OMA MAJA juuli 2007 nr 6 (55)

Mõnus maakodu Tarmo Andre Elvisto – käsitööline 10 Muhumaal 44 ja mänedžer ühes nahas REKLAAM

2 OMA MAJA REKLAAM

SAAJOS INEXA AVAB UUSI UKSI UUENENUD TOOTESARI Saajos Inexa on toonud Baltimaade turule uued tu- Alates 2005. aastast on kasutusel TNF Saajos kau- letõkke uksed TNF Saajose kaubamärgi all. Eesti bamärk. Eestis tuntud Rockwooli kaubamärk on ka- turu jaoks suhteliselt tundmatu nimega firma loeb sutusel aastast 1972 ning selle tähekombinatsioonis uste tootmise kogemuse alguseks 1960. aastat, mil peituvad kolm märksõna: Saajos Oy tegi Soomes esimesed ehitususte katse- tused. Saajose tuletõkkeuste suurimad kliendid on T – thermal insulation (soojusisolatsioon), laevaehitajad kogu maailmas, Eesti turg on jäänud N – noise reduction (helikindlus), siiani tagaplaanile. Uus tootesari on välja töötatud F – fire protection (tulekindlus). kvaliteeti ja turvalisust hindavale kliendile. “Oleme Keilas asuvas tehases tootnud kvaliteetseid Ettevõtte müügijuhi Argo Sildvee sõnul sai pärast tuletõkkeuksi juba 1994. aastast, peame end vani- nimemuutust ettevõte justkui uue hingamise. “Selle maks tuletõkke metalluste valmistajaks Baltimaa- põhjused on uuenenud toodangus ning kohanemi- des. Olles suhteliselt tundmatu tootja Eesti klienti- ses turu nõudmistega. Eestis 1994. aastal tootmist dele, on TNF Saajose kaubamärk hästi tuntud-tea- alustades valmistati ehitusele peamiselt kergeid tud laevaehitajate hulgas, nagu Aker Yards, Meyer Skandinaavia-tüüpi uksi. Viimase kolme aasta jook- Werft ja teised. Kaks kolmandikku meie toodangust sul investeerisime uue tootesarja väljatöötamisse läheb maailma suurimatele laevadele. Neid võib ko- miljoneid kroone, arvestades klientide soove ja Eu- hata uutel Tallinki laevadel, aga ka Queen Mary II-l roopa uutest tootestandarditest tulenevaid turvali- ja Turus ehitatavatel Genesise sarja kruiisilaevadel,“ susnõudeid. Praegu pakutavale laiale tootevalikule räägib Saajos Inexa TNFi tegevdirektor Kalev Koort. saame nii vanade kui ka uute klientide positiivset ta- “Oleme teinud edukat koostööd ehitusfirmadega, gasisidet.“ Sildvee hinnangul eristub uus tootesari valmistades uksi paljudele huvitavatele objektide- mitte ainult disaini, vaid ka katsetamise mahu poo- le Baltimaades ja Skandinaavias, näiteks Radisson lest. “Praegu on Eestis kohustuslik ainult tulekind- SAS hotellid Tallinnas ja Klaipedas, Stockholmi pea- luse katse. Meie tahame olla turu nõudmistest ees, postkontor, Helsingi Kamppi ostukeskus ning Riia mistõttu oleme uutele toodetele teinud nii helikind- lennujaam.” Firma suurt kogemust illustreerib väga luse, soojusisolatsiooni ja uste mehaanilise tuge- hästi tõik, et vuse katsed. Näiteks on uksed läbinud 100 000 töö- Saajose tu- tsükli katse. Katsetamine koos sertifitseerimisega on letõkkeuk- küll kallis, kuid see on investeering meie klientide ra- sed paigutati hulolusse ja firma tulevikku.” ka kui 1960. aastatel ehi- KVALITEET TÄNU HEADELE TÖÖTAJATELE tatud Tallinna Saajos Inexas toimib juba kaheksandat aastat ISO Viru hotelli. 9001 ja ISO 14001 standarditele vastav integreeri- Nelikümmend tud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. “Pane- aastat hiljem me palju rõhku sellele, et nii tootmisprotsessid kui telliti hotelli ka toodang vastaksid kõigile vajalikele tingimuste- renoveerimi- le. See ei õnnestuks professionaalse meeskonnata. se käigus uued Seepärast peame oluliseks pakkuda oma töötajatele uksed jällegi piisavalt väljakutseid ning häid töötingimusi. Oleme Saajosest. See- alati avatud uutele ja innukatele töötajatele,“ võtab kord juba Keila Kalev Koort kokku Saajos Inexa kogemused. tehasest. juuli 2007 3 REKLAAM

Köögimööbel – mõõtmisest paigalduseni

Vannitoad • Esikud • Liuguksed Tarvikud • Eritellimused • Kodumasinad Mõõtmine ja transport Eesti piires tasuta!

J. e o K gna te e underi Laa i lup n

Lau rman e

.H A J . . K npu V ür il Ta T m r s tu K. mnt i .

ra ja d b O u L

K. A. Hermanni 12

tel. 6019011, 5191 0918 [email protected] www.faron.ee

Avamishinnad – tule küsi hinnapakkumist!

Põ ar dn noetük ät äpan e av kl o heud esuti s enese ts m iõ ste at v vK.kilav a il eet retest vik- al h Udaasesudne p tlirono . Kodu ehita eujd nd !ela Uponor Eesti OÜ T 605 2070, 605 2071 E [email protected] W www.uponor.ee

4 OMA MAJA KOMMENTAAR

OMA MAJA Toimetaja: Teet Reier, tel 667 0109, e-post Maakodudes ja suvilates [email protected] Reklaami projektijuht: Gert Laasme, tel 667 0176, e-post jälle täituvuse kõrgaeg [email protected] ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl eg on jällegi mõnu- KOMMENTAAR Teet Reier Kujundajad: Janett Uibo, salt lennanud. Suve Estel Eli suurpühad on peetud tel 667 0126, e-post: A [email protected] ja päev hakkab tasapisi en- Ja ega see Fotograaf: Raul Mee nast lühemaks kerima. Ini- suvila siis mesed on enamasti puhka- mas või siis maakodudes-su- peagi nii viks ja Peatoimetaja: Igor Rõtov vilates. viisakas olema. Väljaandja: Just nendest viimastest ” AS Äripäev ma tahaksin rääkida. Ni- Oma Maja toimetaja Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn melt on mul viimase paa- telefon: (372) 667 0195, ri kuu jooksul olnud võima- (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, lus külastada nii Lätit kui (372) 667 0165 ka Soomet ja ülevaade võr- remaks ja uhkemaks upita- näiteks mitmed Kesk-Ees- Toimetus reldes kodumaisega üpriski da, siis põhjanaaber lepib tis veel aastad tagasi tühja- e-post: [email protected] hea. Kui lõunanaabrite juu- oma traditsiooniliselt pu- na seisnud hooned just vii- tel: (372) 667 0111, res asi pisut kidub, siis põh- naseks võõbatud laudkatte- masel ajal omale uued pere- faks: (372) 667 0265 janaabrid korraliku suvila ja ga onniga imehästi. Eks neil mehed leidnud ning nende Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, saunata kuidagi läbi ei saa. ole see loodus ka palju kau- ajast ja pikast ootusest räsi- [email protected] Ja ega see suvila siis pea- nim ja selle iluga pole mõtet tud pale muutunud lühikese Korrespondent Washingto- gi nii viks ja viisakas olema. võistelda. Saab sinna hoo- ajaga hulga rõõmsamaks. nis: Kertu Ruus, Tähtsaim olevat soomlas- pis vaikselt ja rahulikult su- Samuti on paljude hoone- [email protected] te arvates just see hea tunne landuda. te juures märgata, et elu lä- Reklaamiosakond ja mõnus äraolemine, mil- Samas peaks ilmselt heb meil ikka paremaks ja ka e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, le pärast ollakse valmis nä- head meelt tundma ka kodu- maakodu jaoks jagub inves- faks: (372) 667 0200 dalavahetusel ka sadu ki- maal toimuva üle. Kuna teeringuid, kas siis uue katu- Seminaride ja käsiraamatute lomeetreid autoroolis istu- nüüd on paremad paigad se või värske voodrilaua näol. osakond ma, et näiteks Lapimaa ser- veekogude ääres ja küngas- Õnn on see, et vähemalt tel: (372) 667 0207, val asuvasse kesämökki’sse te vahel ammugi omanikud ei kiputa maamajadele mas- faks: (372) 667 0290 pääseda. leidnud, hakkavad ostjate siliselt plastaknaid ette pai- Raamatuklubi ja infolehtede osakond Kui meil püütakse uute pilgud üha enam ka sisemaa galdama. Kuid igasugused tel: (372) 667 0207, suvekodude ehitamisel en- poole pöörduma. imelahendusi võib siingi ko- faks: (372) 667 0290 nast endiselt naabrist pa- Nii võib täheldada, et hata. Tellimine ja levi e-post: [email protected], OMA MAJAS KIRJUTAVAD SELLES NUMBRIS: tel: (372) 667 0099, Omanäoline: faks: (372) 667 0300 Mõnus maakodu Muhumaal Tiraaž: 25 600 Tellimine internetis 10–16 www.aripaev.ee/tellimine Kinnisvara: Mida pidada sil- Tellimishind 12 kuuks mas maamaja ostmisel 3062 kr Kadi Karro, Siim Sultson, 18–19 Trükk AS Kroonpress maastikuarhitekt Äripäeva toimetaja Katusekatted: Katuselauaks sobib kuuse lülipuit Äripäev veebis: www.aripaev.ee 20–23 Saunad: Aurusaun vali võima- Toimetus võtab endale õiguse lustest ja vajadustest lähtu- kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid valt 24–25 ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev Kätlin Kontor, Kaarel Aluoja, Huvitav projekt: Uus maja va- ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh Äripäeva Raamatuklubi kaasautor nas Haapsalus 26–29 päevakajalisel, majanduslikul, toimetaja Aed: Suvi toob õuele rohkem poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed tegevust ning nende reprodutseerimine, 38–40 levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Linnaarhitektuur: Pärnu Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku 41–43 nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Portree: võite pöörduda Pressinõukogusse Marina Tigasing, Tiina Kolk, Tarmo Elvisto – käsitööline ja [email protected] või tel (372) 646 3363. kaasautor kaasautor mänedžer ühes nahas 44–47 juuli 2007 5 SÜNDMUSED

KLÕPS

Paljud klassitsistlikud mõisahooned on viimastel aastakümnetel lõplikult lagunenud või siis kokkukukkumise äärel. Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, on nende asemele kerkinud klassitsistlikke uushäärbereid, mille ühe kohutavalt kena näite me leidsime Tartu-lähedasest elurajoonist. Fotod: Arno Mikkor

REPLIIK Teet Reier PLUSS JA MIINUS TULEB Kolm põrsakest Pluss Oma Maja 6. augustil Pärnu linnavalitsus kii- Omanäoline: Retk põhja- ihti nimetatakse ehi- tis juuni keskel heaks ar- naabrite eramutesse ja su- tajate endi seas põl- hitektuurikonkursi kor- vilatesse Tdudele kerkivaid Mäletan ühte sajandi- ras ehitatava elamumes- Materjalid: Puitaiad pappmaju kolme kuulsa vanust kirjutist savihoo- si detailplaneeringu Papi- Sisustus: Klaasist trepid ja põrsakese järgi Niff-Nifi nete ehitamisest, mille au- niidu piirkonnas. põrandad ja Naff-Nafi majakesteks. tor oli selle materjali kasu- Detailplaneeringu ala Huvitav projekt: Maja jär- Nuff-Nuff ju ehitas teata- tamise osas üpriski skepti- suurus on 19 hekta- ve kaldal vasti omale korraliku, ki- line, nimelt tulevat liigagi rit, planeering jagab Aed: Looduslik aed suve- videst kodu, millele kurja tihti ette juhuseid, kui tao- ala 60 krundiks. Pär- kodus hundi jõud enam peale ei lised hooned püsimise ase- nu elamu mess toimub Portree: Rõõmus aednik hakanud. mel hoopis kokku langevat, 1.–26. juulini 2009. Jüri Annist Püüdsin meenutada, et tappes nii kariloomi kui ka Avati uus ehitustooteid Koht elamiseks: Supilinn mis materjalist need tei- inimesi. tutvustav koduleht www. sed majad siis muinasjutus Autor soovitas kogunis- ehitustooted.ee. See on olid, aga peale põhu ei suut- ti, et võimalusel tuleks palk Ehituskeskuse kauba- nud rohkemat meelde tule- ehitusmeistrile maksta väl- märgiga seotud veebi- tada. Küsisin igaks juhuks ja alles siis, kui hoone on keskkond, mis tutvustab ka ühelt tuttavalt, aga te- püsinud juba mõned aas- põhjalikult Eestis enam- magi jäi nõutuks. Arvas, et tad. Loodetavasti on prae- kasutatavaid ehitus- ja eks see üks ökomaja olnud, guste ökoehitiste saatus sisustusmaterjale. puidust, savist või saepu- sootuks helgem ning veel rust. Et midagi nendest ma- aastategi pärast saab kasu- Miinus terjalidest, mis praegugi au tada täna kerkivaid põhu- Ka teises kvartalis on sisse on hakanud tõusma. ja savi maju. näidanud jätkuvat tõusu ehitustegevuse hind. Kirjad ja küsimused on oodatud aadressil Tallinn, Pärnu mnt 105, AS Äripäev, kuukiri Oma Maja, Linnaarhitektuur Eestis: või e-postil [email protected]. Kuressaare 6 OMA MAJA SÜNDMUSED

SUVE SUURMESS MESSID

06.07–09.07 lukud, sulused, värvid, lakid CBD Guangzhou, ehitus- www.expoferretera.ixmf. materjalid, siseviimistlus, com sisekujundus, 31.08–05.09 www.fairwindow.com/cbd/ IFA Berliin, koduelektrooni- en/index.aspx ka, www.ifa-berlin.de 13.07–12.08 02.09–05.09 Asuntomessut Autumn Fair Birmingham Hämeenlinna, elamuehitus, Birmingham, sisustus- sisustustarbed, kodu- tarbed, kööginõud, mööbel kingitused www.asuntomessut.fi 04.09–07.09 12.08–16.08 BudEXPO Autumn Kui tänaseks peaks enamik messimajadest juba valmis ole- New York Home Textiles Lvov, ehitusmaterjalid, ma, siis paar kuud tagasi käis messialal alles hoogne majade Show New York, kodu- ja sanitaartehnika, ehitus- püstitamine. Foto: Teet Reier sisustustekstiil tehnika www.nyhometextiles.com www.autumnfair.co.uk 18.08–21.08 07.09–11.09 Elamumess Hämeenlinnas Hometextile China, Guangz- Maison & Objet Autumn hou, kodu- ja sisustusteks- Pariis, sisustustarbed, sise- Tänavuse elamumessi tiil, tekstiil kujundus, kodu- ja sisustus- TEAVE võtmesõnad on kollektiiv- 24.08–28.08 tekstiil sus ja looduslähedus. Tänavune Soome elamu- Tendence Lifestyle 10.09–12.09 mess toimub Hämeenlinnas Frankfurt am Main, GlassBuild America Harvoilanmäki messiala 13.07–12.08 sisustustarbed, mööbel, Las Vegas, klaasitarbed, paikneb Hämeenlinna kes- www.asuntomessut.fi lauanõud ja -tarbed, aknad, uksed, väravad kusest 4,5 km kaugusel loo- www.tendence-lifestyle. www.glassbuildamerica.com duskaunis vana männimet- Kruntide suurus jääb va- messefrankfurt.com 24.09–29.09 sa piirkonnas. hemikku 576–1512 m², kesk- 30.08–02.09 FIAM Valencia, valgustid Messialast pea poole moo- miseks krundisuuruseks ku- Formex Autumn www.fiam.feriavalencia.com dustavad pargid. 14,5 ha juneb 1067 m² (krundi hind Stockholm, sisustustarbed, 17.09–19.09 suurusele alale valmib ühte- 15 eurot/m²). Eramajade suu- lauanõud ja -tarbed, Jardin & Paysage kokku 112 majapidamist, rus on 140–270 m². kingitused Pariis, maastikukujundus 54 nendest avatakse külas- Hämeenlinna elamumes- 30.08–03.09 www.jardin-paysage.com tajatele. si teemad on pere vajadus- Bauen & Modernisieren 25.09–27.09 Messiobjektidest 37 on tele vastav planeering, kol- Zürich, ehitusmaterjalid Elmia Park & Golf eramajad, 7 paarismaja, lektiivsus, looduslähedus ja 30.08–02.09 Jönköping, maastiku- 4 ühendatud väikemaja ja kodusisustamise parimad Expo Ferretera kujundus, golfivarustus, 5 väikest korrusmaja. ideed. Buenos Aires, rauakaubad, haljastus

