arh.03–04/11 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

> EALi eestseisuses A2

> Lõppenud arhitektuurivõistlused A15

> Ettevalmistatavad võistlused A16

> EALi teated A16

> EALi välissuhtlus A17

> Arhitektuurikeskuse teated A17

> Teated seenioridele A19

Dhaka Rahvusassamblee (Jatiyo Sangshad Bhaban) Dhakas, Bangladeshis (foto: Kalle Vellevoog). arh.03–04/11 A2

Arhitektid on ruuminarkomaanid

Arhitekti meisterlikkust aitavad lihvida kogemused ruu- mist, mida pole võimalik saada raamatutest, ekraanilt ega muu tehnoloogia abil. Päriselt saab ruumi tajuda ainult kohal olles. Kogemused ümbritsevast salvestuvad mälupil- dis kogetud tervikuna ja märgatud detailidena. Tõenäoliselt on arhitekti reisikirg seotud nende kogemuste otsimisega. Arhitektid on ruumist sõltuvad. Nad on ruuminarkomaa- nid, kes püüavad saada aina täiuslikumat ja vahetumat Foto: Kalle Vellevoog ruumikogemust.

EALi korraldatud reisi sihtkohaks oli sedakorda Bangladeshi Maakaarti vaadates on näha, et peamiselt kulges reis piki pealinn Dhaka ja seal asuv Louis Kahni kavandatud parla- ühte sooja laiuskraadi, kui Delhi ja Chandīgarh välja arva- mendihoone. Reis oli omamoodi palverännak Eestis sündi- ta. Külmasildadeta kerge arhitektuur oli eestlaste pidevaks nud arhitekti loomingu juurde ning see pakkus unustamatu imetlusobjektiks. Soojast kliimast tuleneb ka erinevus ruumielamuse. Ideaalne oli kogemus parlamendihoone arusaamades – sealkandis peetakse majaks iga sammastele paiknemisest maastikul, vaimsusest ja struktuurist. Parla- toetuvat varikatust, kus sisekliima on ühtlasi väliskliima. mendihoonet võib lugeda isegi õnnestunumaks ehitiseks Vastupidiselt meile kulutatakse seintega ümbritsetud kui Āgras asuv Taj Mahal, mida peetakse islami ehituskuns- majades äraarvamata hulgal energiat siseruumi jahutami- ti silmapaistvaimaks näiteks. Pärast Dhakat küsid endalt, seks, mitte kütmiseks. kas on kuskil veel ehitatud midagi mõjusamat, mida oleks soov kogeda ja kuhu oleks põhjust seetõttu reisida. Ning Reisi eriliseks linnaehituslikuks kogemuseks kujunes lisaks: kui olime ära näinud Bangladeshi parlamendihoo- vaieldamatult Chandīgarh. See noor linn rajati ideaallin- ne, kehastus Louis Kahn oma loomingu kaudu meie jaoks na mudeli järgi pärast Pakistani eraldamist Indiast, kui ühtäkki luust ja lihast arhitektiks, vabanedes Eestis levinud Pandžabi osariigile oli vaja uut halduskeskust. Võrdlek- legendaarse inimese seisusest. sin Chandīgarhi Brasíliaga – mõlemad rajati pärast Teist maailmasõda ja lühikese perioodi jooksul. Mõlemas linnas Enne Bangladeshi läbisime India sellised põhjapoolsed on tegemist lõpetatud struktuuriga, kus linnaelu funkt- linnad nagu Delhi, Jaipur, Āgra, Ahmedabad ja Chandīgarh. sioonid on jagatud rangelt eri sektoritesse. Le Corbusier’ See teekond oli väärikas jätk liidu eelmistele Aasia-reisidele korrastatud tänavavõrk Chandīgarhis erineb Lúcio Costa Jaapanisse ja Hiinasse. Et näha India ja Bengalimaa pari- planeeritud suurt lindu meenutavast linnastruktuurist maid arhitektuuripalasid moel, mida vaid arhitektid suuda- Brasílias, andes linna toimimise mõttes mõningase eelise vad ja teistele arusaamatul viisil naudivad, oli kava tihe. esimesele. Kohalikus raamatupoes sattus mulle pihku neid kahte linna võrdlev arhitektuurifotode raamat, kus kõr- Ruumielamuste kõrvale mahtusid enamikus linnades ka vutati Le Corbusier’ ja Oscar Niemeyeri töid; mulle tulid kohtumised kohalike ametivendadega. Ilma nende abita silme ette ka mu enda Brasiilia-reisi mälupildid. Chan- poleks me pääsenud peaaegu ühessegi hoonesse, sest aina dīgarhis paikneb mitu Le Corbusier’ kavandatud ehitist, suureneva terrorismiohu tõttu on piiratud ligipääsu kõiki- millest muljetavaldavaimaks osutus ülemkohtu hoone. desse riigiasutustesse ja tähtsamatesse kohtadesse. Süga- vama jalajälje saime jätta Dhakasse, sest sealne arhitektide Veel ühes mõttes on nii India kui ka Bangladeshi linn liit pakkus välja võimaluse tutvustada Eesti arhitektuuri väga erilised: kui seal on näiteks 1950. aastal ehitatud ettekannetega. A. Alveri ja V. Künnapu sõnavõtte toetasid maja, siis on see algsel ja ehedal moel praeguseni säilinud, kaasavõetud raamatud ja ajakirjad. Eesti arhitektuuri eks- sageli pole tehtud isegi remonti. Indias on nauditav see portimine Bangladeshi on alanud! aastatetagune ehedus, mida meie kandis võiks hoolda- mise seisukohast nimetada ebaperemehelikkuseks. Ühelt Reisi eesmärgiks olid modernismiklassikute (Le Corbu- eurooplaselt nõuab suurt mõttepingutust, et saada aru sier’, L. Kahni, B. V. Doshi jt) ning uue India arhitektuuri hindude, moslemite, sikhide ja paljude teiste rõõmsameel- otsingud. Samal ajal ei peljatud külastada ka turismiobjek- sest kulgemisest läbi ajas isereguleeruva kaose. Chandīgar- tideks kujunenud suurmogulite mausoleume, kindluslinnu, hi puhul kehtib sama loogika kogu linna kohta. mošeesid ega vanemaid väärtusi, mis olid säilinud mogulite vallutustest. Nii Indias üldiselt kui ka Bangladeshis on vana Ma ei välista, et Indiasse peab tagasi minema, sest suurem ja uue põhjuslikud seosed tajutavad igal sammul – siin osa maast jäi ka seekord nägemata. tegutsedes on peaaegu võimatu kohalikustkultuuriruu- mist kõrgemale tõusta. Seepärast lähevadki paljud noored Tõnu Laigu õppima välismaale. EALi aseesimees arh.03–04/11 A3

1. september Standardi „Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise rii- gihangete korraldamine” kavandi koostamisest (P. Pere) Ülevaade suvel arhitektuuri vallas toimunust Jätkus töö ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise standardi kavandi koostamisega. Eesti Ehituset- Visiidist Moskvasse, Moskva Arhitektide Liidu külasta- tevõtjate Liidu (EEEL) algatusel koostatava standardi kavandi mine (P. Pere) teksti kohta EALilt ametlikku arvamust ei küsitud, kuid EPBL, EALi ja EAKi esindajad tegid juunis visiidi Moskvasse. Sel ajal kellelt sooviti ametlikku arvamust, palus EALil kujundada avati arhitektuurinäitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur”, eelnõu teksti kohta oma seisukoht. millega seoses korraldas EAK ka seminari. Visiidil õnnestus värskendada juba varem loodud kontakte Vene arhitektidega. J. Huimerind töötas standardi kavandi süvitsi läbi ja kujundas Kohtumise otseseks tulemuseks võib pidada Moskva Arhitek- selle kohta EALi seisukoha. Selle järgi on standardi kavand tide Liidu kutset EALile osaleda soodustingimustel rahvusva- raskesti loetav ja liiga pikk, sest sisaldab rohkeid väljavõtteid helisel arhitektuurifestivalil „Eko-Bereg”. Ühtlasi kutsuti EALi riigihangete seadusest ja viiteid kohtulahenditele. J. Huime- esindajat pidama ettekannet Peterburi konverentsil. EAL võt- rind tegi ettepaneku tuua kas eraldi standardi, juhendmaterjali tis kutse vastu ja juhatuse ettepanekul esines 9.–11. septemb- või iseseisva peatükina esile projekteerimise osa. rini peetud konverentsil A. Alver. Konverentsi raames peeti ka noorte arhitektide võistlus „Kroonlinna fortide kompleksi MKM ei olnud EALi ettepanekuga nõus. Et ka EPBL oli forthotelli parim arhitektuuriprojekt”. Et festivaliga samal ajal standardi kavandi teksti suhtes põhimõtteliselt samal seisu- toimus Tallinnas TAB, ei saanud konverentsile sõita rohkema- kohal kui EAL, kujundasid EPBL ja EAL MKMile saatmiseks arvuline EALi esindus. ühisseisukoha.

Keila kooli projekteerimise ja ehitamisega seonduvast CO2-kvoodi projektist (P. Pere)

(P. Pere) J. Huimerind oli vaadanud läbi CO2-kvoodi müügitulust rahas- Pärast seda, kui Keila kooli projekteerimist ja ehitamist puu- tatavate objektide nimekirja ning sõelunud välja objektid, dutav aukohtu otsus, mis oli kooskõlastatud eestseisusega, mis tuleks võtta muinsuskaitse alla. Need kattuvad osaliselt edastati tellijale ja ehitajale, reageerisid mõlemad väga aktiiv- 20. sajandi arhitektuuriteoste paremiku nimekirjas olevate- selt. Nii tellija kui ka ehitaja vaidlustasid aukohtu otsuse ning ga. Ta pidas äärmiselt vastutustundetuks ja lubamatuks, et nõudsid, et sellest tuleb välja jätta nende kohta esitatud info, CO2-kvoodi projekti raames tehtavate töödega seoses pole st avaldada üksnes arhitekte puudutavad väited. ühendust võetud nende objektide autoritega. Eestseisus pidas vajalikuks pöörduda selgituse saamiseks RKASi poole. Vastuväidete tõttu otsustati Keila kooliga seonduv uurimis- protsess ajutiselt peatada, seepärast pole aukohtu otsust seni Arhitekti kutsestandardi uue versiooni koostamisest avalikustatud. (I. Heinsoo) Uut kutsestandardit koostav töörühm oli 2011. aasta suvel EALi seisukohast Tallinna linnahalli kohta (P. Pere) mitu korda koos käinud ning arhitekti kolme kutsetaset ja Delfi uudisteportaal küsis EALilt kommentaari laguneva rakendusarhitekti kutset kirjeldava tekstiosa üldjoontes lõplik Tallinna linnahalli praeguse seisundi kohta. Sooviti ka teada, sõnastus on nüüdseks valmis. Töörühm koguneb veel üks millisena näeks EAL ideaalis linnahalli tulevikku. kord, et teksti täpsustada.

