KohilaKOHILA valla ajaleht 4. august 2021. Nr 11 (301) õigeusu kirik 120

Sündmused augustis Kohila õigeusu kirikus tähistati juuli keskel piis- kopliku liturgiaga 120 aasta möödumist pühakoja 25. juuli – 15. august valmimisest ja sisseõnnistamisest. Teenisid metro- TAKKK Symposium www.takkksymposions.ee poliit Stefanus, ülempreester Mattias Palli, preest- 4. august kell 17.30 rid Matti Timmermann ja Enos Heinsoo ning Pargijooks www.pargijooksud.ee ülemdiakon Marius Raudsepp. Koguduse kingitu- 7. august kell 18.00 sena istutas metropoliit kirikuliste ning valla esin- Kontsert Tohisoo mõisas dajate juuresolekul kiriku kõrvale noore tamme. 13. august kell 19.30 Pühakoja hoone õnnistati Kohila alevi põhjapiiril Issanda tae- Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel vaminemise püha auks 28. jaanuaril 1901. aastal. Kirik või- kirikus nuks kerkida ka Angerja külla, kus tekkis uus kogudus 1894. 15. august kell 11.00 aastal Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel. Tegeliku XXV Kohila Konsumi rahvajooks Kohila staadionil asukoha tõttu tuntakse pühakoda praegu ka Kohila kirikuna. 17. august kell 16.00 Oleme palves tänulikud Jumalale, et ta saatis 1990. aasta- Kultuurilooline jalutuskäik Kohilas. Kogunemine valla- te alguses meie kiriku juurde Laine Pärja, kelle eestvõtmisel ja maja ees. Jalutuskäigu viib läbi Hageri muuseumi juha- suure töö tulemusel sai pikki okupatsiooniaastaid laona kasuta- taja Virve Õunapuu tud rüüstatud ja kehvas seisus hoonest taas vääriline pühakoda. 18. august kell 18.00 Õige pea liitus Lainega ka Tiia Loit ja hiljem ikoonikirjutaja Õunaaia perepiknik-kontsert Kohila vallamaja õunaaias. Epp Haabsaar. Need kolm naist on teinud suure töö kiriku 20. august hävingust päästmisel. Kohila hoovide päev. Avatud kodukohvikud Kohila Kohila vallavalitsus on kiriku taastamist ja korrashoidu alati vallas. oluliseks pidanud, nii ongi see kaunis kohalik maamärk kogu- 20. august kell 16.00 duse ja kohaliku rahva toel püsinud. Tasapisi on kogudusse ka Kohtumine Koffidega Kohila Mõisakooli algklasside nooremat rahvast lisaks tulnud, see annab lootuse tulevikku majas. uskuda. 20. august kell 11.00 11. juuli valiti koos vaimulike ja kogudusega pidupäevaks Jõeäärne perepäev Tallimäel Kohila jõe ääres. välja praktilistel põhjustel. Tallinna ja kogu Eesti ülipühitse- tud metropoliit Stefanus ei saanud tulla meie juurde Issanda 21. august kell 9.00-16.00 taevaminemise pühal, meie kiriku tegelikul nimepäeval ehk Lõikuskuu laat Kohila raudteejaama platsil. templipühal, mida õigeusklikud tähistasid sel aastal 10. juunil. 21. august Toimunud piiskoplikul liturgial teenisid lisaks metropoliidile Kapa Festival Tohisoo mõisa pargis. ülempreester Mattias, preestrid Matti ja Enos ning ülemdiakon Tallinna ja kogu Eesti ülipühitsetud metropoliit Stefanus 22. august Marius. Kohal olid koguduse liikmeist kõik sagedased kirikuli- liturgial Seto naiskoori kontsert Kohila õigeusukirikus. sed ning palvele andsid jõudu meile külla tulnud koorilauljad 25. august kell 19.00 Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kogudusest. Kingitusena Kohila vallalt ehivad meie kirikumaja aeda nüüd Tõnis Mäe kontsert Kohila baptistikoguduse hoovis. Kui varasematel aastatel on meid pühade puhul rõõmus- kaks kaunist elupuud, millest loodame, et nad on sümboliks 26. august kell 17.00 tanud isa Kalevi ja lauljad Helsingi Lohja sõpruskogudusest, koguduse elujõulisusest ja kasvuvõimest, ikka Jumala abiga. Läänemerepäeva tähistamine, loeng Kohila raamatu- siis praegustel heitlikel aegadel nad kahjuks tulla ei saanud. kogus, kell 18.15 õpituba. Hea meel oli kohata pidupäeval meie vallavalitsuse esindajaid, Ülle Lennuk sõpru naaberkogudustest ning teisi kaugemalt tulnud külalisi. Katrin Viires 28. august kell 16.00 Igaühe seitsmevõistlus külaplatsil. 30. august kell 17.00 Rattaorienteerumine Kohilas, algus politseipunkti juures.

NÄITUSED: Rein Meresaare maalinäitus Kohila tornigaleriis Kuni 10. august näitus «Moonid» Helle Maali kollektsioonist Kohila raamatukogus Kuni 9. september Liisi Lukki isikunäitus lasteosakonnas

Piiskoplikul teenistusel lugejateks pühitsetud Heiko Kivihall ja Peep , preestrid Matti Timmermann ja Enos Heinsoo. 2 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 11 14. august 2021 Detailplaneeringu Aespa alevikus ja külas luuakse teavitus täiendavad liitumisvõimalused ÜVK-ga Kohila vallavalitsus teatab, et 05. juuli 2021. a korraldusega nr 194 kehtestati Risto kinnistu (ka- 204-le kinnistule tastritunnus 31701:002:1510, sihtotstarve elamu- maa 100%, ruumikuju pindala 4180 m2) detail- SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ra- finantsvahendeid. Eeldatavad allikad on alljärgnevad: planeering. huldas OÜ Kohila Maja taotluse projekti „Kohila I) Käimasoleva projekti raames sõlmitud ehituslepingutes valla veemajandusprojekt ühisveevärgi ja -kanali- sisalduv 5%-line tellija reserv, mis jääb kasutamata (reservi jääk Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas satsioonisüsteemi rajamiseks“ täiendavaks rahasta- selgub orienteeruvalt 2022.a alguseks); Tiksi tee läänelõigu lõunapoolsel küljel. Planeeritav ala koosneb miseks summas 1 390 725,97 eurot, millest KIK II) Toetus Kohila valla eelarvest. Vastavalt kehtivale Kohila Risto kinnistust (katastritunnus 31701:002:1510) ja lähialast. toetuse osa on 1 127 956,80 eurot (85%) ja Kohila valla eelarvestrateegiale 2021-2024 on plaanitud Kohila valla Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kahe (2) ela- valla omafinantseering 199 051,20 eurot (15%). poolt eraldada täiendavaid vahendeid Kohila Maja ÜVK pro- mumaa moodustamine, hoonestusala ning ehitusõiguse mää- jekti omafinantseeringu katmiseks aastatel 2022-2023 kokku ratlemine olemasoleva kinnistu jagamise teel. Detailplaneeringu Tulenevalt Riigikohtu 07.05.2020 otsusest nr 3-17-2637 on 815 000 eurot; lahendusena jaotatakse planeeringuala kaheks (2) elamumaa Keila reoveekogumisalal asuva Aespa aleviku ja Vilivere küla III) Täiendav laen ja täiendav toetus (tagastamatu abi) läh- sihtotstarbega kinnistuks, millele määratakse hoonestusala ning tiheasustuspiirkonna asulareovee puhastamise direktiiviga vas- tuvalt OÜ Kohila Maja finantsvõimekusest ning elanikkonna ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning detail- tavusse viimiseks vaja liitumisvõimalus ühisveevärgi- ja -kana- võimest kõrgendatud tariifide eest ÜVK teenust tarbida. planeeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajali- lisatsiooniga välja ehitada täiendavalt ca 690 elamukinnistule, Projekti elluviimisega seotud täpsemat infomatsiooni jaga- ke ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning ligipääsu- kuid tulenevalt toetuse meetmemääruses seatud piirangust me operatiivselt vastavalt arengutele nii sotsiaalmeedias, kodu- teede asukohad. Juurdepääs planeeringualale toimub Tiksi teelt. abikõlblike kulude maksumuse osas (mille kohaselt projekti lehel kui valla lehes. Palume piirkonna elanikelt kannatlikkust Detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset mõju looduskesk- abikõlblike kulude maksimaalne summa on 25 000 000 eu- ja mõistmist kuni kestab uue lisarahastusega seotud piirkonna konnale, samuti ei muudeta varem planeeritud liikluskorralduse rot) luuakse käesolevaga liitumisvõimalus 204 elamukinnistule tänavate ÜVK tööde hankemenetlus ja seega ka lõplikud tule- lahendust lähialal. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku jook- (Aespa alevikus ja Vilivere külas vastavalt Aespas 116 ja Vilive- mused ehitusse minevate kinnistute osas, aga ka kõiges järgne- sul ettepanekuid ega arvamusi ei laekunud. Detailplaneering on res 88 vee ja kanalisatsiooni liitumispunkti). vas, kes veel jäävad ootama täiendavaid finantsvõimalusi. Küsi- kooskõlas Kohila valla ruumilise planeerimise eesmärkidega ja Käesoleva lisarahastusega hõlmatud projekti laienduse ala muste puhul palun edastage need e-posti aadressil kohilamaja@ kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Kohila vallavolikogu väljavalimisel lähtuti alljärgnevatest põhimõtetest: kohilamaja.ee ja palun mõistke sedagi, et sotsiaalmeedias (Face- 20.07.2006 otsusega nr 86). 1) arvestatud tehnilist terviklikkust (sh kaugemal asuvate bookis) me esitatud küsimustele ei vasta. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kohila valla kodu- piirkondade tegemine võimalik peale seda, kui eespoolasuvad Projekti rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist, mille ees- lehel www.kohila.ee või Kohila vallavalitsuse hoones Kohila ale- tehtud); märk on võimaldada saavutada Keila jõe reoveekogumisalal vis, Vabaduse tn 1 ehituse osakonnas kabinet nr 17 (vastuvõtu- 2) majanduslikult soodsaim ehk uhikmaksumus madalaim paiknevate Aespa aleviku ja Vilivere kula veevärgi ja -kanali- aegadel). lisanduvate liitumispunktide kohta; satsioonisusteemi vastavus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu Peeter Pallav 3) vähemalt 60% kinnistuomanikest alampiirkonnas and- direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja -puhastust, planeeringute juhtivspetsialist nud kirjaliku liitumissoovi ÜVKga; põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti ning tarbijate nõueteko- 4) mahuvad eelarvesse (mis on 1,327 milj eurot). hast veevarustust. Koos laiendusega rajatakse kokku 2720 liitu- mispunkti nii vee kui kanaliga liitumiseks. Seega valiku eelise andis majanduslik kriteerium, kuna n-ö sama Projekti uus elluviimise tähtaeg on 31.12.2022. Peremehetu ehitise raha eest on võimalik välja ehitada rohkem liitumispunkte. Aespa alevikus kuulub laienduse mahtu Looduse, Nõgese Vahur Tarkmees hõivamise teade (1/2), Fantaasia, Rukkilille, Kuku tänav ning Vilivere külas Tar- OÜ Kohila Maja meli, Raua, Vase, Tina, Kiili, Liblika, Rohutirtsu, Maikelluke- juhatuse esimees Kohila vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetu se, Karikakra, Äiatari ja Metsasalu (1/2) tänav. ehitisena Kohila vallas Aespa alevikus endise aiandusühistu Vajalike investeeringute tegemiseks ülejäänud ala Vikerkaar-2 (registrikood 80131756, varasem nimi AK Radu- väljaehitamiseks (ca 486 kinnistut) on vaja leida täiendavaid ga-2) territooriumil asuva elektrivõrgu, mis koosneb 0,4 kV õhuliinist pikkusega ca 687 meetrit ja 0,4 kV maakaabelliinist pikkusega ca 83 meetrit. Andmed elektrivõrgu kohta ja asuko- ha plaan on kättesaadavad Kohila vallavalitsuses aadressil Vaba- duse tn 1, Kohila alev, 79804 Kohila vald, Rapla maakond või Kogukondliku e-posti aadressil [email protected]. Ehitise viimane omanik on teadmata. turvalisuse Vastuväiteid ehitise peremehetuse või kohaliku omavalitsu- se poolt hõivamise kohta palume esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast teate avaldamist Kohila vallavalitsusele, aadressil 2021. aasta maa- Vabaduse tn 1, Kohila alev, 79804 Kohila vald, Rapla maakond. Kohila Spordikompleks Dorrit Okas kondlik toetusvoor võtab tööle jurist Siseministeerium korraldab taas turvalisuse eden- HALLIMEISTRI. damiseks projektikonkursi. Toetusvooru läbivii- Teade jaks maakonnas on Raplamaa omavalitsuste liit. Tööülesanded: Maa-amet on välja kuulutanud avaliku elektroo- Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toeta- nilise enampakkumise piirkonnas asuvate kin- takse taotlusi, mis: Saalide ja staadioni ettevalmistus nisasjade kasutamiseks andmiseks. Pakkumiste • suurendavad kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse ala- treeninguteks ja võistlusteks, esitamise tähtaeg on 23.08.2021. Täpsemat infor- seid teadmisi ja oskusi; remonditööd, staadionilt muru matsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga • vähendavad riskikäitumist; niitmine, lumekoristus, spordihoone www.maaamet.ee. • arendavad kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvali- sust ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuseid. tehnovõrkude hooldustööd. Keskkonnaministri 11.05.2021 käskkirja nr 1-2/21/241 ja Kandidaadilt ootame Maa-ameti peadirektori 16.06.2021 käskkirja 1-1/21/56 alusel Taotlejaks võivad olla: antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks riigi omandis kesk- • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja sihtasu- usaldusväärsust, kohusetunnet ja konnaministeeriumi valitsemisel olev Heina kinnisasi asuko- tus, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või algatusvõimet. haga Rapla maakond, Kohila vald, Rabivere küla, katastritun- kohaliku omavalitsuse üksus; nusega 31701:006:0139, üldpindalaga 3,17 ha, sihtotstarbega • vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse maatulundusmaa 100%, alghinnaga aastas 255.- eurot ja taga- üksus (ainult seoses vabatahtliku pääste projektidega). Sooviavaldus koos eluloo- tisrahaga 63.- eurot. kirjeldusega saata hiljemalt Varje Kajaste Toetuse piirsumma on 3500 eurot, projektid võivad olla 06.08.2021 aadressil: Kohila maanõunik ka väiksemad, alampiiri ei ole. Projektivooru maht on Spordikompleks, Kooli 1, 79805 11 500 eurot. Kohila alev või e-posti aadressil: KOHILA Kohila valla ajaleht [email protected]. Väljaandja: Taotlusvoor avatakse 16.08.2021. a. Taotluste esitamise täht- Toimetus: Kohila vallavalitsus aeg: 17.09.2021. a kell 16.30. Merle Beljäev, tel 5342 3483 Lisainfo tel 523 6932, e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: Info aadressil: www.rol.raplamaa.ee. 489 0971 Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 Info ja nõustamine: Ülle Laasner, Raplamaa omavalitsuste lii- Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht e-post: [email protected] ilmub 25. august 2021 du turvalisuse ja rahvatervise spetsialist, e-post: [email protected], tel 528 4090 Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, tel 489 4760 e-post: [email protected]

