklaboris on analüüsitud mikrobioloogilised näitajad, mis on jäänud joogiveele esitatud normi piiresse. Joogivee keemilise analüüsi kohta on koostatud protokoll nr KL2008/V4566K, lisatud on kommentaar: määratud näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määruse nr 82 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi-ja kontroolnõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele. 2) Salutaguse pärmitehase puurkaevu 1101 veest 09.02.1989, 29.06.1994, 20.04.2005, 21.05.2008; põhjavee mikrokomponentide sisaldus on normi piires. Lisaks on ära toodud 28.05.2008 seisuga põhjavee füüsikalis-keemilised välimäärangud ja 03.04.2008 seisuga hinnatud põhjavee radionukliidide sisaldus. Analüüside tegija ei ole teada. K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 31
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3) 02.03.2009 on võetud põhjavee proov (Põllu tn 1 juures asuv puurkaev kuulub Kohila Maja OÜ-le) ja analüüsitud OÜ Keskkonnauuringute keskuse Rapla filiaalis, analüüsiakt RK09000107-Põhjavesi, uuritud näitajad hägusus, Fe üld, ammoonium, pH ja lõhn. Kommentaare ei ole lisatud. 4) 27.02.2009 on võetud Salutaguse puurkaevust põhjavee proov ja analüüsitud OÜ Keskkonnauuringute keskuse Rapla filiaalis, analüüsiakt RE09000010- Põhjavesi, uuritud näitajad mangaan, fluoriid, naatrium. Kommentaare lisatud ei ole. 5) 02.03.2009 on võetud Salutaguse puurkaevust põhjavee proov ja analüüsitud OÜ Keskkonnauuringute keskuse Rapla filiaalis, analüüsiakt RK09000108- Põhjavesi, uuritud näitajad pH, KTH-lvn, nitrit, nitraat, sulfaat, ammoonium, lõhn, kloriid, Fe üld, värvus, elektrijuhtivus, hägusus. Kommnetaare lisatud ei ole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et veeproovide analüüside tulemused vastavad Eestis joogiveele esitatud normidele.
Pinnavesi Kohila valla hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila (koos Maidla jõega), Pirita jõe lisajõgi Angerja oja, Vasalemma jõgi ja Teenuse jõgi, mida loetakse Kasari jõe alguseks. Suurim on Keila jõgi, mis voolab kagu-loode suunalisena läbi valla. Keila jõe oru laius ulatub 25-140 meetrini. Tema kalda kõrgus on 2-4 meetrit, olles kohati põrkeveerul võrdlemisi järsk. Jõgi on mitmes kohas paisutatud (Lohul, Kohila alevis) ja ilmestab maastikku. Angerja oja saab alguse Järlepa järvest magistraalkraavina ja läbib valda idaosas Pahkla- Angerja piirkonnas. Angerja oja kuulub Tallinna linna veehaardesse. Karstiallikad toituvad põhjaveest ja maa alla neeldunud pinnaveest. Nende omavaheline osakaal iseloomustab allikate vett. Mitmel pool esineb ka vee osalist neeldumist jõgede sängides ja kraavides, mis on silmale märkamatu. Suuremad suletud nõod muutuvad kevadel (kõrgvee perioodidel) ajutiselt karstijärvedeks, suvel aga kuivavad. Karsti tõttu on põhja- ja pinnavesi omavahel väga tihedas seoses. Pinnaveed toidavad põhjavett, nende varudest oleneb allikate, allikaojade ja jõgede veerikkus.
2.6. Taimestik ja rohevõrk
Planeeringuala on kasutatud teadaolevalt juba 19. sajandil haritava maana ja kasutus osaliselt jätkub. Alal on valdavateks gleistunud leostunud leetjad mullad ja esineb ka rähk- ja klibumuldasid ning gleistunud koreserikkaid rähkmuldasid. Põldudel on kasvatatud vilja ja kartulit, osaliselt on neid kasutatud rohumaana.
Mets Kohila valla territooriumist on metsa all ligi 44%. Suuremad metsamassiivid asuvad valla äärealadel. Liigiliselt koosseisult on valla metsad väga mitmekesised. Peapuuliigi järgi on ülekaalus okaspuu metsad (75%), valitsevaks puuliigiks on kuusk. Noorendikud ja keskealised hõlmavad metsamaast 75%. Tänu õhukesele paepealsele mullakihile on puistud suhteliselt madalad ja tormihellad. Lähemalt käsitleme metsadest planeeringualasse jäävat Salutaguse küla Kulla kinnistut (31701:003:0149). Riiklikus Metsaregistris nimetatud kinnistu kohta andmed puuduvad. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest saadud info põhjal viidi Raplamaa kolhooside- sovhooside metsades 1992. aastal läbi korraline metsakorraldus, 1993. aastal saadud andmed töödeldi ja koostati takseerkirjeldused. K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 32
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lühidalt öeldes on kinnistul kasvavad metsad majandusmetsad ja neid on olnud võimalus majandada vastavalt Metsaseadusega sätestatud tingimustele.
Valdavalt oli tegemist männi enamusega osaliselt kuivendatud soometsadega, vähemuses olid sookaasikud. Boniteet oli keskmine või madal. Vanuselt olid metsad keskealised ja küpsevad. Aprillis 2009 saadud metsade ülevaatamisel on saadud täpsustatud andmed.
Joonis 7. Kulla kinnistu metsade skeem.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 33
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 1. KULLA mü LIHTSUSTATUD TAKSEERKIRJELDUSED
Koosseis Kõrgus Diam Kasvuk. Tagavara Er. nr. Vanus a. Täius Boniteet Kordaja Liik m cm tüüp tm/ha 1 50 MA 75 20 22 80 JO III 260 40 KU 10 KS Koosseis ebaühtlane 2 80 MA 65 11 16 55 SS V 90 20 KS Koosseis grupiline, täius ebaühtlane. Arvukalt turbakraave ja -auke. 3 95 MA 100 21 24 75 MO III 260 3 KU 2 KS Kuuse ja kase 2. rinne, kuuse järelkasv. Alusmetsas keskmine paakspuu, sarapuu, kuslapuu. 4 50 KS 30 10 14 50 MO II 45 40 MA 10 KU Koosseis grupiline, täius ebaühtlane. Lahtise veega laiad turbakraavid, kobras 5 45 KS 70 22 22 80 JO II 240 35 KU 20 MA Koosseis grupiline, täius ebaühtlane. Kraavi ääres ribana hall lepp . Esineb kobras
JO - jänesekapsa-kõdusoo; MO - mustika-kõdusoo; SS – siirdesoo; KS- kask; KU- kuusk; MA- mänd; LV- valge lepp, hall lepp
Kulla mü metsade lühikirjeldus Kulla maaüksus, katastritunnus 31701:003:0149 asub Raplamaal Kohila vallas Salutaguse külas (kinnistut läbib Salutaguse ja Angerja külade lahkmejoon). Maakatastri andmeil on kinnistu üldpindala 25,31 ha, millest 21,55 ha moodustab metsamaa. Metsad on korraldamata, seepärast koostati 22.04.2009 looduses üldistatud takseerkirjeldused. Vaadeldava alal on moodustunud madala asendiga sootasandik, mida on minevikus hõreda kraavitusega kuivendatud. Rohkesti esineb vanu turbaauke ja -kraave, eraldisel 4 ka uuemaid, laiu ja lahtise veega. Kraav eraldise 5 kagupiiril ja sealt kagusse kulgev on ca 20 a. tagasi süvendatud. Turbalasundi tüsedus on kõikjal üle 75 cm (sondi ulatus). Valitsevad männienamusega küpsed ja valmivad metsad, mis kuuluvad valdavalt keskmise tootlikkusega kõdusoo kasvukohatüüpidesse. Kinnistu keskosas, eraldisel 2, levib halvasti lagunenud turbaga siirdesoo kasvukohatüüp, kus leidub eriti palju vanu turbaauke ja -kraave. Kask ja kuusk kaasliikidena olulised, kohati esinevad teiste puuliikidega võrreldes ülekaalus. Üksikpuudena esinevad haab, hall lepp ja sanglepp. Puistud on valdavalt grupilise koosseisu ja ebaühtlase täiusega. Eraldisel 3- eriti selle kaguosas, esineb märkimisväärne kuuse 2. rinne, samuti kuuse järelkasv.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 34
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Alusmetsa liikidest esinevad hõredalt kuni keskmise tihedusega paakspuu, sarapuu ja kuslapuu, paiguti ka pajuliigid. Väga harva esineb järelkasvuna tamme. Metsad on majandamata, lamapuidu esinemise tõttu mõõdukalt risustunud. Tegemist on majandusmetsade kategooriasse kuuluvate metsadega, nad ei kuulu kaitse alla. Puhkemajanduslik tähtsus puudub. Olemasolev metsaga kaetud ala on planeeritud jätta metsamaaks. Piirkonda on võimalik kasutada õpperaja rajamiseks, pidades silmas loodusmetsi ja turbakaevandamise ajalugu. Eraldisel 4 ja eraldise 5 kagupiiril tegutseb kobras. Puudest kasvavad planeeringualal sellised liigid nagu harilik mänd hall, harilik kuusk, arukask, harilik vaher, pärna liigid, harilik saar, haab, hall lepp, sanglepp, lehise liigid, harilik tamm, sarapuu, paakspuu, sarapuu, kuslapuu, punane leeder, mitmed papli ja paju liigid, harilik sirel, magesõstar, lumimari, enela liigid, suur läätspuu, kibuvitsa liigid, jt.
Lisaks puudele- põõsastele on enesele sobiva elukoha leidnud sellised taimed nagu põdrakanep, harilik vaarikas, harilik angervaks, harilik naat, aas-rebasesaba ja mitmed teised lõikheinalised, palderjan, harilik raudrohi, ojamõõl, kõrvenõges, harilik vereurmarohi, aas- kurereha, harilik härghein, üheksavägine, harilik kuldvits, harilik hiirehernes, aas-seahernes, valge ristik, aas-ristik, sirp-lutsern, harilik paiseleht, võsaülane, võilille liigid, harilik kortsleht, harilik teeleht, seaohakas, põldjumikas, põldosi, harilik hiirekõrv, pehme madar, lodumadar, maltsa liigid, harilik koldrohi, humallutsern, kibe tulikas, mustikas, pohl, piibeleht, harilik pune, harilik lõokannus, hobumadar, värvmadar, harilik põisrohi, ahtalehine põdrakanep, liht-naistepuna, puju, mets-pajulill, õrn lemmalts, iminõges, harilik mailane, külmamailane, hanijalg, kassisaba, valge mesikas, tõnnike, harilik kellukas, kerakellukas, suureõieline kellukas, põldsinep, härjasilm, metsmaasikas ja teised liigid. Loodusliku madala järve ääres ja kohati kraavides esineb hundinui, pilliroog, mitmed tarna liigid ja teised veelembesed taimed, vanades turbaaukudes aga väike lemmel, veekogu kallastel harilik kukesaba jt liigid. Niiskemates kohtades esineb turbasamblaid, palusammal ja mitmed teised samblaliigid. Raplamaa Keskkonnaameti ja Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi EELIS andmetel I, II ja III kategooria taimeliike käsitletaval alal ei esine.
Haki maaüksusel ja Silva maaüksusel asuv pargilaadne kooslus Metsapatoloog Kaarel Arustelt on tellitud metsapatoloogiline uurimine ja selle põhjal ekspertarvamus puude tervislikule seisundile üldhinnangu andmiseks Kohila vallas, endistel Salutaguse mõisamaadel (Haki mü, Silva mü) pargilaadses koosluses kasvavate puude kohta. Välivaatlused teostati 21. ja 22. augustil 2009. Uurimuse ja töö eesmärk oli anda üldhinnang eelnimetatud piirkonnas kasvavate puude tervisliku seisukoha kohta, lähtuvalt maaomaniku soovist võtta antud pargilaadne kooslus aktiivsesse kasutusse puhkepargina selle piirkonna elanikele. Uuritud ala iseloomustus ja puude tervisliku seisundi üldhinnang: alal on enamuspuuliikideks saared (Fraxinus excelsior), lehised (Larix sp.) ja pärnad (Tilia sp.). Peale selle kasvavad seal lepad (Alnus inkana ja Alnus glutinosa), vahtrad (Acer platanoides), paplid (Populus sp.), remmelgad ja pajud (Salix sp.), mõned tammed (Quercus robur), hobukastan (Aesculus hippocastanum), männid (Pinus silvestris ), kuused (Picea abies), kased (Betula sp.) ja mitmed põõsaliigid. Nimetatud pargilaadse kooslusega ala on olnud pikemat aega (aastakümneid) täiesti hooldamata. Seetõttu (kuivanud okste mitte eemaldamine ja puudele tekkinud/ tekitatud vigastuste mitteravimine) esineb sellel alal südamemädaniku ja juuremädanikuga puid, mis
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 35
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne selle ala kasutuselevõtmiseks pargina vajavad ravimist (kuivanud okste eemaldamine jms.) ja osa nendest kahjuks (suure tuuleheite ja tuulemurru ohu tõttu) ka raiumist. Visuaalsetel vaatlustel võib südamemädaniku ja juuremädaniku tekitajateks antud ala puudel nimetada vahtratarjakut (Oxyporus populinus), mitmeid taelikuliike (Phellinus sp.), külmaseene agressiivseid liike (Armillaria sp.) ja mitmeid teisi seenhaigusi.
Ettepanekud: Antud pargilaadse kooslusega ala vajab ja väärib korrastamist. Peale võsa eemaldamist on vajalik elanike riskivabadeks jalutuskäikudeks (jms. tegevused) korrastatud alal (ka tuulise ilmaga) osade puude raie ja paljudel puudel kuivanud ja murdumisohtlike okste eemaldamine. Samas on mõnel juhul vajalik võimaluse korral (kui kahjustatud puude raiumisel tekkib uutele istutavatele puudele piisavalt valgust) vanad südamemädanikuga puud asendada sama liiki uute puudega. See on võimalik ja seda tuleks teha näiteks Haki kinnistul kasvavate osade pärnadega, mis on tugevasti südamemädanikust kahjustatud ja võivad juba lähiaastatel kujutada ohtu elanikele - tuuleheide ja tuulemurd. Olemasolevad kõrghaljastusega alad on detailplaneeringus soovitav jätta kõrghaljastusega aladeks. Enne endise Salutaguse mõisa pargilaadse koosluse korrastamist koostada dendroloogiline hinnang ja pargi haljastusprojekt. Lisaks on soovitav kavandada detailplaneeringualale uusi haljasalasid- sealhulgas kõrghaljastusega alasid elamugruppide puhvertsoonidesse ja virgestusaladele, tootmisalade ja elamualade eraldamiseks ja kruntidele. Erivanuselised metsad, pargid, salud, puudegrupid toetavad bioloogilist mitmekesisust.
Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Raplamaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratleti roheline võrgustik, mis koosneb tuumaladest ja rohekoridoridest. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine jne). Oluline on ka keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine. Väga oluline on teadvustada tugi- ehk tuumalade äärealade säilitamise vajadust – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja, kuid on nende moodustamise aluseks. Tuumalasid ühendavad rohelised koridorid- ribastruktuurid, mille kaudu on tuumalad omavahel seotud. Koos tuumaladega moodustavad rohelised koridorid võrgustiku. Rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, ennetamine ja koosluste areng looduslikkuse suunas- see toodab bioloogilist mitmekesisust ja tagab keskkonnaseisundi stabiilsuse. Raplamaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asub planeeritaval alal rohevõrgustiku koridor K-9, millise täpsustamiseks tehakse detailplaneeringu käigus vastav ettepanek. Rohevõrgustiku koridor K-9 peab ühendama planeeringualast põhjas ja kagus asuvaid rohealade metsamasiive K- 8. Rohekoridori K-9 sattumine suurele põllumassiivile on vastuolus tema mõttega pakkuda loomadele turvalist võimalust ühest rohealast teise liikumisel. Meie suurulukid liiguvad metsaosast metsaossa tavaliselt mööda lühimaid teid. Põldude ja metsaosade vahel on Salutagusel ka väga sügavad maaparanduse eelvoolu kraavid, kust ulukite läbipääs on oluliselt raskendatud. Ekspertgrupi poolt lähipiirkonda analüüsides on selgunud, et antud rohevõrgustiku K-9 koridori osa on otstarbekas nihutada lõuna suunas metsaalade K-8 massiivide ühenduskoridoriks. Kohila Vallavalitsuse poolt on maaomanikele saadetud kiri informeerimaks neid rohevõrgustiku osa rohekoridori K-9 täpsustamisest Kohila vallas, Salutaguse külas (vt lisa 11).
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 36
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Raplamaa rohevõrgustiku kohta leiab lisainformatsiooni Rapla maavalitsuse kodulehelt: www.raplamv.ee Planeeringuala lähim kaitseala- Natura alade nimekirjas olev Rahaaugu loodusala Harju ja Rapla maakonnas on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Pindala 529 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas (Lutra lutra) ; eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) .
2.7. Kaitstavad loodusobjektid
Vastavalt Looduskaitseseaduse § 4. on kaitstavad loodusobjektid: 1) kaitsealad (sh kaitsealused pargid); 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Järgnevalt käsitletakse planeeritava ala lähiümbruses paiknevaid kaitstavaid loodusobjekte. Natura 2000 võrgustiku alasid on käsitletud eraldi Natura alade peatükis (ptk 3.7.)
Kaitsealad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse EELIS-e andmetel ei asu planeeringualal ühtegi kaitseala ega kaitsealust üksikobjekti. Planeeringualale kõige lähemal asuv kaitstav loodusobjekt on Rahaaugu loodusala.
Rahaaugu loodusala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
Kaitsealused liigid Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasis EELIS puudub info kaitsealuste taimeliikide esinemise kohta Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu alal.
Üksikobjektid Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualal ega selle lähiümbruses ei ole kaitsealuseid üksikobjekte.
Vääriselupaigad Teadaolevalt puuduvad planeeringualal ja selle vahetus läheduses metsa vääriselupaigad.
2.8. Loomastik
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi EELIS-e andmetel ei esine planeeringualal ega selle vahetus läheduses kaitsealuste loomaliikide elupaiku. Kohila vallas eraldavad tiheasustusega alasid hõredalt asustatud metsad, rabad ja soised alal. Kohila valla territooriumist on ca 44 % metsaga kaetud. Planeeringuala lähiümbruskonnas leidub nii metsamaastikke, soid, kui ka avatud ja pool-avatud maastikke. Kuna planeeringuala asub ühel Kohila vallas asuvatest põllumassiividest, siis põlde ümbritsevad suuremad ja väiksemad metsad ja metsatukad on olulised ja mitmekesised elupaigad piirkonnas elavale loomastikule. Metsad on valdavalt segametsad. Metsaservades palju põõsaid (pihlakas, kibuvits jt).
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 37
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Foto: Põllumassiivi osa, mis asub Kuldranna teest idas, on hakanud võsastuma noorte kaskede ja mändidega.
Toitumispaigana ja rändeteena kasutavad planeeritavat ala nii avatud kui pool- avatud maastikele iseloomulikud liigid, kes on inimese lähedusega teataval määral harjunud (halljänes, metskits, rebane). Ümberkaudsetel suurematel metsamaastikel on elupaiga leidnud suurulukid metssiga ja põder, kuid ringi liikudes võivad nad ka planeeringuala läbida (Infoallikas: Kohila Jahiselts). Kulla kinnistu metsade vanades turbavõtukohtades elutsevad koprad.
Linnustik Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi EELIS-e andmetel ei esine planeeringualal ega selle vahetus läheduses kaitsealuste linnuliikide pesitsuspaiku. Samuti ei leidu lähedal Euroopa Liidu tähtsusega ega muid tähtsaid linnualasid. Eesti Ornitoloogiaühingu linnuvaatlusruutude uuritus on planeeringualal vähene, ruudus LF7060 on fikseeritud 86 liiki, ruudus LF7560 47 liiki.
