Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]

Tellija: Tallinna Keskkonnaamet

HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

ARUANNE

Vastutav täitja: Toomas Ideon

Juhatuse liige: Indrek Tamm

Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE

Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks.

Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonstrueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist.

Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaasnevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); teine ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavandatakse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks.

Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab teatud mööndustega asendada aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Eriti peab järgima rohekoridori säilimist As- tangu, Harku järve ja Pikaliiva ning ka Mustjõe asumi rannikualal. Üheks võimaluseks on arengualade pindala vähendamine.

Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmi- sed: • asfaltpindadelt kogunevat sadevett tuleb puhastada • üheks võimaluseks on sade- ja kuivendusvee juhtimine Apametsa peakraavi • samal ajal vajab järv suuremas koguses vett; järve suubuvad ojade vee kvaliteet peab paranema; Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja vees peab oluliselt vähendama fosfori sisaldust • tuua puhast vett kusagilt mujalt, on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikates.

Võimalikud leevendused Harku järve puhul on järgmised: • rajada lodud, seda ka Astangu ja Mäeküla asumite alal • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal • järve suubuvate ojade kaldad jätta looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid • anda tehniline lahendus, et suhteliselt puhta veega Soone oja juhitaks järve.

Harku järve veekvaliteedi parandamise võimaluseks on ka järvepõhjast muda väljavõtmine, kuid see on tehniliselt keeruline ja ka kulukas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 2

Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes on tehtud pikemaajalist seiret. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu vee kvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus olukorra parandamiseks. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused üldplaneeringu ning ka detailplaneeringute kontekstis on järgmised: • puhveralade rajamine ja/või säilitamine elamualade ning müraallikate vahel • müratõkete rajamine (barjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad, võivad olla ka läbipaistvad) • hoonete õige paigutus ja nende funktsioon; elamud segahoonestusalal äri ning muude hoonete taga liiklusmagistraalide suhtes • transpordiskeemide koostamine liikluse hajutamise eesmärgil ja otstarbekad liikluse kiiruse piirangud, liikluse rahustamise võimalused.

Kavandatav rannapromenaad, mis teotseb nii kergliiklusteena kui ka üleujutuste vältimiseks vajaliku kaitsetammina, on osaliselt valmis Rocca al Mare piirkonnas. Tiskre asumis on selleks Roostiku tänav, mille kõrgus vajab tõstmist. Kopli lahe lõunasopis tuleb rannapromenaad rajada nii, et see ei lõhuks roostiku terviklikkust.

Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikualal ei tohi lahendada projektipõhiselt ega detailplaneeringute tasemel. Ekspertide arvamuse järgi peab rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused on aluseks vastava kontseptsiooni väljatöö- tamiseks ja seejärel aluseks rajatiste projekteerimisele ning ehitustöödele.

Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistli- ku raha ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse ja püüda leevendada rannikul toimuvaid protsesse maismaal toimuvate planeerimislahendustega.

Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks vahendiks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine.

Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõltumatu naaberaladest. Ühistranspordi arendamisel on paratamatu, et lahendused toimuvad koostöös Tal- linna muude linnaosade ja Haabersti linnaosa lähivaldadega.

Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajagraafik. Kui tihendatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega.

Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed esitatud ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõ- tet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavate loomatunnelite suhtes.

Kavandatavad tegevused ei mõjuta kaitstavaid objekte. Üldplaneeringus on arvestatud Astan-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 3 gu asumis valitseva kõrgendatud radooniga seotud terviseriskiga. Astangu veehaarde rajamine vajab täiendavat vaagimist, kuna Kambrium-Vendi põhjavees on kõrgendatud radionukliidide sisaldus.

Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on koostoimiv protsess. Mitmed üleskerkinud probleemid said lahenduse töö käigus.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 4 SISUKORD

1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ...... 8 1.1 Sisu ja peamised eesmärgid...... 8 1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega ...... 10 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS...... 11 2.1 KSH objekt ja ulatus...... 11 2.2 KSH vajadus...... 11 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine ...... 11 2.4 Huvitatud osapooled...... 12 2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine ...... 12 3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND...... 13 3.1 Üldist ...... 13 3.2 Asumid...... 13 3.3 Rahvastik ja selle prognoos ...... 15 3.4 Looduslik keskkond...... 16 3.4.1 Reljeef...... 16 3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned ...... 16 3.5.1 Aluspõhi...... 16 3.5.2 Pinnakate...... 16 3.5.3 Põhjavesi...... 17 3.6 Radoon...... 18 3.7 Meri ja rand ...... 20 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus...... 21 3.7.2 Merepõhja reljeef...... 21 3.7.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused...... 22 3.7.4 Ranna kirjeldus ...... 24 3.7.5 Kakumäe lahe seisund...... 26 3.8 Pinnavesi ja veekogud ...... 27 3.8.1 Harku järv ja Tiskre oja ...... 27 3.8.2 Mustoja ja sadevee väljalasud...... 29 3.9 Kliima ...... 31 3.10 Õhu saastatus ja müra...... 32 3.10.1 Üldist ...... 32 3.10.2 Õhu saastatus ...... 32 3.10.3 Müra...... 33 3.10.4 Järeldused ...... 34 3.11 Linnaosa haljastus ja rohealad...... 35 3.11.1 Üldist ...... 35 3.11.2 Kakumäe poolsaar ...... 37 3.11.3 Tiskre oja ja Harku järve ümbrus ...... 38 3.11.4 Astangu...... 38 3.11.5 Saku Suurhalli tagune metsaala...... 38 3.11.6 Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala...... 38 3.11.7 Mustjõe asum...... 39 3.11.8 Eriotstarbelised rohealad ...... 39

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 5 3.12 Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud...... 39 4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID ...... 41 4.1 0- stsenaarium – üldplaneeringut ellu ei viida...... 41 4.2 1- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu ...... 41 4.3 2- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt...... 41 5 VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD ...... 43 5.1 Liiklusvõrgustik ja arenduskavad...... 43 5.2 Elamualade tihendamise mõju...... 46 5.3 Ohtlikud ja rasked veosed...... 47 5.4 Rannapromenaad ja -kindlustused...... 47 5.5 Kaitstavad objektid...... 50 5.6 Virgestusalad ...... 50 5.7 Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon...... 51 5.8 Arendustegevus ja loomaaed...... 51 5.9 Sadevesi...... 51 5.10 Jäätmed ja jääkreostus...... 52 5.11 Tehnovõrgud ...... 52 5.12 Riskid ...... 52 5.13 Keskkonnamõju prognoosimeetodid...... 53 6 ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID ...... 54

7 OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID...... 56

8 PIIRIÜLENE MÕJU...... 57

9 OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDAMINE58 9.1 Harku järve seisund ...... 58 9.2 Mustoja...... 59 9.3 Rohevõrgustik...... 59 9.4 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala...... 60 9.5 Maakasutus ...... 61 9.6 Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine ...... 61 9.6.1 Üldist...... 61 9.6.2 Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel ...... 62 9.6.3 Liikluse rahustamine...... 63 9.7 Inimeste ohutus...... 63 9.8 Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad...... 64 9.8.1 Üldist...... 64 9.8.2 Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks...... 64 9.9 Põhjavesi ja veevarustus...... 65 9.10 Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus ...... 66 10 PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM...... 70 10.1 0- stsenaarium ...... 71 10.2 Kavandatud tegevuse osaline rakendamine...... 71 10.2.1 Mustjõe asum...... 71 10.2.2 Pikaliiva...... 72 11 RASKUSED ...... 72

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 6 12 SEIRE ...... 72

13 KASUTATUD KIRJANDUS...... 74

Lisa 1. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel kasutatud materjalid Lisa 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programm ja selle avalikustamisega seotud materjalid Lisa 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisega seotud materjalid

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 7

1 ÜLDPLANEERINGU ISELOOM JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

1.1 Sisu ja peamised eesmärgid

Tallinna Linnavolikogu algatas Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) koostamise 23. märtsil 2006. a otsusega nr 90. Linnaosa üldplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat Tal- linna üldplaneeringut (2001).

Haabersti linnaosa üldplaneering kujundab linnaosa ruumilise arengu põhimõtted ning seob omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, projektid ja ehitusmäärused. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripä- rast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest läh- tudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala ulatus on näi- datud kaardil (vt joonis 1).

Üldplaneeringuga kavandatakse järgmist: • mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplanee- ringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel; • Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad; • täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; • täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad; • analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökohtade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka; • täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel; • olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklus- sõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teede- võrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramisega/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks; • täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks; • täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; • määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad); • ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused; • parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 – 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga 40 – 70 m2 kohta; • kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine rannaaladel ja nende läheduses; • liikluse rahustamise võtteid;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 8

Joonis 1. Üldplaneeringu ala paiknemine

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 9

• ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste, arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine; • töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; • avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine; • Harku järve kaldaala arengusuundade määramine; • koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingi- mused planeeritaval territooriumil; • mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks; • Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; • täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust; • seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimi- se tingimustest tulenevad piirangud; • keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine.

1.2 Seos muude planeerimisdokumentidega

Üldplaneering on seotud paljude strateegiliste dokumentidega. Kuna Haabersti linnaosa on üks osa Tallinnast ja Eestist, siis peab arvestama nii linnaosa, Tallinna linna, Harju maakonda ja kogu Eestit käsitelevate planeerimisdokumentidega. Veelgi enam, on vaja arvestada ka rahvusvaheliste dokumentidega, eelkõige Euroopa Liidu omadega.

Nendeks on Tallinna üldplaneering (kinnitatud 2001), Tallinna arengukava 2006-2021 (jõus- tunud 23.11.2006). Lisas 1 on antud nimekiri materjalidest, millest üldplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud.

Üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse ka doku- mentidest, mis on veel eelnõu staadiumis. Lähtematerjalid võib rühmitada järgmiselt: • Eestit tervikuna haaravad strateegiad ja arengukavad: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96) o Eesti keskkonnategevuskava 2007–2013 (RTL 2007, 20, 349) o Transpordi arengukava 2006–2013 (RT I 2007, 11, 54) o Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (RT I 2005, 50, 396) jm • Tallinna ja Haabersti linnaosaga seotud planeeringud ning arengukavad (Tallinna üld- planeering, teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja valdkondlikud kavad) • Tallinna ja Haabersti linnaosa probleeme käsitlevad uuringud.

Eelkõige on Haabersti linnaosa üldplaneering seotud kinnitatud planeerimisdokumentidega, nagu Tallinna üldplaneering, Tallinna arengukava 2005-2014, Harjumaad ja Harku valda kä- sitlevad dokumendid.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 10

2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDUS

2.1 KSH objekt ja ulatus

KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisele. KSH eesmärgiks on: • keskkonnavaldkonna täielik integreerimine üldplaneeringusse, arvestada keskkonna- kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut; • üldplaneeringuga ettenähtud tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude (ka mõjud sotsiaalsele keskkonnale sh inimeste tervisele ning heaolule) kaardistamine ja soovituste esitamine keskkonnamõjude vähendamiseks.

KSH ulatuse määrab ära Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 14. juunist 2006. a nr 1285-k kinnitatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne. Territoriaalselt haarab KSH Haabersti linnaosa territooriumi. Sisu poolest haarab KSH üldplaneeringu lähteülesandega kavandatavad tegevused.

KSH otsene eesmärk on arvestada kohalikke keskkonnatingimusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel ja kirjeldada neid tingimusi ning lahenduste keskkonnaaspekte, aitamaks koheselt planeeringu koostajaid ja hiljem ka planeeringu kehtestajaid otsuste langetamisel. KSH sisulise ulatuse määrab ära keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuded (§40) ja käesolev programm. Seejuures käsitleb KSH järgmist: • olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi; • seoseid ja vastavust teiste planeerimisdokumentidega, näiteks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Tallinna üldplaneeringuga ja muude valdkondlike teemaplaneeringutega.

2.2 KSH vajadus

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI 2005, 15, 87) §33le on Haabersti linnaosa üldplaneeringu eelnõu strateegiline dokument, millele peab tegema keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eeldatavalt on osa üldplaneeringu alusel ka- vandatavatest tegevustest olulise keskkonnamõjuga.

2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldamine

Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Tallinn Linnavolikogu. Planeeringu koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kontaktisik Kärt Talimaa, tel 6404447, e-post kart.talimaa[ät]tallinnlv.ee ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on AS Maves, töörühma juht keskkonnaekspert Toomas Ideon (tel 6567300, e-post toomas[ät)maves.ee), KSH korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (kontaktisik Ülle Ambos, tel 6404767, e-post ylle.ambos[ät]tallinnlv.ee) ja järelevalvaja on keskkonnaministeerium.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt Tallinna Keskkonnaameti ja AS Maves vahelisele lepingule, mille alusel koostati KSH programm, määrati ajakava ja metoo- dika.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 11 kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

2.4 Huvitatud osapooled

Kuna üldplaneering on väga oluline dokument Haabersti linnaosa arengule, siis ka KSH aruande kui seda planeerimisdokumenti toetava dokumendi suhtes on laialdane ring huvitatud osapooli. Huvitatud osapoolteks on Haabersti linnaosa elanikud, maaomanikud, seal asuvad ettevõtted ja asutused ning kinnisvaraarendajad. Ametkondadest on huvitatud osapoolteks järgmised asutused: Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu, Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus, Harjumaa Päästeamet, Riiklik Loodus- kaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Tallinna Linnavalitsuse ametiasutused.

2.5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamine

KSH algatamisest anti 04.07.2007. a teade Ametlikes Teadannetes ja samal ajal ka ajalehes Postimees.

KSH programmi valmimisest anti 05.12.2007. a teade Ametlikes Teadaannetes ja 04.12.2007. a ajalehes Postimees. KSH programmiga oli võimalus tutvuda Tallinna Kesk- konnameti kodulehel http://www2.tallinn.ee/est/g3566s26346.

Programmi avalik arutelu toimus 20. detsembril 2007. a Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

Keskkonnaministeerium, Harjumaa Keskkonnateenistus, Haabersti Linnaosavalitsus ja Tal- linna Keskkonnaamet tegid programmi kohta märkusi ja täiendusi. Programmi täiendati ja tehtud ettepanekuid valdavalt arvestati.

Keskkonnaministeerium kiitis Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi heaks 12.03.2008. a, kiri nr 13-3-1/11033-2. Kõik programmi ja selle avalikustamisega seotud materjalid on lisatud KSH aruandele (lisa 2).

KSH aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust anti 17.06.2008. a teade Ametlikes Teadaannetes. Aruandega oli võimalus tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302, Keskkonnaameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346 ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A.

KMH aruande avalik arutelu toimus 10. juulil 2008. a Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A. Aruande avalikustamisega seotud materjalid, s.t avaliku arutelu protokoll ja aruande kohta tehtud märkuste ning ettepanekute koond on antud lisas 3.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 12

3 HAABERSTI LINNAOSA KESKKOND

3.1 Üldist Haabersti linnaosa, suurusega 18,6 km², paikneb Tallinna lääneosas. Linnaosas on järgmised asumid: Astangu, Haabersti, Kakumäe, Mustjõe, Mäeküla, Pikaliiva, Rocca al Mare, Tiskre, Veskimetsa, Vismeistri, Väike-Õismäe ja Õismäe.

Osa neist asumitest allutatakse üldplaneeringu alusel suhteliselt intensiivsele ehitustegevusele, näiteks Pikaliiva ja Astangu asumid. Samas jätkavad omi funktsioone Rocca al Mare ja Veskimetsa asumid, kus paiknevad olulised üleriigilise tähtsusega objektid – vabaõhumuu- seum ja loomaaed. Samas paikneb läheduses Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus ning Premia Jäähall. Linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe paneelelamutest koosnev elurajoon, millele lisanduvad Astangu kui endine sõjaväelaste linnak ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe asumi ühepereelamud. Linnaosa rohealad asuvad Kakumäe poolsaarel (Õismäe ja Kakumäe raba, vabaõhumuuseu- mi ala jm), samuti Astangu piirkonnas ja Mustjõe asumis.

3.2 Asumid

Haabersti lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv koos Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ja itta jäävad Mustamäe, Kristiine ning Põhja-Tallinna linnaosad. Põh- jast piirab Haaberstit Kopli laht ja loodest Kakumäe laht.

Väike – Õismäe Väike-Õismäe asum paikneb kesklinnast 6-7 km edelas ning hõlmab ka Järveotsa elamupiirkonna. Asub Paldiski maantee, Ehitajate tee ja endise Harku karjääri viiva raudtee vahelisel umbes 2,4 km2 suurusel alal, piirneb läänes Harku järvega, loodes Pikaliiva asumiga, kirdes Veskimetsaga, kagus Kadaka tööstuspiirkonnaga ja lõunas teisel pool raudteed oleva Astangu asumiga.

Väike-Õismäe planeeringule on iseloomulikud ringtänavad (Õismäe tee 2,6 km; sisering 1,8 km) ning ringide keskpunkti tähistavad tiik (1,7 ha) ja park. Tiigi ja siseringtee vahel paikneb enamik koolimaju ja lasteasutusi. Hoonestus on rajatud põhiliselt aastatel 1974-1977. Väike Õismäe elurajooni planeeringut (autorid Mart Port, Malle Meelak, Kalju Luts, Inessa Põldma) tunnustati 1986 NSVL riikliku preemiaga.

Väike-Õismäel on kolme tüüpi elumaju: 5-, 9- ja 16-kordsed.

2006. aastal on koostatud otsuse eelnõu, et teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks algatada Väike–Õismäe asumi miljööväärtuslikuks kuulutamine, arvestades asumi hoonete fassaadide tervikilmete säilitamist ning siseringi sees paiknevate lasteaedade ja koolide puhul ehitusma- hu olulise muutmise piiramist.

Väike-Õismäe on terviklik ning väljakujunenud asum, ta on Tallinna esimeseks ja ilmselt ai- nulaadseks miljööväärtuslikuks paneelelamurajooniks.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 13 Linnaosa asumis elas seisuga 2007 a. veebruar 26 876 elanikku.

Kakumäe ja Tiskre Kakumäe paikneb Kakumäe poolsaarel, 12 km kesklinnast läänes. Kakumäe poolsaar paikneb valdavalt Kakumäe klindineemikul, mis kulgeb 0,5 kuni 1,5 km laiuselt ja 7 km pikkuselt Harku ja Kopli klindilahtede vahel. Kakumäe sadama piirkonnas on tegemist pankrannaga, mis suhteliselt pikal lõigul allub pidevale kulutusele .

Kopli lahe läänerannikul asub Kakumäe sadam. Kuni 1962. aastani asus seal kolhoos “Ka- kumäe Kalur”, millest hiljem sai S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi Kakumäe osakond (paadisadam, vikerforellitsehh, päästeparvede hooldejaam). Kakumäe lahe ääres on aedlinnaosa ja supelrand.

Kogu asum on ühepereelamute rajoon.

Tiskre asum asub Tiskre oja vasakul kaldal, Kakumäe lahe ja Harku järve vahel. See on Tal- linna läänepoolseim asum ja eliitne elamurajoon. Suurem osa Tiskre elamutest on ehitatud eelmise sajandi 90-ndatel aastatel.

Mõlemas asumis kokku elas 2610 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Mustjõe ja Veskimetsa Mustjõe asum koosneb põhiliselt Teise Maailmasõja järgselt ehitatud eramutest. Veskimetsa asumi territooriumist on suurem osa metsaga kaetud, asustus on hõre ning moodustub põhili- selt väikeelamutest. Lisaks eramutele on sinna viimastel aastatel ehitatud ka mõned äriotstar- belised hooned. Tähtsa osa asumi maadest võtab enda alla Tallinna Loomaaed.

Linnaosa asumites elas 3 519 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Astangu Linnaosa asumis elas 2 594 elanikku seisuga 2007. a veebruar. Elamuteks on põhiliselt NL sõjaväelaste tarbeks eelmise sajandi 70-80-ndatel ehitatud korrusmajad. Valdav osa neist hoonetest on paneelmajad, vähem on telliskivimaju. Enne Väike-Õismäega ühendava teede- võrgu väljaehitamist oli Astangu omaette, teistest eraldatud elurajoon.

Haabersti Haabersti asum jääb Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurga sisse. Asustus on hõre ja hoonestuseks põhiliselt eramud. Suuremad ehitised on tekkinud sinna viimastel aastatel: Saku Suurhall, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Premia Jäähall. Erandiks on vaid endise tehase “Teras” hooned.

Asumis elas 363 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Õismäe Õismäe on endine küla. Asub Vabaõhumuuseumi ja Rannamõisa tee vahel. See on peamiselt eramutega aedlinn. Õismäe oli varem tuntud ka Õisneeme nime all. Asumis elas 813 elanikku seisuga 2007. a veebruar.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 14 Vismeistri Vismeistri asum asub linnaosa põhjaosas, piirnedes Tiskre, Kakumäe, Õismäe ja Pikaliiva asumitega. Asumi läänepiiriks on Harku järvest väljavoolav Tiskre oja. 2007. a veebruari seisuga elas asumis 842 inimest.

Valdavaks elamutüübiks on üksikelamud, kuid on ka rida- ja korterelamuid.

Pikaliiva Pikaliiva asum on pindalalt linnaosa suurim asum. Asumi piiresse jääb ka Harku järv ja selle läänekallas. Harku järve kirjeldus ja järvega seotud probleemid on antud punktides 3.8, 5.7 ja 9.1.

2007. a veebruari seisuga elas asumis 1124 inimest. Põhiliseks elamutüübiks on väikeelamud.

Rocca al Mare Rocca al Mare asum piirneb merega ja läänepoolt Õismäe ja Haabersti asumitega. Asum eraldub muust linnaosast reljeefselt oma funktsiooni osas poolest – seal paikneb Eesti Vaba- õhumuuseum. Asumi lõunaosas on Rocca al Mare kool.

2007. a veebruari seisuga ei elanud asumis ühtegi inimest.

Mäeküla Mäeküla asum paikneb linnaosa äärmises lõunaosas. 2007. a veebruari seisuga elas asumis 7 inimest.

3.3 Rahvastik ja selle prognoos

Seisuga 01.01.2008. a elas Haabersti linnaosas 39587 inimest. Arvatavasti erineb see arv tegelikult linnaosas elavate inimeste arvust. Erinevused tekivad seoses ebatäpse elukoharegist- riga.

Viimastel aastatel on rahvastik kasvanud. Näiteks seisuga 01.01.2003. a oli linnaosa elanike arv ca 4000 võrra väiksem kui praegu.

Linnaosa üldplaneeringu eelnõus on rahvastiku prognoos seotud arendustegevusega – kui rea- liseerivad planeeringuga ettenähtud elamuehitusvõimalused, siis elanike arv ligikaudu kahekordistub ja linnaosas hakkab elama kuni 77000 elanikku.

Selline kasv võib toimuda kas siseriikliku rahvastiku rände tulemusel ja/või siis, kui Eesti (ka Tallinn) muutub niivõrd atraktiivseks, et toimub ulatuslik sisseränne teistest riikidest.

Riigisisene ränne võib toimuda ka Tallinna ja selle lähisvaldade arvelt. Suured kulutused ela- da Tallinna lähisvaldade uusasumites ja vajaliku infrastruktuuri (lasteaiad, ühistransport) puudumine vähendab valglinnastumist.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 15 3.4 Looduslik keskkond

3.4.1 Reljeef

Haabersti linnaosa haarab kahte erinevat maastikku - klindipealset paelava (Mäeküla ja As- tangu asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva- Kakumäe ja Lille- küla mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhja- kõrgendik (künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus.

Klindipealse ala kõrgus üle merepinna on 29…31 m. Klindi suhteline kõrgus on 10…16 m. Klindialune maapind madaldub mere suunas.

3.5 Geoloogilise ehituse põhijooned

3.5.1 Aluspõhi

Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool me- repinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3 ... 0,5 m 100 m kohta.

Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all.

Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni.

Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal.

Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade.

Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka la- vamaa pervel.

3.5.2 Pinnakate

Haabersti linnaosas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesi- ne. Linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule.

Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks (tolm- ja peenliivad) paksusega 1…8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksu-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 16 sega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavi ja savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekuliste piiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas.

Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4…17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted.

Pinnakate on õhuke Kakumäe aluspõhjakõrgendikul, kus 1…3 m paksune pinnakate koosneb merelistest liivadest ja liivakivi murenemisel tekkinud peen- ja tolmliivast. Kõrgendiku kes- kel paikneb Õismäe raba, kus turbakihi paksus ulatub 2…3 meetrini. Veskimetsa piirkonnas mere- ja jääjärvesetete lamamiks 1…4 m sügavusel maapinnast moreen.

Haabersti edelaosa (Mäeküla ja osaliselt Astangu) paiknevad Kadaka paelavaneemikul, kus 0,5…2 m paksune pinnakate koosneb moreenist, mida katab muld või täitepinnas. Mäeküla asum piirneb ja kaguosas hõlmab Harku raba, kus turvast on kuni 4,5 m.

Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb radoonist tulenev terviseriskiga piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse.

3.5.3 Põhjavesi

Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9…10 m sügavu- sele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega.

Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnas- tega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2…4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihid.

Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kamb- riumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht).

Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kva- ternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 17 ti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule.

Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide kõr- gendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis.

Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust. Seejuures tuleb linna tingimustes välistada, et kasutatakse joogiveeks Kvaternaari kompleksi maapinna- lähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu.

Haabersti linnaosas on kaitsmata Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks Kakumäe poolsaarel Kopli lahe ääres.

Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos Kvater- naari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse.

3.6 Radoon

Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites.

Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõesta- tud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga.

Radooni sihipärasemate uuringutega alustati möödunud sajandi lõpukümnendil. Joonisel 2 on antud väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski Tallinna piirkonnas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 18

Joonis 2. Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski (Allikas: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. http://www.taldent.ee/est/med/radoon/radoonikaart.pdf)

Leppmärgid

Madala riskiga ala, madala looduskiirgusega pinnased (liivad ja aleuruiidid) Normaalse riskiga ala Alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid Kõrge riskiga alad, kus avanevad uraani rikkad pinnased (diktüoneemakilt jm) Aluspõhja kivimid (lubjakivi), mis avanevad maapinnal. Peamiselt madal risk. Turbasood Astang aluspõhja kivimites Diktüoneemakilda avamus

Jooniselt 2 on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond.

Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses (KO 2005, 157, 1622) ja maa-ala käsitle- takse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 19

Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).

Joonisel 3 on antud Astangu piirkonna radooniohu kaart (väljavõte). Selle järgi esineb klindi jalamil kõrge ja eriti kõrge radooniohuga alasid.

Joonis 3. Väljavõte Astangu maa-ala radooniohu kaardist (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006)

Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %.

Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006).

3.7 Meri ja rand

Järgnevates alapeatükkides on kasutatud töö Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplanee- ringu piirkonnas (2008, Altakon OÜ) tulemusi.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 20 3.7.1 Geoloogiline kirjeldus

Kakumäe poolsaare kohal asub Kakumäe klindineemik, millest edelas paikneb Harku klindilaht ja kagus Kopli klindilaht. Kakumäe klindineemiku pikkuseks on kuni 7 km ja laiuseks kuni 1,5 km ning siin puuduvad Põhja-Eesti klindi ülemised lubjakivi kihid.

Kirdest ääristab klindineemikut ligi 5 km ulatuses 5 kuni 10 m kõrgune Kakumäe tüüpi klindiastang, mis on täies ulatuses murrutatud Kambriumi liivakivisse.

Kakumäe klindiastang on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaatamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga. Klindiastangu ülemise osa (ligikaudu 2 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Tiskre kihistu Rannamõisa kihistiku helehallid kihilised, peamiselt jämedateralised, keskmiselt tsementeerunud aleuroliidid, mis vahelduvad kuni 10 cm paksuste rohekashalli värvusega savikate vahekihtidega. Kirjeldatud kivimid lasuvad ligikaudu 4 m paksusel Kakumäe kihistikul, mis koosneb peamiselt helehal- lidest, jämedateralistest, keskmiselt tsementeerunud aleuroliitidest savikate vahekihtidega. Klindiastangu alumise osa (ligikaudu 1,5 m) moodustavad alamkambriumi ladestiku Lükati kihistu rohekashalli värvusega vahelduvad aleuriitse savi ja jämedateralise kuni peliitse aleuroliidi kihid.

Vaadeldava piirkonna rannanõlval tänapäevaste setete paksus on suhteliselt väike. Rannas ja rannanõlval paljanduvad enamasti Lükati kihistu setendid, mis kihilisuse tõttu alluvad kergesti mere murrutavale tegevusele. Selle kompleksi lamami moodustavad Lontova kihistu savid, mille sügavus ja lasumustingimused rannavööndis (meres) ei ole täpselt teada.

Kakumäe lahes levib lahe pära rannavööndis peeneteraline liiv ning lahe külgedel levivad jäänuksetted. Viimaste puhul on tegemist jämepurdmaterjaliga mis pärineb tavaliselt liustikusetetest ja on kujunenud viimaste kulutusel. Peeneteralisem purdmaterjal (liiv, aleuriit, peliit) on lainetuse ja hoovuste koosmõjul kantud sügavamasse mereossa.

Lahe keskosas sügavamates piirkondades levib jäme aleuriit. Kopli lahes on põhjasetete levik keerulisem. Kopli lahe pära kaguosas esineb merepõhjas peeneteraline orgaanikarikas sete (muda). Lahe kirdeosa ja edelaosa rannavööndis esineb peeneteraline liiv. Kohati paljandub merepõhjas hilisjääaegne järveline savi. Kakumäe poolsaare kirde ja loode osa ümbruses jäänuksetete leviku piirkonnas valdavad kulutusprotsessid ja peeneteraliste setete leviku piirkonnas kuhjumine.

Kakumäe lahes viidi 1999 aastal läbi geoloogilisi uuringuid (Kask, jt. 1999) fiiberoptilise si- dekaabli paigaldamiseks. Uuringud näitasid, et lahe sügavamas osas katab merepõhja aleuriitmuda peliidi ja liivaga. Ranna suunas settetüüp muutub, asendudes aleuriitmudaga, milles nii peliidi kui ka liiva osatähtsus on väike. Rannavööndis esineva peeneteralise liiva ja nimetatud setete levikuala vahel on aleuriidiga kaetud vöönd.

3.7.2 Merepõhja reljeef

Kakumäe poolsaar eraldab Kakumäe lahte Kopli lahest. Kakumäe lahes on maksimaalne sü- gavus 28,5 meetrit ja Kopli lahes 34 meetrit. Suuremad sügavused on lahtede suudmetes. Ka- kumäe ja Kopli laht on loode kagu suunalise teljega. Kakumäe laht on mõnevõrra avatum ja laiem kui Kopli laht. Kopli lahe pära kaugus Kakumäe poolsaare tipust on ligikaudu 6,2 km samas kui Kakumäe lahe pära kaugus on ainult paar kilomeetrit. Kakumäe lahe suudme laius

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 21 on ligikaudu 6,3 km kui Kopli lahel on see 4,3 km. Siit võib järeldada, et Kakumäe lahe vee- vahetus on tunduvalt parem kui seda on Kopli lahes. Samuti on Kakumäe lahe pära üleujutus- tele tundlikum kui on Kopli lahe pära.

Kakumäe lahe lõuna ja edelaosas on -5 m samakõrgusjoon rannast suhteliselt kaugel. -5 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 300 m) Kakumäe poolsaare loodeosas Mustkivi piirkonnas ja Kopli lahes vahemikus Kakumäe sadamast kuni Merirahu elamurajoonini. -10 m samakõrgusjoon on rannale lähemal (kaugusel kuni 600 m) Kakumäe poolsaare kirdeosas Soolahe tee otsa piirkonnas ja Kakumäe sadama piirkonnas. Kopli lahes kulge- vad -5 ja -10 m samakõrgusjooned suhteliselt paralleelselt Kakumäe poolsaare kirdeosa ran- najoonega.

Kakumäe poolsaare otsas on -5 m samakõrgusjoon 450 kuni 1 km kaugusel. See on ulatuslik madalaveeline ala. Mere kulutusele on siin vastu pidanud vaid klindiastangu alumised kihid. Klindiastangu ülemised kihid on järk-järgult kulutatud.

Kakumäe poolsaare tipust kirdes asuvad üksikud karid, mille tuumaks on tõenäoliselt jäänuk- setted. Liivakari ulatub 0 m veetaseme puhul üle veepinna.

3.7.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused

Kakumäe ja Kopli lahe rannaprotsesse mõjutavad peamiselt tuul, hoovused, lainetus ja jää.

3.7.3.1 Tuul

Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest varjab lahte Eesti mandriosa ning nende tuultega on lainekõrgus lahes üldiselt alla 1 m. Ida- kaare tuulte eest varjavad lahte Aegna saar ja Viimsi poolsaar.

Tallinna laht ning sellega külgnev piirkond asetseb teatavas mõttes kahe erineva tuulerežii- miga piirkonna vahel. Kogu Soome lahel valitsevad lõuna- ja läänetuuled. Soome lahe põhja- ja idaosas puhuvad tugevad tuuled (>10 m/s) enamasti lõunast või edelast, lõunarannikul aga edelast või läänest. Läänekaartest puhuvad tormid on tugevamad kui idakaartest puhuvad. Maksimaalne edela- ja läänetuule kiirus kestvates tormides võib ulatuda 22–23 m/s, kuid maksimaalne kestev ida- ja kirdetuul ulatub vaid 16–18 meetrini sekundis.

Tallinna lahe piirkonna ja kogu Soome lahe tuulte struktuuri oluline iseärasus on, et tugevai- mad tormid (tuule keskmine kiirus 20–23 m/s) puhuvad sealt, kus isegi tugevate tuulte (>10 m/s) sagedus on madal. Üks sellistest loodetormidest oli 15. novembril 2001. Samuti oli tuule suund suhteliselt ebatavaline (praktiliselt täpselt läänest) 2005. a jaanuaritormis.

Kopli laht asub piirkonnas kus domineerivad edela- ja lääne tuuled. Sagedamini esineb tuul edelast (22,8%), läänest (15,7%), idast (10,7%) ja lõunast (10,7%). Harvem esineb tuul põh- jast, kirdest, kagust ja loodest. Arvestades Kopli lahe geograafilist asukohta tekitab siin suurema mõjuga lainetuse põhja suunast puhuv tuul. Tuulisemad kuud on siinses piirkonnas jaanuar, veebruar ja oktoober. Viimane tugev torm sellest suunas puhuvate tuultega esines 14.- 15. veebruaril 2008, kui puhangutes oli tuule tugevus üle 20 m/s. Tuulisematel kuudel domineerivad ülekaalukalt edela, lõuna ja lääne tuuled. Kakumäe laht on suhteliselt avatud laht. Siia ulatuvad tugevad lääne ja loode tuuled.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 22 3.7.3.2 Hoovused

Läänemere hoovuste peamine liikuma panev jõud on tuul. Tuule mõjul moodustuvad mere pinnakihis pinna- e tuulehoovused. Püsiva tuulega tekkiv pinnahoovus on suunatud tuulesuu- nast 45 kraadi paremale.

Sügavamal veekihis pöördub hoovus päripäeva. Madalmeres ühtib pinnahoovuse suund enamasti tuule suunaga. Keskmise tugevusega tuulega võib Läänemeres tavaliseks pinnahoovuse kiiruseks lugeda avamerel 15 kuni 17 cm/s ja lahtedes 10 kuni 12 cm/s.

Soome lahte siseneb vesi piki Eesti rannikut. Siit liigub veemass ida suunas, seguneb jõgede poolt sisse voolava mageda veega ja voolab välja mööda Soome rannikut lääne suunas. Püsi- va edela tuule korral muutub ringlus vastupidiseks. Suviti esinevate nõrkade tuulte tingimustes võib tugeva püstkihistumise korral pinnahoovus olla suunatud piki Eesti rannikut läände kiirusega kuni 20 cm/s (Veeteede Amet, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, 2003). Ülalnimetatud voolamise põhimõte kehtib ka Tallinna lahe kohta. Kusjuures valdav hoovuste suund on läänest itta. Veemass siseneb läbi Suurupi väina ning väljub valdavalt Naissaare ja Aegna vahelise väina kaudu.

3.7.3.3 Jää

Jäätumine Tallinna ja Kopli lahel tekib ainult külmadel talvedel. Keskmine jää paksus on 15…20 cm, maksimaalselt 60 cm. Rannale ja sellel asuvatele rajatistele avaldavad triivivad jääväljad suurt survet. Merejää tegevus katkestab talviti lainetuse mõju. Jää tegevuse toimel kobestatakse ja paigutatakse ümber setteid ja rahne.

Jää purustusele on suurim oht Kakumäe ja Kopli lahe päras kus jää liikumisele ei ole takis- tust. Jäätumine algab lahe pärades madalaveelistes tingimustes. Seda soodustab ka mageda vee sissevool nendesse piirkondadesse.

3.7.3.4 Veetase

Tallinna lahele on iseloomulik veetaseme perioodiline olemus, kus miinimum on kevadel (aprill ja mai) ja maksimum sügistalvisel perioodil (oktoober kuni jaanuar). Olulisema mõjuga ranna arengule on lühiajaline veetaseme muutlikkus ning maksimaalse veeseisu esinemine.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi tulvavee analüüs näitas, et mõõtmisaja- loo kõrgeim veetase registreeriti 2005. a. 9. jaanuaril kell 04.30 Tallinnas +152 cm (Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi). Kakumäe ja Kopli lahes on hinnanguliselt veetase veidi madalam kui Tallinna Vana- sadamas mõõdetud maksimum. Perioodi 1950-1995 Tallinna lahe madalaim registreeritud veetase oli -95 cm

3.7.3.5 Lainetus

Kõrgeimad lained saabuvad vaadeldavasse piirkonda lääne-, loode- ning põhja tuultega. Ka- kumäe laht on enam avatud loode tuulega ja Kopli laht loode ning põhja tuulega tekkivale lainetusele.

Lained kõrgusega üle 2,5 m esinevad Tallinna lahes tõenäosusega 0,3% ja lained kõrgusega

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 23 üle 3 m tõenäosusega alla 0,05%.

Tallinna lahe lainetuse režiimil on tugev sesoonne muutlikkus. Keskmised lainekõrgused sü- gis-talvisel perioodil on ca 50% suuremad kui kevad-suvisel ajal, vastavalt on lainete keskmine energia ja võimsus umbes kaks korda suurem kui kevadsuvisel ajal. Kogu aasta lõikes on lainekõrgus Tallinna lahes võrdlemisi väike ning 50% ajast ei ületa 0,25 m. Vaid lahe keskosas ning Suurupi väinas võib lainekõrgus olla veidi suurem. Ka rannalähedases murd- lainetuses võivad laineharjad olla märgatavalt kõrgemad.

Naissaarest kagus on ulatuslik ala, kus aastane maksimaalne lainekõrgus jääb alla 2 m (kusjuures Suurupi väinas ulatub see üle 2,5 m). Naissaare lääneranniku lähistel avamerel on aga aastane maksimaalne lainekõrgus 2,75-3 m.

Seega varjavad Naissaar ja Suurupi poolsaar efektiivselt Tallinna lahte lääne poolt tulevate kõrgete lainete eest. Oluline osa lainekõrguste vähenemisel on Naissaarest lõuna pool asuva mereala põhjareljeefil. Suurupi, Kakumäe ja Kopli poolsaarte lähistel asuvad mitmed laine- kõrguse anomaaliad. Suhteliselt suur lainekõrgus (kuni 2,3 m) võib esineda Paljassaare poolsaare tipu lähistel. Suurupi nina lähistel on maksimaalne lainekõrgus 10% ja Kakumäe lähis- tel 20% kõrgem kui naaberaladel.

Tallinna lahel võivad esineda kõrged lained ka läänetormidega. Läänetormidega lahte sisene- vad kõrged lained sumbuvad suhteliselt kiiresti Naissaare ja Kakumäe ning Kopli poolsaarte vahelises väinas. Piirkond, kus oluline lainekõrgus on üle 4-5 m, ulatub vaid Paljassaare poolsaare tipuni.

3.7.4 Ranna kirjeldus

Lahe päras Tiskre-Hansu elamurajoonist kuni Kakumäe supelranna läänepiirini katab randa roostik, mille järgi on oma nime saanud ka paralleelselt rannaga kulgev Roostiku tänav. Ko- hati on tänava merepoolsesse külge paigutatud lubjakivi tükke, ilmselt kindlustamaks tänavat üleujutuste vastu.

Kakumäe supelranna läänepiiril suubub merre Tiskre oja, mis saab suure osa oma veest Har- ku järvest. Laialdast kasutust on leidnud Kakumäe poolsaare edelarannikul paiknev liivane supelrand. Meri muutub sügavamaks siin aeglaselt ja rand on varjatud külmade põhjakaarte tuulte eest. Siinse ranna edelaosas on rand kaetud liivaga, mis on kohati luitestunud. Ranna- lõigu kagupoolses osas asenduvad luited liivakivi tükkidest ja kristalsest kivimist veeristest ning kruusast koosnevate rannavallidega.

