Hummuli Valla Arengukava

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Hummuli Valla Arengukava HUMMULI VALLA ARENGUKAVA 2007-2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. Põhimõisted ............................................................................................................................... 3 2. Arengukava vajadus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Arengukava koostamine ............................................................................................................ 4 ARENGUSTRATEEGIA JA EESMÄRGID .................................................................................... 6 1. VISIOON ................................................................................................................................... 6 2. MISSIOON ................................................................................................................................ 6 3. Visioon 2017. aastaks ................................................................................................................ 6 4. Strateegilised eesmärgid ............................................................................................................ 6 LÜHIÜLEVAADE OLUDEST JA MUUTUSTEST ........................................................................ 7 1. Elanikkond ja territoorium ........................................................................................................ 7 2. Ettevõtlus ja teenindus ............................................................................................................... 8 3. Haridus ...................................................................................................................................... 9 4. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne ................................................................... 11 5. Kultuur ja sport, vaba aeg ........................................................................................................ 12 6. Külade ja III sektori areng ...................................................................................................... 13 7. Keskkonnakaitse ...................................................................................................................... 14 8. Infrastruktuurid ........................................................................................................................ 15 8.1 Teed ....................................................................................................................................... 15 8.2 Soojus, vesi, kanalisatsioon, energiamajandus ...................................................................... 15 8.3 Infoühiskond .......................................................................................................................... 15 9. Turvalisus ................................................................................................................................ 17 Lisa 1 ....................................................................................................................................... 19 Lisa 2 ....................................................................................................................................... 20 Lisa 3 ....................................................................................................................................... 24 Lisa 4 ....................................................................................................................................... 28 2 SISSEJUHATUS 1. Põhimõisted Arengukava – arengukava on dokument, mis määrab Hummuli valla arengu eesmärgid, näitab ära ressursid ja tegevused, mis tagavad Hummuli valla jätkusuutliku arengu, sisaldab Hummuli valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Investeering – kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel. Jeti kant – Aitsra küla ja Jeti küla Eesmärk - soovitud tagajärg tulevikus. Projekt – täpselt kavandatud tegevuste kompleks koos eelarvega kindlaksmääratud protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegia - pikaajaline meetmestik soovitavate tagajärgede saavutamiseks dünaamiliselt muutuvas keskkonnas. Strateegiline planeerimine – süstemaatiline arendustegevusi integreeriv sammsammuline protsess arengueesmärkide ja- prioriteetide, nende saavutamise teede ning tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ja annab suunad ning juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Strateegilised eesmärgid – pikaajalised arengueesmärgid. Struktuurifondid – Euroopa Liidu struktuuripoliitika elluviimiseks loodud rahastamise vahendid, mis finantseerivad piirkondade arengut vastavalt kokkulepitud dokumentidele. Säästev areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega tulemuste saavutamiseks. Visioon – ideaal, kujutlus sellest, milline tulevik peaks olema. Visioon on pilt eelistatavamast tulevikust teatud ajavahemiku pärast. Üleriigiline planeering – riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigi kohta. Lühendid VV – vallavalitsus MTÜ – mittetulundusühing OÜ – osaühing AS – aktsiaselts OV - omavalitsus 3 2. Arengukava vajadus ja eesmärk Seni on Hummuli vallas olnud kaks valla arengukava: 1) Hummuli valla arengukava 2000-2002 2) Hummuli valla arengukava 2003-2006 ja on koostatud neli valdkonnapõhist arengukava: 1) Hummuli valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004-2016; 2) Hummuli mõisakompleksi-pargi-puhkeala arengukontseptsioon ja tasuvus- teostatavusanalüüs (koostatud 2006.a); 3) Hummuli valla invapoliitika tegevuskava aastateks 2007-2016 (koostatud 2006.a); 4) Koorküla piirkonna turismi arengukontseptsioon (koostatud 2006.a); 5) Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla turismi arengukontseptsioon 2008-2013 (koostatud 2007) 6) Hummuli valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2009-2019 On olemas Hummuli valla esialgne riskianalüüs. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Käesolev arengukava on Hummuli valla arengu aluseks olev tegevusplaan ja vallavalitsuse töövahend aastateks 2007 – 2017. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos vastutaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral ka hinnangulise maksumusega. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele, olema realistlik ja elluviidav. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks. 3. Arengukava koostamine Käesolev arengukava on valminud Hummuli Vallavolikogu poolt moodustatud töögruppide (Lisa nr 1 - Töögruppide nimekirjad) koostööna. Arengukava koostamise käigus tehti elanike küsitlusi (Lisa nr 2 – küsitlusleht, Lisa nr 3 – kokkuvõte küsitlusest), valla ametnike ja külarahva koosolekuid. Probleeme selgitati ja lahendusi otsiti kahes teemagrupis, kuhu kuulusid erinevate eluvaldkondade esindajad. Läbiviidud küsitluse tulemusena selgus prioriteetsete valdkondade järjekord: 1. Ettevõtlus ja teenindus 2. Haridus 3. Tervishoid, terviseedendus ja sotsiaalhoolekanne 4. Kultuur ja sport, vaba aeg 5. Külade ja III sektori areng 6. Keskkonnakaitse 7. Infrastruktuurid 8. Turvalisus Sama järjestus on aluseks võetud ka käesoleva arengukava koostamisel. Iga valdkonna puhul analüüsiti hetkeseisu ja anti sellele hinnang SWOT-analüüsi (tuuakse välja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, vt Lisa nr 4) abil, toodi esile eesmärgid ning konkreetsed arengusuunad ja tegevused aastateks 2007-2017. 4 Arengukava muudetakse pidevalt valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Kava uuendamise ja selle elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas 1. oktoobriks. 5 ARENGUSTRATEEGIA JA EESMÄRGID 1. VISIOON Aastal 2017 on Hummuli vald elujõulise elanikkonnaga, haridust ja ettevõtlust väärtustav, sotsiaalselt tasakaalustatult arenev linnalähedane maaomavalitsus. Hummuli vald on turvaline koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks, kus on kõik sotsiaalsed garantiid, tingimused ettevõtluseks ning puhas ja kaunis looduskeskkond. 2. MISSIOON Hummuli valla missioon on oma kogukonna liikmete hariduse, turvalise elukeskkonna ning nende edasiarendamine, ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervislike elulaadide väärtustamine, inimeste kaasamine valla ning maakonna tervikliku arengu kujundamisesse. 3. Visioon 2017. aastaks Hummuli vallas on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elanikkond, kes võtab aktiivselt osa valla ees seisvate probleemide lahendamisest. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest. On nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka
Recommended publications
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Aprill 2019.Pdf
    Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna.
    [Show full text]
  • Tõrva Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Versioon 10 .06.2020 /// Töö 19003347 nr 19003347 Tõrva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö nr 19003347 Tartu-Tõrva 2020 Pille Metspalu KSH juhtekspert Jaak Järvekülg KSH juhtiv ekspert Marika Pärn üldplaneeringu projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tõrva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESSI ÜLEVAADE ........................................ 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................................................7 1.2 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISE KORRALDUSEST .................7 2 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................ 9 2.1 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAKAITSE NING JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE......................................................................................................................................9 2.2 ÜLDPLANEERINGU SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................... 11 2.3 TÕRVA VALLA PLANEERINGUD JA ARENGUKAVAD ................................................................ 13 3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID .................................................
