HUMMULI VALLA ARENGUKAVA

2007-2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3 1. Põhimõisted ...... 3 2. Arengukava vajadus ja eesmärk ...... 4 3. Arengukava koostamine ...... 4 ARENGUSTRATEEGIA JA EESMÄRGID ...... 6 1. VISIOON ...... 6 2. MISSIOON ...... 6 3. Visioon 2017. aastaks ...... 6 4. Strateegilised eesmärgid ...... 6 LÜHIÜLEVAADE OLUDEST JA MUUTUSTEST ...... 7 1. Elanikkond ja territoorium ...... 7 2. Ettevõtlus ja teenindus ...... 8 3. Haridus ...... 9 4. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne ...... 11 5. Kultuur ja sport, vaba aeg ...... 12 6. Külade ja III sektori areng ...... 13 7. Keskkonnakaitse ...... 14 8. Infrastruktuurid ...... 15 8.1 Teed ...... 15 8.2 Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus ...... 15 8.3 Infoühiskond ...... 15 9. Turvalisus ...... 17 Lisa 1 ...... 19 Lisa 2 ...... 20 Lisa 3 ...... 24 Lisa 4 ...... 28

2

SISSEJUHATUS

1. Põhimõisted

Arengukava – arengukava on dokument, mis määrab valla arengu eesmärgid, näitab ära ressursid ja tegevused, mis tagavad Hummuli valla jätkusuutliku arengu, sisaldab Hummuli valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

Investeering – kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel.

Jeti kant – küla ja küla

Eesmärk - soovitud tagajärg tulevikus.

Projekt – täpselt kavandatud tegevuste kompleks koos eelarvega kindlaksmääratud protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks.

Strateegia - pikaajaline meetmestik soovitavate tagajärgede saavutamiseks dünaamiliselt muutuvas keskkonnas.

Strateegiline planeerimine – süstemaatiline arendustegevusi integreeriv sammsammuline protsess arengueesmärkide ja- prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks.

Strateegilised eesmärgid – pikaajalised arengueesmärgid.

Struktuurifondid – Euroopa Liidu struktuuripoliitika elluviimiseks loodud rahastamise vahendid, mis finantseerivad piirkondade arengut vastavalt kokkulepitud dokumentidele.

Säästev areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist.

Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega tulemuste saavutamiseks.

Visioon – ideaal, kujutlus sellest, milline tulevik peaks olema. Visioon on pilt eelistatavamast tulevikust teatud ajavahemiku pärast.

Üleriigiline planeering – riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigi kohta.

Lühendid

VV – vallavalitsus MTÜ – mittetulundusühing OÜ – osaühing AS – aktsiaselts OV - omavalitsus

3 2. Arengukava vajadus ja eesmärk

Seni on Hummuli vallas olnud kaks valla arengukava: 1) Hummuli valla arengukava 2000-2002 2) Hummuli valla arengukava 2003-2006 ja on koostatud neli valdkonnapõhist arengukava: 1) Hummuli valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004-2016; 2) Hummuli mõisakompleksi-pargi-puhkeala arengukontseptsioon ja tasuvus- teostatavusanalüüs (koostatud 2006.a); 3) Hummuli valla invapoliitika tegevuskava aastateks 2007-2016 (koostatud 2006.a); 4) Koorküla piirkonna turismi arengukontseptsioon (koostatud 2006.a); 5) Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla turismi arengukontseptsioon 2008-2013 (koostatud 2007) 6) Hummuli valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2009-2019

On olemas Hummuli valla esialgne riskianalüüs.

Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Käesolev arengukava on Hummuli valla arengu aluseks olev tegevusplaan ja vallavalitsuse töövahend aastateks 2007 – 2017. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos vastutaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral ka hinnangulise maksumusega. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele, olema realistlik ja elluviidav.

Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks.

3. Arengukava koostamine

Käesolev arengukava on valminud Hummuli Vallavolikogu poolt moodustatud töögruppide (Lisa nr 1 - Töögruppide nimekirjad) koostööna. Arengukava koostamise käigus tehti elanike küsitlusi (Lisa nr 2 – küsitlusleht, Lisa nr 3 – kokkuvõte küsitlusest), valla ametnike ja külarahva koosolekuid. Probleeme selgitati ja lahendusi otsiti kahes teemagrupis, kuhu kuulusid erinevate eluvaldkondade esindajad.

Läbiviidud küsitluse tulemusena selgus prioriteetsete valdkondade järjekord: 1. Ettevõtlus ja teenindus 2. Haridus 3. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne 4. Kultuur ja sport, vaba aeg 5. Külade ja III sektori areng 6. Keskkonnakaitse 7. Infrastruktuurid 8. Turvalisus

Sama järjestus on aluseks võetud ka käesoleva arengukava koostamisel. Iga valdkonna puhul analüüsiti hetkeseisu ja anti sellele hinnang SWOT-analüüsi (tuuakse välja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, vt Lisa nr 4) abil, toodi esile eesmärgid ning konkreetsed arengusuunad ja tegevused aastateks 2007-2017.

4 Arengukava muudetakse pidevalt valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Kava uuendamise ja selle elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas 1. oktoobriks.

5

ARENGUSTRATEEGIA JA EESMÄRGID

1. VISIOON

Aastal 2017 on Hummuli vald elujõulise elanikkonnaga, haridust ja ettevõtlust väärtustav, sotsiaalselt tasakaalustatult arenev linnalähedane maaomavalitsus.

Hummuli vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis looduskeskkond.

2. MISSIOON

Hummuli valla missioon on oma kogukonna liikmete hariduse, turvalise elukeskkonna ning nende edasiarendamine, ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervislike elulaadide väärtustamine, inimeste kaasamine valla ning maakonna tervikliku arengu kujundamisesse.

3. Visioon 2017. aastaks

Hummuli vallas on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elanikkond, kes võtab aktiivselt osa valla ees seisvate probleemide lahendamisest. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest.

On nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka usaldusväärseid oskustöölisi, kellest enamus leiab rakendust oma valla ettevõtetes. Palju on elujõulisi väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kelle omavaheline, aga ka avaliku sektoriga tehtav koostöö on tihe ja tulemuslik.

Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub uuseramuehitusel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Valga ja Tõrva vahel.

Hummuli vallas on korras teed, hea transpordiühendus, vajalikud teenused on lähiümbruses kättesaadavad, sidesüsteemid on kaasajastatud, peetakse lugu heakorrast ning puhtast ja kaunist loodusest.

4. Strateegilised eesmärgid

Aktiivne rahvastik, elavnenud külaliikumine, kaasarääkimine vallaelu puudutavate probleemide lahendamisel Positiivsest iibest ja sisserändest tulenev alalise elanikkonna kasv Turvaline ning mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi pakkuv esteetiliselt kaunis elukeskkond heatasemelise infrastruktuuriga Kvalifitseeritud tööjõuga laialdasi võimalusi pakkuv soodne ettevõtluskeskkond.