Foto: Planeeritaval alal Salutaguse mõisa endise peahoone müüril pesitseb valge- toonekurg.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 38
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud 3.1. Mõjuala ulatus ja hindamise metoodika
Käsitledes erinevaid keskkonnaaspekte, määrati ka olulise keskkonnamõju ulatus. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnati planeeringualal ja seda ümbritseval alal. Erinevate mõjude osas hinnati olulist mõju ruumilises ulatuses erinevalt. Põhjalikult hinnati kavandatava tegevuse mõju ümbruskonna elanikkonnale.
Kui keskkonnamõju ulatus väljapoole planeeringuala, käsitleti seda väiksema ehk mitte nii olulise mõjuna. Kergliiklusteed rajatakse Salutaguse külast Kohila alevisse, moodustub piirkonna eri asumeid liitev kergliiklusteede võrgustik. Mõju nii planeeringualal kui ka kaugemal. Kuna tootmisalade tarbeks rajatakse uus juurdepääs, siis mõjutab see kaudselt transporditeenuste efektiivsust ja koormust nii planeeringualal kui ka väljaspool arendusala.
Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju määratlemisel kasutati vastavate kontrollnimekirjade ja kaardikihtide (Maa- ameti andmebaase, Rapla maakonna ja Kohila valla, EELIS-e jm andmekihte) meetodit ehk geoinfosüsteeme, mis võimaldavad lähtuda kohalikest oludest (kaitsealad, mullastik, kaitstavate taime- ja loomaliikide esinemine jms). Koostati kaart, millelt nähtub et DP alal kaitstavaid taime- ja loomaliike riiklike uuringute käigus ei ole fikseeritud. Mõjude prognoosimisel kasutati ka erinevaid eksperthinnanguid. Hinnati kõiki olulisi mõjusid.
Kuna antud KSH aruande koostamise käigus hinnati väga palju erinevaid kriteeriume paljude erinevate ekspertide poolt, otsustati ühiselt kriteeriumite omavahelise kaalumise mittevajalikkus antud töö kontekstis . Paratamatult osad kriteeriumid, millede eraldi hindamist on tavaks eeldada või nõuda, osaliselt kattuvad või on sõltuvad kas ala uurituse astmest või kättesaadava teabe hulgast. Käesolevas hindamises on analüüsitud kõiki KSH programmis nimetatud kriteeriume, andes endale ühtlasi aru eri kriteeriumite võimalikust mitutpidi mõistetavusest. Mis ühele soodne, see on sageli teisele ebasoodne. Küllaltki vaieldav, so. õiguslikult reguleerimata, on ka näiteks maastikulise väärtuse hindamine. Kuivõrd oluliseks erinevates võimalikes planeeringulahendustes hinnatavad kriteeriumid saavad, seda on hinnatud 5-palli süsteemis (+2 positiivne; +1 nõrgalt positiivne; 0 neutraalne; -1 nõrgalt negatiivne; -2 negatiivne mõju). Kahtlemata on kõik hinded, samuti ka kriteeriumid ja nende kaalud diskuteeritavad. KSH puhul ongi tegemist hindamisega.
3.2. Mõju sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale
Kohalike elanike seisukohad kavandatavate tegevuste suhtes Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu käigus viidi läbi elanike küsitlus, milles esitati erinevaid küsimusi inimeste eelistuste- ja nägemuse kohta oma küla arengu suhtes käesoleva detailplaneeringuga kavandatu kontekstis. Küsimustik tuuakse ära lisades.
Nimetatud küsitlusankeedid jagati osalejatele 27.01.2009 Salutaguse Teabetoas toimunud avalikul koosolekul, vastused paluti saata ühe nädala jooksul peale koosolekut, kuid vastamise tähtaega pikendati lisaks veel 1,5 nädala võrra. Lisaks jagas peale 27.01.09 koosolekut Salutaguse küla külavanem pr. Marika Treiman aktiivselt nimetatud küsitlusankeete nö „ukselt- uksele liikudes“ nii Salutaguse kui Angerja külas ja tema kogus ka
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 39
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vastuseid. Kokku jagati 27.01.2009 ca 60 küsitlusankeeti. Hinnates, et Salutaguse külas elab ligikaudu 70 perekonda, võib arvestada, et ankeedid said ca 60 % Salutaguse küla perekondadest ning valdaval osal küla elanikest oli võimalus näidata üles huvi ja avaldada oma arvamust arendatavate tegevuste suhtes. Kui perekond sai ühe ankeedi ja vastuse kirjutada soovijaid oli rohkem, rõhutati koosolekul, et vastata võib ka vabas vormis, oluline on seisukohtade väljendamine. Küsitluslehel oli palju erinevaid küsimusi olemasoleva ja loodava elukeskkonna kohta- nii hoonestuse, aedade, värvide, haljastuse kui muu kavandatud tegevuste kohta. Selleks et osaleda õigeaegselt arendustegevuse kujundamisel, tuleb aktiivselt osa võtta avalikkusele suunatud koosolekutest ja väljapanekutest. Küsitluse kokkuvõte on tehtud kõikide asjasthuvitatud inimeste vastuseid analüüsides ja kuna võimalus oma arvamuse väljendamiseks läbi ankeedi oli valdaval enamusel küla elanikel ning erinevaid negatiivseid vastuseid arendustegevuse suhtes andis vaid 3 vastanut, võib arvestada, et üldjoontes ja valdavalt oli Salutaguse küla elanike suhtumine arendustegevusse positiivne. Külaelanike seiskohti, kes ei pidanud vajalikuks väljendada oma arvamust ankeedile vastamisega, võis lugeda neutraalseks või pigem positiivseks, kuna negatiivse arvamuse korral esitatakse vastuseid üldjuhul aktiivsemalt ja rohkem kui positiivsete või neutraalsete korral. Küsitlusele vastas 18 elanikku vanuses 16 kuni 63 eluaastat (osa vastajaid ei märkinud vastaja andmeid). Vastajad olid valdavalt Salutaguse püsielanikud. Küsitluse kokkuvõttes oli inimeste suhtumine kavandatavasse arendusse positiivne ja kohati ka lootusrikas. Antud arenduse käigus loodetakse külaelu aktiveerumist, töökohtade ja aktiivsete inimeste lisandumist ning elukeskkonna olulist paranemist.
Elanikud näevad viimase kümne aasta muutuseid külaelu arengus pigem negatiivse poole pealt (pood on lõpetanud tegevuse, ühistransport on väga halb, hooned lagunevad, heakord halveneb, toimuvad vargused jm). Positiivset on külaelus ära toodud vaid üksikuid asju- küla on saanud teabetoa, paigaldatud on bussioote paviljon ja infotahvel. Lootust elu paranemiseks nähakse uue külavanema aktiivses töös. Positiivse poole pealt on mainitud ka Salutaguse Pärmitehase poolt tekitatud õhusaaste vähenemist. Osa elanikke arvasid, et ongi hea, et midagi ei ole paremuse poole muutunud - seetõttu ei ole ohtu uute elanike lisandumisele ja säilib vaikne elukeskkond. Antud vastajad aga töötavad väljaspool Kohila valda ja nende jaoks on Salutaguse siiski vaid „magala“ ja nad ei näe Salutaguse küla kui terviklikult arenevale elukeskkonnale olulisi seoseid (elukohad, infra, töökohad). Salutaguse küla inimesed on väga kodulembesed. Kohalikud elanikud väärtustavad oma kodukoha eriilmelist loodust ja vaikset elukeskkonda. Leitakse, et nende jaoks on oluline Salutaguse mõisa ja mõisapargi taastamine-säilimine ja selle avalikuks kasutamiseks võimaldamine. Leitakse, et mõisakompleks on üks Salutaguse „kaubamärke“. Samas tuntakse suurt muret mõisahoonete ja pargi halva seisukorra pärast ja leitakse, et kompleksi korrastamine on külas üks esmaseid prioriteete.
Küla suurimateks probleemideks peetakse Salutaguse Pärmitehase poolt tekitatavat õhureostust ja teede halba seisukorda. Teede osas tuntakse puudust kergliiklusteedest, mida mööda oleks turvaline liikuda jalgrattaga Prillimäele või Kohilasse, kus asuvad enamik esmastest teenustest. Samuti on vajalik tänavavalgustuse väljaehitamine ja teekatete parandamine. Kõige vähem meeldib kohalikele inimestele korterelamute keskkond, pärmitehase lähedus ja keskuses lagunevad hooned.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 40
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kõige rohkem tuntakse Salutagusel puudus postiteenusest, kauplusest, seltsimajast ja sportimisvõimalustest. Seltsimaja vajadust rõhutati läbi väga erinevate küsimuste igas vanusegrupis vastajate poolt. Leiti, et seltsimaja on vaja huvialaringide (tantsimine, laulmine, käsitöö, kokandus jms), sportimise (võimlemine, jõusaal jms) ning küla ühiste pidude korraldamiskohana. Ühised tegevused annaks külainimestele võimaluse sotsiaalseks suhtlemiseks ja külaelu aktiveerimiseks. Kuna küsitluse vastustest kõlas mure ka kohalike elanike pessimistliku ja passiivse suhtumise pärast, aitaks seltsimaja rajamine ja tegevuste aktiveerimine kindlasti ka selle probleemi lahendamisele kaasa. Kuna Salutaguse külas puudub pood, külastatakse valdavalt Prillimäe ja Kohila kauplusi, samas märgitakse, et kaupluse eelistus tehakse hindade järgi. Kuna piirkonnas elab hinnatundlik elanikkond, on siia mõistlik kavandada esmatarbekaupu müüv odavama hinnaklassiga kauplus. Samas turgu ei peetud külas vajalikuks, küll aga leiti, et laatade pidamine oleks tervitatav. Puudust tuntakse ka raamatukogust, kuid raamatute lugemise korraldamine võiks käia teabetoa kaudu- näiteks koostatakse raamatute nimekiri, kus saab teha valiku ning valla poolt korraldatakse raamatute transport.
Hea ettepanek oli ka erinevate teenuste külla toomine periooditi- näiteks perearst (-õde) võiks teha vastuvõtu päeva Salutagusel, juuksur võiks käia külas 1x kuus, samuti võiks 1-2 korda kuus olla kohapeal ka kingsepp, kellassepp, pesumaja vastuvõtt jm väiketeenused, kus võimaliku teenuse variandina võetakse vajalik parandusse/puhastusse ja järgmisel korral tuuakse tagasi.
Küsitluse järeldused on informatiivsed ning analüüsis ei pretendeerita 100% külaelanike arvamuse väljendamisele vaid iseloomustatakse üldist meelsust arenduse suhtes. Planeerija poolt korraldati kõnealune küsitlus parema planeerimistulemuse saavutamiseks ja külaelanike visioonide- soovide- ideede saamiseks ja nendega võimalusel arvestamiseks. Planeerimistöös käigus saame arvestada vaid nende inimeste arvamusega, kes seda konkreetselt on väljendanud. Kuna küsitlusest ja sellele vastamise tähtsusest olid informeeritud valdav osa Salutaguse küla elanikest ja otsest negatiivset suhtumist on planeerimisprotsessi jooksul kavandatavasse arendustegevusse väljendanud vaid väga vähesed isikud, arvestades Salutaguse perede ja külaelanike koguarvu, tegi ekspertgrupp pädeva järelduse, et suhtumine arendustegevusse oli valdavalt positiivne.
JÄRELDUSED KÜSITLUSTULEMUSTE KOHTA: 1. Salutaguse küla elanike suhtumine antud arendustegevusse on positiivne. Seoses arendustegevusega on ootused kõrged elukeskkonna paranemise osas. Oodatakse uute inimeste ja töökohtade lisandumist, infrastruktuuri ja ühistranspordi paranemist, külakeskuse korrastumist ja uute teenuste lisandumist. 2. Uue elukeskkonna suhtes on järgmised ootused- kavandama peaks maksimaalselt kolmekorruselised hooned, uushoonestuse fassaadilahendustes kasutada loodus- ja pastelltoonis värve. Valdavalt peaks uushoonestus olema puidust või looduskividest. Piirete rajamist ei peeta oluliseks. Vajalik oleks rajada seltsimaja, kauplus ja lasteaed- algkool. Võimalusel võiks olla külas apteek, saun. Oodatakse veekogu tekkimist piirkonda nii ujumiseks kui looduskeskkonna ilmestamiseks. 3. Esmajärjekorras tuleks lahendada järgmised probleemid- • Prügi koristus, mõisapargi ja küla üldine heakorrastus; • Ühistranspordi korralduse üle vaatamine ja võimalikud ümberkorraldused (kooli bussiliini pikendamine kuni Salutaguse keskuseni) • Teede parendus, tänavavalgustuse ja kergliiklusteede rajamine;
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 41
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Lagunenud hoonete lammutamine või korrastamine; • Salutaguse pärmitehase õhureostuse vähendamine; • Pangateenuste võimaldamine (näiteks pangaauto 1-2 korda kuus); • Postiteenuse võimaldamine (postkast küla keskusesse); • Spordiplatside rajamine (korvpall, võrkpall, väike jalgpalliväljak jms); • Külaplatsi rajamine (kiik, väike laululava, lõkkeplats); • Seltsimaja rajamine. 4. Avalikuks kasutuseks soovitakse mõisa, mõisaparki ja spordiplatse. Võimalikud lahendused tuleks läbi arutada objektide omaniku ja vallavalitsuse vahel. Samuti soovitakse teede ja seenemetsade avaliku kasutuse jätkumist. Teede ja metsade avalikku kasutust reguleerib EV seadusandlus. 5. Küla/vald peaks korraldama infopäeva Salutaguse küla ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamiseks. Enamjagu vastanuist tõdes, et informatsiooni oma küla (aja)loo kohta napib ning võimalusel kuulaks nad seda hea meelega. See aitab kaasa oma küla kultuuripärandi ja traditsioonide ning küla identideedi pikaajalisele säilimisele.
Lisanduv elanikkond Detailplaneeringuga on ette nähtud eluaseme loomine 576le leibkonnale. Planeeringu elluviimisel piirkonda lisanduva elanikkonna täpset suurust ei ole võimalik välja arvutada, elanike arvu kohta saab teha prognoose võttes arvesse maakonna ning muude piirkondade keskmist leibkonna suurust. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on Raplamaa keskmise leibkonna suurus 2,7 inimest (2006. aasta andmed; vastav näitaja on Rapla maakonnas Eesti suuremaid, näiteks oli Tallinna keskmise leibkonna suurus antud aastal 2,2 inimest). Et tegemist on uuselamualaga, tuleb arvestada ka tõenäoliselt lisanduva elanikkonna vanuselist koostumust, mis mõnevõrra tõstab arvatavat leibkonna suurust võrreldes Eesti keskmise näitajaga – vastavalt Tallinna lähiümbruse uuselamualade uuringule on leibkonna suuruseks uuselamupiirkondades samuti keskmiselt 2,7 inimest (Ahas, Silm 2006). Seega võib planeeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel oodata ligikaudu 1555 elaniku lisandumist alale. Maakasutuse seisukohast on oluline eelkõige lisanduvate kooli- ja lasteaiaealiste hulga määratlemine, kuna kohalik omavalitsus on kohustatud lasteaia- ja koolikohad elanikele tagama. Muude elanikkonnagruppide lisandumisega kaasnevad vajadused omavalitsuse tegevusele on kaudsemad (näiteks vanemaealiste hoolekanne ja huvitegevus).
Arvatava lasteaialaste ning kooliealiste hulga määratlemisel on võimalik lähtuda nii üldistatud normidest kui muude piirkondade elanikkonna keskmisest koostumusest, saades mõnevõrra erinevaid tulemusi. Nii on lasteasutuste kohtade tagamisel lähtutud normist 60 kohta 1000 elaniku kohta ning koolikohtade arvutamisel 100 koolikohta 1000 elaniku kohta, teatud omavalitsuste poolt on nõutud uusarenduste puhul lasteaia- ja koolikohtade tagamist arvestusega üks laps leibkonna kohta. Vastavalt antud normile tekiks detailplaneeringuga kavandatud tegevuse täielikul elluviimisel vajadus vähemalt 93 lasteaiakoha ning 155 koolikoha järele. Hinnates tõenäoliselt tekkivate kooli- ja lasteaiakohtade vajadust elanikkonna arvatava vanuskoostumuse alusel, on tulemused märgatavalt suuremad. Tallinna lähiala uusasumites moodustab 0-19-aastaste vanusgrupp 32% antud piirkonna koguelanikkonnast (Ahas, Silm 2006); kogu Eesti rahvastikust moodustab vanusgrupp 0-19 21,6%, 1-19-aastaste vanusgrupp (vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse §10 lg 1 tagab kohalik omavalitsus koha lasteasutuses kõigile vallas elavatele lastele vanuses 1 kuni 6 aastat) aga 20,4% (seisuga 01.01.2009). Eesti Statistikaameti andmebaas http://pub.stat.ee), neist ligikaudu kolmandik
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 42
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lasteaiakohad. Seega vanuskoostumust arvestades võib tekkida detailplaneeringus kavandatu täielikul väljaarendamisel vajadus isegi 300 kuni 450 lasteaia- ja koolikoha järele, sh ligikaudu 100-150 lasteaiakoha ning 200-300 koolikoha järele.
Tabel. Arvatav lasteaia- ja koolikohtade vajadus detailplaneeringu täielikul elluviimisel (ligikaudne laste arv): Minimaalne Maksimaalne Lasteaiakohti 90 150 Koolikohti 150 300
Avalikud ja kaubanduslikud teenused Uue tiheasustusala loomine mõjutab avalike ja kaubanduslike teenuste kättesaadavust vallas. Arendusala paikneb ligikaudu 3,5 km jalgsikõnni või jalgrattasõidu kaugusel valla keskusest, ligikaudu 3500 elanikuga Kohila alevikust, seega moodustab olemasolev elanikkond valla keskuses ja planeeringuala lähikülades osaliselt alal kavandatavate teenuste tarbijaskonna, teiselt poolt hakkavad alale lisanduvad elanikud tarbima kaupu ja teenuseid muuhulgas Kohila alevikus.
Kaubanduslike teenuste arendamiseks on planeeringus näidatud keskuse maa, kus saavad paikneda kauplused, teenused, kohvikud, vajadusel ka avalikud teenused (nt raamatukogu- punkt). Lisaks lisanduvale elanikkonnale igapäevateenuste pakkumisele paraneb teenuste kättesaadavus ka lähipiirkonna olemasolevate elanike jaoks. Kavandatud keskus jääb jalgsitee kaugusele kavandatud elamuhoonestusest ja tööstusalast ning on ühendatud kergliiklusteede võrgustikuga, keskuse naabruses on hoonestustihedus kõrgem. Keskuse maal on võimalik vajaduste muutumisel ka muude avalike ja kaubanduslike teenuste arendamine.
Avalikest teenustest on alal lahendatud lasteaed-algkooli rajamine (keskuse maal). Lasteaed- algkool saab võimalusel leevendada valla arengukavas kajastatud lasteaiakohtade puudust ka väljaspool planeeringuala. Eraldi kooli alale ette nähtud ei ole. Valla arengukavas on prognoositud elanike arvu järk-järgulist kasvu, samas üldharidusasutuste võrgu laienemist ette nähtud ei ole – seega tuleb järeldada, et koolile hiljuti tehtud juurdeehitus vastab vajadustele ka kasvava elanikkonna tingimustes. Kohila Gümnaasiumi arengukava kajastab kooli arengut kuni õppeaastani 2010/2011 ning õpilaste arvu olulist kasvu ette ei näe. Juhul, kui sisseränne valda peaks aeglustuma, võib kavandatud tegevus aidata hoida kooli õpilaste arvu tänasel tasemel. Planeeritavad puhkealad vabas õhu on väiksemate parkidena hajutatult üle planeeringuala, suurem looduslik puhkeala on kavandatud koos rannaga DP ala kaguserva. Kavandatud keskuse maa läheduses on vaba aja veetmise ja huvitegevuse kohana võimalik külakeskuse arendamine. Teenuste kättesaadavust ning vaba õhu puhkamisvõimaluste olemasolu saab alal hinnata heaks.