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2000
    VALGAMAA AASTARAAMAT 2000 Valgas, 2001 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga telefon (076) 66 111, faks (076) 66 157 e-post: [email protected] Internetis: http://www.valgamaa.ee Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsuse osakonnad, rahastanud sihtasutus “Valgamaa Fond” ja Valga Maavalitsus Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel! Valga Maavalitsus, 2001 Trükitud AS Triip 400 eks., 142 lk. Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale Eessõna Hea lugeja, Sinu käes on järjekordne, arvult seitsmes, Valgamaad tutvustav aastaraamat, mille ülesanne on anda ülevaade maakonna elust ja säilitada fakte ajaloo jaoks. Poliitilise süsteemi vahetumine ja kümme aastat iseseisvust ei ole just valutult kulgenud ja sellepärast seisab ees veel palju tööd, et Eestimaast kujuneks arenenud riik. Kas Eestist saab linnriik Tallinn või terviklik Eesti vabariik, sõltub tehtud otsustest ja nende täideviimisest. Tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas on arengu tagamiseks vaja informatsiooni, et vastu võtta õigeid otsuseid. Edasiminekuks peame täpselt teadma kus viibime antud momendil. Valgamaal kui ühel kaugemal piirkonnal vabariigi keskusest, on oht muutuda vähearenenud ääremaaks. Käesoleva raamatu ülesanne ongi näidata, et Valgamaa areneb võrdväärselt mistahes Eestimaa paigaga ega soovi hääbuda. Raamatus on toodud välja rohkesti võrdlusmomente varasemate aastatega, see annabki Sulle, lugeja, võimaluse näha ka Valgamaa arengut. Realaajas muutumatu objektina on see raamat juba trükivärskena vananenud. Sellepärast
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2007
    Valgamaa aastaraamat Valgamaa aastaraamat 2007 Valga 2008 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] Internetist www.valgamaa.ee www.valgamv.ee Koostanud Valga Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. Kasutatud on peamiselt Valga Maavalitsuse andmeid. Kui on kasutatud teisi allikaid, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel! Valga Maavalitsus 2008 Kujundus AS Litero Trükk AS Võru Täht, 400 eks, 150 lk Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Väliskaane kujunduses on kasutatud fotokonkursi «Valgamaa – Eesti lõunavärav» võistlustöid ja Lõuna-Eesti brändi stiilielemente. Hea lugeja, Hoiad käes järjekordset Valgamaa aastaraamatut, mis teeb kokkuvõtte olulisemast Valgamaa kohta 2007. aastal. Selle raamatu ilmumine on olnud pikaajaline traditsioon, mis on saanud teoks tänu paljude maakonna asutuste kaasabile. Tä- nan kõiki, kes aastaraamatu kokkupanemisel nõu ja jõuga abiks olid! 2007. aasta üheks märkimisväärseks sündmuseks Valgamaa ja ka kogu Eesti jaoks oli ühinemine Schengeni viisaruumi- ga detsembris 2007. a. Valgamaalastele on vaba piiriületus nii majanduslikult kui ka emotsionaalselt tähtis. Piiri kadumine kahe riigi vahel ei lahenda küll kõiki piiriülese koostöö probleeme, ent annab edasiseks arenguks väga head eeldused. Hea meel on selle üle, et sportimine on meie maakonnas jätkuvalt hinnatud. Valmis sai Tehvandi K90 suusahüppemäe- kompleks, lasketiir, samuti renoveeriti staadioniala,
    [Show full text]
  • Holdre Castle RU / Вастсевески
    хозяином хутора Таагепера Сынни, и один la carte. Замок уже несколько лет подряд Legend / Обозначения EN Õhne is narrow river with rapid current RU Ыхне – узкая, но очень захватывающая из его потомков, Ханс Эрделл, в 1868 году признается лучшим местом в Эстонии для that meanders through untouched nature и стремительная река, змейкой вьющаяся полностью выкупил усадьбу Рообе. Это была проведения свадебных торжеств. distance to the river расстояние до реки and even takes the hiker to Latvian territories. по нетронутым местам и может донести одна из первых сделок в истории Ливонии. hotel, guest house отель, гостевой дом River Õhne starts from Lake Veisjärve located путешественников и до Латвии. KIVIMÄE TURISMItaLU HOSTEL at the southern part of Sakala uplands, that Протяженность реки составляет 94 км. Ши- 6 hostel хостел 43 stands 96.3 m from the sea level. The river рина реки в нижнем течении 30 м. Уклон 3 TaaGEPera RESTING AREA 50 m farm, holiday house сельский дом, дом отдыха is 94 km long, with a catchment basin of 62 м (0,58м/км). Озеро, из которого выте- 50 m camping кемпинг 573 km². Its width on its lower course is 30 кает река Ыхне, – большой и неглубокий +372 5330 4252, www.siseturism.ee resting area место стоянки m. Its fall is 62 m (fall 0.58 m/km). The source водоем площадью 487,5 га, со средней глу- parking автостоянка lake of the river, Lake Võrtsjärv is a big and биной 1,3 м. Ширина Ыхне на начальном RU / Место для отдыха в Тагепере C Luhe – Sirutare road number of sleeping количество shallow body of water with a surface area of этапе составляет всего лишь несколько B RU / Дорога Лухе – Сирутаре accommodations спальных мест метров, и река немноговодная.