Hummuli Valla Arengukava
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
HUMMULI VALLA ARENGUKAVA 2017-2021 2016 SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess, mille koostamisest võtab osa võimalikult palju kogukonna liikmeid kas isiklikult või oma esindajate kaudu ja mille tulemusena saavutatakse kokkulepe, milline peab olema kodukant tulevikus, valla olemasolevaid ressursse ja võimalusi kõige otstarbekamalt kasutades. Arengukava ülesandeks on aidata omavalitsusel pidevate muutustega edukalt hakkama saada ning tagada piirkonna pikaajaline tasakaalustatud areng. Hummuli valla missioon on oma kogukonna liikmete hariduse, turvalise elukeskkonna ning nende edasiarendamine, ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervislike elulaadide väärtustamine, inimeste kaasamine valla ning maakonna tervikliku arengu kujundamisesse. Elanikkond ja territoorium Visioon: Hummuli vald jätkab alates 2017. aasta oktoobrist Tõrva vallana. Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub positiivsel iibel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Valga ja Tõrva vahel. Hummuli asub Valga-Uulu maantee ääres Hummuli kuplistiku jalamil 15 km kaugusel Valgast ja Tõrvast. Hummuli valla pindala on 162,7 km2 ja rahvastiku tihedus 5,39 inimest km². Lõunaosas piirneb vald Läti Vabariigiga, idas Tõlliste, Õru ja Puka vallaga suuremas osas piki Väike-Emajõge, põhjas ja läänes Helme vallaga. Vald on järvederikas, eriti Jeti kant, kus suuremad järved on Valgjärv ja Udsu järv. Valla lõunaosas paiknevad suured metsamassiivid. Metsamaad hõlmavad valla territooriumist ligikaudu 61 %. Joonis 1 Hummuli vallas on üks alevik ja 8 küla: Elanike arv külades seisuga 01.01.2016 01.01.2015 Hummuli alevik 297 299 Jeti küla 121 117 Piiri küla 97 102 Alamõisa küla 87 87 Puide küla 73 77 Kulli küla 62 62 Soe küla 61 64 Ransi küla 31 32 Aitsra küla 14 14 Kokku 843 854 01.01.2016 seisuga (843 elanikku) oli: lapsi (0-18 aastaseid 152) 18,0% valla elanikkonnast; tööealisi (19-64 aastaseid 527 ) 62,5% valla elanikkonnast; pensioniealisi (65 + … 164) 19,5% valla elanikkonnast. Elanike arv Hummuli vallas väheneb aasta aastalt 15-20 elaniku võrra. Vaadeldes viimaseid aastaid, oli see järgmine: 01.01.2011 seisuga – 925 inimest; 01.01.2012 seisuga – 920 inimest; 01.01.2013 seisuga – 905 inimest; 01.01.2014 seisuga – 873 inimest; 01.01.2015 seisuga – 854 inimest; 01.01.2016 seisuga – 843 inimest. OLUKORD, PROBLEEMID, LAHENDUSED HARIDUS Visioon: Jätkusuutlik ning arenev põhikool ja lasteaed. Olukord Hummuli Valla Lasteaed Sipsik on Hummuli vallas ainuke alusharidust pakkuv õppeasutus, mis avati 1995. aastal kortermaja 2 ja 4-toalises korteris. Alates 2007. aastast asub lasteaed Hummuli vallamaja II tiivas. Lasteaial on aiaga piiratud suur korrastatud õueala. 2013. aasta suvel renoveeriti mänguväljak. Õueala suurus võimaldab veel lisada vahendeid mitmesugusteks tegevusteks. Siin viiakse läbi ka valla perepäevi. Lasteaed saab kasutada rahvamaja saali liikumis- ja muusikategevusteks ning valla Noortetuba õpitegevuste läbiviimiseks. Lasteaias töötavad lisaks kahele rühmaõpetajale logopeed koormusega 0,4 ametikohta ja muusikaõpetaja koormusega 2 tundi nädalas, direktor ja õpetaja abi. 2002. aastast on lasteaed Sipsik Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liige ning 2013. aastal liitus lasteaed üle-eestilise programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Jõudumööda tutvustatakse lastele mulgi keelt ja kultuuri ning osaletakse Mulgimaa laste folklooripäeval. Liitrühma töö paremaks korraldamiseks oleks otstarbekas, et kooliminejad lapsed ja logopeed saaksid omaette ruumi õppetegevuse ja individuaalse tegevuse tarbeks. Hummuli valla üldharidust andev kool – Hummuli Põhikool võimaldab õpinguid I – III kooliastmes. 2011/12. õppeaasta alguses oli koolis 71 õpilast, 8 klassikomplekti, I ja II klass moodustasid liitklassi. 2012/2013. õppeaastal 71 õpilast, 7 klassikomplekti, I – II ning V-VI klass moodustasid liitklassi. 2013/14. õ-a jätkati 71 õpilase ja 7 klassikomplektiga, liitklassid III+IV ja VI+VII klass. I kooliastmes õppis 24, II 24 ja III 23 õpilast. Teistest omavalitsustest pärit lapsi oli koolis 2. Õpilaste arv näitab langustendentsi. Õpetajaid 2011/12. õ-a 15, 2012/13.õ-a 14, seoses õpilaste arvu vähenemisega kaotati õppealajuhataja ametikoht. 