EAL Teataja 1-2011

arh.01/11 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

> EALi aseesimehe avaveerg A2

> EALi eestseisuses A2

> EALi teenuste tasumäärustik A8

> EALi üldkogu koosolek A11

> Käimasolevad arhitektuurivõistlused A23

> EALi teated A24

> Arhitektuurikeskuse teated A26

> Teated seenioridele A26

Eesti Arhitektide Liit Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB Tegevdirektor Liina Laineveer Raamatupidaja Anne Kerge: tel 611 7435, [email protected] tel/faks 611 7434, [email protected] RK: 80053223 EALi liikmemaks on 80 eurot aastas, Aadress: Lai tn 31, Tallinn 10133 seenioridele kuni 70. eluaastani ja Sekretär Signe Liivaleht EALi kontor on avatud E–R kl 10–17 Üldfaks: 611 7431 noorliikmetele 10 eurot tel 611 7430, [email protected] E-post: [email protected] EALi eestseisuse koosolekud on üle Kodulehekülg: www.arhliit.ee EALi esimees on Peeter Pere Projektijuht Liivi Haamer nädala neljapäeviti algusega kl 16.30 EALi aseesimehed on Jaak Huimerind, tel 611 7433, [email protected] Tõnu Laigu, Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog arh.01/11 A2

See on oluline ja vajalik eriala Eesti arhitektuurielus. Ometi on osa TTK arhitektuuriõppejõude üritanud juba aastaid tekitada rakendusarhitektuuri õppekavast teist arhitektide magist- Koolitusest riõpet EKA magistriõppe kõrvale. Eesti väiksust arvestades oleks tegu kahetsusväärse ressursiraiskamisega, arvestades arhitektuurihariduse üldist alarahastatust ja kvalifi tseeritud Oleme murdnud EALi juhatuses ja eestseisuses ning arhitek- õppejõudude vähesust. tuurikeskuse nõukogus pead arhitektuurivaldkonna põle- tavaimate teemade üle – ikka selleks, et teaksime mõlemas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtkond on haaranud mõt- organisatsioonis sihte seada ja tegevusi koordineerida. Oleme test ning pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) arutellu kaasanud nii EKA arhitektuuriteaduskonna kui ka poole ettepanekuga teha TTÜ-le ülesandeks luua uus arhitek- Eesti Arhitektuurimuuseumi. tuuriõpe senise TTK rakendusarhitektide õppe baasil. Kirja- likus pöördumises haridusministrile on tehtud ka ettepanek Nendes vestlustes on ühe äärmiselt olulise teemana kerki- võtta üle EKA arhitektuuriõpe. Argumendid on aastate jooksul nud üles koolitus. Olukorras, kus Eesti siseturg on muutu- samaks jäänud; EKAs on arhitektuuriõpe liiga kunsti poole nud Euroopa siseturu osaks, tajume kõik järjest tugevnevat kaldu ning annab vähe insenertehnilisi oskusi – nii kõlab konkurentsi arhitektuurivaldkonnas. Arhitektuurivõistlused, väide, mida faktid paraku ei toeta. mis seni on olnud üksnes Eesti-sisesed, on muutunud rahvus- vahelisteks, ning võite läheb üha enam välismaa autoritele. Ka Seoses Hindrek Kesleri asumisega TTK arhitektuuriteadus- kohalikud arendajad vaatavad sageli rajataguste arhitektuuri- konna dekaani kohale on tekkinud reaalne võimalus sisuliseks büroode poole. koostööks TTK ja EKA vahel. Valminud on koostööleping, mille üks osapool on ka EAL. Selle järgi võimaldatakse näiteks Kuidas tagada sellistes uutes oludes Eesti arhitektuuribüroode TTK tudengitel osaleda EKA teoorialoengutel, et hõlbustada konkurentsivõime ja arhitektuurivaldkonna jätkusuutlikkus? hiljem andekamatele jätkuõpinguid EKA magistriõppes. Samu- Kas otsida uusi turge või/ja keskenduda oma positsiooni ti taotletakse ühiselt EKA riiklike magistriõppe kohtade arvu parandamisele Eesti projekteerimisturul? suurendamist TTK tudengite jaoks ning positiivne tagasiside HTMilt on selle kohta juba olemas. Üks viis parandada oma konkurentsivõimet on kindlasti koolitus – selline, mis tähendaks tegevarhitektide elukestvat Levitatavad väited arhitektide alaproduktsioonist Eestis, täiendusõpet. Koolitusteemade hulka kuuluksid uued projek- mis justkui õigustaksid arhitektide suuremahulise koolituse teerimisprogrammid, uued ehitusvõtted, uued euronõuded vajadust TTÜs, on Eesti praegust arhitektuuriturgu tajuvale projekteeritavatele hoonetele ja uued linnaehitusteooriad. inimesele rohkem kui kummalised. Loodame, et HTM ei toeta Korraldada tuleks õpitubasid, vahetada kogemusi rahvusvahe- Eesti arhitektuurihariduse killustamist kõrgkoolide vahel ning liselt tuntud loojatega jne. tagab tulevikuski TTK rakendusarhitektuuri eriala lõpetajatele edasiõppimisvõimaluse EKA magistriõppes, et mitte lõigata Uuele üleeuroopalisele 8-astmelisele kutsekvalifi katsioonile andekatel üliõpilastel ära võimalust jätkata haridusteed. üleminek võimaldab siduda kutsekvalifi katsiooni andmise arhitektide täiendusõppe programmiga. Koolituse teema all Kalle Vellevoog oleme käsitlenud ka arhitektide magistriõpet EKAs, mille EALi aseesimees jaoks on vaja leida lisaraha, et kutsuda välislektoreid, tugevdada tuleb õppe materiaal-tehnilisi aluseid, õppejõud vajavad täiendusõpet jmt.

Veel puudutab koolitusteema ühiskonna üldise arhitektuu- riteadlikkuse taseme tõstmist. Selleks oleks tarvis juurutada üldhariduskoolides õppekavad, mille raames vaadeldaks meid ümbritsevat ruumilist keskkonda tervikuna, st loodus- ja EALi eestseisuses tehiskeskkonna sümbioosina. Rahvaülikooli vormis loengud arhitektuuri- ja ruumilise keskkonna teemal võiksid olla avatud igas vanuses huvilistele. Äärmiselt oluline on suurendada 28. oktoober 2010 ka arendajate ja ehitusprojektide kooskõlastajate arhitektuuriteadlikkust, milleks sobiksid EKA, arhitektuurimuuseumi ja EALi esimees P. Pere andis volitatud arhitekti kutsetunnistu- arhitektuurikeskuse koostöös pakutavad täienduskursused. sed üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud oma 8. oktoobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul Kõik see on mahukas ettevõtmine, mille avasammuna oleme arhitekti kutsekvalifi katsiooni: kutsunud kokku töörühmad, et koostada esimesed kavad ja asuda otsima programmidele rahastusallikaid. Rene Sauemägi – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Joel Kopli – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Koolituse kontekstis ei saa mööda minna ka Tallinna Kristi Smirnoff – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Tehnikakõrgkooli (TTK) rakendusarhitektide koolitusest. Anu Lainus – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon. arh.01/11 A3