6

LÜHIÜLEVAADE OLUDEST JA MUUTUSTEST

1. Elanikkond ja territoorium

Hummuli asub Valga-Uulu maantee ääres Hummuli kuplistiku jalamil 15 km kaugusel Valgast ja Tõrvast. Hummuli valla pindala on 162,7 km2 ja rahvastiku tihedus 6,06 inimest km². Lõunaosas piirneb vald Läti Vabariigiga, idas Tõlliste, Õru ja Puka vallaga suuremas osas piki Väike-Emajõge, põhjas ja läänes Helme vallaga. Vald on järvederikas, eriti Jeti kant, kus suuremad järved on Valgjärv ja Utso järv. Valla lõunaosas paiknevad suured metsamassiivid. Metsamaad hõlmavad valla territooriumist ligikaudu 57 %.

Maa jaotus vallas on toodud joonisel 1.

Joonis 1

Muu maa Looduslik 12% rohumaa 3% Metsamaa Haritav maa Metsamaa Haritav maa Looduslik rohumaa 57% 28% Muu maa

Hummuli vallas on üks alevik ja 8 küla.

Elanike arv külades seisuga 01.01.2010 01.01.2013 Hummuli alevik 379 348 Jeti küla 120 123 Piiri küla 100 99 küla 75 70 Alamõisa küla 81 83 Soe küla 66 57 Kulli küla 57 71 küla 40 33 Aitsra küla 22 18

Elanike arv Hummuli vallas väheneb aasta aastalt 15-20 elaniku võrra. Vaadeldes viimaseid aastaid, oli see järgmine: 01.01.2007 seisuga – 1011 inimest; 01.01.2008 seisuga – 993 inimest; 01.01.2009 seisuga – 973 inimest; 01.01.2010 seisuga – 942 inimest; 01.01.2011 seisuga – 925 inimest; 01.01.2012 seisuga – 920 inimest; 01.01.2013 seisuga – 905 inimest.

01.01.2010 seisuga (942 elanikku) oli:

Lapsi ( 0-18 aastaseid ) 21% valla elanikkonnast Tööealisi (19-65 aastaseid ) 60% valla elanikkonnast 7 Pensioniealisi ( 65 - ….) 19% valla elanikkonnast.

01.06.2013 seisuga (894 elanikku) oli:

Lapsi ( 0-18 aastaseid ) 17% valla elanikkonnast Tööealisi (19-65 aastaseid ) 63% valla elanikkonnast Pensioniealisi ( 65 - ….) 20% valla elanikkonnast.

2. Ettevõtlus ja teenindus

Hummuli valla territooriumil tegutseb 15. veebruari 2010 seisuga äriregistrist saadud päringu kohaselt 115 ettevõtet, füüsilisest isikust ettevõtjat ja mittetulundusühingut. Suurim põllumajandusega tegelev ettevõte on OÜ Hummuli Agro, mis tegeleb piima tootmisega, peab 500 lüpsilehma, sealjuures ise toodab ka sööda ligikaudu 1300 hektaril, andes tööd kuni 40 inimesele. Talupidajad tegelevad peamiselt teravilja kasvatamisega, neist suurim on Puide Talu seemneteravilja kasvatus rohkem kui 900 hektaril. Tööstusettevõtetest on suuremad OÜ Valga Puu 60 töölist, õmblusfirma AS Astra 35 töötajaga, AS Vallai 8 töötajaga, AS Estplant 8 ja hooajaliselt kuni 20 töötajaga töötajaga. Veel on vallas teenindusettevõtetest 4 kauplust, 1 sidejaoskond ja 1 toitlustusettevõte. Vajalik oleks iluteenuste ja toitlustusteenuse pakkumine Hummuli alevikus. Hinnanguliselt võib arvestada, et hetkeseisuga on haritavast maast ~ 75% kasutusel. Põllumajanduse ja tööstuse kõrval on hoogustunud turismi areng. Majutus- ja turismiteenust osutavad Rahamäe talu, Järvesilma Turismitalu, Uue Peedu talu ja Vainu talu “Muinasjutumaa” erinevate atraktsioonidega. Hummuli pargis on olemas loodusõpperada. Väljaarendamist vajab Hummuli turismi ja puhkeala ning Jeti kandi turismi ja puhkeala.

Eesmärgid:

 Rahvaarvu suurendamine läbi uute töökohtade loomise ja ettevõtluse arendamise

 Turismialase infrastruktuuri arendamine

 Ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri arendamine

 Valla kasutuses olevate vahenditega eelduste loomine ettevõtluse arenguks, kohaliku ettevõtlusinitsiatiivi toetamine.

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes

Puhkepiirkonna ja terviseraja Valla eelarvest, 2007- väljaarendamine Hummuli 95 867- VV fondidest 2017 mõisast Väikse Emajõeni 129 779 € Puhkepiirkonna VV koostöös SA Valla eelarvest, turismiinfrastruktuuri Lõuna-Eesti fondidest 2007- rajamine Jeti kandis 63 912 € Turismi, Valgamaa 2017 Arenguagentuuri ja naaber OV-ga Valla teadete tahvli 6 391 € VV Valla eelarvest, 2007- paigaldamine küladesse fondidest 2013 Turismiinfotahvlite ja viitade VV koostöös SA paigaldamine 6 391 € Lõuna-Eesti Valla eelarvest, 2007- Turismi, Valgamaa fondidest 2013 Arenguagentuuri ja naaber OV-ga Alustavate ettevõtjate 1 278 € VV koostöös Valla eelarvest 2007- 8 rahaline toetamine valla poolt Valgamaa 2017 Arenguagentuuriga Infopäevade korraldamine VV koostöös Valla eelarvest, Iga ettevõtlusaktiivsuse 639 € Valgamaa fondidest aasta tõstmiseks Arenguagentuuriga Planeeringu koostamine koos VV, RMK, VV 2010- naaberomavalitsusega (Läti) naaberomavalitsused 2017 (sh Läti)

3. Haridus

Hummuli vallas on kaks haridusasutust, Hummuli Põhikool ja Hummuli Valla Lasteaed “Sipsik”. Gümnaasiumiealistele õpilastele on koolipiirkonnaks põhiliselt Tõrva linn, aga ka Valga ja Tartu. 15 aastat tagasi alustas koolis tegevust Valga Muusikakooli filiaal, mis praegu jätkab Hummuli Põhikooli ringina muusikaklassi nime all. 01. septembri 2013.a seisuga õpib koolis 71 õpilast, õpetajaid 13 (+3 lapsehoolduspuhkusel), ringijuhte (muusikaklass) 3, majandustöötajaid 6. Hetkel teadaolevat sündimust arvestades võib prognoosida laste arvu edasist vähenemist.

Õpilaste arv ja prognoos lähiaastateks:

Õppeaasta Õpilaste arv Lõpetas 9. klassi Astus 1. klassi õ-a algul kevadel järgmisel õ-a

2009/2010 88 12 8 2010/2011 82 13 4 2011/2012 70 7 9 2012/2013 71 7 10 2013/2014 71 10 4 2014/2015 65 8 6 2015/2016 63 5 11 2016/2017 69 6 8

Arvestades tagasisidet kutsekoolide, gümnaasiumide ja kõrgkoolide lõpetanutega, kes on oma põhihariduse saanud Hummuli Põhikoolist, on nende hinnang viimastel aastatel olnud põhiharidusele valdavalt positiivne. Vallale spordihoone ehitamine tagaks nii põhikooli vajaduse spordi ja poiste käsitööklasside osas kui ka vallaelanike sportimisvõimaluste laienemise. Vajadus on poistele suunatud ringide järele, soovitavalt väljaspool kooli (enamuse päevast viibivad õpilased niigi koolis, vajavad uut keskkonda ja uusi suhtlemisvõimalusi). Seda ülesannet võiks täita noortekeskus.