Kakumäe supelrannast edasi pöördub rannajoon järk-järgult loode suunda. Siin ulatub ajuvesi kõrgete puude alla, mille tulemusena on tüvede alla kantud kruusa ja veeriseid. Selles piirkonnas on puude juurestik tugevdanud pinnast, mistõttu on moodustunud väike neemik.

Siit loode suunas esineb veepiiril liiv ja ajuvee rannas veeriseid ning kruusa. Mõnikümmend meetrit kirde põhja suunas on ajuvee randa paigutatud rahne, mis tõenäoliselt peavad vähen- dama lainetuse mõju. Võimalik, et selle rajamisel taotleti astangul paikneva maja ja selle ees kulgeva tänava kaitsmist. Tundub, et praeguse rannakindlustuse rajamine ei ole soovitud eesmärki täitnud, sest selle taga on astangu kulutus jätkunud.

Rannakindlustusest loode suunas hakkab ajuvee ranna maapoolset piiri tähistav astang tõus-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 24 ma. Pärast rannakindlustust märkame paguvee rannas põhjataimestikku. Siin on ilmselt ran- naprotsesside aktiivsus veidi väiksem.

Loode suunas asendub liivarand veeriste ja munakatega kaetud rannaga, kus kruusa ja liiva esineb vaid kohati jämedama materjali vahel. Poolsaare otsa suunas on vana murrutusastangu ette moodustunud seda edasise kulutuse eest osaliselt kaitsev jäänuksetetest sillutis.

Poolsaare otsas paiknev liivakivist pank allub aktiivsele murrutusele. Sellest annab tunnistust Mustkivi, mis tänaseks asub paguvee rannas ja tähistab kunagist klindiastangu piiri.

Poolsaare otsast kagu pool piki poolsaare idarannikut asendub aktiivne murrutustsoon setete transiidi ja kuhjega rannavööndis. Kuhjerannaga on tegemist ligikaudu 400 meetrisel lõigul Peeter Suure merekindluse rajatistest kagus. Siin on klindiastang eemaldunud veepiirist ja see on kohati mattunud rusukalde alla.

Kagu suunas läheb rand uuesti üle kulutusrannaks ning ajuvee piiril avaneb meile kõrge Kambriumi settekivimitest paljand. Siinne klindiastang kulgeb kagu suunas kuni Sikuti täna- va piirkonnani, kus see madaldub. Kohati on siingi üritatud randa kaitsta rahnude kuhjamise- ga astangu ette. Rannalõigul Kakumäe sadamast 150 m loodes on rannaastangut tugevasti kulutatud.

Siin võib märgata ajuveerannas kõrge veeseisu ja tormilainetuse tagajärgi. Rannaastang on siin ligikaudu 1,5 m kõrge ja asub keskmisest veepiirist ligikaudu 15 meetri kaugusel. Murru- tusastang on siin jõudnud krundi piiri tähistava aiani.

Rand sadama rajatistest ligikaudu 100 m loodes on eelmisest kirjeldatud lõigust laugem ja laiem. Ajuveeranna piiriks olevat astangut on siingi kõrge vee ja tormilainetuse poolt kulutatud. Randa katab valdavalt liiv, mis ajuveerannas on kaetud taimestikuga.

Praegusest sadama rajatisest vahetult loodes on ajuveerand laiem, sest siia on kantud loode poolt liiva. Rand on siin kaetud liivaga. Ajuveerannas asuvad liivast madalad luited on taimestunud. Sadama kaid on lagunenud ning jäänud „kuivale“ kuna akvatoorium ja selle ümb- rusesse kuhjunud liiv on paguveeranda oluliselt tõstnud. Sadama akvatooriumisse on rannaga risti kulgeva kai kagupoolsele küljele kuhjunud liivast seljandik, mis jääb paguvee tingimustes veepiirist kõrgemale. Sadama kaile viiva tee asfaltkate on lagunenud.

Praegusest sadamast kagus on rand taimestunud. Keskmisest veepiirist mõni meeter merepool esineb üksikuid rahne ja veeriseid. Veepiiril leidub ka paatide kinnitamiseks mõeldud trosside ja ankrute jäänuseid. Praeguse sadama slipist mõni meeter kagus algab rannakindlustus, mis on rajatud betoonplaatidest.

Plaadid on asetatud astangu kaitseks üksteise kõrvale. Plaatide vahed on betoneeritud ja nende tagune on täidetud lubjakivi lahmakate ja killustikuga. Rannakindlustusest kõrgemal asub ligikaudu 1 m kõrgune astang. Astang on tekkinud täitepinnase kihti. Astangust 5 m maa pool paikneb vana kalatööstuse hoone. Osa betoonplaate on jäetud rannakindlustuse esisele rannale. Need on siit kõrge vee ja tormilainetusega nihutatud paguveepiirile. Rand on siin kaetud lubjakivi tükkidega, mis on osaliselt pärit rannakindlustust moodustavatest plaatidest kõrge- mal asuvast astangust, kus avaneb täitepinnase kiht. Lubjakivi tükkide aluse moodustab liiv. Paguveerannas on valdavaks materjaliks kristalliinsest kivimist rahnud, veerised ja munakad, mille vahel leidub liivakivi ja lubjakivi tükke. Kõrge veeseis ja tormilainetus on betoonplaa-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 25 tide jalamilt materjali ära kandnud, mille tagajärjel plaadid on vajunud. See soodustab hiljem astangu kulutust avades plaatide taguse astangu lainetuse mõjule.

Ligikaudu 200 meetrit sadamast kagu pool lõppeb betoonplaatidest rannakindlustus. Siin on astangu esine rand väga kitsas ning vee ja lainetuse mõjule soodsalt eksponeeritud. Siit alates ligikaudu 200 meetrisel rannalõigul on rannaprotsessid kõige aktiivsemad. Siinse astangu jalamil paljandub Lontova kihistu savi. Vana kalatööstuse all oleva rannakindlustuse kagupool- sest otsast ligikaudu 150 m kagus on panga serv jõudnud lähedale siin kulgevale Nooda teele ja siinsetele hoonetele. Selles piirkonnas on viimase kümne aasta jooksul pank taandunud ligikaudu 10 meetrit. Siit kagu poole läheb klindiastanguga rand üle tehisrannaks Merirahu elamurajooni piirkonnas, mille pikkus on ligikaudu 1300 m.

Suuri muutusi Kakumäe poolsaare idarannikul on kaasa toonud uue elamurajooni rajamine. Ranna ilmet muudeti oluliselt Merirahu elamurajooni rajamisel. Pangajärsakust kujundati lauge nõlv, mis kaeti murukamaraga. Merirahu elamurajoonist Kopli lahe siseosa suunas pank jätkub kuni Vabaõhumuuseumi loodepoolse piirini. Kogu selles piirkonnas jätkub panga aktiivne kulutus.

Tehisrand asendub klindiastanguga uuesti Vabaõhumuuseumi loodepiiril, kus 350 m ulatuses on tegemist suhteliselt kõrge klindiastanguga. Siit kagu suunas jätkub ligikaudu 200 meetrisel lõigul lahesopp, mille kagupoolses osas asub Vabaõhumuuseumi lautrikoht, mis on tähistatud 30 m pikkuse munakatest ja rahnudest muuliga. Ajuvee piiriks on siin 1 kuni 1,5 m kõrgune klindiastang.

Edasi kagu suunas muutub klindiastang uuesti kõrgemaks ja selle esine rand kitsamaks. Klin- diastang madaldub Kopli lahe edelaosas järsult. Kopli lahe edelaosa randa on osaliselt rajatud ja osalt rajamisel rannapromenaad.

Kakumäe poolsaare mitmes Kopli lahte jäävas lõigus on niisiis tegemist põhiliselt mere aktiivsele kulutusele alluva pangaga. See on ka üks Tallinna piiresse jäävaid geoloogilisi vaa- tamisväärsusi, kus saab tutvuda Eesti alale jääva vanima settekivimite kompleksiga.

Seega on praktiliselt kogu Kakumäe poolsaare rannavöönd alates Tiskre oja suudme piirkonnast kuni Rocca al Mare kooli lähedase alani litohüdrodünaamiliselt aktiivne ala. Protsesside intensiivsus konkreetsel ajahetkel või sesoonil sõltub aga suurel määral hüdrometeoroloogi- listest tingimustest. Avatus tugevatele põhjakaarte tormidele võib kaasa tuua suuri purustusi eespool kirjeldatud pankrannikul juhul, kui tugeva lainetusega kaasneb kõrge veeseis.

Pudedate setendite ja suure kõrguse tõttu on antud panga osa litohüdrodünaamiliselt vähepü- siv. Savikas-aleuriitne materjal allub kergesti kulutusele. Purustusmaterjal ei jää siinsele ran- nanõlvale, vaid kantakse lahepärasse või sügavamale merre, kus see välja settib. Kohati võib aga veepiiril ja madalmereski leida veeriseid ning munakaid ja üksikuid rahne.

3.7.5 Kakumäe lahe seisund Kakumäe lahe keskkonnaseisundi seiret ei ole KSH koostajate info põhjal tehtud. Kakumäe laht on avatud laht, mida mõjutavad Tiskre oja, kuivenduskraavid (toitained) ja Kakumäe supelrand. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on suplusranna vesi üldjuhul nõuetele vastav.

Tervisekaitseinspektsiooni poolt tehtud analüüsid näitasid 2008. a valdavalt väga head sup- lusvee kvaliteeti.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 26 3.8 Pinnavesi ja veekogud Peatükk 3.7 käsitleb linnaosa arenguprobleeme seoses Kakumäe ja Kopli lahega. Meri seos- tub otseselt ja kaudselt linnaosas või naaberaladel paiknevate siseveekogudega. Haabersti linnaosale on olulised eelkõige Harku järv, Tsikre oja ja ka Mustoja.

Linnaosas paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastu- võtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel juhul on vaja eraldada kuivendusvee sadeveest, kuid praktiliselt ei ole seda võimalik teha, seda eriti vanades elu- ja ärirajoonides.

3.8.1 Harku järv ja Tiskre oja Linnaosa keskkonda ilmestab Harku järv. Järve pindala on 1,6 km2, keskmine sügavus 1,6 m ja suurim sügavus 2,5 m. Järv asub Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest. Järve põhi on kaetud 2…3 m paksuse mudakihiga.

Järve valgala on üle 50 km2 ja sinna voolavad sisse Harku oja, Harku karjääri veeärastuse kraav, Järveotsa oja, Soone oja (kanaliseeritud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid) ning välja voolab Tiskre oja (vt joonis 4).

Sissevoolavatest ojadest on suurima vooluhulgaga Harku oja. Järvest väljavoolav Tiskre oja on ca 4 km pikk ja keskmine vooluhulk (mõõdetud 2002-2007) väljavoolul Harku järvest on 0,27 m3/s (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Harku järve seiret on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud alates 1971. a. Kõik järve suubuvad ojad on suuremal või vähemal määral reostunud ja põhiliseks probleemiks on kõrge fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud.

Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvu- tuste alusel saab väita, et järve sisekoormus on suur (hõljum, BHT) – kõrge väetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad.

Harku järve supelrannas ja Tiskre ojas järve väljavoolu lähedal on vee omadused olnud sar- nased. Erinevust võis märgata ainult lahustunud hapniku, pH ja rauasisalduse suhtes. Muude näitajate puhul erinevust ei tuvastatud, sest praktiliselt on tegemist järve veega. Järves ületa- vad piire lämmastiku- ja fosforisisaldus, sageli ka pH. Tiskre ülemjooksul ei vasta nõuetele pH, BHT, ammooniumi- ja fosforisisaldus.

Aastate jooksul on fikseeritud, et Harku karjääri kraavi vees on kõrgendatud ammooniumi sisaldus. Aja jooksul on vähenenud kraavivee hõljumisisaldus. Kohati (2005. a) on kraavi vesi osutu- nud suuremal määral reostunuks kui varem. Samas on vaja rõhutada, et karjääri oja vooluhulk moodustab ca 8% järve sisenevast vooluhulgast. Aastatel 2002-2007 oli järve siseneva vee vooluhulk keskmiselt 6210 tuh m3/a. Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vooluhulga ja saasteainete väiksusega. Põhilise reostuskoormuse Harku järvele annab Harku oja (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 27

Joonis 4. Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja Järve seisundit halvendab läbivoolu vähenemine. 2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõde- tud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linna- ehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk on viimastel aastatel pidevalt vähenenud.

Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%.

Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpule- viimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

3.8.2 Mustoja ja sadevee väljalasud

3.8.2.1 Mustoja

Mustoja lahtine osa paikneb valdavalt Haabersti linnaosas ja linnaosa üldplaneeringu eelnõus on seatud siht - muuta Mustoja puhtamaks ja mitte muuta seda veekogu kogu pikkuses kanalisatsiooni pikenduseks.

Keskkonnaregistri järgi on oja pikkus 1,8 km ja arvutuslik valgala 13,9 km2. Tegelikult on oja lahtist vett näha Löwenruh pargis ja alates Laki tänavast kuni mereni. Mustoja on praegu oluline veekogu sade- ja kuivendusvee kogumiseks ning ärajuhtimiseks Kristiine linnaosast ja ka Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosast. See funktsioon jätkub ka tulevikus.

Sajandite vältel on Mustoja voolusängi ja režiimi oluliselt muudetud. Mustoja toiteallikateks lisaks sade- ja kuivendusveele on allikad ning Ülemiste järv. Lepasalu allikad asuvad Sõpruse pst ja Tammsaare tee nurgas. Allikatest vahetult kirdes paikneb Parditiik, kus avaneb Ülemis- te järve poolt Kopli lahte liikuv vabapindne põhjavesi. Lövenruh tiigid, mis rajati 18. sajandil on samuti allikalise toitega. Allikate eesvooluks on Mustoja.

Nimetatud allikate veeseiret on teinud 2003-2005. a TTÜ teedeinstituudi ja geoloogiainsti- tuudi töötajad (Kink, H., Hääl, M-L., 2006). Seire näitas, et vees on kõrgendatud kloriidide, samuti raskmetallide sisaldus. Ilmselt põhjustab seda tänavatelt ja teedelt vette sattunud reo- ained.

Mustoja seiret on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud alates 1987. a. Viimas- tel aastatel on mõõdetud kolmes kohas – Paldiski mnt lävendis, Marja sadeveekollektori suudmes ja Laki kraavi suubumisel Mustojja. Laki kraavi nimetus on tinglik, sest tegelikult on tegemist maaaluse toruga.

Viimastel aastatel on Mustoja vee kvaliteet teatud määral paranenud. Kuid võttes aluseks kesk- konnaministri 22. juuni 2001. a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001, 81, 1108) nõu- ded on oja vesi väga reostunud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 29 Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT, ammooniumi, lämmastiku ja fosforisisaldus. Kõige hal- vem oli vee kvaliteet Laki kraavis. Ülejäänud punktidega võrreldes oli seal tavaliselt tunduvalt väiksem hapnikusisaldus ja pH ning suurem BHT7 ja elektrijuhtivus. Ka hõljuvainete ja üldfosfori keskväärtused olid Laki kraavis kõige suuremad, kuid statistiline analüüs ei pea nende näitajate erinevusi oluliseks. Nimelt oli Laki kraavis neid aineid üksikutel juhtudel väga palju, seda eriti lume sulamisel ja vihmade algusperioodidel, mil porine vesi sisse tungis. Kuivaperioodidel see- vastu oli kraavi vesi ülejäänud punktidega võrreldes enamasti nende ainete osas puhtam (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005).

Mustoja mõjutab Kopli lahe seisundit, kuna lahte kantakse toitaineid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasu kaudu. Lahte kantavad toitained ja heljum arvatavasti soodustab lahe päras roostikuala suurenemist. Oma osa on selles ka üldises setete kuhjumises lahe päras.

Olemasolevatel andmetel Kopli lahes seiret ei toimu, kuid nii Mustoja kui ka Rocca al Mare sademeveelasuga lahte suunatav reostuskoormuse vähendamine parandab Kopli lahe seisundit.

Tervisekaitseinspektsioon analüüsib regulaarselt supluskohtade (ka Stroomi ranna) vee kvaliteeti (http://www.tervisekaitse.ee/documents/vesi/suplusvesi). Aeg-ajalt on Stroomi ranna vesi kehva kvaliteediga.

3.8.2.2 Muud sadevee väljalasud

Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Väike-Õismäe ja osaliselt Mustamäe linnaosa sadevett. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Küttepe- rioodil on merre juhitav sadevesi teinekord kaetud õlilaikudega. Valdav osa veest jõuab kol- lektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva Vasara tsehhi ja loomaaia sadevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare koolist lõuna pool.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt aastatel 2002 -2006 tehtud mõõtmiste tulemusel on Rocca al Mare väljalasu keskmine vooluhulk 7580 m3/d. Vooluhulk kõigub erinevate aastate ja aastaaegade suhtes (Tallinna sademevee väljalaskude seire, 2006).

Võrreldes muude väljalaskudega (ka Mustoja, lauluväljak jm) on Rocca al Mare lasus kõige kõrgem fosfori sisaldus (keskmiselt Püld – 0,58 mg/l), kõrge on ka tahkete osakeste sisaldus, keskmiselt 60 mg/l. Periooditi on Rocca al Mare väljalasus esinenud ka muude reoainete kõr- gendatud sisaldusi.

Sadevett juhitakse ka Tiskre ojja, Merirahu elurajooni sadevesi juhitakse sadevesi ühtse välja- lasu kaudu Kopli lahte. Ka Kakumäe põhjaosas suunatakse sadevesi merre.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 30 3.9 Kliima

Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõ- dukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar.

Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutempera- tuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Tallinnas langevaid sademeid iseloomustab joonis 5.

Joonis 5. Tallinna sademed aastatel 1961-1990, 2008 ( EHMI kodulehekülg http://www.emhi.ee/)

Vastavalt joonisele 5 oli keskmine sademete hulk aastatel 1961-1990 ca 660 mm aastas. Val- davad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed.

Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982).

Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis- geograafilised eripärad, hoonestuse iseloom, roheliste massiivide, tööstusettevõtete, tehispin- naste olemasolu jne. Linnareljeef mõjutab ka tuule suunda ning tugevust. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kir- detuulte sagedus. Käesoleva KSH raames ei ole võimalik ja vajalik käsitleda (analüüsida) kõiki Haabersti kliima kujundamise faktoreid.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 31 3.10 Õhu saastatus ja müra

3.10.1 Üldist

Välisõhk on elukeskkonna oluline komponent, mis mõjutab elanike tervist. Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele.

Haabersti linnaosas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Linnaosas ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta.

Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldi- selt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Õhu kvaliteedi mõõtmisi korraldab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu hakatud pöörama peentele ja ülipeentele osakeste- le.1 2007. a valmis Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna poolt uuring Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Selle uuringu alusel on Haabersti linnaosa õhusaaste seisund ülipeente osakeste sisalduse suhtes õhus parem kui kesklinnas. Suhteliselt paremale sei- sundile avaldab mõju ka linnaosa paiknemine Tallinna lääneosas, seda valdavate tuulte osas.

Oluliseks õhusaaste allikaks on transport, milles küllaltki suure õhusaaste annavad Haabersti linnaosa läbivad suured magistraalid – Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee.

3.10.2 Õhu saastatus

Põhilised välisõhus levivad saasteained ja nende allikad on järgmised: • vääveloksiidid (SOx), mis tekivad eeskätt väävlit sisaldavate kütuste põletamisel; • lämmastikoksiidid (NOx) tekivad põlemisel; • süsinikoksiid (CO) tekib mittetäielikul põlemisel puidust, kivisöest ja kütustest; • süsinikdioksiid (CO2) tekib eeskätt fossiilsete kütuste põletamisel; • lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) – tekivad tavaliselt kütuse ja lahustite aurumi- sel; põhilisteks allikateks Tallinnas on naftatoodete transport, kütusehoidlad, sadamad jne; • peened osakesed (PM), mille tekkeallikaks on eeskätt teekatte, piduriketaste, rehvide jne osakesed, samuti põlemisel tekkivad ultrapeened osakesed; • polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) tekivad eeskätt mittetäielikul põlemisel.

Tallinna ja Haabersti linnaosa välisõhu kvaliteet sõltub eelkõige autode tehnilisest täiustami- sest ja kasutatavate kütuste kvaliteedist. Need on EL poliitika põhilised prioriteedid. Samas ei ole tehnoloogilised täiustamised ja kütuse kvaliteedi parandamine toonud edu õhu kvaliteedi

1 peened osakased – väiksema diameetriga kui 10 mikromeetrit; ülipeened osakesed – väiksema diameetriga kui 2,5 mikromeetrit.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 32 parandamiseks ja ka kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Autode arvu pidev kasv suurendab kokkuvõttes välisõhu saastust.

Tulevikus on prognoositav autode arvu suurenemine. Kui 2005. aastal oli Euroopas (32 riiki) keskmiselt 460 autot 1000 inimese kohta, siis tulevikus see kasvab. Ka Eestis ja Tallinnas jätkub autode hulga suurenemine. Nagu nähtub Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringust Kliima transpordimuutusteks (Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008) on kauba ja inimeste transport kasvanud kiiremini kui majandus.

Õhusaaste vähendamiseks transpordi poolt on Haabersti linnaosas järgmised võimalused: • ühistranspordi edendamine, seda sõiduautode osatähtsuse vähendamiseks; • kergliiklusteede rajamine ja kergliikluse propageerimine; • parkimise parandamine ja süsteemi „Pargi & Sõida“ juurutamine; • teedevõrgu laiendamine, nende läbilaskevõime suurendamine sujuva liikluse saavutamiseks; • ühistranspordisüsteemi täiustamine.

Nende abinõude koosmõjul on võimalik vähendada transpordi poolset õhusaastet.

Süsteemi „Pargi & Sõida“ juurutamise sihtgrupiks on väljaspool Haabersti linnaosa elavad inimesed. Üldplaneering on ette näinud kaks asukohta mõlema suure magistraali ääres – Pal- diski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C.

3.10.3 Müra

Mürataseme iseloomustamiseks on kasutatud Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostatud töö Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart (2007, Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland Oy).

Põhiliseks tehisliku müra allikaks on autotransport. Müra tekitavad tööstusettevõtted linnaosas praktiliselt puuduvad. Kultuuri ja spordi vallas on potentsiaalsed müraallikad Saku Suurhall, kardirada Paldiski maantee ääres ja Harku järvel korraldatavad veemoto võistlused.

Transpordi poolt tekitatud müra on pidev, müratase väheneb öösel ja mõningal määral ka puhkepäevadel. Kultuuri- ja spordiüritustega, samuti lennukite ülelendamisega, kaasnev müra on ajutine.

Eelpool nimetatud uuringus on toodud ka suuremate magistraalide liiklustihedus. (autot/ööpäevas). See on järgmine: • Rannamõisa tee (Paldiski mnt – Vana-Rannamõisa tee) 26200; • Ehitajate tee (Õismäe tee –Kadaka tee ) 32500; • Paldiski mnt (Tulika – Vabaõhumuuseumi tee) 38850.

Need andmed iseloomustavad 2006. a seisu. Liiklustihedus on käesolevaks ajaks (2008) kasvanud, sest autode arv kasvab.

Eelnimetatud magistraalid on ka olulised transiittrassid Harku, Saue ja Keila valla ning Keila linna elanikele. Magistraalid on ebapüsiva liikluskoormusega, kus õhtul ja hommikul on

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 33 tipptunnid.

Autotranspordi müratase sõltub liiklustihedusest, liikluskiirusest ja raskeveokite osatähtsu- sest. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatud mürast, seda teatud kiirusest alates.

Müra levik sõltub paljudest asjaoludest. Rannamõisa teel, kus on lagedad alad, levib müra praegu suhteliselt kaugele. Seda näitab 65dB-müratase 200m kaugusel Rannamõisa teest kogu tee pikkusel sissesõidult Haaberstisse Harku vallast kuni Lõuka ristmikuni.

Harku järvel levib 50 dB-müra päeval 500 meetrilise vööndina. Väiksema liiklustihedusega teede puhul on olukord järgmine - vahetult Vabaõhumuuseumi, Lõuka, Kakumäe ning Printsu teedel on päeval 55-60 dB -müratase, mis levib 50 meetri laiuse vööndina piki neid teid.

Väike-Õismäe asumi puhul on planeeringuga saavutatud oluline mürataseme vähendamise efekt.

Seoses kavandatava tegevusega (uued elamualad, äripiirkonnad) on probleemid järgmised: • müratase suureneb liikluskiiruse suurenemisega, kui aga liikluskiirust piirata, siis ei tagata kiiruse ja kütusekulu (saastamise) optimaalset suhet; • praeguste kultuuri-ja spordirajatiste ning vabaajaveetmise keskuste väljaehitamisega suureneb liikluskoormus, müra ja ka õhu saastamine; • asumites ehitustegevuse arendamine suurendab liiklustihedust, kui näiteks Pikaliiva asumis tõuseb elanike arv 13000 võrra, siis juurde võib tulla 6000-7000 autot.

Müra allikaks on ka üle linnaosa Tallinna lennuväljale laskuvad ja sealt tõusvad lennukid. Lennukite tõusmine ja laskumine toimub vastu tuult, seega saab kindlat väita, et vaid osa lende kulgeb üle Haabersti linnaosa. Valdav osa lende toimub päevasel ajal, s.o kell 7.00-23.00.

3.10.4 Järeldused

Kõigest eeltoodust tulenevalt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu ruumilisel arengustratee- gial järgmised liiklusega seotud eesmärgid: • parandada Haabersti linnaosa teede infrastruktuuri, nii piirkonna siseselt kui ka ümb- ritsevatel aladel; • rajada ühtselt ja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik põhi- ja jaotustänavate äärde ning pääsuks puhke- ja virgestusaladele; • täpsustada ja täiendada ühistranspordiliiklust (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi & Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad).

Üldplaneeringu järgi hakatakse eriti hoogsalt arendama Pikaliiva (on ettenähtud 13-kordne elanike arvu kasv), Astangu (4 korda), Mäeküla ja Vismeistri (3-kordne) asumit.

Kavatsetud muutused puudutavad vähesel määral Kakumäe, Õismäe, Tiskre, Mustjõe ja Veskimetsa asumit. Need meetmed ei muuda praktiliselt Väike-Õismäe ja Haabersti asumit.

Ei saa loota, et lähiaastatel väheneb autode arv ja liikluse intensiivsus. Teede liiklusintensiiv-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 34 suse tasakaalustamiseks ning kaasnevate tegurite (õhureostuse ja müra) negatiivse mõju vä- hendamiseks on aga võimalik ümber suunata Haabersti läbivad transpordivood. Uute magistraalide lisamine tänavavõrku (osaliselt ka linnast väljaspool) võimaldaks hajutada liiklusvoogusid ja seega pidurdada liikluse kasvu või mõnedel juhtudel isegi liiklusvoogusid vähenda- da.

Nii näiteks on plaanis rajada uus 2 kaherealine tee linna sissesõidul Keila poolt, edasi läbi Tabasalu ja Laabi Paldiski maanteeni eritasandiliste ristmike ehitamisega.

See võimaldab vähendada Rannamõisa tee, Tiskre, Vismeistri ning plaanitavate Pikaliiva, Harku-Nõmme ning Harku järve asumites (Tallinna eellinnas) plaanitavate uuselamute koormust.

Positiivset mõju evivad Tammsaare ja Järveotsa tee pikendused, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamine. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe poolsaarega ning on vajalik lääne- suunalise tagamaa arenguks. Tähetorni tänava rekonstrueerimine on vajalik Mäeküla asumis paiknevate nii suur- kui ka väikeettevõtete ja Mäeküla asumi idapiirile areneva elamupiirkonna teenindamiseks.

Haabersti linnaosaga piirneva territooriumi olulisemate liikumiskoridoride ja mitmetasandi- liste ristmike väljaehitamine peab võimaldama Haabersti linnaosa territooriumil paiknevate arengualade hierarhilise tänavavõrgu kujundamist, liikluskoormuse vähendamist ja teepikkus- te lühenemist.

Lisaks sellele eeldatakse laiendada ning täiustada ühistranspordisüsteemi selle tasakaalustamiseks. Tasakaalustatud ühistranspordisüsteem tähendab erinevate transpordiliikide (trolli- ja bussiliinid, trammiteed) koostoimet nii, et on võimalik rahuldada erineva liikumisvajadu- sega elanike soove, kuid teiselt poolt luua ka tingimused, et vaatamata autostumise taseme edasisele tõusule, saaks nõudlust sõiduauto kasutuseks vähendada.

Ülesandeks on teha pealinna ühistranspordisüsteem atraktiivsemaks ja selle läbi mõjutada elanikke eelistama seda autole. „Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklustee” töö raames toodud ettepanekud trammide ja busside uute liinide rajamiseks peavad aitama saavutada ülal- mainitud eesmärki – tagada optimaalse sõitude jaotuse eratranspordi ja ühistranspordi vahel.

3.11 Linnaosa haljastus ja rohealad

3.11.1 Üldist

Käesolevas peatüki põhiliseks allikaks on Tallinna rohealade teemaplaneering ja selle kesk- konnamõju strateegiline hindamine (teemaplaneering „Tallinna rohealad“, 2007 ja teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007, OÜ E-Konsult).

Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Linnaosa algne looduslik taim- kate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus.

Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel, seda eelkõige Kakumäe poolsaare põhjaosas ja Astangu piirkonnas. Looduslikke rannikukooslusi on Kakumäe poolsaarel.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 35 Mustjõe ja Rocca al Mare asumi rannikukooslused on inimtegevuse poolt tugevasti mõjuta- tud. Niitusid on Tiskre oja ääres.

Taimkatet ja veerežiimi on mõjutanud kuivendus, seda eriti Õismäe rabas.

Linnaosa suuremad rohealad paiknevad Veskimetsa (loomaaed), Rocca al Mare (vabaõhu- muuseum), Õismäe (Õismäe raba), Kakumäe ja Tiskre asumis (roostik). Roostik levib ka Haabersti ja Mustjõe asumi rannaaladel. Loomaaed ja vabaõhumuuseum on liigitatavad eri- otstarbega rohealade kategooriasse.

Haabersti rohealadega seotud probleemid on järgmised: • Kakumäe roheala on ümbritsetud tiheasustusega, mis takistab loomade liikumist; • ohuks on arendustegevus Pikaliiva elamurajoonis - Õismäe raba ja metsade isolat- siooni jäämine; • Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele; • ühendus on halb Õismäe raba ja Harku järve roheala vahel ning arendustegevus kah- justab Harku järve roheala ja Astangu roheala vahelist koridori; • Astangu rohealade suurimaks ohuks on võimalik ehitustegevus ja roheühenduste kat- kemine; • linna sattuvad põdrad ja kitsed; • ilmselt pole võimalik säilitada laiu rohekoridore, et suurtel linna sattunud loomadel oleks võimalik liikuda Kakumäe rohealadele ja sealt ohutult tagasi pääseda.

Haabersti linnaosa rohealade probleemiks on tiheasustuse paiknemine nende vahetus lähedu- ses. Haabersti asustuse tihedus kasvab ja sellega suureneb ka Õismäe raba ja rannikuäärsete metsaalade eraldatus. Kui viiakse ellu elamuehituse plaanid Pikaliiva asumis ja lõplikult ehitatakse täis ka ärihoonestusala Haabersti linnaosas (Rannamõisa tee algus), siis rohekoridor Õismäe raba ja Harku järve ning Astangu roheala vahel ilmselt katkeb. Seda kompenseerib teatud määral rajatav haljastus (joonis 6).

Probleemiks on linnaossa sattuvad põdrad ja kitsed. Tegelikult on praegu ja ka tulevikus vaja vältida suurte loomade sattumist Haabersti rohealadele ning eriti Kakumäe poolsaare rohealadele. Suurte loomade liikumine Õismäe või Kakumäe rappa on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. Suurtele loomadele liikumisteede loomine (näiteks ökodukt) on ebaotstarbekas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 36

Joonis 6. Väljavõte üldplaneeringu kaardist „Rohealad“

3.11.2 Kakumäe poolsaar

Ala tuumikuks on Õismäe raba, mida ümbritsevad männi- ja segametsad. Oluline on ka Va- baõhumuuseumi territoorium ja Rocca al Mare kaubanduskeskusest põhjapoole jääv metsaala, kus on nii okas- ja segametsi.

Kakumäe raba männi-segametsades pesitseb ligikaudu 51 linnuliiki, kellest valdav enamus on värvulised. Kaitsealuseid pesitsejaid on tõenäoliselt väänkael, musträhn ja hoburästas. Läbi- rändel peatub siin hulgaliselt värvulisi, kuid samuti mitmeid kullilisi (raudkull, kanakull jm)

Õismäe raba linnustik on sarnane Kakumäe raba linnustikule. Õismäe rabas on Kakumäe ra- bast paremad pesitsemisvõimalused, mistõttu haudepaaride arv on suurem. Lisaks võivad siin

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 37 alal pesitseda nii raudkull kui ka kanakull. Kaitsealustest haudelindudest võivad alal tõenäoli- selt pesitseda väänkael, musträhn jm. Kindlalt pesitseb alal ka üks kakuline – kõrvukräts.

Oluline rohevõrgustiku osa on Tiskre rannaroostik ja sellega piirnev männi-segamets.

Kakumäe piirkonnas on registreeritud nugis, halljänes ning rebane.

3.11.3 Tiskre oja ja Harku järve ümbrus

Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitu- dele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas. Kolmanda piirkonnana saab eristada segametsa ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikalii- va elamurajooni vahel.

Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas.

Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike-kirjurähni.

Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist.

3.11.4 Astangu

Astangu roheala jääb Astangu elamurajooni, raudtee, Tähetorni tee ja selle ääres asuva töös- tuspargi ning Paldiski maantee vahele. Alal esineb eriilmelisi elupaiku - niisked põõsastikud kuni kuivad loopealsed.

Suurematest imetajatest on seal olnud (on) põtru, metskitsi, metssigu, rebast, kährikut ja ka mets- kui kivinugist ning halljänest.

3.11.5 Saku Suurhalli tagune metsaala

Metsaala on sarnane Õismäe rabale, kuid inimeste surve on seal suurem. Selle tõttu on seal vähem linnuliiki ja pesitsevaid liike. Arvatavalt on segavaks faktoriks ka koerad. Kuid tavalisemad värvulised on rohealal olemas. Kaitsealustest liikidest pesitseb alal tõenäoliselt vään- kael, läbirändel võib kohata raud- ja kanakulli, lõopistrikku, mitmeid rähniliike jt.

3.11.6 Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala

Seal leidub tihedat võsa ja männisegametsa, kuid ala on väike ja esinevaid liike on vähe.. An- tud alal tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 38 3.11.7 Mustjõe asum

Mustjõe asumis on oluliseks rohevõrgustiku osaks Paldiski maanteest põhjapoole jääv metsatukk, Kopli lahe roostik ja ka tühermaa. Samas on see ala oluline ühendav lüli Merimetsa ja Haabersti roheala vahel.

Roostikualal, rannikul ja selle ümbruses pesitseb ja rändab läbi mitmeid kaitsealuseid linnu- liike. Pesitsejateks on liigid punaselg-õgija, roo-loorkull, rand-, jõgi- ja väiketiir.

Lisaks kasutavad ala toitumis- ja peatumisalana paljud kaitsealused röövlinnud (raud- ja kanakull, hiire- ja herilasviu, karvasjalg-viu, lõopistrik jt).

Aruande Tallinna rohealade linnustik (2006) alusel on linnustikule kõige suuremaks ohuks rohealade pindalade vähendamine arendusalade poolt. Soovitatakse võtta kaitse alla Kakumäe ja Õismäe raba ning Tiskre oja koridor.

3.11.8 Eriotstarbelised rohealad

Loomaaia ja vabaõhumuuseumi ala on olulised rohevõrgustiku komponentidena, eriti öko- loogilises mõttes. Kuigi need alad on tähtsad ka rekreatsiooni- ja kultuuriobjektidena, siis täielikult need alad oma sotsiaalset funktsiooni täita ei saa, seda näiteks virgestusaladena.

Põhifunktsioonide kõrval omab Tallinna Loomaaed väärtuslikku ja mitmekesist kogumit looduslikku, pool-looduslikku ja inimese poolt kujundatud keskkonda. Seal paikneb rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets.

Eesti Vabaõhumuuseum on looduslikult ja maastikuliselt väärtuslik ning oluline rohevõrgus- tiku osa Kopli lahe ääres. Maa-alal esineb erinevaid taimekooslusi, elupaiku mitmetele looma- ja linnuliikidele, kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne.

3.12 Kaitsealuse objektid, olulised rohealad ja piirangud

Haabersti linnaosas ei ole Natura 2000 alasid. Looduskaitse all on järgmised objektid: • Vabaõhumuuseumi kivikülv • Kevade kivi • Lesta kivi • Lõuka kivi • Mustkivi • Varjualune kivi • Vesiveski kivi • Veskimetsa kivikülv • Võrgukuuride kivi • Kakumäe paljand

Lisaks on kaitse all endise Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1907-1940) kunagine puukool- aed. Kaitsealustest taime-, seene ja loomaliikidest on Haabersti linnaosas esindatud 2 kaitse- alust loomaliiki (nahkhiired), üks seeneliik ja 5 taimeliiki.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 39

Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised: • loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas; • Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuni- raunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp. quadrivalens); piirkonnas esineb ka III kaitsekategooria kaitsealuseid liike (nõmmnelk, aaskarukell jm).

Olulisemad rohealad, mis on tähtsad Tallinn kui terviku ulatuses, on Haabersti mets, Veski- mets, Mäeküla mets, Rocca al Mare, Mustoja rannaroostik, Tiskre rannaroostik, Mustoja rohevöönd, Harku järve kaldaala ja Tiskre oja (Tallinna rohealade teemaoplaneering, 2007).

Haabersti linnaosas asuvad järgmised maakasutust ja ehitust piiravad objektid: • arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; • arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis; • arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis.

Kõik nimetatud objektid on üldplaneeringus kajastamist leidnud, seda koos kaitsevöönditega.

Üldplaneeringus on fikseeritud ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndid, infrastruktuuri kaitse- vööndid ja piirangud Tallinna lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori ning muud piirangud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 40

4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTSENAARIUMID

Alternatiivsed arengustsenaariumid on järgmised: • 0-stsenaarium - üldplaneeringut ellu ei viida; • 1- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse täies mahus ellu; • 2- stsenaarium - üldplaneeringuga kavandatu viiakse osaliselt ellu.

Lisaks on võimalik püstitada muid täpsustavaid variante. Näiteks Harku järve suunatavate sade- ja kuivendusveele. Need on järgmised: • juhtida Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi sadevesi Harku järve; • juhtida sadevesi merre, kasutades selleks kas Rocca al Mare sadeveelasku või Apametsa peakraavi2; • juhtida sadevesi Harku järve ja kasutada ka Rocca al Mare sadeveelasku ja/või Apametsa peakraavi.

4.1 0- stsenaarium – üldplaneeringut ellu ei viida

Nimetatud areng on kahjulik nii Haabersti linnaosale, Tallinnale kui ka ümbruskonna valda- dele. See ei ole juba õigusaktide kohaselt võimalik, kuna siis oleks välistatud sihipärane ja kontrollitud maakasutus ning ehitustingimuste määramine.

0-stsenaarium halvendaks linnaosa elanike elutingimusi ja on kahjulik keskkonnale. Nega- tiivsed muutused võivad toimuda mererannikul, kui ei võeta ette abinõusid Kakumäe poolsaarel ranna kindlustamiseks.

Kahtlemata halveneks olukord liikluses.

4.2 1- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu

Üldplaneeringuga ettenähtu (maksimaalne programm) alusel on ette näha linnaosa rahvastiku pea kahekordset kasvu.

Probleemid tekivad Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana. Samal ajal suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tänavatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt.

Elamuehitus ja muud arengud avaldavad suurt survet rohevõrgustikule. Seoses ehitustegevusega Pikaliival, Aastangul ja Mäekülas ning ka Harku vallas Harku järve läänekaldal praegu eksisteeriv rohekoridor aheneb ja täidab vaid osaliselt omi funktsioone. Mustjõe asumis kavandatav elamuala samuti lõhub rohevõrgustikku.

4.3 2- stsenaarium – üldplaneeringuga kavandatu rakendatakse osaliselt

See on arvatavalt reaalne alternatiiv, sest nii mõnedki kavandatud tegevused on kulukad ja ei

2 Apametsa peakraavi kasutada eesvooluna, kuhu saaks kuivendus- ja sadevett Harku vallast, vähendades sellega survet Harku järvele

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 41 ole otstarbekad. Näiteks Mustjõe asumis kavandatav ehitustegevus. On tõenäone, et pole võimalik suurendada linnaosa elanike arvu pea kahekordseks.