Kal Fire geeli- ja gaasikaminad

Pärnu mnt 110 (Osten Tor), Tallinn • Tel 679 9399

www.12kaminat.ee • www.kal-fire.nl

juuli 2007 7 SÜNDMUSED Pärnu RAAMAT elamumess Põnevaid suviseid pelgupaiku üle Eesti kogub hoogu Anu Jõesaar ja Aili Ermel sed pelgupaigad aasta- esitlevad oma järjekord- te jooksul omadele ja Aastal 2009 toimuva Pär- ses sisustusraamatus võõrastele pakkunud. nu elamumessi jaoks ehi- “Eesti suvekodud. Tra- Kõik need külalis- tatakse valmis uus tervik- ditsioonid ja trendid“ lahked kodud on kor- lik elamurajoon Papiniidu 15 suve kodu. dumatud. Nende seas silla juures. on unikaalprojekti- Teosest võib igaüks, kel de järgi ehitatud hoo- Võimaluse messialale ma- ideid napib, neid kuhjaga neid, nõukogudeaeg- ja rajada saavad eraisikud ja saada, aga seda raamatut seid tüüpsuvilaid, ettevõtted, kes osalevad sel võib vaadata ka kui kaunist aga kõige rohkem sügisel toimuval arhitektuuri- pildialbumit, mis tutvustab toredaid taluarhitek- konkursil ja osutuvad võidu- ühe väikese maa eluolu (ning tuuri näiteid, mis kaks. selle peaks üllitama ka võõr- on ajast aega Eesti- Parimad arhitektuursed, keeltes). maale iseloomuli- insenertehnilised ja sise- Milline ilumeel ja leidlik kud. Asugu need su- kujunduslikud ideed selgi- fantaasia on meie kandi ini- vekodud siis mere ääres tab välja selleks loodud arhi- mestel. Huvitav on jälgida ja või sisemaal. tektuurikomisjon. õppida teiste kogemustest, Ühed on sisustatud mi- “Eesti suvekodud. Selleks, et sünniksid või- mis on oluline suvekodus ja nimalistlikult (et mitte öel- Traditsioonid ja dukad ideed, tuleb tulevastel selle ümbruses. da kasinalt), teised on tul- trendid” hoonestajatel nõu pidada nii Saame teada nende arm- vil arhailise talupojakultuu- arhitektide, inseneride, sise- sate majade ja aedade kuju- ri näiteid, kolmandad kujun- Autorid: kujundajate kui ka hea ener- nemislugu, võime ridade va- datud disainiesemetega, nel- Anu Jõesaar, Aili Ermel giakasutusega küttesüstee- helt aimata, millist vaeva on jandad kauni kunsti ja tarbe- Ajakirjade Kirjastus mide paigaldajatega. pererahvas pidanud nende kunstiga. 2007 Kuna ettevõtjatel on või- rajamisel või kordategemi- Ja kõik nad on soojad ning 128 lk, suur formaat, malus panna oma ettevõtte sel nägema, ning kui suurt kodused. kõva köide tutvustus, elamumessi eri- rõõmu ja rahulolu on suvi- Tiina Kolk pakkumised ja kontaktand- med välja elamumessi ko- dulehele, on tulevasel hoo- nestajal lihtne endale part- “Floora. “Pink” nerit valida ja esimene kon- Aialillede Koostajad: takt luua. illustreeritud Ene Kull ja Viivi Luik Pärnu messi moto on “Elu ajalugu” Kujundaja: jõe ääres”, tulenevalt sel- Tõnu Kaalep lest, et näidislinnak rajatak- Autor: Brent Elliot Varrak 2006 se Pärnu maalilise jõe kal- Tõlkija: Eevi Siibak 96 lk, kõva köide dale kõrghaljastusega kae- Tänapäev 2006 tud alale. 336 lk, kõva köide Pingi 71 nägu Elamumessil osalemine Ene Kulli fotokaamera on jäädvustanud pin- aitab koguda oma brändile Ülevaade taimede teekonnast Euroopasse ja ke mitmel pool Eestimaal. “Kord jäin haja- tuntust ja doseerida sellesse nende edasisest saatusest meelselt vaatama vana, võssa kasvanud pin- tubli annuse keskkonnasõb- “Flooras“ on kirjas Suurbritannia Kuning- ki. Pink oli nii hall, lehed nii rohelised, valgus ralikkust ning kodu ja pere- liku Aiandusseltsi arhiivimaterjalidel põhi- nii eriline. Oleksin nagu ühes hetkes tajunud konna väärtustamist. nev lugu, kuidas aastasadade jooksul areta- kogu pikka aega pingi sünni hetkest tänase- Messi raames püstitakse sid aednikud ja aiandushuvilised aristokraa- ni. Vaatasin esimest korda pinki kui midagi telklinnak 11 suure paviljo- did kaugetest maadest Euroopasse toodud ainukordset. Keegi on selle pingi puust val- niga, kus igal nädalal toimub tuhandetest lilledest ja nende seemnetest mistanud, inimesed on siin istunud. Nüüd on erinev teemamess. hulga tänapäeval tuntud aialilli. loodus selle endale tagasi võtnud. Puu küljes Ave Reinson Raamatu illustratsioonidena on kasutatud kasvab jälle sammal. Hakkasin kõikjal mär- lillepilte Kuningliku Aiandusseltsi Lindley kama pinke ja neid pildistama, ise teadmata, raamatukogu kollektsioonist, et anda üle- mis nende piltidega teha. Minus oli tekkinud TEAVE vaade taimede sissetoomisest rohkem kui vastupandamatu kirg näha, milliseid pinke nelja sajandi jooksul. on välja mõeldud,“ kirjeldab Kull töö algust. Pärnu elamumess toimub Tänu kaunitele piltidele ja põnevale tekstile Kaunist fotoalbumist, mille juurde valis luu- 1.–26. juulini 2009 on tegemist ilusa ja arvestatava aiandusliku letused Viivi Luik, võivad inspiratsiooni saa- www.elamumess.ee väärtusega raamatuga. da need, kes oma aeda istet vajavad.

8 OMA MAJA REKLAAM

juuli 2007 9 OMANÄOLINE

Selline ta on see ehe Muhu maakodu: rookatus peal ja kiviaiad ümberringi.

Mõnus maakodu Rookatus ja kiviaed on siin kohustuslikud

pesamuna, veidi üle aastast ga istumiskohad. “Neid istu- vast kivihunnikust, osa tu- Annat. Nagu üks kange saare miskohti tundus kangesti va- li aga mujalt juurde vedada,” Teet Reier [email protected] naine, vilksab mõte pähe. ja olevat, kuid tööd on siiani räägib Eva. “Eks seda kangust ja visa- jagunud nõnda palju, et ega Säilinud on ka natuke pä- Eva Kipperi ja Ain Kollo dust peab siinses maanurgas sellist aega, et aia õiteilu nau- ris vana aeda, mis ääristas kodu Muhumaal Paenase olema,” naerab Eva. “Selleks tida ja jalgu puhata, polegi tänaseks juba võssa mattu- külas on kui viimane lah- et korraliku iluaeda teha, tu- õieti olnud,” nendib Eva. Ent nud külatänavat. Eva sõnul ke maja kitsukese küla- leb muld mujalt vedada, siin lisab, et küll ta tuleb, aed val- oli algselt mõte ka külatä- tänava lõpus, edasi tule- on ainult kümme sentimeet- mib kildhaaval, lapsed kas- nav puhastada ja korrastada, vad vaid võililled, võsa ja rit viltjat kihti paekivi peal. Ja vavad ja jääb rohkem aega ka aga see oleks osutunud kee- võikollane päikesepaiste. sinna lilleaeda ei raja.” enesele. rukaks ettevõtmiseks, sest Nii ongi maja lõunapool- Krunti ümbritseb ena- mehhaniseeritud põlluhari- Kui mööda külatänavat ses otsas maapinda tõhusalt masti uus, pikemat kasvu me- mine oli piisavalt suutnud ki- Paenase küla viimase majani tõstetud ja tekkinud terrassid hele nabani ja alt meetri jagu vipiirdele kahju teha, samuti jõuame, on perenaine Eva pa- on perenaine kividega ääris- lai kiviaed. “Ega ei kujutanud oli tee seal liiga kitsas. rajasti muruniitmisega ame- tanud. Müüritise servapeal- hästi ette, kui palju sellisesse Maja, mille pere ostis tis. Ühe käega lükkab niidu- sele on mitmesse kohta te- aeda kive läheb. Osa mater- 2002. aasta talvel, sai elamis- kit, teisega hoiab süles pere kitatud mõnusad puitaluse- jali saime oma krundil ole- kõlblikuks ehitatud sama 10 OMA MAJA OMANÄOLINE

Muhumaal

Uue kiviaia veerde on omale koha leidnud Maja ümberehituse ajal elas pere tagaplaanil asuvas aidas, esiplaanil pais- mitmesugused lille- ja taimekooslused. tab aga liivakastis mängiva Anna hele peanupp. Fotod: Andras Kralla juuli 2007 11 OMANÄOLINE

Perenaine Eva oma hubases köögis: selja taga on peremehe laotud ahi, mis olevat üks paremaid asju siin majas. aasta sügiseks. Hoone val- veereda, hoone korrastami- mimiseni elati nagu muis- seks neil enam jaksu polnud,” te, õuel asuvas paari väikese meenutab Eva. “Siiski sai püü- kambriga aidas. tud säilitada nii palju, kui va- “2003. aasta suvel pidi- nast majast säilitada andis.” me aga aita tagasi kolima, Hoone on Eva sõnul ehita- sest aasta eest maha pandud tud kolmekümnendate teises laiad põrandalauad olid talvi- pooles ja materjalina kasuta- se kütmisperioodiga nii pal- ti toona kohapeal valmista- ju kokku kuivanud, et lap- tud betoonkive (sama mater- sed hakkasid põrandapragu- jali on kasutatud paljude Mu- desse ära kaduma,” muheleb hu hoonete seintes, mandril Eva. “Lauad tuli üles võtta ja aga tunti seda Nopsa kivi ni- uuesti tagasi naelutada.” me all). Kui hoone eluruumi- de laetalad suudeti säilitada, Hirmsad aknad ja veranda siis laudaosa laepalgid läksid Eva lisab, et kui vanasti sei- vahetusse. sid lauatoorikud aastaid pöö- “Kolm kõige jubedamat as- ningul või kusagil varjualu- ja, mis alguses hoone juures ses tahenemas ja kuivamas, silma kriipisid, olid hirmsad siis nüüd rändab puitmater- kahepoolsed aknad, silikaat- jal metsast saeveskisse, kui- tellistest veranda ja keset õue vatisse ja seejärel kohe ehi- uhkeldav elektripost. Nendest tusele. Ei anta talle aega õie- tuli kohe kindlasti vabaneda,” ti surra, nii ta elab ja mängib räägib Eva. Ja tänaseks pole vastavalt niiskusele põrandas neist enam märkigi. ja seinas. Aknad on asendunud talu- “Tegelikult oli maja ostes hoonele iseloomuliku väi- üpris õnnetus olukorras, vii- kese ruudustikuga ja endi- mased elanikud, kaks vana- se lauda osas ka tunduvalt Selles majas vaatab igast kapist ja riiulipealselt vastu prouat, olid lasknud päevadel avaramad. “Enne asusid siin auväärset vanakraami. Fotod: Andras Kralla 12 OMA MAJA REKLAAM Puitpindade pikaealisuse saladus: Pinja tooted

Professionaalselt ja heade toodetega viimistletud puitpin- Pind tuleb värvida nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui nad säilitavad välistingimustes pikka aega kauni väljanäge- 6–10 kuud pärast puitdetailide paigaldamist. mise. Viimistlussüsteem Pinja 2+ on välja töötatud spetsiaal- Tikkurila pinnatöötlusjuhendis on välja toodud eeltöödel- selt puitfassaadimaterjalide tööstuslikuks töötlemiseks. Toote dud puitfassaadipaneelide värvimiseks sobivad tooted. Enne arendamise käigus on arvesse võetud saetööstuse, ehitustöös- tööde alustamist on soovitav tutvuda juhistega ja pakutavate tuse ja puitdetailide lõppkasutajate vajadusi. Pinja 2+ on vesi- värvikaartidega. lahuselistel toodetel põhinev süsteem, mis on keskkonnasõb- ralik ja toote jäätmeid on lihtne ümber töödelda. Värvisüsteem on saanud juhtivatelt saetööstustelt kõrge heakskiidu: puitpa- neelid on kvaliteedi järgi klassifitseeritud ning toodete kvali- teeti kontrollitakse järjepidevalt. Pinja 2+ süsteem koosneb kahest tootest, kruntõlist Pinja Oil ja kruntvärvist Pinja Pro Primer. • Pinja Oil on naturaalne õlil baseeruv puitpindade krunt- õli, mis imbub hästi puidu süvisesse, sisaldab efektiivseid fungitsiide (taimekaitsevahendeid seenhaiguste tõrjeks) ja kõdunemisvastaseid aineid. • Pinja Pro Primer kaitseb puitu UV-kiirguse eest transpor- di ja paigaldamise käigus.

Tikkurila tõhus kolmekordne töötlus Tikkurila kolmekordseks töötluseks võib kasutada ka Pinja tooteid. Eriti hea kaitse puitpinnale saavutatakse, kasuta- des kruntimiseks Pinja Oil puidukaitseõli ja Pinja Pro Primer kruntvärvi. Pinnavärv annab puidule soovitud värvitooni ja läike ning sellele lisaks vastupidavuse ilmastikutingimuste ning muude koormuste suhtes. Pinnavärviks sobib vesilahuseline värv (Pinja Pro) või õlivärv (Pinjasol Pro). Pinja tooted välistingimustes olevate puitpindade tööstuslikuks värvimiseks Tooted välispindadele Krundid välistingimustes olevate puit- Vesilahuseliste Pinja toodetega võib kruntimisele ja krunt- • Pinja Oil – vesilahuseline pui- pindade töötlemiseks värvimisele lisaks ka pindu värvida. Läbipaistvate puidukaitse- dukaitseõli • Pinjasol Color – toonitav pui- vahenditega teostatud pinnatöötlus toob esile puidu naturaal- • Pinjasol – kiirelt kuivav puidu- dukaitseaine akende, välisuste, se struktuuri, katvate värvidega on aga lõpptulemuseks kau- kaitseaine seinte, palkmajade ja muude Kruntvärvid välistingimustes olevate puit- nis, sile värvipind. Töödelda võib mitmesuguseid puitpindu, • Pinja Pro Primer –alküüdkrunt- pindade töötlemiseks näiteks terrasse, aiamööblit ja majade välisfassaadi paneele. värv karestatud ja saetud puit- Pinnavärvid Tikkurila krundid ning krunt- ja pinnavärvid annavad parima pindadele, aedade ja muude • Pinja Pro – akrülaatpinnavärv lõpptulemuse neid koos kasutades. Kui hooldus ja uustööt- välistingimustes olevate puit- seinte, aedade ja teiste välis- pindade töötlemiseks tingimustes olevate puitpinda- lus tehakse juhiste kohaselt ning samade toodetega kui esi- • Pinja Primer – kruntvärv höö- de tööstuslikuks värvimiseks algne töötlus, saavutatakse vastupidav ja oma väärtust säi- veldatud seinte, aedade ja Puuõlid litav pind. muude välistingimustes oleva- • Pinja W-Oil – puuõli terrassi- te puitpindade töötlemiseks de, aiamööbli ja muude välis- Läbipaistvad puidukaitseained tingimustes olevate puitpinda- Teised pinnatöötluseks kasutatavad Tikkurila tooted • Pinjacolor – toonitav puidu- de töötlemiseks Pinja toodetega kruntvärvitud välisfassaadipaneelide pin- kaitseaine akende, välisuste, navärviks võib samuti kasutada Tikkurila akrülaat- ja õlivärve. seinte, palkmajade ja muude

Täpsemat informatsiooni Pinja toodete kohta küsige Temaspeedi kaupmeestelt, kes on Tikkurila tööstusvärvide edasimüüjad:

TALLINN TARTU RAKVERE Vikker Värv OÜ Marde Kaubandus OÜ Later GR AS Tartu mnt 80g Lembitu 6/8 Vase 6 Tel 605 6798 Tel 742 1188 Tel 325 5792 www.vikkervarv.ee GSM 50 45 992 www.later.ee www.marde.ee

www.temaspeed.com www.tikkurila.ee juuli 2007 13 OMANÄOLINE

Pildil nähtav pererahva magamisruum on teise korruse ma- gamistubadest kõige ruumikam ja huvitavalt sisustatud. Fotod: Andras Kralla

Kunagiste laudaruumide asemele ehita- tud suures toas on kohta nii laste mängu- maale kui ka kukepükste kuivamiseks.

suured uksed, et saaks ik- nadele mööblitükkidele kui ses võib märgata pererahva Seda, et elatakse nagu ka sõnnikuvankri või heina- ka suurel talulaual kuivava- austust vana mööbli ja tarbe- metsa taga ja tihti suurlin- koormaga ühelt poolt sisse tele nurmenukkudele. kraami vastu. “Eks neid asju na kultuurihüvedele ligi ei ja teiselt välja sõita,” selgi- Pika hoone katusealuse ole siit-sealt kokku kogutud pääse, ei pane Eva sõnul eriti tab ta. Ülaosas armsalt saki- väljaehitamine lubas uue roo- ja ka antiigipoodidest ning enam tähele. lise puitpitsiga veranda ole- katuse alla paigutada maga- vanavaralaatadelt ostetud,” Peamine, et pere ennast vat aga kokku sobitatud nel- mistoad. Kahele poole tre- selgitab Eva. hästi tunneb ja et on olemas ja erineva maja juurest saa- pist ülestulekut on perenai- mõnus koht, kuhu lapsed pä- dud materjalist. se sõnul plaanis ehitada mõ- Arvestatakse kõigi soove rast kooli või lasteaeda rõõ- ned magamiskapid katuse- Vaid vanem poeg keeldus te- muga tulevad. Austus vanakraami vastu alusesse ja avarate katuse- ma sõnul oma tuppa kas või “Kui veel majaesise põllu- Laudaosast tekkinud avar akende alla tema töötuba. ainsa vana eseme paigutami- tüki saaks ära osta, oleks sü- ruum on tänaseni kasutusel “Viimane on praegu kasutu- sest ja valis oma maitsele so- da rahul,” lausub Eva lõpetu- põhiliselt panipaiga ja laste sel küll rohkem laste mängu- biva moodsa ning noortepä- seks. “Muidu mine neid kin- mängukohana. “Ei ole tarvi- nurgana.” rase laminaatmööbli. “Kui nisvarahaisid tea, ühel heal dust olnud selle lõpliku val- Alumisele korrusele ma- on selline soov, siis las ta ol- päeval on kopp siingi maas- misehitamise ja sisustami- hutab ennast avarale saalile la, seda vana mööbli austust se löödud ja hakkab kerki- sega kiirustada, eks aja jook- lisaks ümber puupliidi ja soo- ei saa ju kellelegi peale suru- ma samasugune näotu uus- sul selgub, mis siia täpselt jamüüri keerduv köök koos da,” muheleb Eva ja arvab, et elamurajoon, nagu neid mu- tuleb,” lisab Eva. Seni jagub vannitoaga. Kõikide ruumi- eks lähevad sellised eelistu- jal Eestis mitmelgi pool nä- siin rahulikult ruumi nii va- de, eriti aga köögi sisustu- sed ajapikku üle. ha võib.” 14 OMA MAJA OMANÄOLINE Ka Muhus on kinnisvara kallis

Eva meenutab, et kui paar Täna aga aastat tagasi pani keegi pole sugugi saarel müüki väga korra- liku talukompleksi ja kü- ime, kui tunduvalt sis selle eest neli miljonit kehvemate majade krooni, ei uskunud keegi, ” et sellise hinnaga võiks eest loodetakse hoonetele ka ostja leidu- da. juba samasugust hinda saada. “Aga kuna igale asjale on siiski ostja olemas, tehti see- ime, kui tunduvalt kehvema- gi tehing lõpuks ära ja mõt- te majade eest loodetakse ju- lesin, et eks tegelikult oli see ba samasugust hinda saada.” ost seda hinda ka väärt. Kee- Ja nüüd ei imesta loomuli- gi sai omale kena kodu,” arut- kult enam keegi paari-kol- leb ta. me miljoni krooniste maja- Loomulikult võib seinalt leida ka vähemalt ühe kuulsatest “Täna aga pole sugugi hindade üle. Muhu käsitöövaipadest. Uudistajad päris õuele ei tiku Kuigi tegu on üsna oma- vad veidi ja siis lähevad taga- ette oleva taluhoonega, si,” räägib ta. “Vaid kord tu- juhtub Eva sõnul aeg- lid ühed saksa turistid lausa ajalt, et mõni võõras ka õuele ja avaldasid soovi meie nende majapidamist aidas ööbida. uudistama tuleb. Et majutuskohtades on ju täpselt samasugused hooned Seda enam, et ühed naab- ja seal saab ööbida. Oli päris rid turismitalu peavad. “Ega tükk tegu neile selgitada, et nad päris õuele tiku, jalu- tegemist on eravalduse, mitte tavad mööda teed, uudista- majutuskohaga,” lisab Eva.