Nr 11 4. august 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 3 September ühistranspordiga Septembrist suureneb sõitjate arv oluliselt, kuna Sõiduplaanid ja muudatuste info suvepuhkuselt naasevad nii töötajad kui õpilased, Kohila valla siseliinide ja Raplamaa avalike liinide sõiduplaanidega kes suures osas hakkavad kasutama ühistransporti. seonduv on näha: • Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse koduleheküljel Siseliinid (koolitransport) www.ytkpohja.ee Üldinfo -> Omavalitsuste siseliinid. Siseliinid on valla poolt tellitav ja rahastatav omavalitsuse sisene • Otselingi aadress https://www.ytkpohja.ee/kohila-siseliinid liinigrupp, mille üheks eesmärgiks on õpilastele kodu-kool-ko- • Kohila valla kodulehel https://kohila.kovtp.ee/bussitrans- du ühenduste tagamine. Kohila vallas ei ole enam aastaid õpi- port lasliine, vaid on valla siseliinid, kus koos õpilastega saavad tasu- • Riiklikus sõiduplaanide andmebaasis reisija väljundis ta sõita ka kõik teised soovijad. Teenuse osutamise periood on www.peatus.ee. kooliaasta, kuid viimastel aastatel on suveperioodil jt kooliva- heaegadel olnud käigus eraldi liin, mis võimaldab elanikel käia Sinna lisanduvad augusti lõpuks ka uued sõiduplaanid. Septembrist teenindab Kohila valla siseliine bussiettevõte AS Hansa- Kohilas poes, apteegis, arsti juures, raamatukogus jm. buss. Siseliinide sõiduplaanide koostamisel lähtub Põhja-Eesti Lisainfot algava perioodi kohta saate lugeda ka augusti lõpu Kohila Ühistranspordikeskus (edaspidi Keskus) omavalitsuselt laeku- vallalehes. nud infost elukohtade ja koolide kohta. Tihti ilmneb, et valla või kooli info ei lähe kokku tegeliku vajadusega, näiteks lap- se tegelik elukoht ei vasta registreeritud aadressile. Ka mõned kooli minevate laste vanemad ei ole bussitranspordi vajaduse Ühiskaart korral varakult uurinud sõiduplaane ja kitsaskoha ilmnemisel Ühiskaarti saab soetada endale mitmetest müügipunktidest üle Kohila Mõisakool annab teada: sellest valda või kooli teavitanud. Sellisel juhul jäävad mõne Eesti, www.pilet.ee kodulehel on olemas nimekiri müügikohta- pere koolilaste sõidud kool-kodu ja kodu-kool vahel kas täie- dest piirkondade kaupa. likult või osaliselt tagamata. Olukorra lahendamiseks tavaliselt Tasuta sõiduõiguse ehk 100% soodustuse saamise kasuta- ALGAB VASTUVÕTT kiireid lahendusi teenuse tagamiseks olemas ei ole. Vallale või miseks on vajalik kasutatav kaart eelnevalt isikustada. Isikusta- koolile tuleb esmajärjekorras teada anda tekkinud olukorrast da saab nii müügipunktis, teenustasu 1 euro, või tasuta www. ja kirjeldada oma vajadusi. Kõik muudatusettepanekud kogu- pilet.ee lehel. Kuna tasuta sõiduõigus on antud vastavalt vanu- EELKOOLI takse kokku suveperioodil. Sõiduplaanid kinnitatakse augusti sele, peab igal sõitjal, kes soodustust kasutada tahab, olema isik- alguses ning siis algab kooskõlastamine ja kinnitamine, millele lik kaart. Bussi sisenedes tuleb kaart validaatoris registreerida. Ootame eelkooli lapsi, kes lähevad järgneb teavitusperiood. Kui kooliaasta alguses ilmnevad lisava- Sellega on olemas sõiduõigus. Kui kaart registreerimata jätta, 2022. aasta sügisel I klassi ning on valmis jadused, planeeritakse muudatused esimesel koolivaheajal ning on tegemist piletita sõiduga ning vastavalt seadusele rakendab õppeks rühmas. Õppetöö toimub kahel teisest veerandist on võimalik muudatuste rakendamine. järelevalve tuvastamisel seadusega ettenähtud trahvi 40 eurot. päeval nädalas. Koolide juurde jõudmise ja sealt tagasisõitude kellaajad on Sõitjatele, kellel ei ole ette nähtud tasuta sõidu õigust, säilib kooskõlastatud Kohila valla ja koolidega vastavalt tundide al- võimalus ühiskaardile laetud rahaga osta sularahapiletist 20% Registreerumine kuni 3. septembrini 2021. guse- ja lõpuaegadele. soodsama hinnaga üksikpilet. Piirkonnad, kus koole teenindavad Raplamaa avalikud lii- EELKOOLIS valmistub laps kooliks, see on pehme üleminek nid, ei ole muudatuste tegemine kooliaegadega samas rütmis Mis võib olla probleemiks? uude eluetappi. Soodustame sujuvat sisseelamist kooliellu nii lihtne. Arvestada tuleb ka nende inimestega, kes bussiliine Tasuta sõidu õigusega esinevad probleemid: ning toetame lapse loomulikku huvi hankida teadmisi. Eelkool kasutavad tööle ja koju sõiduks. Sellistel juhtudel on oluline On esinenud olukordi, kus inimesel on olnud isikustatud on lapse arengut soodustav keskkond, kus rühmatöös on taga- õpilaste/tavakasutajate suhe sõitjate arvus. kaart juba pikalt ja vanus vastab ka tasuta sõidu õiguse tingi- tud turvatunne ja eduelamused. Tähtis on see, et lapsel tekiks mustele, kuid maakonnaliinil näitab kassa, et sõiduõigus puu- eneseusaldus. Tasuta sõit dub. Sellise olukorra vältimiseks soovitame üle vaadata oma Kohila valla siseliinidel on tasuta sõit kõigile. Sõit on tasu- andmed www.pilet.ee lehel ja kaardiga seotud grupid (Põh- LAPSEVANEMA JAOKS on eelkool võimaluseks saada üle- line Aespa-Tallinn kommertsliinil ja Elroni rongides – neid ja-Eesti pensionär või Põhja-Eesti õpilane) ja gruppide puudu- ei korralda keskus ega vald. Maanteeameti (nüüdse Transpordi- misel enne sõidu tegemist kaart üle isikustada. vaade oma lapse arengust ning mõista paremini, millised on ameti) peadirektori käskkirjaga kehtestati alates 1. juulist 2018 Tasuta sõidu õigus peaks olema, aga kassa ei tuvasta seda ja tema tugevad küljed ning vajadusel saada selgeks ka, milles tasuta sõiduõigus avalikel maakonnaliinidel kõigile sõitjate- juht müüs pileti kaardil oleva raha eest. Sellisel juhul kirjutada läheb vaja kodu ja koolirahva täiendavat toetust. le Harjumaal, Raplamaal ja Lääne-Virumaal, kelle vanus on 19 avaldus [email protected] ja paluda pilet tühistada, raha kantakse või vähem eluaastat ja 63 ja rohkem eluaastat. Teistele sõitja- tagasi kaardile. ÕPE TUGINEB Vanalinna Hariduskolleegiumis, Püha Miikaeli tele jäid kehtima praegused üksikpiletite hinnad. Kuukaartide Soovite registreerida oma kaardil oleva tasuta sõidu õigu- koolis ja Kohila Mõisakoolis läbiproovitud pedagoogilisele hindasid korrigeeriti madalamaks, eelneva 20-kordse üksikpile- se, sisenete ning teavitate juhti oma sihtpunktist, tõstate kaar- kogemusele. ti hinna asemel moodustab kuukaardi hinna nüüd 15-kordne di validaatorile ja juht müüb Teile kaardil oleva raha eest pileti. üksikpileti hind. Sisenedes registreerige oma kaart. Kui ütlete juhile oma sõidu Harjumaal tehakse aastas ligi üle 5 miljonit sõidu, sellele li- sihtpunkti, siis eeldab juht, et soovite osta pileti ning siseneb sanduvad Raplamaa jt maakondade sõidud. Sellise arvu isikut müügikeskkonda. Kui registreerimisel kontrollib kassa esmalt tõendavate dokumentide kontrollimine, vanuse kindlaks määra- kaardil olemasolevaid sõiduõigusi, siis pileti müügi teostamisel miseks, ei ole mõeldav. Sisenemine ühiskaardi või elektroonilise kassa seda enam ei kontrolli. Kui teil on tasuta sõidu õigus, siis õpilaspiletiga võtab aega 8 sekundit, sisenemine ilma ühiskaardi- piisab registreerimisest, segaduste vältimiseks võite teavitada juh- ta 30 sekundit. Parema ühistranspordikorralduse ja mugavama ti soovist registreerida kaart, siis ei alusta juht müügiprotsessi. OLETE OODATUD KODUSESSE KOOLI! ning kiirema teenuse pakkumise eesmärgil viidi juba aastal 2012 Selline probleem on uue süsteemi sisse töötamise algusega kaas- läbi riigihange ja hakati kasutama elektroonilist piletimüügisüs- Täiendav info: nev probleem, mis nii sõitjate kui juhtide vilumuse tekkides la- [email protected], tel 50 20 646 teemi. Selleks, et kasutada avalikel maakonnaliinidel tasuta sõidu heneb iseenesest. KOHILAMOISAKOOL.EE/EELKOOL õigust, tuleb oma sõit piletimüügiseadmes registreerida isikus- Kui soovite sõidupiletit osta, siis andke juhile oma soovist tatud ühiskaardiga. Ühiskaardi puhul on tegemist NFC ehk täpselt teada, ning nimetage oma sõidu sihtpunkt, kas peatuse lähiväljaside kaardiga, mis lubab kontaktivabalt viibata ning on nimena või tsoonina. turvaline andmekandja. Kuigi kaardil on mitmeid erinevaid väli- Valideerimise andmed muutuvad eriti oluliseks liinide pla- musi, on sisu sama. Piletimüügisüsteemis on käibel Tartu, Pärnu, neerimisel. Keskus lähtub liinide planeerimisel, nii marsruutide Oleme Kohilast Triinu ja Taavi päevahoiu Atko, GoBus, ja Ridango kaardid (edaspidi ühiskaart). Sama- loomisel, kui ka sõidukite mahutavuse arvestamisel registreeri- lapsed ja otsime endale sõbralikku, laadseid kaarte peale ühistranspordikaartide on veel. Paljud koo- mise andmetega. Kui sõitja kohta registreerimisega andmeid ei särasilmset ja aktiivset lid on paberkandjal õpilaspiletitelt üle läinud ole loodud, siis ei ole süsteemis näha sõitja sõiduvajadusi, elektroonilistele õpilaspileti- seega ei saa nendega ka planeerimisel arvestada. LAPSEHOIDJAT, tele, mis on juba eelnevalt Registreerige bussis alati oma sõit! isikustatud ja ühilduvad Avalikel maakonnaliinidel on sul peaks olema: samuti piletimüügisüs- suuremates bussides sise- • lapsehoidja kutsetunnistus või; teemiga. Kohila güm- nemine esimest ja välju- • eripedagoogika, koolieelse pedagoogika või naasiumis ja Kohila mine tagumisest uksest. sotsiaaltöö alane haridus või, mõisakoolis käivad Nii saame peatustes aja- • töökogemus väikelastega õpilased saavad kasu- võidu ja loomulikuma Meid on mõnusalt vähe ja piisavalt palju, seega tada oma elektroonilist liikumisskeemi. Soovi- õpilaspiletit, mis on vaja töö on huvitav ja keskkond hubane ning kaas- tame kasutada sarnast aegne. sisenemisel registreerida liikumisskeemi ka valla (valideerida) nii Rapla- siseliinides. Palun saada oma CV hiljemalt maa avalike liinide kui Head reisi! 15. augustiks e-maili aadressile Kohila valla siseliinide [email protected] bussides. Teised sõitjad MTÜ Põhja–Eesti Lisainfo: Kaidi Mäekivi, peavad nendel liinidel Ühistranspordi- 5381 7726, [email protected] sõitmiseks kasutama keskus ühiskaarti. 4 Nr 11 14. august 2021 Kohila hoovide päev KOHILA VALLA AJALEHT