Suuri probleeme on seni tekitanud Pikaliiva, aga ka Haabersti ja Õismäe asumites kavandatavad ehitused – nii elamumaal kui ka ärimaal toimuv tihendamine. Seda on kavandatud mõle- male poole Rannamõisa teed, mis likvideerib rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala.

Üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajada uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magistraaltänavate äärde jne.

Pole piisav, et nimetatud probleemid jäävad valdavalt detailplaneeringute lahendada. Rohe- koridorid on vaja (seda laiendatud mõistes) paika panna üldplaneeringu raames. Ja veelkord, antud juhul ei saa rohekoridorid täita oma esialgseid funktsioone – tagada rohealade igakülg- ne sidusus.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 42

5 VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud planeeringuga kavandatavate tegevustega. Kuna hindamine peab eelkõige tegelema oluliste keskkonnamõjudega, siis esimeses lähenemises üldplaneeringuga kavandatuga kaasnevaga omavad olulist kesk- konnamõju punktides 5.1-5.9 kirjeldatud tegevused.

5.1 Liiklusvõrgustik ja arenduskavad

Liiklusvõrgustiku arendamine on kahesuguse iseloomuga. See on valdavalt positiivne, kui võrgustiku arenguga (laiemad ja ohutumad teed, eritasandiristmikud, jalakäijate viaduktid, loomadele truubid) kaasneks ka ühistranspordi areng. Kuid kogu senine lähiminevik alates Eesti taasiseseisvumisest on näidanud, et inimeste liikumine nii Tallinnas ja eriti lähivaldades toimub autodega.

Autode arv kasvab ka edaspidi ja seepärast võib juhtuda, et liiklusolude parandamine (laiemad teed, mitmed sõidurajad, eritasandiristmikud) annab lühiajalise efekti. Seda mõjutab teatud määral ka inimeste vajadus olla liikuv ja sõltumatu, mille näitajaks on ühes autos sõitvate inimeste arv. Toetudes mõningatele uuringutele on see keskmiselt alla 1,5 inimese auto kohta.

Liiklusvõrgustiku arendamine peab olema kooskõlas erinevates asumites arendatavate elu- ja ärirajoonidega. On mõeldamatu, et kui ehitatakse välja Pikaliiva asum ja ei ehitata välja Haa- bersti eritasandiristmikku ega rekonstrueerita (laiendata) Rannamõisa teed. Siis halvenevad liiklusolud märgatavalt.

Liiklusvõrgustiku väljaarendamine koos asumites toimuva ehitustegevusega toob kaasa transpordist tingitud müraemissiooni suurenemise. Eritasandiristmik parandab liikluse suju- vust, samas suurendab see ka mürataset, sest mürataset suurendab nii liiklustihedus kui ka liikluskiiruse suurenemine.

Eritasandiristmik tõstab müraallika ca 6 m kõrgusele üle maapinna ja seega müra levib suu- remale alale. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasnevad järgmised mõjud keskkonnale: • maakasutuse muutus - teed, ristmikud vajava maad; • loodusvarade (liiv, kruus, lubjakivi) kaevandamise suurenemine seoses laieneva tee- ehitusega; • mõju taimkattele ja loomastikule, elupaikade hävimine; • loomad ja lindude hukkumine ning vigastused laiematel ja suurema liiklustihedusega teedel; • mürataseme suurenemine; • õhu saastamine - CO, NOx, raskmetallid, orgaanilised ühendid, tahked osakesed seoses kütuste põletamisel; • rehvide ja teekatte kulumine - tekkiv tolm; • teede ja tänavate korrahoiuks kasutatavad kemikaalid – mõju pinnasele, õhu saastamine jm. Liiklusvõrgustiku arendamisega kaasneb peente ja ülipeente osakeste tekke suurenemine. Need osakesed on kompleksne segu, mille moodustavad tahked osakesed, vedelikud jm.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 43 Seoses liiklusvõrgustiku arendamisega väheneb side Kakumäe poolsaarel olevate rohealade ja muude Harjumaa rohealade vahel. Seda põhjustab elamualade tihendamine (täisehitamine) ja üha laienevad teed ning liiklustiheduse suurenemine. Olukorda muudab keerukamaks ka kavandatav teetrass Rannamõisa teelt piki Harku järve läänekallast Paldiski maanteele.

Praegune rohekoridor moodustub Pikaliiva ja Astangu asumi rohealadest. Seoses ehitustegevusega ja tänavavõrgu väljaehitamisega need rohealad vähenevad ja ei suuda täita omi funktsioone. Üldplaneering ei kavanda Astangu piirkonnas lausalist ehitustegevust. Osa maa-alast jääb ehitustegevusest välja, s.t säilib ka olemasolev taimestik.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu esialgse versiooni kohaselt oli kavandatud rajada magistraal, mis ühendab Astangu ja Tähetorni tänava. Magistraali rajamise eesmärgiks on transiit- liikluse kõrvalejuhtimine suurematest elamispiirkondadest ja see kulgeb piki endist raudteetrassi. Raudteetrass on Haabersti ja Nõmme linnaosa piiriks ning samaaegselt piirneb trass osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Raudteetrassi koridori laius on ca 30 m. Trassi keskmest ca 40 m kaugusele kaitseala territooriumile jääb kaitsealuse liigi vööthuul- sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii (III kategooria) kasvukoht.

Oluliseks kaitsealuseks objektiks on maastikukaitseala linnustik. Lähtuvalt uuringust Tallinna rohealade linnustik (2006) on maastikukaitsealal fikseeritud kaitsealused linnuliigid, seejuures kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria liik) ja väikepistriku (Falco columbarius I kaitsekategooria LD) pesitsuskohad. Kanakulli pesitsuskoht on fikseeritud EELISes. See paikneb ca 160 m kaugusel kavandatavast magistraalist idapool. Väikepistriku kohta EELISes andmed puuduvad.

Vastavalt Haabersti üldplaneeringu maakasutusplaanile on kavas magistraali äärset ala kasutada osaliselt korterelamute rajamiseks. Kavandatava magistraali ääres jääb mets valdavalt alles. Magistraali rajamine ja liiklus sellel avaldab negatiivset mõju rohekoridori funktsioneerimisele, mis ühendab Harku raba ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Kakumäe poolsaarega. Liiklusega kaasneb müra ja õhusaaste suurenemine, metsloomade vigastused ja hukkumised teel. Kavandatava magistraali ja kortermajade rajamisega suureneb surve maastikukaitsealale. Mõju väheneks, kui piirdutakse vaid kergliiklustee rajamisega.

Vastavalt määrusele Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014 (Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määruse nr 40) on kavandatud Pelgulinna möödasõidutee (Paldiski mnt ja Ristiku tänava vahelises lõigus). Valdavalt jääb see tee Põhja-Tallinna linnaossa ja seepärast on otstarbekas selle rajamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ka mõju Stroomi metsale) käsitleda Põhja-Tallinna üld- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.

Üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kaku- mäe sadama piirkonnas.

Kergliiklusvõrgustiku ulatuslik areng on ette nähtud kogu linnaosa territooriumil. Sotsiaalses plaanis on see positiivne.

Kakumäe poolsaare liiklust praegu ja tulevikus peab vaatlema laiemas kontekstis. Aspektid on järgmised: • poolsaarel paiknevad teed ja tänavad on kitsad, sest kinnistute piirid on teedele ja tä- navatele liiga lähedal; tavapäraste võtetega teede laiendamist on keeruline teha;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 44 • Kakumäe on muutunud transiidialaks. Põhjuseks on liiklussageduse suurenemine Rannamõisa teel, näiteks lõigul Paldiski maantee Vana-Rannamõisa tee on liiklussagedus ca 27000 autot ööpäevas. Tipptunnil tekivad suured ummikud Haabersti liiklus- sõlme ees ja Tabasalu poolt tulijad on leidnud lahenduse ning kasutavad sõiduks kesklinna Vabaõhumuuseumi teed. Liiklussagedus on seal alates 2003. a olulisel määral kasvanud (Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi teel, 2006. Ramboll Eesti AS; • seoses Kakumäe sadama ja selle ümbruskonnas toimuvate arengutega suureneb seal surve olemasolevale liiklusvõrgustikule. Detailplaneeringuga nähakse ette Lesta tee rekonstrueerimine koos kergliiklustee ja haljastuse rajamisega. Samuti rajatakse ran- naäärne Nooda tee, mis peaks vähendama liikluskoormust Lesta teel. Kavandatava teedevõrgustiku mõjusid on hinnatud Kakumäe jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandes, mis on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud (Ametlikud Teadaanded 16.11.2007). Nimetatud KSH aruande järeldusena on leitud, et juhul, kui olemasolev eramurajoon kasutab põhiliselt üht juurdepääsuteed (Lesta tn) ja rajatavate korterelamute elanikud teist juurdepääsuteed (Nooda tee), siis kasvavast liikluskoormusest tulenevat mõju eramurajooni elanikud ei tunneta. Siiski ilmselt avaldab detailplaneeringuga kavandatu mõju väljapool planeeringuga hõlmatud ala, st liikluskoormus suureneb Vabaõhumuuseumi ja Kakumäe teel; • üldplaneeringuga on ette nähtud Pikaliiva (ka Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee ristis), Tiskre, Kakumäe ja Õismäe asumis korterelamute alad, lisaks veel uute väike- ja pereelamualade rajamine ning olemasolevate elamualade tihendamine, mis suurendavad liikluskoormust teedel.

Võtmeküsimuseks on Rannamõisa tee ja Haabersti ristmiku läbilaskevõime, seda nii praeguse liikluskoormuse (Haabersti linnaosa elanikud + transiit) ja planeeritavatelt elamualadelt li- sanduva koormuse juures. Kuid eritasandiline ristmik ei pruugi Kakumäe kui transiidiala olukorda muuta.

Ilmselt ei ole Kakumäe sadama ja selle lähiümbruse arengukava arvestanud poolsaare teede ja tänavate läbilaskevõimega ning võimaluste puudumisega selle suurendamiseks. Vabaõhu- muuseumi tee on kitsas ja tavapärast laiendamist ei saa seal teha. Selles osas on järgmine ettepanek – jätta Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering sellisel kujul kehtestamata. Üheks võimaluseks on kavandatavate elamute või hoonete korruste arvu vähendamine.

Haabersti üldplaneeringus (planeeringukaart 7) on kavandatud tänavad Rannamõisa tee ja Paldiski maantee ühendamiseks. Üks neist kulgeks Harku järve läänekaldal (Järvekalda tee, osaliselt Harku vallas), teine järvest idapool (Pikaliiva tn). Liikluse hajutamisele mainitud piirkonnas aitab kaasa perspektiivne võrgustik ka Harku vallas.

Liiklusest tuleneva mõju vältimise ja vähendamise meetmeid on kajastatud aruandes ptk 9.6.

Kuid nagu on eelnevalt mainitud Kakumäe poolsaare osas, st Rannamõisa teest ida- ja põhja- pool paiknevatel aladel (Tiskre, Kakumäe, Pikaliiva, Rocca al Mare asum), olulist liiklusvõr- gustiku arengut üldplaneeringuga ei ole kavandatud.

Positiivset mõju on Tammsaare ja Järveotsa tee pikendusel, Haabersti ning Paldiski maantee ja Humala tänava eritasandristmiku rajamisel. Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku vallaga. Ülesandeks on teha pealinna üldtranspordisüsteem atraktiivsemaks ning sellel kujul muutma elanike eelistusi ühistranspordi kasuks. Üldplanee-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 45 ringus on ära toodud abinõud, mis aitavad ühistranspordi arengule ja kasutuse kasvule kaasa. Üheks abinõuks on ühistranspordile eraldi sõiduraja kindlustamine. Võimaluseks on ka süs- teemi „Pargi & Sõida“ juurutamine, asukohad Paldiski maantee 221 (bussi- ja trolliliinide lõpppunkt) ja Rannamõisa tee 4C.

Ühistranspordi eelise väljenduseks on erinevate liiklusvahendite kasulikkus. Arvestades teede läbilaskevõimet (inimeste vedu) on autobussi läbilaskevõime ca 5 korda suurem võrreldes sõiduautoga. Tänavapinna efektiivseks kasutamiseks on ühistranspordi eelis veelgi suurem (Tallinna linna tänavavõrk ja kergliiklusteed, 2007).

5.2 Elamualade tihendamise mõju

Punktis 5.1 on toodud liikluse mõjud, mis kaasnevad elamualade tihendamisega.

Tervikuna on elamualade tihendamise mõjud on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivne on maa otstarbekam kasutamine, infrastruktuurile (teed, vee- ja kanalisatsioonitrassid jm) tehtavad väiksemad kulutused ja looduslike ja/või tehislike materjalide kasutamise vähenemine. Elamualade tihendamine hoiab kokku energiat, seda kõigi energialiikide osas. Vähenevad kaod elektri- ja soojavõrkudes ning kulutused autokütustele.

Sotsiaalses mõttes võib elamualade tihendamine anda positiivse tulemuse, kuna suureneb kontaktivõimalus erinevate inimeste vahel. Paremini on korraldatav ka naabrivalve, kui üks vahend kuritegevuse vähendamiseks.

Negatiivsed mõjud on järgmised – looduslike ja poollooduslike alade hävimine ja asendumi- ne tehisliku maastikuga. Seni looduslikult kulgenud protsessid muutuvad. Üheks oluliseks aspektiks on suuremate alade katmine ehitistega – hooned, teed, parklad jm.

Sadevee äravool kiireneb. Võib tekkida raskusi vee ärajuhtimisega suurte sadude ja lume su- lamise ajal. Sadevesi on rohkem reostunud kui enne elamualade tihendamist ja muud ehitustegevust. Eramute kruntidelt võib suureneda dreeniveega ärakanduvate toitainete (fosfor, lämmastik) sisaldus, kui näiteks muru väetatakse. Seoses arendustega Pikaliiva ja Astangu asumis halveneb Harku järve vee kvaliteet.

Olemasolevate elamualade tihendamine ja uute loomine Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis toob kaasa negatiivse mõju rohevõrgustikule. Juba praegu on Kakumäe poolsaarel paiknevad rohealad ja Õismäe raba nõrgalt seotud Harjumaa muude rohealadega. Prae- gune koridor, mis kulgeb üle Astangu ja Pikaliiva asumi, Harku järve kallaste ning Tiskre oja koridori kaudu saab kannatada. Kuigi Astangu asumis planeeritakse samuti elamuehitust jää- vad sinna suhteliselt ulatuslikud looduslikud ja metsaga alad.

Arvestades üldplaneeringuga kavandatud elamualade tihendamisega on rohevõrgustik pare- mas seisus kogu rannaäärses alas alates Mustjõe asumist, s.t. mereäärne roostik, Kopli lahe lõunaosa roostik ja kogu Kakumäe poolsaare rannikuala.

Kakumäe poolsaarel on negatiivse mõjuga elamuehituse laienemine Õismäe rabaalale. See toob kaas raba veerežiimi muutuse koos sellega kaasnevate negatiivsete tagajärgedega taimestiku ja elupaikade osas.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 46 5.3 Ohtlikud ja rasked veosed Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud ainult mööda Paldiski maanteed ja raskete veoste vedu läbi Haabersti linnaosa ette nähtud mööda Paldiski maanteed ja Ehitajate teed. Olukord võib muutuda, kui rakenduvad teemaplaneeringus Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed pakutud lahendused.

Ohtlikke veoseid piirab ajaliselt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2005. a määrus nr 125. Autovedudel on kõige ohtlikemateks bensiini ja propaani vedu. Eriti ohtlik on bensiini vedav paakauto tankla mahutite täitmise ajal. Diiselkütuse ja kütteõlide vedu paakautodes on suhteliselt ohutum. Üldplaneeringus on ära märgitud linnaosas olevad kütusetanklad. Neist valdav osa paikneb Paldiski maantee ääres. See on paratamatu, et tanklatesse veetakse bensiini ja diiselkütust ning vedelküttel olevaid elamuid varustatakse kütusega. Haabersti linnaossa rajatud kütusetanklad ei ole vahetult elamute läheduses (v.a Õismäe tee 10A) ja seega risk on suhteliselt väike. Peab arvestama, et mõned tanklad paiknevad suurte kaubanduskeskuste lä- hedal.

5.4 Rannapromenaad ja -kindlustused

Rannapromenaad ja rannakindlustused on vajalikud võimalike üleujutuste ning Kakumäe klindiastangu kaitseks ja vajalikud ka inimestele võimaliku ohu ärahoidmiseks. Rannapro- menaadi rajamise taust on järgmine: • OÜ Ars Projekt Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepaneku (2007) järgi on rannapromenaadi üldpikkus 27 km. Tallinna mandriosa rannajoone üldpikkus on seejuures ca 50 km; • Haabersti linnaosa rannajoone üldpikkus on ca 12 km, sellest rannapromenaad haarab 3,7 km (Rocca al Mare –Mustjõe, Merirahu ja Kakumäe rand); kui lisada ka Tiskre asumi promenaad, siis kokku on rannapromenaadi üldpikkus Haabersti linnaosas ca 5 km. Seega on rannapromenaad fragmentaarne ja ei kulge ka otseselt rannal. Sisuliselt on rannapromenaad valmis Tiskre asumis, kus rannapromenaad peab kulgema piki Roostiku tänavat. On välja pakutud, et üleujutuste vältimiseks peab rajama kaitsetammi, mille kõrgus on 2 m üle merepinna (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006). Kohati peab Roostiku tänava kõrgust tõstma. Tiskre asumis paikneb rannapromenaad roostiku kui olulise roheala suhtes soodsalt. Roostiku terviklikkus säilib, oluline faktor lindudele – haudelinnud ja rände ajal roostikus peatuvad linnud.

Aruande joonisel 7 (Altakon OÜ andmed, 2008) on kujutatud linnaosa rand ja skemaatiliselt rannaosad, mis alluvad kulutusele ja kuhjele. Mõlemad rannaosad vajavad rannakindlustusi, seda nii purustuste kui ka üleujutuse vältimiseks. Joonisel 7 on ära märgitud ka rannaosad, kus olukord on kriitiline – Nooda tee ja Soolahe tee ümbrus. Seal peab esmajärjekorras rajama rannakindlustused.

Teine suurem üleujutatav ala paikneb Kopli lahe päras Mustjõe asumi rannaalal.

Kopli lahe lõunaosas paikneva roostiku terviklikkus peab samuti säilima. Selleks on vaja rannapromenaad projekteerida roostikust lõuna poole, samas väheneks oluliselt ka rannapromenaadi maksumus. Juba rajatud promenaad Kopli lahe päras on õigesti paigutatud.

Mõlema üleujutatava ala kindlustamine kaitsetammidega peab toimuma koos naaberaladega, s.t Harku valla ja Põhja-Tallinna linnaosaga.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 47 Paljassaare laht

el el

el el tk el Kopli ps el

el el

el el sad

Liivakari el el

el toll 2 el el kool el alaj krk 7 2 3

el tnk park el el 1 6 4 kpl sad

8 el 5 park 1 4 Kopli 3Kr el Kakumäe laht 11 PV 10 13 sjsk l-aed std ladu tk el sport park kool hgl

ehit 9 el kpl sport el Rannalõik ladu 12 el Kakumäe ps el park el el Soolahe tee piirkonnas el tt el ladu Kopli laht l-aed park Kakumäe 16 sad

ehit K r el el Rannalõik Kakumäe sadamast kpl 15 Kopli laht el alaj park Merirahu elamurajoonini el sad tk nav nav sad nav kool

ehit

2 tk

park

3 4 K tk park r

ehit 4 K Ti r sk ehit re o ja r 4K ehit K r 3 P

K P

a n

d sport tk

kumäe laht 3

P Tiskre 1

tk sport 2 ehit 4 ehit Kr

ehit el 3 ehit

3 22

r ehit 2 kpl 2 ehit sport sp Kopli laht

2 ehit 2 Vismeistri 3 Õismäe raba tk

2 2 3

sport Õismäe raba

tk 4 K r TISKRE 5 Tiigiääre Kalajaagu nav tk el P 3K ehit r r tk krk K Hanso 3 Rocca al Mare 2 Paju r 4 1 ehit K 4 K 3 r 1 4 K Pällo 1 r tk tk tk ehit Saare ehit

tnk ehit 4 ehit nav el 1 14 ehit ehit 12 ehit el ehit el M u s ehit t ehit jõ sport g kool i ehit 6 ehit el el ehit 8 std Kr el l-aed ehit

ehit ehit (Põllu) Õismäe r K el r ehit 4 ehit ma K

3 ehit ehit (Veeru) tk A 8 hit p Kr am 2 el ets 7 el a p ehit Mustjõe kpl ehit kr hot 3 kpl kpl ehit 7 ehit el 3 ehit 4 ehit 11 HAABERSTI e sjsk 8 41 kpl k K 2 kpl P r Kaarle ehit el tnk tnk Salumäe el tk tnk P vv el ehit ehit Kuhjerandehit sport P kpl ehit kpl

9 tk ehit Pikaliiva el ehit tk ehit ehit P tk r Kulutusrand K 6 el 8 r r ehit Sepa K K tk 5 ehit 4 ehit Tammiku kpl (Rahneli) 0 tnk 1 km 2 km ehit el 10 Kabelisauna P tk 2 Rabakivi tamm, 473, loodusk ehit ehit tnk r tk P K ehit 4 Tabasalu ehit 2 el 3Kr ehit tk tk ehit r ehit ehit 4K el ma 4 8 ehit tk K K k 2 r r el r Kaitset vajav piirkond2 r kpl K ehit (Rabakivi) 4 4K P Graumani tk tk el

tk Veskimets Toome P tk 11 ehit (Eestkünka) (Järve-Männiku) P l RANNAPROTSESSID JA KAITSET VAJAVAD PIIRKONNAD Joonis 7 KAKUMÄE POOLSAARE RANNIKUL Rannaga seotud probleemid on vaja lahendada kompleksselt ja süsteemselt. Ei saa ega tohi lahendusi anda detailplaneeringute ja üksikute rannalõikude projektide alusel. Põhjused selleks on järgmised: • rannas toimuvad protsessid sõltuvad protsessidest rannikumeres ja need haaravad nii kulutus- kui ka kuhjerannad; • rannas ja rannikul tehtavad muutused (ehitised) mõjutavad rannikumerd; • rannakindlustus ei ole pelgalt maismaale tehtav ehitis, peab arvestama ehitistega ka rannikumeres.

Rannavööndi planeerimisel on vaja läbi viia uuringud majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatiste süsteemi määratlemiseks. Vajalike uuringute programmi on kä- sitletud vastavas uuringus (Soomere, T., Kask, A., Kask, J., 2006. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Kübernee- tika Instituut) ja need on järgmised: • hüdrodünaamilised uuringud ja modelleerimine, mis käsitleb nii lainetust, veetase- meid; • jää- ja tuuleolusid, eesmärgiga määratleda setete liikumist nii rannikul kui ka sügava- mas meres jne; • geoloogilised uuringud Kakumäe rannikualal, selgitada välja kulutuse, transpordi ja kuhje piirkonnad jne; • välja töötada kontseptsioon rannakaitse rajatiste süsteemi tarbeks.

Teostatud uuringute alusel koostatakse vastav rannikuvööndit tervikuna haarav strateegiline planeerimisdokument või projekt.

Uuringute vajadust on rõhutanud ka käesoleva KSH käigus teostatud töös Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas (2008), seda järgmiselt: • Kakumäe poolsaarel on valdavad kulutusrannad. Tänaseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete lähedusse (Nooda tee jne). Hoonete kaitsmiseks tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus. Et tulevikus vähendada rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise pikaajalisest dünaamikast; • kuna panga taganemise (kulutuse) määramiseks vajalik teave puudub, siis on vaja kompleksselt hõlmavaid uuringuid. Sellega seoses tuleb Kakumäe poolsaare ranna- vööndi planeerimisel arvesse võtta, et piirkonnas toimuvate protsesside kompleksse iseloomu tõttu on majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitse rajatise tüübi (rajatiste süsteemi) määratlemiseks vajalik läbi viia uuringud kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega (Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, 2008); • uuringutes on oluline pöörata tähelepanu Kakumäe poolsaare ranniku ja rannavööndi seisundi ning seal toimuvate protsesside analüüsile, eesmärgiga jõuda optimaalsete rannakaitse meetmeteni ning rajatiste maksumuse määramisel piirduda esialgu ligi- kaudsete hinnangutega; • üleujutust vältivate abinõude puhul tuleb arvestada, et rajades vee liikumisele teatud piirkonda takistuse omab vesi mõnes teises kohas rajatud takistuse võrra suuremat energiat. Seetõttu peab jätma veele teatava kompensatsiooni piirkonna, kus veetaseme tõus võib toimuda. Merevee surumine teatud piirkondades inimese poolt rajatud piiri- desse võib teistes ranna osades anda vastupidise tulemuse.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 49 Mustoja alamjooksu ala, mere ja Paldiski maantee vahelist ala, ei saa täies mahus elamualaks arendada, seda ala peab suures mahus täitma, et tagada maapinna vajalik kõrgus üleujutuste vastu.

Üheks vastuväiteks on arendusprojekti suur maksumus ja teiseks vastuväiteks Mustoja suudmes paiknev mets koos roostikuga. Need alad on olulised linnustiku seisukohast. Tallinna Linnuklubi andmetel (2008) on ala oluline rohekoridori osa, mis ühendab Merimetsa ja Haa- bersti rohealasid, teiseks – metsatukk, roostik, rannik ja tühermaad meelitavad sinna peatuma ja toituma ka röövlinde. Mustoja suudmeala on üks olulisemaid Tallinna läbivaid lindude rändeteeharusid, mis seni ikka veel funktsioneerib. Mustojale koonduvad (kevadel) Kakumäe ja Veskimetsa poolt saabuvad linnud, kes rändavad edasi Stroomi metsa ja Kopli parkide kaudu Paljassaare hoiualale (Natura 2000 ala) ning sealt edasi Viimsi ja Naissaare kaudu Soome. Sügisel toimub ränne sama teed tagasi.

Rändeajal on Tallinnas see paik üks väheseid, kus röövlindudele peatuda meeldib. Röövlin- dudest kohatakse seal alati kanakulle, raudkulle, hiireviusid, karvasjalg-viusid, lõopistrikke, tuuletallajaid ja kõrvukrätse.

Uue hoonestuse täies mahus planeerimisest ja väljaarendamisest tuleb hoiduda ja rohkem peab arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi ranna piirkonnas. Selleks on vaja hooldada olemasolevad puistuid, taastama ja hooldama regulaarselt kuivenduskraave ning rajama korralike kergliiklusteid. Nimetatud suunda tuleb hoida nii Kakumäe poolsaarel kui ka Mustjõe asumis kavandataval elamurajoonis.

5.5 Kaitstavad objektid

Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta kaitstavate objektide seisundit nii looduskaitse objekte, kaitsealuseid liike, arhitektuurimälestisi, arheoloogiamälestisi ja arhitektuurimälestisi.

Kaitsealuseid objekte võib ohustada rannaprotsesse käsitlevate uuringute mitteteostamine ja ebapiisavate andmete alusel langetatud otsused. Eelkõige on see seotud võimalike kulutus- protsessidega Kakumäe poolsaare tipus (oht Peeter Suure Merekindluse objektidele) ja Ka- kumäe paljandile. Rannakindlustuste ja kogu Haabersti linnaosa rannaala probleemi ei tohiks lahendada detailplaneeringute või fragmentaarsete uuringute tasemel.

5.6 Virgestusalad

Üldplaneeringuga kavandatu mõjutab virgestusalasid nii positiivselt kui ka negatiivselt. Virgestusala saab defineerida kui looduslikult soodsat maa-ala, kus saab puhata ja sportida. Seoses kavandatava elamuehitusega väheneb mõningatel aladel võimalus puhkamiseks ja sportimiseks, seda näiteks Pikaliiva asumis.

Tuleb rõhutada, et ala looduslikkus ei taga veel võimalust virgestuseks. Astangu ja Mäeküla asumis koos kavandatava arendustegevusega avanevad selleks paremad võimalused. Rajatak- se ka kergliiklusteed ja muud võimalused inimestele vabalt liiklemiseks. Praegusel ajal on need paigad risustatud, halvasti läbitavad ja ka ohtlikud.

Kergliiklusteede arendamine Haabersti linnaosas ja eriti Kakumäe poolsaarel on positiivne. Kui aga realiseerub rannapromenaadi lahendus nii Kopli kui ka Kakumäe lahe rannikul, siis virgestuse võimalused avanevad veelgi.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 50

5.7 Harku järv ja muud veekogud, Astangu veehaare ja radoon

Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile.

Põhiliseks mõjutajaks on kavandatav Pikaliiva, Aastangu ja Mäeküla asumi elamurajoonid. Sadevesi juhitakse Harku järve, sellega koos kantakse järve heljumit (tahkeid osakesi), fosfo- rit ja lämmastikku.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalas ehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007).

Fosfori sisaldused võivad uued arendusalad muutuda Harku järve tähtsateks toiteallikateks.

Kavandatava Astangu veehaarde rajamiseks pole probleeme põhjavee võtmisega Kambrium- Vendi horisondist 2000 m3/d. Kavandatava veehaarde rajamiseks tulevikus on vaja üldpla- neeringus reserveerida maa-ala veehaarde ja vajaliku sanitaarkaitseala tarbeks.

Oluliseks mõjuks inimese tervisele võib kujuneda kõrge radionukliidide sisaldus Kambrium- Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. See asjaolu võib kujuneda takistuseks Astangu veehaarde rajamisele ja veekihi joogiveena kasutamisele. Võimaluseks on põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust.

Radoonist tulevat terviseriski on uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt ja selle riskiga on arvestatud Astangu ehitusmääruses. Üldplaneeringus on radoonist tuleva terviseriskiga Astangu asumis arvestatud ja üldiselt on kõrge riskiga alad arendusest vabad. Üldplaneeringus on antud soovitused, mida peab järgima radooniga seotud riskiga aladel toimuva arendustegevusel. Soovitused on nii planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja järelevalve vallas.

Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring.

5.8 Arendustegevus ja loomaaed

Üldplaneeringuga kavandatu ei mõjuta otseselt loomaaia asukaid. Probleemiks võib kujuneda Haabersti eritasandiristmikult tuleneva müra kandumine loomaaia territooriumile.

5.9 Sadevesi

Seoses ulatusliku ehitustegevusega ja suuremate alade katmisega, kas sillutise ja/või asfalt- kattega, suureneb sadevee hetkeline äravool, samuti suureneb sadevee reostusaste. Kõige suurem negatiivne mõju on selles suhtes Harku järvele.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 51

Tuleb arvestada, et sadevesi koos kuivendusveega satub Harku järve ka Harku vallast. Harku oja on põhiline järve veebilansi ja kvaliteedi mõjutaja.

Samasugune olukord on ka Rocca al Mare sadeveelasuga – ka selle valgalal suurenevad kaetud pinnaga alad.

5.10 Jäätmed ja jääkreostus

Jäätmekäitluses tuleb juhinduda Eesti ja Tallinna vastavatest õigusaktidest. Üldplaneeringus on märgitud, et jäätmejaam rajatakse Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Jäätmejaama on vaja ka lääneossa, näiteks Väike-Õismäe asumi äärealale.

Andmed jääkreostuse kohta põhinevad tööl Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, 2006. Eesti Geoloogiakeskus. Nimetatud töö põhieesmärk oli uurida Astangu piirkonna radoonist tulenevat terviseriski, looduskiirguse ja keskkonnakahjulike elementide sisaldust.

Radoonist tulenevat terviseriski on käsitletud p 3.6 ja 5.6. Kõrge riskiga alal on kohati ka ohtlike ainete, nagu arseen, molübdeen ja vanaadium, sisaldus pinnases kuni 2 korda kõrgem elutsooni piirarvust.

Nimetatud pinnas ei ole looduslikus lasuvuses, vaid segu mitmetest kivimitest, kus olulise osa moodustab diktüoneemakilt. Kuna pinnase kogus on suur ja selle eemaldamisel võivad ava- neda uued kilda kolded, mis võivad iseenesest süttida (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring, 2006). On soovitav pinnase likvideerimine edasi lükata kuni reaalse ja keskkonnaohu- tu lahenduse väljatöötamiseni.

Astangu ja ka Mäeküla asumi arengu kavandamiseks on vaja läbi viia täiendavad uuringud, et kindlaks teha sinna veetud jäätmete iseloom, näiteks klindialustes tiikides olevad jäätmed. Uuringute vajadusele on Haabersti ÜPs tähelepanu pööratud (ptk 5.2.4).

Muude jääkreostuse objektide ja saastunud pinnasega alade kohta Haabersti linnaosas andmeid ei ole.

5.11 Tehnovõrgud

Haabersti linnaosa üldplaneering ei ole käsitlenud tehnovõrke, seejuures ka sadevee ärajuh- timist Kakumäe piirkonnast. Sadevee ärajuhtimisel on oluliseks faktoriks mereveetase ja selle kõikumise arvestamine projekteerimisel. Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis 2009. a märtsis.

5.12 Riskid

Arendustegevusega võivad kaasneda reaalsed ohud inimese tervisele ja varale. Kakumäe Selts (vt lisa 3) on pööranud tähelepanu ohule, mis võib kaasneda arendustegevusega Kaku- mäel. Võimalik, et Kakumäe poolsaare pinnases ja rannikumeres on endistest aegadest pärit mürske ning muud laskemoona. Seda tuleb arvestada süvendite ja kommunikatsioonide rajamisel. Kakumäe Seltsi ettepanek on teha vastavad uuringud ja demineerimistööd.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 52 5.13 Keskkonnamõju prognoosimeetodid

Keskkonnamõju prognoosimisel on kasutatud müra ja õhu saastuse uuringuid ja seireand- meid, seda näiteks: • Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. 2007. Tartu Ülikooli Ars- titeaduskond; • Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart, 2007. Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy; • Tallinna õhukvaliteedi seire, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; • Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007. Eesti Keskkonnauurin- gute Keskus OÜ. Lisaks on kasutatud veel statistilisi andmeid Eesti ja Tallinna kohta. Mõjude prognoosimisel on lähtutud ka ettevaatlikkuse ja ennetamise printsiibist.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 53

6 ÜLDPLANEERINGUGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Alljärgnevad probleemid on vaid osaliselt lahendatavad, osaliselt saab kaasnevaid mõjusid leevendada. Haabersti linnaosa üldplaneering ei suuda lahendada kõiki probleeme ja olla sõl- tumatu naaberaladest.

Ühistransporti on vajalik arendada koostöös teiste linnaosade ja Haabersti lähivaldadega. Osaliselt on Haabersti linnaosa ühistransport kogu Eesti probleem.

Kui tahame ühistransporti arendada ja selle osatähtsust suurendada, siis peab olema tasakaal erinevate suundumuste vahel: • kui soodustame ja rajame kesklinna suuri parklaid, siis soodustame autode suundu- mist kesklinna ja sellega tekib vastuolu ühistranspordi arengu suundumustega; • kui rajatakse põllule super- või hüpermarket, siis peab ette nägema ka ühistranspordi hea ühenduse. Ka need probleemid ei ole lahendatavad vaid Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Arendades välja süsteemi „Pargi ja Sõida“ parkimisalasid püütakse tänavatel „ruumi teha“ Haabersti linnaosa elanikele, et nad nii autode kui ka ühistranspordiga kiiremalt ja mugava- mini saaksid liigelda. „Pargi ja Sõida“ platsid on mõeldud linnaosaga piirnevate ja kaugemal paiknevate valdade elanikele.

Üldplaneeringuga ja ka detailplaneeringuga ei ole võimalik täielikult tagada head ja turvalist sotsiaalset keskkonda. Näiteks väikeste teenindusasutuste, kaupluste jm rajamist ja eksistentsi ei ole võimalik üldplaneeringuga paika panna. Kuid need on (oleksid) parema elukeskkonna olulised osised. Kogu kaubandus näitab koondumise tendentsi. Ei vanades ega uutes asumites ei suuda väikesed poed eksisteerida ilma riigi või linna toetuseta.

Probleem, millega ÜP peab tegelema, on kuritegevusriskide ennetamine. Asumites peab olema tasakaal eramajade ja munitsipaalmajade vahel, ka immigrandid võivad tulevikus olla oluline sihtgrupp, millele peab tähelepanu pöörama. Ühekülgse arendustegevusega võib kaasneda slummide teke.

Suureks küsimuseks on ÜPs kavandatu ajastamine (ajagraafik). Kui näiteks rajatakse (tihendatakse) Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas näiteks Haabersti eritasandiristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu finantseeritud ehitiste rajamisega.

Juhul, kui ÜP viiakse ellu ettenähtud mahus, siis kasvab koormus linnaosas pea kõigi looduslike komponentide suhtes. Oluliseks probleemiks on Harku järvevee kvaliteedi säilitamine ja parandamine. Võib-olla ei olegi võimalik Harku järve vee kvaliteeti mõistlike kulutustega parandada. Seega muutub küsitavaks Haabersti linnaosale ja ka Tallinnale tähtsa supelranna edasine kasutamine.

On prognoositud, et kui realiseeruvad elamuehitusprojektid, siis perspektiivis hakkab Haa- bersti linnaosas elama 68 000…77000 elanikku, seega elanike arv pea kahekordistub. Kui see juhtub, siis surve keskkonnale suureneb tunduvalt. Seda järgnevaid faktoreid arvestades: • Harku järvele, sest Pikaliival tuleb elanikke juurde arvestuslikult üle 13 000; Astangul kuni 6000 ja Mäekülas ca 4500 elanikku;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 54 • sõiduautode arv viimastel aastatel on Eestis kasvanud keskmiselt 9% aastas; • liiklustihedus Haabersti linnaosa põhilistel magistraalidel oli 2006. a järgmine (autot/päevas): o Rannamõisa tee (Paldiski mnt – Vana-Rannamõisa tee) 26200 o Ehitajate tee (Õismäe tee –Kadaka tee ) 32500 o Paldiski mnt (Tulika – Vabaõhumuuseumi tee) 38850 o tipptundidel ummikud • ummikuid suurendavad suurüritused Saku Suurhallis, jäähallis jm; • Mustoja suudmealale oli esialgselt plaanis rajada uus elamuala pindalaga 35 ha, ala suurust on üldplaneeringus nüüd vähendatud, kuid ikkagi on ohus rohekoridor, mis ühendab Merimetsa ja Haabersti rohealasid; • perspektiivsed trammiteed vajavad maad; • prognoositav autode arvu kasv elimineerib transpordivõrgu arendamisest saadava kasu liiklusohutuse osas; • ei ole mõtet rääkida rohelisest võrgustikust selle algses tähenduses; • transpordivõrgu arendamise mõju metsloomadele, hukkumine teedel – teede alt läbi- pääsud ei ole efektiivsed, võib kaaluda loomatunnelite rajamist väiksematele loomadele; tunnelitena töötavad teatud määral olemasolevad truubid (sillad), näiteks Tiskre ojal; võimalikud tunnelite asukohad – Paldiski maantee alt Astangu asumi piirkonnas ja juhul, kui arendustegevust piiratakse Pikaliiva ja Haabersti asumis, siis ka Ranna- mõisa tee algusesse.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 55

7 OLULISED RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD EESMÄRGID

Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (Euroopa Parlamendi ja Nõu- kogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002) on formuleeritud mitmed olulised põhimõtted. Linnakeskkonna suhtes on seal kirjas järgmised punktid: • majanduskasvu ja reisijateveo nõudluse vahelise seose nõrgendamine; • vajadus suurendada ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise osatähtsust; • vajadus tegelda suurenenud liiklusmahtudega ja saavutada transpordikasvu ja sisemajanduse kogutoodangu vahelise sideme tunduv nõrgenemine; • vajadus edendada vähem heitgaase eraldavate sõidukite kasutuselevõttu ühistranspor- dis.

Tallinnas on viimasel perioodil pööratud tähelepanu kergliiklusteede planeerimisele ja välja- arendamisele. See on vajalik, kuigi see ei paku konkurentsi autodele ja ühistranspordile. Põh- jused on järgmised: • kergliiklusteede kasutamine on hooajaline, ei saa arvestada, et meie kliimas muutuks näiteks jalgratas aastaringseks liiklusvahendiks; • Eestis ei ole traditsioone (sarnaselt näiteks Taani või Hollandiga); • kergliiklusteed on valdavalt mõeldud ikkagi sportimiseks ja ajaviiteks, suhteliselt piiratud on nende kasutamine liikumiseks marsruudil kodu-töökoht.