Vastuses esitas EAL oma tulevikukujutluse: ideaalne oleks Peale uue kutsestandardi tuleb koostada ka uus kutse andmise kujundada korrastatud rannaalale ainulaadne hoonekompleks, kord ning moodustada uus ja ilmselt laiapõhjalisem, senisest kuhu kuuluksid Kultuurikatel, linnavalitsuse haldushoone, rohkemate institutsioonide esindajatest koosnev kutsekomis- linnahall, tulevane Estonia teater ning Admiraliteedi basseini jon. Arhitekti kutsestandardi ja kutse andmise süsteem peaks ümbritsev kvaliteethoonestus koos hoonetevahelise kvali- peatselt korda saama. teetse avaliku välisruumiga, mis seoks hoonestuse vanalinna, kesklinna ja sadamatega. Selle idee teostamiseks tuleb kohe Auditi „Detailplaneeringute menetlemine Tallinna lin- peatada linnahalli silmanähtav lagunemine. naplaneerimise ametis” tegemisest (A. Levald) 25. augusti koosolekul EALis tutvustasid Tallinna linna- EALi toetuse andmisest keskkonnamüra konverentsi kantselei linna sisekontrolöri teenistuse siseauditiosakonna korraldamiseks (P. Pere) esindajad EALile tööplaani alusel tehtavat auditit „Detailpla- MTÜ Ökokratt palus EALil toetada mitterahalise panusega neeringute menetlemine Tallinna linnaplaneerimise ametis”. (teabe levitamine EALi liikmete postiloendis) keskkonnamü- Kokkusaamisel anti EALi esindajatele võimalus jagada oma ra konverentsi „Keskkonnamüra arvestamine planeeringu- mõtteid ja teha teema kohta ettepanekuid. tes” korraldamist ja kutsus EALi esindajat sinna ettekannet pidama. EAL nõustus konverentsiinfot levitama ja oli valmis Kõnealuse auditeerimisega astutakse suur samm selles suu- leidma konverentsile ettekandja. nas, et hakata ka tegelikult kontrollima detailplaneeringute seaduspärasust. Hoone ehitusprojekti standardi koostamisest (P. Pere) Töö hoone ehitusprojekti standardi koostamise kallal on jätku- Planeerija kutsestandardi koostamisest (T. Laigu) nud. Töörühmas osales EALi esindaja J. Huimerind. Planeerija kutsestandardi koostamine on jõudnud lõppjärku ja arh.03–04/11 A4 juba sügisel on võimalik saata selle tekst kooskõlastusringile. EALi 90 aasta juubeli näitusest (P. Pere) Kutsestandardis määratletakse planeerija kutse ja planeeringu Praegu seatakse hoogsalt üles liidu 90 aasta juubeli näitust mõisted ning antakse juhised planeeringu koostamiseks. Stan- „EAL 90”. Selle kujundajad on samad, kes olid TABil, ja sisulise dardis määratakse kindlaks, milliste valdkondade esindajad osa eest vastutab M. Väljas. Kujunduslikult paljude teemape- peavad osalema planeeringu koostamisprotsessis. sadena ülesehitatud juubelinäituse iga pesa eest vastutab üks eestseisuse liige. Töörühm on jõudnud seisukohale, et iga planeeringu koosta- misse (v.a erandjuhud) tuleb kaasata arhitekt, sest tänu sellele Loomeliitude ühisest uusaastapeost nõudele peaks tunduvalt paranema planeeringute kvaliteet. Kavandamisel on loomeliitude ühine uusaastapidu Roterman- Ka on töörühm seisukohal, et planeerija ei saa olla pelgalt ni soolalaos, mille ettevalmistamiseks tuleks taotleda Kultuur- projektijuht (nagu arvati standardi koostamise algetapis), vaid kapitalist raha. ta peab olema spetsialist, kes koostab vähemalt ühe planeerin- gu osa (nt arhitektuurse). See tähendab, et planeerija peab ka Eestseisus kiitis heaks EALi uue logo variandi, mille oma tööga panustama planeeringu koostamisse. kujundas V. Tomiste. Otsustati tellida kaks silti: EALi nimega tahvelsilt, mis paigutatakse Tallinnas Lai 31 asuva hoone On lootust, et planeerija kutsestandardi vastuvõtmisega kor- välisukse kõrvale majaseinale, ning uuendatud logoga EALi rastub Eestis planeerimine tervikuna. silt, mis kinnitatakse sama hoone siseukse kõrvale siseseinale. EALi logo uuendamine oli kooskõlastatud eelmise logo autori Ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest T. Jürnaga. (J. Huimerind) EALiga koostöös valmistatakse ette järgmised arhitektuurivõistlused: Arutluse all oli EALi uue esindaja määramine ehituse, kinnisvara ja geomaatika kutsenõukokku Ü. Peili asemele. • Lahemaa näidisväikeelamute eskiiside (kolm näidiseramaja Eestseisus otsustas peatada EALi tegevuse kõnealuses kutse- lahendust) võistlus; nõukogus seniks, kuni on selgunud Kutsekoja kutsenõukogu- • Eesti Ajaloomuuseumi arhitektuurivõistlus Maarjamäe de uus struktuur ja valdkondade jaotus neis. kompleksi terviklahenduse leidmiseks; • Maakri kvartali arhitektuurivõistluse teine voor: Et Tallinna arhitektuuribiennaali eel on kasvanud välishu- NAPi statuudi täiendamisest (P. Pere) vi Eesti arhitektuuri vastu, pöördus EAKi projektijuht EALi juhatus kohtus NAPi rahastaja H. Meeritsaga, et arutada Carl-Dag Lige EALi poole sooviga panna EALi veebilehele NAPi statuudi muutmist. Otsustati lisada statuuti võimalus üles sellekohast ingliskeelset materjali. Kataloogi „Buum/ kandideerida preemiale ka kollektiivselt ja suurendada pree- ruum” ingliskeelsed tekstid Eesti nüüdisarhitektuuri kohta mia rahastajate ringi, et saada raha kataloogi väljaandmiseks. on ühed vähestest, mida saaks selleks kasutada. Teksti juurde tahab EAK lisada kataloogist fotosid. EAK soovis teada, kas Tallinna linnavalitsuse uue hoone kohta koostatud ja millistel tingimustel on EAL nõus avaldama materjale EAKi pärandimõjude hinnangust (P. Pere) veebilehel. EALi eksperdirühm koostas Tallinna kultuuriväärtuste ameti tellimusel pärandimõjude hinnangu „Tallinna linnavalitsuse Eestseisus otsustas anda EAKile loa avaldada EAKi veebisai- uue hoone (uue raekoja) mõju Tallinna vanalinna väljapaistva- dil kataloogi „Buum/Ruum” materjale tasuta tingimusel, et le ülemaailmsele väärtusele”. See telliti esitamiseks UNESCO viidatakse algallikale. maailmapärandi komiteele, hinnagu teksti koostas eksperdi- rühma juhendamisel T. Trummal.

Ülevaade TABist (V. Tomiste) Tallinna rahvusvahelist arhitektuuribiennaali (TAB, 8.–11. september) ettevalmistav töö, mida alustati eelmise aasta sügi- sel, on jõudnud haripunkti. TABil on kolm põhiüritust (visioo- nivõistlus, sümpoosion ja kuraatorinäitus) ja hulk väiksemaid (ekskursioonid, loengud, näitused, raamatuesitlused, peod). Tulemas on kolm väga sisutihedat päeva. TABi ajaks saab val- mis M. Melioranski koostatud ajakirja Ehituskunst number.

TABil avatakse kolme arhitektuuri õpetava kooli tudengi- te koostatud näitused: „Varjualused” (EKA), „Akadeemiast praktikani” (AA School) ja „Viini eksiilid” (Viinis arhitektuuri õppinud eestlastest tudengite tööde ja makettide väljapanek). Sümpoosion, gala ja sellele järgnev pidu Kultuurikatlas on tasulised, osavõtt ülejäänud üritustest on aga tasuta. arh.03–04/11 A5

Vaadanud läbi Liisi Vähi EALi noortekogu liikmeks astumise Lubja 4 kinnistul asus endine politseimaja, mis on praeguseks avalduse ja tööde kausta, otsustas eestseisus ta liikmeks lammutatud. 2008. aastal korraldati ala detailplaneeringu vastu võtta. algatamiseks mahulise eskiisi arhitektuurivõistlus, mille võitis AB Luhse & Tuhal. Võidutöö alusel kehtestati alale detailpla- neering, kus oli kirjas ka kinnistule kavandatava büroohoone Vaadanud läbi Indrek Kallase EALi liikmeks astumise avalduse ehitusmaht. Planeeringus kehtestatud mahule soovib RKAS ja tööde kausta, otsustas eestseisus ta liikmeks vastu võtta. korraldada 2012. aastal eelkvalifitseerumisega avaliku arhi- tektuurse ideevõistluse. On tehtud ettepanek jagada võistluse preemiafond järgmiselt: I koht on väärt 12 000 eurot, II koht EALi poole oli pöördunud T. Sild Tartusse planeeritava 8000 eurot ja III koht 4000 eurot. Hankedokumendi sisu, sh Maxima uue kaubanduskeskuse arhitektuurivõistluse ruumiprogrammi, ajakava, projekteerimistööde töövõtulepin- pärast, sest objekti tellija ei saa arhitektiga kokkuleppele arhi- gu projekti sisu jm täpsustatakse. Peale kvalifitseerumisvooru tektuurse projekteerimise hinnas. on võistlustööde esitamiseks aega kaks kuud.

Toetudes autoriõiguse seadusele, on Tartu linn seisukohal, et Arhitektide liiduga ei soovi RKAS võistlust kooskõlastada. võidutöö arhitektuurse projekti peab lõpuni projekteerima Eestseisusele tutvustas Kalle Komissarov võistlustingimusi arhitektuurivõistluse võitnud arhitektuuribüroo Tempt OÜ. omal algatusel. Võistluse tingimuste autoriõiguste punktis jäetakse samuti kõik varalised ja isiklikud autoriõigused teoste autoritele: isik- likud autoriõigused määramata tähtajaks ja varalised projekti 29. september valmimiseni. Tingimuste järgi läheb tellijale üle vaid võist- lustööde omandiõigus. Linna seisukoha kujundamiseks palus Eestseisus vaatas läbi EALi liikmete ettepanekud Eesti T. Sild EALi hinnangut tellija ja arhitektuuribüroo vaidlusele Kultuurkapitali 2011. aasta arhitektuuri sihtkapitali soovis, et võimaluse korral nimetataks projekteerimise arhi- aastapreemiale esitatavate kandidaatide kohta. Eestseisus tektuurse osa mõistlik (või keskmine) hind. otsustas esitada arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale kandideerima järgmised objektid. Eestseisus oli seisukohal, et kaubanduskeskuse arhitektuur- se osa maksumuse kujundamisel oleks otstarbekas tugineda Arhitektuurivaldkond EPBLi tänavuses aastaraamatus ära toodud ehitamise ja pro- jekteerimise statistiliselt keskmistele brutopinna hindadele, • Ämari lennuväebaas (Vasalemma vald), arhitektid Toivo mida EPBL on kogunud ja süsteemi seadnud juba aastaid. Tammik ja Mart Rõuk (AB Ansambel OÜ). T. Sillale EALi vastuskirja koostamine jäi T. Laigu ülesandeks. • Tallinna teeninduskool (Tallinn, Majaka 2), arhitekt Maarja Nummert. • Teaduskeskus Ahhaa (Tartu, Sadama 1), arhitektid Vilen 15. september Künnapu ja Ain Padrik, kaasautorid Kristjan Tõlk, Kristiin Keernik, Siim Tuksam ja Hannes Tilk (AB Künnapu & EALi 90 aasta juubelinäituse trükiste graafilised kujunda- Padrik). jad Alari Orav ja Uku Kristjan Küttis tutvustasid eestseisusele • Kortermajade ansambel Supilinnas (Tartu, Oa 31, Oa 33 ja näituseks kavandatavaid kutseid ja plakateid. Meloni 28), arhitekt Kaido Kepp. • Kortermajad Tallinnas (Tallinn, Helme 14–16), arhitektid Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp (Arhitektuuribüroo 9.–11. septembrini 2011 Peterburis peetud rahvusva- JVR OÜ). helisel festivalil „Eko-Bereg” EALi esindajana osalenud ja • Eramu Sauel (Saue vald, Alliku), arhitektid Jan ettekandega esinenud Andres Alver andis eestseisusele ülevaa- Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse (KAMP te festivalil nähtust ja kogetust. Arhitektid). • NO99 Põhuteater (Tallinn, Skoone bastion), arhitektid A. Alveri sõnul võtsid korraldajad neid hästi vastu. Peale Eesti Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik ja Pelle-Sten Viiburg osalesid festivalil ka Venemaa, Sloveenia, Valgevene, Ukraina, (Salto Arhitektuuribüroo OÜ). Läti ja Leedu arhitektid. Ta nentis, et Peterburi projektee- rimisturg on olnud Läänest tulnud arhitektidele suletud ja Maastikuarhitektuuri valdkond seepärast pole eestlastest arhitektidel Peterburis eriti lootust erialast tööd saada. Siiski oli Alver seisukohal, et sealsete kol- • Vallikääru ümbruse maastikukujundus (Pärnu), arhitekt leegidega tuleks suhtlust jätkata ja kontakte luua. Selleks tuleb Kersti Lootus (OÜ Lootusprojekt). mõelda läbi, millised võiksid olla Eesti huvid selles koostöös. Disainivaldkond

Kalle Komissarov, kes koostab RKASi soovil Tallinnas • Etenduse „Noor Eesti” välilava (Rakvere), arhitektid Ott Lubja 4 kinnistu arhitektuurse ideekonkursi tingimusi, Kadarik ja Mihkel Tüür, kaasautor Uku-Kristjan Küttis tutvustas eestseisusele kavandatavat ideekonkurssi. (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ). arh.03–04/11 A6

• „Camera Obscura” (Tallinn, Vabaduse väljak), arhitektid Ott Arhitektuurialane tegevus Kadarik ja Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ). • Tallinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 • Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) korraldamine: Villem installatsioonid: Tomiste, Katrin Koov, Mari-Liis Vunder, Ülar Mark, Endrik - „Rada metsas” (Kadrioru pargis Jaapani aia lähedal), Mänd, Kaire Pärnpuu ja Carl-Dag Lige. autorid Tetsuo Kondo ja Mitsuru Maekita (Tetsuo Kondo • Linnainstallatsioonide festivali LIFT11 korraldamine: Architects), insenerid Mutsuro Sasaki ja Yoshiyuki kaaskuraatorid Margit Argus, Margit Aule, Maarin Mürk ja Hiraiwa (SAPS – Sasaki and Partners); Ingrid Ruudi (MTÜ KAOS). - „Merele” (Mere pst 20, linnahalli katusel), autor Tomomi Hayashi; Eestseisus pidas vajalikuks teha Eesti Kultuurkapitalile - „Uurijad” (Lasnamäel Juhan Smuuli tee ja Laagna tee ettepanek anda välja preemiad võimaluse korral ka ristmiku ääres), autor Raul Kalvo; loodavas, linnadisaini valdkonnas. - „Kai” (Kalaranna 1, Kalasadamas), autorid Siiri Vallner ja Indrek Peil.