Detailplaneeringuala on lahendatud mitmeotstarbelisena: lisaks elamisfunktsioonile arendatakse olulisel määral tööstus- ja teeninduspindu. Täiendav majandustegevus suurendab piirkonnas pakutavate töökohtade arvu, aktiviseerides ka kohalikku majandust ning vähendades pendelmigratsiooni Tallinnaga.
Mõju asustusmustrile ja kogukondadele Detailplaneeringuga kavandatu muudab lokaalsel tasandil oluliselt välja kujunenud maakasutus- ja asustusmustrit: praegune hajaasustusega peamiselt põlluala võetakse aktiivsemasse kasutusse, muutes nii maakasutuse funktsiooni kui tajutavat asustusmustrit.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 43
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eelistatav alternatiiv on traditsiooniline eesti küla ökoküla põhimõttel, täpsustatuna eesti külakeskus ökoküla põhimõttel lisaks emissioonivaba tootmine. Muutuse olulisuse tajumine isiklikul tasandil sõltub isiklikust suhtumisest, kaalutletud otsuse soovitud arengusuuna osas saab langetada kohalik omavalitsus.
Laiemal, regionaalsel tasandil ei ole tegemist määrava muutusega asustusmustris: valla administratiiv- ning funktsionaalse keskuseks jääb Kohila alevik, kus paiknevad olulisemad teenused (kool, tervishoid, vallavalitsus) ning suurem osa valla elanikkonnast. Tõenäoliselt on olulisem muutus, mis tuleneb tootmisalade arendamisest ning muudab piirkonna kuvandit väljapoole jätkusuutlikumaks ning arenevaks.
Alale jäävad Salutaguse mõisa peahoone varemed. Mõis ei ole muinsuskaitsealune objekt. Tõenäoliselt on mõisa peahoone seisukord liiga halb, et seda saaks taastada. Võimalusel hoone taastatakse ja antakse talle poolavalik funktsioon. Kui hoonet ei ole võimalik taastada, siis see ehitatakse uuesti endisel kujul vanade ehitusprojektide alusel.
Lisaks maakasutuse muutusele kaasneb arendustegevusega uue elanikkonna lisandumine olemasoleva küla lähedusse. Olemasoleva ja perspektiivse kogukonna lõimimiseks tuleb edendada ühistegevusi ning kaasata ka uusi elanikke näiteks Salutaguse külakeskuse väljaarendamisse. Oluline on kavandatavate puhkealade avamine (sh n-ö funktsionaalne avamine – viidad, selge kasutuskord, parkimisvõimalused) kõigile külaelanikele ning teadlikkuse tõstmine arendusega kaasnevatest võimalustest.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus KSH protsessiga tegelenud töögrupp leidis, et Salutaguse mõisamaade detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimine muudab kohaliku kogukonna sotsiaal- kultuurilist ja majanduslikku keskkonda.
0- alternatiiv Kohila valla Salutaguse ja Angerja külades säiliks valdavalt senine hajaasustus. Kohila valla kehtiv üldplaneering soovitab vallas olemasolevate põliste põllumaade jätkuvat põllumajanduslikku kasutamist. Olemasolevatel põllumassiividel jätkuks põllumajanduslik maakasutus olemasolevates metsades jätkuks metsamajandamine. Mõlemad kasutused võimaldaks ka mõningaid töökohti piirkonna elanikele.
Üldplaneeringuga ei kavandata oluliselt uusi sotsiaalinfraobjekte, ette on nähtud võimalus uute elamute rajamiseks Põllu tänava ja Salutaguse keskuse vahelisele 9 ha alale, et moodustada seal tiheasustusala. Detailplaneeringu ala osas on võimalik tiheasustusalale rajada ÜP järgselt eluasemekohad ca 24 perele (keskmine 65 ie), lisaks vajalikud teed, kergliiklusteed, parkimine, puhke- ja virgestusalad ning ca 1,8 ha teenindavatele asutustele, büroodele ja keskkonnaohututele ettevõtetele.
Teede, kergliiklusteede, tehnovõrkude koridoride ning puhke- ja virgestusalade alla tuleb kavandada ca 20%- 30% maa- alast, kasutatavaks jääb ca 6,3-7,2 ha maad. Sellest põhilise osa moodustavad väikeelamumaad ehk siis ca 75% maast (ca 4,7- 5,4 ha) on elamumaad. Sinna on võimalik rajada 0,15- 0,3 ha suuruseid krunte ehk ca 24 ühepereelamu, paaris- ja ridaelamu krunti (suurema kruntide arvu korral). Järgi jääb elurajooni teenindavate asutustele, büroodele ja keskkonnaohututele ettevõtetele ca 1,8 ha maad.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 44
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Vastavalt kehtivatele normidele on lasteaiale vajalik minimaalne krundisuurus 0,5 ha (juhul kui kavandada lisaks ka algkool, kulub ligilähedaselt 1,8 ha lasteaed- algkooli rajamiseks). Järgi jäävale 1,3 ha peaks ära mahtuma kaubanduspinnad, bürood, keskkonnaohutud ettevõtted jms koos vajalike liiklus- ja parkimisaladega, lisaks arengukavas välja toodud eesmärkide elluviimine (multifunktsionaalne teeninduskeskus, raamatukogu, noortekeskus, külakeskus).
Üldplaneeringuga on kavandatud uute maaomanike lisandumine (ca 65 ie), mis on ca 1/3 Salutaguse külas olevate elanike arvust. Sellisel määral elanike lisandumine ei muudaks oluliselt kogukonda ja põhiliselt jätkuksid tänaseks välja kujunenud suhted ja sotsiaal- majanduslik struktuur.
Üldplaneeringuga ei kavandata Salutaguse külla oluliselt uusi sotsiaalobjekte (lasteaeda, kooli, meditsiini-, spordi-, rekreatsiooni- ja muid selliseid objekte). Kohila valla arengukavas on arengueesmärkidena Salutaguse külla välja toodud vaid järgnevad tegevused- toetada külakeskuse rajamist ja multifunktsionaalse teeninduskeskuse rajamist, toetada võimalusel raamatukogu rajamist ja noortekeskuse (noortetoa) rajamist, kuid üldplaneering ei kajasta ühegi antud objekti realiseerimise võimalust ruumiliselt .
Üldplaneeringu järgselt on kavandatud planeeritavasse alasse tootmismaadena mõisa keskuseala Haki mü-st (4,7 ha) ning osa Salutaguse mü-st (1,5 ha) kuhu on võimalik rajada maksimaalselt 10 erinevat väikest tootmisettevõtet või 2-3 suuremat ettevõtet. Tootmismaad on reserveeritud nii logistliliselt (juurdepääsuteed) kui kultuurilisest keskkonnast lähtuvalt ebasobivasse asukohta. Rasketranspordi liiklusvood suureneksid külakeskusesse mööda Pärmika teed, mida jääksid kasutama ka piirkonna elanikud (nii Salutaguse küla kui lähikülade elanikud).
Üldplaneeringuga kavandatavad teenused ja infrastruktuur planeeritaval alal uute töökohtade tekkimist oluliselt ei soosi.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole tasakaalustatult reserveeritud tootmisalade ja kavandatud väikeelamumaade suurus võrreldes tasakaalustatud arenguks vajalike äri- ja sotsiaalinfraobjektide mahuga. Kehtiva üldplaneeringu järgselt detailplaneeringu alasse jääva arendatava maa-ala suurus ei ole piisav küla tasakaalustatud, jätkusuutliku ning säästva arengu tagamiseks ning sel juhul tuleks teha küla arendamisel vaid väga piiratud valikuid. Seetõttu hindab ekspertrühm kehtiva üldplaneeringu realiseerumise korral mõju neutraalseks. Mõju neutraalne või nõrgalt negatiinve
1- alternatiiv Sotsiaalne-, kultuuriline ja majanduslik mõju antud alternatiivi elluviimisel on olemasolevale kogukonnale oluline. Ökoküla ülesehituse põhialused on orienteeritus sotsiaalsele suhtlemisele, kohapealse võimalikult vähe sõltuva majanduse arendamine ja ökoloogilise elukeskkonna loomine ja säilitamine.
Arendusmaht on suur võrreldes kehtiva üldplaneeringujärgse arenduskavaga. Ökoküla arendus muudab oluliselt senist maakasutust. Ca 30% planeeritavast alast jääb jätkuvalt põllumajandusliku, metsamajandusliku või haljastusliku kasutusega. Osa hajaasustusest muudetakse tiheasustusega alaks. Ökokülade sotsiaalset poolt on defineeritud läbi grupikuuluvuse – ökokülad on kogukonnad, kus inimesed toetavad üksteist ja vastutavad üksteise eest.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 45
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Teistel andmetel on suur kogukonnakesksus jätkusuutliku ühiskonna oluline element, s.t mitte valikuline lisavõimalus, vaid oluline faktor, milleta inimesed ei saa elada jätkusuutlikult ning samas rahuldavas keskkonnas. Kultuuriliselt on kogukonna eesmärk areneda individuaalselt ning arenemine väärtustada kogukonna huvides. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega “mis on sees, on ka väljas”, kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused.
Majanduse põhimõte on keskkonnasäästlikkus. Eesmärk on majandada mitmekülgselt ja avatult, mis tähendab eri tegevusalasid ning oma toodete ja teenuste pakkumist väljapoole ökoküla näiteks loodusteemadest lähtuvaid koolitusi ja teraapiaid vms. Samas on just konkreetsel territooriumil elava ökokogukonna aluseks see maa ning mõned põhitegevused on tavaliselt selle kohaga seotud, olgu selleks siis mahepõllumajandus, ökoehitus, koolitus- ja konverentsikeskused kogukonna maal vms. Tavaliselt saadakse mingi küllalt oluline osa eluks vajaminevast oma maalt ja naabruskonnast, sh toit, ehitusmaterjal, küte. Vahel jagatakse mingis osas ülejääke, üldjuhul on kogukondades ka mingi suurusega ühiskassa, millest rahastatakse neile olulisi ettevõtmisi, nt kogukonnamaja ehitamist ja ülalpidamist, uute elumajade rajamist, transpordiühistut. Ökokogukonnad püüavad üha rohkem nii majanduslikult kui ka muidu suhelda selle piirkonnaga, kus nad asuvad, nt ostes kohalikelt talunikelt toitu ja pakkudes vastu tööd või teenuseid. Üksikutes suuremates kogukondades on käibel oma raha, mis on täiendusrahaks vastavalt riigis kehtivale rahale. Täiendusraha mõte on elavdada majandussuhtlemist kogukonna sees. Näiteks kui on vaja midagi parandada, juukseid lõigata, piima osta, eelistatakse kogukonna liikmete tooteid või teenuseid, kui need on kvaliteetsed.
Detailplaneeringu eesmärke silmas pidades on ökoküla sotsiaalsete-, kultuuriliste ja majanduslike üldpõhimõtete järgmine olemasoleva elukeskkonna arendusena olemasolevate elanike harjumusi ja sotsiaalset suhtlust arvestades pigem negatiivse tähendusega kuna olemasolev Salutaguse küla kogukond ning majandus tuleks põhimõtteliste eesmärkide ja ülesehituse osas ümber orienteerida ja struktueerida. Mõju looduskeskkonnale saab küll hinnata tugevalt positiivseks, kuid arvestada tuleb eelkõige väljakujunenud külakogukonna harjumuste ning vajadustega. Mõju nõrgalt negatiivne
2-alternatiiv Kohila valla kehtiva üldplaneeringujärgne arendus on suuremahuline ja intensiivne, sellega kaasneb uute inimeste sissevool, seega on selle mõju sotsiaal- kultuurilisele keskkonnale oluline. Arendus muudab oluliselt senist maakasutust, kuid osadel põldudel on võimalik jätkata põllu majanduslikku tegevust.
Hajaasutusala muudetakse tiheasustusega alaks. Arendustegevus muudab väljakujunenud maakasutus- ja asustusmustrit, sellega kaasneb uute elanike tulek ajaloolisse Salutaguse külla, liikluse intensiivsus muutub elamute valmimise järel olulisel määral, tootmisalale rajatakse Vaida- Urge maanteelt eraldi juurdepääs.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 46
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eeldame, et lasteaed- algkooli, kaupluse jm ettevõtete tarbeks rakendatakse valdavalt kohalikku konkurentsivõimelist tööjõudu.
Avalikustamise käigus on korduvalt selgitatud, et Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu koostamise käigus ei ole võimalik ette näha tootmisalade kasutuselevõtjaid, küll aga saab seada reegleid seal tootmistegevust alustavatele ettevõtetele. Arendustegevuse kõikides dokumentides on selgelt väljendatud, et tootmisaladel saavad tegutseda ainult keskkonnasäästlikud ettevõtted, kes ei ületa üheski punktis Eesti Vabariigis kehtivaid saaste piirnorme (vesi, müra, õhk jm). Samuti on korduvalt selgitatud, et kavandatakse kaasaegseid tehnoloogiaid nii reovee puhastamiseks kui energia tootmiseks. Selgitatud on, et ei kavandata massiliselt sisse tuua elanikke võõrastest kultuurikeskkondadest. Kuna ala arendamisel on oluline eluasemekohade ja töökohtade loomise seotus, siis eeldatavalt asuvad alale elama valdavalt Eestist pärit kõrgharidusega tööealised inimesed (peredega).
Infopuuduse vältimiseks on korraldatud planeerimisprotsessi jooksul väga palju erinevaid avalikke koosolekuid, ümarlaudu ning isiklikke kohtumisi suuremates ja väiksemates külaelanike gruppides. Lisaks avalikkusele jagatud arendustegevust selgitavale informatsioonile on kaasatud ka arendaja esindajaid, mitmete erialade spetsialiste ja eksperte, nende erialastele kogemustele, ekspertarvamustele ja ettepanekutele toetudes on täiendatud nii KSH programmi kui ka KSH aruannet. KSH töögrupp ja detailplaneeringu koostajad on avalikel koosolekutel teavitanud asjasthuvitatud isikuid töö käigus järelepärimistele vastusteks saadud informatsiooni sisust. Täiendava informatsiooni hankimiseks on Kohila valla kontaktisiku vallaarhitekt Rein Ailti, töö koostaja K. Enno Arhitektuuribüroo, arendaja esindaja Harald Kitzmanni ja Salutaguse külavanema Eero Kähari kontaktid avaldatud ajalehes Nädaline ja elektroonilises ajakirjas Ametlikud Teadaanded. Huvilistele on ka korduvalt pakutud võimalust esitada kirjalikke lisaküsimusi Kohila valla kontaktisikule Rein Ailtile, K.Enno Arhitektuuribüroo planeerijatele, arendaja esindajale Harald Kitzmannile või jätta küsimused Salutaguse Teabetuppa, et kontaktisik külavanem Eero Kähar nad Kohila vallale või töö koostajale edastaks.
Kogu planeerimisperioodi jooksul on tööd tehtud ühe eesmärgi nimel- leida parimad lahendused.
Arenduse töösse minekul ei ole ette näha senisele kogukonnale negatiivset mõju, arendustegevus ei mõjuta negatiivselt Salutaguse külas olemasolevate veetrasside kasutust, teede läbilaskvust, Internetiühendust, telefoniühendust. Teede osas võib lugeda positiivseks mõjuks seda, et arendustegevuse käigus korrastatakse olemasolev teedevõrk ja laiendatud või uued teelõigud võimaldavad valmides paremat juurdepääsu ka piirkonna põldudele, taludele ja eri tüüpi elamutele.
Tunnetatav mõju sõltub inimese isiklikust hinnangust, osa vallas elavatest inimestest on avaldanud Salutaguse mõisamaade detailplaneeringuga kavandatule vastumeelsust. Võib öelda, et sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale otseselt negatiivset mõju ei kaasne ning mõõdetavate parameetrite järgi (õhusaaste ei ületa lubatud piirmäära, müra levikule on seatud piirangud, vee- ja kanalisatsiooni rajamiseks on kehtestatud reeglid jms) inimeste elukeskkond ei halvene. Alternatiivi elluviimisel lisanduvad asumisse kauplused, algkool- lasteaed, tuuakse keskusesse ühistransport. Neutraalne või nõrgalt positiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 47
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.3. Mõju infrastruktuurile
Detailplaneeringuga haaratud alal on käesoleval ajal infrastruktuuriobjektidest olemas 330 kV kõrgepingeliin ja kaks 10 kV elektriülekande keskpingeliini ning alajaamad. DP ala läbib ka Virež- Kohila- Tallinn D-kategooria maagaasi magistraaltorustik ja alal asub gaasijaotusjaam GJJ, millest suundub B-kategooria kesksurve gaasijaotustorustik Kohila alevi tsentraalkatlamajani. Samuti on olemas Elion Ettevõtted AS õhu- ja kaabelliinid, OÜ Kohila Maja vee- ja kanalisatsioonitorustikud, puurkaev ja puhastusseade ning Salutaguse Pärmitehase vee- ja kanalisatsioonitorustikud, puurkaevud ja puhastusseade. Alal on erinevaid lokaalseid puurkaeve, salvkaeve ning reovee kogumismahuteid. Veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemid on olemasolevate elamute juures lahendatud lokaalsetena, korterelamute juures ühisvõrkudena. Planeeringualale on kolm juurdepääsu võimalust: põhja suunast asfaltkattega Vaida- Urge maantee, läänest põldudevaheliste teede kaudu asfaltkattega Tallinn- Rapla- Türi maantee ja ida suunast asfaltkattega Seli- Angerja maantee. Maa-alal asuvate ühendusteede võrgu seisukord ja liikluskorraldus ei vasta tänapäeva nõuetele. Teed vajavad kaasajastamist- uuendamist, korrastamist ja tolmuvabaks muutmist, kergliiklus- ja kõnniteede välja ehitamist, tänavavalgustust ja hooldust. Ühistransport Salutaguse külla käesoleval ajal ei jõua. Lähimad ühistranspordiliinid on alast põhja jääval Vaida-Urge T11202 kõrvalmaanteel. Planeeringualal on osaliselt kolm maaparandussüsteemi. Teede, kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide all on hinnanguliselt 10 ha maad.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv
Üldplaneering lähtub arengukavast ja esitab infrastruktuuri rajamisele samad nõuded nagu Arengukavas kirjeldatud Väljavõte ÜVK arengukavast: Veevarustus: Salutaguse küla ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil- elamute tarbeks, mis on rajatud ca 40. a. tagasi. Pumpla asub maa- aluses 3 m läbimõõduga šahtis, kus asuvad ka veetöötlusseadmed raua eemaldamiseks. Vajalik maapealse soojustatud üheastmelise pumpla ehitamine, kuhu paigutada veetöötlusseadmed, hüdrofoor(id) ja muud vajalikud veetootmise vajalikud seadmed. Puurkaev võib jääda uuest hoonest välja eraldi päisehitisega. Olemasolevate puurkaevude võimsused on enamus asulates piisavad. Probleemiks on sanitaarkaitsealade puudumine puurkaevpumplatel. Veekvaliteedi peamised probleemid on kõrge rauasisaldus puurkaevude vees. Seetõttu on kõikidesse asulatesse vajalik perspektiivis rajada veetöötlus. Vajalik torustike uuendus.
Kanalisatsioonisüsteem: Olemas kanalisatsioonitorustikud korterelamute alal Põllu tänaval. ÜVK näeb ette kanalisatsiooni ühendamise Kohila alevi puhastusseadmetega.
Elektrivarustus: Maa-ala läbivad 330 kV kõrgepingeliin ja keskpinge elektriliinid, mida hoitakse jätkuvalt töökorras ning jätkuvalt hooldatakse ka juurdepääsuteid. Planeeringuala põhjaosas Põllu tänava ja Salutaguse keskuse vahelisel alal asuvad elektriõhuliinid on soovitav maakaabelliinideks ümber ehitada.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 48
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringuga ei ole kavandatud kaasaegseid kergliiklusteid. Nende rajamise kavandamine ei ole üldplaneeringuga küll keelatud kuid neile kui olulistele joonobjektidele ei ole erinevate teedevõrkude ühenduskoridore ära määratud. Salutaguse küla teed on valdavalt kruuskattega teed. Üldplaneeringu järgselt teed korrastatakse.
Maaparandussüsteemid säiluvad valdavas osas. Vajalik renoveerimine.