Ülakorruse lastetube võib julgelt nime- tada õdusateks katusekambriteks.

juuli 2007 15 OMANÄOLINE

MIS ON MIS TASUB TEADA Talumaja Asjad, mis maja Muhu saarel juures on hästi See, et maja sai kauni ve- Asukoht: Muhu saar randa näol tagasi omapära- Hooned: 1930ndatel se ja kohalikule arhitektuuri- ehitatud talumaja. le omase välimuse. Tööd: Hoone renovee- Kööki ehitatud soemüüriga riti põhjalikult 2002. aas- pliit, mis annab hästi sooja tal. Alles jäid vaid sei- ka külmadel talvepäevadel. nad ja mõned põhikonst- Asjad, mis võiks ruktsioonid. Ümberehitu- võimalusel teisiti teha se käigus sai maja enda- Seinte värvimisel ei kasu- le teise korruse, kus uue taks dekoratiivvärve, vaid rookatuse all asuvad ma- kataks pinnad looduslike gamistoad. värvitoodetega.

HUVITAVAD LAHENDUSED

Ekstra laiadest laudadest Väikeste klaasruutude- põrandad, mida tuli sisse- ga uksed, kus nurkadesse kuivanud vahede likvideeri- paigutatud värviline klaas miseks korra küll uuesti pai- annab ümbrusele hoopiski galdada, aga mis siiski on rõõmsama ilme. väga omanäolised. Kunagise lauda asemele tek- Aed, mis on kujundatud kinud avar ruum on ühtaegu astmetena, alguses iluaia- tore nii suuremate perepidude na, mis läheb sujuvalt üle korraldamiseks, panipaigaks puuviljaaiaks ning suubub kui ka laste mängumaaks. Et saada krundile taimedele sobivat kasvupinda, on sinna siis looduslikku heina- ja lil- Sadu meetreid äärmiselt hulga pinnast juurde veetud. Foto: Andras Kralla lemerre. korralikult laotud kiviaeda.

Ruutmeetril nüüd head pakkumised stiilsetele eksklusiivpõrandatele:

• Karelia 3-lipiline venge naturaalparkett – hind nüüd 690 kr/m2 (varem 965 kr/m2) • Karelia 3-lipiline iroko naturaalparkett – hind nüüd 560 kr/m2 (varem 725 kr/m2) • Karelia 3-lipiline tamme (tumepruuni peitsiga) naturaalparkett – hind 490 kr/m2 (uus toode)

Soodsamad hinnad kehtivad limiteeritud kogustele, kiirustage vaatama!

Ruutmeetri salong: Pärnu mnt 110, Tallinn E–R kl 9.00–18.00, L 10.00–16.00

16 OMA MAJA KÜSIMUS Millised on tähtsamad etapid majaehituse juures? Usalda, aga kontrolli ehitajat namik eramute telli- vad pole ka ebasoodsates il- sed tekitavad osapooltes jaist tegelevad maja- mastikuoludes ehitamisest kahtlusi, peaks tellija neid Eehitusega vaid kord tulenevad vead. täpsustama projekti auto- elus, seega loodetakse ehi- ri või sõltumatu konstrukto- tusala spetsialistidelt mak- Valeri Lebedev, OÜ Erge Ehitustööde tõrgeteta ri juures. simaalset tulemust – tehni- Arendus projektijuht teostamiseks vajab ehi- Ehituslike kandekonst- liselt korrektselt teostatud taja kindlasti korrektset ja ruktsioonide ehitamine ja ja ajaliselt kestvat majakarpi. jektiivsed vead võivad mõ- kontrollitud projekti, mil- paigaldamine peab olema jutada lõpptulemuse – val- le alusel oleks tal võimalik kindlasti omanikujäreleval- Majaehituse teostajad mis elamiskõlbliku eramu üheselt määratleda vajalike vel pidevalt kontrollitud ja peavad juhinduma lihtsa- – saavutamist suuremal või ehitusmaterjalide koguseid ehitaja poolt vajalikult do- test ehitustõdedest – vun- vähemal määral. Kõik pro- ja kvaliteediklasse, samu- kumenteeritud. dament peab probleemide- jekteerimisega seotud isi- ti ka vajalike ehitussõlmede Kui kandekonstruktsioo- ta taluma hoone raskust, kud, samuti ka otsesed ehi- lahendusi. nid, tehnosüsteemid ja vä- kandeseinad peavad ole- tustööde teostajad, alusta- Kui projekt seda ei või- lispiirded on teostatud õi- ma vahelagedele ja katuse- vad iga hoonet parimate ka- malda, siis hilisemate aru- gesti, ei tohiks tellijal nor- konstruktsioonile toeks, ka- vatsustega ning püüavad saamatuste vältimiseks maalse sise- ja välisviimist- tus peab vett pidama, vä- sooritada tellijaga kokku le- peab tellija koos omaniku- luse teostuse korral olla lispiirded hoidma piisavalt pitud töid võimalikult kii- järelevalve teostajaga ja ehi- probleeme elamu vastuvõt- soojust, küttesüsteem peab resti ja kvaliteetselt. taja enne lepingu sõlmimist misega. suutma elamut kütta jne. Probleemid tekivad tava- kooskõlastama kasutatavad Uue hoone korral peab Kuna projekteerimine/ liselt siis, kui projektis an- materjalid (ja nende kvali- tellija aga meeles pidama, et ehitamine on kollektiivne ja tud tehnilised lahendused teediklassid), samuti ka va- iga ehitise ehitusjärgne va- piisavalt keeruline loomin- ja kasutatavad materjalid jalike konstruktsioonisõl- jumine on normaalne prot- guline protsess, siis suvali- või ka tellija valitud ehitaja- mede põhimõttelised lahen- sess, mis aga võib tekita- ses etapis tehtud väärarves- te tase ei võimalda saavuta- dused. Kui kasutatavad ma- da siseviimistluses peeneid tused või subjektiivsed/ob- da head lõpptulemust. Har- terjalid/sõlmede lahendu- pragusid.

juuli 2007 17 KINNISVARA Sobivat maamaja leida on keeruline

Viimastel aastatel on kindlasti peab arvestama üs- maakodu ostmine suvi- na mahukate investeeringu- tuspaigaks või siis pü- tega. Mida suurem majapi- sivaks elamiseks üsna- damine, seda suuremad on gi populaarne ning suure ka kulutused renoveerimis- nõudluse tõttu on sobiva töödele ja edaspidisele maja elamu või krundi leidmine korrashoiule. Sellepärast tu- päris keeruline. leks ainult suvekoduks otsita- va talumaja ja seda ümbritse- Suve saabudes on taas va krundi suuruse osas põh- päevakorda tõusnud maa- jalikult aru pidada. majade ostmine. Mõneti on Harjumaal on raske suurt, see tõepoolest aktuaalne vaid üle 10hektarist talumajapida- soojal perioodil, sest osali- mist leida, kuna paljud endis- selt ongi inimestel eesmärk te talude omanikud või nen- omale maakodu soetada li- de järeltulijad on maatükist saks olemasolevale linna- osa juba ära müünud. Täna- korterile. päeval on siiski vähesed jää- Osaliselt aga otsivad oma- nud tegelema metsa- või põllu- le maakodu inimesed, kes on majandusega ning vajadus valmis linnamelu seljataha omada suurt krunti on mine- jätma ja rahulikumasse kesk- tanud oma tähtsuse. konda kolima. Seega, linnainimesele, kes vaid nädalalõpu või puhkuse Tee oma soovid selgeks veetmiseks maamaja otsib, on Millele tähelepanu pöörata, ostmine lihtsamaks tehtud. kui olete omale maamaja ot- On ka maamajapidamisi, simas? kus Eestisse saabunud ehitus- Erinevalt püsivast elupaigast, ei vaja suvilaks ostetav maamaja Kõigepealt peaks selgeks buumi tõukel on üritatud tä- tegema põhimõtte, mille alu- napäevaste materjalidega ma- tekib. Samuti see, et kinnistu maal kuni 1,9 miljoni krooni- sel oma otsingut alustate – jale värskem ilme anda. Paha- oleks privaatses kohas, kuid ni Harjumaal. Endiselt väär- kas olete kinni kindlas piir- tihti aga on tehtud sellega “ka- samas peaks lähima naabri- tustatakse jõgede-järvede- ja konnas või on teile oluline ruteene”, materjale oskama- ga olema silmside, et vajadu- mereäärseid piirkondi. maatüki suurus või otsite te tult kasutades – palksein valelt sel naabrivalvet kasutada. Kuulutuste sirvimisel ei kindlasti ainult vana rehiela- poolt soojustatud, uue katuse- Nõudlus maakodude järe- tohiks kohe fotode järgi ot- mu tüüpi maja või lähtute te katte alla korralik soojustus le on aastatega ja elujärje pa- sust teha, soovitatav oleks ik- kindlast rahanumbrist? Mi- panemata jäetud, miljöösse so- ranemisega suurenenud, pak- ka kohapeal ära käia, et piir- da täpsemini te oma soovi os- bimatud plastaknad jms. kumised aga vähenenud. Pal- konnaga üldisemalt tutvust kate kas või enda jaoks sõnas- jud maakodud leitakse mitte teha. Kui ei ole oluline konk- tada, seda lihtsam on teha va- Oluline on asukoht avalikest pakkumistest, vaid reetne piirkond, võiks alus- likut pakkumiste seas. Seepärast on vana maja soe- tuttavate-sugulaste kaudu, tada nädalavahetustel maa- Kindlasti on lihtsam lei- tamisel ostjale olulisem mitte kellelt siis ostetakse otse. kohtadesse väljasõiduga ja da hoonestamata kaunist alati maja korralik välisilme, Kui praegu sirvida avali- kui sobiv piirkond leitud, tut- maatükki kui väljakujune- vaid tema hea potentsiaal. kus pakkumises olevaid kuu- vuda konkreetsete pakku- nud talukompleksi. Kui lä- Loomulikult ka hea juurde- lutusi maamajade osas, siis mistega. hete seda teed, et ise maja pääs ja kiire ühendustee lähi- kõige vähem objekte on Har- Hea oleks ka konkreet- ehitada, tuleks kindlasti saa- ma suurema keskusega. Näi- jumaal ja mida kaugemale ses piirkonnas kõige aktiiv- da põhjalik info kohalikust teks sobiv kaugus Tallinnast Tallinnast, seda suuremaks semalt tegutseva kinnisvara- vallast projekteerimistingi- on ostjate jaoks aastatega üha läheb ka pakkumiste hulk. büroo maakleritega ühen- muste ja kommunikatsioo- vähem tähtsust omamas. Piir- Keskmiselt võib üldistada, et dust võtta ja neile oma ostu- nide kohta. kauguseks võib pakkuda ca igas maakonnas on ca 10–15 soov jätta. Suured ainulaadsed talu- 60 km. Oluline on keskkond hea müügipotentsiaaliga talu- Kaie Kullik, kompleksid võivad teis küll ja see emotsioon, mis esma- kohta-maamaja. Hinnavahe- Uus Maa Kinnisvarabüroo maade väga hea tunde tekitada, kuid muljena maakodu otsimisel mik 160 000 kroonist Jõgeva- ja majade konsultant 18 OMA MAJA KINNISVARA

väga suuri investeeringuid. Foto: Anu Saar Sobiv maakodu meie abiga! TASUB TEADA

Seitse soovitust maja korralik konstrukt- maamaja ostmisel sioon elektri olemasolu hea juurdepääs avalikult veevarustuse olemasolu teelt krundil (vähemalt salvkaev) kaugus lähimast suure- krundi optimaalne suurus Halinga vald, Pärnumaa mast keskusest vastavalt kasutamise ots- Märjamaa, Raplamaa Age Jakobson, tel 51 50 626 Kirsti Mets, tel 50 79 020 turvalisus, naabrivalve tarbele ID 1-5594 ID 1-5973 KOMMENTAAR

isaks korralikele talu- liitumine puudub. Just sel- majadele on viimasel line maja või maatükk ke- Lajal hakanud ostjaid set metsa on hinnas ini- huvitama sootuks teistsu- meste seas, kes soovivad gused krundid ja maama- veeta nädalavahetused või jad. Nimelt otsitakse just puhkuse ümbruses, kuhu Haljala vald, Lääne-Virumaa Alatskivi vald, Tartumaa Küllike Soome, tel 50 88 496 võimalikult privaatseid va- turistid ning tavainimesed Riina Ruusmaa, tel 50 26 838 ID 1-6356 ID 1-6643 nu talukohti või siis hoo- üldjuhul ei satugi. Eelista- neid. Tihti pole lugu ka sel- tud on ka mõne veekogu Kogemused Sinu kasuks! lest, et krundini viiv tee on olemasolu või lähedus. www.vestman.ee kehvas korras ning elektri- Anu Saar, Uus Maa maakler juuli 2007 19 LAUDKATUS Laudkatuse kestvuse tagab Hoolikalt valitud lauda- dest piisavate õhuvahe- dega ja hooldatud laudka- tus kestab sajandeid.