EALi liige arhitekt M. Nurm andis eestseisusele ülevaate Louis Kahni laeva Eestisse toomisega tegeleva töögrupi endise Mõigu kalmistu seisukorrast. Alal viibides on raske liikmed (Ingrid Mald-Villand, Ott Rätsep ja Jaanus Tamme) uskuda, et seal oli kunagi kalmistu. See suleti 1951. aastal sar- tegid ettepaneku luua Louis Kahni Eesti SA, mis koondaks naselt Kopli ja Kalamaja kalmistuga ja rohkem sinna ei mae- fi nantstegevuse ning oleks edaspidi laeva haldajaks ja prog- tud. Maa-ala on praegu maaomandina reformimata eramaa: rammi üldkoordineerijaks. 21. oktoobril 2010 toimunud võsastunud, hooldamata ja kannatab liigniiskuse all, kalmudel Kahni laeva teemalisel koosolekul, kus peale mainitud töö- puuduvad ristid ja tähised. Muinsuskaitseamet on tellinud grupi liikmete osalesid ka EALi esindajad, leiti, et sihtasutuse mahajäetud Mõigu kalmistu inventariseerimise. võiks asutada EAL. Eestseisus kiitis Louis Kahni Eesti SA Arutati, mida saaks alaga ette võtta. loomise ettepaneku heaks ja oli seisukohal, et selle asuta- jaks võiks olla EAL. O. Alveri arvates võiks ala muuta valgustatud kalmistuks- pargiks. See eeldab ala võsast puhastamist, üldist korrasta- Arutati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) juur- mist ja säilinud hauatähiste nähtavaks muutmist. Korrastatud deehituse projekteerija leidmiseks korraldatavat riigihan- kalmistu-pargi võiks kasutusse võtta urnimatmiskohana. get. Hankega soovitakse leida projekteerija, kes projekteeriks lõpuni Kalvi Voolaiu eskiisi. Riigihankekonkursi võitmise Sisearhitekt, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofes- üks kriteerium on teatavasti kõige madalam pakutud hind. sor M. Summatavet (viibis koosolekul kutsutud külalisena) Eestseisus pidas K. Voolaiu tehtud eskiislahendust aegunuks oli seisukohal, et endise kalmistu alal olev allee tuleks korras- ning oli seisukohal, et Tallinna kesklinnas paiknevale niivõrd tada ja teha seal muid esmaseid korrastustöid, kuid põhiosas väärikale hoonele nagu EMTA tulnuks juurdeehitusprojekti tuleks kalmistu säilitada sellisena, nagu ta on, ja sellisena, saamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Käivitunud prot- nagu ta pärast sõda maha jäeti, mitte ilustada ajalugu. Kalmis- sessi peatamiseks peeti õigeks, et EALi juhatus läheb EMTA tu selliseks jätmises väljendub tollane aeg. Alale võiks püstita- rektori vastuvõtule. da monumendi või tähise, mis annaks tunnistust seal kunagi paiknenud kalmistust. Urnimatmisvõimaluse loomine alale on EALis on korduvalt arutletud, milline peaks olema ajakirja küll tervitatav ja hea mõte, kuid sel juhul tuleks ala reaalselt Ehituskunst kontseptsioon. Arvamusi ja seisukohti on taasavada kalmistuna. olnud erinevaid: osa pooldab akadeemilist ajakirjaformaati (toetavad ajakirja edasist suunatust kitsamale lugejaskonnale) I. Heinsoo nentis, et kuna Tallinnas napib matmispaiku, võiks ja osa leiab, et kontseptsiooni tuleks muuta nii, et ajakiri oleks Mõigu kalmistu tõesti uuesti kasutusele võtta – kui mitte suunatud laiemale lugejateringile. Otsustati küsida EALi muuks, siis vähemalt urnimatuste tarbeks. liikmetelt meilitsi, millisena sooviksid nemad juubelinumbrit näha ja millised on üldse nende ootused ajakirja kontseptsioo- Et seisukohti ja arvamusi Mõigu endise kalmistu tuleviku ni suhtes. V. Tomiste tegi ettepaneku kuulutada 2011. aasta kujundamise kohta oli erinevaid, ei pidanud eestseisus ots- alguses välja ajakirja Ehituskunst uue peatoimetaja leidmise tarbekaks teha rutakaid otsuseid. Eesti kaitseväe ülemjuhata- konkurss. jale otsustati saata pöördumine ettepanekuga puhastada endine Mõigu kalmistu võsast. Samuti peeti otstarbekaks teavitada asjassepuutuvaid omavalitsusi endise Mõigu kal- 11. november 2010 mistu teemal EALis toimunud arutelust ja kaalutud võimalus- test kalmistu tuleviku suhtes. A. Pähn, kes osales aastaid tagasi EALi esindajana Justiits- ministeeriumi juures koos käinud turvalise elukeskkonna V. Tomiste tutvustas eestseisusele Pärnu jääfestivali ala standardit välja töötanud töögrupi töös, teavitas eestseisust kergkatuse arhitektuurikonkursi tingimusi. Eestseisus koos- Justiitsministeeriumi soovist luua asjassepuutuvate organi- kõlastas võistlustingimused. satsioonide esindajaist töögrupp, kes hakkaks seda standardit tänapäevastamise eesmärgil üle vaatama. EAList soovib minis- Eestseisus, vaadanud 26. oktoobril 2010 läbi EALi arhitek- teerium kaasata töögruppi kolm esindajat. Pähn oli nõus tuurivõistluste töögrupi täiendus- ja parandusettepanekud töögrupi töös jätkama, ülejäänud kahe esindaja nimed täpsus- Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu ja Tartu tatakse jooksvalt.Töögruppi oodatakse ka EAKi esindajat. Kunstimuuseumi arhitektuurivõistluse tingimuste kohta, kiitis need heaks ja tegi nende kohta lisaettepanekuid. T. Paaver andis ülevaate ehitus- ja planeerimisseaduse EALi märkused, täiendus- ja parandusettepanekud kõnealuse kodifi tseerimise hetkeseisust. Kodifi tseerimisega tegeleb arhitektuurivõistluse tingimuste kohta otsustati saata Tartu Justiitsministeeriumi juures koos käiv töögrupp, mille töös on Linnavalitsusele. arhitektidest osalenud E. Mänd, T. Paaver ja I. Volkov. Paaveri sõnul on töögrupi liikmete seisukohtade ja arvamuste põh- Puitehituse klastri juht Märt Riistop oli teinud EALile meilitsi jal alust loota, et kutsekvalifi katsioonisüsteem seotakse uue ettepaneku hakata klastri partneriks ning saatnud tutvumi- koostatava seadusega, ning ta pidas vajalikuks jätkata EALi seks vastava konsortsiumlepingu ja esialgse tegevuskava- esindajana osalemist kodifi tseerimisprotsessis. 2009. aastal eelarve. Eestseisus oli nõus astuma puitehituse klastri alustas Paaver eraviisiliselt tööd ruumiliste mõistete lahti- liikmeks tingimusel, et selle raames korraldatakse lähema mõtestamisega. Töö tulemina on nüüd valminud dokument kolme aasta jooksul puitmajade tüüpprojektide saamise võist- „Ruumilise arengu üldmõisted”, mille T. Paaver on välja lus. M. Riistopile otsustati teha sellekohane ettepanek. pakkunud ka planeerimis- ja ehitusõiguse kodifi tseerimisel arh.01/11 A4 arvessevõtmiseks. Dokumendiga süvitsi tutvumine ja selle L. Haamer teavitas eestseisust võimalikest taotlustest, kohta täiendus- ja parandusettepanekute tegemine otsus- mille EAL esitab Eesti Kultuurkapitali IV taotlusvooru: tati jätta eestseisuse liikmete n-ö kodutööks, misjärel saab dokumendi EALi ametliku dokumendina vastu võtta. Leiti, et 1. Loomeliitude uusaastaseminari/peo korraldamine. Sirbis võiks avaldada Paaveri koostatud dokumenti tutvus- 2. Noore arhitekti preemia 2010. a konkursi ja tseremoonia tava artikli. korraldamine (sh žürii välisliikme sõidukulud). 3. Noore arhitekti võistluste korraldamine (võitjate Kultuurisaate „OP!” peatoimetaja M. Mälk andis eestseisusele honorarid). ülevaate arhitektuuritemaatika kajastamisest Eesti 4. EAL 90 a juubeli kuraatorinäituse konkursi korraldamine Televisioonis. Tema sõnul hakkab ETV 2 muutuma kultuu- (kuraatoritasu, EALi projektijuhtimine). rikanaliks: enamasti pühapäeviti on kanalis teemaõhtu, 5. Tokyos 2011. a septembris toimuva UIA XXIV kongressiga kus näidatakse ühe teemaga seotud saateid. 2011. a alguses seotud ettevalmistused. on kavas arhitektuuri teemaõhtu, mil linastuvad arhitektuu- 6. Osalemine 2011. a märtsis Iisraelis UIA/BAUA II regiooni riteemalised fi lmid (sh fi lm T. Reinust). Hea oleks ühildada koosolekul (sõidukulud). arhitektuuri teemaõhtu mõne samal päeval toimuva arhitek- 7. Kodulehekülje haldamine ja täiendamine. tuuriüritusega, millest „Kultuuriuudised” saaksid teemaõhtul 8. „Tallinn 2011” lumelinnaku konkursi korraldamine. kajastamiseks klipi teha. Kui sobivat sündmust välja pakkuda 9. EALi Teataja 1/2011 väljaandmine. ei ole, võiks selleks olla märgilise tähendusega arhitektuuri- 10. 2011. aasta esimese kvartali tegevustoetus (sh UIA ja ACE’i sündmus ajaloost, mis annaks ajendi teemaõhtuks. Eestsei- liikmemaks, EALi üldkogu koosoleku korraldamine). suse arvates võiks üheks arhitektuurisündmuseks olla noore arhitekti preemia 2010 saaja väljakuulutamine 2011. a Eestseisus pidas neid projekte põhjendatuks ja toe- veebruaris toimuval EALi üldkogu koosolekul. Lisaks teemaõh- tas Eesti Kultuurkapitalile vastavasisuliste rahataotluste tutele esilinastub peatselt meelelahutuslikus vormis kultuu- esitamist. riteemasid käsitlev saade „Üdiklubi”, kus eri loomeliitude esindajad saavad saatejuht K. M. Sinijärve suunamisel arutleda Eestseisus tegi ettepanekuid ja esitas arvamusi seoses EALile oma valdkonna valupunktide üle, aga rääkida ka kordamine- esitatavate reisitoetuse ja loometoetuse taotlustega. kutest ja õnnestumistest. Tõsisemate arhitektuuriprobleemide käsitlemiseks ja kajastamiseks televisioonis soovitas M. Mälk • EALi liikmeid peaks senisest enam teavitama sellest, et ka pöörduda saate „Vabariigi kodanikud” juhi A. Rannamäe arhitektuuri õppereisidel osalemiseks on võimalik taotleda poole. Seoses kultuurisaate „OP!” formaadi muutumisega EALilt loometoetust, samuti tuleb liikmeid teavitada ei ole enam oluline, et kõiki saate teemasid kajastataks mõnes loometoetuse rahuldamisega seonduvatest kohustustest äsja valminud ehitises. Kui saate endise juhi K. M. Sinijärve (aruande esitamine). saateformaat võimaldas arhitektuuril olla kõigi käsitletud • Igal EALi liikmel on õigus taotleda loometoetust. Ühe teemade taustaks, siis nüüd võib saate peateemat kajastada inimese esitatavate taotluste arv aastas ei ole piiratud, kuid sellega seotud kohas (nt teatris, näitusel). Saate tootmine on aasta peale kokku ei tohi taotletav kogusumma ületada väga kallis ja piiratud eelarve tõttu on võtete tegemine 50 000 krooni. Kui taotlus on piisavalt põhjendatud, väljaspool Tallinna väga komplitseeritud. Tallinnast rahuldatakse see üldjuhul. tunduvalt kaugemale sõit tuleks kõne all ainult juhul, kui seal • Loometoetuste taotlemise õigus on avalik teave, mis oleks mitu objekti, mida tasuks saates näitamiseks fi lmida. on saadaval ka EALi koduleheküljel ja avaldatakse EALi Teatajas. Arutleti, mida annaks ette võtta selleks, et arhitektuurite- • Töögruppides osalemise toetamise põhimõte on varem maatika leiaks Eesti Televisioonis laialdasemat, professio- kokku lepitud: toetust saab küsida tunniarvestuse alusel naalsemat ja sagedamat kajastust. Eestseisuse ettepane- à 500 krooni (sellest arvestatakse maha maksud). kud olid: OTSUSTATI: • Muuta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate väljaandmist kajastav saade vaataja jaoks atraktiivsemaks. • Leppida reisitoetuse taotluste puhul kokku üldpõhimõte • Kajastada Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiatele ja toetada reisil osalejaid ühtse, varem kokkulepitud kandideerima esitatud objekte eraldi saates, sest preemiate summaga. väljaandmist kajastavas saates kuulutatakse välja ja • Lükata otsuse tegemine reisitoetusteks eraldatava summa näidatakse ainult aastapreemia saanud objekte, teistest suuruse üle edasi seniks, kuni on välja selgitatud, millised arhitektuuri sihtkapitali preemia saanud objektidest ei on vabad vahendid kõigi teiste taotluste rahuldamise järel. saagi avalikkus teada. • Kui pärast teiste loometoetuse taotluste rahuldamist jääb • Kajastada „OP!”-is kõiki Eesti Kultuurkapitali alles vaba raha, suurendada Hiina õppereisiks eraldatud arhitektuuripreemia nominente. toetuse summat (igale Hiina õppereisil osalenule toetuseks • Tagada „OP!”-ile uute valminud arhitektuuriobjektide kohta võrdne summa). EAList pidevalt värske teave. • Eraldada kõigile Veneetsia õppereisil osalenutele võrdne • Muuta arhitektuurilõigud „OP!”-is pikemaks. summa. • Eraldada kõigile Hiina õppereisil osalenutele võimaluse korral loomestipendiumina 7500 krooni (neto). arh.01/11 A5