Paremat lahendust vajab Hummuli Põhikooli õpilaste vedu kooli ja kodu vahel.

Lasteaed asub Vallavalitsuse hoone ruumides, olemas on korralik õueala. Kohtade arv rühmas on 20.

9

Eesmärgid:

 Laste- ja noortesõbaliku elu- ja õpikeskkonna loomine ning säilitamine

 Valla võimalustele vastava optimaalse haridusasutuste süsteemi loomine, tagades võimalused kvaliteetse hariduse andmiseks.

 Täiskasvanutele enesetäiendamise ja -harimise võimaluste loomine.

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Põhikooli juurdeehituse (spordihoone, 1 661 703 € VV Eelarve, toetused 2008-2017 õppeklasside, raamatukogu, söökla,) ehitamine ja sisustamine, energiasäästlikule küttele üleminek. Spordihoone projekteerimine

Põhikooli hoone 383 470 € VV Eelarve, toetused 2008-2017 remontimine (akende vahetus, kütte-süsteemi renoveerimine, loodusainete klassi, saali ja keldrikorruse ruumide renoveerimine, kamina ja torni renoveerimine) arvestades muinsuskaitse eritingimusi HUMMULI PÕHIKOOLI STAADIONI 127 823 € VV, MTÜ Eelarve, toetused 2008-2017 rekonstrueerimine Õuesõppe koha rajamine Hummuli mõisapargi 639 € VV, põhikool Eelarve, toetused 2007-2017 puhkepiirkonda Õpilaste erivajadusi toetavate tugisüsteemide 9 587 € VV, eelarve Igal aastal jätkuv rakendamine põhikool, (logopeed, õpiabi, sotsiaal- lasteaed pedagoog) Uute kvalifitseeritud Vastavalt õpetajate motiveerimine 959 € VV, põhikool eelarve vajadusele kooli tööleasumiseks Õppekavaga kehtestatud 6 391 € VV, põhikool Eelarve, toetused 2011-2017 õpikeskkonna loomine Lasteaia laiendamine 319 558 € VV, lasteaed Eelarve, toetused 2015-2017 Kooli kõrvalhoone katuse vahetamine ja 12 000€ VV Eelarve 2013-2017 elektripaigaldise renoveerimine Lasteaia mänguväljaku täiendamine 1200 € VV Eelarve 2013-2017

10 4. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne

Üldarstiabi annab kohapeal OÜ Perearst Eve Rebane. Eriarsti abi on võimalik saada Eesti Haigekassa lepinguliste partnerite juures, millest lähimad asuvad Valgas ja Tõrvas. Vältimatut abi osutavad kiirabibrigaadid (asuvad Valgas ja Tõrvas), mille kohale suunab päästekeskuse dispetšer.

Hummuli vallas on loodud ja töötavad alljärgnevad sotsiaalhoolekande asutused: Hummuli Hoolekandekeskus, Jeti Päevakeskus ja kaks sotsiaalkorterit (sh üks kasutusel ka turvakorterina) Hummuli alevikus.

Hummuli vallas on arendatud ja osutatakse järgmisi sotsiaalhoolekande teenuseid: 1) koduhooldusteenus, 2) asutusehooldus (hooldamine hoolekandekeskuses), 3) päevakeskuse teenus, 4) sotsiaaleluruumi teenus, 5) turvakorteri teenus, 6) sotsiaal-ja perenõustamine (sh võlanõustamine pädevuse piires,) 7) pesupesemisteenus, 8) transporditeenus, 9) puudega lapse tugiisikuteenus, 10) pesemisteenus (dušši kasutamise võimalus sotsiaalkorteris).

Sotsiaalhoolekandealase tegevuse eelarve moodustab valla eelarvest keskmiselt 15 %. Probleem on ühelt poolt töötus ja teisalt kvalifitseeritud tööjõu puudus Hummuli vallas. Hästi toimib Hummuli vallas kogu sotsiaalvõrgustiku koostöö.

Eesmärgid:

 Elanike iseseisvat toimetulekut toetava hoolekandesüsteemi loomine.

 Tervislike eluviiside propageerimine

 Hoolekande teenustevõrgu mitmekesistamine

 Hummuli Hoolekandekeskuse laienemine

 Koduhooldusteenuse kvaliteedi parendamine

 Sotsiaalelamispindade juurdeloomine (sotsiaalmaja)

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Terviseedenduse alaste Perearst, VV, Eelarvest, Igal koolituste, infopäevade 639 € MTÜ projektidest aastal korraldamine Koduõenduse teenuse Eelarve, 2007- pakkumine Haigekassa 2017 Terviseradade loomine 19 173 € Külaseltsid, Eelarve, projektid 2007- küladesse MTÜ, VV 2017 Sotsiaaleluruumide 19 173 € VV Eelarve, projektid 2009- soetamine ja 2017 renoveerimine Sotsiaalhoolekande teenustevõrgu mitmekesistamine (sh 63 835 € VV Eelarve 2007- vanurite päevahoiu 2017 teenus, tugiisiku teenus 11 peredele, isikliku abistaja teenus) Rahastuse leidmisel uue Hummuli 511 293 € VV Eelarve, projektid 2015- Hoolekandekeskuse 2017 ehitamine

Uue transpordivahendi liisimine sotsiaalteenuste 6 391 € VV Eelarve, projektid 2011- osutamise tõhustamiseks 2017 Puudega inimestele 2007- kooskäimise ruumide 1 917 € VV, MTÜ Eelarve, projektid 2017 sisustamine

Ennetustegevus 639 € VV, MTÜ Eelarve, toetused 2011- 2017 Sotsiaalmaja rajamine 63 912 € VV Eelarve, projektid 2012- 2017 Perearstipunkti 30 000 € VV Eelarve 2015- väljaehitamine 2017 külakeskuse osana

5. Kultuur ja sport, vaba aeg

Põhiline kultuuri- ja spordielu on koondunud Hummuli Rahvamaja juurde, kus tegutsevad mitmesugused ringid (rahvatants, käsitööring, spordiring, näiteringid erinevatele vanusegruppidele naisansambel, rivitants, pensionäride ühendus “Hõbejuus”, Hummuli Mõisakoor, segarahvatantsurühm „Pastlapoolikud“) ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Üritused toimuvad põhiliselt Hummuli rahvamaja baasil ja ka MTÜ Hummuli Noortekeskuse eestvedamisel. Traditsiooniks on saanud vabaõhuetendused suvel, iga-aastased ekskursioonid eakatele, jaanipäeva ja jõulude tähistamine ning viimasel kolmel aastal ka Hummuli valla päevade pidamine. Novembris 2010 loodi MTÜ Hummuli Arendus, mille eestvedamisel toimuvad üritused külarahvale. Töötab ka raamatukogu. Raamatukogu külastavad põhiliselt keskealised ja vanemad valla elanikud. Lapsed külastavad raamatukogu põhiliselt interneti võimaluse pärast. Selleks et lapsi rohkem raamatutele lähemale tuua, on vaja raamatukogus hakata korraldama erinevaid üritusi (näiteks raamatupäevad, kohtumised kirjanikega, temaatilised õhtud, luua väikelaste lugemispesa, tõsta esile uuemaid raamatuid jne).