Üldplaneeringuga määratakse tiheasustusaladele ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise nõue. Hajaasustuses on soovitav kasutada ühiseid väikepuhasteid mitme pere tarbeks. Kütteliigi valikul tuleb lähtuda materjalidest, mille kasutamise tulemusena mõju ümbritsevale keskkonnale on minimaalne (taastuvat puitu ja turvast, aga ka piirkonda läbivat transporditavat gaasi).
Arendustegevuse eesmärke silmas pidades ja selle kontekstis võib hinnata üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju tulevikku suunatud keskkonnasäästvast kasutusest lähtuvalt ning sellest aspektist ei ole tegu üldiselt keskkonnasäästlike lahendustega. Üldplaneering keskendub traditsioonilistele lahendustele, mis kavandavad 100 % põhjavee kasutust joogiveena ja traditsioonilisi kanalisatsioonitorustike lahendusi. Energiatootmise osas on rõhutatud taastuvallikate kasutamise ja keskkonnamõju minimaliseerimise vajadust ning gaasi kasutamise võimalikkust. Mõju neutraalne või nõrgalt negatiivne
1- alternatiiv Tehnovõrkude rajamisel ja kasutamisel on märksõnaks kokkuhoid. Vesi ja kanalisatsioon- korduvkasutus, vihmavee kasutus. Vee tarbimine põhjaveest minimaalne. Kuiv- ja kompostkäimlad. Eri tüüpi reovete eraldamine üksteisest: hallvesi, mustvesi/ kompost, uriin, sadevesi. Reoveetekke vähendamine, heitvee separeerimise süsteem. Järelkomposti kasutamine väetisena. Imbväljakud ja kraavid. Filterväljakud. Tehismärgalade süsteemid (pilliroo- ja hundinuiatiikide süsteem). Kombineeritud tehismärgalad. Gaas-uute arendusalade tarvis ei kasutata Küte- taastuvenergial põhinev. Biokütused nagu nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Biogaas, jäätmetest saadav bioenergia, vedelad biokütused. Elekter- taastuvenergial põhinev (päikeseenergia, tuuleenergia, soojuspumbad. Elektri õhuliine mitte rajada. Side- wifi lahendused Teed- kergliiklusele orienteeritud. Sõiduteed tolmuvaba kattega kruusateed.
Mõju hindamisel tuleb arvestada planeeringuga kavandatud tegevuse eesmärke, arendustegevust kus maakasutust muudetakse vähemalt 120ha ulatuses elamu- ja/või ärimaaks. Selles kontektstis antud planeeringualal ei ole võimalik rakendada imbväljakute ja fiterväljakute süsteeme ning tehismärgalade süsteeme ala karstumise tõttu. Kuiv- ja kompostkäimlate kasutamine tiheasumis ei ole põhjendatud kuna inimeste hügieeni- ja muud igapäevavajadused on muutunud võrreldes varasema kuivkäimlate aktiivsema kasutuse perioodiga. Muud põhimõtted infrastruktuuri osas on keskkonnasäästlikkusele orienteeritud ning väga positiivse mõjuga. Mõju nõrgalt positiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 49
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2- alternatiiv Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimise korral muutub planeeringualal infrastruktuur nii renoveeritavate juurdepääsuteede kui rajatavate ja renoveeritavate kommunikatsioonide ehitamise osas. Detailplaneeringu realiseerumisel on planeeringualal olemasolevatel ja perspektiivsetel kruntidel võimalik ühineda rajatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on Saksamaal välja töötatud innovatiivne lahendus DEUS 21 (vt: http://www.deus21.de põhimõttelised skeemid ja lisad). Selle järgi kasutatakse joogivett ainult toidu valmistamiseks ja joomiseks.
Joogivee kulu on 25 m³/d. Joogivee allikateks on Kohila Maja ja Salutaguse Pärmitehase puurkaevud- pumplad. Joogivee tänavavõrgud on ringistatud tagamaks tarbijatele häireteta veega varustamise. Joogivee kvaliteet peab vastama euronõuetele.
Vannide, duššide, riiete pesumasinate, nõude pesumasinate, WC ja murupindade ning aia kastmiseks kasutatakse hooldevett. Hooldevee allikaks on sademevesi katustelt ja drenaaživesi mida puhastatakse, kasutades membraanfiltreid.
Hooldevee kulu on 250 m³/d. Tulekustutusvee arvutuslik vooluhulk on 20 l/sek. Sademeveed katustelt ja drenaaživeed kruntidelt juhitakse kollektorite abil veehoidlatesse ja pumbatakse veepuhastusjaama. Puhastatud hooldevesi juhitakse eraldi torustikega kõigi tarbijateni. Hooldevee tänavatorustikud on ringistatud. Ringveevõrkudele on ette nähtud tuletõrjehüdrandid. Tulekustutusvee tagavara hoitakse veepuhastusjaama juures. Tuletõrjepumbad on ette nähtud veepuhastusjaama hoonesse Veehoidlates kogutakse sademevee ja drenaaživee tagavarad. Veehoidlates hoitakse veepinna tase sellisel kõrgusel, et oleks tagatud sademevee ja drenaaživee ärajuhtimine kõigilt objektidelt ilma uputamata. Veehoidlad tuleb terves ulatuses isoleerida eksfiltratsiooni takistava kilematerjaliga.
Olmereoveed juhitakse elamutest ja tootmishoonete elutarbelistest ruumidest ära vaakumkanalisatsiooni abil. Reoveest eraldatakse sette- ja orgaaniline osa membraanfiltrite abil. Settest valmistatakse biogaasi. Kõikide elamute köögivalamute alla on ette nähtud purustajad orgaaniliste jäätmete juhtimiseks kanalisatsiooni suurendamaks biogaasi kogust. Olmereoveed eemaldatakse kõikidest objektidest vaakumkanalisatsiooni abil. Iga hoone või hoonetegrupi juures on spetsiaalne kaev, mis kogub reoveed ja juhib reoveed automaatselt puhastusseadmetesse. Reovee vaakumtorustikel puuduvad kontrollkaevud. Praktiliselt ei ole võimalik vaakumtorustikust reovee väljalekkimine. Tegemist on suletud süsteemiga kuni reoveepuhastist väljavooluni. Selleks on ette nähtud puhastatud reovee kogumismahutid. Üleliigset puhastatud reovett saab ära juhtida Salutaguse Pärmitehase reovee puhastusseadmete väljavoolukollektorisse.
Olmereovee arvutuslik vooluhulk on 250 m³/d. Olmereoveed eemaldatakse kõikidest objektidest vaakumkanalisatsiooni abil. Iga hoone või hoonetegrupi juures on spetsiaalne kaev, mis kogub reoveed ja juhib reoveed automaatselt puhastusseadmetesse. Reovee vaakumtorustikel puuduvad kontrollkaevud. Praktiliselt vaakumtorustikust reovee väljalekkimine ei ole võimalik. Tegemist on suletud süsteemiga kuni reoveepuhastist väljavooluni. Puhastatud reovett kasutatakse vegetatsiooniperioodil vajaduse korral põllumaade kastmiseks. Selleks on ette nähtud puhastatud reovee kogumismahutid. Üleliigset
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 50
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nõutavale tasemele puhastatud reovett saab ära juhtida Salutaguse Pärmitehase reovee puhastusseadmete väljavoolukollektorisse.
Alale ehitatakse kanalisatsioonisüsteem ning puhastusseade. Puhastusseadme eesmärgiks on vee ringkasutus, st puhastatud vesi suunatakse tarbija süsteemidesse tagasi hooldeveeks. Loodusesse suunatakse vastavalt normatiividele puhastatud vesi taimede kasvuperioodil näiteks põldudele kastmisveeks. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid rajatakse üksnes vastavalt selle ala spetsialistide poolt koostatud projektidele ja nende poolt ette kirjutatud materjalidest. Kavas on kasutada kaasaegset tehnikat ja töövõtteid. Inimtegevusega aladel ei saa torustike lekete ja/või reostuse tekkevõimalusi100% välistada. Reostus võib põhjavette sattuda erakordsetel asjaoludel, sellisel juhul likvideeritakse avarii põhjus esimesel võimalusel.
Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogiaosakonna juhtaja Rein Perensi ekspertarvamusest: p.1. Väide (esitati KSH avalikustamise ajal, LV täiendus): Pinnas on äärmiselt tundlik tugeva karstumise tõttu. Vastus: Kanalisatsiooni ja kogumiskaevude väljaehitamisel tagada nende täielik hüdroisolatsioon. p.4. Nagu kirjeldatud, on ala õhukese pinnakatte tõttu tõepoolest tundlik inimtegevusele ja reostus võib kergesti sattuda põhjavette. Seepärast tuleb veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel jälgida kõiki põhjavee kaitse nõudeid. Detailplaneeringuga ei muudeta oluliselt alal juba olemasolevat teedevõrku, lisandub Vaida- Urge maanteelt mahasõit tootmisala tarbeks ning rajatavate elamu- ja tootmiskvartalite siseteede võrk. Uute teede kavandamisel on lähtutud olemasolevast teedevõrgust ja kehtivatest normdokumentidest. Planeeritava ala arendamisega kaasneb vajadus ühistranspordi võrgustiku ümber- korraldamiseks. Ühistransport planeeringualal on kavandatud maanteelt planeeritava keskuse piirkonnani, koolibussi ring pikeneb ka kavandatud eramutevahelistele tänavatele. Seega saab ühistranspordi kättesaadavus alal olema hea ning hakkab võimaldama head juurdepääsu kavandatud tööstusalale ja teenustele ka väljastpoolt planeeringuala, samuti head ühendust planeeringuala ja valla keskuse vahel. Ühistranspordi liinide ümberkorraldamiseks tuleb teha koostööd valla- ja maavalitsuse esindajatega.
Detailplaneeringualale on kavandatud kergliiklusteede võrgustik, mis tagab väga head jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused planeeringuala sees, ühendades elamualad kavandatud kohaliku keskuse, tööstuspiirkonna ning looduslike puhkealadega. Ette on nähtud ka Kohila aleviku ja planeeringuala ühendamine kergliiklusteega, millega arvestab ka Tallinn-Viljandi maantee rekonstrueerimise projekt. Kergliiklusühenduse paigutus on kavandatud selliselt, et vahemaad oleks võimalikult lühikesed, see edendab kergliikluse kasutamist igapäevasteks käikudeks. Ohutu Tallinn-Viljandi maantee ületus Salutaguselt Kohila suunas ja vastupidi lahendatakse silla või tunneliga.
Kokkuvõtteks rajatakse tootmisala loodussõbraliku energia tootmiseks, elamuehituses arvestatakse piirkonna levinud arhitektuuriga, olemasolevad keskpinge õhuliinid viiakse maakaablisse, korrastatakse teedevõrk ja ehitatakse juurde uus teelõik, ehitatakse välja vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, rajatakse puhke- ja virgestusalad ja kergliiklusteed, seega võib öelda et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju on infrastruktuurile positiivne. Mõju positiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 51
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.4. Mõju põhjaveele
Planeeritaval alal puuduvad kõikide elamute tarbeks rajatud ühisveevõrgud ja kanalisatsioonisüsteemid, selleks on osaliselt rajatud lokaalsed lahendused. Planeeritava tegevuse elluviimisel on üheks kogu töö põhikonseptsiooniks kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonilahendused, samuti uudne puhastussüsteem. Kavandatakse erinevad torustikud joogiveele, hooldeveele, sadevee kanalisatsioon, reoveekanalisatsioon. Planeeritava tegevusega kaasneb vee tarbimine Salutaguse Pärmitehase olemasoleva puurkaevu ja Kohila Maja puurkaevu baasil tingimustel, mis ei põhjusta ohtu põhjaveele kuna lisaks olemasolevale tarbimisele vajatakse põhjaveest lisaks vaid joogivett.
Väljavõte Rein Perensi Geoloogilisest ja hüdrogeoloogilisest ekspertarvamusest Raplamaa Kohila valla Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisa maade detailplaneeringu jaoks (2009): p.3. Uute veekogude (tiikide) rajamine ei tohiks negatiivselt mõjutada põhjaveerežiimi. Aastatel 1965–1991 teostatud detailsed uuringud kinnitasid Kvaternaari ja maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi tihedat hüdraulilist seost, mistõttu kavandatavates tiikides käitub vesi kui suures kaevus. p.4. Nagu kirjeldatud, on ala õhukese pinnakatte tõttu tõepoolest tundlik inimtegevusele ja reostus võib kergesti sattuda põhjavette. Seepärast tuleb veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel jälgida kõiki põhjavee kaitse nõudeid. Paraku suurem osa Raplamaast paiknebki kaitsmata põhjaveega alal, kus võib olla ka kõrgendatud radoonitase. Seda tuleb arvestada ka majade ehitamisel ning mitte kavandada hoonete alla keldrite ehitamist. Soovitav oleks enne ehitustööde algust tellida radooni mõõtmine. p.5. Tiikide ja tehisjärvede rajamine võib mõjutada põhjaveerežiimi ka positiivselt. Nagu hüdrogeoloogilised vaatlused Urge–Pahkla maantee ääres olevas seirekaevus näitasid, ulatub põhjavee survepind kevadel tihti üle maapinna, mis kahtlemata mõjutab negatiivselt ka maantee seisundit. Tiikide rajamine võib maapinnalähedase põhjavee survetaset vähendada ja Urge–Pahkla maantee seisundit parandada. p.6. Kuna Kvaternaari ja Ordoviitsiumi põhjaveekihid on omavahel tihedas hüdraulilises seoses, siis tiikide rajamine maaparandussüsteemide eelvoolukraavidele väljakujunenud põhjaveerežiimi ei mõjuta. p.7. Kavandatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide mõju piirdub Salutaguse küla lähema ümbrusega ega mõjuta kuidagi Tuhala Nõiakaevu.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on Saksamaal välja töötatud innovatiivne lahendus DEUS 21 (vt: http://www.deus21.de põhimõttelised skeemid ja lisad). Selle järgi kasutatakse joogivett ainult toidu valmistamiseks ja joomiseks. Vannide, duššide, riietepesumasinate, nõudepesumasinate, WC ja murupindade ning aia kastmiseks kasutatakse hooldevett. Hooldevee allikaks on sademevesi katustelt ja drenaaživesi, mida puhastatakse, kasutades membraanfiltreid.
Planeeringu elluviimisel ühendatakse Salutaguse Pärmitehase puurkaev ja Kohila Maja OÜ puurkaev planeeritava ala veevõrguga. Et vähendada piirkonnas tarbitava põhjavee koguseid, tuleks kaaluda ka Pärmitehasele jahutusvee võimaldamist kogutud ja puhastatud pinnavetest või puhastatud vee taassuunamist jahutusvee süsteemi. Seega ei avalda planeeritav tegevus negatiivset mõju põhjaveele ega teistele piirkonna veetarbijatele. Pigem võimaldab arenduse elluviimine põhjavett säästlikumalt kasutada kui seni. Kontrollida tuleks planeeringualal asuvate endiste ühistootmishoonete territooriumi, et seal ei oleks tampoonimata puurkaeve, ohtlikke jäätmeid jms.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 52
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv puhul Kuna üldplaneeringuga kavandatakse arendatava ala kogu veevajadus (joogi- ja hooldevesi) rahuldada üksnes Põllu tn 1 asuva puurkaevu baasil, ei ole üldplaneeringujärgne lahendus ressursisäästlik. Põhjaveele võivad osutuda ohuks lokaalsed kanalisatsioonilahendused (lokaalsed puhastid soovitavalt mitme pere tarbeks) ning traditsioonilise põllumajandusega tegelemise jätkumine (pestitsiidid, herbitsiidid, keemiliste väetiste kasutamine jne). Mõju neutraalne või nõrgalt negatiivne
1- alternatiiv Kuna ökoküla lahenduste põhimõte on põhjavee säästlikkusele suunatud kasutused, tarbitava vee puhastus ja korduvkasutus, mahepõllumajanduse arendamine, loodusega tasakaalus elamine siis lahenduse elluviimisel on mõju põhjaveele positiivne. Mõju positiivne
2- alternatiiv Arenduse põhimõte on põhjavee väga oluliselt säästlikum ja optimaalsem kasutus, valdav osa hooldeveest kavandatud korduvalt puhastada ja suunata taas kasutusse või vegetatasiooniperioodil vajadusel kastmisveeks. Uute süsteemide väljaehitamise järel pakutakse planeeringualas soovijatele võimalust nendega ühineda. Mõju positiivne
3.5. Põhjavee taaskasutus
Põhjavett kasutatakse suures mahus Salutaguse Pärmitehases tootmisprotsessis ühekordselt jahutusveeks ja suunatakse siis soojusreostusega tagasi keskkonda- suublana kasutatavasse Keila jõkke. Säästlikuma põhjavee kasutuse eesmärgil tuleb lähitulevikus välja töötada tootmisvee korduvkasutamise tehnoloogia ja see töösse rakendada.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringujärgse arendustegevuse veevajadus baseerub täielikult põhjavee kasutusel (laiendatava tiheasustusala elamualade, ühiskondlike alade ja tootmisalade veevarustus). Mõju nõrgalt negatiivne
1- alternatiiv Ökoküla põhimõtted otseselt ei käsitle põhjavee korduvkasutust. Kasutatakse säästlikult kõiki loodusressursse- sh põhjavett. Põhjavett kasutatakse peamiselt joogiveeks ja toidu valmistamiseks. Mõju neutraalne
2-alternatiiv Arendustegevuse üks tähtsamaid põhimõtteid on põhjavee kasutamise minimeerimine, sh põhjavee korduvkasutusse suunamine. Detailplaneeringu järgse arenduse elluviimisel kavandatakse vaid 10% mahus põhjavee kasutust võrreldes tavalahendustega. Eraldi tasub äramärkimist kava kasutada Salutaguse Pärmitehase puhastatud vett, mis käesoleval ajal suunatakse Keila jõkke, planeeritava ala korduvalt puhastatavaks ja korduvalt kasutusse suunatavaks hooldeveeks. Seega väheneb olulisel määral Keila jõkke suunatava ühekordselt kasutatud põhjavee kogus. Mõju positiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 53
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.6. Mõju pinnaveekogudele
Kavandatav Salutaguse mõisamaade DP ala paikneb ca 2 km kaugusel Keila jõest ida suunas. DP alast endast ida suunas ca 660 m kaugusel asub Angerja oja. Lähim järv on kagu suunas 4,9 km kaugusel kagus asuv Järlepa järv. Siin esinevad peamiselt gleistunud leostunud leetjad mullad, rähk- ja klibumullad ja gleistunud koreserikkad rähkmullad. Planeeritava ala endine Salutaguse mõisa süda on reljeefilt kõrgeim (kuni 65,78 m), lääne- ja edelaosa aga tunduvalt madalamad (kuni 60,02 m). Väljavõte Rein Perensi Geoloogilisest ja hüdrogeoloogilisest ekspertarvamusest Raplamaa Kohila valla Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisa maade detailplaneeringu jaoks (2009): p.3. Uute veekogude (tiikide) rajamine ei tohiks negatiivselt mõjutada põhjaveerežiimi. Aastatel 1965–1991 teostatud detailsed uuringud kinnitasid Kvaternaari ja maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi tihedat hüdraulilist seost, mistõttu kavandatavates tiikides käitub vesi kui suures kaevus. p.5. Tiikide ja tehisjärvede rajamine võib mõjutada põhjaveerežiimi ka positiivselt. Nagu hüdrogeoloogilised vaatlused Urge–Pahkla maantee ääres olevas seirekaevus näitasid, ulatub põhjavee survepind kevadel tihti üle maapinna, mis kahtlemata mõjutab negatiivselt ka maantee seisundit. Tiikide rajamine võib maapinnalähedase põhjavee survetaset vähendada ja Urge–Pahkla maantee seisundit parandada. p.6. Kuna Kvaternaari ja Ordoviitsiumi põhjaveekihid on omavahel tihedas hüdraulilises seoses, siis tiikide rajamine maaparandussüsteemide eelvoolukraavidele väljakujunenud põhjaveerežiimi ei mõjuta. Liigniiskust ja üleujutusi ei ole tänu Salu2, Salu3 ja Saltaguse6 maaparandusobjektidele alal asuvatel põldudel ette tulnud. Üleujutused kohati ala kirdeosas asuval Kulla kinnistu metsaalal kuna vana kraavivõrk võsastunud ja hooldamata, lisaks tegutsevad endistel, tänaseks soostunud turbavõtuaukudel ja -kraavidel koprad. Planeeritava alal territooriumil asuvad maaparanduskraavid. Lisaks sellele on siin väike looduslik soostunud kallastega veekogu Mardiauk. Nimetatud veesilm ei kajastu üheski registreeritud dokumendis avaliku veekoguna, sh puudub Mardiauk ka Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Raplamaa roheline võrgustik. Detailplaneering koostatakse geoalusele. Käesoleva detailplaneeringu kaardi aluseks on veebruaris 2009 koostatud geoloogiline aluskaart. Geoaluse koostaja KT GEODEESIA OÜ, Litsents nr. 575-MA. Töö nr 02/09 Geodeetiline alusplaan, Objekt: Haki, Kuldaru, Kulla, Välja, Pargitaguse, Silvaranna, Salutaguse, Silva. M 1:1000. Veesilm on kujunenud mitmete faktorite koosmõjul- pinnavete kogunemine reljeefi madalamasse osasse, kõrvale ehitatud tee ja seega vee loodusliku liikumise takistus jm. Veesilma nimetusega Mardiauk ei ole planeeritud teise kohta suunata. Veekogu on aastate vältel tõenäoliselt mõjutanud/ reostanud lähedal asunud ja tegutsenud loomalaut ja põldudele külvatud väetised ja umbrohumürgid. Teadaolevalt ei ole Mardiauku puhastatud, lisatoitained on aidanud kaasa veetaimestiku vohamisele. Detailplaneeringusse viia sisse nõue võtta kasutusele meetmed Mardiaugu veekeskkonna kaitsmiseks. Täiendavat uuringut ei ole vajalik teostada.