EALi üldkogu koosoleku toimumisajaks määrati 17. veebruar Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor A. Keevallik ning valdav 2011. osa Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri õppekava järgi õpeta- vatest õppejõududest ja selle järgi õppivatest üliõpilastest on 2. detsember 2010 avaldanud arvamust, et Eesti arhitektiõpe vajab ümberkor- raldamist, sest oma praegusel kujul ei ole see jätkusuutlik ega Koosolekule osalema palutud Kultuuriministeeriumi meedia- tõhus. TTK arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonna ja autoriõiguse osakonna nõunik T. Seppel andis eestseisu- õppejõududest koosnev algatusrühm, kuhu kuulub ka sele nõu, milliseid õiguslikke samme oleks võimalik astuda teaduskonna dekaan, saatis omal algatusel (TTK juhtkonda selleks, et loobuda K. Voolaiu pakutud arhitektuursest teavitamata) TTÜ rektorile kirja ettepanekuga viia raken- lahendusest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) dusarhitekti õpe in corpore TTKst üle TTÜsse. Samal tee- jaoks. Teatavasti on EMTA poolt Eesti Muusika- ja Teatriaka- mal toimus ka algatusrühma ja TTÜ rektori Keevalliku vahel deemia (EMTA) juurdeehitusele projekteerija leidmiseks arupidav kohtumine, mille järel saatis A. Keevallik haridus- ja korraldatud riigihanke võitja juba selgunud. Riigihankekon- teadusministrile kirja omapoolse hinnanguga Eesti arhitek- kursi tingimuste kohaselt kohustub ta Voolaiu tehtud eskiisi tuurihariduse hetkeseisu kohta. Kirjas esitatud väited ja antud lõpuni projekteerima. Seppeli sõnul on praeguseks käivitunud soovitused on Vellevoo sõnul paljuski eksitavad. Nii näiteks protsessi autoriõiguse ja riigihanke seisukohast keeruline väidetakse kirjas, et tööandjate liidud on tõdenud EKA arhi- peatada. Arvestades seda, et juurdeehituse aluseks on Voo- tektuurieriala lõpetajate nõrka tehnilist ettevalmistust, millest laiu eskiis ja projekteerimishanke võitja on välja valitud, on johtuvalt peaks kaaluma arhitektuuriõppe viimist EKAst üle EMTA-l keeruline kogu protsessi tagasi pöörata. See TTÜsse; samuti pidavat väidetavalt olema arhitektuuriõppel oleks võimalik siis, kui nii EMTA kui ka K. Voolaid oleks nõus mujal maailmas tendents liikuda tehnikaülikoolide alla. sellega, et kõnealusele kinnistule tuleb leida uus arhitektuurne lahendus ning Voolaiu juurdeehituse eskiislahendusest tuleb I. Heinsoo sõnul toetab ka osa EPBLi kuuluvatest liikmetest loobuda. Juhul, kui Voolaid ei ole nõus ehitisele juurdeehituse ülalmainitud arhitektuuriõppe ümberkorraldamist nõudvaid tegemisega, kuid EMTA seda siiski teeb, tekib Voolaiul kui seisukohti, mida kinnitab ühtlasi EPBLi vastavasisuline kirja- autoril õigus mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkohtu lik pöördumine haridus- ja teadusministrile T. Lukasele, mis kaudu. Voolaiu eskiislahendusest loobumine ei ole autoriõi- sisaldab eksitavaid väiteid. Eestseisus pidas vajalikuks pöör- guse rikkumine. Projekteerimise riigihange tuleks kuulutada duda EPBLi poole, et täpsustada, kas EPBLi kirjas haridus- ja nurjunuks ja EMTA peaks kogu protsessi alustama algusest teadusministrile esitatud seisukoht on lõplik. Eestseisus oli peale, st kuulutama välja ideekonkursi ja seejärel uue projek- seisukohal, et praeguseks välja kujunenud arhitektiharidust teerimise riigihanke. andvate koolide võrk võiks säilida. Leiti, et TTK arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri Kui K. Voolaid on nõus, et praegusele hoonele tehakse juurde- õppekava järgi antav õpe on Eesti ühiskonnas vajalik ning ehitus ja selle jaoks kuulutatakse välja ideekonkurss, on kaks nõudlus selle eriala lõpetajate järele on tööturul suur. Juhul, võimalikku varianti: kui rakendusarhitektuuri eriala otsustatakse TTKs siiski kaotada, tuleks selle eriala õpetamist alustada mõnes teises • Voolaid osaleb ideekonkursi ja projekteerimise protsessis kõrgkoolis, näiteks EKAs, ehkki toimiva ja vajaliku erialaõppe nõustajana. likvideerimine ja taasloomine teises kõrgkoolis ei oleks mõist- • Voolaid annab EMTA-le õiguse teha EMTA hoones lik. Oldi seisukohal, et arhitektuuriharidust andvad kõrgkoo- muudatusi ja lisada sellele juurdeehitus. EMTA maksab lid peaksid tegema tunduvalt tõhusamat ja koordineeritumat sellise õiguse eest tasu. koostööd. Haridus- ja teadusministeeriumile ning TTK-le otsustati saata EALi seisukohti väljendav kiri. Eestseisus, kuulanud ära T. Seppeli ja analüüsinud veel kord EMTA 2. ehitusjärgu projekteerimisel tänaseks kujunenud T. Laigu andis eestseisusele lühiülevaate EALis koostamisel olukorda, pidas autorluse järjepidevuse nõude järgimist oleva kahe dokumendi kohta: Eesti arhitektuurivaldkonna EMTA juhtkonna poolt mõistetavaks ja head tava järgi- kommunikatsioonikava ning EALi arengukava koos EALi vaks. Arvestades asjaolu, et valitud lahenduse lähtekohad on tegevuskavaga. Neid dokumente aitab koostada konsultat- 25 aastat vanad, oldi endiselt seisukohal, et tänapäevase ja sioonifi rma Advisio OÜ. Eeltööna saadeti asjassepuutuvatele ajastu vaimule vastava juurdeehituse saamiseks annab parima osapooltele küsimustikud ja korraldati seminarid, kus osalejad tulemuse uue avatud arhitektuurivõistluse korraldamine, said avaldada arvamust, millest üks intrigeerivamaid oli milles on EAL valmis EMTAd nõustama ja abistama. EMTA-le K. Kodrese ettepanek käivitada arhitektuuri promootori õpe. otsustati saata EALi sellekohast seisukohta väljendav kiri. Vajadus selle järele tuleneb Kodrese sõnul sellest, et praegu- sed arhitektuurikriitikud avaldavad ajakirjanduses üksnes K. Vellevoog teavitas eestseisust 29. novembril 2010 EALi kriitikat, kuid ei propageeri arhitektuuri selle kõige otsesemas juhatuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) esindajate kohtu- mõttes. misest arhitektuurihariduse ümberkorraldamise teemal, kus TTK esindajad andsid ülevaate pingestunud olukorrast 9. detsembril koguneb EALis kõnealuste dokumentide koosta- TTK arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonnas. mise töögrupp oma viimasele töökoosolekule, kuhu on osalema palutud ka kõik eestseisuse liikmed. Mõlemad dokumendid avaldatakse ka EALi Teataja erinumbris. arh.01/11 A6