Vaadati läbi EALile 8. septembriks esitatud loomestipendiumite taotlused ja otsustati jagada stipendiumid järgmiselt (vt tabelit). Rahast, mille kultuuriministeerium eraldas EALile 2011. aasta loometoetusteks ja -stipendiumiteks, otsustati jätta 2355,27 eurot aasta lõpuni reservi.

Taotletav Stipendiumi Eraldatud Taotleja stipendium (€) kasutuseesmärk Lisateave stipendium (€) Veljo Kaasik 1000 Osalemine arhitektuuri õppereisil Indias 20.10– à 1000 02.11.2011 Andres Alver 1000 Kalle Vellevoog 1000 Raivo Mändmaa 1000 Tõnu Laigu 1000 Velle Kadalipp 1000 Vilen Künnapu 1000 Ralf Lõoke 1100 Osalemine maailma arhitektuurifestivalil Barcelonas Eelarve 1230 eurot, sh à 640 02–04.10.2011. NO99 põhuteatri ja Sõmeru omafinantseering 130 eurot Maarja Kask 1100 keskusehoone tutvustamine rahvusvahelisele žüriile. Karli Luik 1100 Tutvumine Barcelona nüüdisarhitektuuriga. Urmo Mets 1390 Taani nüüdisarhitektuuriga tutvumine, erialaste Eelarve 2090 eurot, sh 640 kontaktide loomine omafinantseering 350 eurot, kaasrahastaja Kauss Arhitektuur OÜ osalus 350 eurot Margit Mutso 1500 Raamatu „Eesti arhitektuur 2010” koostamine, 1500 osaliselt ka kujundamine Risto Parve 1196 EALi 90 aasta juubeli näituse (Eesti 1196 Arhitektuurimuuseumi II k saalis) kujundamine Kai Süda 1196 arhitektuurikonkursi tulemuste alusel 1196 Veronika Valk 1065 „Every Way Out” skulptuuri kavandamine Iirimaal Eelarve 4400 eurot, sh 1065,58 Corkis koostöös iiri skulptori Maud Cotteriga omafinantseering 1204,42 eurot. 28.04 otsustati eraldada stipendium kolmes osas (à 1065) Katrin Koov 2000 Tallinna arhitektuuribiennaali ettevalmistus, 2000 sümpoosioni kureerimine, „STREET 2020” kataloogi toimetamine, meediaga suhtlemine (veebr – okt 2011) Villem Tomiste 820 Tallinna arhitektuuribiennaali kureerimine 820

Ülar Mark 640 Reis Ateenasse, tutvumine ajalooliste objektidega Eelarve 970 eurot, sh omafinantsee- 640 ring 330 eurot Toomas Paaver 1760 EALi esindamine arhitektuurivaldkonnaga seotud 1760 õigusaktide ja standardite väljatöötamise protsessis ning vajaduse korral olulisemate planeeringute vaidlustes Martti Preem 353,4 Õigusaktide koostamise töörühmade koosolekutel 353,4 osalemine arh.03–04/11 A7

J. Huimerind teavitas eestseisust Tartu O. Lutsu nim Lin- Eestseisus otsustas määrata EALi esindajaks Eesti Arhi- naraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi arhitektuuri- tektuurimuuseumi nõukotta V. Tomiste. võistluse tulemuste vaidlustamisest ning vaidluse lahen- damiseks astutud senistest sammudest. Eestseisus kiitis heaks EALi juhatuse ettepaneku uue Maria Mägi Advokaadibüroo esitas Arhitektuuribüroo Emil kutsekomisjoni koosseisu kohta, kuhu kuuluvad järgmiste Urbel OÜ nimel ja käsundil rahandusministeeriumile mär- institutsioonide esindajad. gukirja, milles paluti teha Tartu linnavalitsuse ideevõistluse „Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kutse andja: Kunstimuuseumi arhitektuurivõistlus” üle järelevalvet. Mär- EAL – neli esindajat. gukirjast johtuvalt tunnistas Tartu linnavalitsus 23. septemb- Ministeeriumid: ril kehtetuks linnavarade osakonna käskkirja, millega olid MKM – üks esindaja, kultuuriministeerium – üks esindaja. ideevõistluse pakkumused tunnistatud tingimustele vastavaks, Koolitajad: põhjendusega, et preemiad saanud tööd ei vastanud võistlus- EKA – üks esindaja, tehnikakõrgkool – üks esindaja. tingimustele. Tööandjad: EPBL – üks esindaja. Kogu vaidlustusmaterjal edastati EALi riigihangete ja arhi- Kohalikud omavalitsused: tektuurivõistluste töörühma liikmetele, kelle osalusel peeti Eesti Linnade Liit – üks esindaja. 26. septembril EALis nõupidamine. Töörühma arvates on E. Siduserialad: Urbeli tõstatatud probleemid põhiosas aktuaalsed. Selleks, et Eesti Planeerijate Ühing – üks esindaja. edaspidi vältida arhitektuurivõistluste korraldamisel samu Sihtasutus Kutsekoda – üks vaatlejaliige. probleeme, peeti vajalikuks korrigeerida Eesti arhitektuuri- võistluste juhendi teksti, et see oleks üheselt mõistetav. Riigi- EALi esindajatena määrati uue kutsekomisjoni koosseisu hangete ja arhitektuurivõistluste töörühma liikmed ning EALi A. Levald, T. Laigu, M. Shein ja M. Lõoke. juhatus leidsid, et kõnealuse võistluse vaidlustamise tõttu oleks EALil mõistlik paluda erapooletul eksperdil või eksperti- del (kuni kolm eksperti) kontrollida kolme esimest võidutööd 13. oktoober ja teha neile ekspertiis. Nõupidamisel arutati, kas võistlustöö- de esitamine internetis enne märgusõnade taga olevate isikute P. Pere, V. Tomiste ja L. Haamer andsid eestseisusele ülevaate avalikustamist kuni võitja väljakuulutamiseni ei ole EALi 25.–28. septembrini Tokyos peetud UIA XXIV maailma- võistlusjuhendi punkti 13.4 rikkumine. Maailmaa üldlevinud kongressist, kus EALi delegatsiooni koosseisus käisid H. Kes- praktikat arvestades on see tänapäeval pigem reegel kui erand, ler, P. Pere, V. Tomiste, L. Haamer, T. Hayashi ja M. Grimitliht. mistõttu ei ole nimetatud argument tõsiselt võetav. 28. septembril peeti EALis teine samateemaline nõupidamine, Kongressi peateema oli „Design 2050 – Beyond Disasters, kus osalesid juhatuse liikmed J. Huimerind, K. Vellevoog ja through Solidarity, towards Sustainability” (vabas tõlkes T. Laigu ning võistluse žürii töös osalenud H. Grossschmidt, katastroofe selja taha jättes solidaarsuse kaudu püsimajäämise M. Mutso ja E. Urbel. poole), alateemadeks keskkond, kultuur ja elu.

Pärast seda, kui kõik asjaosalised olid ära kuulatud ning oli Kongressi ajal peeti hulgaliselt loenguid, korraldati temaati- analüüsitud Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu lisi arutelusid, kuulati programmide eestvedajate aruandeid, ühishoone arhitektuurivõistluse tulemuste vaidlustamise järel vaadati näitusi. Loenguid pidasid näiteks maailmakuulsad tekkinud olukorda, koostas J. Huimerind riigihangete ja arhi- kunstnikud ja arhitektid Christo, Tadao Ando, Kazuyo Sejima, tektuurivõistluste töörühma liikmete kaasabil kirja kavandi Christoph Ingenhoven. EALi seisukohtadega võistluse vaidlustamise kohta. Eestseisus kiitis kavandi heaks ning kiri otsustati saata Tartu linnava- Näha sai UIA sektsioonide ülevaatenäitust, kus oli esindatud litsusele, rahandusministeeriumile ja Tartu Postimehele. ka BAUA. BAUA eksponaat „Globe – Share your vision and shape the future of our environment” kujutas endast 210 cm läbimõõduga plastiliinkera, mida külastajad said vabalt vormi- Eestseisus kiitis heaks EALi riigihangete ja arhitektuurivõist- da. Lapselik ja mänguline BAUA ekspositsioon sai väga sooja luste töörühma ettepaneku (ajendatud Tartu kunstimuuseumi vastuvõtu osaliseks ja haakus kongressi peateemaga. ja linnaraamatukogu ühishoone arhitektuurivõistluse tule- muste vaidlustamisest) parandada praegu kehtiva Eesti Üritus tervikuna oli väga teaberikas. 21. oktoobri Sirbis aval- arhitektuurivõistluste juhendi teksti. dati kolm UIA kongressi käsitlevat artiklit.

Eesti arhitektuurivõistluste juhendit parandama hakkava töö- EAKi juhataja Ü. Mark teavitas eestseisust EAKi nõukogu rühma koosseisu määrati T. Hayashi, E. Urbel, K. Komissarov, 14. oktoobri koosolekust, kus otsustatakse arhitektuuri- T. Paaver, I. Raukas, T. Laigu ja I. Mald-Villand. alaste tegevuste jaotus EKA, EALi ja EAKi vahel. Juba oli selge, et arhitektuuri eksport, arhitektuurivaldkonna reklaa- Lisaks soovitati kaasata ettevõtmisesse kohalikes omavalitsus- mimine ja arhitektuurikoolituste tegemine jääb EAKi kanda. tes töötav arhitekt Eestseisus leidis, et kuna paljud EALi ja EAKi tegevused kat- arh.03–04/11 A8 tuvad ja tööjaotust on keeruline mõista, tuleb seda täpsustada. naabrusesse jäävate majade korteriomanikega asjakohasele Edaspidi võib probleeme kaasa tuua ka see, et mitu organisat- kokkuleppele. Vastasel korral on juriidiliselt õigus korterid siooni taotleb raha sarnaseks tegevuseks. EAK plaanis esitada sundvõõrandada. lähiajal EASile taotluse, et saada raha EASi loomemajanduse tugistruktuuridest. Milliste konkreetsete projektide tarvis Kõnealuse koosoleku ajaks polnud läbirääkimised kolme naab- raha taotleda, vajab veel täpsustamist. riga veel õnnelikult lõppenud, mistõttu võib ehitusloa saamine lükkuda poole aasta võrra edasi. Kui 4. detsembriks ei õnnestu ehitusluba saada, jääb EKA uue hoone ehitamiseks reservee- Eestseisus pakkus TTK arhitektuuri ja keskkonnatehnika ritud eurotoetusest ilmselt ilma. Kui 2014. aastaks ei õnnestu teaduskonna arhitektuuriinstituudi juhataja kandidaa- kasutusluba saada, peab riik tagasi maksma kogu raha, mis on tidena välja järgmised EALi liikmetest arhitektid: M. Kadarik, saadud uue hoone ehituseks. S. Laanjärv, K. Süda, J. Tiidemann, M. Koot, R. Järg, J. Skoli- mowski, T. Sooväli, A. Tammemägi ja I. Suigusaar. Ettepanek Alternatiivset plaani, mis võimaldaks kasutada ära uue hoone otsustati saata H. Keslerile. ehitamiseks siiani saadud raha, ei ole. Ilmselt oleks mõeldav osta EKAle hoone, millel on juba kasutusluba, ja kohandada see EKA vajadustega. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uude koosseisu järgmiseks kaheks aastaks otsustas eest- EKA uue hoone projekteerija E. Endjärv tutvustas põgusalt, seisus esitada järgmised EALi liikmed: R. Kotov, I. Truverk, ilma näitmaterjalita, hoone projekti. Kahjuks on esialgsest A. Tammemägi, T. Sild ja E. Hirvesoo. võidutööst järele jäänud vaid maht.