Küsitavusi tekitab kergliiklusteede kulgemine vahetult suure liiklustihedusega teede (tänava- te) ääres – müra, õhusaaste (heitgaasid ja peened osakesed). Üldplaneeringu lahenduses on sellele tähelepanu pööratud. Oluline kergliikluse võrgustiku arendus on ette nähtud Kakumäel ja muudes väiksema liikluskoormusega piirkondades.

Üleeuroopaliseks suundumuseks on ka ranniku avamine inimestele ja Tallinn ning Haabersti linnaosa annavad oma panuse Euroopa kaugmatkaraja E-9 kasutamisse (European long- distance path). Kaugmatkarada E-9 püüab nii palju kui võimalik kulgeda piki rannikut. See rada algab Hispaaniast ja lõpeb Narva-Jõesuus, seejuures mitmed sektsioonid ei ole veel välja arendatud). Tallinn ja ka Haabersti linnaosa on asunud rannapromenaadi välja ehitama. Haa- berstis on see rajatud Rocca al Mares.

Rannapromenaadi ei ole võimalik rajada kogu rannajoone ulatuses.

Samas on mõnes asumis rannapromenaadi rajamine ja kasutamine probleemne. Tiskre asumis on mitmed tänavad suletud, seda ka Roostiku tänaval. Roostiku tänav on sobiv rannaprome- naadiks ja ka rannakindlustuseks üleujutuse vastu. Sellele peab lahenduse leidma (joonis 8).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 56

Joonis 8. Vaade Roostiku tänavale Tiskre asumis

Joonisel 8 antud situatsioon on vastuolus looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 36ga, sest rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal.

Tiskre elurajooni rannapromenaadi avalikuks kasutamiseks ja selle sidumiseks Kakumäe supelrannaga näha ette Roostiku tänava teemaakruntide võõrandamine Tallinna linnale ning kergsilla kavandamine üle Tiskre oja.

Üldplaneeringu riiklikud eesmärgid on seotud kõigi asjaomaste strateegiate ja arengukava- dega. Keskkonna valdkonnas on vaja järgida Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96).

8 PIIRIÜLENE MÕJU

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatu ei oma piiriülest mõju.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 57 9 OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE JA LEEVENDA- MINE

9.1 Harku järve seisund

Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmi- sed: • pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väl- jalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega; • üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi; • samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust; • tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja.

Võimalikud leevendused Harku järve puhul: • rajada lodud, seda nii Astangu ja Mäeküla asumites; lodud klindi peal ja klindi all ning Harku järve kaldale, rajada ka settebasseinid; • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal; • järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, mitte maha raiuda kaldal olevaid põõsaid ja puid, sest ka ojad on rohevõrgustiku elemendid; • kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutami- seks jm; • Soone oja suhteliselt puhta vee juhtimiseks Harku järve tuleb rekonstrueerida Harku järve ääres paiknev heit- ja sadevee pumbajaam nii, et oleks võimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt - Rannamõisa tee ristmikuni.

Kui on vajalik sadevee äravoolu aeglustada (näiteks Pikaliiva asumist), siis on oluline sadevett hoida sademete mahalangemise piirkonnas niikaua kui võimalik. Kui elamu- ja äriprojek- tid kasutavad sillutise tegemiseks vett läbilaskvat katet, katustelt voolava vee kogumise süs- teeme, vett kinnipidavaid ökokatuseid, siis need abinõud võimaldavad sademetel antud asu- kohas infiltreeruda. Teiseks momendiks on reostuse ärakande vähendamine. Siin saab kasutada ka vett puhastava- te taimede (puude) abi. Äravoolu aeglustamisega väheneb heljumi ja toitainete ärakanne. Kõik need tegevused võib võtta kokku kui keskkonda säästev linna kuivendussüsteem.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt on Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud pikemaajalist seiret Harku järve ja sinna suubuvate ojade ning väljavoolava Tiskre oja suhtes. On olemas piisav andmebaas, et koos Harku vallaga leida lahendus Harku järve kui olulise puhkemajandusliku veekogu seisundi parandamiseks. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Teiseks projekti eesmärgiks on sade- ja kuivendusvee lahendus

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 58 Harku järve valgalas. Põhilised märksõnad koostööks Harku vallaga on vallas tekkiva reo- ja vee ja sadevee puhastus Harku oja valgalas. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega.

9.2 Mustoja

Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda järgi veel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii toimub, sest mitmed olulised reostajad on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist.

Mustjõe asumis elamurajooni rajamine üldplaneeringu algsetes versioonides oli küsitav. KSH protsessi käigus vähendati üldplaneeringus antud asumis arendustegevuse mahtu. Seda nii rohevõrgustiku säilitamise kui ka täidetava ala vähendamise (üleujutuseohtlik ala) eesmärgil. Planeeritava maakasutuse järgi jääb mets alles. Lisaks on Mustoja alamjooksul ehituskeelu- vöönd 50 m.

Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele.

Kuigi viimastel aastatel on paranenud Mustoja (koos Laki kraaviga) vee füüsikalis- keemilised näitajad, on vajalik koos üleujutust vältivate hüdrotehniliste rajatistega kaaluda ka õlipüüdja paigaldamist, võimalik asukoht on Paldiski maantee truubist vahetult mere poole.

Üheks võimaluseks on juhtida sadevee tulva algusperioodil enamsaastunud vooluhulk reoveekanalisatsiooni ja mitte Mustoja kaudu merre. Selline lahendus on fikseeritud AS Tallinna Vesi vee-erikasutusloas (2008) Rocca al Mare sadevee väljalasule.

Sadevee puhastamiseks on vaja Mustoja alamjooksule rajada settebassein ja/või lodu (Tallin- na Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015, 2004).

Kopli lahe suhtes ei tehta seiret, kuid kindlasti aitab lahe seisundit parandata Mustoja ja Rocca al Mare sademeelaskude reostuskoormuse vähendamine. Lahe seisund ja Stroomi ranna vee kvaliteet sõltub ka Kopli poolsaare merre suunatava sademevee kvaliteedist.

9.3 Rohevõrgustik

Juba praegu on Kakumäe poolsaarel olevad rohealad suhteliselt isoleeritud. Seoses laialdase arendustegevusega see isoleeritus veelgi suureneb ja seda mitte ainult Haabersti linnaosas vaid ka Harku vallas. Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks lüliks Tiskre oja koos oma piiranguvöön- diga.

Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole võimalust normaalseks ro- hevõrgustiku funktsioneerimiseks.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 59 Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks – elamuehitust ei ole seal soovitav edendada kõr- gendatud radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu maakasutuskaart).

Leevendusabinõud on järgmised: • jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, mitte raiuda põõsaid ja puid ojade kallastelt; rangelt jälgida, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; • väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe.

Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Ökoduktid - loomade tarbeks teede kohale sildade rajamine on Haabersti linnaosas mõttetu tegevus.

Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kindlaksmääramine üld- planeeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pi- kaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides.

Mustoja suudmeala mets koos roostikuga jätta ehitusprojektidest välja. Seal peab tegema vajalikke korrastustöid, arvestades seejuures ala olulisusega Tallinna linnustiku suhtes. Kogu Mustoja alamjooks (Paldiski maanteest mere poole) vajab eriprojekti. Arvestatavad faktorid on rannapromenaadi rajamine ja nn metsiku ala säilitamine lindude tarbeks Kopli lahe lõuna- osas.

Selles piirkonnas tuleb elamuehitust planeerides kindlasti rakendada Lääne-Euroopas laialt levinud bioloogilise mitmekesisuse disainimist (nn "urban biodiversity design"), mille käigus luuakse elupaiku (peatus-, toitumis-, pesitsemispaiku) linnu- ja loomaliikidele. Kui sellele spetsiaalselt tähelepanu ei pöörata, vaid tehakse nii nagu tavaliselt meil Eestis elamualade planeerimine toimub, siis võib mittetegemine oluliselt ja negatiivselt mõjutada ka Paljassaare hoiuala.

Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa.

9.4 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala piirneb Astangu ja Mäeküla asumitega, kus neid lahu- tab endine raudteetrass, millele üldplaneeringu esialgse versiooniga kavandati liiklusmagist- raali. Magistraali rajamise ja kasutamisega ning kavandatava elamurajooni arendamisega kaasnevat negatiivset mõju Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale on võimalik leevendada järgmiste abinõudega: • piirneval alal väikeelamute rajamine kortermajade asemel; • magistraali rajamisest loobumine; rajada kõrvaltänav koos liikluse rahustamise võte- tega; • rajada vaid kergliiklustee; • võrkaed maastikukaitsealalt välja pääsemise raskendamiseks, hoiab ära (teatud mää- ral) suurte metsloomade teele sattumise; • väikestele metsloomadele rajada teealune tunnel.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 60

9.5 Maakasutus

Planeerida liiklust nii, et ühistransport sõidaks ühel sõidurajal. Kui 20 aastases perspektiivis hakatakse trammiteid rajama, siis on otstarbekas kõigi ühistranspordivahendite liikumine ühel sõidurajal, eriti seal, kus on maad vähe. See tagaks ühistranspordi eelise autode ees.

9.6 Liiklusest tuleneva mõju vältimine ja vähendamine

9.6.1 Üldist

Punktis 5.1 on kirjeldatud liiklusvõrgustiku arenguplaane ja seoseid ning probleeme elamuehituse arendusega Haabersti linnaosas. On vajalik rõhutada, et liiklusest tulenevat keskkon- namõju ei saa vähendada ainuüksi linnaosa üldplaneeringuga. Liiklusprobleemide lahendamine ja/või leevendamine on Tallinna, lähivaldade ja ka Eesti kui terviku ülesanne.

Üldiseks positiivseks trendiks on ökonoomsemate autode kasutamine ja selles suunas tööta- vad kõik suuremad autotootjad. Kütuse erikulu vähendamisega vähendab ka õhusaaste. Auto- de poolt tekitatava õhusaaste vähendamise üheks võimaluseks üldplaneeringu raames on liikluse sujuvuse ja optimaalse kiiruse tagamine.

Ökonoomsemate autode projekteerimine ja tootmine toimub Eestist põhiliselt sõltumatult.

Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on põhilisteks mõjutajateks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud.

Tallinnas ja ka Haabersti linnaosas on oluliseks probleemiks peente ja ülipeente osakeste sisaldus välisõhus, millest suure osa Haabersti linnaosas annavad mootorsõidukid.

Üldplaneering ei käsitle keskkonnale ohutumate liiklusvahendite kasutuselevõttu.

Elamualade planeerimine suurte ja üha tiheneva liiklusega magistraalide lähedusse vajab spetsiifilisi müra ja õhusaaste vähendamise abinõusid.

Liiklustiheduse ja kiiruse suurenemine ei ole otseses korrelatsioonis müra emissiooniga, kuid mõlemad faktorid suurendavad mürataset. Seoses elamuehituse kavadega võib liiklustihedus Rannamõisa teel Pikaliiva ja Vismeistri asumi kohal suureneda kuni 2 korda, seda siis kui laiendatakse Rannamõisa teed. Suureneb ka autode kiirus. Kokkuvõtteks võib müratase tõus- ta 8…10 dB võrra. Seega kui praegu on müratase Rannamõisa tee läheduses 65 dB, siis tulevikus on see 75 dB.

Müra ei saa vältida, kuid seda on võimalik vähendada ja negatiivset mõju leevendada. Sõitva auto puhul tekitab müra põhiliselt mootor, väljalasketoru ja teega kontaktis olevad rehvid. Saab väita, et rehvid kokkupuutes teega annavad domineeriva osa auto poolt tekitatavast mü- rast, seda teatud kiirusest alates.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise tehnilisi lahendusi on eelkõige vaja ra-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 61 kendada kavandatava Haabersti eritasandiristmikul ja selle läheduses. Müra vähendavaid meetmeid peab rakendama ka Pikaliiva asumis suhtes, seda nii Paldiski maanteelt kui ka Rannamõisa teelt tuleva müra suhtes.

Müra negatiivse mõju vähendamise abinõusid on vaja rakendada ka Paldiski maantee ja Hu- mala tänava kavandatava eritasandristmiku piirkonnas.

Autoliiklusest tulenevate mõjude vähendamise abinõud on järgmised: • liikluse hajutamine, millega vähendatakse liikluskoormust põhimagistraalidel; liikluse hajutamine nii Harku vallas kui ka Haabersti linnaosas; • eritasapinnaliste ristmike ehitamine, millega suureneb liikluse sujuvus ja vähenevad ummikud; • ühistranspordi arendamine, kus üheks ülesandeks on liikluses autode arvu vähenda- mine või vähemalt nende arvu kasvu pidurdamine; liiklusskeemis ühistranspordile eelise tagamine; • Tallinnasse sissesõidu maksu (ummikumaksu) kehtestamine; • linnaosas toimuva elamualade arenduse sünkroonsus liikluses toimuvate muudatuste- ga, näiteks Pikaliiva asumi väljaarendamine ja eritasandilise ristmiku väljaehitamine Paldiski maantee, Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ristmikul.

Nimetatud abinõud on omavahel seotud ja vajavad kompleksset lahendamist.

9.6.2 Müra Rannamõisa teel ja Paldiski maanteel

Müra emissioon ja levik sõltub peale autode liiklusintensiivsuse ja -kiiruse veel hoonestu- sest, tänavafrondist, teekattest, taimestikust, ilmast jm.

Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase 55…60 dB on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku järve piirkonnas.

Vastavalt üldplaneeringule on Pikaliiva asumis nende magistraalide äärde kavandatud sega- hoonestusalad, Haabersti ristmiku lähedusse kuni 22 korruselised hooned. Rannamõisa poole liikudes on Pikaliiva asumis magistraali äärde kavandatud 3-4 korruselised elamud.

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: • kavandada magistraalide ja elamualade vahele mürale tolerantsemad hooned, kas äri- hooned, garaažid; hoonete paigutus ja nende funktsioon - elamud mitte tee äärde vaid näiteks segahoonestusalal äri ja muude hoonete taha magistraalide suhtes; korruseli- susega arvestamine; • müra barjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 dB(A); • müra summutavad elastsed (poorsed teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite suu- rematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; • elamute ja muude hoonete orientatsioon – mürale vähem sensitiivsed ruumid korteri- tes paigutada müraallika poole; • arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid;

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 62 • kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; • kõrghaljastusega puhveralad.

Haabersti eritasandiristmiku lähedal on võimalik müra vähendada kõigi loetletud vahendite- ga, v.a puhveralad. Puhveralade kasutamine antud üldplaneeringus on küsitav ka liiklusmagistraalide muudes osades.

Kuna elastsed (poorsed) teekatted on ilmselt kallimad tavapärastest, siis neid võiks kasutada eritasandiristmikul, kus liiklus on tõstetud kuni 6 m kõrgusele maapinnast, ning lisaks kasutada veel barjääre.

Müra probleem Haabersti ristmiku läheduses vajab laiemat käsitlust, sest liiklus on vaid üks müra allikas, mis tekitab valdavalt kõrgema sagedusega müra. Selle vastu on näiteks mitme- kordsete klaasidega aknad üsna efektiivsed. Madala sagedusega müra suhtes need ei aita. Se- da tekitab näiteks rokkkontsert Saku suurhallis.

9.6.3 Liikluse rahustamine

Liikluse rahustamise põhieesmärgid on: • parandada elukeskkonna kvaliteeti; • luua ohutud tänavad; • vähendada õhusaastet, müra ja vibratsiooni; • edendada jalakäijate, jalgratturite liiklust ja ühistranspordi kasutamist.

Liikluse rahustamiseks on olemas mitmeid tehnilisi lahendusi ja Haabersti linnaosas on need eelkõige vajalikud olemasolevate ning kavandatavate elu- ning ärirajoonide sisemisele täna- vavõrgustikule.

Liikluse rahustamise üheks ülesandeks on mootorsõidukite liikumiskiiruse vähendamine, näi- teks künniste, tõstetud pindade (lamedate künniste), teede kitsenduste jm abil. Üldiselt kiiruse vähenedes alaneb ka müra tase, kui aga künniste puhul kasutatakse teistsuguse tekstuuriga teekatteid, siis müra tase võib isegi suureneda.

Liikluse rahustamisel, kus tehnilised lahendused sunnivad mootorsõidukeid liikuma ebaühtla- se kiirusega ja aeg-ajalt peatuma, reeglina õhu saastatus suureneb.

Konkreetsed lahendused jäävad Haabersti linnaosas ikkagi arendustegevuste järgmistesse etappidesse.

9.7 Inimeste ohutus

Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuritegevusriskide ennetamisega, see on ka üks üldpla- neeringu ülesanne.

Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jalakäijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 63 Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine (vt ptk 9.6.3).

9.8 Üleujutused, rannakindlustus ja rannapromenaad

9.8.1 Üldist

Linnaosas võimalike üleujutuste ja rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks rannapromenaad ja rannakindlustused. Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. Ranna- kindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes.

Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on ilmselt vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohiks toimuda projektipõhiselt, s.t detailplaneeringutele ja seejärel üksikute lõikude projektidele tuginedes. Peab välja tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel.

Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võtab aega. Üheks võimalikuks leevendusabinõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine.

9.8.2 Ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks

Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on seotud Kakumäe poolsaarel toimuvate kulutus- ja kuhjeprotsessidega. Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on Kakumäel ehi- tuskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100-300 m. Ehituskeeluvööndi laiendamine võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehituskeeluvööndi suurendamine on Kakumäe poolsaarel võimalik piiratud ulatuses.

Ehituskeeluvööndi laiendamise vajadus on Tiskre asumi rannaroostiku alal, kuna roostik on oluline rohekoridori osa, roostiku ala on ka üleujutatav. Ehituskeeluvööni suurendamine on vajalik ka Mustjõe Kopli lahe osas Mustjõe asumis. Sealgi on tegemist lääne-ida suunalise rohekoridoriga. Üldplaneeringus on tehtud ettepanek nimetatud asumites suurendada ehitus- keeluvööndit Tiskre osas kohati kuni 400 m ja Mustjõe asumi osas kohati kuni 300 meetrini.

Rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (200 m). Selles osas on vaja käsitleda järgmisi kinnistuid: Soolahe tee 64, Kakumäe tee 250 ja poolsaare lääneossa jääv kinnistu Riigimaa 4.

Kakumäe poolsaarel on võimalik sadamate arendamine ainult Kopli lahe poolsel rannikul, mis on kaitstud sagedamini esinevate läänekaarte tormide eest. Siin asub eelmise sajandi keskpaigas rajatud Kakumäe sadam, mille rekonstrueerimise kavandamisega on juba alusta- tud.

Kavandatakse ka Merirahu elamurajooni randa sadama rajamist. Need sadamad on seotud ka rannas ja rannikumeres toimuvate protsessidega.

Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust ja Kakumäel säilinud metsi. Met- sa ja haljastuse säilitamine on üks rannikukaitse abinõu, mis vähendab (väldib) erosiooni.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 64

Samas, kui kõrghaljastus paikneb ajuvee piiril, võib Kakumäe astang kiiremini taanduda. Tormides paneb tuul puude tüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad need astangu ser- valt koos pinnasega alla variseda.

Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi suurendamine ei taga ranniku kaitset. Ehituskeeluvööndi suurendamine on vaid üks kaitse eeldus. Lahendus peab olema kompleksne, seda koos rannakaitse abinõudega.

9.9 Põhjavesi ja veevarustus

Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada vett ca 2000 m3/d, kui rajada Kambrium- Vendi veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsium-Kambriumi veekihist.

Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeeto- did, RTL 2001, 100, 1369, § 2 lõige 2),

Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kamb- rium-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Selle näi- teks on Vana-Rannamõisa tee läheduses (täpsemalt Mardipere 20) paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562). Nimetatud Kambrium-Vendi (V2vr-Voronka veekiht) puurkaev paikneb ürgoru servaalal. Puurkaevu tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

Kambrium-Vendi veekiht on nõrgalt kaitstud ka Lilleküla ürgoru merepoolsel alal. Veekihti- de ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: • vähendada ja vältida veekihtide reostamist sade- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; • esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka jääkreostuse allikad; • järgida, et põhjaveehaaretel on nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad • tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 65 9.10 Ettepanekute ja probleemide arvestamine üldpleneeringus

Käesolevas peatükis antakse KSH aruandes tehtud ettepanekute ja tõstatatud probleemide ka- jastamine üldplaneeringus.

KSH ÜP Üldplaneeringu järgi on kavandatud linnaosa Arvata võib, et perspektiivis elanike arv lin- elanike arvu olulist suurenemist. Kui rahvas- naosas oluliselt ei suurene. Sellest tulenevalt tikuregistri andmetel oli 1. veebruar 2007 on muudetud seletuskirja III osa § 1, kus ei Haabersti linnaosa elanike arv 38 748 ini- prognoosita enam elanike arvu linnaosas vaid mest, siis vastavalt linnaosa üldplaneeringu- käsitletakse Haabersti linnaossa lisanduvate le kasvab elanike arv linnaosas 76 590 elani- korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete kuni. Sellega suureneb surve looduslikule pinda piirkonniti. Samuti on täiendatud lisa- keskkonnale (linnakeskkonnale) ja kaasnevat kaarti 3, mis iseloomustabki elamuehitus- ja mõju on väga keeruline leevendada. ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel. ÜP algses variandis nähti ette Mustjõe asu- Selle tingimusega on arvestatud seletuskirja mis Paldiski maanteest põhjapoole jääva ala III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.2 ning muudeti põhi- pea täielik haaramine elamuehituse alla, mis kaarti 1. Maakasutusplaan. eeldaks maapinna tõstmist 2…2,5 m võrra, et kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt oli täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku täiteala ja arenguala vähendami- seks, et kindlustada rohekoridori funktsio- neerimine Merimetsa-Mustoja-Kakumäe. Üks rohekoridor kulgeb üle Astangu, Harku Tulenevalt ettepanekust on erinevates asumis- järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe tes väga täpselt määratud rohealade asukohad poolsaarele (Õismäe raba). Arendustegevu- ning rohekoridoride kulgemine. Detailplanee- sega kaasnevaid negatiivseid mõjusid rohe- ringute koostamise käigus läbi viidava dend- võrgustikule on võimalik leevendada. Rohe- roloogilise inventariseerimise käigus on või- võrgustiku saab teatud mööndustega asenda- malik küll rohekoridoride kulgemist pisut täp- da aedade ja puiesteedega. Kuid on vaja kaa- sustada, kuid rohekoridoride laiust muuta ei luda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist, ole võimalik. (Põhikaart 1. Maakasutusplaan optimaalse laiusega rohekoridoride kind- ja põhikaart 2. Roheline võrgustik) laksmääramist üldplaneeringu raames ja mitte jätta neid ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda Harku järve seisund Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud sele- Harku järve seisundi halvenemise vältimi- tuskirja III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.5, § 11 lg 11.1 seks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve (lodude ja asfaltpindadelt ära juhtava vee valgalale. Harku järve puhul on tegemist osas) ja kaarti 14. Sadevee kanalisatsioon (lo- vastakate protsesside ja võimalustega. Need dude asukohtade osas). on järgmised: Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja • pöörata tähelepanu asfaltpindade pu- IV osa § 2) nähakse ette uuringuid Harku jär- hastamisele; suuremad sade- ja kui- ve seisundi halvendamise vältimiseks. vendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks lodude- ga Astangu ja Mäeküla asumites • samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 66 KSH ÜP oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust • tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest Leevendused Harku järve puhul: • ehituslikud abinõud, et sadevesi puhastuks kohapeal • järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse, • kardinaalne Harku järve veekvaliteedi parandamine on muda väljavõtmi- ne. See on keeruline ülesanne mitme aspekti suhtes - hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Samuti on oluline otseselt Harku järve kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja muu ehitustegevusega. Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja Mustoja vee kvaliteedi parandamist käsitle- säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui takse seletuskirja III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.2, § seda järgi veel on). Oluline on parandada vee 11 lg 11.1 p 11.1.1 ja lisa 1, §10 lg 10.6. Täp- kvaliteeti Laki kraavis. See pikapeale ka nii semalt käsitletakse Mustoja vee kvaliteedi toimub, sest mitmed olulised reostajad on parandamisega seotud küsimusi ja uuringuva- tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõu- jadusi „Tallinna ühisveevärgi ja - takse korralikku vee- ja kanalisatsioonivõr- kanalisatsiooni arendamise kavas 2004- gustiku rajamist. 2015”.

Mustoja vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega võimaldada vähendada Mustoja mõju Kopli lahe veele.

Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks Õis- Tiskre oja koos 50 meetri laiuse ehituskeelu- mäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas vööndiga on käsitletud seletuskirja III osa §2 paiknevate rohealade ühendavaks lüliks lg 2.1 p 2.1.9. Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 p 2.1.5. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on paika ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla pandud seletuskirja III osa §5 lg 5.1 p 5.1.5 asumis, samuti võimalikke arengukavasid ning konkreetsed haljasalade asukohad ja ro- Harku vallas, siis pole võimalust normaal- hekoridoride kulgemist on käsitletud seletus- seks rohevõrgustiku funktsioneerimiseks. kirja III osa § 2 ning põhikardil 2.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 67 KSH ÜP Roheala ja ka koridor jääb funktsioneerima Radooniga seonduvaid probleeme on käsitle- Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi tud seletuskirja III osa § 9. kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks – Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tin- elamuehitust ei ole seal soovitav edendada gimusi on käsitletud seletuskirja III osa lg 2.1 kõrgendatud radooniohu tõttu (vt üldplanee- p 2.1.8. ringu maakasutuskaart).

Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Perspektiivsete ehitusmahtude planeerimisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõr- Pikaliiva asumisse on arvestatud avalikult gustiku olulise ahendamisega (likvideerimi- kasutatavate haljasalade ja 50 meetri laiuste sega) on vajalik kavandatava tegevuse ula- rohekoridoride säilimisega. Täpsemalt on tust vähendada. käsitletud Pikaliiva asumi planeerimise- ja ehitustingimusi III osa § 5 lg 5.1 p 5.1.1. Leevendusabinõud on järgmised: • jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik • väiksemate loomade tarbeks on või- malik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik, seda nii loomadele kui ka inimestele. Oluliseks leevendusabinõuks on optimaalse laiusega rohekoridoride kind- laksmääramine üldplaneeringuga, mitte jätta need ülesanded hilisemate detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, Harku järve ja Astangu koridori jälgides.

Õismäe raba äärealal elamuehituse arendamine on negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja seda ei tohiks jätkata. Üld- planeeringu järgi on elamuehitusalaks raba põhjaosa.

Õhusaaste ja müra Välisõhukvaliteedi halvenemisest tingitud Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on (õhusaaste ja müra) negatiivse mõju vähen- õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas damise võimalusi on käsitletut seletuskirja III on põhilisteks õhusaaste ja müra mõjutaja- osa § 3. teks magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja eritasandiristmikud. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase 55…60 dB on ca 200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a liiklustiheduse). Eriti on see tä- heldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõi- sa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väik- sema levikuga on Paldiski maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 68 KSH ÜP järve piirkonnas.

Inimeste ohutuse ettepanek on seotud kuri- Haabersti linnaosa elanike ohutusega seotud tegevusriskide ennetamisega, see on ka üks küsimusi on käsitletud seletuskirja III osa § 3 üldplaneeringu ülesanne. lg 3.1 ja § 8.

Praegusel ajal ei ole Haabersti linnaosas ja- lakäijatele viadukte, mis võimaldaksid jala- käijatel ohutut teedeületamist ja autodele sujuvamat liiklemist. Arvestades üldplaneerin- gus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa-alused tunneleid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused.

Üheks elanike ohutuse tagamise võimaluseks on liikluse rahustamine. Linnaosas võimalike üleujutuste ja ran- Rannakindlustustega seotud uuringute küsi- nakahjustuste vältimiseks on märksõna- must on käsitletud IV osa § 2. deks rannapromenaad ja rannakindlustused. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurenda- Rannapromenaad peab täitma sobivates koh- mist ja vähendamist) teemat seoses ranna- tades üleujutuste takistamise funktsiooni. kindlustuste ja üleujutustega on käsitletud Üleujutused ohustavad eelkõige Kakumäe ja seletuskirja III osa § 13 lg 13.3 p 13.3.1. Kopli lahe pära. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade suhtes.

Mõlemate tegevuste jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on vajalik teha lisauuringuid. Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohi toimuda projektipõhiselt. Peab välja töötama tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb antud KSHs pakutud uuringutel.

Uuringud ja ka järgnev projekteerimine võ- tab aega. Üheks võimalikuks leevendusabi- nõuks (ka riski maandavaks) on Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi laiendamine. Põhjavesi. Võimalike mõjude ja asjatute ku- Puurkaevudega ning perspektiivsete veehaa- lutuste vältimiseks on vaja analüüsida As- retega seotud küsimusi käsitletakse seletus- tangu veehaarde rajamist. Astangu piirkon- kirja III osa § 12 lg 12.6 ja p 12.6.1. nas on võimalik saada vett ca 2000 m3/d, kui rajada Kambrium-Vendi veehaare. Veehaar- de võimalik asukoht on kardirajast lõuna- pool. Tõenäoliselt on selles veekihis kõr- gendatud radionukliidide sisaldus. Eksperti- de arvamusele toetudes ei ole piirkonnas või- malik saada nimetatud veekogust Ordoviit-

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 69 KSH ÜP sium-Kambriumi veekihist.

Joogivee käitleja ülesandeks on kohustus tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide sisalduse suhtes (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüü- simeetodid, RTL 2001, 100, 1369, § 2 lõige 2).

Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorul või selle servaalal, kus Kambrium-Vendi veekiht toitub ka ülemis- test veehorisontidest (Kvaternaari veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusalli- kas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

Ehituskeeluvöödi laiendamine Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurenda- 38, 258) on Kakumäel ehituskeeluvööndi mist ja vähendamist) teemat on käsitletud se- laiuseks 50 m. Võimaluse korral tuleb ranna letuskirja III osa § 12 lg 12.3 p 12.3.1. ehituskeeluvööndit suurendada, näiteks kuni 100 m. Ehituskeeluvöönd võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et reaalselt ehi- tuskeeluvööndi suurendamine on võimalik piiratud ulatuses.

10 PARIM ALTERNATIIVNE ARENGUSTSENAARIUM

Peatükis 4 on antud võimalikud arengustsenaariumid Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Üldises plaanis on üldplaneeringule kaks alternatiivi: • üldplaneeringut ei rakendata • üldplaneeringuga kavandatud tegevuste ning mahu vähendamine.

Järgnevalt iseloomustatakse neid ja antakse parema stsenaariumi valiku põhjused. Üldplanee- ringu ja KSH koostamise käigus vaagiti erinevaid alternatiive ja antud peatükis tuuakse välja selle protsessi tulem.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 70 10.1 0- stsenaarium

Selle puhul koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringut ellu ei viida, seda ei kehtestata. Linnaosa arendamiseks saab kasutada Tallinna kui terviku kohta tehtud planeeringuid ja valdkondlikke arengukavasid. Need on üldplaneering, haljastuse arengukava, jäätmekava, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, teemaplaneeringud jm.

Kavandamiseks saaks kasutada ka linnaosa ja asumite kohta koostatud dokumente (linnaosa arengukava, Kakumäe poolsaare rohealade arengukava, Astangu ehitusmäärus, Astangu liikluskorralduse skeem jm). Lisaks reguleerivad võimalikke arenguid õigusaktidega kehtestatud piirangud (looduskaitse, ehituskeeluvöönd, puurkaevude sanitaarkaitsealad jm).

0-stsenaariumi puhul jääks linnaosa aga ilma üldisest kontseptsioonist. Ruumiline areng toimuks detailplaneeringute kaudu, millega kaasneksid paljud konfliktid, riskid ja olulised negatiivsed keskkonnamõjud. Üldplaneeringu mittekehtestamine annab negatiivse tulemuse ja on kahjulik Haabersti linnaosa ja Tallinna arengule ning elukeskkonnale tervikuna.

10.2 Kavandatud tegevuse osaline rakendamine

Kavandatud tegevuse e üldplaneeringuga kavandatu osalise rakendamise ettepanek tuleneb järgmistest asjaoludest: • üldplaneeringu järgi suureneb linnaosa elanike arv ca 2 korda; üldplaneeringus ei ole antud ajalist mõõdet, millal toimub elanike arvu kahekordistumine; ilmselt on selline kasv vähetõenäone; • üldplaneeringuga kavandatu seab ohtu rohevõrgustiku funktsioneerimise, seda Pika- liival, Haabersti ja Õismäe asumites kavandatud tihendamise kaudu; seda on kavandatud mõlemale poole Rannamõisa teed, mis likvideerib praegusel ajal üle Pikaliiva kulgeva rohekoridori ja isoleerib Õismäe raba roheala; • üldplaneeringuga kavandatu rakendumisel tekivad täiendavad probleemid Harku järve vee kvaliteediga, kuna üldplaneering näeb ette järve kasutamist supluskohana; samas suureneb toitainete sisaldus järves seoses sadevee koguse suurenemisega teedelt, tä- navatelt ja sillutisega (kõvakattega) kaetud aladelt; • üldplaneeringu esialgne variant nägi ette ulatuslikku elurajooni arendust Mustjõe asumis, see oleks ohustanud rohevõrgustikku Mustjõe asumis – lõhub rohevõrgustiku Kakumäe ja Merimetsa vahel; • ulatuslikud elamuehituskavad Pikaliiva, Mäeküla ja Mustjõe asumis kuhjavad liiklusest tulenevad negatiivsed mõjusid - välisõhu saastamine gaasiliste heidetega ja tahkete peente osakestega, müra jm; • üldplaneeringus on pakutud lahenduseks kasutada rohevõrgustiku osana ka hoonestatud alade haljastust, rajades uut haljastust, hekke, istandikke, haljaskoridore magist- raaltänavate äärde jne – see kompenseerib looduslike rohekoridoride ahenemist, mis võib osaliselt toimida.

10.2.1 Mustjõe asum

Esialgselt oli Mustjõe asumis elurajooni arendamine plaanitud 35 ha suurusel maa-alal. Üld- planeeringu ja KSH protsessi käigus plaanitud arenguala ulatust vähendati. Rohevõrgustikule avalduv võimalik mõju on seega väiksem võrreldes üldplaneeringu algse arengukavaga. Pla- neeringulahendusega säilib Mustoja äärne metsaala, tagatud on roheühenduste kulgemine

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 71 ning olulist negatiivset keskkonnamõju elamupiirkonna väljaarendamisega ei kaasne. Metsa- ala, kus olemasolevad puud on osaliselt vananenud, on vaja korda teha, arvestades seejuures ka praeguse rohekoridori säilitamise vajadusega.

Mustoja alamjooksul on juba kehtestatud detailplaneeringud Paldiski mnt 82f ja 82d krunti- dele, kus on ära märgitud Mustoja ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Omaette hüdrotehnilise lahenduse peab tegema Mustoja suhtes. Võimalikuks lävendiks on Paldiski maantee. Kuid tuleb arvestada ka rannapromenaadi lävendiga.

10.2.2 Pikaliiva

Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõrgustiku olulise ahendamisega (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse ulatust vähendada. Tiskre rohekoridor jääb ilmselt funktsioneerima – mööda järve ida- ja läänekallast ning Tiskre oja rohekoridori. Rohekoridori võib ohustada Harku vallas toimuv ehitustegevus.

Parima võimaliku arengualternatiivi valikul on hindamiskriteeriumiteks optimaalne maakasutus, mõju rohevõrgustikule, mõju muudele keskkonnaosistele ja mõju inimese tervisele (heaolule). Alternatiivsete lahenduste puhul on lähtekohaks võimalike negatiivsete mõjude välti- mine ja ohjamine.

Kokkuvõte: üldplaneeringuga esialgselt kavandatud arengud on osaliselt ebareaalsed, teatud osas ka linnakeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldavad – surve rohevõrgustikule ja Harku järve vee kvaliteedile, välisõhusaaste suurenemine, müra jm.

Parim võimalus on üldplaneeringu esialgse variandi mahu ja ulatuse vähendamine.

KSH poolt esitatud ettepanekutega on osaliselt üldplaneeringus arvestatud, seda mõlema dokumendi koostamise käigus, näiteks elamuehituse mahtu on vähendatud Mustjõe asumis.

11 RASKUSED

Üldplaneeringuga kavandatud tegevused on vaja panna ajaskaalasse. Ilma selleta on väga raske hinnata kuhjuvaid keskkonnamõjusid.

Probleemiks on ka üldplaneeringuga kavandatu ulatus ja maht. Kui kavandatu viiakse ellu täies mahus, siis mitmed käesolevas KSH aruandes toodud ettepanekud ja ka mõjude leevendamise ettepanekud muutuvad kasututeks. Näiteks, kui Pikaliiva ja Haabersti asumis toimuvad arendustegevused vastavalt üldplaneeringule, siis pole mingit mõtet arutleda liiklusmagistraalide alla rajatavatest loomatunnelitest.

Mitmed Haabersti üldplaneeringuga kavandatud tegevused on seotud (see on paratamatu) arengute ja tegevustega Tallinnas, naabervaldades ja kogu Eestis.

12 SEIRE

KSH üks rakenduslik väljund on olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (KeHJS § 40, lg 13). Need on nii plaanitud tegevuste õi- geaegsuse ja tõhususe jälgimine kui ka konkreetsed seireprogrammid (vesi, õhk jm).

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 72 Olulised keskkonnamõjud on Haabersti linnaosas seotud Harku järve ökoloogilise seisundiga ja ehitustegevusega Kakumäe poolsaarel, mis võivad kiirendada kulutusprotsesse ja rohevõr- gustiku hävimist.

Harku järve puhul tuleb jätkata juba aastaid tehtud seiret, seda ka järve suubuvate ojade ja väljavoolava Tiskre oja suhtes.

Üheks seire valdkonnaks on vajalike uuringute õigeaegse läbiviimise jälgimine ja tegevuste koordineerimine Harku vallaga.

Vajalikeks uuringuteks on: • Harku järve valgala uuring ja ettepanekute tegemine järve seisundi parandamiseks • uuringud Kakumäe rannavööndi kaitserajatiste ehitamiseks jm (vt ptk 5.4)

Oluline on järgida, et elamualade arendus ja väljaehitamine toimuks sünkroonselt teedeehitu- sega ja liikluskorralduse parandamisega.

Omaette seirevormiks on kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Esmajärjekorras peab keskkonnamõju hindamist korraldama Harku järve seisundit mõjutavate tegurite ja Kakumäe rannavööndi rannakaitse rajatiste kava suhtes. KMHd on ilmselt vajalikud konkreetsetele rannakindlustuse projektidele.

KSH on vajalik ka detailplaneeringutele, eriti Astangu piirkonnas ja muudes tundlikes aren- gupiirkondades.

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 73

13 KASUTATUD KIRJANDUS

Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006. Eesti Geoloogiakeskus

Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, 2003. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Climate for transport change, EEA Report/No 1/2008

Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. http://www.taldent.ee/est/med/radoon/radoonikaart.pdf

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2006. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

Kink, H., Hääl, M-L., 2006. Eesti Loodus 2006/2

Климат Tаллина, 1982. Ленинград

Liiklussagedus ja selle muutus Kakumäel Vabaõhumuuseumi tee, 2006. Ramboll

Rannaprotsessid Haabersti linnaosa üldplaneeringu piirkonnas, 2008. AS Altakon

Soomere, T., Kask, A., Kask, J., 2006. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kaasajastamiseks vajalikud uuringud. TTÜ Küberneetika Instituut

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Seletuskiri, 2007 Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy

Tallinna sademevee väljalaskude seire, 2006. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO

Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas, 2007. Tartu Ülikooli Arstitea- duskond

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 74

Lisa 1. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel kasutatud materjalid Tallinna üldplaneering, 2001 Harku valla üldplaneering Tallinna arengukava 2005-2014 Tallinna haljastuse arengukava Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005- 2014 Tallinna jäätmekava Strateegia “Tallinn 2025” Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010 Strateegia “Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule)”. Tallinn, 2004 „Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring“. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006 Haabersti linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, 2001 Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014 Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007 Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008 Tallinna riskianalüüs 2004 Tallinna kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, 2005 Kõrghooned Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, 2005 Kõrghoonete vajadus ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus ettevõtlus-ning äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, 2006 Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, 2004 Väike-Õismäe elurajooni planeerimisskeem "Paneelelamute fassaadide ja katuste soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused" Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2005 Koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Mustamäe linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering Koostamisel olev teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna rohealad” Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” Kakumäe piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine, K-Projekt AS Astangu asumi kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine, K-Projekt AS “Astangu ehitusmäärus”, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 Paneelelamute fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehnikaülikool, 2005 (koostamisel) “Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav uuring” Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 (eelnõu) Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (eelnõu) Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 Kakumäe poolsaare rohealade arengukava

Haabersti_KSH_aruanne_dets09 AS Maves 75

Lisa 2

HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KSH PROGRAMM, SELLE AVALIKUSTAMISE JA HEAKSKIITMISEGA SEOTUD MATERJALID

Lisa 2.1 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Lisa 2.2 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine Lisa 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne Lisa 2.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Lisa 2.5 KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad Lisa 2.6 KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad Lisa 2.7 Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkon- namõju strateegiliste hindamiste programmide avaliku arutelu protokoll Lisa 2.8 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud Lisa 2.9 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud. Programmi koostaja poolsed kommentaarid.