„Aasta betoonehitis 2010” võistluse žüriisse määrati • tellijad (arendajad, maaklerid), EALi esindajana Madis Eek. • ühiskond (lapsed, õpilased jt huvilised).

D. Brunsi tehtud ettepanek muuta detailplaneeringute Iga sihtrühma kohta tuleb koostada baastekst, kus on kirjas kehtivus tähtajaliseks otsustati edastada kodifi tseerimise koolituse eesmärgid ja võimalikud väljundid, koolituse etteval- töögrupis osalevatele EALi esindajatele I. Volkovile ja mistamise ja läbiviimisega tegelema hakkava töörühma koos- T. Paaverile ettepanekuga võtta see töögrupis arutluse alla. seis ning edasine tegevuskava, samuti sihtrühmale pakutavad teemad ja koolituste eelarve. EALi poole olid pöördunud arhitektid Heli Ernesaks ja Mark Fink FE Arhitektid OÜst palvega, et EAL annaks hinnangu Arhitektidele suunatud erialase koolitusega tegelema detailplaneeringule ja nende poolt väljapakutud lahen- hakkav EKA professor T. Tammis tutvustas eestseisusele oma duse kohta Spordi tn 3a kinnistule Tallinnas. Eestseisus ideid seoses EKA juures käivitatava arhitektide koolitusega. otsustas suunata selle kohta seisukoha kujundamise EALi See võiksid Tammise arvates jaguneda järgmiselt. ekspertiisigrupile. • Õhtuülikooli vormis loengud EKAs, lektoriteks valdavalt välisarhitektid ja -kriitikud. 13. jaanuar 2011 • Suuremate linnaehitusteooriate tutvustamine EKAs avatud loengute vormis. Mõne välislektoriga on 2011. a EKAs K. Vellevoog andis eestseisusele ülevaate arhitektuurikoolitus- loengu andmise küsimuses juba kokkuleppele jõutud, nt test, mida EAL kavandab koostöös EAKi ja EKAga. Douglas Gordoni (Briti arhitektiharidusega linnaplaneerija 21. detsembril EAKis peetud koosolekul otsustati käivitada Helsingist) ja Peter Achega (Saksa planeerijaharidusega arhitektuurikoolitused järgmistele sihtrühmadele: Euroopa suurlinna alade planeerimise professor Helsingist, räägib regionaalplaneerimisest). • arhitektid (erialane täienduskoolitus), • Energiatõhususe mooduli täpsem väljaarendamine EKAs. • kohalike omavalitsuste ametnikud (nt arhitektid, • Regulaarsed (kord-kaks semestris) tarkvarapõhised ehitusvaldkonnas otsustajad), workshop’id EKAs, mille ettevalmistamist on juba alustatud.