“Praeguse seisuga on puit- katus Eestis ikkagi mar- ginaalne nähtus,” tõdeb Puuinfo projektijuht Märt Riistop. Sama tõdeb ka pea- miselt muid puitkatuseid pai- galdava firma Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd. Pärast punaokupatsiooni on muu hulgas taasleitud ka traditsiooniline laudkatus. Paljudel maamajadel kaeti toona lagunevad puitkatu- sed, sealhulgas ka laudkatu- sed lihtsalt tõrvapapi või eter- niidiga. Ühelt poolt oli see justkui maja välimuse rik- kumine, teisalt aga aitas see paljuski endiseid katusejää- ke säilitada tänaseni. Männi lülipuit on parim “Korralikul hooldusel kes- tab puitkatus aastakümneid. Näiteks mõned aastad taga- si vahetati Tallinna–Tartu maantee ääres Anna kirikul puulippidest katust,” osutab Riistop puitkatuste üldisele pikaealisusele. Tema veen- dumusel vaevalt tehti nõuko- gude ajal üldse puitkatuseid. Seega peab see katus olema kestnud vähemalt üle kuue- kümne aasta. mistõttu ajaloolise hoone ka- praegu katuselauana rohkem Samas paksu kihi all imbub Frantsiskus OÜ juhataja tuse renoveerimiseks niiviisi levinud oksakohtade osas vä- tõrv tasapisi ka laudadesse. Tõnu Parmakson soovitab toonitud puit ei sobi,” hoia- hem kapriisne kuusk. Riistopi seletusel vajab kasutada laudkatuse mater- tab Riistop apsude eest vana Lisaks ei saa materjali va- laudkatus hooldamisel üle- jalina männi lülipuitu. Eri- maja renoveerimisel. likul unustada ka selle niis- tõrvamist iga viie aasta ta- nevalt maltspuidust peab lüli- kustaset, mis peab olema gant, kuna eelkõige päikese- puit mädanikele paremini Tõrvkatet tuleb uuendada umbes 18 protsenti. ga kipub kaitsev tõrv ja pui- vastu. Kuivanud männi poo- Kui nüüd valitakse ehituspui- Laudkatuse tegemisel ase- du vaik lagunema ning puit rid sulguvad ja niiskus ning tu tugevussorteerimise alu- tatakse lauad roovitisele va- jääbki kaitseta. mädanik ei pääse puitu. sel, kus aluseks on materja- heliti üksteise peale nii, et Korralikult tehtud katuse- Riistopi sõnul sobib laud- li sirgus ja oksakohtade vä- alumised kahest servast vee- le vesi Riistopi seletusel pui- katuse tegemiseks väga häs- hesus, tuleks laudkatuse lau- soonega suudavad vastu võtta du vahele ei lähe, liiatigi voo- ti ka lehis. Näiteks hiljuti val- dade juures Parmaksoni sõ- ülemise vee ja selle katuselt lab ju piisava kaldega katu- minud Jõelähtme golfikes- nul arvestada ka lülipuidu maha juhtida. Laudade vahe- sel vesi ära. Samas aga ei sobi kus on pealt kaetud lehisest osakaalu. le tuleb jätta paarimillimeet- laudkate lamekatustele. laudkatusega. Temagi paneb Männil tuleb selle lange- rised paisumisvahed. Iga-aastasel hooldamisel katuse tegijale südamele, et tamise järel kuivanud oksa Kate tuleb Parmaksoni tuleb katus hoida eriti suur- eelistada tuleb lülipuitu, eriti kohe laasida, muidu hiljem sõnul katta hilissügisel pak- te puude all samblast ja pra- käib see männi kohta. hakkavad männilaual kuiva- su tõrvaga – siis ei valgu see hist puhas, kuna need kogu- “Erinevalt kuusest tuleb nud oksakohad välja pude- päiksega katuselt maha ja vad ja säilitavad puidule kah- mändi kindlasti immutada, nema. Seetõttu ongi Eestis jääb püsima ka soojal suvel. julikku niiskust. Siim Sultson 20 OMA MAJA LAUDKATUS laua kvaliteet

Jõelähtme golfikes- kuse lehisest katuse vihmasoon juhib lau- dade vahele tungiva vee ära. Foto: Märt Riistop

Laudkatuse teema jätkub ühel Viimsi eramul ka seintel, ehkki räästas jäi see- kord ära. Foto: Raul Mee PLEKKKATUSED JA VIHMAVEESÜSTEEMID Saadaval ka erinevad profiilid (trapets, valts, klassik) ning tarvikud (redelid, lumetõkked, katuseaknad jm). MÜÜK JA PAIGALDUS Hansakatused OÜ, Laki 15, Tallinn Tel 666 1416, faks 657 1415 [email protected] www.hansakatused.ee

Värvilise valguse looja...

www.bellatrix.ee

juuli 2007 21 LAUDKATUS

MIS ON MIS KOMMENTAAR Tugevussorteerimine – audkatusele ei ole erilist ehituspuidu sorteerimine nõudlust, seetõttu te- oksakohtade ja sirguse alu- Lhaksegi seda väga vähe. sel. Mida enam oksakohti, Ise paigaldasin viimati seda nõrgem puit. kaks katust paari aasta eest. Lülipuit – puu surnud rak- Laudkatuse laua töötlemine kudest ülikõva südamik. iseenesest on imelihtne: la- Peab enamikule seenhai- se läbi höövli ja tee soon sis- gustele vastu. se. Kuid raskeks muudab sel- Maltspuit – lülipuitu ümb- lise katuse tegemise tõeli- ritsev pehmem elusrak- selt kvaliteetse materjali leid- kudest kude. Vastuvõtlik mine Eestist. Tihti on koha- seenhaigustele. lik materjal kõver, lauad lõhki ja höövlitööstustes sisselas- tud sooned viltu või lausa ser- HIND vast maas. Tüüpiline katuselaud on Keskmine hinnatase tolline ja keskmiselt kaks- jaguneb pooleks sada millimeetrit lai. Ka- Laudade hind 150 kr/m² tust saab ka teha servamata Töö hind 150 kr/m² lauast, mis jääb isegi ilusam. Katus koos paigalduse- Katuse hinna määrab tihti ga ilma alusroovitise- mitte ainult pidevalt kallinev ja sarikatöödeta puit, vaid eeskätt kvaliteetse 300–310 kr/m² materjali väljaotsimine. Ega Allikas: Äripäev alla 1000 krooni tihumeetri eest ei pääse. Valeri Reilik, Hage Puit OÜ juhataja

TSITAAT

Erinevalt kuusest tuleb mändi kindlasti immutada, mistõttu ajaloolise hoone katuse renoveerimiseks niiviisi toonitud puit ei sobi. Hoolikalt valitud katuselauale tuleb vihmasoon sisse lõi- ” gata täpselt. Foto: Julia-Maria Linna Märt Riistop, Puuinfo projektijuht

KINNITUSVAHENDID JA RAUTISED Kuusepuidust Nurgikud Prussikingad sindelkatused Naelutusplaadid Sarikaliugurid ja -seinad Reguleeritavad postijalad Ehituskobad U U D I S! Keermelatid Nüüd müügil K Poldid, mutrid, seibid betoneerimistarvikud Naelad, kruvid Riputuslindid Armatuurikandurid RI Kiilankrud Valutorud B Naeltüüblid Torukoonused • tootmine

Vuugiliistud A Isolatsioonitüüblid • müük V I • paigaldus L

E-Nurk OÜ tel 653 5001 Ülase 15 faks 653 5061 10613 Tallinn [email protected] Tel 56 150 680 www.sindlivabrik.ee www.enurk.ee SIND

22 OMA MAJA LAUDKATUS Laudkatuseks suvaline laopuit ei sobi

ulemus sõltub eelkõi- ge laua kvaliteedist. T Laud olgu äärmiselt kuiv ja väga kvaliteetne, sest arvestama peab, et puit sa- tub nüüd äärmuslikesse tin- gimustesse. Seetõttu peaks laud olema oma omadustelt võrreldav terrassilauaga. Samuti ei tohi sellel ol- la üldse sinet. Lisaks ei tohi lauad kuivamisel kõverduda ega väänduda. Ma ei usu, et kuskilt puu- hoovist lihtsalt võetud lauad laudkatuse materjaliks so- biks. Kuna tänapäevalt pu- hastatakse ning tükeldatak- se ühest ja samast palgist kõik prussid ja lauad, ei saa loota ette juhtuvatele lau- päeval laudkatus ikkagi eks- puitu, mille ristlõiget uuri- Kaardu ja turri kuivanud dadele. klusiivkatus. Näiteks vanas- ti hoolega. Liiatigi tuleks katuselauad viitavad ma- Seega sobivad vaid spet- ti vahetati kirikutel laudka- eelistada, nagu aknaraami- terjali ebakvaliteetsusele. sialisti valitud teatud pui- tuseid iga natukese aja ta- degi puhul, lülipuitu. See- Foto: Julia-Maria Linna du kohast võetud lauad, mis gant. ga laoplatsi laud ei sobi ko- kuivamisel ei kaardu ega Ajapikku tekkinud koge- he üldse. kummu. muste põhjal hakati eelis- Urve Kallavus, Tulemusena ongi täna- tama veebruaris langetatud TTÜ materjaliteadlane

juuli 2007 23 AURUSAUN Aurusaun vali vajadustest

Kuigi aurusauna soeta- dušinurga tüüpi madalama mine võib tunduda lihtne, äärega alus või siis sellist tasub otsinguteks varuda aurusauna, millel vann sa- aega ja kannatust. muti sees. Eriti mugav on vii- mane variant siis, kui vanni- Esmapilgul võib tunduda, toas on vähe ruumi ja eraldi et pole midagi lihtsamat so- vanni pole võimalik kusagi- biva aurusauna leidmisest. le paigutada. Salonge ja kauplusi on oma- Samuti on see hea variant jagu ning osa neist asub mu- väikeste lastega peredes, ku- gavalt üksteise lähedal, nii na mudilastele on aurusauna näiteks kulus Tallinnas Mus- vanniosa mõnusaks sulista- tamäe teel asuvate Balteco miskohaks. Kallimad mude- esinduskaupluse ja salongi lid võimaldavad vannimõnu- Bathroom väisamiseks aega sid nautida ka täiskasvanutel kokku alla tunni. kahekaupa. Baltecos pakutava kodu- Kui aga vann on eraldi ole- maise täisvarustuses auru- mas, tasub eelkõige vaadata, sauna omanikuks saab klient milliseid funktsioone konk- kolmenädalase ooteaja järel reetsed mudelid pakuvad veidi enam kui 50 000 kroo- ning pöörata tähelepanu ka- ni eest. sutusmugavusele. Bathroom pakub Hiinas toodetud aurusaunu (hinna- Varustus on põhjalik ja vahemik valdavalt 15 000– läbimõeldud 25 000 krooni) ja kui laos so- Aurusaunade standardvarus- bivat mudelit ei leidu, tuleb tuses on lisaks aurufunkt- ostetud aurusauna oodata sioonile enamasti ka aroo- kuni 2,5 kuud. mitass eeterlike õlide kasu- Lootsi tänaval asuv tamiseks, šampooniriiul ja Santeco salong müüb samu- peegel. ti Hiinas toodetud aurusau- Samuti juhtpult, raadio, nu ja kui laos sobivat mude- vahel ka CD-liides. Lisaks lit ei leidu, tuleb toodet ooda- ventilatsioonile ja massaa- ta kuni 2 kuud. žiseinale on aurusaunas nii Kuna hinnavahemik lae- kui ka käsidušš, segisti- 15 000–50 000 on piisavalt komplekt ning valgustus. suur, tasub enne ostu te- Sõltuvalt mudelist võib au- gemist väga täpselt enda- rusaunast leida veel jala- ja le selgeks teha, mida ühes istmemassaaži ning mõjuta- või teises hinnaklassis pa- da oma meeleolu valgustite kutakse. värviteraapia abil. Kindlasti tasub juba salongis veendu- Saun ja vann üheskoos da, kas istumisalus on piisa- Aurusauna valides tasub kõi- valt mugav ja kas olemas on Halli akrüülaluse, sinise turvaklaasi ja sama tooni valgustu- gepealt selgeks mõelda, kas ka peatugi. sega luksuslik aurusaun püüab pilku oma erilise välimusega. soovitakse mudelit, millel Üldse tasuks kaupluses Fotod: Maris Ojasuu

Pelletipõletid, SB Keskkütteseadmed AS pelletikatlad, Veerenni 53a/ Töökoja 1, 11313 Tallinn pelletikaminad, Telefon 677 5845 Hea nõu ja sobivad lahendused. tarvikud ja Faks 677 5288 Säästlik saab olla ka mugav. abivahendid. www.esbe.ee; [email protected]

24 OMA MAJA AURUSAUN ja võimalustest lähtuvalt

ki aurusaunas olles tervise- ga juhtuma, on juhtpaneelil TASUB TEADA olemas avariinupp, mida va- jutades käivitub häiresignaal Aurusaun: ning kõik funktsioonid lüli- tuvad automaatselt välja. temperatuur: 35–45 kraadi Spetsiaalne hooldus õhuniiskus: 100% tuleb kasuks ajakulu: auruseanss Et aurusaun võimalikult töö- keskmiselt 10–20 minutit kindel püsiks, tasub juba os- lisavõimalused: vann, tu sooritades arvestada müü- massaaživann, aroomisüs- ja soovitustega. “Kuigi meie teem, värviteraapia müüdavatel aurusaunadel mõju: lõõgastav, mõjub on nii või teisiti kaheaastane hästi nahale, hingamistee- garantii, soovitame me klien- de haigusi leevendav dil siiski paigalduse müü- vastunäidustus: südame- jalt tellida,” ütleb Tanel El- ja kopsuhaigused ken, “sest enamik hiljem sel- hind: 15 000–50 000 gunud probleemidest on tin- krooni gitud kliendipoolsest valest Juhtpaneeli kaudu saab Puutetundlik elektrooniline paigaldamisest.” Varustus sõltub reguleerida olemasolevaid tabloo võimaldab muu hulgas Nagu kodumasinate pu- mudelist: auru-, valgustus- ja ventilat- käivitada häiresignaali, mis hul, nii tuleb ka aurusau- aurufunktsioon sioonisüsteeme. automaatselt kõik aurusauna na ostes arvestada vee kva- šampooniriiul funktsioonid peatab. liteediga. “Me ikka tuleta- me kliendile meelde, et vesi peegel häbenemata aurusauna ka- aurusauna seanss 15–20 mi- peab olema nii vähese kalt- massaažisein biini sisse ronida ja vaadata, nutit. siumisisaldusega kui võima- massaaž-seljatugi kui mugavalt end seal tun- “Kui aga lisada aroomitas- lik, sest tekkiv katlakivi ri- jalamassaaž da saab. si veidi vängemat eukalüpti- kub aja jooksul küttekeha,” lae- ja käsidušš Sel moel võib kohe selgu- õli, siis ega üle 10 minuti nal- paneb Elken ostjatele süda- lae- ja taustavalgustus da, et ümbritsev turvaklaas jalt vastu pea,” lisab Elken, mele. “Samas on tänapäe- aroomitass võiks olla teist tooni või et va- “kuid samas laseb nohune val mitmesuguseid võimalu- elektrooniline juhtpult litud mudel on kas liiga väike nina pärast jälle õhku läbi si puhta ja kvaliteetse vee ta- distantsjuhtimispult või hoopis liialt suur. ning olemine on hulga pa- gamiseks.” FM-raadio rem.” Seega on aurusaunast Aurusauna pesemisel ja CD-liides (juhtmeta sig- Tervislik ja lõõgastav palju praktilist kasu nii las- puhastamisel soovitab Ta- naali edastamine) veerandtund tega peredes kui ka vanema- nel Elken kasutada siiski niiskuskindel kõlar “Aurusaun on meie klii- tel inimestel. spetsiaalset, salongist saa- osoondesinfektsioon- mas üks väga hea asi,” ütleb Samas ei tasu aurusauna- davat puhastusainet, mitte programm Santeco Holding OÜ juha- ga liialdada ning südame- suvalist küürimispastat ega ventilatsioon taja Tanel Elken, “sest meie haigustega inimestel ei tasu ka klaasipuhastusvahendit. segistikomplekt inimesi pidevalt kimbutavad 100% niiskusega ning kesk- “Nii on tulemus parem ja au- automaatsed kaitse- hingamisteede haigused saa- miselt 40kraadisesse auru- rusauna kasutusaeg pikem,” funktsioonid vad aurusaunas kiire leeven- sauna mõnulema minna. Ju- lisab Elken. turvaklaas duse.” Tavaliselt kestab üks huks, kui midagi peaks siis- Kätlin Kontor akrüülist alus Allikas: Santeco Holding OÜ

www.columbia-kivi.ee

juuli 2007 25 HUVITAV PROJEKT

Suve hakul haljastustööd veel käisid. Praegu on õu kaetud killustikuga ja lilled õide puhkenud. Uus maja vanas Haapsalus

“See oli teadlik taotlus: perele mõnus suvekodu muu- Elamu, täiendada olemasolevat hoo- tunud. Reisides välismaal, Tiina Kolk [email protected] nestust, mitte vastanduda ja oleme võimaluse korral eelis- mis sulab kontrastiks olla,” kommen- tanud ööbida perehotelli- Tänavu kevadtalvel sai teerib arhitekt Jaan Ollik. des või B&Bdes. Nendes ko- Haapsalus Rüütli täna- Ometi pole maja koos kõrval- getud meeldiv teenindus ja ümbrusega va alguses valmis eramu, hoonetega päris tavaline ela- sõbralik suhtumine julgus- mille arhitektuur sulan- mu, vaid selle omanikud on tas ka meid sellist sammu ühte dub suurepäraselt ümb- otsustanud pakkuda ka teis- astuma,” kõneleb perefirma ruskonda ja nõnda ei tele bed and breakfast-tüüpi OÜ Corvus Albus projektijuht pruugi möödakäijad esial- kodumajutust. Margit Hiie. gu hoomatagi, et tegu on “Meri ja rand, kaunis ning Aega võttis, aga viimaks uue majaga. turvaline Haapsalu kutsusid leidsid nad sobiva krundi. Ar- siia. Aja jooksul on meie ku- hitekt pidi tööd alustades üht- nagine unistus rajada oma se ansambli loomisel arves- 26 OMA MAJA HUVITAV PROJEKT

Arhitekt Jaan Olliku projekteeritud maja sulandub Rüütli tänava miljöösse. Fotod: Raul Mee tama lisaks muinsuskaitse- katusega maja seinad on te- tud köök–elutuba, üks maga- tsooni detailplaneeringu- See oli gelikult laotud Fibo kergplo- mistuba ja pesemisruum, tei- ga kindlaks määratud tingi- teadlik kist. Hoones on elektriküte, sel korrusel paiknevad kori- mustele (hoonetealuse pin- kasutatud on nii põranda- dorsüsteemis neli magamis- na, hoonete kõrguse, katuse- taotlus: täienda- kaableid kui ka radiaatoreid tuba, kus igaühe juurde kuu- kalde, viimistlusmaterjalid da olemasolevat seintel. Elutubades on kami- lub väike vannituba. jms) ka krundil asunud en- ” nad ja köögis ka puitküttel Kogu maja on kujundanud distest aegadest pärit kuu- hoonestust, mit- pliit, tutvustab arhitekt. pererahvas ise. Ei tea, kas ride ja pesuköögiga, mil- te vastanduda ja Maja siseviimistluses on teadmine naabruses asuvast le rekonstrueerimist väikes- tehtud ainult looduslike ma- kunstnik Ilon Wiklandi lapse- teks kööginurgaga elamis- kontrastiks olla. terjalidega. Ruumiprogram- põlvekodust avaldas mõju, teks pere rahvas soovis. Eri- Jaan Ollik, arhitekt mi koostades lähtusid nii tel- aga sellesse majja astudes ti tähtis oli omanikele side lija kui ka arhitekt maja tule- valdas mind sama soe tunne aiaga. vasest funktsioonist. Alumi- kui kunagi ammu “Bullerby Puitlaudise ja valtsplekist sel korrusel asuvad avar ava- laste” illustratsioone vaada- juuli 2007 27 HUVITAV PROJEKT

tes. Unustasin kohe ära, et siin on vaid mõned kuud ol- dud, sest kõik on kuidagi loo- mulik, lihtne ja samas väga armas. Eriti tore on puuplii- di ja muidu meeldiva oleku- ga köök. Margit Hiie sõnul on nad sisustanud ruumid Eesti mööbli, valgustite ja tekstiili- dega. Alumise korruse vanni- toa on kujundanud oma loo- dud keraamiliste plaatidega noor kunstnik Liisu Arro. Kunsti on selles kodus pal- ju. Aga kõigil teostel on pea- le meeldivuse ka pererah- va jaoks mingi lugu olemas – kas siis isiklik või Haap- saluga seotud. Näiteks Olav Marani linnavaade või Haap- salus tegutsenud kunstniku Elfriede-Margarethe Kingo– Espenbergi meeleolukas teos. Haapsalu ajalugu tut- vustavad seintele riputatud vanad fotod. Samuti on kõikjal näha raamatuid. Tundub, nagu oleks selles majas juba aas- taid elatud. Ainult õues lõpe- tamisel olevad haljastustööd Õuemajas asuvates külaliskortereis on samad võimalused, mis apartementhotellides. viitavad millegi algusele. Foto: Raul Mee VOODRILAUAKESKUS KVALITEETNE VIIMISTLUSPUIT OTSE TOOTJALT

Sise- ja välisvooder Seina- ja aknakarniis Saunamaterjal Terrassimaterjal Saematerjal Servamata lauad Kaminapuud

TULE VAATAMA!

