EAL Teataja 1-2011
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
arh.01/11 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > EALi aseesimehe avaveerg A2 > EALi eestseisuses A2 > EALi teenuste tasumäärustik A8 > EALi üldkogu koosolek A11 > Käimasolevad arhitektuurivõistlused A23 > EALi teated A24 > Arhitektuurikeskuse teated A26 > Teated seenioridele A26 Eesti Arhitektide Liit Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB Tegevdirektor Liina Laineveer Raamatupidaja Anne Kerge: tel 611 7435, [email protected] tel/faks 611 7434, [email protected] RK: 80053223 EALi liikmemaks on 80 eurot aastas, Aadress: Lai tn 31, Tallinn 10133 seenioridele kuni 70. eluaastani ja Sekretär Signe Liivaleht EALi kontor on avatud E–R kl 10–17 Üldfaks: 611 7431 noorliikmetele 10 eurot tel 611 7430, [email protected] E-post: [email protected] EALi eestseisuse koosolekud on üle Kodulehekülg: www.arhliit.ee EALi esimees on Peeter Pere Projektijuht Liivi Haamer nädala neljapäeviti algusega kl 16.30 EALi aseesimehed on Jaak Huimerind, tel 611 7433, [email protected] Tõnu Laigu, Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog arh.01/11 A2 See on oluline ja vajalik eriala Eesti arhitektuurielus. Ometi on osa TTK arhitektuuriõppejõude üritanud juba aastaid tekitada rakendusarhitektuuri õppekavast teist arhitektide magist- Koolitusest riõpet EKA magistriõppe kõrvale. Eesti väiksust arvestades oleks tegu kahetsusväärse ressursiraiskamisega, arvestades arhitektuurihariduse üldist alarahastatust ja kvalifi tseeritud Oleme murdnud EALi juhatuses ja eestseisuses ning arhitek- õppejõudude vähesust. tuurikeskuse nõukogus pead arhitektuurivaldkonna põle- tavaimate teemade üle – ikka selleks, et teaksime mõlemas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtkond on haaranud mõt- organisatsioonis sihte seada ja tegevusi koordineerida. Oleme test ning pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) arutellu kaasanud nii EKA arhitektuuriteaduskonna kui ka poole ettepanekuga teha TTÜ-le ülesandeks luua uus arhitek- Eesti Arhitektuurimuuseumi. tuuriõpe senise TTK rakendusarhitektide õppe baasil. Kirja- likus pöördumises haridusministrile on tehtud ka ettepanek Nendes vestlustes on ühe äärmiselt olulise teemana kerki- võtta üle EKA arhitektuuriõpe. Argumendid on aastate jooksul nud üles koolitus. Olukorras, kus Eesti siseturg on muutu- samaks jäänud; EKAs on arhitektuuriõpe liiga kunsti poole nud Euroopa siseturu osaks, tajume kõik järjest tugevnevat kaldu ning annab vähe insenertehnilisi oskusi – nii kõlab konkurentsi arhitektuurivaldkonnas. Arhitektuurivõistlused, väide, mida faktid paraku ei toeta. mis seni on olnud üksnes Eesti-sisesed, on muutunud rahvus- vahelisteks, ning võite läheb üha enam välismaa autoritele. Ka Seoses Hindrek Kesleri asumisega TTK arhitektuuriteadus- kohalikud arendajad vaatavad sageli rajataguste arhitektuuri- konna dekaani kohale on tekkinud reaalne võimalus sisuliseks büroode poole. koostööks TTK ja EKA vahel. Valminud on koostööleping, mille üks osapool on ka EAL. Selle järgi võimaldatakse näiteks Kuidas tagada sellistes uutes oludes Eesti arhitektuuribüroode TTK tudengitel osaleda EKA teoorialoengutel, et hõlbustada konkurentsivõime ja arhitektuurivaldkonna