LOOMETOETUSE TAOTLUSTE LÄBIVAATAMINE

Taotleja Taotletav Stipendiumi kasutuseesmärk Lisateave Eraldatud stipendium stipendium (kr) (kr) Harry Klaar 16 300 Andres Alver 10 000 Maarja Nummert 15 000 Andres Kadarik 10 000 Reet Valk 15 000 Osalemine Kalle Vellevoog 10 000 arhitektuuri õppereisil Hiinas 10 000 Raivo Mändmaa 10 000 8.–22.10.2010 Tõnu Laigu 10 000 Mart Keskküla 10 000 Anu Tammemägi 10 000 Ilmar Heinsoo 10 000 Tarmo Teedumäe 7936 Maarja Kask 11 000 Ralf Lõoke 11 000 Karli Luik 11 000 Tiit Trummal 9595 Osalemine Veneetsia biennaaliga seonduval õppereisil 7936 Ignar Fjuk 13 500 augustis 2010 Siiri Vallner 8900 Toivo Tammik 15 000 Margit Mutso 7936 Madis Eek 7936 Osalemine arhitektuuri õppereisil Enn Rajasaar 15 000 Portugalis 15 000 arh.01/11 A7

Taotleja Taotletav Stipendiumi kasutuseesmärk Lisateave Eraldatud stipendium stipendium (kr) (kr) Osalemine Eestis toimuvate – nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste – arhitektuurivõistluste töörühmade töös; EALi esindamine võistluste Illimar Truverk 37 975 tellijatega läbirääkimistes, võistluste 37 975 korraldamises ja võistluste juriidilise taseme tõstmises kvalitatiivselt uuele tasemele Osalemine planeerimis- ja ehitusõi- guse kodifi tseerimise ning muude Toomas Paaver 44 000 arhitektuurivaldkonnaga seotud õi- 44 000 gusaktide väljatöötamise protsessis Osalemine Siseministeeriumi poolt kokkukutsutud planeeringute lep- Andres Levald 8000 pemärkide ajakohastamise töögrupi 8000 töös Osalemine Justiitsministeeriumis korraldataval ehitus- ja planeerimis- Ike Volkov 23 000 seaduse kodifi tseerimise töörühma 15 000 teises voorus EALi esindajana

Tartus Y-Galeriis eksponeeritava kunstinäituse korraldamine, millega soovitakse olla n-ö teerajaja perspek- Urmo Mets 10 000 tiivselt planeeritavate eksperimen- 10 000 taalsete arhitektuuriinstallatsioonide teostamisel konservatiivse suh- tumisega Tartus

Tallinnas Hariduse 1–1 Parikaste maja galerii tegevusprogrammi arendamine, arhitektuuri, sisearhi- Urmas Luure 50 000 tektuuri, foto jm ruumilise kunsti 37 975 eksponeerimine avalikkusele, näituste kureerimine koos kujundusega Toetust ei eraldata, sest Osalemine arhitektuuri õppereisil õppereis ei olnud enne Toivo Tammik 35 000 Mexico Citys algust eestseisusega – kooskõlastatud

Eestseisus oli seisukohal, et sisse tuleks seada arhitektide Vaadati läbi EALi teenuste tasumäärustiku muudetud hin- süsteemne täiendusõpe, mille raames toimuvad koolitused nakiri ja otsustati seda osaliselt korrigeerida. EALi teenuste oleksid huvitavad ja tooksid arhitektidele nende töös ka kasu. tasumäärustiku hinnakiri kinnitati korrigeeritud kujul. Täiendusõpe võiks jaguneda teemaplokkideks (nt linnapla- neerimine, vanade hoonete restaureerimine, maastikuarhi- Eestseisus, vaadanud läbi Kaidi Õisi EALi noortekogu liikmeks tektuur) ja osalejatel peaks olema võimalus valida loenguid astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas K. Õisi EALi oma töö spetsiifi ka järgi. Tuleb tagada koolituste iga-aastane noortekogu liikmeks vastu võtta. uudsus, st vahelduma peaksid nii lektorid kui ka need inimesed, kes teevad otsuseid kutsutavate lektorite ja Eestseisus, vaadanud läbi Martin Traksmanni EALi noorteko- loenguteemade kohta. Leiti, et arhitektide täiendusõppe gu liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas raames võiks korraldada loenguid koostöös EKA, Eesti M. Traksmanni EALi noortekogu liikmeks vastu võtta. Maaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, seda töönädala keskel, nt neljapäeviti alates kl 18. Leiti, et Eestseisus, vaadanud läbi Jane Pärnamaa EALi liikmeks astu- igasse koolituse töörühma peaks kuuluma kaks EALi eestsei- mise avalduse ja tööde kausta, otsustas J. Pärnamaa EALi suse liiget. liikmeks vastu võtta.

T. Tammise ülesandeks jäi sõnastada arhitektidele suunatud erialase täiendusõppe lähteülesanne. arh.01/11 A8 ka kaaluda ministeeriumi nime muutmist nt Ruumilise 27. jaanuar 2011 Planeerimise ja Keskkonna Ministeeriumiks.

Oldi seisukohal, et 2008. aastal J. Raidla koostatud doku- I. Volkov toetas J. Raidla seisukohta. Reformierakonna ment „Kontseptsioon arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) valimisplatvormis on otsus lõpetada regionaalministri institutsiooni loomiseks” vajab tänapäevastamist. Selles on büroo tegevus ning nii I. Volkovi arvates ilmselt ka läheb. joonealuse märkusena kirjas järgmine lõik: Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvas Maa-ame- tis on Volkovi sõnul olemas kogu maainfo, GIS, geodeesia, Siiski oleks äärmiselt vajalik edasiselt kaaluda vastutusvaldkon- kartograafi a, geoloogia jt infopangad, Maa-amet vastutab ka dade killustatuse vähendamise võimalusi. Kontseptsiooni koosta- riigimaade müügi ja planeerimise eest. Paraku pole seal tööl misel kerkis korduvalt üles ettepanek viia vähemalt kõik ruumilise ühtegi arhitekti. Keskkonnaministeeriumi alla võiks Volkovi planeerimise küsimused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, arvates luua riigiarhitekti institutsiooni funktsiooni täitva kuna ruumiline planeerimine omab keskkonnakasutamises ja selle Planeerimisameti. Planeerimisameti töötajaskonna komp- reguleerimises keskset osa. Sellega seonduvalt oleks otstarbekas lekteerimisel tuleb kindlasti eelistada praegu Siseministeeriu- mi planeeringute osakonnas töötavaid inimesi, kellele lisaks tuleb tööle võtta arhitekte. EALI TEENUSTE TASUMÄÄRUSTIK Alus: eestseisuse otsus 13.01.2011

Teenus Tasu (eurot) Teenuse sisu Lisateave 1. Arhitektuurivõistluste info edastamine EALi poolt kontrollimata 1.1. 100 Võistlustest teavitamine EALi meililistis (üks teade, mis võib liikmetele kord) huvi pakkuda Kohalike omavalitsuste algatatud võistlustest Sisaldab võistlustingimuste 1.2. 290 teavitamine EALi meililistis (võistluse alguses) ja läbilugemist ja vastavaks/ EALi koduleheküljel mitte vastavaks nimetamist Erafi rmade algatatud võistlustest teavitamine EALi poolt kontrollimata 1.3. 480–770 EALi meililistis (võistluse alguses ja keskel) ning teade, mis võib liikmetele EALi koduleheküljel huvi pakkuda 2. Arhitektuurivõistluste kooskõlastamine

2.1. 290 Kohalike omavalitsuste võistlused (vajaduse kor- Sisaldab võistlustingimuste ral ka žüriiliikmete nimetamine) läbilugemist ja vastavaks/ 2.2. 480–770 Erakapitalil põhinevad võistlused mitte vastavaks nimetamist 3. Arhitektuurivõistluste korraldamine 1600–5400 € (v.a 3.1. rahvusvahelised Sisaldab võistluse kaas korralda mist, st nõus taja kaheetapilised mist ja koordi nee ri mist kogu korraldusperioodi võistlused) vältel, sh võistlustingi muste koos tamise korral - Teenuse täpne hind määra- Rahvusvahelised damist, žürii töö protokollimist ja korral damist, takse kindlaks eelläbirääki- 3.2. võistlused: 6400 € arhitektidest žüriiliikmete lepinguid, võistlus- miste käigus tööde vastuvõt mist, küsimuste-vastus te koordi- Kaheetapilised neeri mist ja EALi kooskõlas tust tingi mustele 3.3. võistlused: 9600 € Tasu aluseks on vajaliku 4. Nõustamine 800–1500 €/h kvalifi kat siooniga eksperdi ajakulu Tasu sõltub ekspertiisi va- 5. Ekspertiis 320–1300 € javast objektist. Tasu aluseks objekti kohta on eksperdi ajakulu (100 €/h) 6. Koolituste ja seminaride info edastamine