20.08.2021 Gruusia kohvik

KOHILAS MASTI KÜLAS MASTI KOHVIK GRUUSIA KOHVIK GURIKA Vahe 8, Masti küla, kell 14-19 Jõesaare 1, kell 11-16 KIRIKUMAJA KOHVIK GuriKa HAGERIS Viljandi mnt 2, kell 11-15 KIRIKUKOHVIK KOHVIK EHTNE KREEKA Hageri kiriku aias, kell 16-18. Kontsert kell 17.00 Lõuna 29, kell 11-17 MUUSEUMI KOHVIK Kohila hoovide päeval KOHILA RAUDTEE 1 KOHVIK Kohila tee 5, kell 12-16 Raudtee 1, kell 12-17 KOHVIK VEE PEAL HAGERI KÜLAS 20.08.2021 Tallimäel Kohila jõe ääres, kell 11-16 KEPSLEVA PONI KÕRTS MCOOLI KOHVIK Kohila-Kernu mnt ääres, u 1,2 km Hagerist, kell 15-23 Posti 9, kell 11-16. Kell 12.00 esineb ansambel Kontserdid kell 16.00 Tiina Adamson, 18.00 Saku mandoliinid ja 20.00 Omad poisid kl 12.00-16.00 MINU PITSA JA RIBI KOHVIK Paju 2, kell 13-21 SUTLEMAS MÕISAKOOLI KOHVIK Tööstuste 17, kell 12-16 PARGI KOHVIK Sutlema lava juures pargis, kell 11-18 NOORTEKA KOHVIK Turu 14, kell 11-16 PIHALIS PAPIEMANDA PUHVET SAAREPERE PIDUPÄEVA KOHVIK Gruusia toit ja vein! Kohila õigeusu kiriku tornis, kell 17-20 Põllu talu, Kernu-Kohila mnt ääres, kell 17-21 POSTI TÄNAVA SUPIFEST Kell 20.00 Paul Neitsovi kontsert, õhtu lõpetab Posti 4 ja 6 ees platsil, kell 14-18 ansambel Player ROHELINE KOHVIK Viljandi mnt 22, kell 10-15

Kohviku asukoht: Jõesaare 1, Kohila Kontakt: 501 8072

20. AUGUSTIL KELL 11-15 KIRIKUMAJA Kontsert on tasuta! Olete kõik südamest kohvik T Õ N I S M Ä G I teretulnud. Angerja Issanda Taevaminemise koguduse kirikumaja õuel 2 5 . A U G U S T K E L L 1 9 . 0 0 (Kohila, Viljandi mnt 2). Kiriku K O H I L A B A P T I S T I K O G U D U S E A I A S . Pakume soolaseid ja Tornigaleriis magusaid küpsetisi, Rein Meresaare kohvi ja teed. näitus! Kuidas kaitsta ennast koroonaviiruse uue laine eest? Eestis on vaktsineerimine COVID-19 vastu tasu- vaktsineerima 4.-6. kuul pärast tervenemist ja neile piisab kaitse ta ning kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad saamiseks ühest doosist. levivate viirusetüvede vastu. Et saada tõhus kait- se sügiseks, tuleb alustada vaktsineerimiskuuriga Millal on end kõige mõistlikum COVID-19 vastu juba nüüd. vaktsineerida? Soovitame vaktsineerida esimesel võimalusel. Tõhus kaitse tekib Miks vaktsineerida ennast COVID-19 ehk koroona- kuni kahe nädala jooksul pärast teist vaktsiinidoosi (vaid Jann- viiruse vastu? seni vaktsiini puhul tuleb teha üks kaitsesüst). Selleks, et sügi- Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii sese viirustelaine ja COVID-19 leviku uue tõusu ajaks kaitstud noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks olla, tuleb kaitsesüstid kätte saada juba suvel. ajaks. Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimist? Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket hai- Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui gestumist ja haiglasse jõudmist. Näiteks Iisraeli ja Ühendku- ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed ningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb kiiremini vaktsineeritud. enam kui 80%. Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult Vaktsineeritud inimestel on Eesti riiki sisenemisel või na- tervena. katunu lähikontaktseks osutumisel võimalik saada vabastus Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietu- eneseisolatsiooni kohustusest ühe aasta jooksul alates vakt- mine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde. siinikuuri läbimisest. Vaktsineerimistõend pakub võimaluse Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit ko- lihtsamaks reisimiseks ja näiteks suurüritustel osalemiseks. hapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema. kuus kuud. Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vakt- Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes siinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva. terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval Mida arvestada pärast vaktsineerimist? möödujad. Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilise- Kuidas saan vaktsineerimisele? mad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süsteko- ha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, li- Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kau- hasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. du www.digilugu.ee, helistades kohalikku haiglasse või Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme eraraviasutuse registratuuri või riigiinfo telefonil 1247 (seitse päeva kestev tervisehäda, helista perearsti nõuandeliinile 1220. päeva nädalas kl 8-20). Kui mul on küsimusi COVID-19 vastu vaktsineeri- Kes saavad vaktsineerida? Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on para- mise kohta, siis kuhu pöörduda? COVID-19 vastu oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke jasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled ol- Paljudele küsimustele on vastused veebilehel www.vaktsineeri.ee alates 12. eluaastast. nud lähikontaktne. COVID-19 haiguse läbipõdenuid ootame Küsimustele aitab vastuseid leida ka riigi infotelefon 1247. Nr 11 4. august 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 5

MõisamängudKammermuusikute suvefestival unustatud mõisates 2021 Täispilet 4.-, sooduspilet 2.-, pered 7.- 6. ja 7. augustil 2021 Noored virtuoosid Alexis Roussine (Prantsusmaa) viiul 25. juuli-15.25. juuli-15. august august TAKKK TAKKK Symposium Symposium www.takkksymposions.ee Livia Gruppo Maurel (Prantsusmaa/Itaalia) viiul Grettel Eerik vioola tšello klaver klaver 1. augustil1. augustil kell kell9.45 9.45 Kohila Kohila raudteeliini raudteeliini 120 aastapäevaaastapäeva tähistamine tähistamine Kohila Kohila raud- raud- Anton Hannes Karin Tähe-Lee Liiv Diana Liiv teejaamasteejaamas https://www.facebook.com/hagerimuuseum https://www.facebook.com/hagerimuuseum Kavas: Chopin, Paganini, Beethoven jt. 25. juuli-15. august TAKKK Symposium www.takkksymposions.ee 6. august kell 18 Viimsi mõis, Harjumaa 4. augustil4. augustil kell kell17.30 17.30 Pargijooks Pargijooks www.pargijooksud.ee www.pargijooksud.ee 1. augustil kell 9.45 Kohila raudteeliini 120 aastapäeva tähistamine Kohila raud- (väljaspool külastusmängu) 15. augustil XXV Kohila Konsumi Rahvajooks www.raplajooksuklubi.ee 15. augustilteejaamas XXV https://www.facebook.com/hagerimuuseum Kohila Konsumi Rahvajooks www.raplajooksuklubi.ee 7. august kell 12 Puurmani mõis, Jõgevamaa 17. augustil Kultuurilooline jalutuskäik Kohilas. Kogunemine kell 16.00 vallamaja 7. august kell 15 Lasila mõis, Lääne-Virumaa 4. augustil kell 17.30 Pargijooks www.pargijooksud.ee 17. augustilees. Jalutus Kultuuriloolinekäigu viib läbi jalutuskäik Hageri muuseumi Kohilas. juhataja Kogunemine Virve Õunapuu kell 16.00 vallamaja ees. Jalutus15.https://www.facebook.com/hagerimuuseum augustilkäigu XXV viib Kohila läbi Konsumi Hageri muuseumiRahvajooks www.raplajooksuklubi.eejuhataja Virve Õunapuu Muinasjutustused https://www.facebook.com/hagerimuuseum17.18. augustilaugustil Kultuuriloolinekell 18.00 Õunaaia jalutuskäik perepiknik-kontsert. Kohilas. Kogunemine Esineb Laikrete kell 16.00 perebänd vallamaja ja Liina Žigurs vioola Taavi Orro klarnet Kadri-Ann Sumera klaver 18. augustilees.muinas Jalutusjutuvestja kellkäigu 18.00 Polinaviib Õunaaia läbi Tšerkassova. Hageri perepiknik-kontsert. muuseumi Vallamaja juhataja õunaaias Virve Esineb www.kohila.ee Õunapuu Laikrete perebänd ja Kavas: Kurtag, Mägi, Tubin, Schumann https://www.facebook.com/hagerimuuseum muinas20.jutuvestja august Kohila Polina hoovide Tšerkassova. päev https://www.facebook.com/kohilahoovid Vallamaja õunaaias www.kohila.ee 7. august kell 12 Võidula mõis, Pärnumaa 18. augustil kell 18.00 Õunaaia perepiknik-kontsert. Esineb Laikrete perebänd ja 1 8 . A U G U S T I L K E L L 1 8 . 0 0 7. august kell 18 Tõstamaa mõis, Pärnumaa 20. august Kohtumine Koffidega kell 16.00 Kohila Mõisakooli algklassidemajas 20. augustmuinas Kohilajutuvestja hoovide Polina Tšerkassova.päev https://www.facebook.com/kohilahoovid Vallamaja õunaaias www.kohila.ee https://www.facebook.com/KohilaMoisakool K O H I L A V A L L A M A J A Õ U N A A I A S 20. august20. august Kohtumine Kohila hoovide Koffidega päev https://www.facebook.com/kohilahoovid kell 16.00 Kohila Mõisakooli algklassidemajas Telemann 340 20. august Jõeäärne perepäev kell 11.00 Tallimäel, Kohila jõe ääres viiul klavessiin https://www.facebook.com/KohilaMoisakool20. august Kohtumine Koffidega kell 16.00 Kohila Mõisakooli algklassidemajas Olga Voronova Reinut Tepp 21. august Kapa Festival Tohisoo mõisa pargis, www.kapafestival.ee Kavas: Telemann ja kaasaegsed 20. augusthttps://www.facebook.com/KohilaMoisakool Jõeäärne perepäev kell 11.00 Tallimäel, Kohila jõe ääres 22. august Seto naiskoori kontsert Kohila Õigeusukirikus 7. august kell 12 Ravila mõis, Harjumaa 20. august Jõeäärne perepäev kell 11.00 Tallimäel, Kohila jõe ääres 7. august kell 15 Koigi mõis, Järvamaa 21. august25. august Kapa Tõnis Festival Mäe kontsertTohisoo Kohila mõisa baptistikoguduse pargis, www.kapafestival.ee hoovis kell 19.00 21. august Kapa Festival Tohisoo mõisa pargis, www.kapafestival.ee Õunaaia perepiknik 22. augustwww.kohilakogudus.ee Seto naiskoori kontsert Kohila Õigeusukirikus 22. august Seto naiskoori kontsert Kohila Õigeusukirikus Poeedi armastus 26. august Läänemerepäeva tähistamine kell 17.00 loeng Kohila raamatukogus, bariton klaver 25. august25. august Tõnis Tõnis Mäe Mäe kontsert kontsert Kohila Kohila baptistikogudusebaptistikoguduse hoovis hoovis kell kell19.00 19.00 Atlan Karp Andre Hinn kell 18.15 õpituba https://www.kohila.edu.ee/khk/ Kavas: Šostakovitš, Mossolov, Schumann, Mägi www.kohilakogudus.eewww.kohilakogudus.ee 30. august Rattaorienteerumine Kohilas, kell 17.00 politseipunkti juures 7. august kell 14 Jäneda mõis, Lääne-Virumaa 26. august26. august Läänemerepäeva Läänemerepäeva tähistamine tähistamine kellkell 17.00 17.00 loeng loeng Kohila Kohila raamatukogus, raamatukogus, Esineb Laikrete perebänd 7. august kell 18 Tohisoo mõis, Raplamaa kell 18.15kell 18.15 õpituba õpituba https://www.kohila.edu.ee/khk/ https://www.kohila.edu.ee/khk/ (väljaspool külastusmängu) 30. august30. august Rattaorienteerumine Rattaorienteerumine Kohilas, Kohilas, kellkell 17.00 17.00 politseipunkti politseipunkti juures juures ja muinasjutuvestja Viljandi Linnakapell 50 Neeme Punder flöödid Marge Loik klaver, löökpillid Polina Tšerkassova Kavas: Ordiz, Praetorius, Bach jt. 7. august kell 12 Vana-Võidu mõis, Viljandimaa www.ko hila.ee Kontsert: Heino Eller. Eesti eleegia