Eestseisus toetas EKA kui asutuse säilitamist ja oli seisu- J. Huimerind tutvustas näituse „Floriade 2012” Eesti eks- kohal, et ka selle ainulaadne ja terviklik, paljudest erialadest positsioonipinna – hoone ja seda ümbritsev ala – idee- koosnev struktuur peaks säilima. Kindlasti ei ole mõistlik kavandi avaliku võistluse tingimusi. Võistluse korraldab jagada EKAs praegu õpetatavaid erialasid teiste õppeasutuste EAS koostöös Eesti Puitmajaliiduga, et leida Eesti väljapaneku vahel laiali. jaoks parim lahendus. Võistlustingimused telliti EALilt ja need koostas M. Maiste. P. Pere tutvustas eestseisusele kommunikatsioonispetsia- Võistlus kuulutati välja 14. oktoobril ja tööde esitamise täht- list H. Ruisot, kes koordineeris EALi 90 aasta juubeli kajasta- aeg oli 31. oktoobril 2011. Eestseisus tegi ettepaneku jagada mist meedias. preemiafond 3000 eurot võrdselt kolme töö autorite vahel (à 1000 eurot) ja näidata selgelt ära esimese, teise ja kolmanda koha saaja. EAList määrati žürii liikmeteks R. Vaiksoo, 27. oktoober V. Sova ja varuliikmena M. Mutso. J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate 19. oktoobril EKAs peetud ümarlauast, kus vahetati mõtteid EALi korral- Et leida NAPi žüriisse kaks arhitekti ja ettevõtja, tegi datavate arhitektuurivõistluste sisu- ja korraldusküsi- eestseisus ettepaneku määrata sinna H. Grossschmidt ja muste üle. Ümarlaua kokkukutsumise ajendiks olid eelkõige T. Rein. Ettevõtjast žüriiliikme leidmiseks otsustati pöörduda viimase aja võistlustega seoses üles kerkinud küsimused ja preemia rahastaja H. Meeritsa poole. probleemid.

Ümarlauas loodeti leppida kokku võistluste korraldamise Et on vastu võetud otsus anda kultuuriobjektide (nt (sh võistlustingimuste koostamise) süsteemne käsitlusviis, Kumu, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ajaloomuu- mis aitaks vältida seniseid vigu EALi kureeritavatel ja kaaskor- seum) haldamine üle RKASile, arutas eestseisus, kas see ei raldatavatel võistlustel. Ümarlauas osalesid P. Pere, J. Huime- too kaasa kasumit mittetootvate kultuuriasutuste alarahasta- rind, T. Laigu, K. Vellevoog, M. Šein, R. Kotov, I. Truverk, J. tamist ning kas RKASil jätkub huvi ja võimalusi seista nende Tiidemann, A. Alver, E. Urbel, I. Allmann, I. Mald-Villand, L. hea käekäigu eest. Eestseisus pidas pädevuse koondamist Lepp ja L. Laineveer. põhimõtteliselt põhjendatuks, kuid leidis, et selleks peab RKAS tagama kultuurialase pädevuse ka oma asutuses. Ümarlauas peeti vajalikuks: - tagada senisest tõhusam kontroll võistlustingimuste üle; - parandada võistlustingimuste kvaliteeti; Johtuvalt viimasel ajal ajakirjanduses puhkenud väitlustest - parandada, täiendada ja täpsustada EALi korraldatavate arhi- EKA uue hoone ehitamise ümber oli eestseisuse koosoleku- tektuurivõistluste juhendit (T. Laigu ettepanekul võiks sellest le kutsutud EKA haldus- ja finantsdirektor A. Simo. juhendist saada standard); - anda võistluse žüriile põhilise otsustaja roll võistlustööde A. Simo sõnul on EKA uue hoone kinnitatud detailplanee- hindamisel; ringus tingimus, et selle kooskõlastamiseks ja uue hoone - mõelda läbi žürii täpne töökorraldus; ehitamiseks vajaliku ehitusloa saamiseks peab EKA jõudma - koostada žüriiliikme tööjuhend, kus on täpselt määratletud arh.03–04/11 A9 tema kohustused ja õigused ning lähtepunktid ja kriteeriumid paneku võtta Soome-visiidile kaasa Tallinna linnavalitsuse võistlustööde hindamiseks; esindaja. - märkida arhitektuurivõistluste korraldamise juhendisse, mida peab sisaldama võistluse protokoll; - teha kõik selleks, et võistlusala detailplaneeringut ei keh- EALi liige K. Raude tutvustas eestseisusele ideed koostada ja testataks enne selle ala arhitektuurse lahenduse saamiseks välja anda ehitusmeistrite ning linnade ja maakondade korraldatud võistluse tulemuste selgumist. hilisemate peaarhitektide tegevust kajastav almanahh, mis võiks käsitleda linnaehituse ja arhitektuuri arengut ajava- hemikus 1918–2010 (ehitusmeistreid enne 20. sajandi algust). P. Pere teavitas eestseisust, et muusikakeskkooli, balleti- Tema arvates tuleks tööd alustada almanahhi sisu kirjeldami- kooli ja G. Otsa nimelise muusikakooli uue hoone kahe- sega, millest kasvaks välja tööprogramm ja almanahhi lõplik etapilise ideevõistluse võitnud Austria arhitekt Thomas pealkiri. Et uurimistöö ja selle vormistus on kollektiivne töö, Pucher ei ole nõus RKASi fikseeritud autoriõigusi puudutavate tegi Raude eestseisusele järgmised ettepanekud. tingimustega (kirjas ideevõistluse juhendile lisatud projektee- rimistööde ja projekteerija ning autorijärelevalve teostamise • Võtta vastu otsus koostada ja välja anda almanahh töövõtulepingus). Pucher soovib EALi toetust, et alustada esialgse pealkirjaga „Linnaarhitektid, peaarhitektid, RKASiga läbirääkimisi lepingu muutmiseks. linnaehitus 1918–2010” (võimalik variant „Ehitusmeistrid, peaarhitektid 1680–2010” või muu). Töövõtulepingu (hankedokumentide lisa 3, hankelepingu pro- jekt) punkt, millega T. Pucher ei nõustu, sätestab järgmist: • Moodustada töörühm, kes valmistab ette linnade ja maakondade (valdade?) peaarhitektide nõupidamise, mille Juhul, kui Arhitekt ei ole nõus sõlmima ideekonkursi tingimuste teemaks on uuritav periood ning linna- ja peaarhitektid, kohast projekteerimistööde töövõtulepingut, loetakse, et Arhitekt almanahhi sisu, tööprogramm, koostajad, umbkaudsed on andnud Tellijale ainulitsentsi ideekonkursi ja detailplaneeringu tähtajad jm. koostamise konsultatsiooni käigus tekkinud isiklike autoriõiguste kasutamiseks, samuti kõik varalised autoriõigused. Sellisel juhul • Selgitada välja võimalused rahastada almanahhi koostamist võib Tellija edaspidiste läbiviidavate planeerimis- ja projekteeri- ja väljaandmist riigieelarvest, omavalitsuste eelarvest ja mistööde puhul kasutada ükskõik millist kavandajat või projek- Euroopa Liidu fondidest. teerijat ilma, et Tellijal või/ja tema poolt palgatud juurde- või/ ja ümberehitust teostaval arhitektil või projekteerijal oleks vaja Eestseisus pidas almanahhi väljaandmise ideed huvipak- selleks nõutada Arhitekti luba või selle eest täiendavalt tasuda. kuvaks ja toetusväärseks. Konkreetsed otsused selle kohta, milline organisatsioon peaks almanahi koostama ja kuidas Lühidalt tähendab see seda, et kui Pucher ei ole nõus sõlmima väljaandmist rahastada, vajavad eestseisuse arvates läbimõtle- RKASiga projekteerimistööde lepingut, antakse tema koos- mist. Leiti, et almanahhi koostamine võiks kuuluda eelkõige tatud võidutööprojekt edasitöötamiseks üle kellelegi teisele arhitektuuri- ja kunstiteadlaste pädevusse, seepärast võiks eesmärgil, et see ka tegelikult teostuks. sellega tegelda kas Eesti Arhitektuurimuuseumis või Eesti Kunstiakadeemias. P. Pere sõnul kohtus I. Truverk (EALi nõustaja arhitektuuri- võistluste korraldamisel) 27. oktoobril RKASi esindajatega. Eestseisus otsustas tutvustada almanahhi koostamise ideed Kohtumisel jõuti kokkuleppele, et T. Pucher ja RKAS hakkavad arhitektuurimuuseumi juhatajale L. Väljale ja EKA dekaanile pidama läbirääkimisi töövõtulepingu muutmiseks. T. Tammisele. Väljavõte eestseisuse selleteemalisest protokol- list otsustati edastada ka ATAKile. Eestseisus otsustas oodata ära läbirääkimiste tulemused ja vajaduse korral jätkata teemaga tegelemist. Kutsekoda oli teinud arvamusküsitluse diplomeeritud maastikuarhitekti, volitatud maastikuarhitekti ja M. Mutso andis fotode toel ülevaate EALi delegatsiooni volitatud maastikuarhitekti-eksperdi kutsestandardi käigust Helsingisse 18. oktoobril, kus tutvuti eakatele mõel- uustöötluse kavandi kohta. Vaadati üle A. Levaldi seisu- dud kortermajadega. Visiidil osalesid M. Mutso, H. Volberg- koht kavandi kohta. Eestseisus toetas A. Levaldi seisukohta Raig ja A. Kotli. ja otsustas edastada selle Kutsekojale.

Helsingisse projekteeritud eakate kortermajades osutatakse EALi seisukoht diplomeeritud maastikuarhitekti, volitatud elanikele kõikvõimalikke teenuseid. Eakal on võimalus osta maastikuarhitekti ja volitatud maastikuarhitekti-eksperdi endale majas korter või üürida seal korter või tuba. Soov kutsestandardi uustöötluse kavandi kohta: nendesse kortermajadesse elama asuda on suur ja tol hetkel polnud saada ühtegi vaba pinda. Eesti Arhitektide Liit ei saa arvamusküsitlusele esitatud kujul nõustuda diplomeeritud maastikuarhitekti, volitatud maastiku- H. Volbergi ettepanekul plaanitakse 2012. aasta kevadel uut arhitekti ja volitatud maastikuarhitekti-eksperdi kutsestandardi reisi Soome, et tutvuda ka teiste sealsete hooldekodudega. kavanditega. Heaks tavaks selliste dokumentide koostamisel Reisiks plaanitakse rentida väikebuss. Eestseisus tegi ette- on töögrupis konsensusele jõudmine. Kavandite esitatud ver- arh.03–04/11 A10 siooni koostamisel ei ole arvestatud EALi esindaja põhjendatud Tammsaare pargi uue linnaruumilise lahenduse saamiseks ettepanekutega. kuulutatakse välja lähiajal.