Lisa 2.1 HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

Taust

Tallinna Linnavolikogu algatas Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise 23. märts 2006. a otsusega nr 90 (lisa 1). Tallinna Linnavalitsus kinnitas 14. juuni 2006. a korraldusega nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande (lisa 2).

Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) § 33 on koostatav Haabersti linnaosa üldplaneering strateegiline planeerimisdokument, millele koostamise käigus peab läbi viima keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Tallinna Linnavalitsus algatas 25. juunil 2007 korraldusega nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH (lisa 3). Lisas 4 on antud KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad. Lisas 5 on antud KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad, avalikust arutelust osavõtjate nimistu, protokoll ja programmi kohta tehtud ettepanekud ning täiendused koos kommentaaridega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus

KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisele. KSH eesmärgiks on: • keskkonnavaldkonna täielik integreerimine üldplaneeringusse, arvestada kesk- konnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut; • üldplaneeringuga ettenähtud tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude (ka mõjud sotsiaalsele keskkonnale sh inimeste tervisele ning heaolule) kaardistamine ja soovituste esitamine keskkonnamõjude vähendamiseks.

KSH ulatuse määrab ära Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 14. juunist 2006. a nr 1285-k kinnitatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne. Territoriaalselt haarab KSH Haabersti linnaosa territooriumi (lisa 2). Sisu poolest haarab KSH üld- planeeringu lähteülesandega kavandatavad tegevused.

KSH otsene eesmärk on arvestada kohalikke keskkonnatingimusi üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel ja kirjeldada neid tingimusi ning lahenduste keskkonnaaspekte, aitamaks koheselt planeeringu koostajaid ja hiljem ka planeeringu kehtestajaid otsuste langetamisel.

KSH sisulise ulatuse määrab ära keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seaduse nõuded (§40) ja käesolev programm. Seejuures käsitleb KSH järgmist: • olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vajadust ja võimalusi; • seoseid ja vastavust teiste planeerimisdokumentidega, näiteks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", Tallinna üldplaneeringuga ja muude valdkondlike teemaplaneeringutega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslik alus

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) ja aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea- dust. Samas on KSH läbiviimisel aluseks kõik asjaomased õigusaktid. Arvestatakse ka õigusaktide eelnõudega. Oluline on järgida ja KSH protsessis arvestada EL õigusakti- de ning nende eelnõudega, ka strateegiate, temaatiliste plaanide jm.

Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002) on formuleeritud mitmed olulised põhimõtted, millest üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda. Linnakeskkonna suhtes on seal kirjas järgmised punktid: • majanduskasvu ja reisijateveo nõudluse vahelise seose nõrgendamine; • vajadus suurendada ühistranspordi, jalgsi käimise ja jalgrattaga liiklemise osa- tähtsust; • vajadus tegelda suurenenud liiklusmahtudega ja saavutada transpordikasvu ja sisemajanduse kogutoodangu vahelise sideme tunduv nõrgenemine; • vajadus edendada vähem heitgaase eraldavate sõidukite kasutuselevõttu ühis- transpordis.

Lähtudes EL kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi suunistest, on väljatöötami- sel Linnakeskkonna temaatiline strateegia.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud planeeringuga kavandatavate tegevustega. Kuna hindamine peab tegelema oluliste keskkonnamõju- dega, siis esimeses lähenemises on potentsiaalset olulist keskkonnamõju evivad järg- mised üldplaneeringuga kavandatud tegevused: • kavandatava liiklusvõrgustiku (ka parkimise) mõju linnaosa looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, seda ka Kakumäel ja Kakumäe sadama piirkonnas, Astangul ning Pikaliival; • elamualade võimalike tihendamiste ja hoonestuse arengualade väljaehitamine ning kaasnev mõju keskkonnale, sh rohevõrgustikule (ka Astangu piirkonna kui Tallinna linna üldplaneeringuga määratud loodusliku haljasala tasakaalustatud areng), ranna-ja kaldaaladele; • kavandatavad ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; • kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad abinõud ja rannakindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Ka- kumäe lahe rannikuosadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule), võimali-

kud ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks; kliimasoojenemisest tulenevad mõjud (sh üleujutuste võimalikkus) Kakumäe ja Kopli lahe ranna- ning Harku järve kaldaaladele kavandatud elurajoonidele; • randade erosiooni takistavad rajatised, meetmed teede ärauhtumise vältimi- seks ja elamute säilitamiseks Kakumäe ja Kopli lahe rannikualal; • kavandatavate tegevuste mõju kaitstavatele objektidele – loodusobjektid (Hans Lepa puukool-aed, nahkhiirte kolooniad, kaitsealused taimed), muinsuskaitse- objektid; • kavandatavad arengud Harku järve kaldaalal, Astangul (täiendava veehaarde rajamine, kavandatava arenduse mõju sellele; elamualade arendus ja radooni reostusoht) ja Mustjõe piirkonnas; • loomaaia lähiümbruses toimuv arendustegevus ja selle mõju loomaaiale; • sadevete ja kuivendusega seotud mõjud (Veskimetsa elurajoonis, Astangul ja Mustjõe piirkonnas); KSH käsitleb Mustjõe oja veerežiimi ühtselt Kristiine ja Mustamäe üldplaneeringutega.

Kavandatavate tegevustega kaasnevad potentsiaalsed mõjud on järgmised: ainete hei- de keskkonda, müra, vibratsioon, valgusreostus ja häiringud, millel on vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju keskkonnale.

KSH hindab ka olemasolevate haljasalade ja -koridoride seisundit, kavandatud tegevuse ja planeerimislahenduse mõju rohelise võrgustiku ja haljaskoridoride toimimisele ning annab hinnangu puhke- ja virgestusalade optimaalsele ulatusele ja käsitleb vastavaid leevendusabinõusid.

Mõju hindamisel kasutatakse mitmeid kriteeriume, seejuures ka kehtestatud piirangu- tega, sh õigusaktidega kehtestatud normid, tehnovõrkude kaitsevööndid, kaitsealuste objektide piirangud.

Eeldatavalt ei too Haabersti üldplaneeringuga kavandatu kaasa piiriülest keskkonna- mõju.

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatav tegevus ja huvitatud osapooled

Kuna üldplaneering on väga oluline dokument Haabersti arengule, siis ka KSH aruande kui seda planeerimisdokumenti toetava dokumendi suhtes on laialdane ring huvitatud osapooli. Eelkõige on huvitatud osapoolteks Haabersti linnaosa elanikud, seal asuvad ettevõtted ja asutused, piirkonna maaomanikud ning kinnisvaraarendajad. Ametkondadest on huvitatud osapoolteks järgmised asutused: Haabersti Linnaosa Va- litsus ja Halduskogu, Keskkonnaministeerium, Harju Maavalitsus Harjumaa Kesk- konnateenistus, Harjumaa Päästeamet, Riiklik Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet, Tervisekaitseinspekt- sioon ja Tallinna Linnavalitsuse ametiasutused.

Valitsusvälistest organisatsioonidest on huvitatud osapoolteks Eesti Keskkonnaühen- duste Koda, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond jt keskkonnaühendu- sed.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise lähtematerjalid

KSH läbiviimiseks on kasutada suhteliselt palju lähtematerjale, mis annavad vajaliku tausta ja aluse Haabersti üldplaneeringuga kavandatud tegevuste kaasneva mõju hin- damiseks.

Lähtematerjalid võib rühmitada järgmiselt: • Eestit tervikuna haaravad strateegiad, arengukavad ja uuringud: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (RT I 2007, 19, 96) o Eesti keskkonnategevuskava 2007–2013 (RTL 2007, 20, 349) o Transpordi arengukava 2006–2013 (RT I 2007, 11, 54) o Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (RT I 2005, 50, 396) jm • Tallinna ja Haabersti linnaosaga seotud planeeringud ning arengukavad (Tal- linna üldplaneering, teemaplaneeringud, detailplaneeringud ja valdkondlikud kavad) • Tallinna ja Haabersti linnaosa käsitlevad asjakohased uuringud ja projektma- terjalid..

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava

Tööde teostamise etapp Teostamise ajaperiood KSH algatamine 25. juuni 2007 KSH programmi koostamine, programmi sisu Oktoober-november 2007 osas seisukohtade küsimine ja esitamine keskkonnaametile avalikustamiseks

KSH programmi ja üldplaneeringu lähteülesan- 4.-20.detsember 2007 de avalikustamine KSH programmi avalikul väljapanekul ja arute- Detsember 2007 – jaanuar 2008 lul tehtud ettepanekute analüüsimine ja programmi täiendamine ning esitamine järelevalva- jale heakskiitmiseks KSH programmi heakskiitmine 2 nädala jooksul KSH aruande koostamine ja esitamine keskkon- Jaanuar-märts 2008 naametile avalikustamiseks Üldplaneeringu planeerimisettepaneku ja KSH Aprill-mai 2008 aruande avalikustamine KSH aruande avalikul väljapanekul ja arutelul Mai 2008 tehtud ettepanekute analüüsimine ning aruande täiendamine, aruande esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks Vajadusel järelevalvaja nõudel aruande täien- Sõltub järelevalvaja poolsetest nõue- damine test, kuid mitte kauem kui kahe näda- la jooksul nõude saamisest KSH aruande heakskiitmine 30 päeva jooksul Juhul, kui üldplaneeringu koostamise ajakavas toimub muudatusi, korrigeeritakse ka KSH läbiviimise ajakava vastavalt sellele.

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise osapooled

Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja: Tallinn Linnavolikogu

Planeeringu koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kontaktisik Kärt Talimaa, tel 6404447, e-post [email protected] )

KSH läbiviija: AS Maves, töörühma juht keskkonnaekspert Toomas Ideon (tel 6567300, e-post [email protected]) Töörühma liikmed: Madis Metsur (tel 6567300, e-post [email protected]) Katrin Ritso (tel 6567300, e-post [email protected]) Indrek Tamm (tel 6567300, e-post [email protected]) Ekspertgrupp vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3 nõuetele.

KSH korraldaja: Tallinna Keskkonnaamet (kontaktisik Ülle Ambos, tel 6404767, e- post [email protected])

KSH järelevalvaja: Keskkonnaministeerium

Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi koostas: Toomas Ideon

Lisa 2.2 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine

TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 23. märts 2006 nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, Planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 1, 3, 11, 14, 17, § 10 lg 4, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 4 p 1, 3, 5, 9, 12 ja lg 8, § 9 lg 3, 5 ja 6 ja Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 p 31 alusel, Tallinna Linnavolikogu o t s u s t a b:

1. Algatada Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on Haa- bersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus on määratud otsuse lisas.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil koostada kahe kuu jooksul alates Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamise otsuse jõustumisest üldplaneeringu lähteülesanne Tallinna linna ehitusmääruse § 9 lg 6 toodud mahus.

3. Tallinna Linnavalitsusel algatada Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõ- ju strateegiline hindamine.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees

Lisa 2.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne

TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn 14. juuni 2006 nr 1285-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteüles- ande kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Planeerimisseaduse § 8 lg 1 ja lg 3 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 8 lg 1, 2, 4, 9 ja § 9 lg 7, 8 ja 9 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 23. märts 2006 otsusest nr 90 “Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine”:

1. Kinnitada Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale. 2. Linnaplaneerimise Ametil korraldada vastavalt lähteülesandele üldplaneeringu koostamine. 3. Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tal- linn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

Jüri Ratas Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korralduse nr 1285-k LISA

Haabersti linnaosa üldplaneeringu läh- teülesanne

1. Lähteülesande koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

2. Planeeringu eesmärk

3. Taustinformatsioon

Haabersti linnaosa lääne-edelasuunaliseks piiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald. Lõunasse ning itta jäävad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Põhjast piirab Haabersti linnaosa Kopli laht ja loodest Kakumäe laht.

Haabersti on väga omanäoline ja mitmekesise elukeskkonnaga linnaosa. Haabersti omanäolisus avaldub tema linnastruktuurses olemuses, suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata. 2005. aasta seisuga elab linnaosas 38 267 elanikku, mis moodustab Tallinna elanike arvust 9,53 %, kuid linnaosa prestiiži ja aktiivse väikeelamuehitusega seonduvalt elanike arv suureneb.

Haabersti praeguse tuumiku moodustab 147 hektaril paiknev ning 40 000 elanikule mõeldud Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud põhi- liselt 1970-ndatel aastatel. Väike-Õismäe muudab kogu maailmas unikaalseks tema terviklikult lahendatud ja välja ehitatud planeering, mille järgi ei ole piirkond jagatud mikrorajoonideks vaid paikneb sõõrjalt ümber tehisjärve. Selle kompositsiooniline ülesehitus tugineb kahel ringtänaval: välisel transiitliiklusteel, millest seespool paiknevad kauplused, 9-korruselised elamud ning väljaspool 5-korruselised elamud ja si- semisest jaotusteest, millest väljapool paiknevad 9-korruselised ja kindla rütmiga 16- korruselised elamud ning keskmes paiknevad koolid ja lasteaiad.

Väike-Õismäele lisanduvad Astangu elamupiirkond ning Tiskre, Kakumäe, Veski- metsa, Vismeistri ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Väikeelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Kakumäe ja osaliselt Pikaliiva, kus käib hetkel vilgas ehitustegevus ning korterelamute põhiliseks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Astangu, Mustjõe ja osaliselt Pikaliiva.

Haabersti linnaosas asuvad kogu linna seisukohalt olulised objektid, milleks on Loo- maaed, Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Kakumäe ja Harku järve supelrannad ning suur kaubandus-, olmeteeninduse, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise keskuste ala. Hetkel on alale juba rajatud kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti suur kaubanduskeskus. Piirkonnas tegutseb Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall, Rocca al Mare Onistar Tennisekeskus ja Al Mare Keskus.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Haabersti linnaosal puudub seni üldplaneering, mis käsitleks linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamist ning kuidas siduda omavahel varasemad Haabersti linnaosa territooriumi puudutavad arengustrateegiad, -projektid või ehitusmäärused. Sellest tulenevalt on antud planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haa- bersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus või varasemates Haabersti linnaosa arengut puudutavates planeeringukavades. Lisaks on vananenud Tallinna üldplaneering Haabersti linnaosa piires, mis vajab uuesti läbi töötamist ning muut- mist.

Üldplaneeringu koostamist korraldab ja selle eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest läh- tudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid. Üldplaneeringuga hõlmatava ala täpne ulatus on näidatud kaardil lisas.

4. Üldplaneeringuga kavandatakse

4.1 Mitmekesistada maakasutuse funktsionaalsust ja tagada planeeritava territooriumi sidusus nii üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi erinevate alade kui ka üldplaneeringust välja jäävate ümbritsevate piirkondade vahel; 4.2 Haabersti linnaosas paiknevate reserv ja arengualade arengusuunad; 4.3 Täpsustada planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; 4.4 Täpsustada uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad; 4.5 Analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist, elamualade ja töökoh- tade suhet territooriumil ning uuselamuehituse kvaliteeti ja hulka; 4.6 Täpsustada liiklusvõrgustikku (Kakumäel) ning töötada välja loogiliselt toimiv liiklusskeem (Astangul, Pikaliival), koos ümbritsevate aladega liidetud kergliiklusteede ja liikumisradade paiknemise määramisega, tagades kiire ja sagedane liikumisvõimalus erinevate piirkondade vahel; 4.7 Olemasolevate ristmike (eelkõige Paldiski mnt, Rannamõisa ja Ehitajate tee liiklussõlme) rekonstrueerimiseks vajaliku maa reserveerimine ning piirkonna üldise teedevõrgu täpsustamine koos vajalike uute teekoridoride määramise- ga/reserveerimisega juurdepääsude tagamiseks; 4.8 Täpsustada metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks; 4.9 Täpsustada ohtlike- ja raskete veoste marsruudid; 4.10 Määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustäna- vad ning infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Pargi&Sõida parklate asukohad ja tagasipöördekohad); 4.11 Ühistranspordiliikluse arendamise ja parendamise võimalused; 4.12 Parkimiskorralduse üldised põhimõtted ning uued parkimisalad. Sõidukite parkimiskohtade määratlemisel lähtuda vajadusest 1,6 – 2,0 parkimiskohta korteri kohta ja üks parkimikoht büroopinna iga 40 – 70 m2 kohta; 4.13 Kavandada liiklus (sealhulgas ka bussi- ja kergliiklus) ja parkimine rannaaladel ja nende läheduses; 4.14 Liikluse rahustamise võtteid; 4.15 Ühiskondlike keskuste arengualade, üldkasutatavate spordiväljakute ning puhke- ja haljasalade ulatuse, kasutustingimuste, arengusuundade ning koormuse määramine ja täpsustamine; 4.16 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega; 4.17 Avalike randade ja sadamakohtade täpsustamine; 4.18 Harku järve kaldaala arengusuundade määramine;

4.19 Koostada Haabersti linnaosa hõlmav kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehita- mistingimused planeeritaval territooriumil; 4.20 Mereveetaseme kõrguste analüüs teede ja elamualade planeerimiseks; 4.21 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine; 4.22 Täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust. 4.23 Seada looduskeskkonnal avalduvate mõjude alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused ning määrata maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sh pinnase liigniiskusest, mere mõjust ja sademe- ning pinnasevee ärajuhtimise tingimustest tulenevad piirangud; 4.24 Keskkonnakaitseliste arengusuundade määramine.

5. Arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid 5.1 Tallinna üldplaneering, 2001 5.2 Harku valla üldplaneering 5.3 Tallinna arengukava 2005-2014 5.4 Tallinna haljastuse arengukava 5.5 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 5.6 Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005- 2014 5.7 Tallinna jäätmekava 5.8 Strateegia “Tallinn 2025” 5.9 Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010 5.10 Strateegia “Säästev Eesti 21 (Eesti tee jätkusuutlikule arengule)”. Tallinn, 2004 5.11 „Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring“. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006 5.12 Haabersti linnaosas kehtivad ja menetluses olevad detailplaneeringud 5.13 Tallinna linnastu rahvastikuprognoos. Tartu, 2001 5.14 Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005-2014 5.15 Tallinna tööhõive suurendamise programm 2005-2007 5.16 Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 5.17 Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008 5.18 Tallinna riskianalüüs 2004 5.19 Tallinna kõrgelamuelanikud. Tallinna Ülikool. Tallinn, 2005 5.20 Kõrghooned Tallinnas turuülevaade. ERI Kinnisvara. Tallinn, 2005 5.21 Kõrghoonete vajadus ja nende perspektiivsus ja majanduslik atraktiivusus et- tevõtlus-ning äripindadena. SaarPoll OÜ. Tallinn, 2006 5.22 Tallinlaste rahulolu linna elu-oluga. Ariko Marketing. Tallinn, 2004 5.23 Väike-Õismäe elurajooni planeerimisskeem 5.24 "Paneelelamute fassaadide ja katuste soojustamise (renoveerimise) lahenduste soovitused" Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut. Tallinn, 2005 5.25 Koostamisel olev Nõmme linnaosa üldplaneering 5.26 Koostamisel olev Mustamäe linnaosa üldplaneering 5.27 Koostamisel olev Kristiine linnaosa üldplaneering 5.28 Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering 5.29 Koostamisel olev teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”

5.30 Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna rohealad” 5.31 Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” 5.32 “Kakumäe piirkonna tänavavõrgu ja kergliiklusteede skeemi koostamine” K- Projekt AS 5.33 “Astangu asumi kavandatava teedevõrgu ja liikluskorralduse skeemi koostamine” K-Projekt AS 5.34 “Astangu ehitusmäärus”, Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 5.35 Paneelelamute fassaadide soojustamise tehnilised lahendused. Tallinna Tehni- kaülikool, 2005 (koostamisel) 5.36 “Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja - valikuid selgitav uuring” 5.37 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava. AS Sweco Eesti 5.38 Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010 (eelnõu) 5.39 Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006-2014 (eelnõu) 5.40 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 5.41 Kakumäe poolsaare rohealade arengukava

6. Nõuded planeeringu koostamisele, kooskõlastamisele, vormistamisele

Üldplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele ning Keskkonnaministee- riumi väljaantud käsiraamatule ”Soovitused üldplaneeringu koostamiseks” (Keskkon- naministeerium, 2000). Planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite, planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike ning teiste huvitatud isikutega. Planeeringu koos- tamisse kaasatakse erinevate huvigruppide esindajad, kasutades avalikke planeeringu- päevi, kus toimub planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisilahenduste tutvustamine. Planeeringuprotsessi kulgu kajastatakse massiteabevahendites. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning maakorraldusele. Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi ning olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali, millest läh- tudes valitakse edasise arengu üldeesmärgid.

6.1 Planeering kooskõlastada: 6.1.1 Haabersti Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga 6.1.2 Haabersti Valitsusega ja Halduskoguga 6.1.3 Kristiine Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga 6.1.4 Mustamäe Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga 6.1.5 Nõmme Linnaosa Valitsusega ja Halduskoguga 6.1.3 Harku Vallavalitsusega 6.1.4 Harjumaa Keskkonnateenistusega 6.1.7 Tallinna Kommunaalametiga 6.1.8 Tallinna Elamumajandusametiga 6.1.9 Tallinna Ettevõtlusametiga 6.1.10 Tallinna Haridusametiga 6.1.11 Tallinna Keskkonnaametiga

6.1.12 Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga 6.1.13 Tallinna Maa-ametiga 6.1.14 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga 6.1.15 Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga 6.1.16 Tallinna Transpordiametiga 6.1.17 Riigi Maa-ametiga 6.1.18 Keskkonnaministeeriumiga 6.1.19 Harjumaa Päästeametiga

6.2 Planeeringu vormistamine 6.2.1 Töö lõppversioonis esitatakse kokkuvõtlik seletuskiri koos vajaliku informatsiooni sisalduvate joonistega; 6.2.2 Põhijoonis (maakasutusplaan) esitatakse mõõtkavas 1:5 000 või 1:10 000; 6.2.3 Töö esitatakse paberkandjal 6 eksemplaris ja digitaalsel kujul.

7. Haabersti linnaosa üldplaneering peab sisaldama järgmisi töid

7.1 Algandmete kogumine: üldplaneeringuga hõlmatava territooriumi üldised iseloomustavad näitajad 7.1.1 Geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid; 7.1.2 Elanikkonna demograafiline struktuur ja rahvastiku prognoos; 7.1.3 Sotsiaalne infrastruktuur (koolid, koolieelsed asutused, kultuuriasutused, noorsootööasutused, huvialaringid jmt) üldiseloomustus ja perspektiivne vajadus; 7.1.4 Elamispindade üldiseloomustus ja paiknemine; 7.1.4 Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ja orienteeruv töökohtade arv; 7.1.6 Keskkonna kvaliteet: õhu-, vee- ja pinnasereostus, jäätmed, müra; 7.1.7 Haljasalade, mänguväljakute ja parkimiskohtade vajaduse vastavus tegelikku- sele.

7.2 Arengueelduste väljatöötamine tuginedes süstematiseeritud algandmete kogumile 7.2.1 Arengu eesmärgid ja kriteeriumid; 7.2.2 Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid; 7.2.3 Väliskeskkonnast tulenevad võimalused ja ohud.

7.3 Ruumilise arengustrateegia põhisuundade välja toomine järgmiseks 10-15 aastaks, milles käsitletakse: 7.3.1 elamualade struktuuri: asumite omavaheline sidestumine, rahvaarvu prognoos;

7.3.2 sotsiaalset infrastruktuuri: sotsiaalse infrastruktuuri arengu üldpõhimõtted, ra- jatavad ühiskondlikud objektid; 7.3.3 tehnilist infrastruktuuri: teedevõrk ja ühistransport, side, elektrivõrk; 7.3.4 kommunaalmajandust: jäätmemajandus, veemajandus, soojamajandus; 7.3.5 ettevõtlust: inkubaatorid; 7.3.6 keskkonda: heakord ja haljastus.

7.4 Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused 7.4.1 Määrata säilitamisele kuuluvad alad: väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslu- sed, kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad; 7.4.2 Välja töötada monofunktsionaalse Kakumäe elurajooni elukeskkonna mitme- kesistamiseks üldised põhimõtted; 7.4.3 Tuginedes algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, ti- hendatavad ja muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioo- ne, kui hoonestuse üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põ- himõttel, et väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist olemasolevate rajatud haljasmaade arvelt ja Haljastuse arengukavaga kinnitatud rohekoridoride arvelt; 7.4.4 Määrata ja täpsustada asukohad: 7.4.4.1 täiendavaks elamuehituseks; 7.4.4.2 uutele/olemasolevatele äri-, ettevõtlus- ja tootmishoonetele; 7.4.4.3 haridus-, tervishoiu-, spordi- jm asutustele; 7.4.4.4 puhke- ja haljasaladele; 7.4.4.5 kergliiklusteedele; 7.4.4.6 avalikele randadele; 7.4.4.7 parkimisaladele.

7.5 Tehnilise infrastruktuuri määramine ning täpsustamine: 7.5.1 teed ja tänavad, sh kergliiklusteed; 7.5.2 veevarustus ja kanalisatsioon; 7.5.3 sade- ja drenaažvete ärajuhtimine; 7.5.4 küttesüsteemid; 7.5.5 sideteenused; 7.5.6 tänavavalgustus; 7.5.7 gaas; 7.5.8 alternatiivenergia kasutamise võimalikkus.

7.6 Piirangutes maakasutusele: 7.6.1 Määrata olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitse- vöönditega; 7.6.2 Vajadusel teha ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võt- miseks; 7.6.3 Määrata looduslikult kaitsmata põhjavee paiknemise piirkonnad ja reostusohu tegurid, mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud alad ning kaldavaringute piirkonnad; 7.6.4 Määrata erinevatest seadustest, tehnogeensetest jm teguritest maakasutusele ja ehitustegevusele tulenevad piirangualad;

7.6.5 Arvestada planeeritaval alal paiknevate metsade, parkide, looduslike haljasalade ja rohekoridoridega; 7.6.6 Metsaseaduse järgi metsana määratletavad kõrghaljastusega alad planeerida kaitsemetsa kategooriasse kuuluvateks metsamaadeks; 7.6.7 Inventariseerida looduslikud veekogud ja märgalad (allikad, kraavid, ojad, tiigid, sood ja rabad) ning koostada säilitatavate looduslike veekogude ja märg- alade kart, Mustjõe oja veerežiimi käsitlemine siduda Kristiine ja Mustamäe linnaosade üldplaneeringutega; 7.6.8 Kaardistada põhjavee toitealad ja töötavad puurkaevud koos sanitaarkaitseala- dega ning reserveerida maa-alad täiendavate veehaarete ja sademevete puhas- tusrajatiste ehitamiseks; 7.6.9 Haabersti linnaosa territooriumil asuvates Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorites planeerides tuleb tagada iseloomulike vaadete säilimine vana- linnale.

7.7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine

7.8 Üldplaneeringu koostamisega kavandatavad uuringud 7.8.1 Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustuse ja erinevate ette- võtete paiknemise skeemi koostamine; 7.8.2 Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine; 7.8.3 Haabersti linnaosas paiknevate elamute üldiseloomustus ja kaardistamine; 7.8.4 Väike-Õismäe elurajooni parkimiskorralduse uuring; 7.8.5 Kinnisvaraturu ülevaade, pakkumised ja prognoos; 7.8.6 Tallinna linna elanikkonna arvu prognoos; 7.8.7 Uuringud Haabersti piirkonna vajalike veehaarete ja põhjavee toitealade mää- ratlemiseks; 7.8.8 Haljasmaade, sh kaitsealuste taimede ja üksikobjektide ülevaatused- inventuurid; 7.8.9 Sõitjate- ja liiklusvoogude uuringud; 7.8.10 Elu- ja töökohtade paiknemine transporditsoonide lõikes ning nendevaheliste seoste uuringud; 7.8.11 Sadevee ärajuhtimise skeemid; 7.8.12 Sõitjate sõitjatevoolude prognoos ja nende jaotumine sõidukiliikide vahel (EVS 843:2003 punkt 5.1.2 lg 1); 7.8.13 Vajadusel teisi täiendavaid uuringuid.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande LISA

Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaalne ulatus

Toomas Sepp Linnasekretär

Lisa 2 16

Lisa 2.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn 25. juuni 2007 nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkon- namõju strateegilise hindamise algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2, § 34 lg 1, § 35 lg 1, 2, 5 ja Planeerimisseaduse § 8 lg 9 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 „Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine” ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k „Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine”:

1. Algatada Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 algatatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldpla- neeringu eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooala- de võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. 2. Üldplaneeringu:

2.1 koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn); 2.2 keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile; 2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080, Tallinn). 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13 esmaspäeviti kella 14.00 kuni 18.00 ja neljapäeviti kella 9.00 kuni 12.00. 4. Tallinna Keskkonnaametil avaldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametli- kud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

Edgar Savisaar Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär

Lisa 2.5 KSH algatamisest teavitamise teadete koopiad

1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest 04.07.2007

04.07.2007 Keskkonnamõju hindamise teated

Tallinna Keskkonnaamet teatab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2, § 34 lg 1, § 35 lg 1, 2 ja 5 ja planeerimisseaduse § 8 lg 9 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90 “Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine” ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k “Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine”, Tallin- na Linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusega nr 71 “Kristiine linnaosa üldplaneeringu algatamine” ja Tallinna Linnavalitsuse 15. novembri 2006 korraldusega nr 2284-k “Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine”, Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine” ja Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1286-k “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine” algatas Tallinna Linnavalitsus 25. juunil 2007: 1. korraldusega nr 1271-k Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise; 2. korraldusega nr 1272-k Kristiine linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise; 3. korraldusega nr 1273-k Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Üldplaneeringute eesmärgiks on linnaosade pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumide funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringute koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn). Üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide ja aruannete avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmid ja aruanded heakskiitmiseks järelevalvajale. Üldplaneeringud kehtestab Tallinna Linnavo- likogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn). Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiste otsustega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13 esmaspäeviti kella 14.00 kuni 18.00 ja neljapäeviti kella 9.00 kuni 12.00.

2) väljavõte ajalehest Postimees 04.07.2007

Lisa 2.6

KSH programmi avalikustamisest teavitamise teadete koopiad

1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest 05.12. 2007

05.12.2007 Keskkonnamõju hindamise teated

Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkon- namõju strateegiliste hindamiste programmid. Linnaosade üldplaneeringud on algatatud Tallinna Linnavolikogu otsustega ja lähteülesanded kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse korraldustega vastavalt: Haabersti linnaosa üldplaneering 23.03.2006 nr 90 ja 14.06.2006 nr 1285-k; Kristiine linnaosa üldplaneering 9.03.2006 nr 71 ja 15.11.2006 nr 2284-k; Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering 26.01.2006 nr 8 ja 14.06.2006 nr 1286-k. Üldplaneeringute eesmärgiks on linnaosade pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumide funktsionaalse maakasutuse planeerimine, koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks. Üldplaneeringute algatamise otsuste ja lähteülesannete ning üldplaneeringute materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=72. Üldplaneeringute koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn). Üldplaneeringud kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn). Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised algatati Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2007 korraldustega vastavalt nr 1271-k, 1272-k ja 1273-k. Üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide ja aruannete avalikustamised ning esitab programmid ja aruanded järelevalvajale heakskiitmiseks. Üldplaneeringute elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosade üldplaneeringute keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmidega saab tutvuda ajavahemikul 04. - 20. detsember 2007 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel 640 4767) ja Keskkonnaameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346. Programmide kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil [email protected] kuni 20. detsembrini 2007. Keskkonnamõju strateegiliste hindamiste programmide tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu 20. detsembril 2007 algusega kl 15:00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

2) väljavõte ajalehest Postimees 04.12.2007

Lisa 2.7

HAABERSTI, KRISTIINE JA PÕHJA-TALLINNA LINNAOSADE ÜLDPLANEERINGUTE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISTE HINDAMISTE PROGRAMMIDE avaliku arutelu protokoll

Toimumise aeg: 20. detsember 2007 kell 15.00-15.20 Toimumise koht: Tallinna Linnavalitsus Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel

Koosoleku käik: 1. Ülle Ambos tutvustas lühidalt KSH protsessi ja programmi koostamisel küsi- tud seisukohti.

Tiina Nigul: Edaspidi võiks seisukohti küsida ja teavitada avalikustamisest ka Pääste- ametit. 2. Planeeringute koostajad Kärt Talimaa ja Tiina Nigul Tallinna Linnaplaneeri- mise Ametist andsid lühikese ülevaate linnaosade olulisematest teemadest. 3. KSH läbiviija AS Maves keskkonnaekspert Toomas Ideon tutvustas linnaosade olulisemaid keskkonnaaspekte, mida KSH käigus käsitletakse. Küsimusi ega ettepanekuid programmidele ei esitatud. Protokollis: Ülle Ambos 20.12.2007

Haabersti Linnaosavalitsuse ettepanekud KSH programmi osas

From: Tiina Jaska Sent: Thursday, December 20, 2007 2:45 PM To: Ülle Ambos Subject: ettepanek

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS-i § 36 lõikele 3) palume arvestada Haabersti Linnaosavalitsuse poolt tehtud ettepanekutega töö koostamisel.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud

• Kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad abinõud ja rannakindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Kakumäe lahe rannikuosadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule). • Randade erosiooni takistavate rajatiste ehitamne Kakumäe ja Kopli lahe rannikule. Siia tuleks kuidagi sisse kirjutada vajadus asjakohaste uurimistööde järele, samuti teede ärauhtumist vältivate ja kodanike maju säilitavate meetmete rakendamist nii Kakumäe kui ka Kopli lahe rannikualal. Neid probleeme oleks vaja esile tõsta

Lugupidamisega

Juhan Hindov Linnaosavanema asetäitja ja 'Tiina Jaska Arhitekt Haabersti LOV 640 4856 51 01218

Lisa 2.9 Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud. Programmi koostaja poolsed kommentaarid. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused Kommentaar Keskkonnaministeerium (kiri 13.12.2007 nr 13-3-1/56718)

Kõnealustes KSH programmides ei ole märgitud huvitatud asutusena Harju Maavalitsust, Programmi täiendatud kelle pädevuses on planeerimisseaduse § 23 lõike 2 alusel teostada järelevalvet üld- ja detailplaneeringute üle. Lisaks pöörame tähelepanu sellele, et huvitatud isikutena tuleb välja tuua mitte ainult linnaosa elanikud ja ettevõtted, vaid ka piirkonna maaomanikud. Kõigi kolme üldplaneeringu KSH programmides toodud ajakava peab korrigeerima. Töö- Ajakava on korrigeeritud. Lisaks peab märki- de teostamise ajad on praeguse seisuga juba muutunud, mistõttu tuleb andmed ajakohasta- ma, et tegemist on eeldatava ajakavaga, mis da. Samuti tuleb lisada ajakavasse KSH algatamise kuupäev. lähtub üldplaneeringu koostamise ajakavast. Juhul, kui üldplaneeringu koostamise ajakavas toimub muudatusi, korrigeeritakse ka KSH lä- biviimise ajakava vastavalt sellele (märkus lisatud programmi). KSH menetlus ei lõpe KSH aruande heakskiitmisega. Vastavalt KeHJS-i §-Ie 43 peab Üldplaneeringu kehtestamise aeg ei ole hetkel KSH tulemus kajastuma planeeringus ja selle lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb täpsemalt ette prognoositav ja see sõltub pla- põhjendada. Seega tuleks ajakavasse märkida ka üldplaneeringu kehtestamise ning sellest neeringu menetlusprotsessist ning Tallinna Lin- teavitamise eeldatav aeg. navalitsuse ja Volikogu ajakavast Harjumaa Keskkonnateenistus (kiri 12.12.2007 nr 30-12-1/56732-2)

Üldised märkused kõikide nimetatud programmide kohta: 1. Hindamisel käsitleda ka olemasolevat keskkonnaseisundit ning selle parendamise vaja- Programmi täiendatud dust ja võimalusi.

2. Analüüsida planeeringu lahenduste vastavust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Programmi täiendatud '''Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning hinnata alternatiivsete

Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused Kommentaar planeerimislahendustega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku ja haljaskoridoride toimimisele, arvestades ka linnaosa naaberalade perspektiivset maakasutust. Samuti tuleb tähele- panu pöörata puhke- ja virgestusalade optimaalse ulatuse ja paiknemise hindamisele ning vajadusel ettepanekute tegemine negatiivset mõju leevendavate maakasutuspiirangute seadmiseks. 3. Analüüsida ja hinnata olemasolevate haljasalade ja -koridoride seisukorda, mille alusel Programmi täiendatud hinnata uute haljakute rajamise vajadusi ning olemasolevate säilitamise ja parendamise lahendusi. 4. Võrrelda linnaosa üldplaneeringuga kavandatavaid muudatusi kehtiva Tallinna linna Programmi täiendatud üldplaneeringuga, anda hinnang muutustega kaasnevast mõjust ning samuti planeeringu seostele valdkondlike teema planeeringutega. 5. Hindamisel käsitleda müra kui võimaliku keskkonnamõju põhjustajat ning mõju inime- See aspekt on juba programmides kajastatud. se tervisele, heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele. 6. KSH programmi lisas esitada andmed eksperdi kvalifikatsiooni kohta, mis on sätestatud Andmed lisatud programmile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lõikes 3. Ettepanekud ja märkused Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH programmi kohta:

1. Lisaks liiklusvõrgustiku arendamisega kaasneva mõju analüüsimisele hinnata ka ela- Programmi täiendatud mualade võimalike tihendamiste ja hoonestuse arengualade väljaehitamisega kaasnevat mõju keskkonnale, sh rohevõrgustikule, ranna-ja kaldaaladele jne. 2. Pöörata tähelepanu Astangu piirkonna, kui Tallinna linna üldplaneeringuga määratud Programmi täiendatud loodusliku haljasala tasakaalustatud arendamisele ja sellega seotud keskkonnamõjule. 3. Hindamisel arvestada maanteede rajamise ja rekonstrueerimise asjakohaste projektide- See ettepanek on juba programmis kirjas, vt ka- ga (näit. sadama maismaa ühenduste rekonstrueerimine ja ehitamine, Paldiski maantee vandatav liiklusvõrgustik ja selle mõju rekonstrueerimise projekt, jne) ning hinnata projektide ja planeerimislahenduse koosmõju. 4. Juhul, kui planeeringuga tehakse ettepanekud ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks, siis Programmi täiendatud analüüsida ja hinnata muutustega kaasnevat mõju keskkonnale. 5. Hinnata radooni reostuseohtu. Ettepanek KSH programmi sisse viidud

Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ning küsimused Kommentaar 6. Huvitatud osapooltena lisada ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon, Ettepanekut on arvestatud ja vastavad täiendu- Harku Vallavalitsus, Põhja Regionaalne Maanteeamet ja Tervisekaitseinspektsioon. sed KSH programmi sisse viidud Haabersti Linnaosavalitsuse poolt tehtud ettepanek (e-post 20. detsember 2007)

Haabersti linnaosa üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud, mida peab arvestama: 1. Kavandatavad tegevused rannikul, sh rannapromenaadi rajamine, üleujutusi vältivad Antud ettepanek on KSH programmis juba alg- abinõud ja ranna kindlustused Kakumäe paljandi osas ja muudel Kakumäe lahe ranniku- selt sõnastatud ja kindlasti järgitakse seda KSH osadel (mõju rannaaladele, merele ja elustikule). läbiviimisel ja aruande koostamisel. 2. Randade erosiooni takistavate rajatiste ehitamine Kakumäe ja Kopli lahe rannikule. Siia See ettepanek täpsustab ja täiendab eelnenud tuleks kuidagi sisse kirjutada vajadus asjakohaste uurimistööde järele, samuti teede ärauh- ettepanekut. KSH programmi täpsustatud. tumist vältivate ja kodanike maju säilitavate meetmete rakendamist nii Kakumäe kui ka Kopli lahe rannikualal. Tallinna Keskkonnaamet (kiri 20.12.2007 nr 6.1-4.4/3176) 1. KSH käigus hinnata kliimasoojenemisest tulenevaid mõjusid (sh üleujutuste võimalik- KSH programmi täiendatud vastavalt tehtud kus) Kakumäe ja Kopli lahe ranna- ning Harku järve kaldaaladele kavandatud elurajooni- ettepanekule dele.