jätkusuutlikkus? hiljem andekamatele jätkuõpinguid EKA magistriõppes. Samu- Kas otsida uusi turge või/ja keskenduda oma positsiooni ti taotletakse ühiselt EKA riiklike magistriõppe kohtade arvu parandamisele Eesti projekteerimisturul? suurendamist TTK tudengite jaoks ning positiivne tagasiside HTMilt on selle kohta juba olemas. Üks viis parandada oma konkurentsivõimet on kindlasti koolitus – selline, mis tähendaks tegevarhitektide elukestvat Levitatavad väited arhitektide alaproduktsioonist Eestis, täiendusõpet. Koolitusteemade hulka kuuluksid uued projek- mis justkui õigustaksid arhitektide suuremahulise koolituse teerimisprogrammid, uued ehitusvõtted, uued euronõuded vajadust TTÜs, on Eesti praegust arhitektuuriturgu tajuvale projekteeritavatele hoonetele ja uued linnaehitusteooriad. inimesele rohkem kui kummalised. Loodame, et HTM ei toeta Korraldada tuleks õpitubasid, vahetada kogemusi rahvusvahe- Eesti arhitektuurihariduse killustamist kõrgkoolide vahel ning liselt tuntud loojatega jne. tagab tulevikuski TTK rakendusarhitektuuri eriala lõpetajatele edasiõppimisvõimaluse EKA magistriõppes, et mitte lõigata Uuele üleeuroopalisele 8-astmelisele kutsekvalifi katsioonile andekatel üliõpilastel ära võimalust jätkata haridusteed. üleminek võimaldab siduda kutsekvalifi katsiooni andmise arhitektide täiendusõppe programmiga. Koolituse teema all Kalle Vellevoog oleme käsitlenud ka arhitektide magistriõpet EKAs, mille EALi aseesimees jaoks on vaja leida lisaraha, et kutsuda välislektoreid, tugev- dada tuleb õppe materiaal-tehnilisi aluseid, õppejõud vajavad täiendusõpet jmt. Veel puudutab koolitusteema ühiskonna üldise arhitektuu- riteadlikkuse taseme tõstmist. Selleks oleks tarvis juurutada üldhariduskoolides õppekavad, mille raames vaadeldaks meid ümbritsevat ruumilist keskkonda tervikuna, st loodus- ja EALi eestseisuses tehiskeskkonna sümbioosina. Rahvaülikooli vormis loengud arhitektuuri- ja ruumilise keskkonna teemal võiksid olla ava- tud igas vanuses huvilistele. Äärmiselt oluline on suurendada 28. oktoober 2010 ka arendajate ja ehitusprojektide kooskõlastajate arhitektuu- riteadlikkust, milleks sobiksid EKA, arhitektuurimuuseumi ja EALi esimees P. Pere andis volitatud arhitekti kutsetunnistu- arhitektuurikeskuse koostöös pakutavad täienduskursused. sed üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud oma 8. oktoobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul Kõik see on mahukas ettevõtmine, mille avasammuna oleme arhitekti kutsekvalifi katsiooni: kutsunud kokku töörühmad, et koostada esimesed kavad ja asuda otsima programmidele rahastusallikaid. Rene Sauemägi – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Joel Kopli – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Koolituse kontekstis ei saa mööda minna ka Tallinna Kristi Smirnoff – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitektide koolitusest. Anu Lainus – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon. arh.01/11 A3 EALi liige arhitekt M. Nurm andis eestseisusele ülevaate Louis Kahni laeva Eestisse toomisega tegeleva töögrupi endise Mõigu kalmistu seisukorrast. Alal viibides on raske liikmed (Ingrid Mald-Villand, Ott Rätsep ja Jaanus Tamme) uskuda, et seal oli kunagi kalmistu. See suleti 1951. aastal sar- tegid ettepaneku luua Louis Kahni Eesti SA, mis koondaks naselt Kopli ja Kalamaja kalmistuga ja rohkem sinna ei mae- fi nantstegevuse ning oleks edaspidi laeva haldajaks ja prog- tud. Maa-ala on praegu maaomandina reformimata eramaa: rammi üldkoordineerijaks. 