Kutsestandardi kavandite põhiliseks probleemiks on selgusetus Väga keeruka ideelahenduse saamiseks ja teostamiseks on maastikuarhitekti eriala põhitegevustes ning sellest johtuv laia- tööd jaotatud kolme etappi: 2011. aastal ideevõistlus, livalguvus sidustegevuste vahel. Igal erialal peaks olema eelkõige 2012. aastal projekteerimine ja 2013. aastal tegelik uuendami- oma põhiline töölõik ja pädevus, millele võivad lisanduda teiste eri- ne. EAList otsustati määrati žüriiliikmeks P. Pere. aladega kattuvad ja neid parima ruumilise terviklahenduse nimel vastastikku rikastavad tööosad. P. Kokk Eesti Betooniühingust pöördus EALi poole palvega Sisulisest aspektist juhime tähelepanu järgmistele põhimõttelistele aidata leida välisarhitekti, kes esineks peaettekandega ebakõladele kutsestandardites: betoonipäeval, mis esialgsete plaanide kohaselt toimub 15. märtsil 2012. Esinejatena otsustati pakkuda välja Chris- • Maastikuarhitekti kohustuslike tööosade alustamine tian Kerez, Antón García-Abriel ja Valerio Olgiati. planeeringute koostamise ja selle juhtimisega (A.2.1) ei ole loogiline ega asjakohane. Maastikuarhitekt on eelkõige pädev koostama planeeringu erialast (maastikuarhitektuurset) Eestseisus kinnitas EALi aukohtu kokkuvõtte ja otsuse Keila osa (A.2.2). Maastikuarhitekti standardit tuleb alustada kooli projekteerimise ja ehitamisega seonduva probleemistiku maastikuarhitektuurse projekteerimisega, millele järgneb uurimise kohta. Otsustati, et koostatud materjalidest aval- maastikuplaneerimine ja muud erialaga seotud tegevused. datakse EALi Teatajas üksnes aukohtu lõppotsus ja A. Põime avalik vabanduskiri. • Ehitusprojekti juhtimine (A.2.3, A.2.4) ehitusseaduse mõistes ei ole maastikuarhitekti pädevuses ning standardi Keila kooli projekteerimise ja ehitamise probleemistiku sellise sõnastusega ei saa nõustuda. Standard tuleb uurimise lõppotsus läbivalt sisustada maastikuarhitektuurse ehitusprojekti või maastikuarhitektuurse kujundusprojekti (EVS 907: Tuginedes uurimise ajaks kättesaadud materjalidele, ütlustele, 2010) mõistega ja seonduvad osad korrigeerida. Korrektne selgitustele ja nende põhjal teostatud uurimisele, otsustas EALi maastikuarhitekti erialasele tegevusele vastav mõistekasutus aukohus järgmist: oleks kas maastikuarhitektuurse kujundusprojekti juhtimine ja/ või ehitusprojektide maastikuarhitektuurse osa juhtimine. Selle EALi liikme arhitekt Andres Põime osaluses Keila Kooli projek- raames võib volitatud maastikuarhitekt vajadusel koordineerida teerimis- ja ehitusprotsessis esineb autoriõiguse ja arhitektide ka projekti teiste osapoolte tööd maastikuarhitektuurse teose kutse-eetika normide tõsist rikkumist. AB Studio 3 OÜ vastutava loomisel. spetsialistina asus A. Põime muutma ja täiendama teiste arhi- tektide koostatud projekti sellest autoreid informeerimata ja oma • Arhitektuuri ja ehitamise valdkonna töö korraldamine tegevust nendega kooskõlastamata. Rasked eksimused arhitektide riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes (A.2.12.1) ei kuulu kutse-eetika normide vastu annavad vastavalt EALi aukohtu maastikuarhitekti erialaste kutsepädevuste hulka. Ruumilise protseduurireeglitele aukohtule õiguse teha EALi eestseisusele planeerimise valdkonna töö korraldamine on asjakohane ettepanek Andres Põime karistamiseks selle eksimuse eest kuni eelkõige maastikuarhitektuursete (teema)planeeringute ja arhitektide liidust väljaheitmiseni. Arvesse võttes arhitekt Andres planeeringute erialaste osade piires. Põime senist märkimisväärset loomingulist tegevust ja teadaole- valt varasemate eksimuste puudumist, teeb aukohus ettepaneku • Võimalikud ametinimetused (A.7) vallaarhitekt, arhitekt, karistada Andres Põimet noomitusega tingimusel, et Andres Põime arhitekt-planeerija on eksitavad ja kohatud. Maastikuarhitekti tunnistab oma ebaeetilist teguviisi, pöördudes Keila Kooli projekti ettevalmistusega spetsialist ei saa hakata tööle arhitekti või autorite Toivo Tammiku ja Mart Rõugu poole avaliku vabanduspal- arhitekti-planeerijana, mis eeldab vastavat erialast pädevust vega EALi Teataja kaudu või EALi üldkoosolekul. arhitekti kutsestandardi mõistes. EALi liikme arhitekt Toivo Tammiku ja arhitekt Mart Rõugu tege- Koostatavad kutsestandardid peavad looma aluse ruumilise vuses oma loominguliste õiguste kaitsel Keila Kooli projekteerimis- keskkonna tasakaalustatud käsitlemiseks, mis on arhitektierialade ja ehitusprotsessis EALi aukohus vastuolu arhitektide kutse-eetika koostöö võtmeks ja ehituskultuuri eelduseks. normidega ei tuvastanud. Samas võis Toivo Tammiku tegevuses oma autoriõiguste kaitseks esineda siiski ülemäära intensiivset Eesti Arhitektide Liit soovib jõudu maastikuarhitekti kutsestan- ja kompromissitut käitumist ning küsitavusi probleemide lahen- dardite korrigeerimiseks. damisoskuses professionaalsel tasemel. EALi aukohus taunib AB Ansambel OÜ ja Keila Kooli projekti autorite varasematest nõue- test loobumist kokkulepitud tingimusel 17.02.2011 Keila Hariduse Tallinna linnadisainer U. Kaldaru pöördus EALi poole palvega Sihtasutusega sõlmitud kokkuleppes. määrata EALi esindaja Tammsaare pargi linnaruumilise lahenduse ideevõistluse žüriisse. Ideevõistlus kaitsealuse arh.03–04/11 A11

VABANDUS 02.12.2011.a.

EAL Aukohtu süüdistuste kohaselt on arhitekt Andres Põime rikkunud tõsiselt autoriõigusi ja EAL kutse- eetika norme asudes muutma ja täiendama teise arhitekti poolt koostatud projekti sellest autoriteid infor- meerimata ja kooskõlastamata.

Arhitektuuribüroos Studio 3-s on koostatusd allpool loetletud joonised, mis käsitlevad sisekujunduse pro- jekti muudatusi ja täiendusi .Olen eelnimetatud büroos vastutavaks spetsialistiks.

• Arhitektuuribüroo Studio 3 on koostanud Keila kooli klassiruumide akustiliste ripplagede , tahvlite ja valgustite paigutuse ning kinnituste tööjoonised ilma projekti autoritega kooskõlastamata. • Arhitektuuribüroo Studio 3 on koostanud erilahendusega mööbli tööjoonised , samuti kohtkindlalt paigaldatud radiaatorikatete tööjoonised ilma projekti autoritega kooskõlastamata. AB Ansambel projektis olid erimööbli joonised lahendamata. Tasu töö eest oli saadud. Põhiosa Arhitektuuribüroo Studio 3 koostatud erilahendusega mööblist on siiani teostamata. • Arhitektuuribüroo Studio 3 on koostanud Keila kooli aatriumi lae valguslahenduse ja esimese ning teise korruse ripplaelahenduse lähtudes vastava erialaspetsialisti akustilistest soovitustest, projekti autoritega lahendust ei kooskõlastatud. Nimetud lahendust võib tõlgendada aatriumi uue sisekujundusena. • Arhitektuuribüroo Studio 3 konsulteeris objekti ehitajat optimaalsete lahenduste leidmisel siseviimistluse materjalide analoogide leidmisel. Konsulteerides lähtusid AB Studio 3 sisearhitekitid maksimaalselt projektis määratud materjalidest ning tellija rahalistest võimalustest.

Nimetatud tegevusete eest vabandan Arhitektuuribüroo Studio 3 vastutava spetsialistina arhitektide Toivo Tammiku ja Tarmo Rõugu , kui sisekujunduse projekti autorite ees.

Need tegevused toimusid enne Tellija ja projekti autorite poolt sõlmitud kokkulepet 17.02. 2011. Nimetatud kokkuleppes on Keila Hariduse SA ja AB Ansambel OÜ sätestanud projektis tehtavate muudatuste korra ning tingimused. Arhitektid kinnitavad, et neil ei ole mingeid vastuväiteid projektidesse tehtvatesse muuda- tustesse juhul kui need on selgelt eristatavad eelnevalt autorite poolt tehtust.

Samas kohustuvad arhitektid Toivo Tammik ja Tarmo Rõuk mitte tegema mis tahes avaldusi, mis on vastu- olus Kokkuleppega mis tahes kolmandatele isikutele ning mis tahes vormis. Projektide muudatuste osas, kohustuvad Töövõtja ja/või Arhitektid ametiasutustele teatama, et pretensioonid on kokkuleppel tellijaga lahendatud.

Antud Kokkuleppest on juhindunud nii Arhitektuuribüroo Studio 3 kui ka Tellija.

Arhitektuuribüroo Studio 3 OÜ

Juhataja Andres Põime Digitaalselt allkirjastatud

(Kirjaviis muutmata – toim) arh.03–04/11 A12

10. november arhitektuurivaldkonna ettevõtluse ekspordivõimekuse tõst- mine ning Eesti Arhitektuurikeskuse teenuste arendamine”. Kutsekomisjoni esimees M. Šein andis kätte volitatud arhi- EASi nõuete kohaselt peab EAK olema sõlminud kõigi projekti tekti kutsetunnistused EALi kutsekomisjoni 7. oktoobri kaasatutega partnerluslepingu. koosolekul arhitekti kutse saanuile: Tutvunud koostöölepingu projektiga, kooskõlastas eestsei- Ive Punger – volitatud arhitekt IV, sus selle. Peeter Liivandi – volitatud arhitekt IV, Villu Scheler – volitatud arhitekt IV, Hindrek Kuldbek – volitatud arhitekt IV, Eesti Kultuurkapitalile rahataotluste esitamise tähtaja Andres Sevtsuk – volitatud arhitekt V, (20. november) lähenemisega seoses arutati küsimust, kas Taisi Lehtmets – volitatud arhitekt V. Eesti osaleb 2012. aastal Veneetsia arhitektuuribien- naalil oma väljapanekuga. Osalemise korral tuleks selleks kultuurkapitalilt raha taotleda. Seni on EAL korraldanud Taas oli arutluse all Tallinna muusikakeskkooli, balleti- võistluse Eesti ekspositsioonile lahenduse saamiseks ja EAKi kooli ja G. Otsa nimelise muusikakooli uue hoone kahe- ülesanne on olnud see teostada ja Veneetsiasse toimetada. etapilise ideevõistluse juhendile lisatud „Detailplanee- L. Põdra sõnul on kultuuriministeerium sõlminud EALi ja ringu konsultatsiooni leping” (võistlusjuhendi lisa EAKiga kolmepoolse lepingu, kus on kindlaks määratud nii nr 16). EMTA uue hoone ideevõistluse võitnud Austria EALi kui ka EAKi ülesanded seoses arhitektuuribiennaalil arhitekt Pucher ei olnud nõus RKASi fikseeritud autoriõigusi osalemisega. Ministeeriumi 2012. aasta eelarves on Veneetsia puudutavate tingimustega selles lepingus ja soovis RKASiga biennaali tarvis reserveeritud 20 000 eurot. lepingu muutmise asjus läbi rääkida. Eestseisus otsustas, et Eesti osaleb 2012. aasta Veneetsia Ehkki RKASi esindajate ja I. Truverki kohtumisel 27. oktoobril arhitektuuribiennaalil ekspositsiooniga, millele lahenduse saa- jõuti kokkuleppele, et Pucher ja RKAS alustavad töövõtule- miseks korraldab EAL võistluse. Preemiafondi jaoks otsustati pingu muutmiseks läbirääkimisi, ei tehtud seda siiski RKASist taotleda Eesti Kultuurkapitalilt toetust (eelmise aasta samasi- lähtunud põhjustel. sulise eelarve alusel).

Probleemi sisu selgitas eestseisusele ka A. Ojari, kes oli külali- sena palutud osa võtma eestseisuse arutelust EMTA uue hoone Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Tartu kolledži direktor ideevõistluse juhendile lisatud detailplaneeringu konsultat- L. Nei oli saatnud EALile kolledžis kavandatava tööstus- ja siooni lepingu teemal (A. Ojari osaühingust Kolm Pluss Üks on tsiviilehituse õppekava uue peaeriala – ehitiste projek- T. Pucheri esindaja Eestis). teerimine – avamise dokumendid.