Tallinn Järve Keskus Tartu Pärnu mnt 238, tel 50 15 799, IMB Ringtee 8, tel 53 430 308 , tel/faks 672 3006 tel/faks 736 2231 E-R kl 9-18, L kl 10-15 www.imb.ee E-R kl 9-18, L kl 10-15

28 OMA MAJA HUVITAV PROJEKT I korrus MIS ON MIS Maja Haapsalus

Elumaja: 160 m² Puhkemaja: 117 m² Projekt: Arhitektibüroo Jaan Ollik OÜ 2005 Sise- ja aiakujundus: OÜ Corvus Albus ehk tellija ise Ehitus: 2005–2007 Projektijuht: Elton Invest OÜ, Tallinn Üldehitus: Double Works OÜ, Haapsalu Vesi ja kanalisatsioon: Lääne Sanservice OÜ, Haapsalu Elektrivarustus: AT Elekter OÜ Haapsalu

II korrus

Puhkemaja

juuli 2007 29 MAJAPIDAMISRUUMID Majapidamisruum olgu Praktiline ruumilahendus lihtsustab kodutöid

tit on enamasti võimalik pai- galdada ka pesumasina pea- Kätlin Kontor [email protected] le, säästes sel moel vajalikku ruumi. Pesukuivatusrest ja triikimislaud võtavad kokku- Kodu planeerides ja ehi- pandult seina ääres küll vä- tades tasub kindlas- he ruumi, kuid avatuna peab ti mõelda, kus ja milline nende kõrvale mahtuma ka saab olema majapidamis- ise toimetama. ruum, märksõnadeks olgu Nõmmel elav Kadri avarus ja praktilisus. Klaassen lasi arhitektil juba majaprojekti tehes sinna ka Harvad pole juhud, kus avarad abiruumid planeeri- uude koju kolinud pererah- da. “Kodutööd võtavad olu- vas avastab, et lisaks pesu- lise hulga vabast ajast, mis- masinale vajavad ruumi veel tõttu peaks perenaisel olema pesukuivatusrest ja vahel ka abiruumides mugav toimeta- kuivati. Lisaks triikimislaud, da,” lausub ta oma avarat ma- pesukast, koristustarbed, pu- japidamisruumi näidates. Li- hastusvahendid, mõned riiu- saks muudele tarvilikele abi- lid ja muu tarvilik kraam, meestele on seal koha leid- mille paigutamisvõimalus- nud ka õmblusmasin. te peale pole olnud mahti Kõikvõimalike koristus- mõeldagi. tarvikute ja puhastusvahen- Et perenaine kogu selle as- dite paigutamisel on otstar- jadehulga ja masinate vahe- bekas kasutada ära seina- le ka toimetama mahuks, tu- pind, paigaldades sinna so- leb majapidamisruumi pla- bivad riiulid, kapid ja hoi- neerides arvestada põhimõ- dikud. tet “pigem rohkem kui vä- hem ruumi”. Mõtle asjad selgeks Pille Lukin-Kangur lasi oskuslikult kasutada trepitaguse vaba Arhitektuuribüroo Kujun- “Enne, kui hakata majapida- daja arhitekti Andželika misruumi planeeringut pai- damisruumis on aken, mis ti niiskeks ja rõskeks muu- Tetsmanni sõnul soovivad ka panema, on vaja mõned võimaldab lihtsalt ruumi tuma. inimesed sageli majapida- asjad selgeks mõelda: milli- tuulutada ning muudab sel- Seinad kaetakse enamasti misruumi arvel kokku hoi- ne on pesumasin, kas pealt le valgemaks ja avaramaks. värviga (pestav!) ja põrandad da. “Minimaalne vajalik põ- või eest laetav, 45 või 60 cm “Võimalusel soovitan kõige- keraamilise plaadiga. Ena- randapind on selle ruumi pu- sügav; kas kuivati on pesu- pealt katuseaknaid ja päeva- masti kasutatakse majapi- hul 1,8×1,8 m, siis peaks vä- masina peal või kõrval, kui- valgust,” ütleb Tetsmann. damisruumides ka põranda- hemalt hädavajalikud asjad, das kuivatist vesi ära läheb; “Kui ruum on avaram ja kütet. Vahel kasutatakse ma- nagu pesumasin ja pesukorv, kui suur on tolmuimeja; kas seal tegeleb perenaine näi- japidamisruumina ka trepi- ära mahtuma,” leiab ta oma panged ja harjad on majapi- teks ka õmblemisega, siis alust ja -tagust pinda. kogemuse põhjal. Kuid prak- damisruumis; kus pesu hoi- peab tööpind olema eraldi Andželika Tetsmanni sõ- tika näitab, et paigutamist takse jms,” õpetab Andželika valgustatud lisaks heale üld- nul ei soovita ta trepialust vajab oluliselt rohkem masi- Tetsmann. valgusele,” lisab ta. kunagi kinni ehitada, ku- naid ja tarvikuid. “Riiulite ja kappide hulk Valgustusele ja disainile na peab treppi üheks maja sõltub täiesti perenaisest ja on soovitatav rohkem tähele- ehteks. Kodutehnika vali varakult garderoobide-panipaikade panu pöörata, kui majapida- “Ka saunast hoiaksin ma Pesumasin on esimene, mil- olemasolust. Mina sinna eri- misruum on avatud ja ülejää- majapidamisruumi kauge- lega tavaliselt arvestatakse ti riiuleid ja kappe ei soovita, nud majaga meeldivalt ühen- mal, ehkki see võib mõni- ja mille asukoht juba vee- ja sest loen seda siiski niiskeks datud. Oluline on ka ventilat- kord praktiline tunduda, aga äravoolutorusid paigalda- ruumiks,” lisab ta. siooni olemasolu, sest taoli- küsimus on minu jaoks puht des paika saab. Pesukuiva- On väga hea, kui majapi- sed ruumid kipuvad kiires- psühholoogiline – lähed sau- 30 OMA MAJA MAJAPIDAMISRUUMID praktiline ja mugav

TASUB TEADA Majapidamisruumi planeeri- des mõtle läbi: kas ruum on aknaga või ilma millise viimistluse saab põranda- ja seinapind (pes- tav värv, keraamilised plaa- did) kuidas toimib ventilat- sioon milline on valgustus (päeva valguslamp, kohtval- gustid jne) kas majapidamisruumis peaks olema kraanikauss kas vajad eraldi tööpinda (nt õmblusmasina jaoks) kus hakkab paiknema pesumasin kas pesukuivatusmasin on pesumasina kõrval või peal kuhu paigutada pesukui- vatusrest (kas põrandale või seinale) kus leiavad koha pesu- kastid kas triikimine toimub sa- mas ruumis ja kas selleks on piisavalt ruumi kus hakkad hoidma tolmu- imejat ja koristustarvikuid kas pesuvahendite ja kodu- keemia jaoks on piisavalt ruumi, millest sai omaette majapidamisruum. Fotod: Andres Haabu riiuleid või kappe

juuli 2007 31 MAJAPIDAMISRUUMID

Lisaks päevavalguslambile ja seinalambile on valgusallikateks kaks akent, mis ruumi avaramaks ja helgemaks muudavad.

na ja näed eesruumis suurt TSITAAT kuhja triikimata pesu. No mis lõõgastav saunaskäik see enam on,” leiab arhitekt. Nüüd on aga Tiskres elav Pille Lukin- Kangur lõpetas aasta taga- kõik vajalik si oma kodu juurdeehituse, ühes kohas ning mille puhul kujunes üheks hubases ruumis on olulisemaks ruumiks maja- ” pidamisruum, mis oskusli- meeldiv toimetada. kult trepitaguse pinna ära kasutab. Pille Lukin-Kangur “Varem täitis majapida- misruumi ülesandeid sauna eesruum, kuid sinna ei mah- tunud kõik vajalik ära. Nii jäi Kadri Klaasseni koduses majapidamisruumis on piisavalt mõnikord isegi sauna mine- vaba põrandapinda tänu seinte külge kinnitatud riiulitele ja mata, kuna lihtsalt polnud pesukuivatusrestile. jaksu kogu kraami jälle eest tõstma hakata,” meenutab da. On oluline, et tegevuste mugavus, puhtus ja kord. Ar- mõnikord otstarbekam ehi- Lukin-Kangur. ahel riided pesukasti-pesu- hitekt Andželika Tetsmanni tada kaks väikest ruumi, kus “Nüüd on aga kõik vaja- kastist pesumasinasse-pe- sõnul pööravad inimesed al- üks on näiteks kusagil ga- lik ühes kohas ning huba- sumasinast kuivama-kuiva- guses majapidamisruumile raaži juures ja seal saab pes- ses ruumis on meeldiv toi- nuna triikimisele-triigituna suhteliselt vähe tähelepanu. ta koera ja võtta seljast mus- metada.” kappi kulgeks võimalikult “Arhitektil-sisekujunda- tad tööriided, teine ruum sujuvalt ja mugavalt ning et jal tuleks siin kliente pisut aga asub teisel korrusel ma- Ruum olgu mugav kõige jaoks oleks piisavalt abistada, et inimesed aegsas- gamistoa lähedal, kus pere- Et majapidamisruum ei muu- ruumi. ti välja mõtleksid, mida nad naine peseb ja triigib pesu. tuks aja jooksul kolikamb- Nagu köök ja WC, nii on ka seal ruumis ikkagi kavatse- Kuna tegemist on prakti- riks, tasub jälgida, et iga asi majapidamisruum üks oluli- vad teha,” leiab Tetsmann. lise ruumiga, tuleb leida kõi- asuks käepärases kohas ning semaid ruume majapidami- “Kui tegevusplaan kor- ge mugavam viis selle kasu- ruumi oleks lihtne korista- ses, mille puhul on oluline ralikult läbi mõelda, siis on tamiseks," lisab ta. 32 OMA MAJA MAJAPIDAMISRUUMID Pesukuivati säästab aega

Neil, kelle jaoks pesu trii- renaised pesu õues kuivata- kimine on aeganõudev da eelistavad. ja tülikas töö või puudub mugav pesukuivatus- Kuivati ei nõua lisaruumi võimalus, tasub mõelda Pesukuivatusmasin jõuab pesukuivati soetamisele. perre enamasti koos uue pesu- masinaga. Kõiki kuivateid on Nagu iga kodumasina, nii võimalik sama firma pesuma- on ka pesukuivati eesmärk sina peale kinnitada nii, et inimese töövaeva vähenda- põrandapinda kuivati enda al- da ja elu lihtsamaks muuta. la ei võtagi. “Uutes linnakorte- Koos pesumasinaga ostetak- rites on iga ruutmeeter arvel se järjest enam ka eraldi pesu- ja pesu õues kuivatamise või- kuivatusmasin. malus puudub. Ka on keeruli- “Kliendid valivad pesukui- ne pesukuivatusrestile sellist vati nii hinna kui ka firma ni- kohta leida, kus see jalus po- me põhjal, kuna funktsioo- leks,” tõdeb Spongolts. nidelt on masinad üsna sar- “Seepärast on inimesed nased,” ütleb Omega jaekau- muutunud ka kuivatite osas banduse juhataja Kristjan teadlikumaks ning oskavad Spongolts. hinnata seda ruumi ja aja Ta täpsustab: “Hinda mõ- kokkuhoidu, mida pesukui- jutabki kõigepealt firma nimi vati pakub.” Samas laidab ta ja see, kas kuivatil on elekt- maha pesumasinad, mille- rooniline tabloo ja juhtpa- le kuivatusprogrammid on Pesukuivatid erinevad teineteisest peamiselt tootjafirma neel ning mõned erilised li- juurde lisatud, kuna tulemus nime, välise disaini ja mõne lisafunktsiooniga, mis ühtlasi safunktsioonid.” polevat pooltki nii hea kui määrab ka kuivati hinna. Enamik pesukuivatusmasinaid jääb Näiteks saab mõnes pe- eraldi kuivatusmasinal. hinnavahemikku 7000–12 000 krooni. sukuivatis edukalt kuivata- da ka jalanõusid ja villaseid Paindlik ja kiire TASUB TEADA riideid selleks ettenähtud Pesukuivatid võimaldavad va- restil, mõnel uuemal mude- lida paljude programmide va- lil on klaasist uks, läbi mille hel. Valik sõltub kuivatatava Pesukuivatusmasina soeta- Kui oled soetanud pesukui- saab trumlis toimuval silma pesu materjalist ja hulgast. misele tasub mõelda, kui: vatusmasina, siis: peal hoida. Kohe pärast programmi lõppu puudub võimalus pesu tutvu põhjalikult kasutus- Üks eriti värske Electrolu- pesu kuivatist välja võttes on õue kuivama riputada juhendiga xi mudel aga “triigib” masi- see pehme, soe ja kohev. Kui kodus pole piisavalt ruumi vali alati sobiv programm nas oleva pesu spetsiaalse au- nüüd kiirelt pesu kokku vol- pesukuivatusresti jaoks vastavalt rõivaste materjali- ruprogrammiga nii sirgeks, tida ja kappi panna, pole hili- peres on lapsed le ja kogusele et vaja vaid pesu kappi või sel- sem triikimine enam vajalik. triikimine pole just lem- pärast iga programmi lõp- ga panna, eelnevalt triikima- See ei kehti küll näiteks miktegevus pu tühjenda kondensvee ta. Tundub uskumatu? meeste triiksärkide kohta, tundub, et pesu kuivami- paak kuid suuri triikimist ootavaid sele ja triikimisele kulub lii- puhasta regulaarselt filt- Eelarvamusi on palju pesuhunnikuid enam ma- ga palju aega reid “Eelarvamusi on pesukuiva- japidamisse ei teki. Kristjan tite suhtes palju,” ütleb Krist- Spongoltsi sõnul on see oluline jan Spongolts. “Näiteks arva- võit just lastega peredes, kus “Mõned kliendid, kes enne takse, et pesukuivati lõhub musta pesu hulk on suur. pesukuivati ostu veel kahtleval kangast. Tegelikult lõhub rii- “Poriste üleriietega laste- seisukohal olid, on tulnud hil- deid pesumasin, täpsemini aiast tulnud lapsega ei pea jem tänama, et nii head masi- tsentrifuugimine. Pesures- ema enam riidlema,” mui- nat sai soovitatud,” ütleb Krist- til kuivades jäävad katkised gab Spongolts, “sest hommi- jan Spongolts, “sest aja kokku- kiud kanga sisse, kuid kui- kuks on riided juba puhtad ja hoid ja mugavus on koduteh- vatis need eralduvad riietest kuivad.” Kuna pesumasina ja nika juures väga oluline.” Ar- ja pesu on pehme ning ei tol- -kuivati töötsüklid on enam- vestades tänapäeva masinate ma.” Käega katsudes on äsja vähem ühesuguse kestusega, töökiirust, on tõepoolest vä- kuivatist tulnud pesu tõepoo- siis käib ka suurema koguse ga mõnus teada, et äsja pesu- lest pehmem ja õhulisem kui musta pesu pesemine kiirelt masinasse pandud lemmik- pesukuivatusrestilt võetu. Sa- – esimene pesukogus on kui- pluusi võid puhta ja kuivana mas puudub sellel see värske vatis, samal ajal kui teine ma- juba paari tunni pärast uuesti lõhn, mille pärast paljud pe- sinatäis juba peseb. selga panna. Kätlin Kontor juuli 2007 33 ENERGIASÄÄSTLIKKUS Energiasäästmine iga päevaga aina olulisem