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2011 Valgamaa Aastaraamat 2011
    Valgamaa aastaraamat 201 Valgamaa aastaraamat 1 2011 Valgamaa aastaraamat 2011 Valga 2012 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga Maavalitsus Kui ei ole tegemist Valga Maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Andmed on eurodesse ümber arvutatud keskkursiga 1 euro=15,6466 krooni. Alamkirjete summa võib ümardamise tõttu kokkukirjetest erineda. Valga Maavalitsus 2012 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 156 lk Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Väliskaane kujunduses on kasutatud Lõuna-Eesti brändi stiilielemente. Hea lugeja, Sinu käes on pikaajalise traditsiooni üks sümbolitest – kaheksateistkümnes Valgamaa aastaraamat. See on raamat, mis kätkeb endas ülevaadet ja fakte 2011. aastal toimunust. Tavapäraselt toome lugejani erinevat statistikat ning anname ülevaate Valgamaal tegutsevate riiklike ja kohalike omavalitsuste institutsioonide tegemistest. Kuid raamat ei sisalda ainult numbreid, sest aastaraamatu koostajad püüavad anda ka ülevaadet maakonna muutumisest ajas. Usun, et paljud otsivad vastust küsimusele: mille poolest see aasta meile meelde jäi ja kas oli midagi uut ning erilist? Valgamaal meenuvad eelkõige arutelud hariduse, turvalisuse ja maakonna maine üle. Eraldi tahan rõhutada noorte tähtsust. Loodavad noortevolikogud, avatud noortekeskused ja Eestis ainulaadne noorte oma ajaleht TANKLA on ainult mõned märksõnad. Just nemad on viimasel ajal aktiivselt maakonna arengutes ja tegemistes sõna sekka öelnud ning aidanud kaasa nii linna-, valla- kui maakonnaelu kujundamisele. Rõõmuga näen, et üha julgemalt räägitakse kaasa kogukonna asjades ja noorte arvamusega arvestatakse. Noorte laulu- ja tantsupeolt kaasa saadud energia saadab meie noori loodetavasti kaua. Aktiivsust ja pühendumust näitab seegi, et Lõuna-Eesti noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM konkursi „Olen ettevõtlik“ peapreemia tuli just meie maakonda, Otepääle.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2016
    Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium.
    [Show full text]
  • Tõrva Valla Üldplaneering
    Tõrva valla üldplaneering Planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeerimisprotsessi korraldaja: Tõrva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: selgitatakse hankega KSH läbiviija: selgitatakse hankega Lähteseisukohtade ja KSH VTK koostajad: Madis Mumm (Tõrva Vallavalitsus) Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH juhteksperdi tingimustele vastav ekspert) Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert) Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt) 2018 Sisukord 1. Üldist..................................................................................................................................3 2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ja eesmärk.................................................................4 3. Üldplaneeringu lähteseisukohad........................................................................................5 4. Üldplaneeringu vormistamine..........................................................................................12 5. Tõrva valla üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega............13 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga..........................................17 7. Tõrva üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu............................................39 8. Koostöö ja kaasamine......................................................................................................46
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]