Kuulanud ära A. Ojari ja arutanud tekkinud olukorda, kujun- Peaeriala kavandatav nimetus sobib L. Nei arvates hästi kokku das eestseisus seisukoha ideevõistlusele lisatud detailpla- kolledžis juba õpetatava ehitiste restaureerimise peaerialaga. neeringu konsultatsioonilepingu (võistlusjuhendi lisa nr 16) TTÜ nõukogu ootab asjaomastelt asutustelt tagasisidet uue siduvuse kohta ideekonkursi võitjaga ning kirjeldatud ummik- õppekavaversiooni käivitamise otstarbekuse kohta. L. Nei seisust väljatulemise kohta. EALi seisukoht esitati kirjalikult sõnul ei kavatse nad liikuda arhitektuuri õppekava avamise ka RKASile. suunas, kuid on seisukohal, et arhitektuuri õppeainete mahu suurendamine ehitusinseneride ettevalmistamisel võimaldab noortel tulla tööturul paremini toime. Samuti aitab uue peaeri- Sotsiaalministeeriumi korraldatava Kuressaare lastekodu ala käivitamine kindlasti tihendada arhitektide ja ehitusinse- kolme peremaja ideevõistluse žüriisse tuleb määrata kaks neride koostööd. EALi esindajat ja üks varuliige. Võistlus korraldatakse pere- majade arhitektuurse eskiislahenduse ja krundi asendiplaa- Eestseisus pidas TTÜ Tartu Kolledžis ehitiste projekteerija nilise lahenduse saamiseks ning võitjaga sõlmitakse teenuste peaeriala avamist ühiskonda eksitavaks ja arhitekti kut- hankeleping. setegevust ähmastavaks. Arhitektiõppe killustamisega eri kõrgkoolide vahel raisataks eestseisuse arvates valdkonna EAList otsustati määrata žürii liikmeteks M. Šein, M. Aule kõrgharidusressursi. Kõrgkooli õppekavade koostamine on ja varuliikmeks G. Sarv. Eestseisus kiitis heaks V. Tomiste küll iga kõrgkooli enda otsustada, kuid riiklik rahastus ühele ettepaneku lubada võistlustöid ära tuua nii Kuressaarde kui valdkonnale on kindla suurusega ja selle ümberjagamine pole ka EALi, viimasel juhul on EALi ülesanne korraldada tööde EALi arvates praeguses olukorras põhjendatud. Samuti ei edasitoimetamine Kuressaarde. tundu otstarbekas ega ka võimalik eristada Lõuna- ja Lääne- Eesti projekteerimis- ja ehitusturgu ülejäänud Eesti omast.

Ü. Mark tutvustas EASi projekti raames EAKi ja EALi Tõdeti, et EAL on teinud aastaid Eestis arhitektuurihariduse vahel sõlmitava koostöölepingu projekti. Nimelt esitas teemal tõsist tööd, mille tulemusena on olukord rahunenud ja EAK rahataotluse EASi programmi „Loomemajanduse tugi- on saavutatud tasakaal: arhitekte õpetatakse EKAs ja raken- struktuuride toetamise meede”, et teha teoks projekt „Eesti dusarhitekte TTKs. Nende kahe kõrgkooli vaheline koostöö- arh.03–04/11 A13 leping reguleerib bakalaureuse- ja magistriõppe omavahelisi Tallinna linnaplaneerimise ametile otsustati edastada EALi suhteid. Uue õppeasutuse lisamine arhitektuurivaldkonna seisukohti väljendav kiri, mille koopia saadetakse Tallinna hariduskavadesse viiks pikka aega loodud ja kõiki osapooli kultuuriväärtuste ametile. rahuldava olukorra uuesti tasakaalust välja.

Arhitektuuriala õppeainete mahu suurendamine ehitusin- Arutati, kes arhitektidest võiksid kandideerida kultuu- seneride õppes on eestseisuse arvates tervitatav, kuid ei riministeeriumi arhitektuurinõuniku ametikohale. eelda uue eriala avamist kolledžis, kus ehitusinsenere ette ei Kandideerimise tähtaeg on 16. detsember 2011. P. Pere sõnul valmistata. on kultuuriministeeriumi asekantsler R. Siil andnud lubaduse kaasata nõuniku valimise komisjoni ka EALi esindaja. Eestsei- Kõike eeltoodut arvestades ei nõustu eestseisus TTÜ Tartu sus toetas üksmeelselt Levaldi kandidatuuri esitamist. Kolledži ehitiste projekteerija eriala riikliku rahastamisega ja soovitab sellisest segadust tekitavast õppekavast loobuda. EALi seisukohti väljendav kiri otsustati saata Haridus- ja Vaadati üle EALi juhatuse 7. novembri koosolekul täiendatud Teadusministeeriumile. ja korrigeeritud NAPi statuut.

Leiti, et kuna EALi noortesektsiooni tegevus on käivitunud, V. Tomiste teavitas eestseisust, et Tallinna botaanikaaed ei ole enam põhjendatud, et kandidaadid ei kuulu EALi. Peeti soovib koostöös EALiga korraldada arhitektuurivõistluse otstarbekaks laiendada kandidaatide esitajate ringi ja anda botaanikaaia väliala lahenduse saamiseks. kandidaatide esitamise õigus peale EALi liikmete ka teistele inimestele.

Otsustati nende muudatus- ja täiendusettepanekutega NAPi 24. november statuuti täiendada ja seejärel statuut kinnitada.

Tallinna linnaplaneerimise amet palub oma kirjas EALi seisu- kohta Riigi Kinnisvara ASi ettepaneku suhtes lammutada L. Põdra teavitas eestseisust, et kultuuriministeeriumis Tallinnas Suur-Ameerika 1 / Väike-Ameerika 2 kinnistu on kavandamisel kultuurivaldkonna suursponsorite- detailplaneeringu teokstegemisel seal asuv hoone. le tänuüritus ja palus teha ettepaneku, kes vääriksid sellel üritusel esiletõstmist. RKAS hakkab kinnistule projekteerima büroohooneid nelja ministeeriumi tarbeks, ministeeriumite ühishoone projektee- Eestseisus soovitas kutsuda tänuüritusele H. Meeritsa ja rimiseks on juba lõppenud eskiislahenduse ideevõistlus. Ehkki T. Pruuli, kes rahastavad NAPi väljaandmist. võidutöö (autorid M. Aunin, M. Kahu, M. Melioranski) alusel koostatud täpsustatud eskiisprojekt nägi ette kinnistul oleva hoone renoveerimise ja uue hoone ehitamise, soovib RKAS Koosolekul külalisena osalenud Pärnu linnaarhitekt K. Tiigi- olemasoleva hoone lammutada. Lammutamist põhjendab soon andis eestseisusele ülevaate arendustegevusest Pärnus RKAS sooviga rajada energiasäästlikud ja nüüdisaegse töö- Rääma 7 kinnistul ja selle vahetus läheduses. keskkonnaga hooned, mida on RKASi sõnul parem teha juhul, kui neid saab projekteerida ja ehitada puhtalt lehelt alustades, Rääma 7 on Pärnu jõe kaldal asuv kinnistu, kus varem oli ilma piiranguteta. masinatehas, mille lagunevad hooned on praegugi alles. Nüüd on algatatud ala detailplaneering, mille aluseks on 2005. aastal Arutanud RKASi ettepanekut, võttis eestseisus seisukoha, korraldatud arhitektuurivõistlus, see nägi alale ette üsna suure et kõnealune hoone tuleb säilitada. Leiti, et arhitekt Ü. Ilvese ehitusmahu. Arhitektuurivõistluse võitis Arhitektuuribüroo projekteeritud hoone on arhitektuuriväärtuslik ehitis 1970. Luhse & Tuhal, kelle võistlustöös pakutud lahenduses kavan- aastatest ja kajastab stiilipuhtalt ajastu arhitektuurilist suun- dati ehitada jõe poole kolm torni (kaks 9-korruselist ja üks dumust. Peale selle on hoone märgilise objektina kindlasti 17-korruseline), Rääma tänava poole aga 4-korruselised tiivad. leidnud tähtsa koha väga paljude inimeste ajaloolises mälus. Nüüdseks on AB Luhse & Tuhal esitanud uue, suuresti muu- Eestseisus pidas oluliseks koostada renoveerimiseks hoone detud lahenduse, kus kolm torni on madalamad, kuid arendus arhitektuuriajalooline ekspertiis. Renoveerimisprotsessi (nii on jäänud suhteliselt mahukaks. Pärnu linnavalitsuse planee- lähtetingimuste kui ka projekti koostamisse) tuleb kaasata rimisosakond peab ehitusmahtu liiga suureks, kui arvestada, hoone autor Ü. Ilves. Ühtlasi oldi seisukohal, et kõnealuse et Pärnusse on juba plaanis ehitada kortereid märkimisväärses kinnistu detailplaneeringu teostamisel tuleks lähtuda detail- mahus juurde. planeeringust, kus on kirjeldatud võimalust siduda kõrvale ehitatava hoone maht olemasoleva hoonemahuga ainult kahe Et tegemist on jõekaldale avanevate vaadetega ja piirkond esimese korruse ulatuses. on Pärnu linnale väga tähtis, siis oleks K. Tiigisooni arvates mõistlik korraldada uus arhitektuurivõistlus, mis hõlmaks suurema maa-ala (masinatehase ja lihakombinaadi ala). Praegu arh.03–04/11 A14 ei ole arendaja ega planeeringu koostaja sellega nõus ja võist- Eestseisus oli seisukohal, et endine Narva-Jõesuu rannahoo- lust korraldada oleks ka keerukas, sest omanike hulk on aja ne tuleb kas taastada algupärasel kujul või korraldada avalik jooksul suurenenud. arhitektuurivõistlus hävinud hoone uue kontseptsiooni saa- miseks. See Ida-Virumaale märgilise tähendusega koht vajab Kuulanud ära K. Tiigisooni ja arutelul osalenud AB Luhse & kvaliteetset arhitektuurset lahendust. Mõlema variandi puhul Tuhali esindajad (T. Tuhal ja R. Luhse) ning arutanud Pärnus peaks linn seadma tingimuse, et rannahoone taastataks avali- Rääma 7 asuva kinnistu arendustegevust, toetas eestseisus ku funktsiooniga hoonena. Eestiseisuse seisukohti väljendav kinnistule uue kontseptsiooni (lähteülesande) leidmist. märgukiri otsustati saata Narva-Jõesuu linnavalitsusele.

Eestseisus oli seisukohal, et 2005. aastal korraldatud arhi- tektuurivõistlusega saadud lahendus lähtus kinnisvarabuumi Peeti vajalikuks sõlmida EKAga leping, mille kohaselt oludest. Praegust majanduslikku seisukorda arvesse võttes on antakse ajakirja Ehituskunst väljaandmine üle EKAle. eestseisuse arvates õigem otsida vaadeldavasse linnaruumi Lepingusse lisatakse, et ajakirja kaanele jääb ka EALi kui aja- sobivamaid lahendusi. kirja ellukutsuja logo.