21. oktoobril 2010 toimunud võsastunud, hooldamata ja kannatab liigniiskuse all, kalmudel Kahni laeva teemalisel koosolekul, kus peale mainitud töö- puuduvad ristid ja tähised. Muinsuskaitseamet on tellinud grupi liikmete osalesid ka EALi esindajad, leiti, et sihtasutuse mahajäetud Mõigu kalmistu inventariseerimise. võiks asutada EAL. Eestseisus kiitis Louis Kahni Eesti SA Arutati, mida saaks alaga ette võtta. loomise ettepaneku heaks ja oli seisukohal, et selle asuta- jaks võiks olla EAL. O. Alveri arvates võiks ala muuta valgustatud kalmistuks- pargiks. See eeldab ala võsast puhastamist, üldist korrasta- Arutati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) juur- mist ja säilinud hauatähiste nähtavaks muutmist. Korrastatud deehituse projekteerija leidmiseks korraldatavat riigihan- kalmistu-pargi võiks kasutusse võtta urnimatmiskohana. get. Hankega soovitakse leida projekteerija, kes projekteeriks lõpuni Kalvi Voolaiu eskiisi. Riigihankekonkursi võitmise Sisearhitekt, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofes- üks kriteerium on teatavasti kõige madalam pakutud hind. sor M. Summatavet (viibis koosolekul kutsutud külalisena) Eestseisus pidas K. Voolaiu tehtud eskiislahendust aegunuks oli seisukohal, et endise kalmistu alal olev allee tuleks korras- ning oli seisukohal, et Tallinna kesklinnas paiknevale niivõrd tada ja teha seal muid esmaseid korrastustöid, kuid põhiosas väärikale hoonele nagu EMTA tulnuks juurdeehitusprojekti tuleks kalmistu säilitada sellisena, nagu ta on, ja sellisena, saamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Käivitunud prot- nagu ta pärast sõda maha jäeti, mitte ilustada ajalugu. Kalmis- sessi peatamiseks peeti õigeks, et EALi juhatus läheb EMTA tu selliseks jätmises väljendub tollane aeg. Alale võiks püstita- rektori vastuvõtule. da monumendi või tähise, mis annaks tunnistust seal kunagi paiknenud kalmistust. Urnimatmisvõimaluse loomine alale on EALis on korduvalt arutletud, milline peaks olema ajakirja küll tervitatav ja hea mõte, kuid sel juhul tuleks ala reaalselt Ehituskunst kontseptsioon. Arvamusi ja seisukohti on taasavada kalmistuna. olnud erinevaid: osa pooldab akadeemilist ajakirjaformaati (toetavad ajakirja edasist suunatust kitsamale lugejaskonnale) I. Heinsoo nentis, et kuna Tallinnas napib matmispaiku, võiks ja osa leiab, et kontseptsiooni tuleks muuta nii, et ajakiri oleks Mõigu kalmistu tõesti uuesti kasutusele võtta – kui mitte suunatud laiemale lugejateringile. Otsustati küsida EALi muuks, siis vähemalt urnimatuste tarbeks. liikmetelt meilitsi, millisena sooviksid nemad juubelinumbrit näha ja millised on üldse nende ootused ajakirja kontseptsioo- Et seisukohti ja arvamusi Mõigu endise kalmistu tuleviku ni suhtes. V. Tomiste tegi ettepaneku kuulutada 2011. aasta kujundamise kohta oli erinevaid, ei pidanud eestseisus ots- alguses välja ajakirja Ehituskunst uue peatoimetaja leidmise tarbekaks teha rutakaid otsuseid. Eesti kaitseväe ülemjuhata- konkurss. jale otsustati