13. augustil kell 19.30 kõlab Hageri Lambertuse kirikus Heino Elleri muu- sika. Mängib Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel ning solistina teeb kaasa Eda Peäske harfil. Kontserdikavas on muusika, mida Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester mängivad rahvusvahe- lise levikuga Heino Elleri autoriplaadil „Neenia“ (ECM Records 2001). Öeldakse, et sellele plaadile on kogutud Elleri kauneimad teosed keelpilliorkestrile. Nüüd kõla- vad need lood uuesti elavas ettekandes kuuel kor- ral Eestimaa erinevates paikades, neist üks kont- sert toimub Hageris. See on ilus, kordumatu, meeldejääv ja üdini Eestile omase helikeelega muusika, mida Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester „Eesti elee- gia“ kontsertidel esitavad. Kavas on teosed Elleri loometee Kammerorkestri asutaja ning Rootsi Raadio Koori audirigent. erinevatest kümnenditest: „Eleegia“ (1931), „Lüüriline süit“ Ta on pälvinud stiilitundliku musitseerimise ja kõrge interpre- (1945), „Neenia“ (1928), „Sümfoniett“ (1965–1967) ja „Viis tatsioonitaseme poolest tähelepanu ja tunnustust nii Eestis kui pala keelpilliorkestrile“ (1953), mille viimane osa on enim tun- ka rahvusvahelisel muusikaareenil. tud pealkirja all „Kodumaine viis“. Elleri teostel on enamasti Kaljuste on mitmekordne Grammy nominent ja 2014. aas- programmilised pealkirjad. Ärge laske end sellest segada, vaid tal pälvis ta Grammy auhinna Arvo Pärdi autoriplaadi „Adam’s tulge kontserdile äratundmisootusega. Lament” eest. Kaljuste on teinud koostööd mitmete Põhja- ja Miks on oluline Heino Ellerist rohkem kuulda? Sest lisaks Ida-Euroopa modernismi suurkujudega (Schnittke, Kurtág, HAGERI KIRIKUAIA pikale ja viljakale karjäärile oli ta õpetajaks Eesti erakordsetele Penderecki, Rautavaara) ning tõestanud end eesti heliloojate heliloojatele Arvo Pärdile, Jaan Räätsale, Lepo Sumerale, Eduard Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormise ja Heino Elleri Tubinale jt. Arvo Pärdi sõnul on Elleril heliloojana omadused, loomingu suurepärase asjatundja ja tutvustajana. KOHVIK mis seavad ta ühte ritta Põhjamaade suurte klassikutega. „Võib Kaljustega seostuvad Eesti kultuurimaastikul olulised sünd- öelda, et Heino Elleri „Kodumaine viis“ on aegade jooksul mused Nargenfestival, Kreegi päevad ja Pärdi päevad. Kaljuste omandanud Eesti jaoks samasuguse sümbolväärtuse nagu Sibe- teeb ka tihedat koostööd Läänemere festivaliga Stockholmis.  liuse kuulus „Finlandia“ Soome jaoks,“ on öelnud Arvo Pärt.  Kontserte korraldab Tallinna Filharmoonia, toetavad Tallin- Tallinna Kammerorkester na linn, kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Täname Asutatud 1993. aastal, on Eesti üks esinduskollektiive ja Eesti südamest Kohila vallavalitsust ja Hageri Lambertuse kirikut abi ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Orkester on äratanud eest kontserdi korraldamisel. tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku Piletid kontserdile „Heino Eller. Eesti eleegia“ on müügil musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga nii Piletilevis ja kohtade olemasolul tund enne algust kohapeal. Eestis kui maailmas. Esinetud on Aasias, Ameerikas ning kõigil Saadaval on ka sooduspiletid kahekesi või viiekesi kontserdile Euroopa suurematel kontserdilavadel. Orkester koosneb hinna- tulijatele. tud keelpillimängijatest, kes astuvad regulaarselt üles ka solisti-  Kontserdile pääseb ka õdede ja hooldustöötajate toetuseks de ja kammermuusikutena.  loodud PAI kaardiga, millele korraldaja lisab omalt poolt täien- Orkester oli kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil „Adam’s La- dava soodustuse -15%. PAI kaardiga pääsmeid on võimalik ment“, mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele 2014. aastal Grammy. soetada enne kontserdi algust kohapealt, soovi korral saab pääs- Tallinna Kammerorkester on mitmel muusikaauhindade ja-       meid broneerida kirjutades [email protected] gamisel esile tõstetud ja auhinnatud. Kõige viimati juhtus see Hageri käesoleva aasta alguses, kui orkester oli kolmekordselt nomi- Lambertuse Esinejad: kogudus neeritud Eesti Muusikaauhindadele 2021 – seekord võitis aas- Dirigent Tõnu Kaljuste – rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja ta klassikaalbumi plaadi ansambel, kus mängivad ka Tallinna orkestridirigent, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri interpreedid. 6 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 11 14. august 2021

KOOS TERVISLIKUMA ELU- (KESKKONNA) POOLE! Ökolõksud Ökolõksus peetakse elupaika või toitumiseks loo- dud tingimusi, mis näiliselt on liigile sobivad ja nende toimetulekut toetavad, kuid mis tegelikku- ses pole arvesse võtnud ühte või mitut olulist as- pekti, mille tõttu võivad loom või tema järglased halvimal juhul hukkuda. Üheks selliseks näiteks on liiga tihedalt paigaldatud pesakas- tid aedades või parkides, mis küll peaksid soodustama lindude pesitusedukust, kuid mille paigaldamisel pole arvestanud, et kui lindude toitumisalad kattuvad, ei pruugi kõigile toitu jät- kuda. Samuti ei märgata tihti kodu või muu hoone rajami- sel, et suurte, märgistamata või katmata klaaspindade lähedusse puude istutamine, mh elurikkuse toetamiseks, Läänemerest ja selle ei pruugi olla sobilik, kuna linnud ei taju, et klaasil pee- gelduv taevas või puu on vaid hoidmisest Kohila vallas peegeldus ning seetõttu või- vad nad lennata end vigaseks ning olenevalt lennukiirusest ka hukkuda. Seetõttu on olu- 26. augustil tähistatakse Eestis II korda Lääneme- jõevee temperatuuri paljude kalade jaoks liiga kõrgele. Lisaks line klaaspinnad märgistada re päeva. Sellel päeval pööratakse erinevate ette- suureneb paisjärvedes setete kogus ja väheneb hapniku hulk. kleebistega või varjata need võtmiste ja ürituste kaudu tähelepanu Läänemere Kui kogunenud sete liigub allavoolu, võib see matta enda alla kardinatega. mitmekesisusele ning väärtustele ka teistes lääne- kaladele sobivad koelmualad. Kui soovime säilitada tammisid Veesilmad aedades on sa- mereäärsetes riikides, näiteks Soomes, Rootsis ja kultuuriliste objektidena, peame olema valmis neid sobitama muti olulised elurikkuse toetavad elemendid, kuid alati peab Venemaal. elukeskkonda parima teadmise järgi. jälgima, et poolveelise eluviisiga loom sealt ka hõlpsasti välja Läänemere kaitse olulisus ei ole pelgalt illusioon või teema, saaks. Selle jaoks tuleb tiigi rajamisel vältida järske ja libedaid Meie kodumeri on maailmas üks ainsamaid, millele avaldub mida käsitletakse prognoositavate tulevikustsenaariumite põh- kaldaid ning servi või paigaldada sinna mõni põhja toetuv inimeste tegevuse tõttu nii suur ja oluline, peamiselt negatiivne jal. Eeltoodud probleemid avaldavad olulist negatiivset mõju latt, millele peale ronides, on võimalik loomakesel veest taas mõju. Tegemist on sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane juba täna ning on vaid aja küsimus, kui see üha otsesemalt hak- välja saada. Eriti oluline on seda jälgida siis, kui aia veesilmas ning mere võime inimtegevuse ja muude tegurite mõjusid lee- kab puudutama meid, meie lähedasi või sõpru ja tuttavaid nii kasvab konnakulleseid. vendada või piirata on vähene. Seetõttu teevad läänemereäärsed siin kui sealpool rannikujoont. Kui soodustame oma koduaias elupaiku lindudele, kahe- riigid tihedat koostööd mere kaitseks ja selle seisundi paranda- paiksetele ja väiksematele imetajatele nagu siilid, peame arves- miseks. Merevee kvaliteet ja sealne elukeskkonna seisund mõju- Mida saame veel ette võtta? tama, et nende rajad kattuks lemmikloomade kasutusel oleva tavad pikaajaliselt ja kaudselt meid kõiki. Tihti öeldakse, et üksikinimesel on keskkonnaprobleemide Numbriliselt saame väljendada Läänemerd järgmiselt: lahendamiseks vähe võimu ja võimalusi, mistõttu on suurim aiapoolega võimalikult vähe. Kui inimeste jaoks on siili peale 2 pindala – 415 266 km vastutus (suur)ettevõtjatel. Kuigi mitmete probleemide lahen- haukuv koer justkui tore meelelahutus ja mäng, siis siili jaoks 2 on tegemist olukorraga, mida saame võrrelda sellega, kui ole- valgala – 1 700 000 km damisel on see tõesti nii, ei saa unustada, et (väike)ettevõtjad me ise, inimesena, silmitsi lõriseva, omanikuta kaukaaslasega. keskmine sügavus – 50 m olemegi meie ise. Läänemere kaitse kontekstis tähendab see mh Sellised häiringud väikestele loomadele tekitavad neis surma- sügavaim ava – Läänemere Landsorti süvik (459 m) seda, et nii tootja, edasimüüja kui tarbijana saame valida, mil- hirmu ning tekkinud stressist ei pruugi nad enam taastuda. veevahetus – 2% aastas (kogu vesi vahetub ligikaudu 25 aas- list (toidu)kaupa toodame, tarbimisele suuname või tarbime – Need on vaid mõned näited ökolõksudest, mis näitavad ta jooksul). kus, kuidas ja milliste vahenditega on see kasvatatud/toodetud. looduse kompleksust ja selle lõpuni mõistmise keerukust. Kui Läänemeres tekitavad suurimaid probleeme põllumajandu- Näiteks kala puhul võiks eelistada kohalikku, pigem väikesekas- suudame oma tegevuse ja tagajärgedel vahel luua seoseid, pole sest pärinevate toitainete rohkus, eriti jõgedega merre kanduvad vulist kala, poes tunda huvi kalaliigi päritolu ja püüdmise viisi ka ohtu, et liiga sageli ökolõkse tekitada võime. fosfori- ja lämmastikuühendid; ohtlike ainete, sh ravimite, vee- kohta (vt https://kalafoor.ee/). Eriti hea, kui kasvatame toitu keskkonda sattumine; meretransport; kalade ülepüük; mereprü- võimalikult palju ise või soetame seda otse kasvatajalt. Koostanud: gi ning veealune müra. Hea mere elukeskkonna ja veekvaliteedi Ka jõeäärse taimestiku säilitamine ning vaid vajalikus ma- Agnes Saks tagab mh sealne elustik, mis suudab ka negatiivset keskkon- hus niitmine ja hooldamine aitab ära hoida liigsete toitainete Irene Volk namõju teatud määral taluda ning sellega koos jätkusuutlikult sattumise jõevette. Looduse jaoks on mõningane lohakus lausa edasi elada. Küll aga pole see võimeline vastu võtma kõiki häi- hädavajalik. ringuid korraga. Eeltoodud loetelust leiab igaüks midagi, mille Igapäevased väikestena tunduvad teod nagu oma sõiduki sei- kaudu on, tihti endale teadvustamata, mereseisundi halvenemi- sukorra korrapärane jälgimine varajaste õlilekete avastamiseks ei sele kaasa aidanud. taga küll olulist efekti, kuid suunab meie mõtteid õiges suunas, Kohila vald asub Läänemere rannikujoonest võrdlemisi et keskkonnaprobleemide teadvustamisel leida kiiremini seoseid kaugel, kuid oleme siiski oluline lüli mere seisundi paren- meie tegude võimalikest tagajärgedeks. Õlilekked peseb vihma- damisel, kuidas nii? vesi teekraavide või sademevee kanalisatsiooni kaudu jõkke või Valla üheks keskseks loodusväärtuseks on Keila jõgi, mis merevette. 21. augustil kl 9-16 suubub Soome lahte. Teadagi on laht ühenduses Läänemerega. Mõtteid keskkonnahoidlikuks käitumiseks, arvestades Lää- Valla territooriumil leidub sadu kinnistuid, mis jõega piirnevad nemere eripära, pakub mh Eesti Loodusmuuseum läbi väikeste Kohila rdtj platsil ning millel on seetõttu hindamatu väärtus. Kahjuks on seetõttu ning väga lihtsate näpunäidetega alates ümarmudila menüüsse aga väga suur koormus, mida suuname talumiseks Keila jõele lisamisest kuni selgitusteni, miks on oluline rannikul liikudes ja/või selle lisajõgedele, mh läbi nõuetekohaselt kanaliseerima- koer, suur või väike, alati rihma otsas hoida (www.loodusmuu- ta reo- ja heitvesi nii loomakasvatusest kui ka eramajadest (sh seum.ee/läänemeri). LÕIKUSKUU pesuveest saunas); maha (sh sademevee kanalisatsiooni) visatud Sel korral võtab Läänemere päeva tähistamisest osa ka suitsukonid ja muu prügi või liigste taimekaitsevahendite kasu- Kohila vald Kohila keskkonnahariduse keskuse eestveda- L A A T tamine umbrohutõrjeks ilu- ja tarbeaedades, kuid eelkõige põl- misel. Läänemere päeva tegevused saavad alguse Kohila alevis Tulge ostma ja kauplema ! lumajanduses, ja see omakorda halvendab nii Keila jõe elustiku Keila jõe kaldaäärse koristamistalgutega, millele järgneb hüd- seisundit kui ka merre jõudva vee kvaliteeti. Liigset toitainete robioloog Lennart Lennuki õhtune loeng mikroplastikust ning koormust ilmestab hästi olukord, kus vees vohav taimestik on sellega seotud mereökosüsteemide reostusest ning päeva lõpetu- Info 58050167 iga aastaga üha jõulisem ja tihedam, hõlmates järjest suuremaid seks on võimalik osa võtta töötoast (eelregistreerumisega), kus [email protected] alasid. õpitakse valmistama looduslikku kehakoorijat. Kohila asub Keila jõe keskjooksul, mille seisund on määra- Üritused on tasuta ning oodatud on kõik huvilised! Roh- tud kesiseks. Vee keemiline seisund on hea, kuid kesise seisu- kem infot leiab Kohila keskkonnahariduse keskuse veebilehelt korra põhjuseks on mh kalapääsude puudumine kolmel tam- ja Facebookist. Tule anna koos meiega oma panus Läänemere mil (Kohila veskitammil, Paberivabriku ja Lohu tammil). Kuigi kaitseks koristustalgute või uute, edasiviivate teadmiste oman- paisjärved on inimestele olulised puhkealad, muudavad need damisel! jõeelustiku tingimused halvemaks. Tammid takistavad kalade Koostanud: liikumist, paisjärves voolab vesi palju aeglasemalt ja soojeneb Agnes Saks kiiremini. Soe vesi voolab ka paisjärvest allavoolu ning tõstab Irene Volk Nr 11 4. august 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 7