Ummikseisust edasiminekuks peeti otstarbekaks algatada asjakohane laiem arutelu. Kõnealuse kinnistu eri stsenaariu- 8. detsember mite läbilahendamiseks võiks eestseisuse arvates korraldada laiapõhjalisema arutelu seminarivormis. Üheks võimalikuks Astangu Kutse- ja Rehabilitatsioonikeskuse tellimusel koosta- seminariformaadiks võiks olla Pärnu linna ja EAKi koostöös tava juhendmaterjali „Kõiki kaasava elukeskkonna kavanda- korraldatav linnafoorum. Analüüsi järel peaks Pärnu linn mine ja loomine” töörühma liikmed Ruth-Helene Melioranski kaaluma kogu Ülejõe linnaosaga piirnevale maa-alale teema- ja Andres Levald tutvustasid eestseisusele juhendmaterjali planeeringu koostamist. EALi seisukoht otsustati edastada tööversiooni. Pärnu linnavalitsusele. See on riigihanke kaudu koostatav dokument, mida rahasta- takse ELi vahenditest. Riigihanke võitis ühispakkumus, mille V. Tomiste teavitas eestseisust plaanist hakata igal aastal esitasid EAL, EKA ja Eesti Disainikeskus. Juhendmaterjali korraldama EALi aastanäitust. eesmärk on anda juhiseid selliste keskkondade planeerimiseks, mis oleksid kõikidele ligipääsetavad ning kus oleksid taga- See mõte tekkis soovist tagada uute näituste regulaarne üles- tud piiratud toimetulekuga inimeste võrdsed võimalused ja panek ja pakkuda arhitektidele erialast väljundit. Aastanäitus sotsiaalne kaasatus. Juhendmaterjal on soovituslik dokument, võiks olla vaheldumisi seotud TABi ja EALi sünnipäevaga. Et millel pole seadusandlikku jõudu. arhitektuuriteemalisi ülevaatenäitusi on viimasel ajal juba olnud, võiks aastanäitustel käsitleda mitteehitatavat, abstrakt- Pärast juhendmaterjali valmimist jääb selle omandiõigus set arhitektuuri. Aastanäitusega peaks kaasnema ka kataloog Astangu Kutse- ja Rehabilitatsioonikeskusele. Täpsustamist ja see võiks olla rändnäitus, mille sihtkohtadesse viimise ja vajab, kuidas juhendmaterjali levitama hakatakse ja mil viisil seal ülespanemise eest vastutaks EAK. tehakse teavitustööd. R–H. Melioranski kutsus arhitekte üles tutvuma juhendmaterjali tööversiooniga ja tegema selle kohta Võistlus 2012. aasta kuraatorinäituse kontseptsiooni saami- lisa- ja parandusettepanekuid. seks kuulutatakse välja pärast seda, kui on selgunud, kas Eesti Kultuurkapital eraldab selle jaoks EALile raha (taotlus esitati 20. septembril). Eestseisus vaatas läbi Peep Jänese loomestipendiumi taotluse (summas 950 eurot), mille eesmärk on katta osaliselt tema juubelinäituse (avatakse 29.12.2011 Eesti Arhitektuuri- Arutluse all oli rakendusarhitekt T. Mägi koostatud Narva- muuseumis) kataloogi väljaandmise kulud. Kataloogi koosta- Jõesuu rannahoone taastamise eskiisprojekt (2011). vad ja näituse kuraatorid on M. Väljas ja M. Karu.

Narva-Jõesuu linnavalitsuse 8. detsembri 2010. a korraldu- Eestseisus otsustas P. Jänese loomestipendiumi taotluse sega nr 378 määratud projekteerimistingimustes on kirjas, täismahus rahuldada. et ajalooline rannahoone tuleb taastada endises mahus ja algupärasele väga lähedasel kujul. T. Mägi eskiisprojektist näh- tub, et kavandatav hoone järgib endist rannahoonet väliselt Taas arutas eestseisus Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri vormilt kaudselt. Hoone algne funktsioon on aga muutunud sihtkapitali aastapreemiate väljaandmisega seonduvat. (rannahoonest on saanud kortermaja) ja fassaadikäsitlust on tugevasti lihtsustatud (puitvooder on asendatud krohviga, EALi juhatus oli tõdenud, et see, kuidas aastapreemiaid prae- muudetud on akende jaotusi jne). gu välja antakse, ei leia ühiskonnas piisavat vastukaja ning väljakuulutamisel jäävad preemiad teenimatult tähelepanuta. Televisioonis kajastatakse teatavasti ainult Eesti Kultuurkapi- tali aastapreemiate saamist. Juhatus oli kaalunud, kas arhitek- tuuri ja kunsti sihtkapitali aastapreemiate väljakuulutamine arh.03–04/11 A15 ei jääks põhiürituse varju sel juhul, kui kuulutada preemiate saajad välja muul ajal, mitte Eesti Kultuurkapitali aastapree- miate kätteandmise pidulikul üritusel. Ent kas see ei tähen- Lõppenud daks üldpildist kõrvalejäämist? arhitektuuri- Juhatus oli leidnud, et arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia saajad pälviksid tunduvalt suuremat tähelepanu juhul, kui võistlused kultuurkapitali nominente kajastav film ja aastaraamat saak- sid valmis preemiate väljakuulutamisega samal ajal. Kahjuks ei tule filmi valmimine selleks ajaks kõne alla. Aastaraamatu Kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja õnnestuks selleks ajaks välja anda üksnes juhul, kui kandi- ideekavandi võistlus daatide esitamine arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale kuulutataks välja senisest varem (nt kevadel) ja kui ka žürii Võistlus kestis 05.07–01.11.2011. koguneks otsuse langetamiseks varem. Kultuuriministeeriumi ja EALi koostöös välja kuulutatud Juhatus pidas vajalikuks arutada enne otsustavaid samme võistlusele laekus 66 tööd. Žürii hindas neid lähtuvalt idee kõnealust küsimust eestseisuses. kandvusest, kohaspetsiifilisusest ja teostatavusest.

Eestseisus oli seisukohal, et Eesti Kultuurkapitali arhitek- Võistluse tulemused tuuri sihtkapitali aastapreemiate väljaandmisel võiks jätkata I–II preemia (à 3000 eurot) pälvisid järgmised ideekavandid: senist tava, ent EAL peaks levitama nominentide kohta seni- - ideekavand märgusõnaga „Vest”, autorid Armin Valter ja Joel sest rohkem ja põhjalikumat teavet. Näiteks võiks korraldada Kopli; meediat ja avalikkust kaasava lisaürituse, kus tõstetakse veel - ideekavand märgusõnaga „Mälutulbad”, autor Koit Ojaliiv. kord esile kõiki preemiate saajaid ja nominente. Eripreemia (à 1000 eurot) pälvisid järgmised ideekavandid: Eestseisuse koosolekutel toimunud arutelude järel - ideekavand märgusõnaga „Baasid”, autor Alvin Järving; sõnastatud kirjade ja pöördumistega tutvumiseks võite - ideekavand märgusõnaga „Otsuste rand”, autorid Roland pöörduda EALi poole aadressil [email protected]. Reemaa ja Laura Linsi;

Ideekavand „Mälutulbad”, autor Koit Ojaliiv.

Ideekavand „Vest”, autorid Armin Valter ja Joel Kopli. arh.03–04/11 A16

- ideekavand märgusõnaga „Introvert”, autorid Urmas Paul, reisitšekiga, mille väärtuses saab Go Traveli reisibüroo kaudu Martin Lepplaan, Evelin Reimand ja Martin Noorväli; reisida vabalt valitud sihtkohtadesse. - ideekavand märgusõnaga „Padakonn”, autorid Vadim Fomit- sev, Mart Liho ja Ekke Väli. Konkursiga tunnustatakse ja tõstetakse esile noorte Eesti arhitektide loomingut. Tänavu saab uuendusena kandidaate Ära märgiti järgmised ideekavandid: esitada igaüks, kes põhjendab oma valikut vähemalt 1000 - ideekavand märgusõnaga „Vabaõhumuuseum”, autorid tähemärgi pikkuse tekstiga. Hannes Aava, Alvin Järving, Larissa Kondina-Sokolova, Sille Pihlak, Jass Seljamaa ja Siim Tiisvelt; Arhitektuuri ekspordi edendamise nimel on üks žüriiliige väl- - ideekavand märgusõnaga „Linnutee”, autor Toomas Unt; jastpoolt Eestit. Kolme aasta jooksul on arhitektide konkursi- - ideekavand märgusõnaga „Punane vagun”, autorid Helen töid käinud hindamas väliskriitikud arhitektuuriajakirjadest: Rebane, Egon Metusala ja Elo Liina Kaivo; A10 peatoimetaja Hans Ibelings ja ajakirja Arkitektur peatoi- - ideekavand märgusõnaga „Kommunism”, autor Mark metaja Claes Caldenby. Tänavu liitub žüriiga arhitektuuriõppe- Grimitliht. jõud ja arhitektuuriajakirja The Architectural Review toimetaja Will Hunter.

Noore arhitekti preemia 2011 žüriisse kuuluvad Will Hunter, varasemad preemia laureaadid Hanno Grossschmidt ja Martin Aunin ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Priit Hõbemägi. Ettevalmistamisel Noore arhitekti 2011 kuulutab EALi üldkogu koosolekul olevad arhitektuuri- 16. veebruaril 2012 välja president Toomas Hendrik Ilves. Kandidaatide esitamine

võistlused • Kandidaatide esitamise õigus on igaühel. • Arhitektil on õigus esitada kandidaadiks ka iseennast. • Esitada võib ka varem kandideerinud arhitekte. Tallinna Kristiine linnaosa ühistranspordi terminali • Preemia on mõeldud Eestis elavale ja töötavale Eesti ideelahenduse võistlus arhitektuuri arendanud või Eestile olulist tuntust toonud Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arhitektile või arhitektide kollektiivile, kes on olnud omal Ligikaudne ajakava: väljakuulutamine ajavahemikus 19.– alal uuenduslik või kelle looming on oluliselt kaasa aidanud 23.01.2012, tööde esitamise tähtaeg märtsi esimesel poolel. Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Preemiafond: 6000 eurot • Hindamisele kuuluvad kandidaadi näitusetegevus, arhitektuurikirjutised, uuenduslikud projektid, õppe- ja Kuressaare Lastekodu kolme sotsiaalmaja võistlus teadustöö, teadustöö, valdkonna populariseerimine Tellija: Sotsiaalministeerium meedias ja valmissaanud ehitised. Ligikaudne ajakava: väljakuulutamine detsembri lõpus või • Loomingulise kollektiivi kandideerimisel peavad esitatud jaanuari alguses, tööde esitamise tähtaeg veebruari lõpus. tööd või tegevused olema ühisloominguna selgelt esile Preemiafond: 11 000 eurot toodud. • Kandidaadi või loomingulise kollektiivi iga liikme vanuse Eesti Ajaloomuuseumi arhitektuurivõistlus (Maarjamäe ülempiir on 40 aastat. kompleksile terviklahenduse leidmise konkurss) • Kandidaat peab kuuluma EALi või EALi noortesektsiooni. Tellija: Eesti Ajaloomuuseum • Kandidaadi esitamise avalduses palume näidata ära Ligikaudne ajakava: ettevalmistamisel, tingimused valmivad kandidaadi kontaktandmed ja põhjendada preemia 2011. aasta lõpuks. andmist sellele inimesele. Avalduse maht on vähemalt 1000 tähemärki. Tallinna Maakri kvartali arhitektuurivõistluse teine • Avalduse palume saata 5. jaanuariks 2012 aadressile etapp [email protected] või tuua EALi büroosse aadressil Lai 31, Ligikaudne ajakava: võistlustingimused on ettevalmistamisel, 10133 Tallinn. ajakava on määramata. Preemia statuut ja info seniste laureaatide tööde kohta asuvad EALi koduleheküljel aadressil http://nap.arhliit.ee.

Lisateave: EALi teated Peeter Pere Liina Guiter Eesti Arhitektide Liidu esimees projektijuht tel 565 1015 tel 611 7433 Eesti Arhitektide Liit kuulutas 13. detsembril välja konkursi www.arhliit.ee [email protected] 2011. aasta noore arhitekti tiitlile. Neljanda noore arhitekti konkursi võitjat premeerib Heldur Meerits 4500 euro suuruse arh.03–04/11 A17

EALi üldkogu koosolek minna vastuollu Saksamaa ja Ühendkuningriigi seniste, nelja- aastaste arhitektihariduse regulatsioonidega, kuigi ka maini- EALi üldkogu koosolek, kus valitakse EALile uus esimees ja tud riigid ei rakenda neid enam. Teisalt jääb 5+2süsteem EANi uus eestseisus, toimub 16. veebruaril 2012. Koosoleku toi- sihiks ka edaspidi. Uuendatava kvalifikatsioonidirektiivi teksti mumiskoht ja päevakord on täpsustamisel. esitab komisjon detsembris.