Raamatukogu on baasiks vabahariduse arengule. Rahvamajaga koos viiakse läbi mitmesuguseid üritusi (kohtumisõhtud kirjanikega, luuleõhtud, ekskursioonid kirjanike sünnipaikadesse).

Spordi arengut vallas on takistanud spordisaali puudumine (vald rendib Tõrvas asuvat spordisaali “Viraaz”, maksab kinni sportlaste sõidukulud). Populaarsemad spordialad on võrkpall, jalgpall, koroona, lauatennis, kergejõustik, motosport. 29 aktiivset jahimeest on koondunud Hummuli Jahiseltsi.

Moodustatud on MTÜ Hummuli Noortekeskus 56 liikmega.

Eesmärgid:

 Mitmekülgsed võimalused rahvaspordiga tegelemiseks, puhkamiseks ja aktiivseks vabaaja veetmiseks ning kvaliteetse huvihariduse andmiseks 12  Aktiivne kultuurielu

 Luua kõiki noorsootöö valdkondi hõlmav ja valla noorte igakülgset arengut toetav keskkond

 Kogu valla elanikke hõlmavate ühiste traditsioonide väljakujundamine ja juurutamine ühisürituste näol, sh ka spordiüritused

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Nooruse kinnistu hoone remontimine ja 447 381 € VV, MTÜ Eelarve, 2007-2017 inventari soetamine Hummuli projektid Noortekeskus Huvitegevuse laagrite/õppepäevade 639 € Eraettevõtjad, Eelarve, Iga aasta korraldamise MTÜ projektid toetamine Hummuli Noortekeskus Talli Tiigi 6 391 € VV Eelarve, 2017 rekonstrueerimine projektid, MTÜ Rahvamaja saali ventilatsiooni projekteerimine ja 15 000 € VV Projektid, 2009- 2017 ehitamine ning lava eelarve ehitamine

Mänguväljakute Külaselts, rajamine 3 195 € VV, Projektid, 2007-2017 korruselamute juurde lapsevanemad eelarve Valla mainekava koostamine ja 639 € VV Eelarve, 2007-2017 rakendamine projektid Täiskasvanutele MTÜ täiendkoolituste 639 € Hummuli Toetused, Igal aastal pakkumine Noortekeskus, eelarve VV Nooruse kinnistule abihoone ehitamine 12 782 € VV, MTÜ Eelarve, toetused 2009- 2017 noortekeskuse vara Hummuli hoidmiseks Noortekeskus

Sportimisvõimaluste 639 € Külaselts, VV Eelarve, toetused 2010-2017 loomine küladesse (sh palli- ja mänguplatsid)

6. Külade ja III sektori areng

Hummuli vallas on 8 küla ja 1 alevik. Külade areng on seni olnud tagasihoidlik, esimesi positiivseid arenguid on märgata Jeti kandis, Alamõisa ja Ransi külas. Puide külakogukond korraldas 2003. aastal küla kokkutuleku 52 osalejaga ja 2004. aastal 70 osalejaga. Koostati ja trükiti voldik “PUIDE KÜLA”. Projekti rahaga paigaldati Puide küla piire ja Jõku jõge tähistavad kohanimetähised. 13 2006. aastast tegutseb Virtsjärve seltsing ja 2008. aastast MTÜ Puide Külaselts, MTÜ Jeti Küla. Alamõisa külaselts tegutseb alates 2006. aastast. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud ühine jaanipäeva pidamine. Külale eraldati vallavalitsuse poolt ka külaplats, mida talgute korras külarahvas ise hooldab. Vastavalt vajadusele toimuvad avalikud arutelud arengukava, planeeringute osas; külavanemate/külade eestvedajate koosolekud.

Eesmärgid:  Kodanikualgatuse, kolmanda sektori ning kogukonna tegevuste aktiviseerimine

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Inimeste informeerimine 319 € VV, Kodukant, Eelarve, 2007-2017 külaliikumisega Valgamaa projektid seotud võimalustest Arenguagentuur

Külade ühisürituste toetamine 639 € külaseltsid Eelarve 2007-2017

Külaliidrite koolituse Külaseltsid, Eelarve, korraldamine 128 € Kodukant, projektid 2007-2017 Valgamaa Arenguagentuur Küla piiride VV, külaseltsid, tähistamine 1 278 € Kodukant, Eelarve, 2007-2017 Valgamaa projektid Arenguagentuur Külaplatside jaoks 319 € VV, Külaselts eelarve, 2010-2017 maade projektid munitsipaliseerimine (Puide, Alamõisa, Piiri) Alamõisa külas juurdepääsutee 10 000 € VV, eelarve, 2014-2016 rajamine Emajõe külaseltsing projektid äärde

7. Keskkonnakaitse

Keskkonnaseisund on Hummuli vallas rahuldav. Kanalisatsiooni põhitrassiga ja reoveepuhastiga on lahendatud Hummuli aleviku reovete olulisemad probleemid. Keskkonnasaastatuse probleeme tekitavad Soe suurfarm, Asul Valga Lihatööstusele kuuluv jäätmete ladustamise plats ja Valga Lihatööstuse Kullimäe tsehh. Valla üldmuljet rikuvad mitmed lagunenud hooned ning varemed, üksikud laokile jäetud elamud ja maavaldused. Valla territooriumil täies ulatuses ei toimi jäätmekäitlussüsteem. Keskkonnakaitse tegevuses lähtutakse Hummuli valla jäätmehoolduseeskirjast ja Hummuli valla korraldatud jäätmeveo tingimustest ja korrast. 14

Eesmärgid:

 Looduskeskkonna hoidmine ja säästev areng.

 Inimeste teadlikkuse tõstmine heakorra ja keskkonnakaitse valdkonnas.

 Hummuli valla territooriumil korraldatud jäätmeveo rakendamine.

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes

Inimeste teadlikkuse VV, Valgamaa tõstmine heakorra ja 639 € Omavalitsuste Eelarve 2007-2017 keskkonnakaitse Liidu valdkonnas keskkonnaosakond Väike-Emajõe, Õhne ja Jõku jõe kallaste 63 912 € VV, Valgamaa Eelarve, 2009-2017 korrastamine valla Omavalitsuste projektid territooriumil Liidu keskkonnaosakond Kompostimisväljaku 6 391 € VV, Valgamaa Eelarve, 2011-2017 rajamine Omavalitsuste projektid Liidu keskkonnaosakond

8. Infrastruktuurid

8.1 Teed Hummuli valda läbib Valga –Uulu maantee, mis on heas korras. Valla kohalikke teid on ligikaudu 51,3 km ja avalikuks kasutamiseks määratud erateid 13,4 km. Vallateede seisund on paljude kohtades halb. Probleeme tekitavad tolmavad kruusateed elumajade läheduses. Valga-Uulu maantee piirkonna elanikel on tiheda bussiliikluse tõttu hea ühendus nii Valga, Tõrva, Viljandi, Pärnu ja Tallinnaga. Tartuga on bussiühendus halb. Kaugemate külade elanikel on tõsiseid probleeme bussiliiklusega. Mõnevõrra aitab hädast välja koolibuss, seda aga ainult kooliajal. Bussioote paviljone on puudu viis.