6.1. Tasuta koolitus: 32–65 € Üritusest teavitamine EALi meililistis (üks kord) Osavõtumaksuga ja teabe avaldamine EALi koduleheküljel 6.2. koolitus: 100 € 7. Toodete ja teenuste reklaami avaldamine EALi koduleheküljel 7.1. 256 Periood 2 kuud 7.2. 447 Periood 4 kuud 7.3. 639 Periood 6 kuud 7.4. 959 Periood 1 aasta arh.01/11 A9

Teenus Tasu (eurot) Teenuse sisu Lisateave 8. Reklaami avaldamine EALi Teatajas 8.1 A5-formaat: 250 € Grayscale juba kujundatud reklaami avaldamine 8.2 A4-formaat: 450 €

Tööpakkumiste Info avaldamine EALi koduleheküljel kahe kuu 9. Tasuta info edastamine jooksul

EKA, TKTK, TÜ, Eesti Arhitek- tuuri muuseumi, Kumu jt muuseumide 10. ning teiste Tasuta EAL võib teadete edastamisel teha erandeid loomeliitude, Ehitusinseneri- de Liidu ja EPBLi teadete edastamine

EALi kutsekomisjon Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäärad

Kutsekvalifi katsiooni tase Tasumäär (eurot) EALi mittekuuluvale arhitektile EALi kuuluvale arhitektile Volitatud arhitekt IV 256 192 Volitatud arhitekt V 320 256

T. Laigu tutvustas oma visiooni riigiarhitekti institutsioo- Eestseisus, vaadanud läbi P. Jänese seisukoha Regati pst ni võimalikest tegemistest ja paiknemisest arhitektuurivald- 1/3/5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohta Tal- konna suhtes ning tema ettepanekud otsustati lisada linnas, toetas kirjas esitatud seisukohti. Tallinna Linnavalitsu- J. Raidla koostatud teksti. sele ja Pirita Linnaosa Valitsusele otsustati edastada Jänese arvamus Regati pst 1/3/5 kinnistute ja lähiala detailplanee- Tegelikust olukorrast ajendatuna (st seoses regionaalministri ringu kohta koos EALi kaaskirjaga, milles rõhutatakse, et EAL büroo tegevuse lõpetamisega) otsustati minna EALi juha- eelistab detailplaneeringus TOPi kompleksist Russalka poole tusega enne Riigikogu valimisi R. Langi juurde, et arutada kavandatavate kortermajade asemel avaliku funktsiooniga riigiarhitekti institutsiooni loomisega seonduvat, sh selle esinduslikku hoonet, mis tagab ühtlasi seda ümbritseva võimalikku paiknema hakkamist Keskkonnaministeeriumi maa-ala avaliku kasutamise. haldusalas. T. Laigu andis eestseisusele ülevaate 14. jaanuaril Otepääl P. Pere teavitas eestseisust, et Tallinna Tehnikaülikool toimunud energiatõhususe ümarlauast „Energiatõhususe (TTÜ) on nõus võtma Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) temaatikaga tegelevate ühingute ja institutsioonide tegevus- arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonnas raken- motiivid ning koostöövõimalused eri osapoolte vahel”, mille dusarhitektuuri õppekava järgi antava õppe TTÜsse üle korraldas Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ainult in corpore ja juhul, kui TTÜ saab sellele riikliku tellimu- koostöös SA KredExiga. Ümarlaua eesmärk oli arutada ener- se. TTK peaks rakendusarhitektuuriõppe TTÜsse üleviimiseks giatõhususe valdkonna osapoolte tegusust ja sihte ning saavu- vabatahtlikult soovi avaldama, kuid TTK juhtkond on sellele tada tõhusam, laiaulatuslik koostöö, mille abil oleks võimalik vastu. Pere sõnul pöördus TTK juhtkond TTK arhitektuuri ja jõuda ühise ja ühtse arusaamani. Selgus, et Eestis puudub riik- keskkonnatehnika teaduskonna dekaani ametikohale sobilike lik kontseptsioon selle kohta, mis on energiatõhusus. KENA kandidaatide leidmiseks EALi juhatuse poole, kes pakkus välja ja KredExi koostöö ei toimi ning riigi ootused KENA-le ei ole kandidaadid (nende seast andis nõusoleku kandideerida täitunud. Energiatõhususe alal valitseb Eestis kaos: kasutusel H. Kesler). on hulk energiatõhususe arvutamise programme, mis annavad erinevaid tulemusi. Ümarlaual tõdeti, et energiatõhususe Eestseisus kiitis heaks juhatuse ettepaneku ümardada arvutamine Eestis vajab ühtlustamist, kuid konkreetseid seoses eurole üleminekuga 2011. aasta EALi liikmemaks ettepanekuid selles suunas liikumiseks ei suudetud teha. eurodes täissummani järgmiselt: täisliikmetele 80 €, seenior- ja noorliikmetele 10 €. Uus hinnakiri otsustati panna Eestseisus, kuulanud ära T. Laigu, pidas vajalikuks haara- 17. veebruaril toimuval üldkogu koosolekul vastuvõtmiseks ta initsiatiiv ja korraldada laiemas ringis (EALi esindajad, hääletamisele. insenerid, Tallinna ja Tartu vastavate koolkondade esindajad) nõupidamine, et leida energiatõhususe arvutamiseks arh.01/11 A10 parim lahendus ja võtta vastu otsus Eestis juurutatava ühtse Riigistruktuuridesse riigiarhitekti institutsiooni energiatõhususe arvutamise programmi kohta. Laigu sisseseadmine ülesandeks jääb valida Otepääl toimunud ümarlaual osalenute seast välja insenerid, kellele saata kutse EALi korraldataval EALi juhatus kavandab minna enne valimisi R. Langi juurde nõupidamisel osalemiseks. Peeti vajalikuks avaldada ajalehes riigiarhitekti institutsiooni sisseseadmise küsimuses kon- Sirp artikkel, kus energiatõhusa projekteerimisega otseselt sultatsioonile. Enne seda peeti vajalikuks tänapäevastada praktikas kokku puutunud inimene kirjeldaks sellist projektee- koostöös J. Raidlaga 2008. aastal Raidla koostatud dokument rimist ja jagaks oma kogemusi. „Kontseptsioon arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti) institutsiooni loomiseks”. J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate 27. jaanuaril Majan- dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) toimunud Riigihangete kvaliteedi parandamine nõupidamisest, kus oli arutluse all asjaomastele instantsidele kooskõlastamiseks saadetud Vabariigi Valitsuse määruse Avaldati lootust, et praegu asjaomastes instantsides kooskõ- eelnõu „Ehitustööde riigihanke piirmäära ületavate lastusringil oleva Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Ehitus- ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete tööde riigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitiste korraldamise eeskiri”. Nõupidamisel käsitleti ka projektee- projekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri” vastuvõtmi- rimisteenuse soodsaima (mitte odavaima) hanke hindamiskri- sel arvestatakse ka EALi ettepanekuid. On oluline, et arhi- teeriume, mis on jäetud kooskõlastusringile saadetud määruse tektuuriteenuste riigihangetest osavõtmise üks kriteeriume eelnõust välja, kuivõrd tehtud ettepanekud ei olnud määruse- oleks nõue, et osaleda soovijal peab olema volitatud arhitekti ga kohaldatavad. Kooskõlastusringile saadetud dokumenti ei kutsekvalifi katsioon (noorarhitektidele suunatud võistluste võeta vastu enne, kui MKM on läbi vaadanud ja analüüsinud korraldamisel ei ole kvalifi katsioon nii määrav). ministeeriumide, EALi, EPBLi jt asjaomaste instantside poolt määruse eelnõu kohta tehtud märkused ja ettepanekud. EALi Arhitektuuriartiklite avaldamine meediaväljaannetes riigihanke töögrupp esitab MKMile oma ettepanekud määruse eelnõu kohta pärast 17. veebruari, kui on toimunud EPBLi Leiti, et peale Sirbi peaks artikleid avaldama ka Eesti Päevale- korraldatav seminar samal teemal. Määrusega samal ajal hes ja Postimehes. Sirp on küll tähtis dialoogikoht arhitektide koostatakse ka standard, kuhu kirjutatakse sisse ehitustöö- ringkonnas, kuid laiem avalikkus seda ilmselt nii palju ei loe. de ja ehitiste projekteerimise riigihangete läbiviimise näited. Et teemade tõstatamisest ajakirjanduses ka tegelikku kasu Standard hakkab olema soovituslik, määrus aga kohustuslik. oleks, tuleks neid pidevalt päevakorral hoida. Kindlasti tuleks Huimerinna sõnul lisatakse määrusesse, et hind ei ole riigi- kajastada aktuaalseid ja avalikkuses rohket vastukaja saanud hanke puhul määrava tähtsusega. planeeringuid (nt TOPi ja Maakri kvartali planeering). Pres- sihommikute korraldamisel oleks mõtet siis, kui on oluline Eestseisus oli seisukohal, et kindlasti ei tohi riigihangetele sõnum, mida avalikkuseni viia. kvalifi tseerumise tingimusena määrusesse sisse kirjutada, et hankest osavõtja peab olema varem projekteerinud sama Eestseisus kinnitas EALi 2011.–2015. a tegevuskava. funktsiooniga hoone(id). Peeti vajalikuks, et EAL koostab koostöös juristiga näidisriigihanke korraldamise Oldi seisukohal, et EAL peaks osalema aktiivselt nii loo- dokumendi, selle töö oli nõus tegema ATAK. Dokumendi dava Eesti Kultuuri Koja kui ka Teenusmajanduse Koja koostamist otsustati rahastada Kultuuriministeeriumilt loo- tegevuses. mestipendiumide jaoks saadud rahast. Arutati, kellele anda 17. veebruaril toimuval üldkogu koosolekul EALi 2010. aasta teenetemedalid, ja otsustati anda 10. veebruar 2011 need välja järgmiselt: parim tellija on Peeter Tambu, parim ehitaja on Ando Koit ja parim publitsist on Krista Kodres. Eestseisus kinnitas EALi 2011. aasta eelarve. Vaadati läbi EALi aukohtu otsus Gert Rohtla ettepaneku kohta EAL koostas 2010. aastal SA Avatud Eesti Fondi vahendite arvata Henno Adrikorn EAList välja. Võttes arvesse, et kae- (Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Island, Liechtenstein bus Adrikorni vastu on esmakordne tema pikaaegse projektee- ja Norra EMP Norra fi nantsmehhanismi vahendusel) toetusel rimispraktika jooksul, tegi aukohus Adrikornile hoiatuse EALi arengukava aastateks 2011–2015. Töögruppi kuulusid eksimuste eest kutsealases tegevuses. Aukohtu järeldused juhatuse liikmed P. Pere, K. Vellevoog, V. Tomiste ja eksperti- ja seisukohad: dena juhatuse liige T. Laigu ning arhitektid I. Raukas ja I. Tiigi. Projektijuhina töötas I. Mald-Villand, projekti nõustas 1. Asitõendite vähesuse, sh lepingu puudumise tõttu pole OÜ Advisio. aukohtul võimalik tuvastada Henno Adrikorni süüd süüdistuses kirjeldatud ulatuses. Asjaosaliste poolt esitatud Eestseisus kinnitas EALi 2011.–2015. a arengukava. tõendite ja ütluste põhjal leiab aukohus, et kõnealuses projekteerimisprotsessis on kõik osapooled teinud vigu Vaadati läbi EALi 2011.–2015. a tegevuskava ja peatuti priori- ja käitunud ebaadekvaatselt, Adrikorni tegevuses võis teetsetel tegevustel, mis on alljärgnevad. aga täheldada puudusi töössesuhtumises ja asjaajamises, samuti suhtlemises projekti teiste osapooltega. arh.01/11 A11

