Hummuli Valla Arengukava
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
HUMMULI VALLA ARENGUKAVA 2015-2020 2014 SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess, mille koostamisest võtab osa võimalikult palju kogukonna liikmeid kas isiklikult või oma esindajate kaudu ja mille tulemusena saavutatakse kokkulepe, milline peab olema kodukant tulevikus, valla olemasolevaid ressursse ja võimalusi kõige otstarbekamalt kasutades. Arengukava ülesandeks on aidata omavalitsusel pidevate muutustega edukalt hakkama saada ning tagada piirkonna pikaajaline tasakaalustatud areng. Hummuli valla missioon on oma kogukonna liikmete hariduse, turvalise elukeskkonna ning nende edasiarendamine, ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervislike elulaadide väärtustamine, inimeste kaasamine valla ning maakonna tervikliku arengu kujundamisesse. Elanikkond ja territoorium Visioon: Aastal 2020 on Hummuli vald elujõulise elanikkonnaga, haridust ja ettevõtlust väärtustav, sotsiaalselt tasakaalustatult arenev linnalähedane Mulgimaa omavalitsus. Rahvastiku kasv ja noorenev struktuur baseerub positiivsel iibel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Valga ja Tõrva vahel. Hummuli asub Valga-Uulu maantee ääres Hummuli kuplistiku jalamil 15 km kaugusel Valgast ja Tõrvast. Hummuli valla pindala on 162,7 km2 ja rahvastiku tihedus 5,39 inimest km². Lõunaosas piirneb vald Läti Vabariigiga, idas Tõlliste, Õru ja Puka vallaga suuremas osas piki Väike-Emajõge, põhjas ja läänes Helme vallaga. Vald on järvederikas, eriti Jeti kant, kus suuremad järved on Valgjärv ja Udsu järv. Valla lõunaosas paiknevad suured metsamassiivid. Metsamaad hõlmavad valla territooriumist ligikaudu 61 %. Joonis 1 Hummuli vallas on üks alevik ja 8 küla: . Elanike arv külades seisuga 01.01.2014 01.01.2013 Hummuli alevik 332 351 Jeti küla 122 123 Piiri küla 95 99 Puide küla 71 70 Alamõisa küla 89 83 Soe küla 56 57 Kulli küla 59 71 Ransi küla 32 33 Aitsra küla 17 18 Kokku 873 905 01.01.2014 seisuga (873 elanikku) oli: lapsi (0-18 aastaseid 159) 18,2% valla elanikkonnast; tööealisi (19-64 aastaseid 526 ) 60,2% valla elanikkonnast; pensioniealisi (65 + … 170) 19,4% valla elanikkonnast. Elanike arv Hummuli vallas väheneb aasta aastalt 15-20 elaniku võrra. Vaadeldes viimaseid aastaid, oli see järgmine: 01.01.2010 seisuga – 942 inimest; 01.01.2011 seisuga – 925 inimest; 01.01.2012 seisuga – 920 inimest; 01.01.2013 seisuga – 905 inimest; 01.01.2014 seisuga – 873 inimest. OLUKORD, PROBLEEMID, LAHENDUSED HARIDUS Visioon: Jätkusuutlik ning arenev põhikool ja lasteaed. Olukord Hummuli Valla Lasteaed Sipsik on Hummuli vallas ainuke alusharidust pakkuv õppeasutus, mis avati 1995. aastal kortermaja 2 ja 4-toalises korteris. Alates 2007. aastast asub lasteaed Hummuli vallamaja II tiivas. Lasteaial on aiaga piiratud suur korrastatud õueala. 2013. aasta suvel renoveeriti mänguväljak. Õueala suurus võimaldab veel lisada vahendeid mitmesugusteks tegevusteks. Siin viiakse läbi ka valla perepäevi. Lasteaed saab kasutada rahvamaja saali liikumis- ja muusikategevusteks. Lasteaias on logopeed koormusega 0,2 ametikohta ja puudega lapsele 3 tundi päevas tugiisik. 2013. aastal liitus lasteaed üle-eestilise programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Hummuli valla üldharidust andev kool – Hummuli Põhikool võimaldab õpinguid I – III kooliastmes. Õpilaste arv põhikoolis on viimased neli õppeaastat püsinud 70 piirimail. 2011/12. õppeaasta alguses oli koolis 71 õpilast, 8 klassikomplekti, I ja II klass moodustasid liitklassi. 2012/2013. õppeaastal 71 õpilast, 7 klassikomplekti, I – II ning V-VI klass moodustasid liitklassi. 2013/14. õ-a jätkatakse 71 õpilase ja 7 klassikomplektiga, liitklassid III+IV ja VI+VII klass. I kooliastmes õpib 24, II 24 ja III 23 õpilast. Teistest omavalitsustest pärit lapsi on koolis 2. Õpilaste arv näitab langustendentsi, lähiaastatel on I klassi tulemas 3-4 õpilast. Õpetajaid 2011/12. õ-a 15, 2012/13.õ-a 14, seoses õpilaste arvu vähenemisega kaotati õppealajuhataja ametikoht. 