Palju inimesi valib elektri- bib hästi nende põrandakatte- tooteid mitte võimsuse, materjalidega, mis on halvad vaid eelkõige nende ener- soojusjuhid – näiteks parketi giasäästlikkuse järgi. Pi- või laminaadiga. sut suurem väljaminek Vastupidi salvestatavale võrdub hilisema kokku- põrandaküttele otsese põran- hoiuga. dakütte puhul salvestamist ei toimu ning põrandamaterjal Lihtsate, aga läbimõeldud loovutab soojuse otse ruumi. lahenduste abil on võimalik See on sobiv kasutada näiteks elektriarvet tublisti vähenda- betoon- ja kivipõrandate pu- da, kusjuures loobuda ei tu- hul ning peamiselt niisketes le ühestki harjumuspärasest ruumides. kodumasinast, ilma milleta Kui põrandaküte on kasu- ei kujuta elu ettegi. tusel erinevates ruumides, ta- Energiasäästlik mõtteviis sub igasse ruumi paigaldada ei tohiks piirduda vaid kodu- põranda temperatuuri regu- masinatega – seda saab hõlp- leeriv termostaat. Selliselt võib salt laiendada ka kütte- ja val- näiteks magamistoa põranda- gustisüsteemidele. kütte võrreldes vannitoaga vei- di madalamale temperatuurile Ka vanas majas sättida ning juba saavutamegi saab säästa märgatava kokkuhoiu. Selleks, et mõelda energia- säästlikkusele oma kodus, ei Liikumisandurid juhivad pea tingimata alustama uue valgustust kodu ehitamisega otsast pea- Põrandakütte termostaadi kasutamine võib erinevate ruu- Küttesüsteemi kõrval kulub le. Palju on võimalik lihtsate mide temperatuure reguleerida vastavalt vajadusele. märgatav osa kodus tarbita- vahenditega paremaks muu- Foto: Enstovast elektrienergiast tihtipea- ta ka olemasolevates eluruu- le ka valgustussüsteemidele, mides. Näiteks tavalise lüliti seega on kaod olematud. See ma et mingit vahet märgatak- kuigi energiasäästlikke val- asendamine valgusregulaa- asjaolu teeb elektriküttest se. Sellisel vahel on selge mõ- gustuslahendusi kasutades tori või liikumisanduriga ai- ühe odavama kütteviisi, võt- ju küttekulutustele, sest ju- on võimalik kulutusi valgus- tab oluliselt vähendada ener- tes arvesse nii kulutused süs- ba ühekraadine temperatuu- tusenergiale vähendada isegi giakulusid. teemi väljaehitamiseks kui ka ri erinevus tähendab umbes 60 protsendi võrra. Märgatav osa kodus tarbi- iga-aastased hooldus- ja eks- viieprotsendilist kokkuhoidu Võimalikud viisid kokku tavast elektrienergiast kulub pluatatsioonikulud. aastases küttekulus. hoida on juhtida valgustus- tihtipeale küttesüsteemile. Ka põrandakütte puhul lahendusi regulaatorite ehk Kuna paljudel juhtudel oleme muundub tarbitav elektriener- Säästa salvestava dimmerite või liikumisan- suure osa ööpäevast kodust gia peaaegu täielikult soojus- põrandaküttega durite abil. Andurid juhivad ära, oleks otstarbekas äraole- energiaks. Põrandakütte ener- Et veelgi energiat säästa, valgustust inimese kohalole- ku ajal hoida toas tavapära- giasäästlikkus põhineb köeta- võiks valida salvestatava põ- ku järgi. Valgustus lülitatak- sest madalamat temperatuu- va pindala suuruses – kui soo- randakütte, mille puhul tal- se automaatselt sisse üksnes ri. Sellist reguleerimist või- jendatakse suurt pinda (põ- letatakse soojus põrandasse, siis, kui liikumisanduri töö- maldavad elektroonilise ter- randat), tunnetab inimene põ- kasutades ära odavama tarii- piirkonnas on keegi kohal mostaadiga radiaatorid. randast eralduvat soojust pa- figa öist elektrienergiat. Päe- ning välja pärast seda, kui ke- Kuigi paljudele võib mõ- remini võrreldes olukorraga, vasel ajal kiirgub soojus põ- dagi enam kohal pole. te elektriradiaatori kasuta- kus köetakse ainult väikest randast ruumi. Otsene energiasääst tule- misest tunduda kalli lõbu- pinda (näiteks radiaator). Kui lisaks öisele elektri- neb sellest, et tuled ei jää põle- na, siis sellistes radiaatori- Seetõttu võib põrandakü- energiale kasutatakse täien- ma, kui ruumis kedagi ei viibi. tes muundub elektrienergia tet kasutades hoida ruumi dava küttena ka päevast Samas suureneb märgatavalt ligi sada protsenti soojus- temperatuuri paari kraadi elektrienergiat, on tegu osa- turvalisus ja elumugavus. energiaks ja see kantakse ot- võrra madalamana kui muu- liselt salvestava põrandaküt- Andres Meresmaa, ASi Ensto se edasi köetavasse ruumi – de küttemeetodite puhul, il- tega. Salvestav süsteem so- Elekter turundusjuht 34 OMA MAJA ENERGIASÄÄSTLIKKUS

TEAVE TASUB TEADA KOMMENTAAR arnaselt kodukasutajaga tuleb Võimalused säästa Regulaator pikendab ka energiasäästlikkuse vajalikkus elektrienergiat valgusallika eluiga Steemaks ka mööblisalongis, kus on oluline toodete eksponeerimine salvestav põrandaküte Regulaatoreid ehk dimmereid kasu- ning töötasapinna valgustatus. liikumisandurid ja nende baasil tades töötavad valgustid sobivaks re- Mööblisalongi paljude valgusti- juhitavad valgustid guleeritud tasemel, tarbides seega te juures on elektrienergia säästmise valgusregulaatorid tava pärasest vähem elektrienergiat. üks võimalusi valguslahenduse mitme- hämaralülitid Lisa boonusena tuleb mängu asjaolu, et külgsus. termostaadid valgusallikad peavad niisugusel tööre- Näiteks kasutame töötasapinna žiimil kauem vastu. Näiteks vähenda- valgustamisel dimmerlülitit, mis an- Kõige alus on aga läbimõeldud ja õi- des regulaatori abil valgusti võimsust nab võimaluse reguleerida valgushul- gesti kavandatud elektrisüsteem. Pa- ainult viis kuni kümme protsenti, pike- ka vastavalt vajadusele ning seeläbi vä- rima lõpptulemuse saavutamiseks ta- neb tavaliste hõõg- ja halogeenlampide hendada energiakulu. sub alati küsida nõu elektriala asja- eluiga kahekordseks. Toodete eksponeerimisel kasutame tundjatelt ning kaupluste elektriosa- Regulaatori omatarbeks kulub vaid valgusriiuleid, mis koosnevad pleksi- kondade müüjatelt. üks protsent tema juhitava koormu- klaasist ja luminofoorlampidest. Vii- se (valgusti) võimsusest. Valgusregu- mased on vastukaaluks kõrgele ostu- Märgatav osa laatorite abil luuakse erinevatesse ruu- hinnale pikaealised ning madala ener- midesse ja mitmesuguste olukordade giakuluga. kodus tarbitavast jaoks just sobiv valgustase. Seega suu- Samuti kasutame palju kohtvalgus- elektrienergiast kulub tih- rendavad need seadmed märgatavalt teid, kuid tänu salongi suurele akna- elumugavust. pinnale, mis päikesepaistelise ilma- tipeale küttesüsteemile. ” Allikas: AS Ensto ga tagab piisaval hulgal päevavalgust, saame osa neist välja lülitada. Lisaks valgustusele mõjutab salongi elektritarbimist ka küttesüsteem. Ka- Kõrgem hind võimaldab hiljem säästa sutame termostaadiga elektriradiaa- toreid, mille temperatuuri on võimalik Elektrienergia säästmisse tasub teeringuteks nii tulevikku kui ka ole- vastavalt vajadusele reguleerida. tõsiselt suhtuda. Paljud suured vikku, sest seadmed tasuvad end kii- Intensiivse päikese puhul saame ra- tootjad loovad tänapäeval sead- relt ära. Hoides kokku kulutusi elekt- diaatoril termostaadi tavapärasest ma- meid, mille elektritarbimine on rienergiale, saame endale lubada tei- dalamale keerata ning seeläbi energiat võimalikult väike ja mille kasuta- si mugavusi ja tõsta elukvaliteeti ning säästa. Samuti hoiame külmaperioodil mine aitab elektrienergiat võrrel- kodu väärtust. öösiti termostaati madalamal astmel des tavapäraste seadmetega kok- Ideid energiasäästuks saab hiljuti kui päevasel ajal. ku hoida. Ensto välja antud brošüürist “Energia- Esmapilgul ei pruugi säästetava säästlik kodu”, mis on tasuta saadaval energia hulk tunduda märkimisväär- Kuigi sellised tooted võivad esma- üle Eesti ehitusmaterjalide kaupluste ne, kuid pikema perioodi jooksul muu- pilgul kallimad tunduda, võib investee- elektriosakondades. tub efekt enam tuntavaks. ringuid energiasäästu nimetada inves- Andres Meresmaa Elo Pärlioja, Elke Mööbli projektijuht

      .21(&7$ !#
"##

%## +20(

887(/(b5,./,(17,'(/( SlHYDMRRNVXO.20$1'25/,8*8.6(' :IRXI\ +VYTT  .RPDQGRUL YROLWDWXG HGDVLPMD SDNXE /,8*8..6, *$5' %( (/80$-$'(+,11$' /,8*867(*$ .$33( .gg.( $/$7(6NUNP 3$.80( .20$1'25 8.6, 0gg%/,9$/0,67$-$7(/( 7HOOLPXVWH WlLWPLVH WlKWDHJ ² W||SlHYD 7HOOLPXVWH YDVWXY}WW +XOJLPN 7DOOLQQ 3XQDQH  7DOOLQQ  0DDNUL  7DOOLQQ  0DDNUL  0HND .DXEDQGXVNHVNXV WHO   WHO   .h6,/,6$,1)277(/()21,/(3267,*$ .RUSXV $  NRUUXV IDNV   IDNV   LQIR#NRQHFWDKRPHFRP9®,78/(9$$7$1b,',6 7HOIDNV   LULQDVW#YHQWH[HH YHQWH[#YHQWH[HH 0$-$$$'5(66,/.$6(.h/$(/9$  ''"  ,'$.(6.86 WHO   & 5RFFD DO 0DUH NHVNXV WHO   ZZZNRQHFWDKRPHFRP       juuni 2007 35 AED Aiaomaniku kalender Joonistus: Helen Rammo Juuli gult: mida enam meenutab kastmine vihmasadu, seda I nädal parem. Spetsiaalsed vihmu- Käes on südasuvi, meie tid on kõige paremad, aga kliimas üürike. Kuivava hei- kasta saab ka võimalikult na lõhn, marjade maitse ja kõrges kaares vooliku ot- ritsikate sirin – nüüd on aeg sast või kastekannust. seda kõike endasse talleta- Pärast kastmist või vihma- da, et sügistalvel oleks taas sadu kobestage mulda. jõudu ja energiat tööle asu- da. III nädal Rohi ei kasva enam nii kii- Püsililled ja amplitaimed resti ja muruniitmise vahed õitsevad praegu väga rik- jäävad pikemaks. kalikult. Kastke ja väetage Umbrohigi kasvab nüüd neid ning kindlasti eemal- aias aeglasemalt ja rohimine dage äraõitsenud õisikud, ei võta enam nii palju aega. et taim saaks uuesti ohtralt Lubage endale iga päev mõni õisi moodustada. tunnike mõnulemist võrkkii- Osa toalilli võiks juulis ges või aiatoolil. aeda tuua ja orgaanilise väe- tisega väetada. Tuppa jät- Marjapõõsad ja viljapuud panna. II nädal ke õrnad ja troopilist pärit- võivad vajada kaitset lindu- Juuli on värskete marja- Juuli on enamasti üsna olu taimed – säntpooliad, de eest, katke need võrku- de kuu – sööge neid nii pal- vihmavaene kuu. Vett vaja- sõnajalad, hibiskid jt. Jälgi- dega. ju, kui jaksate, ja kui enam ei vad aga kõik lilled ja aiatai- ge õues olevaid toalilli hoo- jaksa, siis alles ülejäägi võite med. Kuival ajal kulub kast- likalt, sest õues on neil vei- IV nädal moosiks keeta või sügavkül- miseks päris palju vett. di teistsugused tingimused, Juuli lõpus võib tulbisi- mikusse paigutada. Kastmine toimugu järk-jär- kui nad seni harjunud olid. bulad üles võtta ja kuivama Kadi Karro VÄLIKAMINAD VÄLIKÖÖGID

Salong: JÄRVE KESKUS tel 614 0295 www.koltsikaminad.ee

KKOLTSI AMINAD KAMINAD& LOODUSKIVID

36 OMA MAJA KÜSIMUS Milliseid taimi (roomavad, laiuvad) võiks istutada maakeldri peale, et need ära ei kuivaks, kuid taluksid ka varju? Maakeldri võib katta taimevaibaga

nnelik pere, kel ole- mas üks mõnus maa- Õkividest kelder. Ise- gi siis, kui keldrit ei kasuta- ta talviste varude säilitami- Maris Paalvelt, seks, on tal oluline funkt- aianduskeskuse Ceres sioon kujunduselemendina peaaednik taluaias. Täiuslikkust lisab siin sobiv taimkate. Tavali- ka purpurpunaste õitega selt asetseb kelder varjuli- sort “Atropurpurea”. ses, kuivas kohas. Seega so- Miks mitte kasutada õhu- bib siin kasutada taimi, kes lisuse tagamiseks hoopis kannatavad põuda ja samas meile tuntud umbrohtude kasvavad varjus. tulikate sugulast, kibeda tu- lika sorti (Ranunculus acris) Neid taimi ei ole pal- “Multiplex”. Lehed on na- ju, kuid siiski mõningaid gu tulikatel ikka madalad ja leidub. Siberi valdsteinia tumerohelised. Mais-juunis (Waldsteinia ternata). Esma- ilmub aga pikkade õisiku- pilgul maasikalehti meenu- varte otsa palju kuldkolla- tav taim, säravate kollaste seid täidisõisi. pisikeste õitega. Õied ilmu- Taim on küll mürgine ja Lihtsaim viis maakeldri haljastamiseks on muru, aga võiks vad mais, juunis. Lehed on rahvasuu kutsub liiki ennast proovida ka pinnakattetaimi. Foto: Andras Kralla pooligihaljad, kuid kevade- küll tulililleks või isegi kärna- ti tahavad pruunistunud le- lilleks, sest just viimaseid te- on nad leplikud väheldase vitavate sügisvärvidega. Mõ- hed siiski eemaldamist. Pal- kitab taime mahl inimese- valguse suhtes ja kasvavad ni astilbegi kasvab kuiva- juneb väga jõuliselt, moo- le. Kuid mürgised taimed on igasugusel pinnasel. del kasvukohtadel. Selli- dustades tiheda vaiba, kuhu alati olnud, ja sageli see, mis Et taimed oleks ilusa- ne astilbe on Hiina astilbe sisse enamasti teised umb- on ahvatlev, on ka mürgine. mad, võiks kuivaperioodil alamliik pumila (Astilbe rohud ei mahu. neid kasta. Kõik nad on ma- chinensis var. pumila). Vinca minor ehk väike igi- Keldrihaljastuses võib dalad igihaljad rohttaimed. See astilbe on vaid 30 cm hali. Kõigile tuntud kauni- proovida kasutada ka hel- Õied on nendel sarnased, kõrgune roosade õitega väga te lillade õitega taim. Lehed mikpööriseid (Heuchera), s.o väikesed valgetes ja roo- hea pinnakatja. Moodustab igihaljad, nahkjad tumero- tellimaid (Tellima) ja tiarelle sades toonides. Lehed sage- tiheda läbipääsmatu vaiba. helised. Väiksel igihaljal on (Tiarella). Metsataimedena li värvilise mustriga või hu- Nii et julget katsetamist.

raudkindel kvaliteet METALLAIAD JA -VÄRAVAD

19 AASTAT KOGEMUST

RAUDSELT KINDLAM

Hoiu 7A, 76401 Laagri Tel: 654 1520 www.temeko.ee E-mail: [email protected] juuli 2007 37 VÄIKEEHITISED Suvi toob õuele rohkem Suvi pole mõeldav korra- liku grillimiskohata ja sel- leks tuleb aeda varakult planeerida mõnus suve- köök või väli kamin. Ka suitsuahi võib seda tühi- mikku ideaalselt täita.

Enamasti on aias istu- miskoht, kus on pärast pik- ka tööpäeva hea lõõgastuda ning mugav suveõhtul külali- si vastu võtta. Et selline koht sisse seada, on vaja head ta- sast istepinda, kus toolid ja laud kindlalt paigal seisavad ja mille saab sisustada ilmas- tikukindla mööbliga. Isteplats rajatakse kas ma- ja hoovipoolse ukse läheda- le, et lauakatmist kergenda- da, või majast kaugemale, et isteplats oleks välikamina ja suitsuahju juures. Et asi õnnestuks aga mak- simaalselt ja tulemusest tun- neks rõõmu aastatekski, tuleb esmalt mõelda, millal ja kui sageli on teil aega seal istuda, mida te seal teete ja kui palju külalisi vastu võtate. Välikaminaga isteplats OÜ Dolokivi juhataja Volli Saia selgitusel on korraliku välikamina ehitamine aega- nõudev töö, mis samas rõõ- mustab omanikku pikki aas- See Raplamaalt leitud suveköök on ehitatud vana rehielamu asemele. Lisaks pererahvale on

Tänavakividest * parklad * teed * hoovid *

ÕUEMEISTER OÜ

Tallinnas tel 56 51 979, Pärnus tel 53 844 175, faks 607 0230 www.ouemeister.ee, [email protected]

38 OMA MAJA VÄIKEEHITISED tegevust taid. “Kuigi oma ehitusprak- minasuitsu hilisemat hõõrde- tikas on kokku puututud iga- takistust. Ning suitsulõõr suguste kaminatega, tuleb peaks ülalt mõne sentimeet- esmalt valida asukoht, kuhu ri võrra kitsenema, sest see kamin ehitada. Samuti võib parandab tõmmet oluliselt,” valmistada täpse eskiisi. Eriti õpetab Sai. tähtis on kaminasuu ja korst- Et kaminat ja müüritist nalõõri mõõtmete sobivus vee ja lauspäikese eest kaits- ning korstna kõrgus.” ta, võib sellele ehitada ka- Välikamina asukohta va- tuse. lides peaks lisaks sobivuse- le silmas pidama ka võima- Mõnus õuetuba lust kindlustada hea tõmme. Õuepoolse ukse juurde raja- Kamin peab asuma hoone- tud isteplats on igapäevase test ja puudest eemal, et ei te- elu seisukohalt mugav ja seda kiks tuuletõkketsoone. Olu- kasutatakse rohkem kui ma- line on ka pinnas, sest väli- jast kaugemal asuvat isteplat- kamin tuleb rajada omaette si. Kõige õigem on lasta õue- vundamendile, mis valmis- tuba projekteerida ja ehita- tatakse betoonist või loo- da koos majaga, lähtudes ve- duskivist. randa, külmkasvuhoone või “Vundament peaks olema talve aia printsiibist. 10–30 cm laiem, et kamina Ka õuetoas võib kamin ol- seinad jääksid kindlalt kand- la, kuid see ei tohi maja tu- ma ega variseks kokku,” sel- leohtu seada. Kõige prakti- gitab Sai. Ehkki kõige sobi- lisem on õhtupäikesele ava- vamaks pinnaseks on liiva- tud isteplats osalise varika- ne pind, saab kamina rajada tuse ja tuule kaitsega põhjas ka teistele pindadele. ning idas. Välikamina materjaliks Isteplats pole mõeldav sobivad eelkõige kohalikud mööblita, ükskõik kui kerge looduskivid, aga ka ilmastiku- või kapitaalne see ehitis ka kindlad tellised. “Kamina poleks. Väga efektsed näe- kolle laotakse tulekindla- vad välja põrandaga ehitatud test šamott-tellistest ja tule- kivist pingid, mis sageli lao- kindlast segust. Suitsulõõri takse müüriastanguna. Meie seinad tuleb laduda võimali- kliimas pole kivi mugav ma- siin ruumi ka paarikümnele külalisele. Foto: Andras Kralla kult siledad, et vähendada ka- terjal, kuna eeldab patju või

juuli 2007 39 VÄIKEEHITISED Suitsuahi pakub aiagrillile konkurentsi Sumeda suveõhtu lahu- seadmine võttis ikka üksja- tamatu osa on suitsu kala gu aega. Tulekolle on laotud või mõni muu roog, mis šamott-tellistest ja puidust,” on valminud omaenda lisab ta. suitsu ahjus ning mida on “Ahjule on paigaldatud hea maitsta näiteks pä- ka korralik katus ja üks- rast saunaleili. ki suitsuahi pole mõeldav korstnata. Ja praeguseks “Aia ehitusest jäi hulk ki- on see ahi vapralt vastu pi- ve õue peale hunnikusse ja danud tervelt seitse aastat,” tasapisi hakkasin neid ah- räägib Rein. juks lappima,” selgitab Rein Kuna ahju esine pind on Haak. kruusane ja kivine, siis eral- “Vundamendiks on suu- di katteplaate pole Rein ma- red põllukivid, mille kohale ha pannud.