Valda läbivate riigimaanteede mustkattega teede osa suurendamiseks on vallavalitsusel vaja taotlusi esitada.

8.2 Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus

Soojatootmine on Hummuli aleviku korterelamutes lahendatud lokaalse küttesüsteemiga. Probleeme on korterelamutel puiduvarude hoidmisega. Koolimaja ja Vallavalitsuse hoone on varustatud kaasaegsete kergõlikütte kateldega. Välisvalgustus on olemas Hummuli alevikus ja Soe külas, teistes külades välisvalgustus puudub. Jeti küla ja Alamõisa alajaamades on puudusi elektrienergia varustuses.

8.3 Infoühiskond

Vabariigi Valitsuse 2007-2011 aasta tegevusprogrammi üheks eesmärgiks on avaliku sektori sisene asjaajamise muutmine paberivabaks aastaks 2011. Kogu ühiskond liigub elektroonilise paberivaba asjaajamise suunas, mistõttu peab valla kodulehekülge ja arvutiparki järjekindlalt arendama ja uuendama. 15

Eesmärgid:

 Heakorra parandamine

 Välisvalgustuse laiendamine Soe, Asu ja Jeti külas ning Hummuli alevikus

 Veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine ja arendamine

 Veekaitse ja veevarustuse infrastruktuuri korrastamine

 Hummuli valla elanike teadlikkuse tõstmine infoühiskonna võimaluste levitamise kaudu

 Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamise kaudu Hummuli valla toimimise tõhustamine.

 Hummuli Vallavalitsuse juhtimisvõimekuse tõstmine läbi juhtimise tugisüsteemide arendamise info- ja kommunikatsioonivahendite valdkonnas.

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Välisvalgustuse laiendamine Piiri ja Jeti 31 956 € VV, külaseltsid eelarve, külas ning projektid 2007-2017 rekonstrueerimine Soe külas ja Hummuli alevikus

Kergliiklustee rajamine tiheda liiklusega sõiduteede äärde 127 823 € VV Eelarve, 2007-2016 (Hummuli-Soe, Piiri, projektid Hummuli põhikooli suunas, kuni piiri ristmikuni)

Uute bussiootepaviljonide 9 587 € VV Eelarve, 2007-2017 paigaldamine ja projektid olemasolevate disainimine Puhastusseadmete rajamine Jeti ja Piiri külla 51 129 € VV, SA Valga Eelarve, 2007-2017 Piirkonna projektid Keskkonnakeskus Biotiikide vastavusse viimine 6 391 € VV, SA Valga Eelarve, 2010-2017 keskkonnanõuetega Piirkonna projektid Keskkonnakeskus Sadevete äravoolu- süsteemide rajamine 31 956 € VV, SA Valga Eelarve, 2010-2017 Hummuli alevikus Piirkonna projektid Keskkonnakeskus Kogu valla vee- ja kanalisatsiooni trasside 281 211 € VV, SA Valga Eelarve, 2008-2017 korrastamine Piirkonna projektid Keskkonnakeskus Hummuli valla 383 € VV eelarve 2007-2017 kodulehekülje arendamine, e-teenuste arendamine Arvutipargi ja – 4 793 € VV eelarve 2008-2017 programmide pidev uuendamine, kaasajastamine 16 Infoühiskonna teadlikkuse 319 € VV Projektid, 2008-2017 tõstmine eelarve Kaasajastada regulaarselt 1 278 € VV, külaseltsid, Toetused, 2007-2017 (3-5 aasta järel) Avaliku MTÜ eelarve internetipunkti riist-ja tarkvara Vallasisese heakorra 319 € VV, MTÜ Eelarve 2010-2017 konkursi läbi viimine

Valla teede korrastamine 19 173 € VV Eelarve 2010-2017 aastas Hummuli aleviku korruselamute juurde 15 000 € VV, Eelarve, 2013-2017 puukuuride rajamise korteriühistud projektid toetamine Vallavalitsuse garaaži elektripaigaldise 15 000 € VV Eelarve 2013-2015 rekonstrueerimine ja uste asendamine tõstetavate väravatega Vallavalitsuse hoone kinnistu sadeveesüsteemi 30 000 € VV, toetus KIKilt Eelarve 2013-2015 lahenduse väljatöötamine Vallavalitsuse hoones tulekahjusignalisatsiooni 5500 € VV Eelarve 2013-2014 paigaldamine Piiri, Jeti, Kulli, Ransi, Alamõisa külas 10 000 € VV Eelarve 2015-2017 kruusateede tolmuvabaks muutmine

9. Turvalisus

Hummuli valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Konstaabli tegutsemispiirkonda kuulub lisaks Hummuli vallale ka osa Helme vallast. Senine politsei töö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele ning muude rikkumiste korral väärteoprotokolli koostamisele karistuse määramiseks. Konstaabli vastuvõtt toimub Vallavalitsuse ruumides regulaarselt kindlaksmääratud kellaaegadel.

Kuritegude arv: 2006. aastal registreeritud 26 kuritegu, millest avastatud 21 kuritegu; 2007. aastal registreeritud 29 kuritegu, millest avastatud 14 kuritegu; 2008. aastal registreeritud 21 kuritegu, millest avastatud 12 kuritegu; 2009. aastal registreeritud 24 kuritegu, millest avastatud 17 kuritegu. 2010. aastal registreeritud 25 kuritegu

Hummuli vallas on kuritegude arv vähenenud varguste vähenemise arvelt. Vähenenud on ka alaealiste poolt toimepandud kuriteod.

Väärtegusid on toime pandud 2006. aastal 84 ja 2007. aastal 131. Väärtegusid on toime pandud 2008. aastal 167 ja 2009. aastal 106. Alaealiste poolt toimepandud kuritegusid oli 2006. aastal 2 ja 2007. aastal 0. Alaealiste poolt toimepandud kuritegusid oli 2008. aastal 2 ja 2009. aastal 1. Alaealiste poolt toimepandud väärtegusid oli 2006. aastal 2 ja 2007. aastal 24. Alaealiste poolt toimepandud väärtegusid oli 2008. aastal 44 ja 2009. aastal 13. Alaealiste poolt toimepandud väärtegusid oli 2009 aastal 13 ja 2010 aastal 15. 17 Eesmärgid: Hummuli vallas on turvaline elada, õppida ja töötada

Tegevuskava Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta eurodes Alkoholismi- ja narkootikumidevastase Põhikool, Eelarve, selgitustöö 639 € VV, MTÜ projektid 2007-2017 läbiviimiseks ürituste Hummuli korraldamine Noortekeskus

Turvakaamerate 6 391 € VV Eelarve, 2009-2017 paigaldamine projektid Hummuli alevikus