Kavandatava tegevusega kaasneb nii pikaajalisi kui lühiajalisi mõjusid. Lühiajalised mõjud on näiteks ehitusaegsed (nii teed, kommunikatsioonid kui hooned), vertikaalplaneerimine ja pikaajalisteks mõjudeks võiks lugeda renoveeritavad ja/või rajatavad maaparandussüsteemid, sadeveekanalisatsioon, põllu- ja metsamanduslik maade kasutamine, olemasoevate veekogude kasutus, uute veekogude rajamine ja kasutamine, parkide ja haljasalade rajamine ja/või renoveerimine jms.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 54
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Lühiajaline mõju väikesemahuline, kuna kavandatav arendus planeeringuala lõikes ca 9hektari ulatuses. Pikaajaline mõju- Üldplaneeringuga on kavandatud põllumaid jätkuvalt kasutada, seega olemasolevad maaparandussüsteemid korrastatakse, pinnaveed suunatakse eelvoolukraavide kaudu Keila jõkke. Uusi pinnaveekogusid ei kavandata rajada. Hoonestuse ümber vajalik rajada sadevee kanalisatsioon. Mahepõllumajanduse kasutuselevõtt võimalik. Traditsioonilise põllumajandusliku kasutuse jätkumine võib endaga kaasa tuua negatiivnse mõju pinnaveekogudele (põllumajandusväetised, taimekaitsemürgid), samuti võivad negatiivselt mõjuda lokaalsed kanalisatsiooni ja puhastusseadmete lahendused. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Lühiajaline mõju seotud ehitusmaterjalide transpordiga, vundmentide rajamisega, teede- ja kommunikatsioonide rajamisega. Ehitusaegsed mõjud suuremahulised, võimalik tolmu levimine pinnaveekogudesse. Pikaajaline mõju- ökokülas kavandatakse põllumaa kasutust kindlasti loodussäästlikul viisil, ei tarvitata keemilisi taimekaitsevahendeid, toodang tuleb valdavalt külaelanike igapäevaseks toitmiseks, vähesel määral ka müügiks. Seega ei kahjustata põllumajandamisega pinnaveekogusid. Metsa majandatakse samuti viisil, mis ei kahjusta metsa all olevat maad ega väljakujunenud taimekooslusi, ei lõhuta suurte masinatega pinnast ega olemasolevat taimestikku, ei kahjustata looduslikke veesooni jms. Alale kavandatakse uusi parke ja haljasalasid. Mõju positiivne
2-alternatiiv Lühiajaline mõju- suuremahulisne, võimalik tolmu levimine pinnaveekogudesse. Pikaajaline mõju- arendustegevusega kavandatakse planeeritaval alal uute pinnaveekogude (maaparandussüsteemi eelvoolukraavide laiendused) rajamist, maaparandussüsteemide renoveerimist, sadeveekanalisatsiooni rajamist, olemasolevate pinnaveekogude puhastamist. Metsasid majandatakse majandusmetsadena, põllumaadel kavas vaid mahepõllunduse viljelemine. Alale kavandatakse uusi parke ja haljasalasid. Mõju neutraalne
3.7. Tiikide rajamine maaparandussüsteemi paisudena
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus
0- alternatiiv Üldplaneeringu järgselt ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks ega ka sadevee kogumiseks tiike rajada. Maaparandussüsteemide eelvoolude puhastamine vajalik. Tiikide rajamine ei ole vajalik tulekustutusvee saamisek, kuna üldplaneeringu järgselt arendatava piirkonna keskel olemas tuletõrjevee mahuti (Salutaguse Pärmitehase vastas üle Pärmika tee) ja võimalus selle täitmiseks puurkaevude baasil Mõju neutraalne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 55
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1- alternatiiv Ökoküla korral tiikide rajamine vajalik kuna üks põhimõtetest sade- ja pinnavete kogumine ja korduvkasutus, samuti vajalik tiikide rajamine tulekustutusvee saamiseks. Maaparandus- süsteemide eelvoolude puhastamine vajalik. Mõju neutraalne
2-alternatiiv Tiikide rajamine vajalik sade- ja pinnavete kogumise põhimõttest lähtuvalt, samuti planeeringuala tulekustutusveega varustamiseks. Planeeringu elluviimisel kavandatakse rajada kahe maaparandussüsteemi peakraavi laiendusena tiigid, mis on omavahel ühenduses ning mis ühendatakse omakorda tootmisalale rajatava veehoidlaga, kuhu suunatakse ka Salutaguse Pärmitehasest puhastatud jahutusvesi. Tiikides reguleeritakse veetaset vajadusel hoidlas asuva veekoguse baasil või siis suunatakse üleliigne pinnavesi maaparandussüsteemi peakraavituse kaudu nagu seni Keila jõkke. Kavandatavad tiigid ei mõjuta oluliselt olemasolevat väljakujunenud veerežiimi. Kavandatud tiigid ei tekita täiendavaid kitsendusi naaberkinnistutele. Maaparandussüsteemide eelvoolud puhastatakse. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna juhtaja Rein Perensi ekspertarvamusest lk6 ja lk7 (vt lisa): p. 3. Uute veekogude (tiikide) rajamine ei tohiks negatiivselt mõjutada põhjaveerežiimi. Aastatel 1965–1991 teostatud detailsed uuringud kinnitasid Kvaternaari ja maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi tihedat hüdraulilist seost, mistõttu kavandatavates tiikides käitub vesi kui suures kaevus. p. 5. Tiikide ja tehisjärvede rajamine võib mõjutada põhjaveerežiimi ka positiivselt. Nagu hüdrogeoloogilised vaatlused Urge–Pahkla maantee ääres olevas seirekaevus näitasid, ulatub põhjavee survepind kevadel tihti üle maapinna, mis kahtlemata mõjutab negatiivselt ka maantee seisundit. Tiikide rajamine võib maapinnalähedase põhjavee survetaset vähendada ja Urge–Pahkla maantee seisundit parandada. p.6. Kuna Kvaternaari ja Ordoviitsiumi põhjaveekihid on omavahel tihedas hüdraulilises seoses, siis tiikide rajamine maaparandussüsteemide eelvoolukraavidele väljakujunenud põhjaveerežiimi ei mõjuta.
Sademeveed katustelt ja drenaaživeed kruntidelt juhitakse kollektorite abil veehoidlatesse ja pumbatakse veepuhastusjaama. Puhastatud hooldevesi juhitakse eraldi torustikega kõigi tarbijateni. Hooldevee tänavatorustikud on ringistatud. Ringveevõrkudele on ette nähtud tuletõrjehüdrandid. Tulekustutusvee tagavara hoitakse veepuhastusjaama juures. Tuletõrjepumbad on ette nähtud veepuhastusjaama hoonesse Veehoidlates kogutakse sademevee ja drenaaživee tagavarad. Veehoidlates hoitakse veepinna tase sellisel kõrgusel, et oleks tagatud sademevee ja drenaaživee ärajuhtimine kõigilt objektidelt ilma uputamata. Veehoidlad tuleb terves ulatuses isoleerida eksfiltratsiooni takistava kilematerjaliga.
Kuna tiigid kavandatakse olemasolevate ja seni osaliselt toimivate suurte maaparandussüsteemide Salu2, Salu3 ja Salutaguse6 laiendusena, ei kavandata tiikide rajamisega põldude lisakuivendamist vaid seni otse Keila jõkke voolanud vee asemel vee kogumist, puhastamist ja korduvkasutamist. Tiikide rajamisel arvestatakse nõudega mitte kahjustada looduskeskkonda ja hoida põhjavett, tiigid tuleb terves ulatuses isoleerida eksfiltratsiooni takistava kilematerjaliga. Mõju neutraalne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 56
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.8. Mõju taimekooslustele, metsale ning kaitstavatele taime- ja loomaliikidele
Kuna planeeringualal on valdavalt kõrge boniteedilised põlised põllud, siis on traditsiooniliselt kultuurtaimi kasvatatud. Osa põlde ja põlluservi on võsastunud. Olemasoleva olukorra jätkudes toimub haritud maade kasutuse vähenemine ja võsastumine. Tulevikus võib kattuda kogu ala eri tüüpi metsakooslustega. Kaasneb oht, et väheneb liigiline arvukus ja erinevate elupaigatüüpide mitmekesisus, mõju oleks taimekooslustele negatiivne. Metsale mõjuks selline areng neutraalselt või positiivselt, kuna metsa pindala suureneks ja metsamassiiv muutuks stabiilsemaks elukeskkonnaks. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel ei leidu detailplaneeringu alal kaitstavaid taime- ja loomaliike. Neid ei fikseeritud ka kontrollkäikudel. Kuna arendataval alal ei ole riiklike andmebaaside ega looduses tehtud paiksete ülevaatustega tuvastatud kaitstavate taime- ja loomaliikide esinemist, siis ei saa Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu ala arendamine kaitstavatele liikidele ka mõju avaldada.
Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualal eraldi linnuliikide määramiseks teadaolevalt uuringuid tehtud ei ole (info Eesti Ornitoloogiaühingust).
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiivi mõju Üldplaneeringu järgselt kavandataval Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu alal on kaks võimalikku arengustsenaariumi. Üks võimalus on seni haritava maana kasutusel olnud maa jätkuv kasutamine põllupidamiseks ja karjamaana traditsioonilisel viisil- kasutatakse keemilisi väetisi, mürke jms. Põlluservades kasvama hakanud noored kased ja männid raiutakse ära. Teise võimaliku arengu kohaselt võetakse kasutusele mahepõllunduse põhimõtted (looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid, väiketraktorite või hobuste kasutamine põllu harimisel, sade- ja pinnavete kasutamine kastmisel vajadusel). Kohila valla üldplaneering sisaldab seisukohta, et planeeringus rohelise võrgustiku kujundamisel tuleb lähtuda keskkonda säästvast ja toetavast kasutusest. Olemasolevat metsa planeeringualal hakatakse majandama nagu tulundusmetsa. Sellise arenguversiooni korral avalduks taimekooslustele ja metsale neutraalne mõju , kuna säiliks ligilähedaselt pikka aega valitsenud olukord. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla lahendusvariandi korral säilib põllumajanduslik kasutamine põldude ja aiamaade näol ca 30-40 % ulatuses. Metsamaid kasutatakse edasi metsamaana. Elanike arvu kasvuga seoses kasvab metsade ja parkide kasutus puhkemajanduslikel eesmärkidel. Mõju neutraalne või nõrgalt negatiivne
2-alternatiivi mõju Detailplaneeringu järgi tuleb elamualade ja tootmisala ehitamiseks korrastada olemasolev teedevõrk ja rajada tootmisalale Vaida-Urge maanteelt uus juurdepääsutee. Teede korrastamiseks ja rajamiseks eemaldatakse osa pinnast, seega kaob ka teedeäärsel maal kasvanud taimestik. Arendataval alal on kõikidest maaüksustest metsaga kaetud vaid Kulla kinnistu (31701:003:0149) kus kasvavad mitmesuguse vanuse ja iseloomuga metsad ja 1,9 ha Pargitaguse kinnistust (31701:004:0230), mis on ühtekokku 44,59 ha suurune maatulundusmaa. Arendustegevuse käigus ei muudeta metsa aladel maa kasutamise
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 57
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sihtotstarvet, metsasid majandatakse edasi majandusmetsadena, lisaks on tehtud KSH aruandes ettepanek kaaluda Kulla kinnistu metsadesse looduse õpperaja tegemist, pidades silmas loodusmetsi ja turbakaevandamise ajalugu. Metsa säilimine detailplaneeringu alal on oluline ka seetõttu, et ta kuulub osaliselt rohevõrgustiku koosseisu. Detailplaneeringu elluviimisel suureneb lähimetsade kasutus (seente ja marjade korjamine, tervisesport, looduse õpperaja kasutamine jms). Planeeringuala kasutuselevõtul hoonestatavate aladena kaovad olulisel määral olemasolevatel põldudel seni kasvanud kultuur- ja heintaimed.
Kokkuvõttes võib öelda, et detailplaneeringus kavandatud tegevuste teostumisel- elamualade, puhkealade ja tootmisala rajamisel on kinnistutel kasvavatele taimekooslustele mõju nõrgalt negatiivne ning metsale neutraalne või nõrgalt negatiivne. Arvestades asjaolu et põllud, karjamaad ja põldudeäärsed metsatukad on ka seni vähemalt läbi kolme sajandi inimtegevuse kaasabil kujundatud ja mõjutatud kooslused, ei ole kavandatud arenduse rajamise mõju taimekooslustele, metsatukkadele ning taime- ja loomaliikidele olulise suurusega. Mõju neutraalne või nõrgalt negatiivne
3.9. Mõju Natura alale Rahaaugu loodusalale
Üle- Euroopaline ökoloogiline võrgustik, Natura 2000, on loodud selleks, et kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku. Õiguslikult põhineb Natura võrgustiku loomine kahel Euroopa Liidu direktiivil- direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ehk nn linnudirektiivil, mille ülesanne on kaitsta linde, ning direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ehk nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Seetõttu sisaldab Natura 2000 võrgustik kahte tüüpi alasid: linnualad (kaitset vajavate lindude kaitseks) ja loodusalad (kaitset vajavate looduslike ja pool-looduslike elupaikade ja looma- ning taimeliikide elupaikade kaitseks). Natura 2000 võrgustiku osadeks ei valita mitte kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ja elupaigatüüpide esinemiskohti vaid ainult esinduslikum osa neist. Eestis kattuvad paljud Natura alad juba olemasolevate kaitsealadega. Kuna praeguste kaitsealade kaitse- eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse, siis neile aladele eraldi kaitsekorda ei rakendata, kuid väljaspool kaitsealasid olevate Natura alade kaitseks (mille loodusväärtused ei vaja säilimiseks ranget kaitserežiimi) moodustatakse hoiualad, mille kaitsekord on kehtestatud Looduskaitseseadusega.
Natura ala: Rahaaugu loodusala- detailplaneeringu seotus kaitsekorraldamisega Planeeritavale alale ega vahetusse naabrusse Natura alasid ei jää. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole Natura alade kaitse korraldamisega otsest seost. Planeeringualale lähim Natura ala Rahaaugu loodusala on linnulennult ca 700 m kaugusel põhja suunas.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva Natura ala tutvustus Rahaaugu loodusala pindala on 529 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 58
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas (Lutra lutra) ; eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
Mõju hindamine Natura alade terviklikkusele ja kaitseeesmärkidele Vastavalt „Juhiseid loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis” tuleb mõju hindamisel lähtuda järgnevast: • Ala kaitse- eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. • Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse- eesmärkide mõistest. Ehk ala kaitse- eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi. • Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja – vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikemas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivais elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljaspool seda süsteemi. • Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaikadele.
Rahaaugu loodusala asub planeeritavast maa- alast ca 700 m kaugusel põhja suunas, teisel pool Vaida- Urge maanteed. Kuna kavandatav tegevus asub loodusalast sedavõrd kaugel, siis ei avalda planeeritav tegevus olulist mõju loodusala eesmärkide elluviimisele. Rajatavate tootmishoonete, elamute ja ehitiste visuaalne mõju on kaitsealale teataval määral olemas, kuid ligi 1 km kauguse vahemaa tõttu võib seda hinnata neutraalseks.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgse lahenduse korral võib suureneda elanike arv Salutaguse külas ja seetõttu on võimalik külastajate arvu mõningane suurenemine. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla elluviimisel suureneb elanike arv Salutaguse külas oluliselt. Ökokülade elanike üldisest loodushuvist lähtuvalt võib eeldada Natura ala, kogu piirkonna metsade ja teiste loodulike alade sagedasemat külastamist. Mõju neutraalne
2-alternatiiv Detailplaneeringu elluviimisel suureneb elanike arv Salutaguse külas oluliselt. Võimalik on külastuste sagenemine kuid see ei mõjuta eeldatavalt Natura ala terviklikkust ega kaitse- eesmärke. Massilisi külastusi ei ole ette näha, kuna planeeringualal ja selle vahetus läheduses on piisaval hulgal looduslikke metsi ja teisi looduslikke alasid. Mõju neutraalne
Kokkuvõtlikult võib öelda et kavandatav tegevus lindude- loomade, metsa- ja vee- elustikku ei mõjuta: kaitseala pindala jääb samaks, kaitstavate liikide arvukus tõenäoliselt ei vähene, ala terviklikkus on säilitatud ja seal elavad liigid ja elupaigatüübid on jätkuvalt soodsas seisundis. Arvestada võib siiski seoses elanikkonna kasvuga mõningase soovitatavalt piirkonda loodavate matkaradade külastatavuse suurenemist.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 59
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.10. Mõju maastikule
Raplamaa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt on piirkonna suurim väärtus vaheldusrikkad loodusmaastikud, aga ka pikkade sajandite jooksul välja kujunenud kultuuripärand. Kultuurmaastikud on tekkinud ja säilinud üksnes tänu inimese pikaajalisele tegevusele.
Maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratud väärtuslike maastike säilimiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks, kõrge loodusväärtusega maa- alade säästvamaks kasutamiseks, kõrge väärtusega ja suurema inimkoormusega linnalähiste puhkealade ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa säilimiseks. Näidatud on ka joonehitiste ja rohelise võrgustiku konfliktikohad ning nimetatud meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks. Selle planeeringu kohaselt planeeringualal ega selle vahetus läheduses väärtuslikke maastikke ei ole. Antud planeeringuala lähim väärtuslik maastik on ca 2 km kaugusel asuv Keila jõgi. Vastavalt lubatud normatiividele suunatakse puhastatud heitveed eesvoolude kaudu suublana kasutatavasse Keila jõkke. Raplamaa väärtmaastike info pärineb Rapla Maavalitsuse kodulehelt www.raplamv.ee
Olemasoleva olukorra jätkumisel on oht kultuurmaastike võsastumiseks, kuna elanikkond väheneb ja ka traditsiooniline põllupidamine ja karjakasvatamine on viimastel aastakümnetel vähenemise tendentsi näidanud. Kasutamata põllumaad vähendavad maastike atraktiivsust. Avatud maastike võsastumine ja metsakasvamine vähendab looduse mitmekesisust ja muudab looduskeskkonda vaesemaks. Oht on, et osade põldude kinnikasvamisega kaob sajanditepikkune maaharimise traditsioon ja osa rahvuslikust kultuuripärandist. Viimastel aastatel saavad paljud Eesti põllumehed PRIA toetusi, et jätkata põllumajandusmaade kasutamist ja hooldamist, seega on põldude vähenemise ja kinni kasvamise oht mõnevõrra taandumas.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Ajalooliselt väljakujunenud põldude jätkuv kasutamine on kultuuripärandi ja maastiku säilitamise kontekstis positiivne. Kuna nii elanike küsitlusest kui koosolekutel on selgunud Salutaguse mõisa ja endise mõisapargi taastamise tähtsus ja vajalikkus kohalike elanike jaoks, siis üldplaneeringu järgne lahendus tootmismaade rajamisega antud alale tekitab negatiivse mõju väljakujunenud maastikule ja kultuuripärandile. Mõju neutraalne või nõrgalt positiivne
1-alternatiiv Ökoküla lahenduste raliseerimisel väheneb põllumassiivide hulk planeeritaval alal kuid lähtuvalt ökoküla eluviisidest kasvatab iga pere endale vajalikud köögi- ja puuviljad oma kinnistul. Mõju nõrgalt negatiivne
2-alternatiiv Salutaguse mõisamaade DP ala mõju piirkonna maastikule on peamiselt seotud sellega, et kaasaegsed tootmishooned on uued ehitised meie maastikupildis ja meie tavapärases külamiljöös ei ole nad harjumuspärased objektid. Peamiselt avaldab planeeritav tegevus visuaalset mõju lähimatele elanikele (mida leevendab hoonete ümbruses kasvav kõrghaljastus), Seli- Angerja ja Vaida- Urge maanteel liiklejatele.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 60
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kavandatud Salutaguse mõisamaade DP elluviimine on piirkonnas aktsepteeritav ning see tegevus ei kahjusta üldjoontes olemasolevat vaheldusrikast maastikku laiemas plaanis. Tootmishoonete, elamute ja rajatiste ehitamine võtab suhteliselt suure osa olemasolevast kasutuseta põllumassiivist. Seega võib lugeda mõju dp maastikele negatiivseks. Mõju negatiivne
3.11. Mõju kultuuripärandile
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojalt saadud informatsiooni kohaselt Raplamaal Kohila vallas Salutaguse ja Angerja külas paikneval Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualal pole ajalooliste looduslike pühapaikade ülevaatust toimunud. Olemasolevate arhiiviandmete põhjal pole kõnealusel alal looduslikke pühapaiku teada. Kuna detailplaneeringuala asub ajalooliselt asustatud piirkonnas, ei saa välistada, et tööde käigus avastatakse kultuuriväärtusega esemeid või objekte. Tööde teostajaid tuleb sellisest võimalusest teavitada. Ajalooliste esemete ja/või kultuurikihiga alade leidmisel tuleb koheselt teavitada Muinsuskaitseametit. Muinsuskaitseametile tehtud järelepärimisele vastati kirjaga 28.08. 2009 nr 1.1-7/2195 Muinsuskaitse seisukoht, et Riigi kaitse all olevaid mälestisi Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualale ei jää. Tähelepanu juhiti, et Salutaguse mõisa kompleksi säilmed omavad kultuurilist väärtust antud piirkonnale ning detailplaneeringu koostamisel tuleks nende säilimisega arvestada.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on mõisakompleksi maa-ala ja lähiümbrus kavandatud tootmismaadeks. Tootmismaade kasutuselevõtul (vajalikud teed ja platsid raskeveokitele, hooned tootmiseks jms) tuleks paratamatult raiuda valdav osa puid (endine mõisapark) ning kaotada ajalooliselt väljakujunenud mõisakeskuse kompaktne struktuur. Seetõttu mõju kultuuripärandile üldplaneeringu elluviimisel võib lugeda nõrgalt negatiivseks. Mõju nõrgalt negatiivne
1- alternatiiv Ökoküla rajamine ei eelda suuremas mahus sotsiaalobjektide väljaehitamist. Mõisakeskuse väljaehitamine ja pargilaadse koosluse renoveerimine võimalik ja toetab kultuuripärandi säilimist. Mõju nõrgalt positiivne
2- alternatiiv Kuna planeeringu elluviimisel on kavas taastada osaliselt mõisakompleks ning korrastada endine mõisapark, rajada erinevad sotsiaalobjektid ning külakeskus, siis mõju kultuuripärandile võib lugeda positiivseks. Mõju positiivne
3.12. Mõju loomastikule ja linnustikule
Vaadeldes kavandatava tegevuse mõju loomastikule märgime, et Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse EELIS-e andmebaasi järgi ei leidu planeeringualal ega selle lähiümbruses kaitsealuseid loomi.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 61
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kakuliste, rähnide ja käsitiivaliste elupaikade olemasolu ei ole kindlaks tehtud. Kuna piirkonnas olemasolevad suuremad veekogud on planeeringualast suhteliselt kaugel, siis võib oletada et nahkhiired hoiavad rohkem Keila jõe, Angerja oja ja Järlepa järve lähedusse, kus neil on ilmselt paremad võimalused putukaid püüda.
Ornitoloogidele ei ole planeeritav ala kuigivõrd huvi pakkunud, linnuvaatlusruutude uuritus on olnud vähene. Ruudus LF7060 on 3 vaatlejat fikseerinud kokku 86 linnuliiki, ruudus LF7560 on 2 vaatlejat fikseerinud kokku 47 linnuliiki. See on ka mõistetav valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maade osas, mis on ju olnud pikaajalise tugeva inimmõjuga alad. Endise Salutaguse mõisa peahoone müüril pesitseb valge- toonekurg.
Planeeringualal on osaliselt rohelise võrgustiku koridor K- 9, seega võivad nii kultuurmaastikega enam harjunud kui inimpelglikumad loomaliigid sattuda ka siinsetele põldudele ja metsatukkadesse.
Planeeringuala on ka praegu tugeva inimmõjuga ala, siiski toob hoonete ja teede- platside- kaabelliinide rajamine olulisi muutusi taimestikule ja mõningaid mõjutusi loomastikule kaasa.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgselt on mõju linnustikule ja loomastikule hinnanguliselt väheoluline. Piirkonnas elavad linnud ja loomad on kohanenud eluga vahelduvatel kultuur- ja metsamaastikel.
Liikluskoormus võib ajapikku Seli- Angerja ja Vaida- Urge riigi kõrvalmaanteedel kuigivõrd suureneda, kuid ilmselt mitte olulisel määral ja loomad suudavad liikluse mõjuga kohaneda. Teadaolevalt elavad piirkonnas pool- avatud ja avatud maastike loomad, kellele inimese lähedus olulist mõju ei avalda. Siin esinevad metskits, halljänes, rebane, toitu otsides võivad liikuda läbi planeeringuala ka metssiga ja põder. Kulla kinnistul tegutsevad koprad. Mõju neutraalne või nõrgalt positiivne
1- alternatiiv Ökoküla arendamisel on eesmärk luua loodusega tasakaalus olev keskkond. Hoonestuse ümber rajatakse palju haljastust. Loomade ja lindude olemasolevad elupaigad lähedalasuvates metsades ja looduslikel aladel säiluvad. Loodavad haljasalad ja pargid pakuvad täiendavaid elupaiku erinevatele linnuliikidele. Mõju neutraalne või nõrgalt positiivne
2-alternatiiv Otsest mõju linnustiku elutegevusele arenduse elluviimisega ette ei ole näha, kuna teeosad, tee laiendused, platsid ja kraavid kaevatakse põllumajanduslikus kasutuses olnud maale. Tõenäoliselt ei vähene lindude elupaigad ümbritsevates metsades ja pargilaadeses koosluses, tõenäoliselt säilib lindude liigiline koosseis ja arvukus.
Häirimise mõju on oluline juhul, kui see põhjustab liigilise koosseisu muutumist või liikide pikaajalisi arvukuse muutumisi. Lühiajaline mõju ümberkaudsele haudelinnustikule seoses ehitustegevusega on sõltuv suuresti tööde tegemise ajast. On soovitatav, et tööde tegemise aeg ei langeks kokku pesitsusperioodiga, mis on 15. aprill kuni 15. juuli.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 62
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ehitustöödest tulenev häirimine on lühiajalise iseloomuga ega ulatu oluliselt planeeritavast maa- alast kaugemale, seetõttu ei mõjuta see tõenäoliselt liikide populatsioonidünaamikat olulisel määral. Linnustiku häirimise mõju saab vähendada, kui ajastada vähemalt osa ehitustöid väljapoole pesitsusperioodi.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju on tõenäoliselt suurim piirkonnas elavatele ja toituvatele loomaliikidele ehitusperioodil. Kõik olemasolevad metsakooslused on jätkuva metsakasvatuse eesmärgil säilitatud. Ühtegi neist ei ole kasutusse võetud elamuehituseks ega puhke- või parkmetsaks. Inimpelglikud liigid otsivad elamis- ja toitumisalasid piirkonna metsadest ja soodest. Loomad ja linnud, kes taluvad inimese lähedust- liiguvad ja toituvad avatud ja pool- avatud maastikel- kohanevad tõenäoliselt uue olukorraga, seega puudub kavandataval tegevusel neile oluline mõju. Mõju neutraalne
3.13. Mõju õhukvaliteedile ja müra
Inimeste elu ja tegevusega kaasneb kahtlemata alati mingi õhusaaste nii tiheasustuse kui hajaasustuse aladel- allikateks näiteks majapidamise küttekolded, autode heitgaasid, välikemmergud, loomalaudad jms. Välisõhu saastatuse tasemele on Eestis seatud vastavalt „Välisõhu kaitse seadusele“ ja kaasnevatele õigusaktidele teatud piirväärtused. Planeeritud tegevusega ei kavandata ületada ühtegi Eestis kehtivat piirnormi. Planeeringuala idaserva lähedal on T20109 Seli- Angerja asfaltkattega riigi kõrvalmaantee, põhja suunas asub T11202 Vaida- Urge riigi kõrvalmaantee, mis ühendavad ümberkaudseid külasid Kohila valla keskuse, maakonnakeskuse Raplaga jt. Tõenäoliselt suureneb liiklussagedus pikemas perspektiivis ka Vaida- Urge ja Seli- Angerja maanteedel. Liikluskoormus suureneb oluliselt hoonete ehituse ajal. Planeeringuala vahetus läheduses asub Salutaguse Pärmitehas, mis on aastaid olnud õhureostuse tekitajaks piirkonnas. Salutaguse Pärmitehasele on väljastatud välisõhu saasteluba L.ÕV.RA-10148 (kehtiv 17.05.2002-17.05.2012). Vastavalt kehtivale saasteloale on H 2S lubatud aastane heitkogus 0,099 tonni/a. Mõõtmistulemustest nähtub, et H2S esinemine õhus on ületanud lubatud saastetasetaseme piirväärtust. Uute puhastusseadmete kasutuselevõtt 2010. aastal eeldatavalt lahendab antud õhureostuse probleemi piirkonnas. Vastavalt Salutaguse Pärmitehase poolt esitatud andmetele on Pärmitehasest tulenev müra jäänud alla normdokumentidega lubatavate piirväärtuste.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgselt liikluskoormus kasvab vähesel määral. Tootmisalade rajamine keskusesse võib suurendada müra teket ja halvendada õhukvaliteeti elamualade vahetus läheduses. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla arendamisel võib tekkida erinevaid väheseid mõjusid õhu kvaliteedile- sõnniku kasutamine põldude väetamisel, taimeleotiste kasutamine jms. Arendus on orienteeritud kergliiklusele ja väikesemahulistele tootmistele või teenuste osutamisele. Seega ei ole ette näha olulist mõju õhukvaliteedile ega ülenormatiivse müra teket. Mõju neutraalne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 63
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
2- alternatiiv Liikluskoormuse võimaliku muutuse prognoos esitada detailplaneeringu seletuskirjas. Liiklussageduse teatava suurenemisega ei muutu õhukvaliteet tõenäoliselt oluliselt halvemaks, sest prognoositavad liiklussagedused jäävad suhteliselt madalateks, lisaks sellele on poolavatud maastikul jätkuvalt head saasteainete hajumistingimused. Detailplaneeringu koostamise käigus on Salutaguse mõisamaade DP tootmisala tootmishoonete käikuandmisel tekkida võiva mürataseme lubatud suurused ära määratud kehtivate normidega, millest suuremaid müratasemeid antud aladele ei ole lubatud kavandada. Detailplaneeringujärgse tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ega normatiive ületavat müra. Mõju neutraalne
3.14. Tootmisala ja elamualade ehitusaegsed mõjud
Ehitusaegsed mõjud on müra, tolm, rasketranspordi suurenevad vood, tehnovõrkude väljaehitamisest tulenevad sügavad kraavid, vallid, vertikaalplaneerimine, teedeehitus, õhtused valgusvood, ehitusettevõtete tööjõu logistika jms.
Pinnaveele võivad mõjuda negatiivselt kaevetegevus ehitustööde käigus ja hooletu ümberkäimine masinate- mehhanismide sees oleva kütuse ning õlidega. Kaevetöid on soovitav teha sademetevaesel ajal. Ehitustöödeks kasutatavad masinad ja mehhanismid peavad olema korras- läbinud tehnilise ülevaatuse. Võimalikeks kütuse- ja õlireostuse puhuks tuleks varuda reostustõrje vahendid, et saaks vajadusel kiiresti peatada reostuse levimise ja väiksemad reostuskolded ise abi saabumiseni likvideerida. Reostustõrjevahenditeks on saepuru, absorbent, labidad, konteiner jms. Nimetatud nõuetega arvestamisel on pinna- ja põhjavee reostumise oht ehitustööde käigus vähene. Ehitustegevusega kaasneva negatiivse mõju leevendamiseks tuleb tegevuse aeg valida selline, et kevadine lumesulamisaeg oleks läbi ja sügisvihmade periood poleks veel alanud.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgselt 9 ha tiheasustusala laienemine ning olemasolevas keskuses tootmisalade kasutuselevõtt. Arendusaegsed mõjud võrreldes detailplaneeringu eesmärkidega (120 ha elamu ja/või ärialade väljaehitamine) väikesemahulised. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla ehitusmaterjalidest ja ehitusvõtetest lähtuvalt ehitusaegsed mõjud väiksemahulisemad kui detailplaneeringu eesmärkidega (120ha elamu ja/või ärialade väljaehitamine) kavandatud ehitusaegsed mõjud. Mõju nõrgalt negatiivne
2-alternatiiv Detailplaneeringu eesmärkide elluviimisega (120 ha elamu ja/ või ärialade väljaehitamine) kaasnevad olulised mõjud. Mõju negatiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 64
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.15. Jäätmete teke ja võimalused nende vähendamiseks
Ehitusmaterjalide transpordil ja ehitustööde käigus tekkivad pakendi-, ehitus- ja muud jäätmed kogutakse hiljemalt ehitustööde lõppemisel kokku, sorteeritakse ja antakse üle kehtiva Jäätmeseaduse nõuetele vastavasse ohtlike jäätmete või ehitusjäätmete vastuvõtupunkti. Antud piirkonna prügimajandus on Kohila valla poolt organiseeritud vastavalt olemasolevatele võimalustele. Erinevad jäätmed (klaas, papp, paber, plast jne.) on vajalik sorteerida. Ohtlike jäätmete üleandmiseks on Kohilas vastav ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt.
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu elluviimisel suureneb piirkonnas vähesel määral jäätmete teke. Üldplaneeringuga on ette nähtud jäätmete kogumine, sorteerimine ja üleandmine vastavalt Kohila vallas kehtivale Jäätmehooluseeskirjale. Ohtlikud jäätmed kogutakse ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ettevõttele. Jäätmete tekke vähendamiseks on kindlasti võimalusi, üldplaneering neid ei käsitle kuid ka ei välista antud tegevusi. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla üks olulistest põhimõtetest on võimalikult vähesel hulgal jäätmete tekitamine ning tekkinud jäätmete erinevatel viisidel kasutamine- puitu ja paberit põletatakse, orgaanilisi jäätmeid kompostitakse ja/või kasutatakse väetistena. Separeeritakse hallid ja mustad veed. Välditakse looduses mittelagunevate pakendite tarbimist. Klaastaara suunatakse korduvkasutusse. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada antakse üle vastavalt Kohila valla Jäätmehoolduseeskirjale. Mõju positiivne
2- alternatiiv Detailplaneeringu ellurakendamisel suureneb piirkonnas oluliselt jäätmete teke seoses elanike arvu olulise kasvuga ning tootmisalade kasutuselevõtuga. Detailplaneeringu lahenduse üks põhimõtetest on orgaaniliste jäätmete kasutamine energiatootmises (Salutaguse Pärmitehase tootmisjäägid, majapidamiste biojäätmed jms). Planeeringu oluline põhimõte on ka arendustegevuses looduslike materjalide kasutamine, mis võimaldab taaskasutusi, seega ei teki ehitusjäätmeid. Jäätmete tekke võimaluste vähendamiseks on ette nähtud energiatootmises kasutada uudseid taastuvenergia lahendusi (bio-, tuule-, päikese-, hüdro- jms energiate kasutamine). Seega väheneb ka jäätmete teke kaudselt (põlevkivituhk, jääkmuda jms). Planeeringuga on ette nähtud jäätmete kogumine, sorteerimine ja üleandmine vastavalt Kohila vallas kehtivale Jäätmehooluseeskirjale. Ohtlikud jäätmed kogutakse ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ettevõttele. Mõju positiivne
3.16. Mõju maavarade kasutamisele
Maa- ameti andmetel on planeeritava ala lähedal (ca 25 m) kohaliku tähtsusega Alesti kruusakarjäär, mida on juba aastaid ekspluateeritud ja see tegevus jätkub lähiaastatel, kavas on karjääri laiendamine põhja- kirde suunas.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 65
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringuga on ette nähtud seniste tegevuste jätkumise võimaldamine. Planeeritaval alal maavarade kasutamist ette ei ole nähtud. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla arendamisel kavandatakse kohapealt ja lähialadel saadavate erinevate ehitusmaterjalide kasutamist (maakivi, paekivi, kruus jms). Maavarade kasutamine vähene. Mõju neutraalne
2- alternatiiv Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei avalda kruusa ja liiva kaevandamisele olulist mõju. Küll võib lugeda positiivseks uue teelõigu rajamise Alesti teelt Vaida-Urge riigi kõrvalmaantele, mis võimaldab karjäärist tulevatele autodele otse maanteele pääsu Salutaguse küla kitsaid kruusateid läbimata. Planeeritava tegevuse mõju maardla jätkuvale kasutamisele on neutraalne või nõrgalt positiivne. Mõju neutraalne või nõrgalt positiivne
3.17. Riigipiiriülesest mõjust
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgse arendustegevuse korral riigipiiriülene mõju puudub. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla rajamisel riigipiiriülene mõju puudub. Mõju neutraalne
2- alternatiiv Töögrupp kaalus planeeritava tegevuse võimalikku riigipiiriülest mõju, kuid leiti et Salutaguse mõisamaade DP ellurakendamisel sellist mõju ei ole. Mõju neutraalne
3.18. Salutaguse Pärmitehase mõju planeeritud tegevusele
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringu järgselt on ette nähtud Salutaguse Pärmitehase puhastusseadmete uuendamine ja õhureostuse likvideerimine. Kuna üldplaneeringu järgne arendustegevus ja Salutaguse Pärmitehase arendamine ei ole otseselt seotud, siis on oluline osa vaid uue elukeskkonna tekkimisel (ja ka olemasoleval elukeskkonnal), et Pärmitehas ei tekitaks üle normatiivseid reostusi. Kuna Pärmitehasel on seoses õhureostustega aastate jooksul kujunenud teatav negatiivne imago ja üldplaneering ei näe ette Salutagusele tasakaalustatud elukeskkonna loomist (kool, lasteaed, kauplus jms), siis võib olla raskusi üldplaneeringujärgsete elamualade kasutuselevõtmisel. Võib tekkida järjekordne tühjalt seisev „põlluarendus“. Mõju neutraalne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 66
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1- alternatiiv Ökoküla arendamisel oluline ühisosa Salutaguse Pärmitehasega puudub. Võimalik koostöö arendamine on pärmitehase puurkaevust joogivee kasutamine. Tähtis on pärmitehase tootmistegevustest tulenevate reostuskoormuste piirväärtuste mitte ületamine. Ökoküla rajamisel eesmärgiks puhta elukeskkonna loomine ja loodussäästlik kasutamine. Mõju neutraalne
2- alternatiiv Arendaja on kokku leppinud Salutaguse Pärmitehasega mitmeid erinevaid koostöövõimalusi. Salutaguse Pärmitehase kaasamisel planeeritavasse tegevusese on oluline positiivne mõju. Kavandatud on koostöö põhjavee kasutuse osas, puhastatud reovee hooldeveeks kasutamise osas, tootmisprotsessis tekkiva biogaasi energiatootmisse suunamise osas. Momendil võib käsitleda teatava nõrga negatiivse mõjuna arendatavale alale Pärmitehase tootmisprotsessi tulemusena tekkivat õhureostust, mis uue puhastusseadme kasutuselevõtul 2010 minimeeritakse. Mõju positiivne
3.19. Planeeritava tegevuse mõju Salutaguse Pärmitehasele
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel oluline mõju Salutaguse Pärmitehase tegevusele puudub. Vähene mõju võib esineda eluasemekohtade lisandumisega. Mõju neutraalne
1- alternatiiv Ökoküla rajamisel otseselt oluline mõju Salutaguse Pärmitehse tegevusele puudub. Võimalikud on erinevad koostöövariandid (joogivee müümine külaelanikele, bioenergia tootmine jms). Mõju neutraalne
2- alternatiiv Arendustegevuse elluviimisel võimalik Salutaguse Pärmitehase poolt kasutavaid põhjavee koguseid olulisel määral vähendada kuna arendustegevusega kavandatud puhastus- süsteemidest on võimalik jahutusvett korduvkasutada. Koostöös arendustegevusega rajatakse energiatootmisjaam, mis võimaldab kasutada Salutaguse Pärmitehase tootmisjääke energia tootmiseks. Salutaguse Pärmitehas võib vastava loa omandamise järel hakata joogivett müüma. Mõju neutraalne või nõrgalt positiivne
3.20. Mõju Kohila vallale
Igasugune arendustegevus mõjutab arendatavat ala otseselt ning samuti teda ümbritsevaid alasid. Antud detailplaneeringu algatamisega püstitatud eesmärgi täitmine on Kohila valla jaoks suuremahuline arendus. Eeldatakse planeeritaval alal 120 ha kasutuselevõttu elamu- ja ärimaadena lisaks ökoloogilise põllumajanduse ja emisioonivaba tootmise ning puhkealade võrgustiku loomine. Lahenduste põhisuunitluseks on ökoloogiliste eluviiside kavandamine. Eeldatakse, et valda lisandub ca 1000-1500 püsielanikku, samuti suureneb vallas töökohtade arv olulisel määral (600-1000). Arendustegvuse elluviimisel on mõju Kohila vallale oluline. On vajalik tagada erinevate sotsiaalsete gruppide kindlustatus- lastele kooli ja lasteaiakohad,
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 67
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hoolekanne, tugiteenused, teede hooldus jms. Seega lisaks võimalikule tulubaasi suurenemisele tekib ka hulgaliselt kohustusi (nii rahalisi kui mitterahalisi).