TOETA LAPSE KÕNE ARENGUT mist ning anda juba veidi tahkemat ning pehmetükilist toitu. See aitab kujundada keele liikumisulatust külgedele. 9.–12. Harjumustel on mõju elukuust võiks laps saada tükilise konsistentsiga toitu ning suu- ta abiga tassist juua. Õigeaegne tassist jooma õppimine soodus- Juba väikestel beebidel kujunevad välja harjumu- tab normaalset oraalmotoorika arengut (neelamismustri ning sed, mis mõjutavad nende arengut positiivselt või mälumisliigutuste kujunemist). Selles vanuses on hea anda ka negatiivselt. Hea on teada, et õigeid harjumusi näputoitu. 12–18-kuune laps võiks juba süüa valdavalt erineva saab lastel aidata kujundada ja seeläbi toetada nii konsistentsiga peretoitu. nende kõne kui üldist arengut Erguta lapse oraalmotoorseid oskusi Eakohase kõne arengu tagamiseks on oluline, et keele- ja näo- lihaskonna toonus on piisav, keel suudab suuõõnes liikuda eri- Väikelapsega suheldes ole emotsionaalne ning tee talle lõbusaid nevates suundades ning asetseb puhkeolekus suulaes. Vajalikke nägusid: imesta, mossita, liiguta keelt (nt suust välja, ühest põ- oraalmotoorseid oskusi pärsivad mitmed igapäevased tegurid. sest teise, limpsi ülahuult jne), purista huultega, anna musisid. See mitte ainult ei loo head vanema- ja lapsevahelist suhet, vaid Mida võiks teada luti imemisest? ergutab last sind matkima. Matkides aga õpib laps enda lii- Luti imemine aitab leevendada lapse imemisvajadust ning lu- gutusi tasapisi paremini kontrollima, paraneb liigutuste täpsus bab tal end ise maha rahustada. Siiski on selle liiga pikaajalisel ning lihaste toonus. kasutamisel kõrvalmõjud. Ortodondid soovitavad luti imemi- Juhul, kui sul on kahtlusi, kas lapse kõne areng on eakoha- sest loobuda enne, kui laps tähistab oma teist sünnipäeva, et „Kas võtta lutti või mitte – selles on küsimus.” ne või vajaks pisut teadlikku tuge, siis pöördu julgelt logopeedi vähendada hambumusprobleeme, mis võivad tekitada hääldus- poole. Ära jää ootama, et äkki probleemid mööduvad iseene- probleeme ja lõpuks viia ortodontilise sekkumiseni. Õiged söömisharjumused toetavad kõnet sest. Lutist loobumist tasub harjutada järk-järgult, et vähendada Teatud vanuse etappidel kujunevad õiged söömis- ja joomis- Kui sul on küsimusi lapse kõne arengu osas, siis kirjuta lapses stressi ning võimalust võtta lohutuseks imemiseks enda harjumused aitavad lapsel treenida keele liikumist erinevates [email protected]. sõrm. Ka sõrmede imemine võib põhjustada muutusi hambu- vajalikes suundades, toetavad huulepidet ning mälumislihaste Kohila valla logopeedid muses ning seeläbi avaldada negatiivset mõju kõne arengule. arengut. See kõik aga mõjutab positiivselt näo piirkonna li- Marit Tolmusk ja Kristi Sarapuu Algul tasub loobuda päevasest luti kasutamises, seejärel eemal- hastoonust, mis omakorda mõjutab lapse kõnelist arengut. dada lutt peale uinumist. Üleminekuperioodil tasub lapsele Imikutel on eriti oluline aidata toiduga kujundada õiget keele Allikad: pakkuda rohkem lähedust, et laps tunneks end turvaliselt. Luti liikumist, huulte töö ja huulepide oskus on teisejärgulised. https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/77072398/ortodont-soo- imemise vähendamist tasub alustada juba esimesest eluaastast 4.–6. elukuust tasub juba vaikselt anda vedelikke ka lusika vitab-laps-tuleks-lutist-voorutada-enne-kaheaastaseks-saamist alates, et enne kaheaastaseks saamist oleks lutt unustatud tee- pealt, et keel õpiks sooritama mitte vaid üles-alla, vaid ette-ta- https://laanemerehambakliinik.ee/et/luti-ja-poidla-imemi- ma. ha liigutusi. 6.–9. elukuust tasub hakata harjutama tassist joo- ne-ning-hambumus Tänavusel Kapa Festivalil esinevad Trad.Attack!, Lenna, Mari Jürjens jpt! 21. augustil toimub Kohilas Tohisoo mõisapargis (riigi)piire! Ette on võetud COLORS OF TODAY traditsiooniline Kapa Festival. auasi esineda igas maailma Colors Of Today kasvas välja Mikk Saare sooloprojektist, kus riigis, et sedasama ehedat ja lisaks Mikule osalesid ka Karl Kanter ja Viljar Norman. Raun Festivali peaesinejana astub kuulajate ette kodumaine folk-rokk otse südamest tulnud muu- muusika lipulaev Trad.Attack!. Bändi kitarristi Jalmar Va- Juurikas ja Karl-Juhan Laanesaar jõudsid bändi pärast pikemaid sikat jagada veel rohkemate otsinguid. Kokku sai lepitud, et lugusid tehakse just sellisena, barna sõnul on bändil hea meel sel suvel kodumaal kontserte inimestega. Üles on astu- anda. „Kui muidu on meie suved möödunud suuresti välismaal nagu nad ise ennast kätte annavad ja mingeid raame endale ei tud juba 37-s riigis, pea igal seata. Muusikal lastakse enda juurde tulla ja kätt ette ei panda. tuuritades, siis tänavu kasutame võimalust ja anname valitud mandril, kontserte on an- kontserdid kodumaisele publikule. Kapa Festival on pika tra- Enamasti kuuleb bändi esituses alternatiivi- ja bluusi sugeme- tud ka Woodford Folk Fes- tega rokki. ditsiooniga muusikasündmus, ootame väga sealse publikuga tivalil Austraalias, Woma- kohtumist,” sõnas Vabarna. dil Ühendkuningriikides MERWIS Lisaks Trad.Attack!-ile esinevad festivalil möödunud aastal ja Tšiilis, Rainforest World Merwis on plahvatusliku rokk-muusika ja emotsionaalsete oma bändiga 10. tegutsemisaastat tähistanud Lenna ning po- Music Festivalil Malaisias, sõnumitega alternatiiv-eksperimentaal-rokk-grupp. Kollektiivi pulaarse albumi „Omaenese ilus ja veas” üllitanud Mari Jür- Vancouver Folk Festivalil liikmete muusikaline tunnetus ja ühine hingamine peegeldub jens. Kanadas ning Womexi showcase-festivalil. võimsates ja energilistes kontsertides, mida võib pidada bändi Kapa Festivali lavale astub veel nii kodumaisel kui ka rah- Trad.Attack!’i lend jätkub, seda aina kõrgemal … üheks eripäraks. Bändi looming sunnitakse oma tahtele alistu- vusvahelisel areenil ilma teinud elektroonilise popi kooslus I ma ning iga laul võetakse ette nii nagu tegu oleks ainuõige hiti- Wear* Experiment, Mikk Saare sooloprojektist välja kasvanud LENNA ga. Kõiki laule viimistletakse seni, kuni neile saab omaks muu- rokk-punt Colors of Today, kohalikud ansamblid Merwis, Möödunud aastal tähistas Lenna oma bändiga 10. tegutsemi- sikaline hing. Merwis tuli kokku 2008. aastal Kohilas. Bändi Sk!ve, Lorlei, Kahm ning räppar Lambandaz. saastat – dekaadi jooksul on välja antud kolm albumit: „Len- algusaastaid saatis suur edu – võideti riikliku noortebändi kon- Festivali päeva veab näitleja Kait Kall. na”, „Teine” ja „3x” ning populaarseid hitte nagu „Rapunzel”, kursil 2. koht, anti välja EP ning esineti mitmel suurematel Ürituse väravad avatakse kell 15.00 ning festivalimelu saab „Kolm korda”, „Mina jään”, „Keeruta” jpt. Korduvalt Eesti aas- kodumaistel festivalidel: Rabarock, Õllesummer jmt. Vahepeal nautida kuni 00.30-ni. Alates tänavusest on festivali pääsmed ta naisartistiks valitud Lenna esitab Kapa Festivalil koos bändi- loomingulise pausi teinud ansambel on taas koos, et anda Kapa müügil Piletilevi asemel Ticketer.ee keskkonnas. Lisainfot leiab ga kõiki oma parimaid palu. Esitusele tuleb kava, mis on koos- Festivalil meeldejääv ja energiline rokk-kontsert! festivali kodulehelt www.kapafestival.ee. töös ansambli ning heli- ja valguskunstnikega viimse detailini NB! Korraldajad paluvad seekordsel festivalil mitte osale- lihvitud. SK!VE da neil, kes on festivalile eelneva 14 päeva jooksul haigestunud Sk!ve on rokkbänd, mis viljeleb segu alternatiivsest rokist ja MARI JÜRJENS COVID-19-sse, olnud kontaktis kinnitatud COVID-19 hai- rock’n’rollist, millele on maitsestamiseks lisatud ka näputäis gestunuga või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümpto- Mari Jürjens on vabakutseline näitleja, laulja ja laululooja. funk’i ja indie’t. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on esine- mid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused). Tänaseks on Mari ilmutanud neli sooloalbumit, millel kõlab tud juba mitmel festivalil, saavutatud edu konkursidel ning an- Loe lähemalt, kes astuvad üles tänavusel festivalil. tema autorilooming: „22” (2010), „Maa saab taevani” (2013), tud välja populaarseid singleid. „27” (2016) ning „Omaenese ilus ja veas” (2020). Kapa Fes- TRAD.ATTACK! tivalil kõlab Mari looming tema viimasest eluperioodist ja al- LAMBANDAZ Trad.Attack! on võtnud missiooniks end pidevalt proovile pan- bumilt „Omaenese ilus ja veas”, mille eest omistati Marile ka Lambandaz on Kohilast pärit räppar, kes on aktiivselt tegutse- na, olla aus ja pühendunud ning üllatada peale fännide ka ise- kodumaine muusikaauhind autorilaulu/rahvaliku albumi ka- nud alates 2018. aastast. Avaldatud lugusid on artistil omajagu ennast. Kaheksa aasta jooksul on bänd andnud välja viis albu- tegoorias. ning ainuüksi Youtube’i ja Soundcloud’i peale on tal kokku üle mit, mis kõik on avanud nii kuulajatele kui bändile endale aina 350 000 vaatamise. Lambandaz on koostööd teinud artistidega I WEAR* EXPERIMENT uusi ja mitmetahulisemaid maailmu. nagu Beebilõust, Wild Disease, Hunt jne. Tema populaarsemad Viimane täispikk album „Make Your Move“ ilmus 2020. Eepilise elektroonilise popi kooslus I Wear* Experiment on lood on: „Miks mitte? feat. Beebilõust”, „Maikuu näärid”, „See aasta aprillis ja oli omamoodi jõukatsumus: kui suurelt võiks juba mõnda aega teinud ilma nii kohalikul kui rahvusvahelisel öö” ja „Tule annan sulle käe”. üks kolmeliikmeline bänd kõlada? „Make Your Move“ pakub muusikaväljal. Neid on kiitnud rahvusvahelised muusikavälja- iidsete loitsude ja mälestustega põimitud loomingut, mis tume- anded nagu Louder Than War, The Line Of Best Fit ja MTV. ARCANE da tümina saatel justkui sügavalt maa alt kuulajast kinni haarab Viimaste aastate jooksul on bänd tuuritanud Euroopa festi- Arcane on Kohilast ja Raplast pärit noortebänd. Kollektiiv teeb ja ta kõrgustesse tõstab. Album on juba pälvinud ka tunnustust, validel ja klubides, kuid tõelise tähelennu osaliseks saanud Aa- pop-rokk muusikat, esitades seejuures omaloomingut ja ka- muu hulgas Eesti muusikaauhindade jagamisel parima etno/ sias. Mastaapsed showcase-festivalid nagu Zandari Festa Lõuna- vereid. Bändi võib kirjeldada kui noori, kelle ees pole kunagi folk albumi kategoorias ja parima laulu kategoorias palaga „Ar- Koreas ja Music Matters Singapuris on andnud tugeva tõuke ükski uks suletuks jäänud ning seda olekut näeb ka laval! Bän- masta mind“. Esimese Eesti bändi albumina jõudis „Make Your tuurideks Hiinas, Koreas, Jaapanis, Vietnamis, Lõuna-Koreas diliikmed on tegelenud muusikaga terve enda elu – kollektiivi Move“ ka Grammyde eelselektsiooni. ja Malaisias. sõnul on aeg oma oskused teisele tasemele viia ja pakkuda Kapa Kaheksa aastat tagasi Eesti muusikataevasse ereda komee- I Wear* Experiment’i muusikat on kasutatud mitmes filmis Festivali kuulajatele elamust oma uue pöörase koosseisuga! dina lennanud Trad.Attack! on nüüdseks teeninud kodumaal ja näiteks ka president Toomas-Hendrik Ilvese aastalõputervi- Kohtumiseni Kapa Festivalil! juba 28 muusikaauhinda. Ent bändi ambitsioonid ei tunne tuses. Festivali meeskond 8 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 11 14. august 2021