Teise valdkonna (TA2) juht Pavel Kobylanski tegi põhjali- ku ülevaate arhitektitegevuse kindlustamise võimalustest. Valmimas on dokument õigusnormidest ja kvaliteedist, mis on ette nähtud liikmesorganisatsioonide abistamiseks, samuti EALi välissuhtlus ülevaade arhitektiteenuste sisulisest mitmekesisusest Euroopa Liidu liikmesriikides. Uuendatava teenuste direktiivi esimest versiooni on oodata aasta lõpuks. 2011. aasta novembris Lühiülevaade Euroopa Arhitektide Nõukogu 2011. aasta korraldas EAN kahepoolsete nõupidamiste sarja, et paremini teisest peaassambleest kajastada direktiivis arhitektide huve. Ülevaade nõupidamiste tulemustest antakse järgmisel üldkogul ning selle põhjal koos- Brüsselis toimus 25.–26. novembril Euroopa Arhitektide Nõu- tatakse liikmesorganisatsioonidele abimaterjal nende huvide kogu (http://www.ace-cae.org/) üldkogu. Liikmete esindajatest paremaks kaitsmiseks. koosnev üldkogu on EANi kõrgeim organ, mis koguneb kaks korda aastas ja mis on liigendatud EANi temaatilise struktuuri Kolmanda valdkonna kohta (TA3) anti ülevaade projektidest, järgi. Üldkogul esindas Eesti Arhitektide Liitu ning volituse milles EAN osaleb. Neist põhilised on energiasäästule kes- alusel ka Läti ja Leedu arhitektide organisatsioone Andres kenduvad Shelter (www.shelterproject-iee.eu) ja OpenHouse Levald. (www.openhouse-fp7.eu), samuti TrainRebuild (http://trainre- build.eu/). Üldkogul valiti EANile uus president, kelleks sai teiseks kaheaastaseks perioodiks Selma Harrington (RIAI). Nõukogu Ülevaate koostas juhatuse uuteks liikmeteks valiti Matjaž Durjava Sloveeniast Andres Levald ja Nicholas Galabov Bulgaariast. Kokku on EANi juhatuses EALi delegatsiooni juht 11 liiget, kellest kuus (sealhulgas president) valitakse ja viis nimetatakse rotatsiooni alusel.

2010. aastal lahkus ametist EANi peasekretär Alain Sagne ja 2011. aastal tegevdirektor Adrian Joyce, viimane on nüüd Eesti energiasäästlike ehitusettevõtete ühenduse EuroACE (http://www.euroace.org/) peasekretär. Üldkogul tehti teata- Arhitektuurikeskus vaks, et 2012. aastast on EANi peasekretäriks Ian Prichard, kes on olnud aastaid RIBA välissuhete juht. aastal 2011 Üldkogul kiideti EANi 2012. aasta eelarve mahuga 763 825 eurot valdava häälteenamusega heaks. EALi esindaja hääletas enda ning esindatavate Läti ja Leedu arhitektide liitude nimel Eesti Arhitektuurikeskuse 2011. aasta tegevuses olid eelarve 5% suurendamise vastu, sest see tähendab Eestile kesksel kohal Tallinna arhitektuuribiennaali korralda- 100 euro suurust kulude kasvu (kokku 3170 eurot aastas). mine ja mitmesugused välisprojektid.

Käsitleti ka ACE tegevuse põhivaldkondades – juurdepääs eri- Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) 2011. aasta suurprojektiks alasele tegevusele (TA1), erialane tegevus (TA2) ja arhitektuur oli 8.–11. septembrini peetud esimene rahvusvaheline Tallinna elukvaliteet (TA3) – toimunut. arhitektuuribiennaal (TAB). Biennaal koosnes kolmest põhi- sündmusest: sümpoosion „Landscape Urbanism / Maastiku- Esimeses valdkonnas TA1 oli põhiteemaks Euroopa Komisjo- urbanism” Kultuurikatlas (kuraator Katrin Koov), kuraatori- nis ettevalmistatav kvalifikatsioonidirektiivi muutmine, mis näitus „11FLIRTS” Kadrioru lossis (kuraator Villem Tomiste) on lõpusirgel. Liikmesorganisatsioonid ja ACE (http://acecae. ja Tallinna visioonivõistlus „STREET 2020”. Biennaali peakü- www2.produweb.be/public/js/tinymce/jscripts/tiny_mce/ lalisteks olid arhitektid Eva Castro Suurbritanniast ja François plugins/imagemanager/files/documents/ACE_submission_ Roche Prantsusmaalt. Green_paper_PQD_25.08.2011V.10.3.pdf) on oma seisuko- had esitanud. Toal Ó Muiré (RIAI) teavitas üldkogu Euroopa EAKi juhatuse esimehe, arhitekt Ülar Marki sõnul on TAB Komisjonis ja Euroopa Parlamendis peetud aruteludest ning märgiline ja suure potentsiaaliga sündmus: „TAB oli paljude sellest, et 2012. aastal taotletud 5+2aastase lahenduse (hari- arvates viimase kümnendi silmapaistvaim rahvusvaheline dus ja praktika) lisamist kvalifikatsioonidirektiivi ilmselt ei arhitektuurisündmus Eestis. Meie sooviks on kujundada saavutata. Selle põhjuseks on Euroopa Komisjoni soovimatus sellest Eesti ja välisarhitektuuri sünergiline ühisplatvorm, mis arh.03–04/11 A18 elavdab nii arhitektuurielu Eestis kui äratab tähelepanu ka nekust „100 MAJA / 100 HOUSES”. 25.–26. novembril toimus mujal maailmas.” samas Belleville'i arhitektuurikoolis ka seminar, kus Eesti esinejatena astusid üles arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Järgmine TAB korraldatakse 2013. aastal ja ettevalmistused Andres Alver, loovjuht Andrus Kõresaar ning arhitektuuriaja- selleks on juba alanud. loolased Epp Lankots, Triin Ojari ja Oliver Orro.

Välisprojektid Pariisist Moskvani Peale Pariisi festivali aitas EAK 2011. aastal korraldada Eesti nüüdisarhitektuuri tutvustavaid näitusi, seminare ja kon- EAKi välisprojektidest kujunes kaalukaimaks osalemine eesti taktüritusi nii Glasgow’s, Helsingis, Moskvas, Prahas kui ka kultuuri festivalil „Estonie Tonique” Prantsusmaal. Oktoobrist Barcelonas. detsembrini Pariisis kestnud festivali programmi kuulus neli arhitektuurisündmust, millest kolme aitas Eesti partnerina Teiste olulisemate tegevustena saab lõppevast aastast esile organiseerida EAK. tõsta välkloengute korraldamise, laste ja noorte arhitektuuri- teemalise huvikooli avamise, kivilinnafoorumite korraldamise, Festivalil sai näha kahte Eesti nüüdisarhitektuuri näitust. AKU klubi asutamise ning trükiste publitseerimise. 18. oktoobrist 10. novembrini eksponeeriti Paris Val de Seine’i Riiklikus Arhitektuurikõrgkoolis näitust „BUUM/RUUM: UUS EESTI ARHITEKTUUR” (kuraator Pille Epner). 26. novembrist Ülevaate koostas 17. detsembrini sai aga Belleville'i Riiklikus Arhitektuurikõrg- koolis tutvuda näitusega „50 MAJA / 50 MAISONS” (kuraator Carl-Dag Lige Karen Jagodin), kus esitleti olulisemat osa Eestit 12. rahvus- EAKi projektijuht vahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud väljapa- Lisateave: www.arhitektuurikeskus.ee

Muljeid Tallinna arhitektuuribiennaalilt, september 2011 (foto: Tarvo Hanno Varres).

Näitus „BUUM/RUUM: Uus Eesti arhitektuur” Pariisis (foto: Joris Fromet). arh.03–04/11 A19 MEIE JUUBILARID

NOVEMBER Teated seenioridele 8.08.11.2011 Enn Rajasaar 50 14.11.2011 Ene Eharand 60 Sügishooaega alustasime väljasõiduga Raplasse, kuhu me 20.11.2011 Olavi Nõmmik 55 tegelikult kohale ei jõudnudki, sest vallaarhitekt Rein Alti 21.11.2011 Riho Hürden 60 juhitud tutvumine Kohilaga kujunes niivõrd sisukaks ja mul- 21.11.2011 Jörgen Vähi 60 jeterohkeks. Külastasime Hageri hooldekodu (2002, arhitekt 21.11.2011 Veronika Valk 35 Urmas Lõoke), Kohila raamatukogu mõisa endises aidas-kui- 29.11.2011 Paul Kangur 85 vatis (2009, arhitektid Liis Kesküla ja Mart Kesküla), taas- tatud Tohisoo mõisat ja muidugi vallamaja (arhitekt Maarja DETSEMBER Nummert), kus vallavanem Heiki Hepner andis ülevaate valla 08.12.2011 Valeri Falkenberg 55 arengusuundadest. Toredad sissepõiked kolleegide Hugo Sepa, 08.12.2011 Lembit-Kaur Stöör 35 Ülo Sirbi ja Arvi Aasmaa kodupaikadesse kuulusid samuti väljasõidu juurde. 17.12.2011 Cerly-Marko Järvela 45

24.12.2011 Heiki Taras 55 Traditsioonilised kokkusaamised Tallinnas Pagaripoiste kohvi- 26.12.2011 Peep Jänes 75 lauas toimusid oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu esimesel 26.12.2011 Indrek Tiigi 35 teisipäeval. Vahetasime infot kunstiakadeemia maja saatuse 27.12.2011 Maja Niisuke 55 kohta, arutasime rahandusministeeriumi hoonega seotud probleeme ja lubasime endale pimedal advendiajal väikese JAANUAR klaasi hõõgveini. 02.01.2012 Inga Raukas 45 04.01.2012 Mart Port 90 Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalile esitasime 12.01.2012 Jan Skolimowski 35 taotluse seenioride tervisetoetuse saamiseks. Kui meie taotlus rahuldatakse (infot küsida EALi sekretärilt jaanuaris 2012), 19.01.2012 Margus Maiste 35 palun esitada EALi sekretärile taotlused ja lisada makstud 19.01.2012 Urve Alas 85 arved või maksekorralduste koopiad hiljemalt 1. veebruariks 24.01.2012 Ülo Sirp 85 2012. 27.01.2012 Piret Kivi 55 29.01.2012 Katrin Tomberg 55 Ootame kõiki seeniorarhitekte jälle Pagaripoiste kohvikusse 30.01.2012 Aldo Tampere 85 kuu esimestel teisipäevadel kell 14.

VEEBRUAR Seniks aga ilusat ilma, lõbusat aastavahetust ja tugevat tervist! 03.02.2012 Andres Lunge 50 20.02.2012 Toivo Kallas 80 Ell Väärtnõu EALi seenioride sektsiooni juhataja 21.02.2012 Viktor Pais 65 25.02.2012 Andres Siim 50 arh.03–04/11 A20

Eesti Arhitektide Liit EALi uued liikmed Reg-kood: 80053223 Aadress: Lai 31, 10133 Tallinn Üldfaks: 611 7431 Indrek Kallas, E-post: [email protected] sünd 07.05.1981, lõpetanud 2005. aastal Tallinna Tehni- Kodulehekülg: www.arhliit.ee kakõrgkoolis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribü- roos Korrus OÜ arhitektina, on selle juhatuse liige. Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 187/01.09.2011. EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot.

EALi esimees on Peeter Pere. EALi aseesimehed on Jaak Huimerind, Tõnu Laigu, Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog.

Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: EALi noortekogu uued liikmed tel 611 7435, [email protected] Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, [email protected] Liisi Vähi, Projektijuht Liina Guiter: sünd 07.02.1986, lõpetanud 2011. aastal Tallinna Tehni- tel 611 7433, [email protected] kakõrgkoolis arhitektuuri eriala. Õpib Eesti Kunstiaka- Raamatupidaja Anne Kerge: deemias arhitektuuri magistriõppes (eeldatav lõpeta- tel/faks 611 7434, [email protected] mise aeg 2013). Töötab vabakutselise arhitektina. EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juuli- Alus: EALi eestseisuse otsus nr 187/01.09.2011. ni E–R kl 10–17. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30.

EALil on uus projektijuht Liina Guiter

Liina on sündinud Tallinnas, kuid kesk- ja kõrghariduse omandanud Torontos Kanadas. Ülikooli lõpetas ta bio- keemia erialal. 2007. aastal alustas Liina õpinguid Eesti Kunstiakadeemias fotograafia magistrantuuris ja tal on olnud mitu isikunäitust.

2009. aasta septembrist alates töötas Liina sihtasutu- ses Tallinn 2011 kultuuripealinna programmikoordinaa- tori ja projektijuhina. Tema projektideks olid ökosaar koos MTÜga Eesti Pakendiringlus, kultuuripealinna külalislahkuse programm ja sündmustesari „52 üllatust ja ideed” (www.52.ee).

Liina juhib EALis noore arhitekti preemia, EALi kuraator- näituse, suvepäevade jt projekte.

Liinaga saab ühendust tel 611 7433 ja aadressil [email protected].