Kavandatava tegevuse mõju alternatiivide võrdlus 0- alternatiiv Laieneb tiheasustusala, seega on ette näha mõningast elanikkonna kasvu (ca 50-80ie). Külakeskusesse luuakse töökohti seoses tootmismaade arendamise võimalustega hinnanguliselt 30. Valda lisandub vähesel määral elanikke ning töökohti, samuti erinevaid kohustusi. Mõju nõrgalt positiivne
1- alternatiiv Tiheasustusala laieneb oluliselt, lisandub püsielanikke ca 1000. Kuna ökoküla on orienteeritud maksimaalselt loodusega kooskõlas elamisele, resursside mitte kasutamisele, isemajandamisele mitte suurele tulu teenimisele, erinevate põlvkondade koostööle ja kogukonna sisesele koostööle (õpetamine, laste hoidmine, vanurite abistamine jne) siis võib eeldada, et vallas kasvab küll oluliselt elanikond, kuid ei suurene märkimisväärselt tulubaasi kindluastav tööhõive. Siiski lisanduvad vallale seadusest tulenevad kohustused suurenenud elanikkonna ees vaatamata eeldusele, et ökokogukond hoolitseb oma inimeste eest ise. Mõju nõrgalt positiivne
2-alternatiiv Tiheasustusala laieneb oluliselt, lisandub püsielanikke 1000-1500, töökohti 600-1000. Arendatakse välja kompaktne polüfunktsionaalne asum, mis suudab olemasolevatele ja lisanduvatele elanikele pakkuda nii elu- kui töökohti. Tekib võimalus valla tulubaasi oluliseks suurenemiseks, samas suurenevad ka kohustused. Uusimate ressursi- ja loodussäästlike lahenduste kasutuselevõtt (vesi, kanalisatsioon, energiatootmine) tõstab Kohila valla tuntust ja positiivset imagot. Mõju positiivne
4. Leevendavad meetmed/ ettepanekud DP täiendamiseks ja parandamiseks ning alternatiivide võrdlus
Keskkonnamõju hindamisel käsitleti kolme alternatiivi ning tööde teostamise käigus tehti ettepanekuid detailplaneeringu lahenduste korrigeerimiseks.
Alternatiividest olid vaatluse all kolm põhialternatiivi:
0-alternatiiv ehk kehtiva üldplaneeringujärgne võimalus ehk kavandatavast arendustegevusest loobumine ja praegu valitseva olukorra edasine tõenäoline areng üldplaneeringu järgselt. 1- alternatiiv ehk ökoküla arendamine. 2-alternatiiv ehk traditsioonilise eesti küla arendamine ökoküla põhimõtetel, lisaks emissioonivaba tootmine.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 68
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KOKKUVÕTE: Tabel 2 . Hinnatavad mõjud, alternatiivid, eeldatavad tulemused.
NR HINNATAV MÕJU ALTERNATIIV TULEMUS
3.2 Mõju sotsiaalsele, kultuurilisele 0-alternatiiv neutraalne või nõrgalt negatiivne ja majanduslikule keskkonnale 1- alternatiiv nõrgalt negatiivne 2- alternatiiv neutraalne või nõrgalt positiivne
3.3 Mõju infrastruktuurile 0-alternatiiv neutraalne või nõrgalt negatiivne 1- alternatiiv nõrgalt positiivne 2- alternatiiv positiivne
3.4 Mõju põhjaveele 0-alternatiiv neutraalne või nõrgalt negatiivne 1- alternatiiv positiivne 2- alternatiiv positiivne
3.5 Põhjavee taaskasutus 0-alternatiiv nõrgalt negatiivne 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv positiivne
Mõju pinnaveekogudele (k.a. Keila 3.6 jõele) 0-alternatiiv neutraalne 1- alternatiiv positiinve 2- alternatiiv neutraalne
Tiikide rajamine 3.7 maaparandussüsteemi 0-alternatiiv neutraalne paisudena 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne
3.8 Mõju taimekooslustele, metsale ning 0-alternatiiv neutraalne kaitstavatele taime- ja loomaliikidele 1- alternatiiv neutraalne või nõrgalt negatiivne 2- alternatiiv neutraalne või nõrgalt negatiivne
3.9 Mõju Natura alale 0-alternatiiv neutraalne Rahaaugu loodusalale 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne
3.10 Mõju maastikule 0-alternatiiv nõrgalt positiivne 1- alternatiiv nõrgalt negatiivne 2- alternatiiv negatiivne
3.11 Mõju kultuuripärandile 0-alternatiiv nõrgalt negatiivne 1- alternatiiv nõrgalt positiivne 2- alternatiiv positiivne
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 69
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
3.12 Mõju loomastikule ja linnustikule 0-alternatiiv neutraalne või nõrgalt positiivne 1- alternatiiv neutraalne või nõrgalt positiivne 2- alternatiiv neutraalne
3.13 Mõju õhukvaliteedile ja müra 0-alternatiiv neutraalne 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne
3.14 Ehitusaegsed mõjud 0-alternatiiv neutraalne 1- alternatiiv nõrgalt negatiivne 2- alternatiiv negatiivne
3.15 Jäätmete teke ja 0-alternatiiv neutraalne võimalused nende vähendamiseks 1- alternatiiv positiivne 2- alternatiiv positiivne
3.16 Mõju maavarade kasutamisele 0-alternatiiv neutraalne 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne või nõrgalt positiivne
3.17 Riigipiiriülene mõju 0-alternatiiv neutraalne 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne
3.18 Salutaguse Pärmitehase mõju 0-alternatiiv neutraalne planeeritavale tegevusele 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv positiivne
3.19 Planeeritava tegevuse mõju 0-alternatiiv neutraalne Salutaguse Pärmitehasele 1- alternatiiv neutraalne 2- alternatiiv neutraalne või nõrgalt positiivne
3.20 Mõju Kohila vallale 0-alternatiiv nõrgalt positiivne 1- alternatiiv nõrgalt positiivne 2- alternatiiv positiivne
Käesoleva töö käigus planeeringuala võimalikke teisi asukohti detailselt ei vaagitud, kuna see ei olnud seatud antud töö eesmärgiks. Reaalne asukoha valik sõltus peamiselt ostetud kinnistute asukohast, ehituseks sobivate geoloogiliste tingimuste, EE Jaotusvõrgu tingimustega arvestamise, koostöövõimalustest Salutaguse Pärmitehasega. Kuna KSH protsess ja detailplaneeringu koostamine on toimunud paralleelselt, siis KSH protsessis väljapakutud korrigeerimisettepanekutega on detailplaneeringu lahenduste kujunemise juures arvestatud, lahendusi on muudetud ning seeläbi on mitmeid negatiivseid keskkonnamõju tekkimise võimalusi ära hoitud või leevendatud. K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 70
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Tabel 3. Hinnatavate mõjude kokkuvõte. MÕJU 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 3.10 3.11 3.12 3.13 3.14 3.15 3.16 3.17 3.18 3.19 3.20 KOKKU: 0-A -1 -1 -1 -1 0 0 0 0 1 -1 1 0 0 0 0 0 0 0 1 -2 1-A -1 1 2 0 2 0 -1 0 -1 1 1 0 -1 2 0 0 0 0 1 6 2-A 1 2 2 2 0 0 -1 0 -2 2 0 0 -2 2 1 0 2 1 2 12
Positiivne mõju +2, nõrgalt positiivne mõju +1, neutraalne 0, nõrgalt negatiivne mõju -1, negatiivne mõju -2.
Hinnatavate mõjude kokkuvõte: Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 lg 2 nõuetele on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid.
Vastvalt Kohila vallavalitsuse korralduse nr.1163, 26.08.2008 seletuskirjale on planeeringu eesmärk kaasaegse äri-, tootmis- ja elamispargi kujundamine Salutaguse keskusega külgnevatel aladel. Lahenduse põhisuunitluseks on ökoloogiliste eluviiside, kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri, piirkonda hõlmava puhkealade võrgustiku, lähipiirkonna logistikat arvestava äritegevuse, emissioonivaba tootmise ja ökoloogilise põllumajanduse kavandamine. Planeeritavate kinnistute maakasutuse sihtotstarve muudetakse vähemalt 120 ha ulatuses elamu ja/või ärimaaks ning sellest kavandatakse krundid, millede hoonete ehitusalune pindala on elamumaa puhul keskmiselt vähemalt 20% ja ärimaa puhul keskmiselt vähemalt 45% vastavate kruntide pindalast. Maa-alale prognoositakse 1000-1500 uut püsielanikku.
0-alternatiivi realiseerimisel jääksid täitmata detailplaneeringu algatamisel seatud eesmärkidest- 243 ha-st vähemalt 120 ha ulatuses planeeritavate kinnistute maakasutuse sihtotstarvete muutmine elamu- ja/või ärimaaks ning 1000-1500 uue püsielaniku lisandumine. Kuna üldplaneeringujärgne arendus on suhteliselt väikesemahuline- lisanduvad elamumaad 9 ha ja tootmisalade laienemine ca 5-6 ha ja keskkonnategurid oluliselt ei muutu, on valdavalt mõjusid hinnatud neutraalseteks. Kokkuvõttev tulemus -2 punkti iseloomustab mõningaid küsitavusi- mõisakeskuse maa reserveerimine tootmismaaks, sotsiaal-kultuurilise keskkonna väljaarendamisele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud ning põhjavee ressurssi ei peeta väärtuseks, mida hoida ja säästlikult kasutada (ÜVK arengukava kohaselt veekasutus baseerub 100% põhjavee kasutusel). Üldplaneeringuga ei ole tagatud ala tasakaalustatud keskkonnasäästlik arendamine, seetõttu detailplaneeringu eesmärkide elluviimist silmas pidades ei ole üldplaneeringujärgne arendus jätkusuutlik ega soovitav.
1-alternatiivi elluviimisel oleks realiseeritavad kõik detailplaneeirngu algatamisel seatud eesmärgid. Üldkokkuvõttes on antud alal ökoküla idee terviklikult elluviimine küsitav- peamisteks põhjusteks majanduslike-, spirituaalsete- ja kogukonna vaadete raskesti realiseeritavus kuna külas elab juba ca 200 elanikku ning uute põhimõtete realiseerimine eeldab olulist ümberkorraldust nende igapäevaelus ning külas oleva majanduse ümberstruktueerimist lähtuvalt ökoküla printsiipidest. Probleemsed aspektid tulid välja ka mõjude hindamisel, tulemuseks saadi tugevalt positiive summa (+6) kuid negatiivselt mõjutasid tulemusi mõju sotsiaal-kultuurilisele keskkonnale ja lisaks ei ole võimalik karsti tõttu kasutada reovete pinnasesse hajutamise põhimõtteid- imbväljakute-filterväljakute süsteeme.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 71
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2- alternatiivi elluviimisel oleks realiseeritavad kõik detailplaneeringuga algatamisega püstitatud eesmärgid. Mõjude hindamisel nähtub mitmeid negatiivseid mõjusid- mõju maastikule, negatiivsed mõjud seoses suuremahuliste ehituskavadega (häiriv mõju külaelanikele, ehitusaegsed mõjud, mõju taimekooslustele) kuid kogutulemus on tugevalt positiivne (+12).
Kokkuvõte: Hinnatavate mõjude erinevate alternatiividele võrdlusest nähtub, et käsitletaval territooriumil (243 ha) strateegilise planeerimisdokumendi eesmärkide elluviimiseks loob parimad võimalused 2-alternatiivi realiseerimine.
Kokku võivad kaasneda kogu projekti puhul järgmised keskkonnamõjud: osaliselt suureneb põhjavee kasutus joogiveeks, hooldevesi on kavandatud saada pinnase-, sade- ja Salutaguse Pärmitehase jahutusveest, täiendatakse Kohila Maja kanalisatsioonisüsteeme ja lisatakse osaliselt koormust Kohila veepuhastusjaamale, kavas kasutada kaasaegseid uudsel tehnoloogial põhinevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, teedevõrgu korrastamisel võetakse kasutusse osa senisest põllumajandusmaast, rajatakse kergliiklusteed ja uus juurdepääs, tänavavalgustus, lisanduvad puhkealad ja avaliku kasutusega veekogu, jäätmemajandus viiakse kaasaegsele tasemele- eri jäätmed sorteeritakse ja antakse üle käitlejale, energia saamine on detailplaneeringu alale kavandatud sõltumatutest allikatest, kuigi varuvõimalusena nähakse ette erandkorras Eesti Energia süsteeme kasutada, keskpinge õhuliinid viiakse kaablisse- väheneb visuaalne tehnovõrkude pilt maastikus, ökoloogilise põllumajanduse rakendamisel väheneb surve pikka aega kasutuses olnud põllumaadele, maastikupilt muutub seoses uute tootmisehitiste ja elamute lisandumisega senisesse valdavalt põllumajandusmaastikku.
Erinevate mõjude koosmõjust: põhjavee kasutus suureneb joogivee osas, kanalisatsiooniveed võtab osaliselt vastu Kohila Maja süsteem ja osaliselt lähevad nn hallid veed puhastuse järel korduvkasutusse ja vegetatsiooniperioodil ka vajadusel kastmisveteks, maaparandussüsteemid jäävad eesvoolude jätkuva toimimise osas funktsioneerima, seni ette tulnud õhureostus väheneb peale 2010 valmivat Salutaguse Pärmitehase uut puhastussüsteemi, endise Salutaguse mõisapargi osas kavas koostada dendroloogiline uuring ja haljastusprojekt, Kulla mü metsadesse kavandatakse looduse õpperada puhkamiseks ja elanike loodusalase teadlikkuse tõstmiseks, osa põllumaid jääb põllumajanduslikku kasutusse, rajatakse uusi parke ja haljasalasid, mõisa varemete asemele kavandatakse mitmefunktsionaalset uut hoonet või hoone uuesti ehitamist vanade ehitusjooniste alusel, jäätmete käitlemine kaasajastatakse (praegu metsa all ja vanades hoonetes mitmesugused olme- ja ehitusjäätmed), kavas pakkuda kohapeal puuduvaid teenuseid nagu kaasaegsed ja väikeste ülalpidamiskuludega elamispinnad, kauplus, lasteaed, paremini läbimõeldud koolibussi liin kolme peatusega, korrastatud teedevõrk, kergliiklusteed, tööstusalale oma juurdepääs, kaasaegne külakeskus, puhkealad koos avaliku veekoguga jms. Olemasolevatele ümbruskonna muinsuskaitseobjektidele ja Natura alale ning kruusakarjäärile arenduse elluviimisega olulist mõju ei ole ette näha. Kulla kinnistu metsade osas ettepanek looduse õpperaja rajamiseks.
Õhureostust, müratasemete tõusu üle normtasemete ja muid reostusliike ei ole arendustegevusega lubatud. Maaparandussüsteemide laiendustiigid ei tekita naaberalade kinnistutele täiendavaid kitsendusi.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 72
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringu realiseerimisel soovitame järgida alljärgnevaid leevendavaid meetmeid: • Tänases tegevuse kavandamise etapis (detailplaneering ja KSH) ei ole välja töötatud hoonete ja rajatiste ehitamise tehnilisi lahendusi. Seda tuleb teha peale detailplaneeringu kehtestamist koostatavates ehitusprojektides, mis kooskõlastatakse Kohila vallavalitsusega. • Ehitustegevus kavandada päevasele ajale, kindlustada kohalikele elanikele öörahu. • Ehitustegevusega kaasneva negatiivse mõju leevendamiseks lindudele ja vähesemal määral taimekooslustele tuleb tegevuse aeg valida selline, et minimaalselt häiritaks pesitsevaid linde ning kahjustataks alal kasvavaid taimekooslusi. Selleks sobilik ajaperiood oleks enne aprilli keskpaika ja peale juuni lõppu. Ehitustööde tegemise aeg on soovitavalt suvine sademetevaene aeg. • Ehitusperioodil tekkivad pakendi- ja ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda jäätmevedajale. • Põhjavee reostuse ärahoidmiseks tuleb tagada, et kasutatavad seadmed ja mehhanismid oleksid tehniliselt korras (läbinud tehnilise ülevaatuse). • Tuleb tagada reostustõrje vahendite olemasolu, millega saab kiiresti peatada reostuse levikut ning koguda kokku väiksem reostus (saepuru, absorbent, labidad, kogumiskonteiner jms). • Ehitustegevuse käigus ning hiljem tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb üle anda selle käitlemise õigust omavale isikule. • Endise Salutaguse mõisa peahoone varemete konserveerimisel või lammutamisel arvestada, et tööde tegemise aeg ei kattuks valge-toonekure pesitsusajaga. • Pargilaadses koosluses tehtavate tööde aeg planeerida väljapoole lindude pesitsusaega. • Pargilaadse koosluse korrastamisel (kuivanud okste, kuivanud ja elujõuetuseni kahjustatud puude ja võsa raietel, uute puude istutamisel jne) vähenevad kohalikel elanikel tööde teostamise ajal selle ala kasutamise võimalused, mida soovitame leevendada looduse õpperaja rajamisega Kulla kinnistu metsadesse. • Õpperaja kavandamisel Kulla kinnistu metsadesse on soovitav silmas pidada loodusmetsi ja turbakaevamise ajalugu. • Tellida Salutaguse mõisa endise pargi puude dendroloogiline hinnang ja haljastusprojekt, et säilitada olemasolevat kõrghaljastust võimalikult suures mahus. • Radooniohu tõttu elamutele keldreid mitte rajada; hoonete ehitamisel tuleb välja ehitada tarindite radoonikindlad lahendused. • Liikluskoormuse võimaliku muutuse prognoos esitada detailplaneeringu seletuskirjas. • Korrastada olemasolev teedevõrk, lisajuurdepääsude võimalused töötada välja koostöös Maanteeametiga ja Maa-ametiga. • Planeerida arendusala siseseks kasutamiseks ja ühenduseks naaberkülade ning Kohila vallakeskusega kaasaegsed kergliiklusteed. • Kavandada kogu planeeritavale alale kaasaegne tänavavalgustuse võrk. • Kaaluda koostöös Kohila vallaga lasteaed- algkooli, kaupluse ja teiste vajalike sotsiaalobjektide rajamise võimalusi. • Kaaluda koostöös Kohila valla ja Rapla maavalitsusega koolibussi liini optimaalset arendamist. • Puhastada ja korrastada Mardiaugu põhi ja kaldad, ümber nimetatud veesilma rajada haljasala, park ja kergliiklusteed. • Detailplaneeringusse viia sisse nõue võtta kasutusele meetmed looduskeskkonna kaitsmiseks.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 73
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Detailplaneeringut täiendada nõudega, et enne projekteerimist teostatakse geoloogilised uuringud kogu alale.