18 Lisa 1

Hummuli Vallavolikogu 11. jaanuari 2006 otsusega nr 26 moodustati arengukava koostamiseks ajutine komisjon (I), mis arutab sotsiaalset infrastruktuuri puudutavaid teemasid (kultuur, haridus [koolieelne, üld-, kutse-, täiskasvanute-], sport ja tervislikud eluviisid, tervishoid ja tervise edendamine, elanike toimetulek ja sotsiaalhoolekanne, kolmas sektor, seltsielu, külade areng, huvitegevus ja vaba aeg, noorsootöö, raamatukogu ja avalik internetipunkt, korrakaitse ja ennetustöö) alljärgnevas koosseisus:

1. Rando Kommer - esimees 2. Ene Vent - aseesimees 3. Kristjan Kukk 4. Aleksander Zemskov 5. Eve Laar 6. Marika Riit 7. Kiira Soovares 8. Elmar Orav 9. Maimu Kurvits 10. Kersti Sirel 11. Urve Markson 12. Anu Unt 13. Nevi Jaanimäe 14. Marika Starke 15. Tõnu Stogov 16. Juta Koop 17. Valter Kaar 18. Juta Karpov 19. Jaana Butov 20. Ants Kirsipuu ja ajutine komisjon (II), mis arutab elukeskkonna infrastruktuuri puudutavaid teemasid (maakasutus, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, ehitus, looduskeskkond, teed, liikluskorraldus, ühistransport, vesi, kanalisatsioon, puhastusseadmed, energeetika [soojus-, elektri-, gaasitrassid], munitsipaalvara [kinnis-ja vallasvara], telekommunikatsioon [side, SAT – TV, infotehnoloogia], heakord ja haljastus, turism, elamumajandus, ettevõtlus) alljärgnevas koosseisus:

1. Enn Mihailov - esimees 2. Kalev Laar - aseesimees 3. Mati Nurm 4. Jaan Valtsov 5. Valeri Kolbin 6. Raul Jeets 7. Arno Loorist 8. Ats Türk 9. Marko Voitk 10. Tiiu Voitk 11. Margus Horn 12. Kalmer Kiidma 13. Kaido Purason 14. Mati Bachmann 15. Endel Maisla 16. Uibo Rainis 17. Valter Kaar 18. Juta Karpov 19. Jaana Butov

19 Lisa 2 KÜSITLUSLEHT

Lp Hummuli valla elanik!

Hummuli Vallavalitsus ja volikogu pöördub Teie poole sooviga teada saada valla elanike arvamust, soove ja nägemusi probleemidest, mille lahendamisele saab kaasa aidata vallavalitsus ja volikogu. Küsitluslehel on küsimused toodud ära valdkondade kaupa. Palume vastata kõigile küsimustele, tuues välja Teie jaoks kuni 5 kõige olulisemat mõtet igas alapunktis. Vastamine on anonüümne. Teie arvamus on väga oluline Hummuli valla arengukava koostamiseks aastateks 2007-2011 ja kuni aastani 2016.

I HARIDUS

1. Missugused muudatused tuleks Teie arvates sisse viia valla hariduskorraldusse

1.1. Alushariduse ( lasteaia) osas); ...... 1.2. Põhihariduse ( põhikooli) osas); ...... 1.3. Täiskasvanute koolituse osas? ...... 2. Kuidas Teie arvates soovitud eesmärke saavutada? ......

II TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

1. Missugused on Teie ootused ja soovid meditsiinilise teenindamise osas ( arstiabi, ravivõimlemine, massaaž jne ) ? ......

20 2. Missuguseid sotsiaalhoolekande teenuseid on vaja Teie arvates arendada Hummuli vallas ( nt suurpere tugiisiku teenus, puuetega inimeste kooskäimise koht jne)? ...... 3.Millised peaksid olema valla terviseedenduse programmis kolm tähtsamat punkti? ......

III KULTUUR JA SPORT

1. Missugused on Teie ootused kultuuritöö valdkonnas? Missuguseid üritusi ootate? ...... 2. Missugune peaks olema valla spordielu Teie arvates? ...... 3. Missuguseid huviringe võiks veel korraldada? ...... 4. Missugused on Teie ootused noorsootöö korralduse osas? ......

IV ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE

1. Missugust ettevõtlust oleks võimalik veel kohapeal arendada ? Missuguseid teenuseid ootab vallarahvas ettevõtjatelt? ...... 2. Missugust abi või toetust soovib ettevõtja valla poolt? ......

21

V KESKKONNAKAITSE

1. Missugused on Teie ootused antud valdkonna paremaks muutmiseks (jäätmemajandus, looduskaitse, inimeste keskkonnateadlikkus)? ...... ………

VI INFRASTRUKTUUR

1. Mida sooviksite muuta Hummuli valla infrastruktuuri paremaks toimimiseks (teedevõrgustik, kommunikatsioonisüsteem, vesi ja kanalisatsioon, elekter, ühistransport, elamumajandus jne)? ......

VII TURVALISUS JA SELLE TAGAMINE

1. Kuidas olete rahul turvalisusega Teie piirkonnas? ...... Missugused on kõige suuremad lahendamist vajavad probleemid? ......

VIII KÜLADE JA KOLMANDA SEKTORI ARENG

1. Missugune võiks välja näha “minu” küla viie ja kümne aasta pärast? ......

2. Missugused on kõige pakilisemad vajadused “minu” küla elujõulisemaks muutmisel?

22 ...... 3. Missugused külad võiksid koostöö eesmärgil ühineda või moodustada mittetulundusühingu? ......

HALDUSREFORMIST

Kas ja millise vallaga võiks Hummuli vald ühineda? ......

23 Lisa 3

KÜSITLUSTE KOKKUVÕTE

Teemade kaupa on ära toodud, missugused ootused ja vajadused on Hummuli valla elanikel tulevikuks.

HARIDUS

Alusharidus:  Lasteaia laiendus 2 rühma +++++++++++  Suuremad ruumid ++++  Oma õueala +++++++  Laste mänguväljaku renoveerimine ja täiendamine  Lasteaed omaette majas +++  Lasteaed peaks olema suvel avatud  Beebikool ++  Logopeed koolieelikutele  Laste päevahoid ja õhtune hoid

Põhiharidus:  Rohkem õpilasi  Võimla kooli juurde +++++  Tööõpetuse ja kodunduse klass  Ronimise ja turnimise vahendid staadioni juurde  Rohkem nooremaid õpetajaid, pensionärid pensionile ( see tõstaks hariduse kvaliteeti)

Täiskasvanute koolitus:  Keeltekursused  Sisekoolitused kogu valla rahvale  Õppepäevad  Noorte emade koolitus ( beebikool)  Rahvaülikooli tüüpi koolitused ( suhtlemine, kasvatus, kodukujundus...)  Õpitoad

TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

Meditsiiniline teenindamine:  Ambulatooriumis võiks olla käsimüügiravimeid  Massöör +++  Hambaravi ++  Ravivõimlemine ++  Arstipunkti lahtiolekuaeg reedeti pikem ( 19.00)  Perearst peaks ööpäevaringselt kättesaadav olema  Vaktsiinid tasuta ( puuk, läkaköha, gripp)  Üksikvanemate abistamine  Kontroll toetuste saajate üle, kuhu raha kulutatakse