Ise tehtud, hästi tehtud: maakividest voodriga suitsuahi Saaremaal. Foto: Marina Tigasing

pehmet polstrit. Tervislikust dest betoonalusele mördiga Betoonkate valatakse 5 cm Drenaažikihi paksus ole- seisukohast on parem variant või lahtiselt, see tähendab ti- paksune, lastakse kivistuda neb pinnasest, reljeefist ja puit- või kerge plastmööbel. hendatult liivapadjale. Õue- ja kaetakse siis plaatide, ki- paikkonna mikrokliimast Valida on eri materjalide ja toas mõjub koduselt ka puit- vide või mõne muu katteki- ning kõigub tugevasti vasta- mudelite vahel. paneelidest laotud või kom- higa. Viimasel ajal on moodi valt sellele, kui rängalt külm Ka siin tuleks silmas pida- paktne puitpõrand, mis ra- läinud looduslikust kivist põ- kergitab. da stiili, värvi, materjali, suu- jatakse killustikust või betoo- randate ladumine. Isteplatsi põranda, teede, ruse ja hinna suhet maja ja nist valatud alusele. Niiske madal krunt ja sa- trepimademete ja kõigi teis- aiaga. Kõige kindlam on va- Aluse paksus sõltub pin- vipinnas eeldavad sügava- te rajatiste servad tuleb pla- lida naturaalpuit. nasest ja veeseisust krundil. mat alust. neerida muru mullapinnast Liivasel kuival krundil pii- Jämeda killustiku kiht 1–2 cm kõrgemale. Siis saab Isteplatsi põrand sab, kui põranda all on 10 cm peaks olema vähemalt 20 cm muruniidukit ohtu seadma- Isteplatsi põrand laotakse drenaažikiht, selle peal 5–10 paksune, selle peal 5–10 cm ta rohtu ka servadelt kätte ja töödeldud või valitud lapiku- cm peenematerjalist kruu- tasanduskihti ja 5–10 cm pak- vihm ei uhu mulda põranda- test kividest või tehisplaati- sa, ehitusliiva või killustikku. sune betoonalus. le. Marina Tigasing TOODANG: TASUB TEADA •lastemängumajad• laste mängumajad Aeda väikeehitisi planee- tis peab teenima vaid oma rides tuleks natukene eel- pere vajadusi, või peaks • grilli- ja varikatused tööd teha. majutama ka suuremat •aiamajad• aiamajad Uuri kirjandust, sest vii- seltskonda. Üks võimalus mastel aastatel on ilmu- kohti juurde saada on kind- •saunad• saunad nud palju uusi raamatud, lasti lisalaua ja paari pingi kus erinevatest aiarajatis- olemasolu, mida saab hea test juttu. ilma korral õueehitise kõr- Raamatutest ja ajakirjan- vale murule paigutada. dusest leiab kindlasti ka Kui õueehitis asub puude SPV AS üksjagu põnevaid näiteid varjus, tasuks kaaluda katu- Kudjape küla grillmajadest ja õuetuba- sekattena valgust läbilask- Kaarma vald dest, nendelt saab kas ees- vate plastiktahvlite kasuta- Saare maakond kuju võtta või nähtut oma mist, nii saab istumiskohale e-post [email protected] www.spv.ee soovidele vastavalt ümber tublisti valgust juurde. Tel/fax 453 6300 kujundada. Pööra kindlasti tähele- Tel 50 26 366 Ehitise suurust kavanda- panu ka õuemaja tuleohu- des arvesta, kas õueehi- tusele! 40 OMA MAJA LINNALUGU Pärnu: supelsakste ja

Turba tn 27, Pärnu Tel +372 449 5944 suvepealinn www.betoonimeistrid.ee

aastal. Linnuse juurde tekki- rioodil rajati silmapaistvad Meri tõi Tiina Kolk nud kaupmeeste ja käsitöö- barokkstiilis Eliisabethi ki- [email protected] liste linn, mis sai 1318 Riia rik (1744–50 arhitekt Joachim linna linnaõiguse. Heinrich Güterbock) ja Pärnul on huvitav ajalugu. Jekateriina kirik (1764–68, Juba 13. sajandil tekkis Sau- Hansalinn Pärnu arhitekt Pjotr Jegorov). kuurordid ga ja Pärnu jõe suudmealale Hansa Liitu kuulunud Pärnu 1803. aastal valmis Nahk- kaks linna: Vana-Pärnu piis- kujunes keskajal tänu kau- sild (tegelikult ujuvsild), mis ja villad kopilinnana Sauga jõe suud- bandusele ja kalandusele ühendas Ülejõe kaluriküla mes Pärnu jõe paremkaldal rikkaks väikelinnaks, mida linnaga. Alates 1830ndaist Igal suvel meelitavad Pär- ja Uus–Pärnu ordulinnana ümbritseti müüriga. Vanim hakkas praegune suvepea- nu kaunid liivarannad ja Pärnu jõe paremal kaldal. tervikuna säilinud ehitis on linn kujunema kuurordiks, soe merevesi kuurorti tu- 14. sajandil sai Vana-Pär- arvatavasti 15. sajandil raja- rajati parke ja istutati al- handeid puhkajaid, sest nu linnaõiguse, hoonestus tud Punane torn, hilisema- leesid. 1879. aastal Pärnu lisaks rannamõnudele on taastati, kuid 16.–17. sajandi test linnakindlustustest on linnapeaks saanud Oskar siin võimalus nautida kau- sõdades Vana-Pärnu hävis. alles bastioni ja ja vallikraavi Brackmanni sihipäraseks nite parkide rohelust või Selle maa-alal asus (kuni lii- osi ning Tallinna värav (ehi- eesmärgiks sai linnast kuu- imetleda kunagisi uhkeid tumiseni linnaga 19. sajan- tatud 1675–86, arhitekt Erik rortlinn arendada, märgib villasid. dil) kaluriküla. Dahlberg). kunstiteadlane Ants Hein. Uus-Pärnu ehk tänases Ka pärast Põhjasõja ajal 1889. aastal ehitati uus ra- mõistes Pärnule pani aluse Pärnut tabanud katku taastus vikeskus (supelasutuse hoo- ordulinnus, mida ürikutes on linna elu tänu arenevale mere- ne) ja selle lähedusse supel- esmakordselt mainitud 1265. kaubandusele kiiresti. Sel pe- salong, mis omakorda vallan-

1935–37 rajatud rannahotell, mille arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans on Eesti funktsionalismi üks tippteoseid . Foto: Arno Mikkor juuli 2007 41 LINNALUGU

Ammende villa (arhitektid Fjodor Mieritz ja Ivan Gerassimov) – paremaid varase juugendstiili näiteid Eestis. Moodsa arhitektuuri silmapaistev näide – Pärnu kontserdimaja

das historitsistlike puidust na ehitati hulgaliselt villasid, üürisuvilate ja pansionaati- pansionaate, hotelle suvitaja- de ehitusbuumi. te majutamiseks. Samas ava- ti arvukalt kohvikuid, resto- Raudtee edendas linna rane ja spordirajatisi nende Muidugi edendas linnaelu meele lahutamiseks. “Põhi- raudteeühenduse loomine lised hooned – funktsiona- Valga, Viljandi ja Tallinnaga listlikud rannahotell, ranna- 1896. aastal ning 1899. aas- hoone, staadion jt – valmisid tal Papiniitu asutatud Eu- arhitekt Olev Siinmaa (1881– roopa suurim tselluloosivab- 1948) juhatusel alles 1930. rik Waldhof (hävis Esimeses aastate jooksul ja hakkasid maailmasõjas 1915). omakorda suvevõõraid kok- 20. sajandi alguses ehita- ku meelitama,” kommentee- ti Pärnusse mitmeid silma- rib arhitektuuriloolane pro- paistvaid ühiskondlikke hoo- fessor Mart Kalm. neid – 1902. aastal koolihoo- Siinmaa pärandist tõstab ne (arhitekt August Reinberg) ta esile arhitekti oma maja Nikolai tänavale, 1906–07 lin- Pärnus ja Pärnu rannahoo- naarhiiv ja võimla (arhitekt net. 1931. aastal võttis linna- Wilhelm Bockslaff), 1911 juu- arhitektina töötanud Siin- gendstiilis Endla seltsima- maa väljakutse vastu ja pro- Arhitekt Olev Siinmaa elamus olid kõik funktsioonid ja (insener Georg Hellat, ar- jekteeris kaua hoonestama- lahendatud uudselt. hitektid Alfred Jung ja Erich ta seisnud Rüütli tänava al- von Wolffeldt) – ja elamuid gusesse 158ruutmeetrisele erilised nöörkonksud. Keld- ära põletada. Esimesel kor- (näiteks Ammende villa (ar- kolmnurksele krundile rat- ri keskosa ristis ta õueks ja rusel moodustavad kabinet, hitektid Fjodor Mieritz ja sionaalse pereelamu. sinna avanevad puuderuum, elu- ja söögituba voolava ruu- Ivan Gerassimov), mis valmis “Reformimeelne Siinmaa pesuköök, rulliruum, vih- mi. Vastu tulemüüri söögitu- 1905. aastal). lahendas kõik funktsioonid maveepaak ning treipingiga ba saab lisavalgust siseakna Eesti omariikluse arene- uudselt. Pesukuivatus pidi töötuba. Väidetavasti asen- abil. Siin oli ainus sisseehi- des kasvas Pärnu tuntus rah- toimuma katuseterrassil, kus das prügikasti hiljem lisatud tatud liigutatava mööbliga vusvahelise kuurordina. Lin- piirete külge on disainitud keskküte, kus kogu prahi võis modernistlik köök Eestis,” 42 OMA MAJA LINNALUGU

Eelmisel aastal valminud rannapromenaadist on kujunenud üks pärnakate ja suvitajate meelispaiku.

1675.–86. aastal ehitatud Tallinna värav on ainus 17. sajan- (arhitektid Katrin Koov, Siiri Vallner ja Hanno Grossschmidt). dist säilinud vallivärav Baltimaades. Fotod: Arno Mikkor

esialgselt 35 kahetoalist ja 38 ühetoalist numbrit. “Sissepääsu teljel merre suunduv ümaralt lõppev tiib esitab rannale sobivalt auri- ku metafoori,” iseloomustab Mart Kalm hoonet, mis va- hepeal toimis sanatooriumi Estonia peakorpusena, aga 1992.–94. aastal taasehitati hotelliks. Tüüpmajad ja sanatooriumid Nõukogude aastail rajati Pär- nusse mitmeid sanatooriu- me, peamiselt tüüpmajadest koosnevaid elurajoone. Eesti neofunktsionalismi silma- paistev esindaja on Toomas Reinu projekteeritud Pärnu KEKi elamu “Kuldne kodu” 1939. aastal valminud Olev Siinmaa projekteeritud rannakohvik on kui raudbetoonist kated- alates aastast 1972. raal päikesekummardajatele. Tänapäeval valminud hoo- netest võiks esile tõsta ar- tutvustab Kalm kuulsa arhi- – raudbetoonist on loodud rannahotelli arhitektuuri- hitekt Kalle Vellevoo pro- tekti eramut ja lisab, et kogu katedraal päikesekummar- konkursi paremate ideede jekteeritud eramukvartalit maja sisekujunduses (nii ruu- dajatele. Omaette vaatamis- põhjal projekteerisid hoone Seedri tänaval, uut kontser- milahenduses kui ka mööb- väärus on seenrõdu. mille Olev Siinmaa ja Anton Soans. dimaja (arhitektid Katrin lidisainis) võidutses ratsio- peal saab noorsugu lustida, Kui 1937. aastal noobel maju- Koov, Siiri Vallner ja Hanno naalsus. all vanemad mereõhuvan- tuskoht avati, muutus Pärnu Grossschmidt ja koolideva- “1939. aastal valminud ne võtta.” tõeliselt moodsaks supellin- helist võimlat (arhitektuuri- rannakohvik on väga põnev 1934. aastal toimunud naks. Rannahotell sisaldas büroo Kavakava). juuli 2007 43 PORTREE Tarmo Elvisto – käsitööline ning mänedžer ühes

44 OMA MAJA PORTREE Töö vanade majadega annab hingejõudu

dajad oma seisukohtadega, Liivi Tamm lõpuks tekkis tunne, et üks [email protected] pool püüdis teisele lihtsalt Ehituse peatöövõtt. ära teha. Sain aru, et tuleb Projektist Tarmo Andre Elvisto on mõlemast poolest aru saada, praegu Säästva Renovee- leida kesktee ja kokkulepe, võtmed kätte. rimise Infokeskuse üks et see, mis tõeliselt väärtus- hing: tema juhtimisel on lik, ikkagi säiliks. Vajalik oli vana hoidmise ja taasta- management’i ja majandami- mise pisik nakatanud üha se kokkulepe.” enam eestlasi. Tundub, et tarkade kokku- lepete leidmise oskuses on “Tööd on elus tehtud õige Tarmo Elvisto meister, sest ta mitmesugust,” muigab Tar- lihtsalt oskab leida ja endaga mo Elvisto. “Olen töötanud kutsuda just neid õigeid ini- Vabaõhumuuseumis, hiljem, mesi, hingega tegutsejaid. Ka kui tuli vabaduse aeg, lõime SRIKi pere rõõmsameelse se- firma, tootmiskooperatiivi gasummasuvila-seltskonna Roo, mis tegeles pillirooka- kujunemine on suures osas tuste ehitamisega. Olen hil- just Tarmo teene. jem naernud, et kunagi lapse- Õhtusel lõkkeõhtul istu- põlves astusin jalga terava vad üheskoos Viljandi, Tar- pillirookillu ja luupasin see- tu ja Tallinna SRIKi esinda- pärast terve suve, nüüd saa- jad, lisaks lähemad koostöö- dab pilliroog mind tänase- partnerid. Hulk noori inime- ni.” si, kes on oma ala tõelised Pärast Rookooperatiivi te- fännid. “Töö SRIKis on mul- geles Tarmo Elvisto teiste, le ka põhitööst südamelähe- kultuuri ja majandust ühen- dasem,” tunnistab üks neist davate projektidega, näiteks mulle hiljukesi. Fenno-Ugria ja Venemaa koostööprojektid, Eesti-Ve- Väiksest mõttest sai suur ne ärikataloogi loomine, ida Säästva Renoveerimise Info- käsitöö Euroopasse saatmi- keskuse ehk SRIKi saamislu- ne, lisaks mitmed soome-ug- gu aastal 2001 oli tegelikult ri rahvaste üritused, mis tõid ühest väiksest mõttest suure kaasa külaskäike Handi-, Ko- välja kasvamise lugu: Root- mi- ja Marimaale. si partneritega Väike-Patarei tänaval asuva maja taastami- Kesktee viib sihile se projekti oli Tarmo Elvisto Niisugused tegemised ja toi- alguses kaasatud muinsus- metamised on tegelikult üs- kaitseseltsi-poolse mänedže- na harva esinev sümbioos: rina. “See projekt liitis meid nutikas ärimehevaist ja läbi- alguses ja liidab tänaseni. 7– rääkimisoskus ning soov va- 8 aastat tagasi näisime suh- nu käsitöötraditsioone eden- teliselt põrandaaluse ja re- dada ja neid teistelegi õpeta- soluutse pundina, täna he- da ei lange ühe inimese juu- listatakse meile isegi sel pu- res just sageli kokku. hul pahaselt, et miks me ei Elvisto ise kehitab selle tegutse ühe või teise suvali- väite peale tagasihoidlikult se hoone juures,” naerab Tar- Askas Ehitus OÜ õlgu: “Noh, juba Rookoope- mo Elvisto. Peterburi tee 49, ratiivis tegutsedes panin tä- Säästlikkusele vana hoo- hele, et ühed mehed rääki- ne juures sundida pole siis- Tallinn Tarmo Elvisto täna- sid vanahoidmisest, teised ki lihtne, tunnistab ta elutar- tel 605 2600 vu juunis Haapsalus tegid seda füüsiliselt, tekkis galt: “Kõigepealt mõtleb ini- e-post [email protected] toimunud vanade küsimus, et kuidas need as- mene, kas tal on kõht täis ja akende restaureeri- jad nii sageli ometigi kokku tuba soe, see on kui tüüpili- www.askas.ee mise laagris. Foto: ei saa. Ja kurdeti, et puitma- ne Maslow’ püramiid. Kui ik- Erki Meister jad hävivad, teisal olid aren- ka kodu ähvardab külmaks juuli 2007 45 PORTREE

minna, on nii mõnigi kord esimene reaktsioon plastist ja kividest tuge otsida, sest see annab teatud etapil tur- vatunnet. Erisusi tüüppro- jektist hindab ikkagi see, kel- le elueesmärk esmavajaduste saavutamisest kaugemal.” Tarmo Elvisto ise tunneb, et just sellisesse teistmoodi ja isikupäraselt kujundatud keskkonda minek annab jõu- du tegutsemiseks. “Kui linna- elu ja tegutsemine ära väsi- tab, põgenen sügavale metsa- de keskele oma maakoju. Tu- leb rahulikult aeg maha võtta, seejärel saab tulla tagasi lin- na. Mulle lihtsalt meeldivad ebastandardsed asjad, selleks pakub vanade majadega tege- lemine palju võimalusi.” Töö toogu rõõmu Kuidas siiski äratada huvi selle vastu, mis on hoidmis- väärne? “Inimestega tege- ledes tuleb saavutada oma- moodi Tom Sawyeri aiavär- vimise efekt,” räägib Tarmo Elvisto kavalalt. “Oleme näi- teks SRIKi laagrid püüdnud lihtsalt huvitavaks teha, et inimesed saaksid proovida asju oma kätega. Kui töö on