Minu Eesti, minu Taani KATRIN (37) on üles kasvanud Hageri koguduses. Ta on käinud siin LOUISE (36) on üles kasvanud Taanis, Karlslunde külas, kus tema pühapäevakoolis, laulnud kammerkooris alti, mänginud viiulit ja ema teenis pastorina. Kaksteist aastat tagasi kolis Louise Eestisse. teinud noortetööd. Viimased kaksteist aastat on ta elanud Taanis, Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli germanistika eriala magistriraadiga. Kopenhaageni lähedal. Katrin on abielus Henrikuga ja nende peres Louise on abielus Elariga ja nende peres kasvab neli last. Louise kasvab seitsmeaastane Christian. Katrin töötab riigiametnikuna töötab õpetajana Kohila mõisakoolis. Ta laulab Hageri koguduse Taani riigikirikus pastori sekretärina Karlslunde koguduses. kammerkooris alti ja õpetab lapsi pühapäevakoolis

Issanda teed on imelised! Kes oleks võinud arvata, et ühel hetkel sai aru, et mina toimub vangerdus, mille käigus satuvad toredad nai- saan temast aru, hakkas ta palju minuga rääkima. Sellest oli Mõned huvitavad faktid Taani kirikuelu kohta: sed ringiga Teineteise kogudusse. Käimas on Hageri suur kasu. Jagasime kööki, kus saime palju rääkida... imelik on • Taanis on luterlik kirik riigikirik ehk rahvakirik („fol- Kogudus 800 juubeliaasta, mille käigus käsitleme ka ju pikalt vaikuses istuda. kekirke“) Taani ja Eesti ühisosa. Järgnevas intervjuus jagavad • Kopenhaageni linnas on 119 kirikut, vahemaa max 500 Kuidas sujus töö leidmine? meetrit. oma mõtteid ja kogemusi Katrin Lindstrøm ja Loui- K: Esimene töö oli mul nö integratsiooni töökoht mida se Flensburg Lend. • Taanis on 2400 luteri kirikut (Eestis 160 kirikut) Taani riik oli loonud, et välismaalased saaksid olla ühiskonnale • Taani külakirikud on väiksemad kui Eestis, ca 100 koh- kasulikud ja samas praktiseerida keelt. Töötasin laste mängup- ta. Millised olid teie eelteadmised Taani / Eesti kohta enne riiki latsil. Info selle töö kohta tuli Taani eestlaste Facebooki grupi elama asumist? • Suurem enamus pastoreid on naised ja organistideks on kaudu. Mõtlesin, et mul on sobivad eeldused ja võiksin proo- sageli mehed Katrin (edaspidi K): Ma ei teadnud Taani kohta suurt mi- vida ja nii saatsin avalduse ära. Siis mu abikaasa ütles, et mine dagi. Olin kuulnud, et nad on jalka EMi võitnud. Et seal on nüüd sinna ja tutvusta ennast. Mõtlesin, et mina küll ei lähe Legolandi lõbustuspark. Millegi pärast arvasin, et seal on kõik Millised on olnud kõige suuremad üllatused Eesti / Taani ennast müüma. Eestis poleks küll julgenud seda teha. Aga vä- köögis-söögis? punapead. lismaalasena lubasin endale veidi naiivsemalt käitumist. Kopu- Louise (edaspidi L): Paljud taanlased teavad, et meie lipp on K: Kõige suurem erinevus on ikkagi see võileibade söömine tasin uksele ja selle peale otsis juhata minu paberid välja ja nii lõuna aja. Kõige levinumad on võileivad pasteediga ja neid pärit Tallinnast. Eesti oli ikkagi võõras koht, mitte naabrimaa saingi selle töö. nagu Rootsi või Saksamaa. Keel tundus võõras ja keeruline. võetakse kaasa kooli ja kontorisse.Aga minu suurim lemmik on L: Läbi heade inimeste, kes olid mind Anu Nigesenile soo- karriheeringas. Seda ma võiksin süüa kolm korda päevas. Millised on taanlased/eestlased ja kuidas toimus uude ühis- vitanud, sattusin tööle Kohila Mõisakooli veel enne kui olin L: Minu esmane kogemus Eesti toiduga olid küüslaugulei- konda sisseelamine? jõudnud tööd otsima hakata. Sealne töökollektiiv võttis mind vad, mida Elari rahvakoolis oma toanaabriga näksis. Väga tuge- K: Taanlased on avatud, sõbralikud ja lahked, aga pärissuh- esimesest päevast väga soojalt vastu. Hakkasin saksa keelt õpe- va aroomiga snäkk. teid on nendega raske luua. Tundus, et sotsiaalsed grupid kuju- tama ja tegin juhi assistendi tööd, hiljem lisandus inglise keel. K: Laste sünnipäevadel pakutakse kukleid võiga, vahukoore nevad sageli välja õpingute ajal või töökollektiivides ja neid hoi- Hetkel olen emapuhkusel ja hea on teada, et olen tagasi ooda- torti ja morssi. Ei ole kartulisalatit viineritega. Üldse on Taani takse. Alguses ma ei õppinud ega käinud ka veel tööl ja mina, tud. sünnipäevadel üks tort. Kui me tähistasime esimest korda minu kes ma muidu olen eestlase kohta üsna avatud suhtleja, mulle K: Viimased pool aastat olen töötanud Karlslunde koguduse abikaasa sünnipäeva, siis ma tegin kolm kooki (nii nagu Elari tundus, et nendesse gruppidesse on võimatu siseneda. Olin esi- sekretärina, koguduses kus Louise on üles kasvanud. Siia tööle emal kombeks) ja üks mehe otsekohesem sõber tuli ütlema, et algu taanlase võõramaalasest naine. kandideerides oli kiusatus paluda toetuskirja Louise emalt, kes miks sa nii palju vaeva näed? Ei ole vaja! Ühest piisab. Aga ma L: Mulle tundus, et eestlased hoiavad rohkem enda ette. Kui on siin varem pastor olnud. Kirjutasin pika kirja Louise emale... tahtsin olla hea abikaasa ja muljet avaldada. kohtusime pereliikmete ja sõpradega, siis mul oli lihtne, hoidsin aga ma ei saatnud seda ära. Sest ma ei tahtnud, et keegi võtab abikaasa kõrvale ja kõik oli hästi. Aga kui olin üksi, siis see oli endale vastutuse. Kandideerisin nö puhtalt lehelt ja alles siis kui Mida sa igatsed kõige enam? teistmoodi. Kui inimesed ei tea kust sa tuled, siis nad võivad olin selle töökoha saanud, esimesel tööpäeval kohvipausi tuli L: Loomulikult igatsen kõige enam perekonda – õde perega, olla vähem huvitatud sinust. Minu perevälisteks tuttavateks olid koguduse pastoriga jutuks, et ta oli Facebookist märganud, et vanemaid ja sõpru. Igatsen nt seda, et saaksin spontaanselt min- pigem teised välismaalastest vahetusõpilased. Birgitte on meie ühine tuttav. Siis me hakkasime rääkima Loui- na õele külla, ilma et peaks seda pikalt ette planeerima ja kogu K: Ka minu esimene sõbranna ei olnud taanlane vaid Gröö- sest. See tekitas palju elevust. Siis ütles pastor, et see kõik on perega mitmeks ööks jääma. Igatsen väga oma õelapsi. ni naine, minu abikaasa sõbra naine. Tema hakkas mind kutsu- ikka täielik Jumala juhtimine. Igatsen ka seda, et saaks minna lastega raamatukokku ja ma gröönlannade õhtusöökidele ja nii ma siis istusin seal ainu- valida hunniku raamatuid emakeeles neile ja endale. Õnneks Kuidas toimus kohaliku kogudusega liitumine? on minu ema ja õde lahkesti kinkinud meile palju taanikeelset kese blondina Grööni naiste vahel. Nad on nii soojad inimesed, L: Elari kuulus Hageri kogudusse ja nii tundus see loogili- ma tunnen seal ennast väga teretulnud. Arnajaraq võttis mind lastekirjandust sünnipäevadeks ja jõuludeks, nii et loetud saab ne, et hakkasime käima Hageris ehkki elasime alguses Tallin- ikka. nö oma tiiva alla. Ta on olnud mulle suureks abiks Taani ühis- nas. Kuna olen muusikaga tegelenud, siis hakkasin koguduse konda sisse elamisel. K: Igatsen füüsilist lähedust pere ja sõpradega. Igatsen Eesti kammerkooris laulma. Nüüdseks olen ka juba mõned aastad eriti valgeid öid. Ja lund! Siin läheb kõik aina rohkem ühte aas- Kuidas sujus uue keele õppimine? aidanud lastele pühapäevakooli läbi viia. ta aega. Igatsen eestlaseks olemist, et inimesed saavad minust K: Käisin intensiivkursustel ja igal õhtul olid füüsiliselt näo- K: Kui me siin hakkasime kirikus käima, tekitasime me al- 100% aru. Mu taani keel on juba väga hea aga ikkagi on mõned lihased väsinud. Mäletan, et üks esimesi lauseid Kopenhaageni guses suhteliselt palju ärevust, sest meil oli väike beebi kaasas. nüansid kus ma tunnen, et nad ei saa minust päriselt aru mida keelte koolis oli: „Min cykel er blevet stjålet“ (Minu jalgratas on Kogudus ei olnud sellega harjunud. Ühel hetkel ütles pastor ma mõtlen. Et ma ei mõelnud halvasti, või et see oli naljaga ära varastatud). Taani keeles ei ole eesti keelele omast artiku- meile ettevaatlikult, et teate meil siin toimuvad kord kuus ka mõeldud või vastupidi. Eestis olles ma olen eestlane omal maal. latsiooni. Hääle tekitamine toimub kurgus, see hääldamine „pasta jumalateenistused“, kus peale teenistust süüakse ühes- Taanis on kõik tore, kõik on hästi aga ma olen siiski võõras tundus ebainimlik... Eestlase jaoks on keeruline hääldada Taa- koos spagette või lasanjet. Me ütlesime, et jaa, me teame neid võõral maal. ni „d“ tähte, see kõlab meie jaoks pigem nagu „L“. Püüdlikult aga me sooviks lihtsalt pühapäeval kirikus käia. Algselt oli muidugi suurem koduigatsus. Minu jaoks on see hääldasin „Jeg hedder Katrin“ (minu nimi on Katrin). Õpetaja Kui võrrelda, siis millised on erinevused ja ühisosad Ees- olnud kõik üks suur iseenda leidmine. Mida ma üldse oskan ja küsis, miks sa vihkad Katrinit? („Jeg hader Katrin“). ti ja Taani kiriku elus? saan teha? Oluline on tunda, et mind on siin kellelegi vaja. See L: Minul kui filoloogil oli ikka väga huvitav. Saksa keel oli siin L: Paljud taanlaste jaoks on usk eraasi, millest väga ei rää- tekib selle kaudu kui sa leiad endale sobiva töö, hobid, mingid osaliselt abiks. Huvitav oli hakata ütlema kõike üks ühele nii nagu gita. Eestis on rohkem küsimus, et kas oled või ei ole kristlane. väljundid. Igatsus jääb alati aga ma ei leina. Mulle meeldib elada loed. Keele grammatika oli hoopis teistsugune. Mäletan ükskord K: Kui ma poleks Hageris üles kasvanud, siis oleks see kõik Taanis, ma olen siin võibolla leidnud ja teinud asju mida ma Taani rahvakoolis, kui Elari kirjutas kirja enda emale: „Silkebor- teistmoodi. Minu jaoks pole kunagi olnud usust rääkimine ime- poleks Eestis kunagi teinud ja see on vorminud mind selleks gis Louisega...“ Oh sa kuidas see mind häiris, need täiendused lik, aga siin inimesed ei räägi sellest. Mul on mõnede pastorite kes ma olen. seal lõppudes... nii ei saa teha, see ei sobi, mis sa teed? Siis sain puhul jäänud mulje, et seda ametit võetakse kui üht tööotsa. aru, et nii see eesti keeles käib, midagi pole teha. Harju ära! Eestis tundub see olevat siiski veel kutsumuse küsimus. Eestis Videokõne põhjal kokku kirjutanud Eestisse elama asudes hakkasin väga intensiivselt keelt õp- ei ole kirik ja usk loomulik osa kultuurist. Taanis on kirik osa Elari Lend pima. Suureks abiks oli see, et elasime koos Elari onuga. Kui ta kultuurist. Nr 11 4. august 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 9 Angerja Issanda Taevaminemise kiriku ja koguduse ajaloost koguduse kroonikaraamatu põhjal Kirik õnnistati 1901. a 28. jaanuaril. Õnnista- mistalituse toimetasid Tallinna Aleksander Nevski kiriku ülempreester Simeon Popov, Tallinna maa- konna praost preester Mihhail Smirnov, kohalik preester Karp Oberpahl, Tallinna Issanda Muut- mise kiriku diakon Mölder, kohalikud köstrid Joann Indrikson ja Martin Kangur. Õnnistamisele oli tulnud väga palju rahvast ümbruskonnast ning auvõõraid Tallinnast. Suurem osa palvetajaid kiri- kusse ei mahtunud, sest kokku oli tulnud rohkem kui 1400 inimest. Kiriku ehitamine koos ikonostaasi ja kuue kirikukellaga läks maksma 13 500 rubla. Kolm kella anti välja Riia vaimuliku Kiriku õnnistamisel 28. konsistooriumi poolt ja kolm kella Tallinna Jaoskonna Balti- jaanuaril 1901 suurem maa Vennaste Seltsi poolt. osa palvetajaid kirikusse Samal aastal said valmis ka kirikuteenijate elumaja, laut ai- ei mahtunud. tadega ja saun. Majas on preestri ja kahe köstri korterid, kaks klassiruumi, õpilaste köök ja magamistuba, veranda ja kelder. Liikmete arv 1920. aastal – M 285, N 299, aastal 1925 aga *** Lisaks kolm aita, tõllakuur ja kolm laudaruumi, saun. Kõik M 122, N 150. Vähenemine oli osalt tingitud sellest, et Järlepa 1935. aasta 20. jaanuaril toimusid uue preestri valimised. Kan- hooned ehitati kroonu kuludega ja läksid maksma 14 000 rubla. kogukonna inimesed – 137 inimest elasid Juuru kiriku lähedu- didaadiks oli Võrumaalt Ritsiku kogudusest tulnud diakon 1. jaanuariks 1901. oli koguduse liikmete arv 724 hinge, ses –­ liitusid selle kogudusega. 