24 Vajalikud sotsiaalhoolekande teenused:  Puuetega inimestele tasuta küttepuud  Töötute kooskäimise kohad, nende motiveerimine ja julgustamine tööle  Puuetega inimeste kooskäimise koht  Abilised suurperedele +  Abilised vanematele, kellel pole oma laste jaoks aega  Puuetega noorte kooskäimise koht

Valla terviseedenduse tähtsamad punktid:  Liikumine  Sportlikud üritused  Leilisaun  Alkoholismi leviku tõkestamine  Vaktsineerimine  Arstiabi kiirem kättesaadavus

KULTUUR JA SPORT

Ootused ürituste valdkonnas:  Kvaliteetsemad üritused, st suunatud kogu valla rahvale, igale vanusegrupile  Külalisesinejad  Üritused eri sihtgruppidele, eriti keskealistele +  Teatri- ja kontserdikülastused ++  Laste endi etendused, moeshowd, kontserdid  Vallapäevad

Spordielu ootused:  Võimla +++++++  Erinevad juhendajad  Rõhk tervisespordile  Jõusaal  Pallimängud, lauamängud  Tegevuste valik mitmekesisem  Teistesse küladesse ka spordiplatsid  Inimeste tahtejõu ja huvi tõstmine spordi vastu

Huviringid:  Õpitoad mingi konkreetse tegevuse õppimiseks  Tants  Aeroobika  Jooga  Kangakudumise kursus  Lilleseade  Tehnikaspordialad poistele +

Ootused noorsootöö osas:  Asjalik eestvedaja, kes suudab noori ohjes hoida  Noored võiksid ISE tegutseda, võimalusi luua  Noortemaja +++ 25  Rularada  Noormeestele tehnikaga tegelemise võimalus  Noorte üritused  Noortele suurem vastutajaroll +  Noortele suvel rahateenimise võimalused luua

ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE

Kohapealne ettevõtlus ja teenused:  Söökla ++++  Küladesse rohkem ettevõtteid ( puit ), et saaks kodu lähedal tööl käia  Juuksur + teised iluteenused +++  Trenn ( aeroobika)  massaaž  rohkem töökohti  elektroonikafirma  haljastusgrupp  saun +

Missugust abi ootab ettevõtja valla poolt?  Täiendõpped  Tööruumid  Ettevõtluse alustamiseks toetust, laenu  Roosa maja remontimiseks kapitali  Kullimäe haisu likvideerimiseks abi

KESKKONNAKAITSE

Ootused keskkonnakaitse valdkonnas:  Tehnikaseadmete kogumise võimalus +  Karjalauda ja silo haisust võiks lahti saada +++  Rohkem prügikaste ++  Täiskasvanute teadvuse tõstmine antud valdkonnas +++  Karistus reostajatele  Lihakombinaadi haisust lahti ++  Suured prügikastid kevadeti ja sügiseti valla kulul, kuhu panna riisumise ja koristamise jäägid  Heakorra brigaad vaja tööle rakendada  Heakorra talgud  Kodude ümbrused korda  Jäätmeauto küladesse  Töötute ja sotsiaaltoetuste saajad asulatesse koristama, muru niitma jne...

INFRASTRUKTUUR

Ootused:  Teed korda +++  Internetiühenduse parem levik, soodsamad võimalused +  Pingid istumiseks alevikku  Roosa maja korda 26  Vesi ja kanalisatsioon kõikidesse küladesse  Talvel lumetõrje  Suvel tolmutõrje kruusateedel  Läbiv jalgrattasõidurada  Sooääre veehoidla juurest veetaimestiku likvideerimine

TURVALISUS JA SELLE TAGAMINE

Ootused turvalisuse valdkonnas:  Salaviina ja –sigarettide likvideerimine  Küla vahel kihutajate kontroll ++  Hulkuvad koerad on probleem +++++  Majadevaheline valgustus

Kõige enam lahendamist vajavad probleemid:  Teede olukord  Joodikud  Kihutajad  Kooli territooriumil reostajad  Töötus

KÜLADE JA KOLMANDA SEKTORI ARENG

“Minu” küla – ootused:  Teed terved  Palju töökohti ++  Puhas  Heakorrastatud  Noori peresid rohkem juurde tulnud  Esinduslik  Ei haise  Kena  Rohkem tähelepanu äärealadele ++

Pakilisemad vajadused oma küla elujõulisemaks muutmisel:  Kokkukäimise koha vajadus  Lastele palliplats  Alamõisa jaanituleplats  Haisust on vaja lahti saada  Uute töökohtade loomine +++  Suuremad palgad

Missugused külad võiksid ühineda?  Soe ja Ransi

HALDUSREFORMIST

Kas ja missuguse vallaga võiks ühineda Hummuli vald?  Ei ++++  Kui, siis Helmega +  Valgaga +

27 Lisa 4 Hummuli valla arengukava 2007-2016

Arengukava I töögrupi koosolek 6. oktoober 2006

Päevakord  SWOT-analüüsi lõpetamine  Eesmärkide väljaselgitamine ja püstitamine

Swot - analüüs

Ettevõtlus, teenindus

TUGEVUSED:  Mitmekülgne ettevõtlus  Valla soodne asukoht  Eesti keskmise viljakusega mullad  Teedevõrgu olemasolu  Kommunikatsioonivõrgu olemasolu  Kaunis looduskeskkond, Väike-Emajõgi, Koorküla järvistu, Õhne jõgi, suured metsad  Neli kauplust, sh tankla + autokaupluse ring

NÕRKUSED:  Oskustööliste puudumine  Elamispinna puudumine uutele töölistele  Lasteaiakohtade vähesus  Toitlustuskoha puudumine  Uute ettevõtjate vähesus  Üldplaneeringu puudumine  Asfaltkattega teede puudumine Jeti kandis

VÕIMALUSED:  Arendada teenindust (juuksur, iluteenused, söökla)  Arendada turismi  Kaunis looduskeskkond, Väike-Emajõgi, Koorküla järvistu, Õhne jõgi, suured metsad  Ettevõtluse toetamine valla poolt  Ettevõtlusealaste koolituste korraldamine  Vabade kruntide olemasolu ettevõtluse arendamiseks, elamispindade loomiseks  Elektrienergia ostmine  Tühjade farmihoonete ja puurkaevude olemasolu

OHUD:  Maksejõuetu elanikkond  Kvalifitseeritud tööjõu puudumine  Alkoholism!!!  Ranged keskkonnanõuded  Ääremaa staatus

28 Keskkonnakaitse

TUGEVUSED:  Reoveepuhasti ja renoveeritud puurkaev-pumpla Hummuli alevikus, Koorküla looduskaitseala, Natura alad, roheline võrgustik  Suured metsamassiivid  Ohtlike jäätmete kogumispunkt  ÜVK arengukava olemasolu  Koostöö Valga Keskkonnakeskusega