Uus maakondlik SRIK luuakse Haapsallu Jüri Kuuskemaa suvekoju, mille renoveerimine alles täie hooga käib. Foto: Erki Meister

aiamööbli tootmine ja müük

www.ansawert.ee tel 51 06 795 edasimüüja AS Espak tel 651 2330

46 OMA MAJA PORTREE lõbus, tulevad inimesed rõõ- CV muga kaasa.” Kõik algab Ise oma kätega tegemi- Tarmo Andre Elvisto se rõõmu on loo peategela- inimese ne tundnud juba ülikooliajal: Sünniaeg: 10.12.1964 Projektidest, mida on “Õppisin kaugõppes ajalugu Elukoht: Tallinn, Nõmme tulnud juhtida: mõtteis ja kui küsiti, kas soovin vali- Perekonnaseis: abielus,
1988–1993 pilliroovarumi- da teaduri või restauraatori 1 laps se käivitamine, pillirookatus- nne kui asusin töö- tee, valisin millegipärast res- Hariduskäik: te valmistamine Eesti Vaba- le SRIKIs, tegutse- taureerimise, kuigi see pol-
1983 lõpetanud praegu- õhumuuseumile, Sassi-Jaani Esin palju meie su- nud loogilisem valik. Asju ise se Õismäe humanitaargüm- talukompleksi taastamine; gulasrahvastega, käisime tehes lahendada tundus kui- naasiumi
1993–1997 Hõimupäeva- Handi- ja Komimaal ning dagi loogiline.”
1983–1988 – õpingud Tar- de jt ürituste, seminaride, maride juures kultuuri- tu Ülikoolis ajaloo erialal, konverentside korraldamine sidemeid loomas. Ajaloos tuhnis ka lapsena kaugõppes
1994–1997 Eesti ma- Tihti tuli seal seleta- Ise nokitsemise ning vanades
1996–2000 – õpingud jandust ja ärikontakte tut- da, et nende erisus on uh- asjade tuhnimise pisiku sai Eesti Kõrgemas Kommerts- vustava infokataloogi kus, mitte häbenemise Tarmo vististi külge juba lap- koolis rahvusvahelise ärijuh- ”Bizneskontaktõ Estonia” asi. Usun, et need käigud sepõlves – siis, kui Borneod timise erialal väljaandmine ja levitamine andsid neile enesetead- ja Bruneid tema margikogus
2000 – bakalaureuse
1998–2001 osalemi- vust ja õpetasid mulle tei- kaugest ja muinasjutulise- kraad rahvusvahelise ärijuh- ne Eesti-Rootsi restauree- salt leplikkust: vanas ma- na näivast maailmast sõnu- timise erialal, EBS rimisalases ühisprojektis jas, rahvakillus või lapse- meid tõid. Poisiea avastus- Österled põlves kogutud margis retked viisid lisaks ka Haap- Töökäik:
1999 Eesti Puitarhitektuu- on justkui midagi ühist. salu linnuse salakäikudesse.
1986–1988 Eesti Vaba- ri Kaitse Fondi asutamine See ühisjoon õpetab, “Kuni kuuenda klassini elasi- õhumuuseumi restauraator
2001 MTÜ Eesti Muinsus- et tuleb olla kooskõlas me Tallinnas Nõmmel, seejä-
1988–1993 Vabaõhumuu- kaitse Seltsi all Säästva Re- ümbritsevaga ja looduse- rel Õismäel,” meenutab Tar- seumi juures tegutseva koo- noveerimise Infokeskuse ga. Kõik algab ju inimese mo Elvisto. peratiivi Roo juhataja, tege- SRIK käivitamine, juhtimine peas ja mõtteis. Mis siis, “Tore oli, vanad majad, par- vusvaldkond: pillirookatused
2001–2006 projektid et naaber arvab, et vana gid. Usun tegelikult, et umbes ja traditsioonilised ehitused SRIKi all: koolitusprojektid, hoone ei kõlba, tuleb liht- viiendas klassis ongi inimene
1993–1997 sihtasutu- trükised, restaureerimis- salt uskuda sellesse, mis paljuski paigas, tunnetused se Fenno-Ugria projektijuht, laagrid. on unikaalne. ja väärtused on olemas, hil- mitmesugused üritused, se-
2004–2006 osalemine Tarmo Elvisto jem, ülikooli ajal rabeletakse minarid, trükised jm MTÜ SRIK Tartu Ühendus, vabaks sellest, mille oli ühis-
2001– Eesti Muinsuskait- MTÜ SRIK Viljandi Ühendus kond või pere peale sundinud, se Selts, Säästva Renoveeri- asutamisel, koostööleping ning õpitakse juurde.” mise Infokeskuse juhataja Paide linnaga Täna on Tarmo Elvistot
1998–2001 eraettevõt-
Kaasautor raamatutes enda sõnul rahul, elu toob lus kinnisvara ja trükiste val- “Ilus vana maja” (2002) ja ka palju reisimisvõimalusi. las, ASi Tait juhataja, Eesti “Looduslikud värvid ehitu- “SRIKi juures tegutsedes igav Puitarhitektuuri Kaitse Fon- ses” (2006) ei hakka,” kinnitab ta. di juhataja

TARNEAEG 2 nädalat

juuli 2007 47 UUS TOODE Torusid soojusta suvel

Viimaste aastate talved on maja- tekke. Keerulistes oludes saab torukoo- omanikke ja haldajaid kimbutanud rikud vajadusel omavahel täiendavalt lii- krõbeda külmaga, mis esmalt vee- mi või kleeplindiga ühendada. torudele kurja teeb. Samad isolatsioonikoorikud sobi- vad ka pinnases olevate torude soojus- Mäletavad ju kõik uudiseid kümne- tamiseks. ThermiSoli EPS100F materja- test külma tõttu veeta jäänud majadest li veeimavus on ≤5 mahuprotsenti, soo- ja pikkadest torumeeste tööjärjekorda- jusjuhtivus λ10 (keskväärtus) 0,0352 W/ dest. Kirjeldatud olukordi saab aga liht- mK, survetugevus ≥100 kPa ja paindetu- salt vältida, kui torustik korralikult soo- gevus ≥175 kPa. jusisolatsiooniga kaetakse. ThermiSoli toruisolatsiooni toote- Majades juba olemasolevate või pai- sarja kasutustemperatuuri vahemik on galdatavate torude isoleerimiseks on -200 °C kuni +80 °C, kusjuures madala- võimalik kasutada mitmeid materjale. tel temperatuuridel muutuvad EPS iso- Üks võimalus on EPS-isolatsioonima- latsioonimaterjali soojustusomadused terjalide tootja ThermiSoli pakutav toru- veelgi paremaks. isolatsiooni tootesari. ThermiSoli toruisolatsiooni eripä- EPS100F-materjalil tuginev ra on lai ja kergesti mugandatav mater- ThermiSoli torukoorikkate sobib mit- jali- ja mõõduvalik. Tavaliselt kasutata- mesuguste torustike, ventilatsioonika- va EPS100F materjali asemel on võima- nalite, aga ka seadmete soojustamiseks. lik tellida ka EPS150F või EPS200F ma- Paigaldamise muudab mugavaks ja liht- terjalil põhinevaid toruisolatsiooni too- saks kahest poolest koosnev toote üles- det. See annab siis vastavalt suurema ehitus, kooriku pooled tuleb ümber toru survetaluvuse ja paindetugevuse ning panna ja ühendada. Paigaldamist ker- väiksema veeimavuse. Samuti on või- gendab kooriku servades olev sulund- Lisaks standardsetele torumõõtude- malik tellida erimõõdulisi isolatsiooni- liide, mis lisaks paigaldamise hõlpsu- le on võimalik tellida ka erimõõdulisi koorikuid. sele väldib ka võimalike külmasildade isolatsioonikoorikuid. Foto: ThermiSol Teet Reier

Greenline 495 Twin Optima Küta säästlikult! maasoojuspump HT on ainulaadne tulevi- on lahendus, kui Plus on IVT lipulaev. ku lahendus, mis krundil pole piisavalt Pumba südameks on ühendab ventilat- ruumi maakontuuri mitmeid auhinduvõit- sioonisoojuse maa- paigaldamiseks. IVT nud Mitsubishi komp- soojusega. Optima ammutab ressor. Patenteeritud Tulemuseks on soojusenergiat välis- lahendused:kaksik- kahekordne võimsus õhust ja annab suure survekamber ja FCM- ja suuremad sääs- säästu isegi -20°C tehnika optimeerivad tud. Energiahin- pakasega. Enamikel jõudlust ja lisavad dade jätkuv tõus juhtudel kui paigalda- tunduvalt töökind- ahvatleb üha enam- da Optima töötava lust. Kuumem vesi – hankima taolisi too- süsteemi toeks, vähe- rohkem tarbevett. teid. nevad küttekulud pea kaks korda.

IVT PremiumLine X15 Maasoojuspump ilma lisaelektrita

Uus IVT PremiumLine X15 on siin. Inverterjuhitav maasoo- juspump toodab sujuvalt soojust 4-15kW vastavalt vaja- dusele. Säästad 14% rohkem kui tavalise maasoojus- Soojuspump OÜ I Regati pst. 1 I TALINN 11911 pumbaga. tel. 639 6799 I www.ivt.ee I [email protected]

48 OMA MAJA UUS TOODE Bonsaisid kasvatatakse ka Eestis

Bonsai on lõikamise ja lisaväetist. Korralikus mul- kärpimisega kujunda- las piisab talle vaid sademe- tud puu või põõsas, mille test ja kastmisest. kodu maa on Jaapan, kus Talveks tuleb bonsai kat- puude kujundamise tra- ta kattelooriga. Katteloori ditsioonid on iidsed. all võivad aga tekkida seen- haigused. Haiguskolde avas- Eestis kasvatatakse bon- tamisel tuleb seda kohe mür- saisid Cerese aianduskesku- giga pritsida. se puukoolis. Euroopa bon- Eestis kasvatatud mägi- said kujundatakse enamasti männist kujundatud bon- mägimännist, elupuust, ka- saide hinnad algavad paarist dakast või ebaküpressist. tuhandest kroonist ja võivad Bonsaid iseloomustab küündida kuni kümne tu- voolujooneliselt kulgev puu handeni. tüvi ning sellest välja kasva- Vahvad rohelised okkapallid männitüvede otsas on ehteks Elupuust ja teistest väik- vad rohelised pallikesed. Pal- igale aiale, eriti kui aed on veel Jaapani stiilis. Foto: Raul Mee sematest liikidest kujunda- likesi kujundatakse kääride- tud bonsaide hinnad algavad ga. Loovvõrseid lõigatakse on täiskasvanud ja hoolikalt võrk. Võrk ei takista puu juur- seitsmesajast kroonist. tagasi siis, kui need on veel pügades püsivad nad ka edas- dumist. Bonsai eluiga on korrali- noored ja pehmed. Palle peab pidi umbes sarnastes mõõt- Paaril esimesel aastal tu- ku hoolduse puhul sadu aas- pügama vähemalt kord aas- metes. leb bonsaid korralikult kas- taid. Tuleb silmas pidada, et tas, ent ei tee paha, kui kärbi- Samuti kaetakse bonsai ta. Puu juurdumine võtab männist kujundatud bonsai takse ka kolm-neli korda su- mullapall metallvõrguga ja aega umbes kaks aastat. Hil- langetab okkaid samuti kui ve jooksul. selle peale tõmmatakse mul- jem ei vaja bonsai enam olu- tavaline mändki ning elu- Puukoolis müüdavad bon- las lagunev riidest kott. Puu liselt kastmist, vaid on soo- puust kujundatud bonsail lä- said on keskmiselt viieteist- istutatakse koos koti ja võr- vitatav seda teha põuasema- heb osa lehti pruuniks nagu kümneaastased taimed. Nad guga. Aja jooksul laguneb ka tel aegadel. Bonsai ei vaja ka tavalisel elupuulgi. Teet Reier

juuli 2007 49 KINNISVARALEID

MÜÜGIINFO Asukoht: Harjumaa, Tallinn, Haabersti, Selja tn Üldpind: 530 m² Väga palju annab kinnisvarakuulutusele juurde korralike ning ülevaatlike piltide lisamine. Krundi suurus: Kahjuks puuduvad antud maja puhul sisevaated. Fotod: Kinnisvaraveeb 5573 m² Hind: 29 800 000 krooni, 56 226,42 kr/m² Müüja: Nestland Lisainfo: Maja koos isikliku Müüa Rocca al Mare Vaba- õhumuuseumi vahetus lä- heduses metsaga ümbrit- setud, aiaga piiratud, kom- golfiväljakuga munikatsioonidega varus- tatud privaatalal kahe era- muga hoonestatud maaval- igemini küll koos dus üldpindalaga 5573 m². kvaliteetse kuue- Maavaldus koosneb nel- Õkümne meetri pik- jast maaüksusest. Hoones- kuse harjutusväljakuga, kus tamata kinnistu asukoha- green ja kaks bunker’it, nagu ga Selja tn 13, elamumaa kuulutusest lugeda võib. Li- 1437 m². Detailplaneerin- saks heakorrastatud krunt, gu kohaselt lubatud 2kor- üks suurem ja teine väiksem ruseline elamu ja abihoone maja ning mereni vaid pisut püstitamine ehituskrundil. üle poole kilomeetri. Hoonestatud kinnistu asu- Ja kogu selle komplek- kohaga Selja tn 17, ela- ti eest tahetakse vaid tsipa- mumaa 1590 m². Kinnis- ke alla kolmekümne miljo- tu hoonestatud 2korruse- ni krooni. lise eramuga, elamispinna- Täitsa muidu saadud, ga 100 m². võiks öelda eelmise kin- Hoonestatud kinnistu asu- nisvaraleiu, Jurmalas asu- kohaga Selja tn 15, ela- va puitvilla hinda vaada- Lisaks suuremale hoonele asuvad krundil ka väiksem, mumaa 1434 m². Kinnis- tes. Kusjuures võimalus veel 100 m² hoone ja golfi harjutusväljak. tu hoonestatud 2korruse- hooneid juurdegi ehitada. lise eramuga, elamispinna- Kui umbes aastapäevad se hinnaklassi kuuluvaid kimata siis poole tuhande ga 430 m². tagasi müügikuulutustest maju. ruutmeetristest tornidega Neljas, metsaga külgnev üle kümne miljoni maks- Pakkumisi leidub ilm- monstrumitest. krunt on 1112 m² suurune vaid hooneid otsisin, tuli selt igale maitsele, sest saa- Kõige selle taustal tun- kinnistuosa. neid pinnale suhteliselt ka- daval on nii mõisakomplek- dub Haabersti kompleks iga- Krundile on rajatud kvali- sinavõitu, täna aga pakub sid Kolgas ja Vihulas kui ka ti sobiva ostuna privaatsust teetne golfi harjutusväl- ainuüksi kinnisvaraveeb ju- kaubanduskeskused Bal- ja golfimängu armastavale jak (60 m) green’i ja kahe ba nelja lehekülge selles- ti jaamas ja Õismäel, rää- kaasmaalasele. Teet Reier bunker’iga. 50 OMA MAJA REKLAAM

juuli 2007 51 REKLAAMareco

TERASKATUSED TERASEST SEINA- PROFIILID VIHMAVEESÜSTEEMID LISAPLEKID JA PLEKKSEPATOOTED SILEPLEKK

TALLINN: Lennujaama tee 5 tel. 610 1153 [email protected] TARTU: Ringtee 4 tel. 730 0161 [email protected] PÄRNU: Savi 3 tel. 446 1002 [email protected] RAKVERE: Võidu 110 tel. 504 5094 [email protected] NARVA: Joala tn. 9 tel. 53 444 139 www.areco.ee

52 OMA MAJA