Lisa 3

HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD MATERJALID

Lisa 3.1 KSH aruande avalikust väljapanekust teavitamise teate koopia; Tallinna Keskkonnaameti teade huvitatud osapooltele Lisa 3.2 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avaliku arutelu protokoll Lisa 3.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud Lisa 3.4 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud ning kommentaarid neile Lisa 3.5 Tallinna Keskkonnaameti vastuskirjad KSH aruande kohta tehtud ettepanekutele Lisa 3.6 Keskkonnaameti kiri 20.02.2009 nr HJR 6-8/2587 Haabresti linnaosa üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 3.7 Keskkonnaameti kiri 18.08.2009 nr HJR 6-8/21779-2 Haabresti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 3.8 Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud (Keskkonnaameti kiri 20.02.2009 nr HJR 6-8/2587 ja 18.08.2009 nr HJR 6-8/21779- 2) ning kommentaarid neile

Lisa 3.1

KSH aruande avalikust väljapanekust teavitamise teadete koopiad

1) väljavõte Ametlikest Teadaannetest 17.06.2008

17.06.2008 Keskkonnamõju hindamise teated i

Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 90 ja lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1285-k. Üldplaneeringu eesmärgiks on Haabersti linnaosa pikaajaliste arengusuundade määramine, territooriumi funktsionaalse maakasutuse planeerimine koos uute elamu- ja bürooalade võimalike asukohtade määramisega ehitustegevuse suunamiseks ja koordineerimiseks.

Üldplaneeringu eskiislahenduse ja muude materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=304.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; kontaktisik Kärt Talimaa, tel 640 4447). Üldplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn).

Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1271-k. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda ajavahemikul 16. juuni kuni 11. juuli 2008 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel 640 4767) ja Keskkonnaameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346 ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A, ruum 205 (kontakttelefon 640 4800). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil: [email protected] kuni 11. juulini 2008.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 10. juulil 2008 algusega kell 15.30 Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A.

Tallinna Keskkonnaameti teade huvitatud osapooltele Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu kohta

From: Ülle Ambos Sent: Monday, June 16, 2008 11:28 AM To: '[email protected]'; TLPA; Haabersti LOV üldmeil; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; 'harju- [email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; Kommunaalameti üldmeil Subject: Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

16.06.2008 nr 6.1-4.4/1543 Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Üldplaneeringu eskiislahenduse ja muude materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel aadressil http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=304. Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; kontaktisik Kärt Talimaa, tel 6404447). Üldplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, 15080 Tallinn). Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1271-k. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130 Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Haabersti linnaosa üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda ajavahemikul 16. juuni kuni 11. juuli 2008 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel 6404767) ja Keskkonnaameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346 ning Haabersti Linnaosa Valitsuses, Ehitajate tee 109A, ruum 205 (kontakttelefon 6404800). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil [email protected] kuni 11. juulini 2008. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 10. juulil 2008 algusega kell 15.30 Haabersti Linnaosa Valitsuse ruumides, Ehitajate tee 109A.

Lugupidamisega

Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja

Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: 6404767 e-post: [email protected]

Ajalehes Postimees 16.06.2008. a ilmunud teade KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu kohta

Lisa 3.2

HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE

avaliku arutelu protokoll

Toimumise aeg: 10. juuli 2008 kell 15.30-17.00 Toimumise koht: Haabersti Linnaosa Valitsus Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel

Koosoleku käik:

1. Tallinna Keskkonnaameti juhtivspetsialist Ülle Ambos juhatas sisse avaliku arutelu ja tegi ettepaneku koosoleku päevakorraks.

2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostaja Kärt Talimaa Tallinna Linnaplaneerimise Ametist (LPA) andis ülevaate üldplaneeringu (ÜP) eesmärkidest, protsessist, alusuuringutest ja ÜP kaartidest.

3. AS Maves keskkonnaekspert ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) töörühma juht Toomas Ideon tutvustas KSH aruannet – KSH eesmärki, osapooli ja protsessi, olulisemaid hindamistulemusi ja probleeme (rohealad ja –koridorid, Harku järv, Kakumäe rannik, müra ja õhusaaste, liiklus) ning mõjude vältimise või leevendamise võimalusi (rannakaitse rajatised, ehituskeeluvöönd jm). Avalikustamise käigus saabunud arvamusi märgitakse lõpparuandes, kas neid arvestati või miks ei arvestatud. Kakumäe Seltsi ettepanekutega on ekspert nõus, tingiv kõneviis on tulnud sellest, kui eksperdi ja planeeringu koostaja vahel toimusid läbirääkimised. Kui Maves teeb valmis lõpparuande, siis on LPA otsustada, kas KSH järeldusi ja ettepanekuid arvestatakse.

4. Sõnavõtud, küsimused, vastused:

Ants Väravas (Kakumäe Selts): Mis staadiumis on Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu (DP) KSH, kas see on kinnitatud? Ü. Ambos: See KSH aruanne on Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidetud novembris 2007. A. Väravas: Haabersti ÜP KSH aruanne lk 42 on jõudnud järeldusele, kuidas selle sadamaalaga peaks edaspidi käituma (seal peab esmajärjekorras rajama rannakindlustused). DP KSH aruanne on aga juba kinnitatud. Kakumäe sadamaalal oli 30 aastat tagasi kivine rand, kus paadid tulid randa. Peale kinnise kai rajamist hakkas meri randa kulutama. DP on kinnitatud ka Merirahu jahisadamale. Kakumäe jahisadama DP on poolik töö ja DP-t ei tohiks enne lahendada, kui on merekeskkonna uuringud tehtud, nagu on KSH aruandes lk 42 ka öeldud. Lisaks on palju teisi küsimusi (teed, kommunikatsioonid), mis on selle planeeritava „monstrumi” vastu, mis ei puuduta otseselt keskkonda, küll aga kaudselt ja paljus puudutab inimest. K. Talimaa: Kakumäe jahisadama detailplaneeringu viimases lahenduses on küll 8-korruseline sadamahoone, aga DP KSH käsitles 4 korrust. T. Ideon: Rannaprotsessidest – materjalitransport on Kakumäe sadama kaiga takistatud, ühelt poolt kuhjab, teiselt poolt sööb. Mõjude hindamine käsitleb ka sotsiaalseid aspekte. Vaatame läbi kõik arvamused, samas aga tuleb arvestada ka ÜP üldistustaset – kui ÜP on üldine, ei saa KSH minna detailidesse. Kui on väga oluline teema, siis küll minnakse detailidesse. KSH peab nii rannikumere kui loomastiku, taimestiku, müra ja õhusaaste puhul olema ühtlaselt tihe või ühtlaselt hõre. Ü. Ambos: Kas te tegite oma ettepanekud ka siis, kui toimus Kakumäe jahisadama DP KSH? A. Väravas: Tegime, kuid nendest on mööda mindud. Urmas Sõgel (Kakumäe Selts): Haabersti linnaosa arengu kolme põhidokumenti, arengukava, ÜP-t ja KSH-d tuleb vaadata kogu aeg koos. Arengukava on seadnud ennast kõige kõrgemale. Miks oleme arengukava tänasest arutelust kõrvale jätnud? Ettepanek, et arengukava tuleks avalikule arutelule sügisel, kuigi arengukava kohta pidi arvamused esitama 11. juuliks. Osa ÜP kaarte veel kodulehel üleval ei ole, aga paljud küsimused said täna arutelu käigus vastused. Palve LPA-le kaardid kodulehel uuendada. Paljud kaardid arengukavas ei käsitle Kakumäe poolsaart. Ettepanekutest, mis me oma kirjas ka välja tõime – tuleks säilitada olemasolev rohekoridor ümber Kakumäe poolsaare, selles osas ei ole kaardid omavahel kooskõlas. Rohekoridor ei tohiks katkeda, nagu see võib katkeda Kakumäe tee 94 juures. ÜP põhimõte, et Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jt asumitesse on välistatud korterelamute ehitamine, peaks kajastuma juba praegu menetletavates dokumentides. Näiteks Kakumäe tee 94 algatati DP, millega kavandatakse viie 3-korruselise korterelamu rajamist, kokku 48 korteriga. Samas tehti 2005.a ettepanek samale alale korterelamuid rajada, siis lükati see tagasi. KSH-s peaks olema kajastatud demineerimine. Me oleme korduvalt ettepanekuid teinud Haabersti linnaosa valitsusele ja arendajatele. Kakumäe poolsaarel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja enne kui hakata näiteks ehitama või kanalisatsiooni rajama, tuleb teha ära vajalikud uuringud sõjaväeala ladude avastamiseks. Päästeamet ei ole oma seadmetega jõudnud sügavamale kui 30 cm, kuid võimalikud lõhkeobjektid on 2- 2,5 m sügavusel. Kuna ala on olnud aastakümneid sõjaväe ala, siis sinna on maetud suur kogus laskemoona ja samuti meres, kus tuleb demineerimisuuringud ja -tööd ära teha. Kõik selle ala elanikud, kes seal on vundamente pidanud rajama, on probleemiga kokku puutunud. KSH aruandes häirib tingiv kõneviis, asju ei öelda otse välja. Põhimõtteliste küsimuste puhul võib neid asju erinevalt välja lugeda. Oleme nõus, et varisemisohuga piirkondades võib ehituskeeluvööndit laiendada 100 meetrini. Samas on aga linn juba kinnitatud detailplaneeringuid (Soolahe 29b) üleujutusega piirkonnas ja kus kinnistupiir läheb merre välja, seal ei ole astangut, vaid meretase on sama kõrgel kui planeeritav elamu. Ettepanek, et võetaks arvesse ka Kakumäe Seltsi eriarvamuse seoses jahisadamaga ja et mitte võtta seda KSH-d veel lõplikult, sest ei saa lugeda lõplikuks dokumenti, kui ÜP on veel pooleli. Haabersti arengukava peaks kindlasti tulema avalikule arutelule sügisel ning vaatame ÜP-t ja arengukava koos. Arengukava on tehtud täiesti ülejala, kuid see peaks olema strateegilise tähtsusega dokument, ka ÜP ja KSH jaoks. Vead võivad mõjutada ka dokumendi sisu. Arengukavas on kirjas, et linnaosas puuduvad mõju omavad kolmanda sektori esindajad ehk seltsid, ja neid ei kaasatud. Seetõttu Kakumäe Selts esitas oma arvamuse, mida tuleks arengukavas arvesse võtta. Lisaks, Postimehes avaldatud teated on liiga väikeses kirjas ja Haabersti kodulehele antud link ei avane. Linna ametlike teadaannete avaldamine peaks olema teistmoodi korraldatud. T. Ideon: Tingiva kõneviisi parandame aruandes ära. Tiskre ja Kopli lahe päras olevad roostikud on aruandes fikseeritud, aga arendajate ideesid kaitsetammi jms osas, mida ÜP-s sees pole, ei hakanud välja tooma.

Jaak Vihmand (Haabersti Halduskogu): Protseduurist – ÜP ja KSH käivad käsikäes, aga lõpptöö valmib siiski teatud järgnevusega. KSH peaks käsitlema lõplikult valminud ÜP-t, seega ei saa KSH-d ära lõpetada enne, kui ÜP on valmis. Ü. Ambos: Samas näeb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ette, et KSH tulemusi arvestatakse ÜP koostamisel. See tähendab, et KSH peab olema enne heakskiidetud ja seejärel saab ÜP lõplikult valmida. J. Vihmand: Ettekandest ei selgunud hästi ehituskeeluvööndi muutmine 100 m peale. Kas see puudutab ainult suurendamist või ka vähendamist 200 m-lt 100 m-le või jääks see metsaalal endiselt 200 m? T. Ideon: Metsaalal jääks endiselt 200 m ja ÜP-s täpsustatakse need kohad, kus üldse on võimalik suurendada 100 m-ni. J. Vihmand: ÜP-s on ümber Harku järve näidatud rohevõrgustik, kuid mitmes kohas on see tegelikult kinnistutega läbi lõigatud ja seal pole võimalik vabalt liikuda. Kuidas nähakse ette planeeringu ja reaalse olukorra vastuolude lahendamine? Kui planeering näitab rohelise vööndi ümber Harku järve või Kakumäe poolsaarel, siis kuidas selle tulemuseni jõuda, kui reaalne olukord on teistsugune? Kas teeme ajutised mööndused? T. Ideon: Kui keegi on viinud aia vee piirile, siis see tuleb ära võtta, sest rohevõrgustiku üks põhilisemaid eesmärke on väikeloomadele ja inimestele liikumise tagamine. J. Vihmand: Ettepanek, et KSH aruanne käsitleks selgemini rohevõrgustiku struktuuri, näiteks maismaal liikumise seisukohast või lindude liikumise võimalusi ja kui võrgustik on aedadest või teedest läbi lõigatud. Ettepanek, et KSH annaks selgema seisukoha Harku järve toite suhtes. Harku järve kaldal on kolm neemikut – Harku oja neemik, Järveotsa oja ja Soone oja endised neemikud. Praegu on olemas ainult Harku oja, Järveotsa oja ojana peale voolab, aga paljuski imbub liiva või kanalisatsiooni. Soone oja suubub juba Mustamäe ja Õismäe külje alla kanalisatsiooni. Aruandes anda põhimõtteline seisukoht eriti Soone oja vooluhulga suunamiseks Harku järve, kas see on otstarbekas ja kuivõrd see on reaalselt teostatav. U. Sõgel: Ehituskeeluvööndi osas tekkis siin vastuolu. Kui metsamaa puhul on see 200 m, siis järelikult kehtib 200 m ka Kakumäe tee 238 ja 240, sest aerofoto järgi on seal puhas mets. ÜP projektis on aga tehtud nendel kinnistutel ettepanek Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamiseks. J. Vihmand: Ettepanek, et KSH annaks selgema lähenemise kõrghaljastusega elamumaa kontseptsioonile. Planeeringus on eristatud selgelt elamualad, kus haljastus on teisejärguline, puhtalt rohealad, kus ehitustegevust ei ole, ja vahepealsed alad, kus peaks säilima kõrghaljastus ja olema ka elamuehitust. Kas neid vahepealseid alasid võiks elamukruntideks jagada täies ulatuses või teatud ulatuses jääks terviklikuks rohealaks ja üks osa võetakse kasutusse elamuehituseks? Siin on konkreetsed kohad, mida peaks hindama, näiteks ümber Õismäe raba on piirkonnad, mis toimuvad raba toitealadena. Kas krundime need alad või jätame terviklikeks rohealadeks? T. Ideon: ÜP-s on arvestatud sellega, et kuigi looduslikud rohealad kaovad paljudes kohtades ära, siis seda kompenseerivad teatud mõttes puiesteed ja põõsastikud. J. Vihmand: Astangu piirkonna magistraaltänavavõrgu lahenduse juures tuleks tutvuda Astangu piirkonna ehitusmääruse teede loogikaga ja püüda seda võimalikult suures ulatuses järgida. Tähetorni tänavat ei olnud üldse skeemil. Vahet tuleks teha matkarajal ja kergliiklusrajal. Kergliiklusrada on see tee, mis läheb Paldiski mnt-l sõudebaasi juurest, Tiskre tee äärt mööda ja jõuab Kakumäe randa välja. Tiskre oja äärest kulgeb Tiskre matkarada. A. Väravas: Vahepeal ei saa oja äärest läbi, vähemalt üks kord peab üle oja minema. ÜP-s tuleb asumite piirid selgemalt määratleda. J. Vihmand: Tiskre matkarajaga seoses on ettepanek Tiskre oja ja Rannamõisa tee ristmikul – jalakäijate jaoks tee rekonstrueerimisel ette näha koos ojaga läbipääs nii kalameestele kui kergliikluse jaoks.

Andres Lõhmus (Tehnovõrkude Ehituse OÜ): Soovime, et meid kui vee-ettevõtjaid kaasataks huvitatud isikute ringi. Kuna Kakumäe paikneb kõrgendatud radooniriskiga alal, siis tuleks enne ÜP vastuvõtmist läbi viia põhjalik uuring, mis teeks täpsemalt selgeks radooni kõrgendatud riskiga alad. T. Ideon: Radoonioht on kõrgem Astangu piirkonnas. K. Talimaa: Radooniuuring on tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks ÜP järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. A. Lõhmus: Käsitleda tuleks olemasolevate ja perspektiivsete puurkaevude küsimust, Mardipere 20 pole ainuke probleemne puurkaev. T. Ideon: Astangu perspektiivsete puurkaevude kohta on tehtud eraldi töö, mis saab ka ÜP-sse sisse. A. Lõhmus: Oluline küsimus on tehnorajatiste ja insenervõrkude paiknemine ning sademevee ärajuhtimine. Paljudes kohtades on kanalisatsioon ehitatud, aga see ei toimi, sest pinnasevee tase on kõrge ja kraavid on vett täis. K. Talimaa: Tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja töö tegija peab koostööd tegema ka vee-ettevõtjatega.

Raiko Paas: Eesti Omanike Keskliit on andnud kaasa pöördumise, kus väljendatakse muret rannaaladele korterelamute ehitamise pärast. Olen Selise tänava elanike esindaja, kelle mure on Kakumäe uue sadama ehitamine. Põhimõte on see, et Tallinna üldplaneering näeb Kakumäele ette väikeelamute või üksikute korterelamute ehitamist, aga need üksikud on sinna juba tekkinud. Elanikud on vastu, et väikeelamute piirkonda korterelamuid kavandatakse ja on koondunud Omanike Keskliidu jm organisatsioonide kaudu.

• Ülle Ambos tänas kohaletulnuid arutelust osavõtust ja lõpetas koosoleku.

Protokollis:

Ülle Ambos 10.07.2008

Lisa 3.3 Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud

Kakumäe Selts MTÜ Liivaranna tee 24 Tallinn 13516 Reg kood 80248056 Tel 6469036, 5011158; e-mail: [email protected]

Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, 10130 Tallinn [email protected] 30.06.2008

Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele (http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346).

Kakumäe Selts, olles tutvunud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega (vastutav täitja AS Maves), edastab Teile oma järgmised ettepanekud ja märkused.

Õigesti on märgitud lk-l 3, et “üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostoimiv protsess”. Seega on ka meie poolsed ettepanekud ja märkused seotud mõlemi Haabersti linnaosa edasist arengut mõjutava dokumendiga, mõnevõrra ka arengukavaga (AK). Nii et paluks vaadelda meie poolt kirja pandut mõlemas võtmes. Samas ilmselt seetõttu, et ÜP pole veel saanud oma lõplikku kuju, pole ka KSH-s vajalikku kajastust leidnud nii mõnedki Kakumäe elanike jaoks tähtsad probleemid , näiteks kanalisatsioontrasside ehitamise konkreetsed küsimused ja nende mõju keskkonnale ning paljud teised. Kuna Keskkonnaameti (KKA) põhimääruse par 6, 2) p.7 järgi kuulub KKA ülesannete hulka “linna metsade, rohealade ning puhke- ja virgestusalade võrgustiku säilitamise, arendamise ja säästliku kasutamise korraldamine” ning par 6 1) p.3 põhjal “ettepanekute tegemine ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi muutmiseks”, oleksid Kakumäe Seltsi ettepanekud rohealade konkreetse määratlemise kohta ning ranna ja kalda piiranguvööndi täpsustamise osas KKA-le igati asjakohased.

I. Kakumäe Seltsi ettepanekud ja täiendused.

KSH sisukokkuvõttes lk 3 on märgitud, et “Rannakaitse rajatisi Haabersti linnaosa rannikual ei tohiks lahendada projektipõhiselt ega detailplaneeringute tasemel ... Ekspertide arvamuse järgi peaks rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused oleksid aluseks vastava kontseptsiooni väljatöötamiseks, mis omakorda oleks aluseks rajatiste projekteerimisele ja ehitustöödele. Võib juhtuda, et rannakindlustuste rajamise kulutused on liialt suured ja neid ei saagi mõistliku raha (eest?) ellu viia. Siis on alternatiiviks järgida looduslikke protsesse ... Võimaliku arengustsenaariumi väljaselgitamine võtab aega ja seepärast on esmaseks

MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta – projekt 2 ------vahendiks ranna ehituskeeluvööndi laiendamine. “ (Bold-is meie poolt esiletõstetu).

Kakumäe Selts on nende seisukohtadega muidugi nõus, aga KSH-s kahjuks puuduvad meid kõige rohkem huvitava – Liivaranna tee ja mere vahelise ala - kohta käivad konkreetsed ettepanekud nii uuringute teostamise , kontseptsiooni väljatöötamise, kulutuste ulatuse kindlaksmääramise kui võimaliku ranna ehituskeeluvööndi laiendamise osas. Seetõttu pakume Kakumäe poolsaare lääneranniku kaitse tagamiseks omalt poolt välja järgmised võimalikud sammud.

1.1. Senisest uuringutest.

Kakumäe poolsaare lääneranniku kindlustuste rajamise uuringu osas on Liivaranna 15b ja 17 “arendajate” poolt põhiliselt välja pakutud K.Orviku (ilmselt eelnevalt mõnevõrra eelsuunatud) seisukohti.

Lk 2 – « Suuri purustusi, eriti peale 2005 a jaanuari tormi on näiteks ka Liivaranna tee piirkonnas seoses sinna rannikule uute elamute rajamise sooviga. Tugevaid rannapanga purustusi on kogu aeg esinenud näiteks Kakumäe poolsaare põhjatipu piirkonnas ja mujalgi.” Lk 5 - “Arvestades Kakumäe poolsaarel elamuehituse arendamisega kavadega on otstarbekohane selles piirkonnas kasutusele võtta insenertehnilised abinõud astangu jalami kaitseks edasise tormilainete tegevuse minimiseerimiseks. Selline ettepanek on tehtud ka lisana vastavale detailplaneeringule (K. Orviku ekspertarvamus 2005).” Lk 10 – “Teine lähiajal kindlustamist vajav randla lõik on astangrandla (A 1) Liivaranna tänava piirkonnas, kuhu lähiajal laieneb elamuehitus... Selle rannikupiirkonna kohta on algatatud (?) detailplaneering.” Lk 11 – “Koos kavandatava elamurajooni arendamisega välja töötada ka piirkonna rannaastangu kindlustuse variandid. Soovitav rajada lainemurdja jälgides ligikaudu murrutuslava merepiirile, millega toimuks mõningane rannajoone nihutamine mere poole.”

Nagu väljavõtetest näha, on ekspertiisi tegemisel lähtutud a priori elamuehituse arendamisest poolsaare läänerannikul ning selleks vajaliku maa juurdesaamisest.

Kogu probleem ongi selles, et mere täitmise ning ranniku kindlustamise sildi all tahetakse tegelikult laiendada mereäärset maad, sellega pääseda ehituskeeluvööndist ning hakata laialdaselt arendama elamuehitust vahetult poolsaare rannikul.

Meie arvates tuleb nõustuda Küberneetika Instituudi teadlastelt linna Keskkonnaameti poolt tellitud teise arvamuse seisukohtadega. ”Vähemalt kahe aasta pikkune seire programm võimaldaks lisaks rannikul ja rannavööndis toimuvate litohüdrodünaamiliste protsesside iseloomu ja intensiivsuse määramisele tõenäoliselt identifitseerida ka jääpurustustele tundlikud piirkonnad. Selliste vaatlusandmete lisaväärtus seisneb võimaluses anda praktilisi soovitusi loodusväärtuste (pankrannik) MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta – projekt 3 ------kaitse tagamiseks, olemaolevate ehitiste säilitamiseks ning edasiseks planeerimis- ning projekteerimistegevuseks Kakumäe poolsaarel.“ ( Tarmo Soomere, Andres Kask, Jüri Kask. Kakumäe poolsaare ranniku seisundist ja protsessidest. Andmete kajastamiseks vajalikud uuringud. Jaanuar 2006.) Omapoolse arvamuse antud küsimuses esitasid Kakumäe elanikud ka linnavõimudele oma ühispöördumises märtsis 2006 (vajadusel koopia lisatakse). Alles pärast vastavate erapoolikute uuringute läbiviimist võib hakata mõtlema ranna kindlustamise erinevate variantide peale ja kontseptsiooni väljatöötamisele. Näiteks Eesti Paeliidu esimehe prof Rein Einasto arvates võib ranniku kaitset tagada ka ca 100 m kaugusele merre, järgmise astangu piirile paigutatav suurkividest kaitsevöönd. Mitte mingil juhul ei tohi tema arvates aga täita elamuehituse arendamiseks merd või korrata Merirahus tehtud vigu ( Hr R.Einasto suulisest seisukohast 08.05.06 Kakumäel toimunud Tallinna LVK väljasõiduistungil jt väljaütlemistes).

1.2 Kuidas aga lähiajal toimida Kakumäe läänerannikuga? Tuleme veelkord tagasi mainitud ühispöördumise juurde.” ... palume Tallinna Linnavalitsust kaaluda otsust võtta vastu mittelubav seisukoht järjekordse detailplaneeringu algatamise kohta Liivaranna tee 15B ja 17 osas. Samuti toetame ettepanekut võtta Kakumäe pankrannik looduskaitse alla ja kehtestada sellega ehituskeeluvöönd vähemalt 50 meetrit füüsilisest kaldaastangust.” Tuleb mainida, et linnavalitsus sai meie murest õigesti aru ning 28.02.07 oma korraldusega 348-k ei algatanud nimetatud kinnistute detailplaneeringut. Vastuseks kaebasid arendajad otsuse edasi Tallinna halduskohtusse, mis aga andis õiguse linnale. Menetlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus. Eelnimetatud linnavalitsuse korralduse seletuskirjas on tuginetud Tallinna LVK 11.01.2001 määrusele nr 3, millega kehtestati praegune Tallinna üldplaneering. Seal on “Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala”. Lähtumine sellistest kehtivatest põhimõtetest ja nende säilitamine loob tiheda seose linna olemasoleva üldplaneeringu ja praegu arutluse all oleva Haabersti ÜP vahel, aitab säilitada planeeringute järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Ala säilitamine hoonestusvabana, üldkasutatava haljasalana võimaldaks lahendada ka kogu linna ühendava haljaskoridori küsimuse. Kindlasti tuleb kasuks ka kergliiklustee rajamine Liivaranna tee äärde.

1.3. Nüüd aga variandid, kuidas kaitsta Kakumäe läänerannikut edasiste kahjustuste eest ? 1) KSH (lk 55) pakub õigesti välja uuringute teostamise ajaks leevendusabinõuna, mis maandab ka riske, võimaluse suurendada ehituskeeluvööndit. Seda ka ajutisena, kuni vastuvõetava rannakindlus(tus)e lahenduse leidmiseni.

MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta – projekt 4 ------2) Ehituskeeluvööndi laiendamine aitab säilitada ka haljastust (KSH, lk 55). Seega tuleb lülitada Liivaranna tee ja mere äärne ala kas rohealade või rohekoridoride lõplikusse nimistusse; 3) võtta Kakumäe kogu rannikuala (nii pank- kui astangrandla) looduskaitse alla. Sellised pöördumised Keskkonnaministeeriumile, täpsemalt Harju KKT-le on tehtud Kakumäe elanike poolt nii aastal 2005 kui 2006.

1.4. Variantide rakendamise ajaline järjekord võiks olla järgmine. KSH-s kui ÜP-s tuleks: - suurendada ehituskeeluvööndit uuselamute kohta kuni 100 meetrini looduses asuvast tegelikust randlapiirist lähtudes; - lülitada antud ala rohekoridoride lõplikusse nimistusse; - perspektiivselt jätkata tööd ala võtmiseks looduskaitse alla ning - perspektiivselt jätkata ka uuringuid rannikust eemal paikneva rannakindlustuse rajamise kontseptsiooni väljatöötamisel. Kontseptsioon peab välistama Liivaranna tee ja mere vahelisel alal uue elamuehituse.

Lisanduseks – ka Liivaranna 15b ja 17 arendajad, kes ka kohtuvaidluse ajal (06.06.07) saadavad oma taotluse Linnavolikogu Keskkonnakomisjonile kui Keskkonnaministeeriumile rõhutavad, et “ meie peaeesmärgiks ei ole hoonestamine elamutega, vaid omandi edasise hävitamise peatamine”. Seega on nad ilmselt õigesti aru saanud omaniku raskest koormast. Keegi pole ju neid kohustanud omandama sellises probleemses kohas kinnistuid. Samas ohustab nende plaan moodustada eramukrundid vahetult veepiirile võimalikke tulevasi ostjaid, kes heausklikult, teadmata reaalset ohtlikku olukorda, võivad jääda tänu valitsevatele loodusohtudele ilmselt petetuks. Aga midagi muud kui potensiaalsete ostjate puhtakujuline, teadlik petmine nende “arendus- ja äriplaan” endast ei kujuta.

1.5. Tuleb ka nõustuda KSH koostajate väidetega, et “uue hoonestuse planeerimisest tuleb hoiduda” (lk 43) kui seisukohaga, et “ kaldakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei tohiks toimuda projektipõhiselt”. 1.6. Kuigi Haabersti LO arengukavas 2008-2013 on lk-l 57 märgitud, et Haabersti LO-s peaaegu puuduvad või on nõrgad kogukonna arendamisele suunatud ühendused, oleks võinud ka Kakumäel töötavatele maaomanikke ühendavatele MTÜ-dele (Kakumäe Selts, MTÜ Soolahe, MTÜ Sooranna, MTÜ Kakumäe, MTÜ Rand-4 jt) saata KSH projekti või lülitada need olemasolevadki valitsusväliste organisatsioonide, huvitatud osapoolte nimekirja. Nii linnavalitsus kui linnaosavalitsus on näiteks 09.märtsil 2006 saanud neilt nimetatud ühispöördumise, kus on kirjas ka kontaktandmed.

MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta – projekt 5

1.7.Seoses asjaoluga, et Kakumäe poolsaare põhjatipus on aastakümneid asunud endised sõjaväealad, on nii teedeehituse kui elamuehituse edasiarengu ees vajadus teostada ulatuslikke uuringuid võimalike lõhkeobjektide avastamisel ja demineerimistööd nii maismaal kui ka meres. Vanemad elanikud mäletavad isegi selliste objektide võimalikke asukohti, kui ka traagilisi õnnetusjuhtumeid lõhkeainega 1960-1970-ndatel. Probleemiga on kokku puutunud ka mitmed elanikud, kes vanadel kruntidel alustasid ehitustöödega Ettepanek – täiendada nii KSH kui ÜP vajalike lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute kui demineerimistööde otsese vajadusega.

II. Märkustest. Tuleb tunnistada, et AS Mavese poolt on ära tehtud korrektne ja mahukas töö. Seega on ka märkusi vähe. Samas mõnevõrra häirib, et KSH koostajad kasutavad ülemäärase sagedusega tingivat kõneviisi – tuleks, peaks, võiks jne. KSH kokkupanek on kindlasti keeruline toiming, kuid oma seisukohti tuleb ikka kindlamalt välja tuua. On see ju veel arutelu tasandil. Nüüd aga mõnedest konkreetsetest märkustest (vt ka Arvamus ÜP kohta) 2.1 Oleks pidanud enam kinni pidama KSH puudutava programmi mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p. 7.4.2, 7.4.4, 7.6.2 jne). 2.2.Ulatuslikult kasutatakse terminit “asum”. Aga kui tunda huvi näiteks mõiste “Kakumäe asum” piiride vastu, mis tänavatega asumid piirnevad jne, pole seda võimalik teha. Ettepanek - palume tuua välja asumite täpne geograafilis-tänavaline määratlus.

Kokkuvõtteks.

Kakumäe Selts on seisukohal, et Tallinna linnavõimud on oma põhimõttelised otsused ühe kõige problemaatilisema – Liivaranna tee ja mere vahelise ala – osas juba teinud. Ning need seisukohad peaksid leidma analoogilise kajastuse ka arutelu all olevates dokumentides.

Nii on vajadus säilitada Liivaranna tee ja mere vaheline ala rohealana leidnud konkreetse väljenduse Tallinna LV korralduses 28.02.2007 nr 348-k.

“Tallinna üldplaneeringuga on Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. Üldplaneeringu alusel kulgeb piki mereäärt ka haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis tuleb säilitada hoonestusvabana... Kakumäe poolsaare puhul on Tallinna üldplaneeringu eesmärk määratleda endise Rand aiandusühistu alad kui olemasolevad väikeelamupiirkonnad ning suvilapiirkonna ja mere vaheline ala kui üldkasutatav haljasala, mis võimaldab lahendada ka kogu linna ühendava haljaskoridori. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" näeb antud alal ette samuti roheala säilitamise. Lisaks MTÜ Kakumäe Selts Arvamus Haabersti KSH kohta – projekt 6 ------on nii Tallinna haljastuse arengukavas kui ka Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Aiandusühistu Rand detailplaneeringus määratud Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute kasutusotstarbeks haljasala (pargiala). Samasisulise maakasutuse sihtotstarbega on nii Liivaranna tee 15b kui ka 17 tagastatud õigusjärgsetele omanikele. Aiandusühistu Rand detailplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et planeerimislahenduse koostamisel on koos keskkonnaspetsialistiga üle vaadatud olemasolevad metsa-alad ning valitud välja säilitamisele kuuluvad parkmetsalaadsed metsaosad, mis sobivad kasutada puhkemetsana, vähemväärtuslikumad metsad on arvatud kruntide koosseisu... Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on peale Nõukogude piirivalvevägede lahkumist 1990-ndate aastate alguses muutunud populaarseks puhke- ja rekreatsioonipaigaks. Avatust soodustavad aiandusühistu Rand detailplaneering ja hilisemad aktid, mis reguleerivad tegevusi antud piirkonnas. Seetõttu on viimastel aastatel järsult suurenenud rekreatiivne koormus vaadeldavale alale. Pidevalt tugevnev inimtegevuse surve, mis väljendub kõige teravamalt elavnenud ehituslikes huvides, on tõstnud päevakorda vajaduse kaitsta piirkonna loodus- ja ajaloomälestisi ja võtta kogu Kakumäe poolsaare rannikuala looduskaitse alla. Sellised meetmed aitaks säilitada loodusliku tasakaalu, kitsendamata inimeste võimalusi olla looduslikult kaunis kohas pärast 50 aastat kehtinuid piiranguid. Uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine tekitavad juurdepääsupiirangud rannikualale tervikuna ning piiravad inimeste vaba liikumist rannaribal, mis on vastuolus avaliku huviga... Avalik huvi säilitada roheala ja olemasolev keskkond on ülimuslik vastandina mõne üksikisiku huvile muuta Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide sihtotstarvet sotsiaalmaast elamumaaks ning uute elamute rajamist nimetatud alale. Ning lõpuks ka sama korralduse otsustava osa p1. “Jätta soovitud eesmärgil – rajada alale kaldakindlustus, muuta kruntide sihtotstarve sotsiaalmaast elamumaaks ning hoonestada maatükid elamutega - Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringu koostamine algatamata.” Loodame, et Kakumäe tegelikke avalikke huve kajastavad seisukohad leiavad kinnituse arutelu all olevates dokumentides – Haabersti arengukavas, üldplaneeringus ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lõppvariantides. Arvamus on läbi arutatud ja heaks kiidetud 29.06.2008 MTÜ Soolahe ja MTÜ Kakumäe Seltsi koosolekul.

Kakumäe Seltsi nimel

Urmas Sõgel, PhD MTÜ Kakumäe Selts juhatuse esimees Liivaranna tee 24 Tallinn 13516 6469036; 50 11158 [email protected]; [email protected] Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, 10130 Tallinn 03.07.2008.a.

Haabersti LO üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Käesolevaga avaldavad Kakumäel asuva kortermaja aadressil Selise 26 elanikud oma arvamust seoses Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega.

Käesolevale kirja koostajad on seisukohal, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine on äärmiselt vajalik ja tervitatav, kuid oluline on, et see ei jääks üksnes formaalseks dokumendiks, vaid läbi selle aruande oleks tõesti kaardistatud olulisemad keskkonnalased küsimused ja selle koostamisel kogutud informatsiooni kasutataks edaspidi sihipäraselt.

Selise 26 korteriomanikud on korduvalt pöördunud erinevate Tallinna linna allasutuste poole seoses oma suure murega, mis on seatud Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetlusega.

Oleme seisukohal, et Kakumäe piirkonna rannikualale soovitav ehitusõigus, mida arendajad nimetatud detailplaneeringuga taotlevad on ilmselgelt vastuolus Kakumäe ranniku kui eriti tundliku keskkonnaala säästliku arengu põhimõtetega (näiteks mere täitmine eesmärgiga ehitada merre suur sadamahoone). Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõjude aruanne oli koostatud äärmiselt kiiresti, kuigi vajalik oleks rannikualade muutusi analüüsida vähemalt paar aastat, et oleks võimalik teha mingeidki järeldusi.

Selise 26 elanikud on seisukohal, et Haabersti LO üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne on käesoleval juhul liialt üldsõnaline, mistõttu toetatakse Keskkonnaministeeriumi 12.12.2007. a. saadetud seisukohti ja Tallinna Keskkonnaameti poolt 13.12.2007. a. väljendatud seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ning leitakse, et käesolevaks hetkeks ei ole paljudele nimetatud kirjades tõstatatud küsimustele adekvaatseid vastuseid leitud.

Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette elamualade tihendamist, kuid keskkonnamõju strateegilise aruande leheküljel 39 on öeldud hoopis, et: üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kakumäe sadama piirkonnas.

Kakumäe sadamaala elanikele tekitab selline vasturääkivus suurt muret, kuna Kakumäe sadamaalale planeeritakse nii suuri kortermaju, väga suurt sadamahoonet koos SPA-hotelliga ja suurt kaid jahtidele. Selle realiseerumist ei kannataks olemasolev tänavavõrgustik välja, kuna Lesta tn juba täna jääb kohati kohalikele elanikele kitsaks ning Nooda tee ehitus merre ei ole eriti tõenäoline arendaja poolt.

Kokkuvõtteks on Selise 26 kortermaja elanikud seisukohal, et: 1. Kakumäele on võimalik üksikute väikeste kortermajade ehitamine, mitte suurte sadamahoonete ja äripindade loomise võimaldamine, see on välistatud kuna see on vastuolus Kakumäe kui juba väljakujunenud asumi kontseptsiooniga ning läheks suurde vastuollu kohalike elanike õigustatud ootuse põhimõtetega.

2. Oluliselt tõsisemalt tuleb läbi viia uuringud Kakumäed ümbritseva ranniku suhtes ja kajastada nimetatud teemat sisukamalt keskkonnamõju strateegilises aruandes.

3. Kaasata protsessi kinnistuomanikke, kelle õigusi võivad käimasolevad protsessid piirata;

4. Lubada elamualade tihendamist tingimusel, et algselt on lahendatud infrastruktuuriga (teed, tänavad, tehnovõrgud) kaasnevad küsimused, tingimusel et ei kahjustata juba välja kujunenud kooslusi ja olemasolevaid elanikke piirkonda elama asumisel meelitanud piirkonna madalasusutus.

Palume meie märkused arvesse võtta ja nende alusel viia läbi täiendavad uuringud ja jätkata keskkonnamõjude strateegilise hindamisega, saavutamaks parimad tulemused edasiste arengute planeerimiseks

Lugupidamisega

Selise tn 26 elanikud

Alla Trestsalova, Heiki Lemba Mauri Miidla

Andrey Bezborodov Imre Luht Merike Sutt

Andrei Shubin Irina Saare, Merle Saare,

Alvar Veerslau Ivar-Illimar Ots Mihkel Niinemäe

Andres Koppel Jegor Trestsalov Milana Liiv

Auli Angelstok, Jura Gorshenin, Moi Vatsar,

Aivar Roostik Kadri Känd Rene Liiver

Denis Trestsalov, Kalle Lehtonen Roman Stroykov

Elena Gulina Kersti Sülla, Tiit Tondi

Elina Kink Kristjan Mikk Triiin Kadak

Eva Ojavee Marika Davõdova Urmas Rohtla

Gerd Kiili Marika Gorshenina

Göran Sjöholm Mari-Liis Lind Kakumäe Selts MTÜ Liivaranna tee 24 Tallinn 13516 Reg kood 80248056

Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, 10130 Tallinn [email protected] 09.07.2008. a.

Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346) osale Kakumäe Jahisadam ja selle lähiümbruse detailplaneering Pidasime vajalikuks arvamusena tõstatada Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu küsimuse, mis haakub Kakumäe Seltsi põhiarvamuses toodud temaatikaga. Jahisadama sellisel moel rajamine on suurele osadele Kakumäe elanikele suuri kahtlusi tekitav ja küsitava väärtusega projekt, mille tõenäoline võitja on vaid arendaja. Kakumäe elanikud ei ole põhimõtteliselt vastu jahisadama rajamisele Kakumäele. Juba ajalooliselt on Kakumäel olnud väike sadam. Mitmetest uuringutest on ka selgunud tõsiasi, et Kakumäe läänerannik sadama ehituseks ei sobi ning idakaldal paiknev sadam oleks paremini kaitstud nii tuulte kui lainete eest. Kuid ülalnimetatud detailplaneeringu puhul tuleks lähtuda alljärgnevatest seisukohtadest, mitte aga arendaja nägemustest. • Kakumäe sadam toimis kalasadamana kuni 1962. aastani, mil seal asus kolhoos Kakumäe Kalur. Kasutuses oli postidel kai, mille alt liikus vesi vabalt läbi. Hiljem sai sadamast S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoosi Kakumäe osakond. Sadamaala hakati laiendama suure hooga, mille käigus ehitati ka uus kai, mille alt vesi ei aga liikunud enam läbi. Vaatamata süvendamistöödele muutus sadam lühikese aja jooksul kasutamiskõlbmatuks. Seda põhjustasid sadamast lõunasse jääval alal tugevnev ranniku erosioon ning põhja-kirde suunalt meres hoogustuv põhjaliiva pealetung. Neid nähtusi enne sadama ümberehitamist ja suurendamist ei olnud. Nimetatud asjaolude kohta on võimalik saada kinnitusi Kakumäe sadama piirkonnas elavate vanemate elanike käest, kelledele praeguseks tagastatud maad ümbritsesid tollast sadamaala. • Ajalooliselt on Kakumäe poolsaare nii Kopli lahe kui Kakumäe lahe ääres välja kujunenud madaltihe hoonestus koos supelrannaga. Kogu asum on valdavalt ühepereelamute rajoon. Ka seal asuv teede võrk ja kommunikatsioonid on mõeldud valdavalt madalasustusega piirkonna jaoks. Ei ole võimalik teha Kakumäe piirkonda soovitavat nn kohalikku tõmbekeskust, mida taotletakse seonduvalt Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga, ilma Kakumäe juba olemasolevate elanike heaolu arvesse võtmata. Sellisesse piirkonda ei sobi 8-korruseline sadamahoone koos SPA hotelliga. Uskumatu on arendajate soov täita merd, et sinna rajada parkla ja hotellid. See on ilmselge liialdus. Arendajale ju kuuluvad krundid maismaal, mis on ajalooliselt olnud sadama hooned ja rajatised. Kuid miskipärast ei kasutata neid mitte sadamarajatistena, vaid nende kohale tahetakse ehitatada kortermajad. • Kakumäel võib olla kohalik väike jahisadam, kui selle juures on arvestatud kõiki keskkonnaalaseid aspekte ja kohalike elanike põhjendatud huvisid. Veelgi enam - Kakumäe idarannikul on juba kehtestatud detailplaneering Merirahu jahisadama rajamiseks. • Lõpuni on analüüsimata kahe võimaliku sadama koosmõjul tekkivad protsessid. Sinna kuulub ka ohuvõimalus, et põhjaliiva laienev liikumine võib muuta kogu Kopli lahe laevatatavust. • Lisaks on Tallinnas hetkel vähemalt kolm sadamat muutumas jahisadamaks – Paljassaare, Peetri ja Meeruse. Viimane asub neist Kopli lahes, seega on Kopli lahte muude sadamate kõrval tekkimas kolm jahisadamat - Meeruse, Merirahu ja Kakumäe. Meeruse sadamat ümbritsev infrastruktuur on oluliselt paremini sobiv nn suureks tõmbekeskuseks nii teede, kommunikatsioonide kui ka lähedal asuva Pelgulinna ja Stroomi ranna poolest. • Käesolevas KSH aruande leheküljel 42 on toodud järeldus – joonisel 7 on märgitud rannaosa, kus olukord on kriitiline – Nooda tee ümbrus. Seal peaks esmajärjekorras rajama rannakindlustused. Nimetatud väide on vastuolus mõningate aruande põhijäreldustega. Muuhulgas on mainitud, et uue hoonestuse planeerimisel peaks rohkem arendama inimeste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi rannapiirkonnas. Kokkuvõttes on Kakumäe Seltsi liikmeid arvamusel seoses Kakumäe Jahisadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga. 1. Kakumäe jahisadama piirkond peab olema arendatud säästliku arengu põhimõtetele tuginevalt ja toetuma uuringutele, mida seni ei ole veel piisavalt läbi viidud. 2. Kindlasti peab arvestama, et linna üldplaneeringu muutmine arendajate plaanide elluviimise huvides ei ole mõistlik, kuna see piirkond asub väljakujunenud madalasustusega piirkonnas. Kortermajade piirkonda loomine on ebasobiv ning vastuolus ka Haabersti üldplaneeringu projekti põhimõtetega. 3. Aastaid asusid sadama teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised rannaäärsetel kinnistutel ning nüüd on nende merre ehitamine põhjendamatu. 4. Kakumäe jahisadam peaks olema esmajärjekorras mõeldud Kakumäe elanike elutingimuste parandamiseks ja olema vastavuses kogu keskkonna poolt dikteeritud võimaluste ja vajadustega. Loodame, et Kakumäe piirkonna edasiste plaanide tegemisel leiate võimaluse võtta arvesse antud arvamuses toodud seisukohti.

Ants Väravas Kakumäe Seltsi juhatuse liige Ujuki 8 13516 Tallinn [email protected] 555 60767

Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13 10130 Tallinn Meie: 10.07.2008 nr 237-V/08

Tehnovõrkude Ehituse OÜ arvamus Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas.

Tehnovõrkude Ehituse OÜ (edaspidi TVE) on Kakumäe poolsaarel vee-ettevõtjaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse tähenduses ja võrguettevõtjaks maagaasiseaduse tähenduses, muuhulgas kuuluvad meile vastavate teenuste pakkumiseks vajalikud torustikud ja puurkaevud.

Kuigi Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise lähteülesandes oli nõue kaasata töösse asjast huvitatud isikud, siis kahetsusväärsel kombel seda TVE puhul tehtud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt teeb TVE ettepaneku enda kaasamiseks edasises menetluses kindlasti huvitatud isikute ringi, kuna avalike teenuste pakkumisega kaasneb vastutus, sh on vajalik, et ettevõtte arendusplaanid oleksid asjakohased, et mitte tekitada ca 1000 kliendile täiendavaid kulusid teenuste hilisemate maksumuste näol.

TVE on eeltoodust tulenevalt ja KSH aruande sisuga tutvumise järel seisukohal, et keskkonnamõju strateegilises aruandes on lahendamata/käsitlemata või käsitletud mitte vajaliku põhjalikkusega vähemalt järgmiseid aspekte:

• Haabersti üldplaneering ja selle raames tehtav KSH pidi sealhulgas käsitlema järgmisi küsimusi:

4.5 Analüüsida korterelamute ja väikeelamute paiknemist;

4.16 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades transiitvooluhulkadega;

TVE on seisukohal, et ülalnimetatud p 4.5. ja 4.16 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline saada Kakumäe piirkonda puudutavas osas seisukohti TVE-lt, kes on nimetatud piirkonnas tegutsenud ca 10 aastat ja omab väga põhjaliku teavet Kakumäe

Tehnovõrkude Ehituse OÜ Tel: +372 677 2701 Arvelduskontod: Suurevälja tn. 12 Faks: +372 677 2736 Hansapank 221012603449 13516 Tallinn e-post: [email protected] Krediidipank 4278664649509 Reg nr 10407719 www.kvd.ee KMKR nr: EE100357446

piirkonna suhtes. See on vajalik ka arendamaks optimaalselt vajalikke tehnovõrke sh võimsuste projekteerimisel.

• Peame Kakumäe elanike jaoks olulist tähtsust omavateks küsimusteks sealhulgas veehaarete kaitseküsimusi ja radooni riskiga seonduvaid asjaolusid.

Aruandest võib leida lk-del 15 -16 järgmised lõigud:

3.5.3 Põhjavesi Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht).

Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid.

Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on 105…150 m. Ordoviitsiumi- Kambriumi puurkaeve on 2 (Paldiski mnt ja Tähetorni) sügavus 42…55 m. Kvaternaari veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla. Õismäe, põhilise veetarbija, varustamine veega toimub Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis.

3.6 Radoon

Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites.

Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas ja vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga.

Radooni sihipärasemate uuringutega alustati möödunud sajandi lõpukümnendil. Väljavõte radooniriski kaardist (Allikas: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus, Geological survey of Sweden, Swedish Radiation Protection Authority. http://www.taldent.ee/est/med/radoon/radoonikaart.pdf) on antud väljavõte radooniriski kaardist, mis iseloomustab Tallinna piirkonda.

Tutvudes radooniriski kaardiga selgub et: Kakumäe on piirkond: alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm)

TVE on seisukohal, et ülalnimetatud temaatikasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, mis tähendaks oluliste täiendavate uuringute läbiviimist.

• KSH aruande leheküljel number 55 on öeldud seoses olulise negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise vajadusega:

9.8 Põhjavesi ja veevarustus Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik võtta põhjavett ca 2000 m3/d Kambrium-Vendi veekihist. Veehaarde üks võimalik asukoht on kardirajast lõunapool. Tõenäoliselt on selle veekihis kõrgendatud radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole selles piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust Ordoviitsiumi-Kambrium veekihist.

Probleemiks on ka Vana-Rannamõisa tee läheduses (täpsemalt Mardipere 20) paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562). Nimetatud Kambrium-Vendi (V2vr-Voronka veekiht) puurkaev paikneb ürgoru servaalal. Puurkaevu tootlikkust ei tohi suurendada, kuna antud juhul toitub veekiht ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari veekihist) ja tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib seejuures puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala.

Kokkuvõtteks on TVE seisukohal, et Astangu on piirkond, kus asuvad kõrge radooniriskiga alad ning kus avanevad uraani rikkad pinnased (diktüoneemakilt jm) ja Kakumäe piirkond on ala, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm). Seoses sellega:

1. On vajalik põhjalik uuring kindlustamaks, et see osa Haabersti elanikest, kes ei saa vett Ülemiste järvest teisisõnu elanikkond, kes saab vett Kakumäel asuvatest puurkaevudest ei ole ohustatud kõrge radionukliidide sisaldusest Kambrium - Vendi põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. Võimaluseks on põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust.

2. Varem mainitud Mardipere 20 paiknev puurkaev (puurkaevu kataster 11562) ei ole kindlasti ainukeseks probleemiks. Kakumäel asub kümneid puurkaeve, mis ohustavad nii vee-kasutajaid kui veevarusid, kuna puurkaevud on puuritud ilma vastavate lubadeta ja nende kasutamise osas puudub igasugune järelevalve. Seega leiab TVE, et vajalik on põhjalik uuring, mis selgitaks millised puurkaevud on Haabersti linnaosas ja teostada nende suhtes analüüs, kust selguks nende: kaitstus, perspektiivikus ja koostada edaspidine kava nende kasutamiseks või tamponeerimiseks.

Lisaks on TVE seisukohal, KSHis on jäetud käsitlemata sajuvete ärajuhtimise probleemid. KSHis peab lisaks rannaala kaitsele lahendama ka sajuvee merre juhtimise probleemid, kuna mereveetaseme kõrgperioodil(sügise ja talve periood), on mereveetaseme tõus nii kõrge, see mõjutab ka Tiskre oja veetase, mis omakorda tähendab seda, et kuivenduskraavidesse tungib Tiskre ojast vesi ning kinnistutelt liigvee ärajuhtimist ei toimu ja seda ajal, mil seda kõige rohkem vaja oleks. Seoses sellega arvame, et antud probleem vajab kindlasti lisauuringuid ning uuringute tulemused peaksid kajastuma üldplaneeringus.

Tõstatatud probleemid on tihedalt seotud ja mängivad olulist rolli Haabersti linnaosa elanikke turvalisuse ja heaolu tagamiseks, samuti ehitustegevuse planeerimisel, seega need probleemid vajavad põhjaliku uurimist ja edaspidise tegevuse reguleeriva programmi koostamist.

Lugupidamisega,

Andres Lõhmus Tehnovõrkude Ehituse OÜ Ehitusjuht

Lisa 3.4

Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud ning kommentaarid neile

Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar Kakumäe Seltsi kiri 30.06.2008 Mõnevõrra häirib, et KSH koostajad kasutavad ülemäärase Aruannet on vastavalt tehtud ettepanekule muudetud. sagedusega tingivat kõneviisi – tuleks, peaks, võiks jne. KSH kokkupanek on kindlasti keeruline toiming, kuid oma seisukohti tuleb ikka kindlamalt välja tuua. Oleks pidanud enam kinni pidama KSH puudutava programmi Need punktid käsitlevad üldplaneeringu lähteülesannet mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p. 7.4.2, 7.4.4, 7.6.2 (Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldus nr 1285-k „Haabersti jne). linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine“). Kakumäe rannikuala kaitse alla võtmine. Rannikuala kaitset reguleerib ehituskeeluvöönd (50 m ja metsamaal 200 m).Kaitse alla võtmise vajadus peab tulenema vastavatest rannaala uuringutest. Lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute ja demineerimistööde Vastav ettepanek on KSH aruandesse sisse viidud (p 5.12). vajadus. Selise tn 26 elanike kiri 03.07.2008 Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette elamualade Üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe tihendamist, kuid keskkonnamõju strateegilise aruande poolsaarel. Teede rajamine on võimalik detailplaneeringutega, näiteks leheküljel 39 on öeldud hoopis, et: üldplaneering ei näe ette Nooda tee piirkonnas. olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja ka Kakumäe sadama piirkonnas. Oluliselt tõsisemalt tuleb läbi viia uuringud Kakumäed Seda on ka KSH aruandes rõhutatud, et rannikulja rannikumeres ümbritseva ranniku suhtes ja kajastada nimetatud teemat toimuvaid protsesse tuleb kompleksselt uurida ja anda terviklahendus. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar sisukamalt keskkonnamõju strateegilises aruandes. Majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitserajatise määratlemine eeldab uuringuid kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega, mida aga ei ole võimalik teha antud üldplaneeringu KSH käigus. Kakumäe Seltsi kiri 09.07.2008 Käesolevas KSH aruande leheküljel 42 on toodud järeldus – See väide ei ole vastuolus põhijäreldustega. Teatud määral arusaamatu joonisel 7 on märgitud rannaosa, kus olukord on kriitiline – väide. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise Nooda tee ümbrus. Seal peaks esmajärjekorras rajama käigus viidi läbi ka selle KSH, mis käsitles kaasnevaid mõjusid täpsemalt, rannakindlustused. Nimetatud väide on vastuolus mõningate kui see on Haabersti üldplaneeringu ja selle KSH ülesanne. aruande põhijäreldustega. Muuhulgas on mainitud, et uue Seega ettepanek on suunatud pigem Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse hoonestuse planeerimisel peaks rohkem arendama inimeste detailplaneeringu ning selle menetluse kohta. Haabersti üldplaneeringu puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi rannapiirkonnas. eskiis näeb antud detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt 4 korrust. Tehnovõrkude Ehituse OÜ kiri 10.07.2008 nr 237-V/08 Töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks selle käigus tehakse koostööd ka veeettevõtjatega. Töö saab valmis 2009. vajalike maa-alade asukohad ja suurused, sidudes need linna a märtsis. üldprintsiipide ja -lahendustega ning arvestades KSH aruannet on täiendatud vastava seletusega sellise töö teostamise transiitvooluhulkadega. Tutvudes radooniriski kaardiga selgub, osas. et Kakumäe on piirkond, kus kohati võib esineda kõrge Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. radoonisisaldusega pinnaseid (moreen jm). TVE on seisukohal, Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi et ülalnimetatud temaatikasse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. mis tähendaks oluliste täiendavate uuringute läbiviimist. On vajalik põhjalik uuring kindlustamaks, et see osa Haabersti Antud juhul on Tehnovõrkude Ehituse OÜ kui joogivee käitleja elanikest, kes ei saa vett Ülemiste järvest, teisisõnu elanikkond, ülesandeks uuringu tegemine radionukliidide osas. Sotsiaalministri kes saab vett Kakumäel asuvatest puurkaevudest, ei ole määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ohustatud kõrgest radionukliidide sisaldusest Kambrium-Vendi (RTL 2001, 100, 1369) § 2 lõige 2 järgi peab joogivee käitleja tagama põhjavees. Tegemist on raadiumi isotoopidega. Võimaluseks on joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar põhjavee töötlemine, et alandada radionukliidide sisaldust. joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. Varem mainitud Mardipere 20 paiknev puurkaev (puurkaevu Mardipere 20 asuv puurkaev ei ole tõesti ainuke probleemne objekt. KSH kataster 11562) ei ole kindlasti ainukeseks probleemiks. aruandes tehakse vastav täiendus. Kuid ilma lubadeta rajatud puurkaevude Kakumäel asub kümneid puurkaeve, mis ohustavad nii vee- ja sealt vee kasutamise keelamise (ka uuringu teostamise) probleem on kasutajaid kui veevarusid, kuna puurkaevud on puuritud ilma lahendamata ka teistes piirkondades. vastavate lubadeta ja nende kasutamise osas puudub igasugune Praegusel ajal puudub reaalne mehhanism, et saaks oluliselt mõjutada järelevalve. Seega leiab TVE, et vajalik on põhjalik uuring, mis ilma lubadeta puuritud kaevude ja vett kasutatavaid eraomanikke. On selgitaks, millised puurkaevud on Haabersti linnaosas ja võimalus, et saab tõestada nende kaevude mittevastavust ja et need teostada nende suhtes analüüs, kust selguks nende kaitstus, reostavad põhjavett. See on aga küllalt keeruline. Teine võimalus on, et perspektiivikus ja koostada edaspidine kava nende kasutamiseks vee-ettevõte (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) pakub illegaalsetele või tamponeerimiseks. veekasutajatele kvaliteetsemat teenust joogivee ja kanalisatsiooni osas. See mõjutaks illegaalseid veetarbijaid oma tegevust lõpetama. Lisaks on TVE seisukohal, KSH-s on jäetud käsitlemata Riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on sajuvete ärajuhtimise probleemid. KSH-s peab lisaks rannaala koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö kaitsele lahendama ka sajuvee merre juhtimise probleemid, saab valmis 2009. a märtsis. KSH aruannet on täiendatud vastava kuna mereveetaseme kõrgperioodil (sügise ja talve periood) on seletusega (p 5.11). mereveetaseme tõus nii kõrge, et see mõjutab ka Tiskre oja veetaset, mis omakorda tähendab seda, et kuivenduskraavidesse tungib Tiskre ojast vesi ning kinnistutelt liigvee ärajuhtimist ei toimu ja seda ajal, mil seda kõige rohkem vaja oleks. Seoses sellega arvame, et antud probleem vajab kindlasti lisauuringuid ning uuringute tulemused peaksid kajastuma üldplaneeringus. Tallinna Keskkonnaameti kiri 10.07.2008 nr 6.1-4.4/1543 Ranna ehituskeeluvööndi laiendamise kohta teha nii KSH KSH aruandes on tehtud ettepanekud, millistel kinnistutel peaks aruandes (ptk 9.7.2). kui sellest tulenevalt ka üldplaneeringus ehituskeeluvööndit laiendama. konkreetsed ettepanekud. Täpsustada Mustjõe asumi arendamise küsitavust (ptk 9.2 lk 51 ÜP koostamise ja KSH protsessi käigus on tehtud mitmeid muudatusi Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar ja ptk 10.3.1 lk 46), millistel tingimustel oleks hoonestamine Mustjõe asumi arendustegevuse vähendamise osas. Mustjõe asumis on vastuvõetav? Leevendused Merimetsa ja Haabersti rohekoridori juba üks kehtiv detailplaneering (Paldiski mnt 82 kinnistu ja lähiala osas. detailplaneering). Üldplaneering jätab kogu Mustjõe piirkonnas kasvava metsa puutumata. Seega jääb rohekoridor põhiliselt alles. Peab jälgima, et rajatav rannapromenaad ei lõhuks rohekoridori terviklikkust. Kirjeldada kaitsmata põhjaveega alad ja hinnata, millised KSH aruandes on juba eelnevalt välja toodud probleemid Kakumäe keskkonnaohud seal esinevad ning milliseid keskkonnanõudeid poolsaarel, kus mattunud ürgoru tingimustes on hüdrauliline seos on vaja rakendada. Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. On rõhutatud, et põhjavee tootlikkuse suurendamine võib kaasa tuua suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib seejuures puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. KSH aruannet on täiendatud vastavalt tehtud ettepanekutele (p 9.8). Analüüsida, missugused on Mustoja toiteallikad ja kuidas need Suures osas kuulub vastav temaatika Kristiine linnaosa üldplaneeringu ja mõjutavad vee kvaliteeti, milline on Mustoja mõju Kopli lahele KSH valdkonda, kuid KSH aruannet täiendatakse tehtud ettepanekute ja milliseid keskkonnanõudeid on vaja teha. osas – toiteallikad, nende vee kvaliteet ja keskkonnanõuded. Näiteks Mustoja Marja tn liivapüüduri puhastamine, sade- ja sulavee tulva algusperioodi enamsaastunud vooluhulga suunamiseks reoveekanalisatsiooni, parandamaks Kopli lahte juhitava sadevee kvaliteeti. Hinnata, milline on Kakumäe lahe keskkonnaseisund ja millised Kakumäe lahe keskkonnaseisundi seiret ei ole KSH koostajate info põhjal seisundi muutused võivad tuleneda üldplaneeringuga tehtud. Kakumäe laht on avatud laht, mida mõjutavad Tiskre oja, kavandatud tegevusest. kuivenduskraavid (toitained) ja Kakumäe supelrand. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on suplusranna vesi üldjuhul nõuetele vastav. Analüüsida Harku karjääri mõju Harku järvele. Aruannet on täiendatud. Lühidalt – Harku karjääri mõju Harku järvele on väike seoses vähese vooluhulga ja reostuskoormusega. Põhiline Harku Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar järve seisundi mõjutaja on Harku oja oma veekoguse ja toitainetega. Korrigeerida Mustjõe oja nimetust vastavalt Keskkonnaregistri Aruandes on oja nimi korrigeeritud. Samas on nimena kasutusel „Mustjõe andmetele (Mustoja). asum“. Nii on see ka KSH aruandes. Harku järve käsitlemisel konkreetsemad viited ja andmed seire Aruannet on korrigeeritud. kohta. Selgitada sademe- ja kuivendusvee Apametsa peakraavi KSH aruandesse on sisse viidud vastavad selgitused. juhtimise võimalust. Eesti Omanike Keskliit, 10.07.2008, kiri Tallinna Keskkonnaametile Hindamisel käsitleda ka olemasolevat keskkonnaseisundit. Seda on KSH aruandes juba käsitletud. Mõningas osas (punktid 3.5; 3.8.1; 3.11) on aruannet täiendatud. Harjumaa ja Tallinn teemaplaneeringu jälgimine ning hinnang KSH aruannet täiendatakse – tuuakse välja väärtuslikud ja vähem rohealade ja virgestusalade säilimisele ja täiendamisele. väärtuslikud rohealad. Üldplaneeringu lahendus haljastuse osas on kooskõlas teemaplaneeringuga „Tallinna rohealad“, mille eesmärk on linnas tervikliku rohealade süsteemi arendamine ja säilitamine. Märkus arengualade tihendamise osas. Välja on toodud tihendamise positiivsed küljed, tihendamise negatiivsed mõjud on aruandes juba käsitlemist leidnud. Selgitused ehituskeeluvööndi laiendamise suhtes. Ehituskeeluvööndi laiendamise olulisus tuuakse reljeefsemalt esile. Märkus, et huvitatud osapooled on ka maaomanikud. Märkust arvestatakse ja KSH aruannet on täiendatud (p 2.4). KSH aruande avalikustamisest teavitati ajalehes Postimees ja Haabersti linnaosa ajalehe kaudu, kust ka maaomanikel oli võimalus vastavat infot saada. Keskkonnaministeerium 17.07.2008 nr 13-3-1/29640-2, kiri Tallinna Keskkonnaametile 1. Pööratakse tähelepanu, et kasutada radooni suhtes ühtlustatud Aruandes on tehtud vastavad parandused. mõisteid – korrektne on kasutada sõna radoonioht või radoonist tulenev terviserisk. 2. Viide, et praegu kehtib radooni suhtes Eesti Vabariigi Aruandes on tehtud vastav parandus. standard 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine”. 3. Ettepanekud ja arvamused seoses Tallinna linna välisõhu Tallinna Linnavalitsus andis 30. juunil 2008.a Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar strateegiline mürakaardiga ning nende kasutamisega KSH Tervisekaitseinspektsioonile (TKI) üle Tallinna linna välisõhu koostamisel. strateegilise mürakaardi koos seletuskirjaga, mis on nüüd avalikustatud TKI kodulehel. Võrreldes mürakaardi 2007. a versiooniga on kaarti täiendatud, näiteks lennukimüra osas.

Strateegiline mürakaart on saadetud Keskkonnaministeeriumi poolt Euroopa Komisjoni, seega on see saanud juba teatud aktsepti.

KSH koostajad ei näe vajadust käesolevas etapis anda täpsemaid andmeid müra kohta, sest nii mürakaart kui ka keskkonnamõju hindamine on strateegilised dokumendid, mis täpsustuvad antud juhul detailplaneeringute ja täpsemate mürauuringute käigus.

Lisaks, keskkonnamüra vähendamiseks Tallinnas on koostamisel müra ja selle mõjude ohjamiseks tegevuskava, sh Haabersti linnaosa suhtes. 4. Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige Sõnastust on aruandes muudetud vastavalt tehtud ettepanekule. KSH tähelepanu pöörata järve valgalale – lodud, sadevee aruandes oli algselt: „sest ojad koos kaldataimestikuga moodustavad puhastamine kohapeal, kaldad jätta looduslikku olekusse jne. terviklikuma rohekoridori“. Parandatud variandis: „sest ka ojad on Tuleb arvestada, et ka ojad on üks rohevõrgustiku elementidest. rohevõrgustiku elemendid“.

5. Mustjõe vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada oja Harjumaa Keskkonnateenistus on kooskõlastanud Tallinna rohealade looduslikus olekus. Jõe mõjupiirkonda rajatavatelt ettevõtetelt teemaplaneeringu 11.06.2008 kirjaga nr 30-11-1/28431-2, milles ei ole tuleb nõuda korralikku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku vastuväiteid arendustegevuse kohta Mustjõe asumis. Haabersti rajamist. Mustjõe piirkonda planeeritava elamurajooni rajamine üldplaneeringus on rohevõrgustiku lahenduse aluseks võetud koostatav ei ole Harjumaa KKT poolt aktsepteeritav seoses rohealade teemaplaneering. Seega esineb vastuolu tehtud ettepaneku ja rohevõrgustiku säilimise vajadusega. teemaplaneeringu kooskõlastuse vahel. Võrreldes Haabersti üldplaneeringu esialgse lahendusega on planeeringu koostamise käigus KSH ettepanekutest tulenevalt Mustjõe asumi arendusala vähendatud. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar Lisaks on piirkonna arenduseks menetluses mitmed detailplaneeringud ning kehtestatud on Paldiski mnt 82f ja 82d kruntide ning neid ümbritseva ala detailplaneering. 6. Kakumäe poolsaare rohealad on juba praegu suhteliselt Tiskre oja rohekoridor säilib nii, nagu see on olnud. KSH aruandes on isoleeritud. Üldplaneeringus tuleb arvestada, et Õismäe raba ja pööratud tähelepanu rohekoridori katkemise ohule Kakumäe poolsaare Kakumäe poolsaare põhjaosas paiknevate rohealade ühendavaks (ka Õismäe raba) ja Astangu vahel. Rohekoridori katkemist võib lüliks on Tiskre oja koos piiranguvööndiga. Roheala ja ka põhjustada arendustegevus Pikaliival ja liikluse tihenemine Rannamõisa koridor peavad jääma funktsioneerima Tiskre roostiku ja teel ning Paldiski maanteel. Tallinna Linnavolikogu on kinnitanud Astangu asumi kaudu. Elamuehitust ei ole võimalik sea ka Astangu ehitusmääruse (KO 2005, 157, 1622). Selles on antud ka edendada kõrgendatud radooniohu tõttu. piirangud kõrgema radooniohtlikkusega piirkondades ehitustegevuse kohta. Astangu piirkond on jagatud ehituspiirkondadeks, kus osades on arendustegevust radooniohu tõttu piiratud. Üldplaneeringu järgi tuleb radooni sisalduse määramiseks detailplaneeringute koostamise käigus läbi viia ka radooniuuring. 7. Mustjõe oja suudmeala mets koos roostikuga tuleb jätta KSH aruande täiendatud variandis on vastavalt Keskkonnaregistri ehitusprojektidest välja. Seal tuleb teha vajalikke korrastustöid, andmetele kasutatud Mustoja nime. Harjumaa Keskkonnateenistus on arvestades seejuures ala olulisusega Tallinna linnustiku suhtes. kooskõlastanud Tallinna rohealade teemaplaneeringu 11.06.2008 (kiri nr Sobilik on nn metsiku ala säilitamine lindude tarbeks Kopli lahe 30-11-1/28431-2). Selles kirjas ei ole vastuväiteid arendustegevuse kohta piirkonnas. Mustjõe asumis (vt ka vastus punktile 5). 8. Alternatiivsete arengustsenaariumide valiku analüüsimisel Ka KSH aruanne soovitas alternatiivi II. ÜP ja KSH aruande koostamise soovitame üldplaneering kavandada alternatiivi II baasil, mis käigus rõhutati selle alternatiivi rakendamise vajadust. säilitaks maksimaalselt niigi nõrgestatud rohevõrgustikku. 9. Kakumäe ranna ehituskeeluvööndid jne. Ranna ehituskeeluvööndi laiendamise ettepanekud on KSH aruandes tehtud. Samas peab märkima, et ehituskeeluvööndi laiendamise võimalusi reaalselt on väga piiratud ulatuses, seda Kakumäe sadamast põhja pool paikneval rannaalal Lesta ja Kammelja tn piirkonnas. Äärmiselt oluline on metsaalal ehituskeeluvööndi laiendamine piiranguvööndini ehk 200 meetrini. Seda on KSH aruandes juba rõhutatud. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar 10. Parima alternatiivi valiku põhjendused ja keskkonnamõju Selles osas on KSH aruannet täiendatud. prognoosimise meetodid. KSH aruande avalikul arutelul 10.07.2008 tehtud märkused ja ettepanekud - Jaak Vihmand Ettepanek, et KSH aruanne käsitleks selgemini rohevõrgustiku Rohevõrgustiku temaatikat on KSH aruandes täiendatud ja ÜP on neid struktuuri, näiteks maismaal liikumise seisukohast või lindude täiendusi arvestanud, eriti Mustjõe asumi osas. KSH aruandes on juba liikumise võimalusi ja kui võrgustik on aedadest või teedest läbi eelnevalt tähelepanu pööratud, et arendustegevused Mustjõe, Pikaliiva ja lõigatud. Ettepanek, et KSH annaks selgema seisukoha Harku Astangu alal katkestavad ühenduse Kakumäe ja muude Harjumaa järve toite suhtes. Harku järve kaldal on kolm neemikut – Harku rohealade vahel. Selle vältimiseks on KSH aruandes antud vastavad oja neemik, Järveotsa oja ja Soone oja endised neemikud. soovitused. Praegu on olemas ainult Harku oja, Järveotsa oja ojana peale Soone oja (ka Iisaku oja) mõju, arvestades praegust vooluhulka ja voolab, aga paljuski imbub liiva või kanalisatsiooni. Soone oja reostuskoormust, ei ole eriti oluline Harku järve seisundi suhtes. suubub juba Mustamäe ja Õismäe külje alla kanalisatsiooni. Praegusel ajal moodustab oja vooluhulk ca 4% järve sisenevast Aruandes anda põhimõtteline seisukoht eriti Soone oja veekogusest. Kui aga püüda taastada Iisaku oja endine valgala (oja sai vooluhulga suunamiseks Harku järve, kas see on otstarbekas ja alguse Mustamäe alt), siis tõenaoliselt suureneb Harku järve kuivõrd see on reaalselt teostatav. reostuskoormus märgatavalt. Ettepanek, et KSH annaks selgema lähenemise kõrghaljastusega Ettepaneku (küsimuse) tuum seisneb vahepealsetes alades. Kõrghaljastuse elamumaa kontseptsioonile. Planeeringus on eristatud selgelt osas on selleks eelkõige Õismäe raba, kus toimub elamuehituse pealetung elamualad, kus haljastus on teisejärguline, puhtalt rohealad, kus rabale, koos kõigi kaasnevate negatiivsete tagajärgedega – kuivendus, ehitustegevust ei ole, ja vahepealsed alad, kus peaks säilima mineraliseerumine, muutused taimkattes jne. kõrghaljastus ja olema ka elamuehitust. Kas neid vahepealseid alasid võiks elamukruntideks jagada täies ulatuses või teatud KSH aruannet on selles osas täiendatud, et vältida eelnimetatud ulatuses jääks terviklikuks rohealaks ja üks osa võetakse negatiivseid mõjusid (punkt 5.2 ja 9.3). kasutusse elamuehituseks? Siin on konkreetsed kohad, mida peaks hindama, näiteks ümber Õismäe raba on piirkonnad, mis toimuvad raba toitealadena. Kas krundime need alad või jätame terviklikeks rohealadeks?

Lisa 3.5

Tallinna Keskkonnaameti vastuskirjad KSH aruande kohta tehtud ettepanekutele

From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, 2008 3:10 PM To: '[email protected]' Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: Kakumäe seltsi arvamus

Hr Urmas Sõgel Teie: 30.06.2008 MTÜ Kakumäe Seltsi juhatuse esimees Meie: 13.11.2008 nr 6.1-4.4/1543 [email protected]

Lugupeetud härra Sõgel

Täname Teid Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Alljärgnevalt esitab Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja koos KSH eksperdiga (AS Maves, keskkonnaekspert Toomas Ideon) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Leiate, et KSH aruandes on ülemääraselt kasutatud tingivat kõneviisi. Aruannet on vastavalt Teie ettepanekule korrigeeritud. Samuti märgite, et oleks pidanud enam kinni pidama KSH programmi mõnede osade konkreetsest käsitlemisest (p. 7.4.2, 7.4.4, 7.6.2 jne). Nimetatud punktid on üldplaneeringu lähteülesandest (Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldus nr 1285-k „Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine“), mitte KSH programmist. Aruannet täiendatakse ka lõhkeaine paiknemisega seotud uuringute ja demineerimistööde vajaduse osas, millele Te oma kirjas tähelepanu juhtisite.

Lugupidamisega

Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja

Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: 6404767 e-post: [email protected] From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, 2008 3:10 PM To: 'Ants Väravas ' Subject: RE: Kakumäe Seltsi arvamus Haabersti Linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta Kakumäe Jahisadama osas.

Hr Ants Väravas Teie: 09.07.2008 MTÜ Kakumäe Seltsi juhatuse liige Meie: 13.11.2008 nr 6.1-4.4/1543 [email protected]

Lugupeetud härra Väravas

Teie ettepanekud on suunatud pigem Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu ning Kakumäe sadama kui üldplaneeringu KSH aruande kohta. Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi ka selle KSH, mis käsitles kaasnevaid mõjusid täpsemalt, kui see on Haabersti üldplaneeringu ja selle KSH ülesanne. Haabersti üldplaneeringu eskiis näeb antud detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt 4 korrust.

Lugupidamisega

Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja

Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: 6404767 e-post: [email protected] From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, 2008 3:07 PM To: 'MilanaLiiv' Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: Haabersti üldplaneeringu KSH aruanne Pr Milana Liiv Teie: 10.07.2008 Hr Raiko Paas Meie: 13.11.2008 nr 6.1-4.4/1543 Selise tn 26 [email protected]

Lugupeetud proua Liiv

Oma seisukohas leiate, et KSH aruandes tuleks tõsisemalt läbi viia uuringud Kakumäed ümbritseva ranniku suhtes. KSH aruandes on seda ka rõhutatud, et rannikul ja rannikumeres toimuvaid protsesse tuleb pikema aja jooksul kompleksselt uurida ja anda terviklahendus. Majanduslikult ja looduskaitseliselt optimaalse rannakaitserajatise määratlemine eeldab uuringuid kombineeritult vaatlusandmete kogumise ja mudelarvutustega, mida aga ei ole võimalik teha antud üldplaneeringu KSH käigus.

Samuti olete avaldanud arvamust Kakumäe elamualade tihendamise ja kortermajade ehitamise osas. Teie seisukohad on suunatud pigem üldplaneeringu kui KSH aruande kohta. Kakumäel juba on üsna palju väikesemahulisi korterelamuid ning Haabersti linnaosa üldplaneeringus on määratud alad, kuhu juba on rajatud või on ette nähtud kehtivate või menetletavate detailplaneeringutega kuni 3-korruseliste korterelamute ehitus. Samuti on määratud väikeelamute alad, kus võivad paikneda pereelamud (ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud), kaksik(paaris)elamud (kahel naaberkrundil kruntide ühisel piiril blokeeritud kaks ühe korteriga elamut), ridaelamud (kolm või enam kruntide piiridel blokeeritud pereelamut), vaip- ja aatriumelamud (kruntide piiridel blokeeritud ühe korteriga, valdavalt ühekorruselise mahuga ja siseaiaga elamud), 2-korruselised kuni kuue korteriga korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti haljasalad, mängu- ja spordiväljakud jms. Olemasolevate elamualade tihendamist korterelamutega Haabersti linnaosa üldplaneeringus ette ei ole nähtud. Üldplaneeringus on näidatud üksikud alad, kuhu on võimalik väikesemahulisi (kuni 3-korruselisi) korterelamuid rajada. Nimetatud alad on olemasolevatest väikeelamutest piisava puhvertsooniga (kõrghaljastusega) eraldatud. Kui väikeelamualade hoonestustihedus Kakumäel on 0,2-0,3, siis väikesemahuliste korterelamualade hoonestustihedus ei tohi ületada 0,3. Samuti ei näe üldplaneering ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel. Väiksemate teede rajamine on võimalik detailplaneeringutega, näiteks Nooda tee piirkonnas.

Konkreetsemalt olete viidanud ka Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringule. Haabersti üldplaneeringu eskiis näeb Kakumäe jahisadama detailplaneeringuala hoonestuseks ette maksimaalselt neli korrust (sadamahoone).

Lugupidamisega

Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja

Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: 6404767 e-post: [email protected] From: Ülle Ambos Sent: Thursday, November 13, 2008 3:13 PM To: 'Tehnovõrkude Ehituse OÜ' Cc: Madis Kõrvits Subject: RE: TVE arvamus

Hr Andres Lõhmus Teie: 10.07.2008 Tehnovõrkude Ehituse OÜ Meie: 13.11.2008 nr 6.1-4.4/1543 [email protected]

Lugupeetud härra Lõhmus

Oma kirjas olete seisukohal, et üldplaneering ja KSH peaks põhjalikumalt käsitlema mitmeid küsimusi, näiteks tehnovõrgud ja -rajatised, veehaarded, põhjavesi ja veevarustus, radoon, sademevee ärajuhtimine.

Üldplaneeringu käigus riigihankena korraldatud tehnilise infrastruktuuri töö on koostamisel ja selle käigus tehakse koostööd ka vee-ettevõtjatega. Töö saab valmis 2009. a märtsis. KSH aruannet täiendatakse vastava seletusega sellise töö teostamise osas. Radooniuuring on Haabersti linnaosas tehtud ainult Astangu piirkonnas. Kuni kogu linnaosa hõlmavat uuringut pole, tuleks üldplaneeringu järgi iga detailplaneeringu käigus enne arendustegevust läbi viia radooniuuring. Uuringu tegemine radionukliidide osas on antud juhul Tehnovõrkude Ehituse OÜ kui joogivee käitleja ülesandeks. Sotsiaalministri määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 2 lõige 2 järgi peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.

Teie kirjas viidatud Mardipere 20 asuv puurkaev ei ole tõesti ainuke probleemne. KSH aruandes tehakse vastav täiendus. Ilma lubadeta rajatud puurkaevude ja sealt vee kasutamise keelamise (ka uuringu teostamise) probleem on lahendamata ka teistes piirkondades. Praegusel ajal puudub reaalne mehhanism, et saaks oluliselt mõjutada ilma lubadeta puuritud kaevude vett kasutatavaid eraomanikke. Võimalus on, et saab tõestada nende kaevude mittevastavust ja nende põhjavee reostamist, mis on aga küllalt keeruline. Teine võimalus on, et vee-ettevõte pakub tarbijatele senisest kvaliteetsemat teenust joogivee ja kanalisatsiooni osas. See mõjutaks illegaalseid veetarbijaid oma tegevust lõpetama.