2. Aukohus leiab, et Henno Adrikorn on kahjustanud Eesti • välissuhtlus (UIA/BAUA, ACE); Arhitektide Liidu mainet. • autoriõiguse küsimused; 3. Väidetava materiaalse kahju tekitamist Ao 6 ühistule ei ole • riigihangete küsimused; aukohtule esitatud materjalide põhjal võimalik tuvastada. • õigusaktide täiendused; • standardite väljatöötamine; Seoses E. Väärtnõu sooviga loobuda EALi esindamisest • loometegevus – loomemajanduse arendamine, ühildades Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) nõunike kogus tuleb arhitektuurse planeerimise sellega seotud valdkondadega; määrata sinna uus esindaja. TTK nõunike kogusse määrati • innovatsioon – uute lahenduste otsimine EALi esindama O. Alver. arhitektuurivaldkonna arendamiseks (energiatõhusus, mudelprojekteerimine); Eestseisus, vaadanud läbi Aigar Roht’i EALi liikmeks astumise • eksport ja import (kvaliteedipõhine turukaitse); avalduse ja tööde kausta, otsustas A. Rohu EALi liikmeks • ajainformatsiooni süsteemi kavandamine; vastu võtta. • kirjastamine, EALi Teataja väljaandmine, kodulehekülg; • loometoetuste ja stipendiumide jagamine; Eestseisus, vaadanud läbi Anne Siht’i EALi liikmeks astumise • kutse-eetika küsimused; avalduse ja tööde kausta, otsustas A. Sihi EALi liikmeks • seminaride, konverentside jm ürituste korraldamine; vastu võtta. • linnalahenduste analüüs; • erialane haridus ja täiendusõpe; Eestseisus otsustas suunata Keila Kooli (projekti autorid AB • noorte kaasamine; Ansambel OÜ arhitektid T. Tammik ja M. Rõuk) projektee- • liikmete loomingu jäädvustamine (arhiveerimine EALi rimise ja ehitamisega seonduva probleemistiku EALi koduleheküljel); Aukohtusse. • tööbörs – EALi meililistis tööpakkumiste edastamine (tasuta teenus liikmetele); • ekspertiiside tegemine; • õppereiside korraldamine; Eesti Arhitektide • liikmete esindamine avalikkuses; Liidu üldkogu • arhitektuuripreemiate väljaandmine. Kahe üldkogu vahelisel perioodil (4.02.2010– koosolek 21.01.2011) on meie hulgast lahkunud neli EALi liiget:

• Andres Ringo (26.07.1938–13.03.2010), 17. VEEBRUAR 2011, TALLINNA LINNATEATRI • Maire Haas (08.03.1956–23.03.2010), PÕRGUSAALIS (TALLINN, LAI 23) • Helju Korjus (04.03.1931–10.10.2010), • Rein Kersten (29.07.1934–14.12.2010).

ÜLEVAADE EESTSEISUSE 2010. A TEGEVUSEST, Ajavahemikus 4.02.2010–21.01.2011 on EALi vastu EALI PROJEKTIDEST JA VÕISTLUSTEST (PEETER võetud 11 uut liiget: PERE, ESIMEES) • Tarmo Kööp, sünd 31.01.1973, lõpetanud 2000. a Eesti Koosolekule oli registreerunud 102 EALi liiget. Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab TEEKAA Arhitektuur OÜs arhitektina. Eesti Arhitektide Liit seisuga 17. veebruar 2011: Alus: EALi eestseisuse otsus nr 160/04.03.2010.

• 379 liiget + 3 auliiget + 7 noortekogu liiget; • Johann-Aksel Tarbe, sünd 6.05.1978, lõpetanud 2001. a • eestseisus: 23 liiget, sh esimees; Aarhus Arhitektskolenis arhitektuuri eriala ja 2002. a Eesti • kontor 5 töötajaga asub Tallinnas, Lai 31 esimesel korrusel. Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab Jõelähtme Vallavalitsuses vallaarhitektina. 2010. aasta käive koos projektitegevusega oli keskmiselt Alus: EALi eestseisuse otsus nr 160/04.03.2010. 5,4 miljonit krooni (345 123 eurot). See on sama, mis 2009. aastal, ning ka prognoos 2011. aastaks on 5,4 miljonit krooni • Indrek Laos, sünd 9.05.1974, lõpetanud 2001. a Eesti (345 123 eurot). Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, töötab OÜs Esplan arhitektina. EALi tegevusvaldkonnad Alus: EALi eestseisuse otsus nr 161/18.03.2010.