190 inimest kolisid aga elama Konon Kolon, kes saigi ühehäälselt uueks preestriks valitud. nendest mehi 371 ja naisi 353. Tallinna või kuhugi veel kaugemale. Tema ametisse pühitsemine toimus Angerja kirikus 10. veeb- Kogudus sai omale maad 1897. aastal. Valitsus võõrandas Kroonikakirjutaja küsib nukralt: „Kas vastab see õiendus ruaril. Tohisoo ja Kohila mõisatest 5 tiinu maad kiriku ja majade ehi- tõele? On teadmata. Ehk on nemad läinud, nagu Kristuse tä- Uuele preestrile kinkis kogudus lüpsilehma ja anti üle ka tamiseks ja kasutamiseks kirikuteenijatele. Ühe tiinu maa eest hendamissõna kadunud pojast ütleb, kaugele võõrale maale?” eelmise aasta põllusaak: 70 puuda kaeru, 50 puuda rukist, 30 maksti 166 rubla. Lisaks sellele annetas Kohila mõisnik von Kuna kirik sai riigist eraldatud, siis jäid kirikuteenijad ka puuda otri, kartuleid ja heinu. Kevadeni anti ka küttepuid. Lüders veel kogudusele endise Kapa hobusepostijaama kopli riigi palgast ilma ning koguduse nõukogu kavatses hakata mu- suurusega 2 tiinu 1024 ruutsülda, nii et kogudusel oli kokku retsema maad juurde naabruses olevalt Tohisoo mõisalt. Õunapuuaed maad 7 tiinu 1024 sülda. Surnuaia jaoks parajat maad toona 1920. aastal sai kogudus endale ka alalise surnuaia kirikust Preestri aeda istutati kevadel 10 õunapuud (Antonovka sor- polnud, sestap maeti siinse koguduse liikmeid siis veel Hageri hommiku pool, suurusega 1,5 tiinu, endisel Tohisoo mõisa dist). Istutamist plaaniti jätkata kuni kogu aiamaa kuni jõe luteri kiriku kalmistule. heinamaal. Surnuaed on kahjuks aga natuke madalal kohal, ke- kaldani muutuks õunapuuaiaks. Õunapuude vahele istutati ka vadel ja sügisel on matmisel probleeme veega, kurdab kroonik. punase sõstra põõsaid. 1905. aasta Ka riik andis kogudusele maad juurde nõukogu palve peale 1936. aastal istutati jälle 10 õunapuud (Tartu roosi sordist). Üleriiklik poliitiline olukord ei jätnud ka Angerja kogudust (20 tiinu põldu ja heinamaad kokku). Mõisate jagamisega seo- 1937. aastal istutati 12 õunapuud, aga öösel varastati kolm kõi- puutumata. Kohila vald oli 1905. aasta liikumise keskkohaks ses sai kogudus endale ka neli lüpsilehma ja ühe mullika. ge tugevamat puud ära, sest maantee pool polnud veel aeda. siinkandis – st Kose, Hageri, Juuru ja Rapla piirides. Sügisel 1921. aastal oli kogudusel probleeme vallaga. Nimelt nõu- 1938. aastal istutati veel 10 õunapuud. peeti vallamajas suuri rahvakoosolekuid, kus seati üles nõudmi- dis vald koguduse maja endale, põhjendades seda sellega, et 1939. aastal istutati 18 õunapuud (10 Paide taliõuna ja 8 Tartu si eestlaste olukorra parandamiseks ja mõisnike ülekohtuste te- majas asus kool. Kuid kool asus ainult ühes maja osas, suurem roosi), samuti 2 pirnipuud. Samal aastal annetas koguduse gude ohjeldamiseks. Ka koguduse preestri juures käisid mõned osa majast oli preestri ja köstrite korterid ja leerituba. Pärast liige Anton Kullerkupp oma aiast veel 1 valge klaari ja 2 Tar- isikud nõu pidamas toonase seisukorra lahendamiseks. Peeti ägedaid läbirääkimisi jäi maja siiski koguduse omaks. tu roosi. 1937. aastal istutati ka elupuuhekk, 1938. aastal kuusehekk salajasi koosolekuid. Need leidsid aset öösel. Preestri korteris Huvitavamaid seiku koguduse elust kaeti aknad paksu eesriidega, et midagi väljast näha ei oleks ja (kuni jõekaldani välja). Juba 1922. aastal algasid selgelt täpsustamata põhjustel preestri koostati palvekirju, milles seletati, kuidas mõisnikud rahvast 1940. aasta rõhuvad. Neid kirju saadeti ka Kiievi metropoliidile, et see ja koguduse liikmete vahelised vastuolud, mis kord vaibusid, et need keisri ette kannaks. Kui siis aasta lõpus, jõulupühade pai- siis mõni aeg hiljem taas puhkeda. Nagu ettekuulutusena sellest ikkest, mis Eesti riigi peale tulema ku, Kohilasse karistussalgad tulid, mõistes mahalaskmisele tihti pidi, olid talvel väga külmad ilmad, temperatuur langes alla 40 ka ilmsüüta inimesi, oli preester Karp Oberpahl eriti agar sur- Osati hoolida raamatutest kraadi. Koguduse viljapuuaed sai kannatada. Kirsipuud hävi- mamõistetuid päästma. Ta oli juba varemgi mitmeid surmast Tüli oli ka koguduse köstri Okkiga, kelle valduses oli koguduse sid täielikult, suuremalt jaolt ploomid ja ka paljud õunapuud. ja isegi peksust päästnud. Kui vallamaja juures inimesi peks- raamatukogu. Ühtlasi pidi ta siis neid raamatuid ka välja lae- 78-st puust ainult 40 andsid kevadel elumärki, viljasaaki pol- ma hakati, siis jooksis sinna ka preester Oberpahl koos Hageri nutama, kuid seda ei olnud ta teinud juba 1,5 aastat. Nõukogu nud lootagi. Kroonikakirjutaja ütleb, et Eesti riigi Nõukogude luteri koguduse õpetaja Thomsoniga. Nad läksid karistussalga nõudis Okkilt raamatute üleandmist, aga Okk keeldus. Lõpuks Sotsialistlikuks vabariigiks kuulutamine esialgu usuelule mõju ei juhi Besobrasovi juurde, püüdes peksu takistada. Besobrasov tuli nõukogul politsei abil raamatukapid köstri korterist välja avaldanud. 1. septembrist lõpetasid vaimulikud perekonnaseisu aga ütles neile: „Teie olete jumalasulased ja kuulutate jumalaar- tõsta ja need ajutiselt, asja lahendamiseni, pitseriga kinni panna. registreerimise ja andsid selle ülesande üle siseministeeriumile. mu, mina olen keisri sulane ja annan rahvale hirmu. Ärge mind 1926. a. lahkus köster Okk ametist ja kroonikakirjutaja Kuid juba järgmine sissekanne räägib uuest tegelikkusest: rohkem segage, muidu lasen ka teid peksupingile tõmmata!” sedastab, et kogudusel tuli temaga veel mitmete asjade pärast „Vastavalt ENSV valitsuse otsusele kõik kirikute maad on Koguduse liikmetest keegi karistatud ei olnud. kohtus käia. arvatud riigimaade tagavaraks“, seega jäi ka Angerja kogudus Keiserlik manifest „usutunnistuse vabadusest” mõjus ka ilma oma maast, suurusega u 30 ha. siinse koguduse liikmete arvule, kogudusest lahkus sellega seo- Majanduslik tüli Novembrikuu jooksul sai natsionaliseeritud ka kogudu- ses 44 meest ja 50 naist, kokku 94 hinge. 1933. aastal puhkes uuesti tüli ülempreester Oberpahli ja nõu- se maja ühes hoovipoolsete hoonetega. Kogudusele jäi ainult kogu mõningate liikmete vahel. Peamiseks probleemiks oli see- kirik ja surnuaed. Üürnikud hakkasid korterimaksu maksma *** kord koguduse heinamaa kasutamine. Siiamaani kasutasid seda vallavalitsusele. Ühes kiriku ja koolimaja ehitamisega, hakkas töötama Angerja preester ja köster. 1931. aastal oli koguduse täiskogu otsusta- Preester Kolon, kui maasaaja ja -kasutaja (arvati maata ta- koguduses kolmas algkool, nimelt alates 22. oktoobrist 1901. nud heinamaa rendile anda, kuid otsus jäi protokolli kandmata lupoegade hulka ja sai teiste sarnastega võrdsetel alustel maad a. peale maja õnnistamist, oli avatud Angerja kihelkonnakool. ja kui preester Oberpahl hakkas jälle heina niitma, „kirikuva- uuelt võimult), arvestades oma perekondlikku ja majandus- (Samuti Salutaga abikool üüritud majas ja Pahkla abikool üü- nema ja esimehe keelmise peale vaatamata”, siis tuli kutsuda likku seisukorda, ütles 8. detsembril oma ametist lahti. Seda ritud ruumides). politsei, et seda tööd takistada. Kroonikakirjutaja ütleb: „Häbi tegi ka köster Aule, ning nõnda jäi kogudus vaeslapseks. Vabu Kooliõpetajateks kihelkonnakoolis olid preester ja köstrid. kogudust juhtivatele inimestele, et nemad – kristlased – ei preestreid polnud saada, asendajale polnud pakkuda korterit 1915. a-ga lõppevad tsaariaja koguduseelu aruanded ja see- jõudnud omavahelisele kokkuleppele!” Täheldati ka, et see tüli ega maad. Seega jäid ära ka korralised jumalateenistused An- pärast on raske kindlaks teha koguduse liikmete arvu ajavahe- mõjus koguduse vaimulikule seisukorrale väga halvasti, mida gerja kirikus. „Kogudus jäi aga endiselt elama ja lootes, et ehk mikus 1916-1920. näitab ka tollaegne koguduse statistika. mõni preester hakkab käima vahetevahel ja rahuldama usklik- Maailmasõja ajal langesid mitmed koguduse liikmed sõja- 1934. aastal lahkus Karp Oberpahl ametist. Kuid kuna uut kude hingelist nälga”. väljal. preestrit kohe ei leitud, jäi isa Oberpahl ajutise asendajana ik- 1940. aastal oli kogudusel liikmeid kokku 287, 1941. aastal 1917. aastal valiti esimene koguduse nõukogu koosseisus: kagi ametisse. 282. preester Karp Oberpahl, köstrid Pärl ja Martinson, kiriku- Nõukogu protokolli on kantud: „preestri ja nõukogu vahe- Viimane sissekanne vanas kroonikaraamatus on järgmine vanem Pärn, Kendler, Vanaveski, Amisepp, Eisenberg, Allik, line arusaamatus /---/ otsustati andmete puudusel tühistada ja (lühendatud): “1949. aasta maikuus kolis meie pere (isa ap-õi- Rõõmus, Pärl, Karu, Mesila, Levkoi, Tšertkova, Golovhov. mõlemilt poolt asi lõpetada”. Kuid asjast endast oli sündinud geusuline) Kohila kiriku majja köstri korterisse. Viimane köster Nõukogu ees seisis palju probleeme. Nt kogudusel polnud juba palju pahandust. Hugo Sall, kellega me korterid vahetasime, jättis maha selle aja- oma surnuaeda, hooned vajasid remonti jne. Kuulutati välja uue preestri valimised. Ainsa kandidaadina raamatu, mida meie pere seni hoidis ja mille me nüüd, oktoobris ilmus kohale preester Boris Bešanitski, kes aga kohalike olude 1994 taastatud Angerja kogudusele tagastame. Reinsalu.” 1920.–1925. aastad ja palgatingimustega tutvudes valimistest loobus. Seda ajajärku nimetab kroonikakirjutaja koguduse katsumise Koguduse nõukogul oli aga tahtmine ikkagi isa Oberpah- Lisaks saab kiriku ja koguduse ajaloost lugeda Eesti Apostlik ajaks. Ta ütleb, et koguduse liikmed katsusid iseendid läbi ja list täielikult vabaneda, st ei tahetud ka, et ta asendajana töö- Õigeusu Kiriku kodulehelt. lahkusid need, kes ainult nimeliselt koguduse hingekirjas olid, taks, vaid paluti määrata keegi teine ajutine asetäitja, kes käiks Katrin Viires ning alles jäid tõsiusklikud. Kohilas teenistust pidamas kaks korda kuus. Fotod Kalev Kiviste erakogust 10 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 11 14. august 2021