2013/14. õppeaastal töötab koolis 13 õpetajat, rakendatud on 8,7 ametikohta. Õpetajad täidavad ka ringijuhi, õpiabi õpetaja ja pikapäevarühma kasvataja tööülesandeid, osalise koormusega ringijuhtidena on tööl 3 õpetajat muusikaklassis. Kõik õpetajad on magistrikraadile vastava kõrgharidusega, meesõpetajaid on 1. Majanduspersonal 6 töötajat (sekretär + raamatukoguhoidja, aednik, majandustöötaja, kokk, 2 koristajat). Tööks erivajaduslike õpilastega on koolis rakendatud osalise koormusega logopeed + sotsiaalpedagoog. Erivajaduslike õpilaste integreerimisega tavaklassidesse on nende arv suurenenud, rakendatud on lihtsustatud õppekava, individuaalne õppekava ja õpiabi. Sisehindamise nõuniku tagasisidearuandes 2012. a toodi kooli tugevustena välja hästi korraldatud tugisüsteeme õpilaste (sh andekuse) toetamiseks. Eriti positiivsena märgiti õppekasvatustöö süsteemset analüüsi ja tulemuslikku parendamist. Klassi- ja koolivälist tegevust korraldab huvitöö koordinaator. Tegutsevad mitmed ringid (inglise keel, sõnakunst, tants, arvuti, mudilaskoor, ansamblid ja solistid, pallimängud, laskmine, puidutöö), alates 1995. aastast saab kohapeal lastevanemate osalusel õppida pillimängu (klaver, akordion, viiul) muusikakooli vabaõppe õppekava alusel. Kool kuulub Forseliuse Seltsi ning 2003. aastast Eesti Mõisakoolide Ühenduse liikmete hulka. 1930. aastast koolihoonena kasutatav endine mõisahoone on üldiselt heas korras. Õppekeskkond hea. Enamuses ainekabinettides on projektorid, kõikide õpetajate kasutuses sülearvutid. Planeeritud kapitaalremondist on tegemata küttesüsteemi renoveerimine ja akende vahetus, osaliselt ka elektritööd. Koolil puudub võimla, seetõttu on raskendatud õppekava täitmine kehalises kasvatuses. Kooli territoorium on u 6 ha, kooli ümbritseb liigirohke 2012. a renoveeritud park, rajatud on looduse õpperada. Kooli territooriumil asuvad 200-meetrise jooksuringiga staadion, kaks pallimänguväljakut ja väike võimlemislinnak. Kooli maa-ala on sobiv sporditegevuseks ja õueõppeks. 2010 sügisel paigaldati staadionile kaasaegsed jooksurajakatted. Probleemiks on staadioni asfaldikatte sammaldumine, mistõttu on sporditegevus kohati ohtlik. Õpilaste arv ja prognoos (1.sept seisuga) Klass 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 I 10 4 5 10 8 7 II 9 10 4 5 10 8 III 4+1 LÕK 9 10 4 5 10 IV 7 4+1 LÕK 9 10 4 5 V 11 7 4+1 LÕK 9 10 4 VI 6 11 7 4+1 LÕK 9 10 VII 5 5 11 7 4+1 LÕK 9 VIII 8 5 5 11 7 4+1 LÕK IX 10 8 5 5 11 7 Kokku 71 64 61 66 69 65 Probleemid Probleemiks on lasteaiakohtade nappus (olukorda on leevendanud lasteaiakoha osaajaline kasutamine ja laste viimine naaberomavalitsuste lasteaedadesse). Lapsehoiuteenuse puudumine. Õpilaste arvu jätkuv vähenemine põhikoolis ning sellega kaasnev riigitoetuse vähenemine suurendab liitklasside moodustamise vajadust. Õpetajate koormuse vähenemine tingib töötamist osalise koormusega või ümberõpet uute pädevuste saavutamiseks. Seoses üleminekuga uuele õppekavale on vajalik hankida uusi õpikuid ja töövihikuid ning õppevahendeid. Erivajaduslike õpilaste arvu kasvuga suureneb vajadus tugiteenuste järele. Energiasäästuks vajalik vahetada koolihoone aknad, renoveerida küttesüsteem ning viia lõpule renoveerimistööd koolihoones vastavalt „Hummuli Põhikooli hoone sisekujunduse projekti korrektuurile“ (Kurmik Projekt OÜ, 2013). Lahendused Töötajate koondamine liitklasside moodustamise ning kaadrivajaduse analüüsi alusel (arvestades pensionile suundujaid, ümberõppele suunamise vajadust). Lasteaia ja kooli ühendamine. Ruumide leidmine lasteaiakohtade arvu suurendamiseks. Sportimisvõimaluste parendamine ja laiendamine. Tugiteenuste jätkuv rahastamine kohalikust eelarvest. Kõvakattega palliplatside rekonstrueerimine. KULTUUR, SPORT JA VABA AEG Visioon: Hummuli vallas on mitmekülgsed võimalused vaba aja sisustamiseks ja kvaliteetse huvihariduse andmiseks. Aastaringselt toimub vilgas kultuurielu, kuhu kaasatakse erinevaid vabaühendusi. Hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu ühistest tegemistest. Olukord Põhiline kultuuri- ja spordielu on koondunud valla keskusesse Hummuli alevikku. Hummuli Rahvamaja ruumides tegutsevad mitmesugused isetegevusringid: segarahvatantsurühm, memmede rahvatantsurühm, laulukoor ja koori ansamblikoosseis, käsitööring, line dance spordiring, näitering erinevatele vanusegruppidele Huviringidest tegutsevad peotantsuring ja tervisevõimlemine. Korraldatakse erinevaid õpikodasid ja õppepäevi nii temaatilistel alustel kui ka erinevate suurürituste raames. Hummuli Rahvamaja toetab igati vallakodanike initsiatiivi lühiajaliste kursuste ning erinevatele vanuserühmadele ühisürituste korraldamisel. Üritused toimuvad põhiliselt Hummuli Rahvamaja noortetoas ja 2013. aastal renoveeritud saalis, kuhu muuhulgas loodi võimalused kunsti- ja fotonäituste korraldamiseks.