5. Seire
KSH töögrupi hinnangul täiendavaid detailplaneeringu elluviimisest tulenevaid seireid ei ole vaja teostada.
6. Ülevaade KSH teostamisel ilmnenud raskustest
KSH töögrupi hinnangul ei esinenud KSH teostamisel märkimisväärseid raskusi ning koostöö toimus erinevate osapooltega asjalikus õhkkonnas.
7. Kokkuvõte
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oleva strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneering) otsene eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste määramine Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu maa- alal pindalaga 243 ha.
Detailplaneeringu peamine sisu on planeeringuala piires elamualadele ja tootmisalale sobivate asukohtade leidmine ja neile vajaliku infrastruktuuri rajamine, kusjuures maa sihtotstarvet muudetakse suures ulatuses. Planeeringualale on kavandatud tootmisala, elamualade, puhkealade, tiikide ja vajalike infrastruktuuriobjektide nagu teed, platsid, torustikud, maakaabelliinid- ehitamine ja rajamine. Planeeringuala paikneb Raplamaal Kohila vallas Salutaguse külas ja osaliselt Angerja külas. Maastikuliselt paikneb planeeringuala valdavalt endise Salutaguse mõisa ümbruses asuvatel põllumassiividel, ca 2 km kaugusel Keila jõest. Planeeritaval alal asuvad pikaajalises kasutuses olnud põllu- ja karjamaad ning planeeringuala idapoolses osas männi enamusega osaliselt keskealine ja küpsev segamets. Planeeringuala idaosas on Seli- Angerja riigi kõrvalmaantee T20109, idaosas 330 kV kõrgpingeliin ja mujal alal Eesti Energia 10 kV keskpinge ja 0,4kV madalpinge õhuliinid, alal asuvad ka Eesti Gaasi trassid ja gaasijaotusjaam. Salutaguse mõisamaade detailplaneering on kehtivat Kohila valla üldplaneeringut muutev, kus valdav osa põllumaadest määratud jätkuvalt põllumajanduslikuks kasutamiseks ning endise Salutaguse mõisa keskus on määratud tootmisalaks.
KSH-s on analüüsitud piirkonna loodus- ja sotsiaalset keskkonda nig kolme võimalikku arengualternatiivi, millised olid eelnevalt nimetatud ka KSH programmis. KSH aruannet arutati Salutaguse Teabetoas esimest korda 21.09.2009. Kuna teatamine avalikust väljapanekust sisaldas protseduurilist eksimust (teade ei jõudnud AT-sse), otsustati väljapanekut korrata. Kordusarutelu toimus Salutaguse Pärmitehase saalis 20.10.2009. Vahepeal on KSH aruannet täiendatud lähtuvalt avalikustamise käigus arvestatud esitatud küsimustele ja parandusettepanekutele, mida töögrupp arvesse võttis.
Olulisemad aspektid: • Detailplaneeringu realiseerimisel on arendus suuremahuline ja intensiivne, sellega kaasneb uute inimeste lisandumine, seega on selle mõju sotsiaal- kultuurilisele keskkonnale oluline. Kohila valla kehtiv üldplaneering soovitab vallas olemasolevate kõrgeboniteediliste põllumaade jätkuvat põllumajanduslikku kasutamist. Arendus muudab senist maakasutust, osa põllumaid jäävad põllumajanduslikku kasutusse.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 74
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Arendustegevus muudab väljakujunenud maakasutus- ja asustusmustrit, sellega kaasneb uute elanike tulek ajaloolisse Salutaguse külasse, liikluse intensiivsus muutub arendusala väljaehitamise järel teataval määral. Liiklusintensiivsuse olulist kasvu ei arvestata, kuna töökohad on elamualade vahetus läheduses ning eeldatakse, et elamualad asustavad tootmisaladele tööle tulevate töötajate perekonnad. Võimalik, et teenindussfääris rakendatakse osaliselt kohalikku tööjõudu.
Tootmis- ja elamualade väljaehitamisel ei ole ette näha senisele kogukonnale negatiivset mõju, arendustegevus ei mõjuta negatiivselt Kohila vallas olemasolevate veetrasside kasutust, teede läbilaskvust, Internetiühendust, telefoniühendust. Teede osas võib lugeda positiivseks mõjuks seda, et arendustegevuse käigus korrastatakse teedevõrk, laiendatud teelõigud võimaldavad valmides paremat juurdepääsu ka piirkonna taludele ja põldudele. Kavandatakse kergliiklusteede võrk nii Salutaguse külla kui ühenduseks Kohila keskusega.
Detailplaneeringuga kavandatakse ehitada välja uus tootmis- ja elamuala, mis on Raplamaa ja Kohila valla arengukavade järgi logistiliselt sobivas piirkonnas ja vastavate kokkulepetega kaetud. Detailplaneeringu realiseerimine on suurepärane võimalus välisinvesteeringute kaasamiseks.
Võib öelda, et sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale kaasneb positiivne mõju ning mõõdetavate parameetrite järgi inimeste elukeskkond ei halvene. Tunnetatav mõju sõltub inimese isiklikust hinnangust, osa vallas elavatest inimestest on avaldanud arenduse rajamisele vastumeelsust. Tõenäoliselt tuleneb see loomulikust trotsist uue ja harjumatu vastu.
• Salutaguse mõisamaade detailplaneeringualast asub ca 700 m kaugusel Natura ala Rahaaugu loodusala.Teised piirkonnas asuvad hoiu- ja kaitsealad on veelgi kaugemal. Planeeritav tegevus kaitse-, loodus- ja hoiualadel asuvaid elupaigatüüpe ja kaitstavaid taime- ja loomaliike oluliselt ei mõjuta: kaitsealade pindalad jäävad muutumatuks ja kaitstavate liikide arvukus tõenäoliselt ei vähene.
• Antud planeeringuala lähimad väärtuslikud maastikud on vastavas nimekirjas nr. 27 Pahkla ja nr. 37 Keila jõgi; Kavandatud Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu järgne arendus on piirkonnas aktsepteeritav ning see tegevus ei kahjusta üldjoontes olemasolevat vaheldusrikast maastikku. Planeeringualale tootmishoonete ja piirkonda sobivate elamute ehitamine lisab traditsioonilisse külamaastikku domineerivad rajatised.
• Lähimad arheoloogiaobjektid: nr. 57. Angerja linnus; nr. 80 Salutaguse maa-alune kalmistu „Kalmumägi“; nr. 94 Salutaguse kultusekivi; nr. 105 Tika (Salutaguse) asulakoht; lähimad loodusobjektid: nr. 94 Ohvriallikas „Silmaallikas“ ja nr. 95 Ohvriallikas „Siniallikas“. Planeeritav tegevus ei avalda piirkonnas olevatele arheoloogia- ja kultuurimälestistele ega pühapaikadele olulist mõju.
• Rapla maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asub planeeringualal rohekoridor K-9. Ekpertgrupi poolt lähipiirkonda analüüsides selgus, et antud rohevõrgustiku K-9 koridori osa on otstarbekas nihutada lõuna suunas metsaalade K-8 massiivide ühenduskoridoriks.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 75
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Planeeringuga tehakse ettepanek osaliselt rohekoridori nihutamiseks lõuna suunas. Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju rohealale ja puhveraladele. Oluliselt mõjub planeeritav tegevus aga taimestikule, kuna kogu ca 243 ha suurusel planeeritaval alal jääb ca 67,3 ha metsaga kaetud, kõrghaljastusega, ökoloogilisteks põllumaadeks ja puhke- ja virgestusalaks. Maa, millele kavatsetakse ehitada tootmishooneid ja elamuid, on põllupidamise ja karjamaana kasutamise tõttu inimtegevusest juba eelnevalt tugevalt mõjustatud.
• Kavandatava tegevusega kaasneb põhjavee kasutamine ja heitvee teke ning selle puhastamine. Planeeringualal asub teadaolevalt kolm puurkaevu ja mitmed eramaadel asuvad puur- ja salvkaevud. Uusi puurkaeve ei planeerita sinna ka ehitada. Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja pakendijäätmed sorteeritakse ja antakse üle jäätmevedajale või jäätmete kogumispunkti. Planeeritava tegevusega kaasnev jäätmete teke korraldatakse vastavalt jäätmete käitlemise nõuetele. Seega ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju põhjaveele ega teistele piirkonna veetarbijatele.
8. Detailplaneeringu ja KSH menetlus
Läbitud etapid on järgmised: • I etapp- arenguvariantide hindamine ning arengusuundade kinnitamine • II etapp- detailplaneeringu eskiislahenduste koostamine, kinnitatud arengusuuna täpsustatud hindamine. Analüüs. KSH programmi koostamine. • III etapp- KSH aruande koostamine. Detailplaneeringu koostamine, aruande ettepanekutega arvestamine, kooskõlastamine kõikide osapooltega. • IV etapp- detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimiskava välja töötamine.
Parralleelselt detailplaneeringuga menetletakse ka KSH protsessi. KSH koostamine on antud detailplaneeringus tööriist parima võimaliku lahenduse väljatöötamisel.
DETAILPLANEERINGU LÄBITUD PROTSESS:
– DETAILPLANEERINGU ALGATAMISTOIMINGUD – KSH ALGATAMISTOIMINGUD – TÖÖRÜHMADE MOODUSTAMINE (KSH, DETAILPLANEERING) – SALUTAGUSE KÜLAKOOSOLEKUD (4X) – SALUTAGUSE KÜLA JT HUVITATUD ELANIKE KÜSITLUS – ARENGUSTENAARIUMITE ARUANNE – ESKIISLAHENDUSTE VÄLJATÖÖTAMINE – KSH PROGRAMMI KOOSTAMINE – KSH PROGRAMMI HEAKSKIITMINE – DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSPLAANI JA KRUNTIMISKAVA VÄLJATÖÖTAMINE – KSH ARUANDE KOOSTAMINE
22.07.08 Salutaguse külakoosolek. Visiooni tutvustus järgmiseks 10.-15. aastaks arendaja Baltic Estate 1 plaanide kohaselt 26.08.08 Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr. 1163- detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine 19. 01 09 Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr. 32 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 76
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27.01.09 Lähteseisukohtade tutvustamine Kohila valla volikogus 27.01.09 Lähteseisukohtade tutvustamine Salutaguse teabetoas 17.02.09 Maa- ametiga nõupidamine Tartus, arendusplaani tutvustamine, riigi kui maaomaniku huvide selgitamine 06.03.09 KSH Töögrupi moodustamine, info kogumine 23.03.09 Arendaja esindaja ja KSH ekspertide kohtumine, baasinfo analüüs ja edasine tegevuskava 24.03.09 Rahvusvaheline taastuveneriga seminar- Eestimaa kui testimaa. Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu tutvustamine 25.03.09 Kolmepoolse koostöölepingu sõlmimine (Kohila vallavalitsus, arendaja, planeeringu koostaja) 27.04.09 Rapla Maavalitsuses detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine 28.04.09 KSH programmi esitamine Keskkonnaametile läbivaatamiseks ja seisukohtade esitamiseks 12.- 26.05.09 KSH programmi ja detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek 15.05.09 Eskiislahenduse tutvustamine Salutaguse Pärmitehases. Koostöövõimaluste täpsustamine ja võimalike tehniliste lahenduste arutelu 15.05.09 Eskiislahenduste tutvustamine Eesti Energias. Koostöövõimaluste täpsustamine ja võimalike tehniliste lahenduste arutelu 19.05.09 Tehniliste tingimuste taotlemine Elionist ala sidega varustamise kohta, valguskaabli rajamise tehniliste tingimuste taotlus 19.05.09 Tehniliste tingimuste taotlemine Eesti Gaasilt 22.05.09 Taotlus Eesti Energiale läbirääkimiste alustamiseks, Eesti Energia vastus 26.05.09, alustatakse ettevalmistusi Eesti Eneriga poolt. 22.05.09 Alustatakse läbirääkimisi Kohila Majaga 28.05.09 KSH programmi ja eskiislahenduse avalik arutelu 05.06.09 Tehniliste tingimuste taotlus Maanteeametile 11.06.09 Eskiislahenduse tutuvustamine OÜ Kohila Majas. Koostöövõimalused 11.06.09 KSH programmi heakskiitmine Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt nr. HJR 6-8/12304-4. 08.07.09 Kohila valla ümarlaual DP ja KSH seisu tutvustamine 22.07.09. Salutaguse küla koosolek. Kruntimiskava tutvustus, KSH tööst ülevaade 23.07.09 Töökoosolek KE AB büroos. 22.07.2009 Salutaguse koosoleku tulemused ja edasine töökava. 17.08.09 Kohila vallavolikogu keskkonna- ja maakomisjoni koosolekul tutvustati Salutaguse mõisamaade DP ja KSH seisu (K. Enno) 27.08 või 29.08 Teated KSH avalikustamise kohta Kuni 31.08.09 KSH aruande koostamine (töögrupp) 31.08.09 KSH aruande saatmine keskkonnaametile 31.08- 20.09.09 KSH aruande avalikustamine, info saadaval Kohila valla kodulehel, K.Enno AB-s ja Salutaguse Teabetoas, saab esitada küsimusi, ettepanekuid, vastuväiteid. 21.09.09 KSH aruande avalik arutelu koos dp seisu tutvustamisega Salutaguse Teabetoas. 28.09.- 18.10.2009 KSH aruande avalikustamine 20.10.09 Kohila vallas Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 77
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 9. Lõppjäreldused
Nimetatud arendustegevus on Eestis erakordne ja soovitatav. Tegemist on pilootprojektiga, kus soovitakse ühitada nii elamuehitus kui emissioonivaba tootmisega ettevõtete rajamine. Üldisemalt võttes toetab arendust kehtiv seadusandlus.
KSH töögrupi hinnangul on Salutaguse mõisamaade detailplaneeringu realiseerimine aktsepteeritav peamiselt sellepärast, et kavandatud tegevusel ei ole nõuetekohasel elluviimisel ja ka käesolevas töös väljatoodud soovitusi arvestades ei esine kokkuvõtlikult olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale (Natura 2000 võrgustiku ala, põhjavesi, maastik, taimestik jne) ega piirkonna sotsiaal- majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale.
Planeeritavate tootmisala, ehitusalade ja puhkealade suuruse ja sobimise või mittesobimise üle antud planeeringualale teeb otsuse Kohila vallavalitsus.
Koostasid:
Lea Vaher- KSH projektijuht, ekspert Kaie Enno- arhitekt Kuido Kartau- ekspert Tiit Oidjärv- ekspert
22. detsember 2009
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 78
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
KONSULTANTIDE NIMEKIRI:
Arnu Torim, veeinsener Rein Ailt, Kohila valla vallaarhitekt Andres Tõnisson, keskkonnaekspert Tiina Valk, Salutaguse Pärmitehase tegevjuht Kaarel Aruste, Metsakaitsebüroo metsapatoloog Marjaliis Kivisaar, Kohila valla keskkonnanõunik Valdur Suurmäe, Kohila Jahimeeste Seltsi direktor Kadri Isakar, Keskkonnameti kiirgusseire peaspetsialist Andres Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Jüri Truusa, Keskkonnaministeerium, KKTO KKB nõunik Armin Rudi, Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor Riho Kinks, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse projektijuht Ahto Kaasik, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Tavo Kikas, Rapla MV Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Allan Piik, Keskkonnaameti Harju- Järva- Rapla regiooni juhataja Rein Perens, Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogiaosakonna juhataja Taimo Aasma, Kekkonnministeeriumi Looduskaitseosakonna juhataja kt Priit Penu, Põllumajandusministeerium, PMK Agri, Mullaseire büroo juhataja Tõnu Meldre ja Imbi Silde, Rapla Maaparandusbüroo, juhataja ja juhataja asetäitja Reigo Roasto, KeM Info- ja Tehnokeskuse Loodusbüroo looduskaitse peaspetsialist Natalja Šubina, Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalituse direktori kt Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi Välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Elar Vulla, Keskkonnaameti Harju- Järva- Rapla regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Enno Bender, Eesti Energia AS OÜ Jaotusvõrk Rapla- Järva regioon, Arendus- ehitusosakonna Põhja piirkonna projektijuht
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 79
Kohila vald Salutaguse küla ja Angerja küla Salutaguse mõisamaade detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
KASUTATUD MATERJALID:
Rapla Maavalitsus http://www.mv.raplamv.ee/ Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Rapla maakonna arengustrateegia Raplamaa maakonnaplaneering (kehtestatud 1999) Raplamaa prioriteedid 2007- 2010 (2013) Kohila vald http://www.kohila.ee/ Kohila valla arengukava 2007- 2018 http://www.kohila.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=94&lang=et Kohila valla üldplaneering http://www.kohila.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=970&Itemid=155&lang=et Keskkonnaministeeriumi Info ja Tehnokeskus Eesti Looduse Infosüsteem andmebaas 2007 Maa- amet http://www.maaamet.ee/ Muinsuskaitseamet http://www.muinas.ee/ Statistikaameti statistika andmebaas http://pub.stat.ee/pxweb.2001/dialog/statfilere.asp Maanteeamet 2006. a. liiklusloenduse tulemused AS Tehnokeskus 2007 http://www.mnt.ee/atp/failid/Liiklusloendus_2006.pdf Eesti Ornitoloogiaühing Linnuatlase veebirakendus http://www.eoy.ee/atlas/index.php Eesti Metsaressursi arvestuse riiklik register http://www.metsad.ee/mets_reg/index.htm Paal, J. Elupaigatüüpide käsiraamat- Eesti Natura 2000 Eesti elektrimajanduse arengukava 2005- 2015, Tallinn 2005 http ://www.kredex.ee/esk/failid/Eesti_elektrimajanduse_arengukava.doc Ahas, R.; Silm, S. Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. Tartu Ülikool, Geograafia Instituut, Tartu 2006 Eesti Statistikaamet (andmebaas http://pub.stat.ee; andmepäring) Kohila Gümnaasiumi arengukava 2006/2007 – 2010/2011 www.kogukonnad.ee Ökokogukondade ühendus www.ceet.e e Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on Saksamaal välja töötatud lahendus DEUS 21 http://www.deus21.de vt. põhimõttelised skeemid ja lisad.
K. Enno Arhitektuuribüroo Töö nr. A216- 0822 80