KOHILA IGAÜHE MÕISAKOOL SEITSMEVÕISTLUS KUTSUB 28.08.2021 20. augustil kell kell 16 16.00 RABIVERE KÜLAPLATSIL VÕISTELDA SAAB KELL 16-18

ÕÕHHTTUULL TETEEEBB MMUUUUSSIIKKAATT Kohvikust PPEEEETTEERR KKIIVVVIVITT PUHVET Koffidega kohtuma MC OOL Kohtumine Eva ja Indrek Koffiga Kohila Mõisakoolis Kohila raamatukogus on augusti algusest üleval kirjanikepaari teoste näitus. Nende teoseid saab osta Kohila Mõisakooli kohvikust ja pärast kohtumisõhtut. Rabivere küla MTÜ info Kristi Kontson www.facebook.com/KohilaMoisakool 5635 8534

30.08.2021 kell 17.00  20.00 JALGRATTA- TÖÖTOAD HOBITOAS ORIENTEERUMINE toimuvad 16 -19 augustil START: Kohila politseipunkt Ole julge ja erine teistest võistkondadest! Hommikud algavad kell 10:00. Orienteeruma on oodatud pereliikmed ja sõpruskonnad ERIAUHIND LAULUTÖÖTUBA – stiilseimale võistkonnale 4-liikmelised võistkonnad Triin Saarela Kontrollpunktides erinevad ülesanded HÄÄLEMÄNG e. HÄÄLE- IMPROVISATSIOONI TÖÖTUBA – Madli Ainsalu NÕUDED HUVITAVATE ELEKTROONILISTE JA OSALEJALE: AKUSTILISTE PILLIDE TÖÖTUBA – Helkurvest Glen Pilvre (vajadusel saab politsei käest) JOOGAFLOW JA MEDITEERIMISE Tehniliselt korras jalgratas TÖÖTUBA – Alla 16-aastasel juhil kohustuslik Kadi Toom jalgraurikiiver, teistel tungivalt soovituslik Iga töötoa pikkus on ca 45 min -1h. Töötundide vahepeale jääb söögipaus. Kogu päeva pikkus on 4h kuni 4,5h. 4 päeva hind kokku 20€ Võistlema pääsevad esimesed 10 registreerunud võistkonda. Üks päev 5€ Registreerudes on vajalik kirja panna Toit on hinna sees. osalejate nimed ning vähemalt ühe võistkonnaliikme kontaktandmed. PS võimalik on külastada ka ühe töötoa Registreerumine kuni 19.august. kaupa, kui miski konkreetselt ainult huvi pakub. Ühe töötoa hinnaks sel juhul 2€ REGISTREERIMINE JA LISAINFO PS Triin Saarela laulutöötubades osale- [email protected] mise tingimus on kõigil nejal päeval kohal käimine. (Siis saab ehk laul ka selgeks ).

Info ja registreerimine [email protected] tel 5281182 Nr 11 4. august 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 11

Õnnitleme XXV KOHILA Lootust eakaid KONSUMI sünnipäeva- RAHVAJOOKS leides lapsi! PÜHAPÄEVAL, Kohila IDA LEPPIK 92 LUDMILLA MESI 80 Baptistikoguduse 15.augustil 2021 alfa kursus VAIKE JAANISTE 91 REIN SASSIAN 80 GERTA ESSENSON 91 RITA LUUKAS 80 ÜRITUSE PROGRAMM: 1. SEPTEMBER KELL 18. 30 LI SEPPER 90 ENN VANN 80 11.00–12.00 Võistluskeskuse avamine ja numbrite väljasta- VABADUSE 32, KOHILA LAINE USTAV 90 MICHAEL SATTLER 80 mine. HELMUT HIRS 89 REIN TOMSON 79 11.00–12.00 Registreerimine jooksule. NB! samal ajal kõikidele soovijatele avatud Kohila Staadion ja selle ümbruse EVALD RIIPULK 88 ANNA-HELENE MEERIK 79 mänguväljakud. Meil kõigil on LINDA KÕRGEMÄE 88 GALINA LOGINOVA 79 11.00–11.45 Lastejooksule registreerimine JELIZAVETA PAHMART 88 JEKATERINA AAVER 77 11.50 Laste soojendusvõimlemine küsimused VALENTINA ERNESAKS 87 HELLE TENDAL76 12.00–12.30 XXV Kohila Konsumi rahvajooksu lastejooksud 12.45 XXV Kohila Konsumi Rahvajooksu avamine Me elame totaalselt ebastabiilses maailmas. Me NIINA JAHU 86 KOIDU KALLE 76 13.00 START 5,6 ja 10,7 km jooksjatele näeme, kuidas kõik pidevalt muutub. Ühel hetkel ÜLO VOOGLAID 86 KALJU UNGER 76 14.45 Autasustamine on taunitud see, mis veel äsja oli aktsepteeritud, ja AINO LAASER 85 AILI NEIMANN 76 vastupidi. Kontakt VIKTOR KUKUŠKIN 84 RUTH TALVET 76 Väärtused ja hoiakud, mis alles eile olid ühiskonnas austusväär- MTÜ Rapla Jooksuklubi INDA KUNTOR 83 KALJU MÜÜR 76 sed, on tänaseks muutunud naeruväärseteks. Kuidas ma saan Tallinna mnt.37, 79512 Rapla üldse milleski kindel olla? Mille või kelle peale ma saan loota, VJATŠESLAV KORNET 83 LEO LINDVE 76 Telefon: 526 6376, e-mail: [email protected] kui kõik tundub kaduvat? Kas mul üldse on siin maailmas koh- ENNO MURUSALU 82 JÜRI MATETSKI 75 Kohila Vallavalitsus ta, kuhu ma saan turvaliselt pageda, kui kõik mu ümber – aeg- Vabaduse 1, Kohila 79804 SILJE NARIS 81 HELLE REINAUS 75 laselt, kuid kindlalt – kokku vajub? Telefon. 5236932, e-.mail: [email protected] Meil kõigil on küsimused. Need, mis on eespool esile too- HILLE KAND 81 HELJO LINNUSTE 75 dud, on ainult väike osa neist, mis meie südant vaevavad. ELVI KÄRDI 81 ALFA kursus annab igaühele võimaluse avastada tõdesid ja leida vastused oma küsimustele. Kursus sai alguse Londoni Holy Trinity Bromptoni kogudusest Inglismaal ning loengud põhinevad Piiblil ja Nicky Gumbeli raamatul „Elu küsimused”. Kursus toetub kristliku usu ja maailmavaate alustaladele Kohila valla ning see toimub pingevabas ja meeldivas õhkkonnas. See koos- neb 12 loengust ja käsitleb teemasid, mille üle igaüks meist on Õnnitleme noorimaid tervislikest eluviisidest vähemalt korra elu jooksul mõtisklenud. Näiteks võib tuua järgmised küsimused: „Kas kristlus on igav, iganenud ja kasu- vallakodanikke! lugupidajad tu?”, „Miks ma peaksin lugema Piiblit?”, „Miks ja kuidas palve- ARON MERILAINE SASKIA TEEORG tada?”, „Mil viisil Jumal meid juhib?” jne. KARL-ROBIN JÜRIMÄE IRIS SAARPERE See on aeg ja koht neile, kes lihtsalt tahavad avastada krist- STEN TAHVINOV Alustame oma iga-aastast lust – mitte kui religiooni, vaid kui elustiili, mis annab meile hingerahu, tasakaalu ning eesmärgi ja julguse kohtuda maailma Loojaga. Iga loeng koosneb kahest osast: kõigepealt on ette- vesivõimlemist kanne kindlal teemal ja seejärel vaba mõttevahetus väikestes Valtu spordimajas. gruppides. Järjekordne ALFA kursus algab Kohila koguduses (Vabadu- se tn 32) juba 1. septembril kell 18.30. Loengud toimuvad kord Meie hulgast on lahkunud Läheb kaheksas aasta. Osa võivad võtta nädalas kolmapäeviti. Kursuse juurde kuulub ka ühepäevane kõik valla elanikud. Naised, mehed, vanad, väljasõit. Loengute ajal on vajaduse korral tagatud ka lastehoid. ERICH TALU noored. Terviseliikumine säilitab lihaste Oodatud on kõik, olenemata east, soost ja usulisest kuulu- ARNE-KOIT RÜÜTSALU toonuse, treenib südame ja veresoonte vusest. Kursus on tasuta ja liituda võib igal ajal. Lisainfo: ÕILME KRUUSIAUK lihaseid. Aitab taastada ja säilitada liigeste e-post: [email protected] SINAIDA ILJINA liikuvuse. Vees on seda eriti hea teha. tel: 5554 1004 Juhendab kogenud treener ja ujumiso- LINDA PRUNT skus pole oluline. IIDE MURUMAA Buss väljub bussijaamast alates 6. septembrist esmaspäeviti kell 13.45. Vajalik eelregistreerimine Rapla Jehoova tunnistajate EELK Hageri Lambertuse telefonil 5322 5008. kogudus koguduse teated Milvi Pühapäev, 8. august 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Teenib diakon Erkki Juulis ja augustis toimub nädalavahetus- Juhandi tel virtuaalne kokkutulek. Reede, 13. august. Kirikukontsert Kokkutuleku videod on järelvaadatavad 19.30 Tallinna Kammerorkestri kontsert „Heino Eller. Eesti veebisaidil JW.ORG (Meist / Kokku- eleegia”. Dirigent Tõnu Kaljuste tulekud). Pühapäev, 15. august Vaatamiseks pole vaja sisse logida ega 10.30 Kuulutusetund kirikus registreeruda. 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Teenib diakon Erkki Muu hulgas kavas: Juhandi - Kas on alust uskuda, et Jumal on Pühapäev, 22. august 12.00 Jumalateenistus, armulaud olemas? - Kas piibel on usaldusväärne? Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12.00 - Videolavastus piiblitegelase Taanieli elust Täpsem info koguduse kodulehel http://www.eelk.ee/hageri/ Hageri koguduse juubeliaasta sündmuste kava: Lisainfo tel 5663 6466 https://hagerikogudus800.weebly.com/ 12 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 11 14. august 2021

KUULUTUSED

Matkaauto rent. Võimsate automaatkäigukastidega B-kat, paljude lisa- ja mugavusvarustustega matkaautod. Väiksemad 2 autot 4-kohalised ja suurem 7-kohaline. Lisainfo FB Rendipill, [email protected] Müüa Aespal päevaliiliaid, hostasid, iiriseid, pojenge jt püsililli ning Rein Joosti kasvatatud roose. Info: https://www.facebook.com/janet.aed/, telefon: 50 69 485 Lea. Mesinikest noorpere soovib osta maja, talu või krunti vähemalt 1 ha maaga. Helistada 56612806. LIIV, KILLUSTIK, FREESASFALT, SÕELUTUD PÕLLUMULD, HALJASTUSMULD, AIAMULD kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel 5079362 OSTAN VANAKRAAMI. ANTIIKI JA NÕUKOGUDEAEGSEID ESEMEID. NÄITEKS. MÄNGUASJU,TARBEKLAASI,HELIPLAATE,KODU JA RAADIOTEHNIKAT,SÕJAGA SEONDUVAT jne. PAKKUDA VÕIB KÕIKE. TEL 502 4760. Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järgi tulemine puksiiriga. Telefon 53451955, e-post: [email protected]. Kuulutus ei aegu. Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa – 5399 3595 Kivikorstnate ehitamine ja remont 51 88889 Ohtlike puude langetamine. 5663 2968 19 21. mai 2021 / aasta 20. nädal HHarjuarju EElulu Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Kuiv lepp, lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu. Hinnad soodsad! Küsi hinda! 50 99598. www.pakhalupuu.ee, [email protected] Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Pakume võtmed kätte lahendusi hoonete, majade ehitusel. KOSE KÜTTELADU Tel: 53 529 476, e-post: [email protected] TELLIMINE: OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, 504 0304 või [email protected] e-post: [email protected] NB! Kose vallas transport tasuta! Mujale hind kokkuleppel

Tume premium puitbrikett (saar) 960 kg / 160 € EHITUS- JA AIANDUSPOOD KOHILA ALEVIS Lisaks saadaval kase puitbrikett, kuuse puitbrikett, kuuse+ männi+kase segu, hinnad Soovime Kohilas, Vabaduse tänavas pikalt kestnud alates 130 € / alus traditsiooni jätkata ehitus -ja aianduspoega ning ootame kõiki nii kohalikke kui ka valla ääre aladel elavaid inimesi edaspidi neis asjus meilt abi saama. Ümmargune puitbrikett Pellet 6 mm / 8 mm auguga kauapõlev Plaanipäraselt oleme avatud: 1040 kg / 165 € 975 kg / 190 € E-R: 9.00 – 18.00 L: 10.00 – 14.00 P: Suletud

Kohtumiseni Vabaduse 7, Kohila aleviku südames - Midzone.ee Kohila tiim.

Info ja tellimine Südamlik kaastunne Metsakeskus.ee Aastast 2002 51 36 999 Irenele info@ky� eladu.ee HARJUMAAL TASUTA TRANSPORT! www.kü� eladu.ee EMA Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kaotuse puhul kuni 10 000 eurot/ha. RUF ÜMAR PELLET Kinnistud võivad olla tehtud raietega PUITBRIKETT PUITBRIKETT MTÜ Kovanäpsel või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

ALATES ALATES ALATES Meie sügav kaastunne Marinale, temale nii kalli õetütre 130€/ALUS 140€/ALUS 190€/ALUS AIDI MÜRKELI EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE! surma tõttu. Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi Veera, Anne, Maimu, Harald, Nelli