NÕRKUSED:  Jäätmeseadusest jt õigusaktidest tulenevate nõuete eiramine ja nõrk kontroll, jäätmeregistri puudumine  Ebameeldiv lõhn Soe suurfarm, Kullimäe ja Asu  Risustunud V-Emajõgi ja Õhne jõgi  “Isetegevuslikud” prügilad  Jeti külas ja Asul puhastite puudumine  Puhastamata biotiigid  Sadeveed ja kanalisatsioon eraldamata

VÕIMALUSED:  Inimeste teadlikkuse tõstmine, õigusaktide avalikustamine  Projektidega raha taotlemine  Prügikäitlejatega lepingute sõlmimine

OHUD:  Renoveerimata vee- ja kanalisatsioonitrassid  L-Eesti jäätmekäitlussüsteemi nõrkus

Infrastruktuur

TUGEVUSED:  Teedevõrk  Internet  Valla ajaleht

NÕRKUSED:  Kehv elektrivarustus Jeti, Alamõisa kandis  Asfaltkattega teede vähesus  Valla kodulehekülg

VÕIMALUSED:  Gaasitrass  Projektidega raha taotlemine  Alajaamade ja elektriliinide renoveerimise taotlemine  Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine (Jeti, Asu, Soe)

OHUD:  Elektriliinide vähene kaitstus ilmastikuolude vastu

29 Hummuli valla arengukava 2007-2016

Arengukava töögrupi koosolek 10.oktoober 2006

Päevakord:  SWOT-analüüsi lõpetamine  Eesmärkide väljaselgitamine ja püstitamine

Swot - analüüs

Haridus

TUGEVUSED:  Vallas on lastele lähedalasuv jätkusuutlik põhikool ja lasteaed  On olemas nõuetelevastav pedagoogiline kaader, logopeed-sotsiaalpedagoog, õpiabi  Koolieelne ettevalmistus  Heal tasemel ja toimiv muusikaalane huviharidus põhikoolis  Ajalooline ja omanäoline koolihoone koos mõisapargiga (õpperada)  Laste toitlustamine kohapeal  Koolibuss  Kooliaed

NÕRKUSED:  Võimla ja osade õpperuumide puudumine  Staadion ei vasta nõuetele  Puuduvad tehnikaalased huviringid  Lasteaiakohtade vähesus ja lasteaia asukoht (kortermaja, puudub oma õueala)  Kooli ja lasteaia territooriumid on piiramata taraga  Koolibussiga sõitvatel algklassiõpilastel pikk koolipäev  Huviringides osalemise võimalus puudub kaugemal elavatel lastel  Meespedagoogide vähesus  Mõnede lapsevanemate madal haridustase ja vähene teadlikkus ning huvi oma laste vastu

VÕIMALUSED:  Jätkata koolikompleksi kaasajastamist (spordihoone, staadioni rekonstr.)  Mõisakooli ja -kompleksi arendamine turismiobjektina  Vanemate teadlikkuse tõstmine koolituste kaudu  Lastevanemate kaasamine hariduse arendamisse  Lasteaia laiendamine ja soodsama asukoha leidmine  Valla elanikkonna elukestva õppe soodustamine

OHUD:  Õpilaste arvu vähenemine  Noorte perede lahkumine vallast  Kaadri vananemine ja õpetajate defitsiit  Laste käitumishäirete kasv

30

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

TUGEVUSED:  Perearsti olemasolu vallas  Sotsiaalhoolekande asutuste ja sotsiaalteenuste olemasolu  Hästi toimiv sotsiaalvõrgustik  Toimetulekutoetuste maksmise vähenemine (tööhõive suurenemine)

NÕRKUSED:  Paljude inimeste oskamatus ja tahte puudumine eluga toime tulla  Ebatervislikud eluviisid  Kvalifitseeritud tööjõu puudus  Suured vahemaad ( kodukutsed ja vastuvõtule tulek)

VÕIMALUSED:  Terviseradade loomine  Spordihoone rajamine  Tervislike eluviiside propageerimine  Uute teenuste arendamine (nt tugiisiku teenus, koduõendus)

OHUD:  Probleemsete perede arvu suurenemine  Elanikkonna vananemine  Väike elanikkond (hetkel kogu Hummuli rahvast vähem, kui ühe perearsti praksiseks vajalik, "halbade" asjaolude kokkulangemisel võib juhtuda, et Hummuli rahvas jagatakse Tõrva ja Valga perearstide vahel ära)

Kultuur, sport, vaba aeg

TUGEVUSED:  Rahvamaja ruum, tegutsevad huviringid, traditsioonilised üritused  Raamatukogu  Avalik Internetipunkt  MTÜ Hummuli Noortekeskus

NÕRKUSED:  Noortekeskuse ruumide puudumine  Sporditegemise ruumid vallas puuduvad  Lava ja abiruumide puudumine rahvamajas  Vabaõhulava puudumine Hummuli alevikus  Terviseradade puudumine  Ujumiskohtade vähesus  Laste mänguväljakute puudumine  Vabaaja veetmise võimaluste vähesus  Kvalifitseeritud ringijuhtide vähesus

VÕIMALUSED:  Koostöö arendamine erinevate vanusegruppide vahel  Organiseerida teatrietenduste, kontsertide ühiskülastusi  Kasutada ära olemasolevad võimalused huvitegevuse arendamiseks  Hummuli mõisapargi puhkealaks väljaarendamine kuni V-Emajõeni

31  Jätta raamatukogu samasse hoonesse  Avaliku internetipunkti laiendamine ja inventari kaasajastamine

OHUD:  Alarahastamine  Noorte väljaränne (elukohtade, töökohtade ja vabaaja veetmise võimaluste vähesus)  Kuritegevuse kasv

Külade ja III sektori areng

TUGEVUSED:  On loodud seltsinguid, seltse  Külaelu aktiviseerumine Jeti kandis, Alamõisas ja Ransi külas  Interneti levik valla territooriumil  Ühisüritused vallas ja külades  Projektide esitamine

NÕRKUSED:  Aktiivsete eestvedajate vähesus  Kooskäimiskohtade, spordiplatside puudus  Elanikkonna vananemine  Valla üldplaneeringu puudumine  Infopuudus raha taotlemise võimaluste kohta

VÕIMALUSED:  Raha taotlemine väljastpoolt  Leader programmis osalemine  Koostööpartnerite otsimine nii Eestist kui välismaalt

OHUD:  Ääremaa mahajäämus

Turvalisus

TUGEVUSED:  Konstaabel, naabrivalve  Kuritegevuse vähenemine  Välisvalgustus  Turvakorteri ja sotsiaaleluruumide olemasolu  Öine alkoholimüügi keeld

NÕRKUSED:  Hulkuvad kodu- ja metsloomad  Konstaabli tööpiirkond suur  Alkoholi tarbimisest tingitud korrarikkumised  Perevägivald  Salaalkoholi levik  Liiklusreeglite eiramine  Garaažide vähesus

32 VÕIMALUSED:  Välisvalgustuse laiendamine (Asu, Soe, Jeti, Alamõisa)  Teede seisukorra paranemine  Kõnniteede rajamine sõidutee äärde nt Hummuli-Soe, kooli suunas  Kohalike ettevõtete poolt pakutav valvatav parkla  Naabrivalve piirkondade laiendamine

OHUD:  Politseinike arvu vähenemine  Narkomaania levik

33