2013/14. õppeaastal töötas koolis 13 õpetajat, rakendatud on 8,7 ametikohta. Õpetajad täidavad ka ringijuhi, õpiabi õpetaja ja pikapäevarühma kasvataja tööülesandeid, osalise koormusega ringijuhtidena on tööl 3 õpetajat muusikaklassis. Kõik õpetajad on magistrikraadile vastava kõrgharidusega, meesõpetajaid on 1. Majanduspersonal 6 töötajat (sekretär + raamatukoguhoidja, aednik, majandustöötaja, kokk, 2 koristajat). 2015/2016. õppeaastal töötab Hummuli Põhikoolis neliteist õpetajat, nende hulgas direktor, logopeed-sotsiaalpedagoog ja huvitöö koordinaator. Meesõpetajaid on üks. Õpilasi teenindab pedagoogiline, kvalifikatsioonile vastav kaader. Pedagoogilised töötajad täidavad koolis järgmisi ameteid: huvijuhtimise koordinaator, ringijuht, logopeed-sotsiaalpedagoog, pikapäevarühma kasvataja. Õpetajate keskmine vanus 53 aastat. Kõik õpetajad on kõrgharidusega. Pedagoogiline personal osaleb võimaluste piires erialastel ja üldpedagoogilistel täienduskursustel. Kogemusi omandatakse ka maakonna õpetajate ainesektsioonides ja koostöös maakonna koolide õpetajatega. Töö toimub liitklassides. Kooli õpilaskond moodustub põhiliselt Hummuli vallas elavatest lastest. Lisaks neile õpivad koolis üksikud teiste omavalitsuste lapsed, kes elukohavahetusest hoolimata jätkavad õpinguid Hummulis või kellele on nõustamiskomisjoni poolt soovitatud väiksemat kooli. Logopeedilist abi saab 2015/16. õppeaastal 11 õpilast, õpiabirühmades õpib 5 õpilast. Lihtsustatud õppekava on rakendatud ühele õpilasele. Individuaalset õppekava rakendatakse ühele õpilasele, matemaatika õpiabirühmades õpib 4 õpilast. 2015/16. õ-a töötab järgmine majanduskaader: 1 sekretär-raamatukoguhoidja, 2 koristajat, 1 kokk, 1 majandus- ja remonditööline ja 1 aednik - kokaabi. 2015/2016 õa õpib Hummuli Põhikoolis 60 õpilast, kes on jagatud kuude klassikomplekti. Liidetud on 1. ja 2. klass, 5. ja 6. klass, 8. ja 9. klass. Tähtsamad tegemised 2015/2016 õa: 1. IT-alane uuendus. Projekt Hummuli Põhikooli hange uute infotehnoloogiliste seadmete soetamiseks 11000 euro eest valla toetusega, projekt viidi 2016. aasta aprilliks ellu. 2. Novembrist 2015 alustas tööd IT Kolmnurk OÜ , kes pakub koolile IT- alast hooldustööd. 3. Psühholoogi taotlus uueks õppeaastaks tööajaga 6 tundi nädalas. 4. Projekt EV 100 “Igal lapsel oma pill“ akordion Achat 80. 5. Uus küttesüsteemide torustik. 2016/17 õ.-a. õpib Hummuli Põhikoolis 59 õpilast, kes on jagatud kuude klassikomplekti. Liidetud on 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass, 6. ja 7. klass. Tööd alustas psühholoog 1* nädalas 6 tundi. Tööks erivajaduslike õpilastega on koolis rakendatud osalise koormusega logopeed + sotsiaalpedagoog. Erivajaduslike õpilaste integreerimisega tavaklassidesse on nende arv suurenenud, rakendatud on lihtsustatud õppekava, individuaalne õppekava ja õpiabi. Sisehindamise nõuniku tagasisidearuandes 2012. a toodi kooli tugevustena välja hästi korraldatud tugisüsteeme õpilaste (sh andekuse) toetamiseks. Eriti positiivsena märgiti õppekasvatustöö süsteemset analüüsi ja tulemuslikku parendamist. Klassi- ja koolivälist tegevust korraldab huvitöö koordinaator. Tegutsevad mitmed ringid (inglise keel, sõnakunst, tants, arvuti, mudilaskoor, ansamblid ja solistid, pallimängud, laskmine, puidutöö), alates 1995. aastast saab kohapeal lastevanemate osalusel õppida pillimängu (klaver, akordion, viiul) muusikakooli vabaõppe õppekava alusel. Kool kuulub Forseliuse Seltsi ning 2003. aastast Eesti Mõisakoolide Ühenduse liikmete hulka. 1930. aastast koolihoonena kasutatav endine mõisahoone on üldiselt heas korras. Õppekeskkond hea. Enamuses ainekabinettides on projektorid, kõikide õpetajate kasutuses sülearvutid. Planeeritud kapitaalremondist on tegemata küttesüsteemi renoveerimine ja akende vahetus, osaliselt ka elektritööd. Koolil puudub võimla, seetõttu on raskendatud õppekava täitmine kehalises kasvatuses. Kooli territoorium on u 6 ha, kooli ümbritseb liigirohke 2012. a renoveeritud park, rajatud on looduse õpperada. Kooli territooriumil asuvad 200-meetrise jooksuringiga staadion, kaks pallimänguväljakut ja väike võimlemislinnak. Kooli maa-ala on sobiv sporditegevuseks ja õueõppeks. 2010 sügisel paigaldati staadionile kaasaegsed jooksurajakatted. Probleemiks on staadioni asfaldikatte sammaldumine, mistõttu on sporditegevus kohati ohtlik. Õpilaste arv ja prognoos (1. sept seisuga) Klass 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 I 10 4 5 7 8 7 II 9 10 4 2 7 8 III 4+1 LÕK 9 10 3 2 7 IV 7 4+1 LÕK 9 12 3 2 V 11 7 4+1 LÕK 8 12 3 VI 6 11 7 4+1 LÕK 8 12 VII 5 5 11