Lugupidamisega

Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja

Ülle Ambos Keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: 6404767 e-post: [email protected] KESKKON NAAM ET

Lp Madis K6rvits Teie 29.12.2008 nr 6.1-4.413137 Juhataja asetiiitja Tallinna Keskkonnaamet Harju 13 10130 TALLINN Meie: duOZ.ZOOg nr HJR o-s ril i /4

Haabersti linnaosa iildplaneering ja selle keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne

Olete esitanud Keskkonnaministeeriumrle 29.12.2008.a heakskiitmiseks Haabersti linnaosa iildplaneeringu keskkonnam6j u strateegilise hindamise (KSH) aruande.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Keskkorurateenistuste, fuikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks i.ihendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse $ 33 l6ikele 13 viib haldusorgani piidevuse muutmisel pooleliolevad menetlused l6pule ja teeb asjaga seotud toimingud nimetatud seaduse alusel vastavat piidevust omav haldusorgan. Kdnealuse seaduse $ 9 punkti 4 alusel on Haabersti linnao sa i.ildplaneeringu KS H j iirelevalvaj a Ke skkonnaamet.

Tutvunud kdnealuse KSH aruande ja lisatud Haabersti linnaosa iildplaneeringu (planeeringu) tooversiooniga 19.12.2008 juhime tiihelepanu aspektidele, mis vajavad KSH aruandes tiiiendavat selgitamist ja hindamist: 1. KSH aruanne vajab selgemat teemadep6hist i.ilesehitust, kus iga vastava teema juures j6utakse jtireldusteni kaasnevate negatiivsete keskkonnam6jude minimiseerimiseks vaj alike meetmete/tingimuste p6hj al tildplaneeringu tiiiendamiseks. 2. Planeeringus ja KSH aruandes on Haabersti linnaosa kiisitletud erinevate asustusi.iksustena. Planeeringus on kiisitletud: Kakumiie, Tiskre, Vismeistri, Oismae, Pikaliiva, Rocca al Mare, Haabersti, MusdOe, Merimetsa, Veskimetsa, Viiike 6ismae, Astangu, Miiekiila asustusi.iksusi vastukaaluks KSH aruandes toodud struktureerimisele: Vliike- 6ismae, Kakum2ie, Tiskre, Mustj6e, Veskimetsa, Astangu, Haabersti, Oismae asustustiksusi. Juhindudes keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (KeHJS) $ 40 l6ikes 1 toodud t6siasjast, et keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, ja ltihtudes seejuures vajadusest viia strateegiline planeerimisdokument KSH aruande tulemustele vastavale kujule, siis peame oluliseks ja otstarbekaks viia strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH aruande

i.ilesehitus i a sisu ktisitlus tihiseltm6istetavale kui ule.

Narva mnt 7A 75172 Tallinn tel: 6 272 193 i4 b+/5.{ -4,' 3. Haabersti linnaosa lOikes erineva probleemistikuga asustustiksuste olemasolu t6ttu peame vajalikuks ja otstarbekaks KSH aruanne esitada kujul, milles oleks alternatiivseid lahendusi ja nendest liihtuvat olulist negatiivse/positiivset keskkonnamdju ktisitletud terviklikult kogu olulise mdjuga maa-ala piires, kui ka iiksikute asustusiiksuste kaupa. 4. KSH aruande peatiikis l0 esitatud alternatiivide kiisitlusest ei selgu, milliseid iildplaneeringuga kavandatud lahendeid vastavad altematiivid esindavad Seejuures ei ole antud iilevaadet p6hjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel kiisitleti (KeHJS g 40 l6ike 4 punkt 9). 5. Palume selgitust olukorrale, kus Kakumiie sadama territooriumi ja selle liihiala on niiidatud planeeringuga keskuse juhtfunlcsiooni kandvana, kuigi keskuse (ahisadam/trotelUtervisekeskuslkorterelamud/sotsiaalobjektid jne) teenindamiseks vajalik teedevdrgustik ei suuda juba hetkel lahendada olemasoleva sadama ja elanike liikluskoormust. Peama vajalikuks KSH aruandes selgitad4 kuidas on vdimalik tagada transporditihendus perspektiivse Kakumiie sadamaga Vabadhumuuseumi tee ja ka Kakum6e tee kaudr:" kui seal kiiesoleval ajal ja ka perspektiivselt on ette niihtud kahesuunaline tiinav, mdlemas s6idusuunas iiks s6idurada. Samas juba praegune maakasutus ei vdimalda seal pdhitiinava rajamist. Seega peab nentim4 et analtitisimata on sadama asukohaga seotud valdkonnad, sealhulgas sadama rajamisega kaasnevad transpordiprobleemid, mis omakorda tekitavad olulisi sotsiaalsed konflikte. Arvestamata on ka asjaolu" et Haabersti linnaosas harrastusspordiks ja rekreatsiooniks kdige kasutatavam kergliiklustee kulgeb piki Vaba6humuuseumi teed, mis sadama rajamise korral tahetakse muuta pOhitiinavaks, milleks aga arenguvdimalused tiiielikult puuduvad. Keskkonnamdju hindqiad-nendivad KSH ar,uandes, et tildplaneering ei ntie ette olulist liiklusv6rgustiku arendust Kakumiie poolsaarel ja Kakumiie sadama piirkonnas, kuid samas ei juhita tiihelepanu tekkivale konfliktile ega tehta ettepanekuid selle lahendamiseks. 6. Planeerimisseaduse $ 8 l6ike 3 punkti 8 kohaselt on tildplaneeringu iiheks tilesandeks teede ja tiinavate, raudteede, sadamate ja lennuviiljade asukoha ning liikluskonalduse iildiste p6him6tete mtiiiramine. Seet6ttu jiiiib eelneva kontekstis arusaamatuks, miks ei ole Haabersti linnaosa tervikuna haaravas strateegilises planeerimisdokumendis kiisitletud teedevdrgustiku probleeme, toodud KSH aruandes liiklusega kaasnevate negatiivsete m6jude minimiseerimiseks vajalilfte meetmeid/ tingimusi ning tiiiendatud planeeringut vastavalt tulemustele. Samuti palume slegitust asjaolule, mille kohaselt puudub planeeringu kaardi l l ,,Teede liigid" kohaselt Paldiski maanteest pohjapoole jAAval Haabersti linnaosal pdhitiinav ja seda ei ole niihtud ette ka perspektiivselt. 7. KSH-s ei kiisitleta planeeringuga etteniihtud perspektiivsete magistraaltiinavate kavandamisega kaasnevat keskkonnam6ju (sh m6ju rohev6rgustiku toimimisele ja II kt kaitsealusele liigile kanakullile) Stroomi metsa liibivas lOigus ning Haabersti ja Ndmme linnaosa piiril endisele raudteetammile kavandatavas l6igus, mis kiilgneb N6mme-Mustamde maastikukaitsealaga. Viitame, et nimetatud teeloigud on konfliktsetena leidnud kiisitlemist ka Tatlinna Rohealade teemaplaneeringus ja selle KSH-s. Stoomi metsa osas on tehtud ka kohalikul tasandil kaitseala moodustamise ettepanek. Leiame, et kui linnaosa tildplaneeringus niiidatakse antud teeldigud perspektiivseten4 peab sellele eelnema viiga p6ffalik keskkonnamdjude analtitis, mida antud t66 raames teostatud ei ole. 8. Selgusetuks jA:ib, kuidas pdhjendub illdplaneeringu KSH aruandes parima alternatiivse lahenduse osas t6statatud vajadus laiendada ehituskeeluvtiiindit. 9. Planeeringust ja KSH aruandest ei selgu, millisele konkreetsele otsusele ja sellekohasele planeerimislahendusele jdutakse rannakindlustuse osas. Leiame, et KSH anranne jAAb konkreetsete otsuste/ettepanekute tegemiseks selles valdkonnas puudulikuks. Mtirgime siinkohal, et juhul, kui kiiesoleva t66 r&rmes ei ole eraldi osana p6hjalikult kiisitletud rannakindlustuse kiisimust ja sellega kaasnevaid olulisi mdjusid, tuleb rannakindlustuse osa lahendada Kakumiie poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont kiisitleva tiiiendava strateegilise planeerimisdokumendiga. Uksikute detailplaneeringute alusel rannakindlustuse rajamine ei ole lubatud. 10. Planeeringus (lk 38) on j6utud Mustjde asumi osas seisukohale, et,,Paldiski maanteest merepoole jii,iivama*alakasufuselevdtueelduseks on, etalatiiidetakse2,5 ...3 meetri kdrgusmtirgini tileujutuste vtiltimiseks. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel iileujutuspiirkonda arvestadz 2,5 3 m kOrgusjoonega." KSH aruandes tuleks analiitisida kavandatud tegevuse keskkonnamdju. I l. Aruande peatlikis 9.1 on toodud vdimalikud leevandavad meetued Harku jiirve puhul. Peome vajalikuks vastavasse nimekirja lisada jiirgnev punkt. Soone oja suhteliselt puhta vooluhulga juhtimiseks Harku jiirve rekonstrueerida Harku jiirve iiiires paiknev heit- ja sadevee pumbjaam nii, et oleks tehniliselt vdimalik juhtida endise Soone oja vooluhulk jiirve. See viihendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks iira osa sadevee pumpamiss vajadus pumbajaarnast Paldiski mnt-Rannamdisa tee ristmikuni.

Haabersti linnaosa iildplaneeringu kohta miirgime jiirgmist: l. Uldplaneeringu tasandil stateegilises planeerimisdokumendis, seades linna ruumilise arengu pdhimdtete kujundamiseks vajalikke siiiistvat ja tasakaalustatud ruumilist arengut tagavaid tingimusi, ei ole kohane kasutada tingivat kdneviisi (vdiks, tohiks, oleks vaja jne.), vaid peab kasutama maakasutust konkreetsete tingimustega siduvat (lubatud, keelatud jne.) esitlusviisi. 2. Planeeringus (lk 9) on arengut soodustavate tegevuste all toodud asjaolu, et linnaosas kasvab noorte osakaal jdudsalt. Samas on planeeringus arengust tulenevate ohtude all (lk l0) toodud Haabersti elanikkonna vananemine. Teeme siinkohal ettepaneku tiipsustada toodud seisukohti selliselt, et kdrvaldataks planeeringus esinevad vastur?iilkivused. 3. Planeerimisseaduse $ 9 l6ike 7 kohaselt v6ib detailplaneering p6hjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud rildplaneeringu muufinise effepanekuid. Haabersti linnaosa Oldplaneeringus toodud eesm?irkidele vastavalt siiiistliku ja tasakaalustatud elami5ksskk nna loomiseks ja viilirtuste hoidmiseks peame vajalikuks planeeringut tiiiendada selliselt, et sellest sisalduks konkreetsed tingimused hindamaks iildplaneeringu muutnise vajaduse pOhjendatust detailplaneeringutega. 4. Planeeringu kaardil 3 ,,Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud M 1:30000" on toodud kohn tingmiirki, millest vaid kaks on avatud legendis. Peame vajalikuks tiiiendada vastavat joonist selliselt, et avatud oleks k6ik joonisel toodud tingmiirgid. 5. Teeme ettepaneku planeeringust terviklikuma tilevaate saamiseks avada iihisel joonisel maakasutuse olemasolevad ja tiiiendavalt etten?ihtud (sealhulgas ka menetluses olevad detailplaneeringud) juhtfunktsioonid oing asumid (kaart 4). Vajadusel ja vastava joonise iseloomust ltihtuvalt teeme ettepaneku arvata joonis KSH aruande dokumentatsiooni. 6. Metsaseaduse $ 3 l6ike 3 kohaselt ei loeta metsarnaaks 6uemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala marja- ja viljapuuai4 puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja pdOsaistandike maad. Samas ei reguleeri metsaseadus mdistena haljasala definitsiooni. Metsaseaduse kohaldamist kiisitlevast paragrahvist 4 ei selgu tdsiasja, et linnas (tiheasustusalal) metsamaad ei ole. Palume selgitust olukorrale, kus Haabersti iildplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole Haabersti linnaosas metsaseaduse tlihenduses metsa. Teeme siinkohal ettepaneku niiidata Haabersti linnaossa jiiiivad suuremad metsamassiivid (vastavalt KSH aruandele) metsaseaduse m6istes metsamaana. 7. Planeeringus (lk 33) on miirgitud, et supelranna ala on a14 millele vdib rajada supelrannaga seonduvaid ehitisi. Looduskaitseseaduse $ 38 l6ike 3 kohaselt on ranna v6i kalda ehituskeeluvdrindis uute hoonte ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse $ 38 16ike 4 punkti 3 kohaselt ei laiene ehitukeeluvddnd supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Ehituskeeluvddndisse uute hoonete ptistitamise eesmiirgil ehituskeeluviiiindi viihendamiseks tuleb niiha ette looduskaitseseaduse $ 40 kohaseid toiminguid. Peame siinkohal vajalilcuks planeeringut tiiiendada selliselt, et supelranna ala juhtfunktsiooniga ala oleks seotud kiiesolevas punktis toodud ti n gimustega j a seega kooskdlas looduskaitseseadusega. Planeeringust ei selgu, kuidas haakub iildplaneeringu lahendus Harjumaa keskkonnateenistuse poolt 08.02.2008 kirjaga nr 30-114 154596-4 heakskiidetud teemaplaneeringu "Tallinna rohealad" KSH aruandega. Peame otstarbekaks kiiesolevas tdiis ktisitleda eraldi peatiikis strateegilisele planeerimisdokumendile kohaselt kiiesoleva tdd haakuvust teemaplaneeringuga "Tallinna rohealad". Lisaks teeme ettepaneku tiiiendada vastavaid teemakaarte. 9. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada selgelt ja vastavalt kavandatavale tegevusele stnrktureeritult, millisele KSH aruandes jdutud tulemusele vastavalt on planeeringus etteniihtud kehtestatavale konkreetsele lahendusele j6utud. 10. Juhime planeeringu peatiikis ,,Uldplaneeringuga tiipsustuvad maakasutuse piirangud" kiisitletuga seoses Teie tiihelepanu looduskaitseseaduse $ 35 lOikele 3r, mille kohaselt mtiiiratakse korduva iileujutusega ala piir mererannal iildplaneeringuga. Kui korduva tileujutusega ala piiri ei ole miiiiratud, loetakse korduvalt Oleujutatud ala piiriks tihe meetri k6rgune samak6rgusjoon. Looduskaitseseaduse $ 35 l6ike 4 kohaselt koosnevad korduva tileujutusega veekogude ranna v6i kalda piiranguvdrind, veekaitsevOOnd ja ehituskeeluvddnd tileujutatavast alast ja looduskaitseseaduse $-des 37-39 siitestatud vddndi laiusest. ll.Planeerimisseaduse $ 8l6ike 3 punkti 12 kohaselt on iildplaneeringu eesmiirk muuhulgas runna ja kalda piiranguv

13. Planeeringus (lk 24) on miirgitud, et "L?lhtuvalt linnaosa arengueesmiirkidest teeb Haabersti linnaosa tildplaneering ettepaneku Ldiinemere ehituskeeluvOrindi vtihendarniseks 50 meetrile Soolahe tee 29b, Kammelja tn l3 ja Lesta tn 22 kinnistutel ja 150 meetrile Kakumtie tee240 kinnistul. Looduskaitseseaduse kohane 200 m laiune ehituskeeluvddnd metsamaal peab s6ilima seal, kus detailplaneeringutega ei ole keskkonnaministrile viihendamiseks ettepanekut tehtud." Kammelja tn 13 kinnistut haarav Lliiinemere ftmna ehituskeeluvtitindi viihendamise ettepanekut sisaldav detailplaneering on esitatud keskkonnaministrile ehituskeeluvridndi viihendamiseks n6usoleku saamiseks. Kammelja l-13 kinnistute ja ltihiala detailplaneeringu lahendusega tehtud ettepanekule ei ole keskkonnaminister andnud oma 19.02.2008 kirj aga m | 6-3 I 08 13 5921 -6 n6usolekut. Siinkohal palume selgitusi tekkinud olukorrale, kus keskkonnaminister on juba korra viiljendanud oma seisukohta (oetudes looduskaitseseaduse paragratrvile 34 ja $ a0 lOikele l) ranna ehituskeeluvddndi viihendamise osas, kuid viihem kui aasta hiljem ktisitakse uuesti looduskaitseseaduse $ 40 kohaselt vastavalt plidevalt organilt (dustuvalt 01.02.2009 on looduskaitseseaduse $ 40 kohane ehituskeeluv0iindi viihendamise osas vastava n6usoleku andja Keskkonnaamet) sisuliselt samale lahendusele toetudes kSrgema astme planeeringuga ndusolekut. Palume selgitad4 kuidas on ranna ja kalda kaitselised eesmiirgid vastava planeeringuga hOlmatud ala piires muutunud, mis v6iks tingida e_hituskeeluvddndi viihendamise pSlfendatud vajaduse. 14. Oleme seisukohal, et rohevdrgustikku sidusust Haabersti linnaosas v6ib ja on m6istlik parandada osana ka hoonestatud alade hoonestuse arvelt, kuid selline tegevus eeldab, et rohev6rgustikus siiiluvad tikoloogilised migratsiooniv6imalused (piirangud piirdeaedadele, hoonetele j ne.). 15. Planeerimisseaduse $ 8 l6ike 8 kohaselt niiidatakse iildplaneeringuga majanduslikud vdimalused iildplaneeringu elluviimiseks. Planeeringus (lk 70) on toodud vastav peattikk, kuid see on sisult tilds6naline ja ega sisalda elluviimiseks vajalike tegevuste vastutajaid ja elluviimise tiihtaegu. KSH aruandes on r6hutud Haabersti eritasandristrniku vEljaehitamise ja Rannam6isa tee laiendamise vajalikkusele iildplaneeringuga etteniihtud tasakaalustatud arengu tagamiseks, kuid vastavaid objekte tildplaneeringu vastavas osas loetletud ei ole. 16. Selgusetuks jii6b ildplaneeringu kaardi 7 ,,Uleujutuse ulatus M l:10000" viiljund olukorras, kus iileujutatavatel aladel menetletakse detailplaneeringuid ning niihakse ette tiiiendavaid elamuehituse juhtfunktsiooniga alasid. Peame vajalikuks planeeringus selgitada kuidas arvestab Haabersti iildplaneering tileujutusega kaasnevate negatiivsete mdjudega Tiskrel, Kakumael ja Mustjdel. 17. Uldplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruandes on jdutud seisukohale, et mitmed Haabersti tildplaneeringuga kavandatud tegevused on seotud arengute ja tegevustega Tallinnas, naabervaldades ja kogu Eestis. Miirgime siinkohal, et Haabersti iildplaneeringust ei selgu, kuidas on tehtud koost66d Tallinna linna Haabersti linnaosa kontaktvddndisse jitdvate linnaosade valitsustega ja Harku Vallavalitsusega. Seejuures on eriti oluline koostddd Harku valla iildplaneeringu koostajate ja selle keskkonnamdju strateegilise hindamise l6biviijatega. 18. Planeeringus (lk 3a) kasutatakse m6istet "haljasalad", kuid puudub selle mdiste oorohekoridor", oopatk". definitsioon. Selgitatud on mdisteid "roheala", Arusaadawse huvides tuleb selgitad4 kas haljasalad hdlmavad endas rohealalsid, rohekoridore, jne v6i on see eraldiseisev maakasufus. 19. Punktis 2.1.4. on seatud tingimus, et arendatava elamuehitusala ja OismAe raba vahele tuleb jatta 50 m laiune hoonetamata ja tarastamata ala ehk kaitsetsoon. Vastavat tingimust tuleb tiipsustada selliselt, et oleks arusadav, kas kaitsetsoon tuleb jiitta elamuehituse maa-ala piirist elarrumaa poole. 20. *Tallinna rohealade teemaplaneeringus" on ette ntihtud rohekoridor Ehitajate tee iiiirde Loomaia piirile, kusjuures rohekoridor tee keskosas liiheneb Ehitajate teeni. Nimetatud kulgemisega rohekoridor tuleb niiha ette ka k?isitletavas iildplaneeringus. 21. Planeeringu kaardil nr I I kasutatakse jiirgmiseid teede mdisteid: pOhitiinav, jaotustiinav, kdrvaltiinav. Teksti osas seatakse tingimused magistraalteedele. Teeme ettepaneku kasutada samu m6isteid nii tekstis kui joonistel. 22.Lubarratu on katkestada Kakumiie poolsaare kirde-idaosas kulgeva rohealade vtidndi sidusust Kakumiie nbaga seoses sadama rajami5sga. Ka Tallinna rohealade planeering ning Tallinna iildplaneering (haljaskoridor 50m) niieb ette nende rohealade vahel tihenduse loomise/tagarnise. Eelnimetatud maakasutuse konflikti tuleb tiiiendavalt analiiiisida ja planeeringus lahenduseni j6uda.. 23. P6hjendarnatu on selline maakasutuse arendus, kus metsalinnana miiiiratletud Kakumile k6rghaljastuse sbilitamisega arendatavad pereelamutega hoonestatavatel aladele planeeritakse kortermajade rajamist. Metsalinna ilme ja funktsiooni siiilitamise on ktill m6eldav viiikeelemute rajarrrine, kuid kortermajade sobivus metsalinna milj66sse on kiisitav. 24. Soovitame viiltida vastakate tingimuste seadmist planeeringus. Lk 23 miirgitakse, et Tallinna Loomaaia timber tuleb stiilitada 25-50 m laiune rahuviiiind, ning kui ei ole vdimalik tagada 50 meetri laiust rahuv66ndit, siis tuleb loomaaia piirdeaia asemele rqaon. 4 meetri kdrgrrne betoonmiitir. 25. JAAb selgusetuks, millist osa tanavav6rgustikust nimetatakse planeeringus (lk 24) KakumAe sadama ttinavav6rgustikuks. Kaardil 12 toodud Kakumiie teest kuni sadamani kavandatav kdrvaltiinavat ei saa pidada tiinavaks, mis tagab transpordivoogude normaalse kulgemise sadamasse (ahisadam, kalakai, kalalaevade piirkondlik keskus jms) iLna oluliste negatiivsete m6judeta. Lisaks vajab tiiiendavat kaalumist lk 24 pakutud leevendav meede, et negatiivsete m6jude leevendamiseks elanikele suure liikluskoormusega tiinavatest tuleb rajada puhvertsoonid tiinava ja elamualade vahele. Reaalselt sellist maad olemasolevate tiinavate juures ei ole. 26. Planeering ei kiisitle tanspordivdimaluste arendamist m66da Vaba6humuuseumi teed, kuigi Vabadhumuuseumi juurde kavandatakse rajada uusi ehitisi. 2T.Ihaludatuleb Rannarndisa tee iiiirde planeeritud ettevOtlus/tootnisala ulatuse sobivust L6uka tiinava iiiirde. Teeme ettepaneku jAfia L6uka tiinava tiiirde nn puhvertsoon ulatusega 50 m, ktrna aedlinn ja tootm.isala ei sobi vahetult kdrvuti ja planeeritav tiinavahaljastus ei taga aedlinnale miiiiratud tingimusi. Planeeringus (lk 24) on nimetatud, et tilnavate, viilisOhku saatstavate ettevdtete ning elamualade vahele tuleb rajada puhvertsoone. Teiseks altematiivseks latrenduseks v6ib olla piirang, et elamualade pool kavandataval ettevdtlus/tootmisalal vdib rajada ainult laondusettev6tteid, mis tuleb eraldada elamualast haljasribaga (viihemalt 50m). 28. Planeeringus tuleb tiipsemalt kiisitleda Mustoja suudmealasse kavandatava elamualaga seotud aspekte, sealhulgas anda konkreetne ehituskeeluvddndi laius. Lrihtuda tuleb asjaolust, et rohekoridor peab siiilima iileujutatava ala piirist maismaa poole. 29. Eesti Meteoroloogia ja Hiidroloogia Instituudi andmetel on sademete hulk jiirgnevatel aastatel suurenemiststiklis ning sellega tuleb arvestada sadevee iirajuhtimissiisteemide planeerimisel j a vllj aehitamisel.

Lugupidamisega

1:.-:-\- ,/ .{- Allan Piik Harj u-Jiirva-Rapla regioon Juhataja kt

Kadri Allsaar 6262991 Viliar Kirikal 6744815

Lisa 3.8 Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande suhtes antud seisukohad ja tehtud ettepanekud (Keskkonnaameti kiri 20.02.2009 nr HJR 6-8/2587) ning kommentaarid neile

Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar 1. KSH aruanne vajab selgemat teemadepõhist ülesehitust, kus iga vastava teema juures Vastav tabel (ptk 9.10) on KSH jõutakse järeldusteni kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude minimiseerimiseks vajalike aruandesse lisatud. Seal on näidatud meetmete/tingimuste põhjal üldplaneeringu täiendamiseks. KSH protsessi mõju üldplaneeringule. 2. Planeeringus ja KSH aruandes on Haabersti linnaosa käsitletud erinevate Asumite eraldamine on mõnikord asustusüksustena. Planeeringus on käsitletud: Kakumäe, Tiskre, Vismeistri, Õismäe, keerukas ja ka meelevaldne. Linnaosas Pikaliiva, Rocca al Mare, Haabersti, Mustjõe, Merimetsa, Veskimetsa, Väike-Õismäe, eraldub selgelt Rocca al Mare asum, Astangu, Mäeküla asustusüksusi vastukaaluks KSH aruandes toodud struktureerimisele: mille pindala haarab valdavalt Eesti Väike- Õismäe, Kakumäe, Tiskre, Mustjõe, Veskimetsa, Astangu, Haabersti, Õismäe Vabaõhumuuseum. Väike-Õismäe asustusüksusi. Juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse asum peaks haarama ka Astangu (KeHJS) § 40 lõikes 1 toodud tõsiasjast, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne asumi põhjaosa koos seal asuvate on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, ja lähtudes seejuures vajadusest viia suurpaneelelamutega. KSH aruannet on strateegiline planeerimisdokument KSH aruande tulemustele vastavale kujule, siis peame täiendatud (ptk 3.2). oluliseks ja otstarbekaks viia strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH aruande ülesehitus ja sisu käsitlus ühiselt mõistetavale kujule. 3. Haabersti linnaosa lõikes erineva probleemistikuga asustusüksuste olemasolu tõttu peame Seda rõhutatakse ja seda on ka tehtud, vajalikuks ja otstarbekaks KSH aruanne esitada kujul, milles oleks alternatiivseid lahendusi näiteks Pikaliiva ja Mustjõe asumi ja nendest lähtuvat olulist negatiivse/positiivset keskkonnamõju käsitletud terviklikult kogu suhtes jm. Kõigi asumite osas ei ole olulise mõjuga maa-ala piires, kui ka üksikute asustusüksuste kaupa. alternatiivseid lahendusi, näiteks Rocca al Mare asumi puhul. Ei ole otstarbekas tuua välja rannaga seotud probleeme, negatiivseid ja positiivseid keskkonnamõjusid asumite lõikes. Aruandes on rõhutatud tervikliku lahenduse vajalikkust ranniku Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar kaitsmise suhtes. 4. KSH aruande peatükis 10 esitatud alternatiivide käsitlusest ei selgu, millised Need põhjused on toodud selgemalt üldplaneeringuga kavandatud lahendeid vastavad alternatiivid esindavad. Seejuures ei ole välja (ptk10). antud ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti (KeHJS § 40 lõike 4 punkt 9). 5. Palume selgitust olukorrale, kus Kakumäe sadama territooriumi ja selle lähiala on Kakumäe jahisadama ja lähiala näidatud planeeringuga keskuse juhtfunktsiooni kandvana, kuigi keskuse (jahisadam detailplaneeringu KSH on /hotell/tervisekeskus/korterelamud/sotsiaalobjektid jne) teenindamiseks vajalik Keskkonnaministeeriumi poolt heaks teedevõrgustik ei suuda juba hetkel lahendada olemasoleva sadama ja elanike kiidetud (Ametlikud Teadaanded liikluskoormust. 16.11.2007), millele Haabersti ÜP Peame vajalikuks KSH aruandes selgitada kuidas on võimalik tagada transporditihendus KSH aruandes on viidatud. t perspektiivse Kakumäe sadamaga Vabaõhumuuseumi tee ja ka Kakumäe tee kaudu, kui seal käesoleval ajal ja ka perspektiivselt on ette nähtud kahesuunaline tänav, mõlemas KSH aruannet on täiendatud vastava sõidusuunas üks sõidurada. Samas juba praegune maakasutus ei võimalda seal põhitiinava temaatikaga (ptk 5.1). rajamist. Seega peab nentima, et analüüsimata on sadama asukohaga seotud valdkonnad, sealhulgas sadama rajamisega kaasnevad transpordiprobleemid, mis omakorda tekitavad olulisi sotsiaalsed konflikte. Arvestamata on ka asjaolu, et Haabersti linnaosas harrastusspordiks ja rekreatsiooniks kõige kasutatavam kergliiklustee kulgeb piki Vabaõhumuuseumi teed, mis sadama rajamise korral tahetakse muuta põhitänavaks, milleks aga arenguvõimalused täielikult puuduvad. Keskkonnamõju hindajad nendivad KSH aruandes, et üldplaneering ei näe ette olulist liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja Kakumäe sadamapiirkonnas, kuid samas ei juhita tähelepanu tekkivale konfliktile ega tehta ettepanekuid selle lahendamiseks. 6. Planeerimisseaduse § 8 lõike 3 punkti 8 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks Liiklusega kaasnevaid probleeme on teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste käsitletud KSH aruande ptk 5.1 ja 9.6, põhimõtete määramine. Seetõttu jääb eelneva kontekstis arusaamatuks, miks ei ole samuti ÜP seletuskirjas (ptk 3 ja lisa Haabersti linnaosa tervikuna haaravas strateegilises planeerimisdokumendis käsitletud 1). teedevõrgustiku probleeme, toodud KSH aruandes liiklusega kaasnevate negatiivsete Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar mõjude minimiseerimiseks vajalike meetmeid/ tingimusi ning täiendatud planeeringut vastavalt tulemustele. Samuti palume selgitust asjaolule, mille kohaselt puudub planeeringu kaardi 11 ,,Teede liigid" kohaselt Paldiski maanteest põhjapoole jääval Haabersti linnaosal põhitänav ja seda ei ole nähtud ette ka perspektiivselt. 7. KSH-s ei käsitleta planeeringuga ettenähtud perspektiivsete magistraaltänavate Kuna Stroomi metsa läbiv magistraal kavandamisega kaasnevat keskkonnamõju (sh mõju rohevõrgustiku toimimisele ja II kt jääb tervikuna Põhja-Tallinna kaitsealusele liigile kanakullile) Stroomi metsa läbivas lõigus ning Haabersti ja Nõmme linnaossa, siis on otstarbekas vastavat linnaosa piiril endisele raudteetammile kavandatavas lõigus, mis külgneb Nõmme- teemat käsitleda ja seda tehakse Mustamäe maastikukaitsealaga. Viitame, et nimetatud teelõigud on konfliktsetena leidnud Põhja-Tallinna ÜP ja selle KSH käsitlemist ka Tallinna Rohealade teemaplaneeringus ja selle KSH-s. Stroomi metsa osas on raames. tehtud ka kohalikul tasandil kaitseala moodustamise ettepanek. Leiame, et kui linnaosa Astangu ja Mäeküla asumiga piirneva üldplaneeringus näidatakse antud teelõigud perspektiivsetena, peab sellele eelnema väga magistraaltänava probleeme on põhjalik keskkonnamõjude, mida antud töö raames teostatud ei ole. täiendavalt käsitletud ptk 5.1 ja 9.4 8. Selgusetuks jääb, kuidas põhjendub üldplaneeringu KSH aruandes parima alternatiivse Ehituskeeluvööndi laiendamise lahenduse osas tõstatatud vajadus laiendada ehituskeeluvööndit. põhjendus tuuakse reljeefsemalt esile (ptk 9.8). Põhiline on – Kakumäe kulutus- ja kuhjerandade kaitse, samuti Tiskre roostiku kaitse. 9. Planeeringust ja KSH aruandest ei selgu, millisele konkreetsele otsusele ja sellekohasele Rannakindlustuse osas on toodud KSH planeerimislahendusele jõutakse rannakindlustuse osas. Leiame, et KSH aruanne jääb aruandes juba välja probleemi olemus konkreetsete otsuste/ettepanekute tegemiseks selles valdkonnas puudulikuks. Märgime ja keerukus. siinkohal, et juhul, kui käesoleva töö raames ei ole eraldi osana põhjalikult käsitletud Käsitletud on rannaprotsesse kulutuse rannakindlustuse küsimust ja sellega kaasnevaid olulisi mõjusid, tuleb rannakindlustuse osa ja kuhje osas. Samas on rõhutatud, et ei lahendada Kakumäe poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont käsitleva täiendava ole võimalik ja on lausa kahjulik strateegilise planeerimisdokumendiga. Üksikute detailplaneeringute alusel rannakindlustuse pakkuda lahendusi piisavate rajamine ei ole lubatud. uuringuteta (KSH aruande sisukokkuvõte ja ptk 5.4). Samuti on üldplaneeringusse lisatud Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar tingimus, et rannakindlustus tuleb lahendada tulevikus terviklikult peale uuringute läbiviimist ning üksikute detailplaneeringute alusel rannakindlustuse rajamine ei ole lubatud. 10. Planeeringus (lk 38) on jõutud Mustjõe asumi osas seisukohale, et Paldiski maanteest Esialgses ÜP variandis oli täitmist merepoole jääva maaala kasutuselevõtu eelduseks on, et ala täidetakse 2,5 ...3 meetri vajav arendusala tunduvalt suurem (35 kõrgusmärgini üleujutuste vältimiseks. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ha), kuid seda on vähendatud ÜP üleujutuspiirkonda arvestada 2,5…3 m kõrgusjoonega. KSH aruandes tuleks analüüsida koostamise käigus KSH ettepanekul (vt kavandatud tegevuse keskkonnamõju. ptk 10.2.1). Täiteala vähendamise põhjused – säilitada Mustoja äärne metsaala ning rohekoridor Merimetsa ja Kakumäe vahel, sest esialgne planeeritud arendusala oli väga ulatuslik ja ka kulukas rajada. 11. Aruande peatükis 9.1 on toodud võimalikud leevandavad meetmed Harku järve puhul. Lisatud KSH aruandesse (ptk 9.1). Peame vajalikuks vastavasse nimekirja lisada järgnev punkt. Soone oja suhteliselt puhta vooluhulga juhtimiseks Harku järve rekonstrueerida Harku järve ääres paiknev heit- ja sadevee pumbajaam nii, et oleks tehniliselt võimalik juhtida endise Soone ojavooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt – Rannamõisatee ristmikuni.

Täiendav Keskkonnaameti kiri 18.08.2009 nr HJR 6-8/21779-2, et selgitada paremini juba eelmises kirjas tõstatatud probleeme, täiendavad kommentaarid. Keskkonnaameti kiri on lisatud.

Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar 1. Täiendavas kirjas on tõstatatud probleem Kakumäe sadama ja lähiümbruse KSH aruannet on täiendatud (ptk 5.1 ja detailplaneeringu ning Haabersti ÜP üldise liiklusvõrgustiku osas. Vabaõhumuuseumi tee 9.6.1). Põhilised aspektid on: kergliiklustee oluline roll Haabersti linnaosas harrastusspordis ja rekreatsiooniks kõige 1. Kakumäe poolsaare liiklust peab kasutatavam kergliiklustee kulgeb piki Vabaõhumuuseumi teed, mis sadama rajamise korral vaatlema laiemas kontekstis. tahetakse muuta põhitänavaks, milleks aga arenguvõimalused täielikult puuduvad. 2. Poolsaarel paiknevad teed ja tänavad Keskkonnamõju hindajad nendivad KSH aruandes, et üldplaneering ei näe ette olulist on kitsad, laiendamist on keeruline liiklusvõrgustiku arendust Kakumäe poolsaarel ja Kakumäe sadamapiirkonnas, kuid samas teha. ei juhita tähelepanu tekkivale konfliktile ega tehta ettepanekuid selle lahendamiseks. 3. Kakumäe on muutunud transiidialaks – Tabasalu poolt sõitjad kasutavad Vabaõhumuuseumi teed. 4. Kakumäe sadama ja selle ümbruskonnas toimuvate arengutega suureneb surve olemasolevale liiklusvõrgustikule. 5. Üldplaneeringuga on ette nähtud Pikaliiva (ka Rannamõisa tee ja Vana- Rannamõisa tee ristis), Tiskre, Kakumäe ja Õismäe asumis korterelamute alad, lisaks veel uute väike- ja pereelamualade rajamine ja olemasolevate elamualade tihendamine, mis suurendavad liikluskoormust teedel. 6. Võtmeküsimuseks on Rannamõisa tee ja Haabersti ristmiku läbilaskevõime. Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar KSH ettepanek on järgmine – jätta Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneering sellisel kujul kehtestamata.

Esialgne ettepanek uue kergliiklustee rajamiseks Vabaõhumuuseumi tee kõrvale on KSH aruandest maha võetud. 2. Planeerimisseaduse § 8 lõike 3 punkti 8 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks Täiendatud on KSH aruande ptk 5.1. teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste Haabersti üldplaneeringuga põhimõtete määramine. Palume KSH eksperdil anda konkreetne hinnang, kas planeeringuga (planeeringukaart 7) on kavandatud kavandatava arendustegevuse realiseerimisega (Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Õismäe, tänavad Rannamõisa tee ja Paldiski Pikaliiva, Rocca al Mare asustusüksustes sh kavandatavad ja olemasolevad tõmbekeskused) maantee ühendamiseks – üks neist kaasnevate liiklejate teenindamiseks on Haabersti linnaosa olemasolev teedevõrgustik kulgeks Harku järve läänekaldal, teine piisav? Järgnevalt on tõstatatud küsimus Paldiski maanteest põhjapoole jääva põhitänava järvest idapool. Liikluse hajutamisele probleem. mainitud piirkonnas aitab kaasa perspektiivne võrgustik ka Harku vallas.

Kakumäe poolsaare osas, st Rannamõisa teest ida- ja põhjapool paiknevatel aladel (Tiskre, Kakumäe, Pikaliiva, Rocca al Mare asum), olulist liiklusvõrgustiku arengut ei toimu. Sellega saab väita, et olemasolevad probleemid liikluses võimenduvad tulevikus veelgi, mis toob kaasa müra Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar ja õhusaaste suurenemise ning muud ebamugavused. 3. KSH-s ei käsitleta planeeringuga ettenähtud perspektiivsete magistraaltänavate Täiendatud on aruande ptk5.1 ja kavandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnaameti kirjas punktis 7 tõstatatud leevendusettepanekud on antud ptk küsimustele toodud vastust peame ebapiisavaks. Kui Haabersti üldplaneeringuga nähakse 9.4. ette magistraaltänava rajamine Nõmme linnaosa ja Haabersti linnaosa piirile endisele Oluliseks kaitsealuseks objektiks on raudteetammile, siis tuleb antud magistraali rajamisega kaasnevaid mõjusid analüüsida ka Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala antud KSH aruandes. linnustik – kaitsealused linnuliigid, seejuures kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria liik) ja väikepistriku (Falco columbarius, I kaitsekategooria LD) pesitsuskohad. Kanakulli pesitsuskoht on fikseeritud EELISes.

Magistraali rajamine ja liiklus sellel avaldab negatiivset mõju rohekoridori funktsioneerimisele, mis ühendab Harku raba ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Kakumäe poolsaarega. Liiklusega kaasneb müra ja õhusaaste suurenemine, võimalikud metsloomade vigastused ja hukkumised teel. Kavandatava magistraali ja kortermajade rajamisega suureneb surve maastikukaitsealale.

Magistraali rajamise ja kasutamisega ning kavandatava elamurajooni Ettepanekud, tähelepanekud, seisukohad ja küsimused Kommentaar arendamisega kaasnevat negatiivset mõju Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale on võimalik leevendada järgmiste abinõudega: 1. Piirneval alal väikeelamute rajamine kortermajade asemel. 2. Magistraali rajamisest loobumine, rajada kõrvaltänav koos liikluse rahustamise võtetega või rajada hoopis kergliiklustee. 3. Võrkaed hoiaks ära (teatud määral) suurte metsloomade teele sattumise. 4. Väikestele metsloomadele rajada teealune tunnel. 4. Tõstatatud probleemid ehituskeeluvööndi suhtes. Punktis 9.8.2 (enne punkt 9.7.2) on maha võetud Keskkonnaameti kirjas mainitud ebaselge lause.

Samas on üldplaneeringus fikseeritud ehituskeeluvööndi laiendamine Tiskre asumis kuni 400 meetrini. 5. Ettepanekud rannakindlustuste osas ja kuidas neid edasi käsitleda. Rannakindlustuse osa on aruandes täiendatud, ptk 5.4.