• arhitektuuriprojektide, -näituste, -võistluste korraldamine; • Indrek Rünkla, sünd 3.09.1971, lõpetanud 1998. a • arhitekti kutsekvalifi katsiooni teemaga tegelemine; Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab Alver • arhitektuuripoliitika kujundamine; Arhitektid OÜs arhitektina ja Eesti Kunstiakadeemias • arhitektuuriteabe levitamine; mittekoosseisulise õppejõuna. • kutsealase tugistruktuuri pakkumine liikmetele; Alus: EALi eestseisuse otsus nr 162/08.04.2010. arh.01/11 A12

• Kätlin Mänd, sünd 15.10.1975, lõpetanud 1993. a Eesti EALi noortekogusse võeti vastu kuus uut liiget: Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, töötab OÜs Puusepp & Mänd arhitektina. • Grete Soosalu, sünd 29.10.1985, lõpetanud 2010. a Eesti Alus: EALi eestseisuse otsus nr 164/06.05.2010. Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning osalenud seejärel loomingulise kollektiivi B210 • Jan Skolimowski, sünd 12.01.1977, lõpetanud [b210.ee] projektides. 1999. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja 2001. a Eesti Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala, töötab Kamp Arhitektid OÜs arhitektina. • Reedik Poopuu, sünd 3.07.1985, töötab FIEna Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. OÜs AB Kosmos. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. • Peeter Loo, sünd 6.10.1972, lõpetanud 2002. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala, töötab Kamp • Karin Tõugu, sünd 16.05.1985, lõpetanud 2009. a Arhitektid OÜs arhitektina. Oslo Arhitektuuri- ja Disainikooli ning 2010. a Eesti Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töökoht: teeb koostöö kollektiiviga B210. • Joel Kopli, sünd 30.04.1983, lõpetanud 2005. a Tallinna Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala ning 2008. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, • Ingrid Aasoja, sünd 21.11.1985, lõpetanud 2010. a Eesti töötab arhitektuuribüroos Pluss arhitektina. Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, Alus: EALi eestseisuse otsus nr 169/16.10.2010. töötab arhitektuuribüroos Aasoja Projekt AS. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 167/17.06.2010. • Jane Pärnamaa, sünd 13.01.1979, lõpetanud 2003. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala. 2009. a • Kaidi Õis, sünd 29.04.1985, lõpetanud 2010. a Eesti alustas Eesti Kunstiakadeemias õpinguid muinsuskaitse ja Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, restaureerimise magistriõppes, töötab töötab arhitektuuribüroos B210 arhitektina. ASis Amhold vastutava arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011. • Martin Traksmann, sünd 9.10.1985, lõpetanud 2009. a • Aigar Roht, sünd 16.09.1981, lõpetanud 2005. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusarhitektina, töötab töötab visualiseerimisbüroos Valge Mammut OÜ. arhitektuuribüroos Korrus OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 176/13.01.2011. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 178/10.02.2011. EALi 2010. aasta tegevus (projektid, võistlused) • Anne Siht, sünd 23.06.1942, lõpetanud 1968. a Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala. • EALi üldkogu koosolek (4.02 Projekteerijate maja suures Alus: EALi eestseisuse otsus nr 178/10.02.2011. saalis), • noore arhitekti preemia üleandmine 2009. a parimale noorarhitektile (4.02 EALi üldkogul), • „MAJA 2008” fi lmi esilinastus (4.02 EALi üldkogul). arh.01/11 A13

VEEBRUAR Alustati arhitektuurifi lmi „MAJA 2009” tootmist. Arhitektuurisaadete sarja „Maja” on EAL tootnud juba seitse Alanud on vanema põlvkonna arhitektide jäädvusta- aastat („MAJA” 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008) mise projekt. Intervjueerimine algas veebruaris ja viimased eesmärgiga tutvustada ja jäädvustada nende aastate parimaid intervjuud tehti mais. Praegu kirjutatakse intervjuusid ehitisi. Valiku aluseks on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri salvestitelt maha. Projekti raames jäädvustatakse 13 arhitekti sihtkapitali parima arhitektuurse objekti preemiale esitatud (veebruar–märts). hooned. Saated annavad pildilise ülevaate kõikidest kandidee- rinud töödest ja tutvustavad lähemalt umbes kümmet hoonet. Estonia ooperiteatri uue maja ümarlauakoosolekute Käsikirja kirjutab, toimetab ja intervjueerib Margit Mutso. järel Estonia tellimusel korraldatud uue maja võimalike Filmide režii ja tehnilise tootmise eest vastutab AD Ocolos kruntide analüüsimise workshop, kus osalesid nii arhitek- Filmis (Peeter Brambat). 2009. aasta valik objektidest: Eesti tid kui ka Tallinna Linnavalitsuse ja rahvusooperi esindajad. Maaülikooli spordihoone, Tallinna Tehnikaülikooli raamatu- Tulemusena valiti välja kolm sobivaimat krunti, kõik Tallinna kogu, kortermaja Koidu 62 / Komeedi 14 Tallinnas, Tallinna kesklinnas mere ääres. kesklinna politseihoone, Tallinna Vabaduse väljak, Paide güm- naasiumi spordihall, laudsepatöökoda Rotermanni kvartalis EAL andis kahepoolse lepinguga Eesti Arhitektuuri- Tallinnas, Lasva veetorn Võrumaal, Jahuladu Rotermanni keskusele üle 2009. aastal alustatud rahvusvahelised kvartalis Tallinnas, sõudeellingu hoone Viljandis. projektid: JUUNI 1. Londoni rahvusvaheline arhitektuurifestival, kus Eestit esindasid installatsioon (autor Vilen Künnapu) 1.06 Arhitektuuri- ja Disainigaleriis toimunud pidulikul auhin- ja näitus (näituse „Buum/ruum” baasil, korraldas Eesti natseremoonial ja konkursiteemalise näituse avamisel avali- Arhitektuurikeskus); kustati EALi preemia „Väike 2007–2009” võitjad. 2. „Buumi/ruumi” näitus Saksa Arhitektuuri Keskuses (DAZ) 19. maist 1. juulini. Samal ajal tähistas oma juubelit Eesti 4.–5.06 toimus Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) saatkond Saksamaal (asukohaga Berliinis). peaassamblee Brüsselis, kus EALi esindasid Andres Levald ja Indrek Näkk. Levaldi hinnagul on ACE’i uue presidendi Selma MÄRTS Harringtoni prioriteet suhelda liikmesorganisatsioonidega nende probleemide teemadel ning otsida selleks parim tööviis. 3.–4.03 kogunes Brüsselis ACE’i fi nantskomitee, koor- Harringtoni sõnutsi peavad ACE’i raames toimuvast kasu dinaatorite ja Trade in Services-töögrupp, millest kahel saama arhitektid, kelle tegevuskeskkond paraneb ja kes leiavad viimasel esindas EALi Indrek Näkk. tänapäevastes tingimustes tööd.

12.–15.03 peeti UIA II regiooni kohtumine Küprosel, kus JUULI EALi esindasid Peeter Pere ja Hindrek Kesler. 10.–11.07 peeti Eesti arhitektide ja sisearhitektide APRILL suvepäevad Naissaare külalistemajas, kus toimunud tradit- sioonilisel seminaril otsiti seekord Eesti ja Eesti arhitektuuri 21.04 tegi EALi seenioride sektsioon õppesõidu identiteeti. Villa Benitasse Niitväljal. EALi delegatsioon osales Veneetsia XII arhitektuuribien- MAI naali avamisel ning 27. augustil kell 16 avati sealne Eesti ekspositsioon „100 maja”. 4.05 korraldas EAL koostöös Norra saatkonnaga puidutee- malise seminari „Norra ja Eesti puitmaja” Tallinnas Must- SEPTEMBER peade maja valges saalis, mis jätkus Wenche Selmeri näituse avamisega Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. 7.09 tutvus EALi seenioride sektsioon Rakvere eakate kodu ja Rakvere sotsiaalabikeskuse eakate päevakeskusega. 28.–30.05 osalesid Europan Eesti esindajad Peeter Pere, Laila Põdra ja Tõnu Laigu „Europan 10” lõpufoorumil 7.09 oli Eesti puitmajaklastri partnerite Eesti puitmaju eks- Neuchatelis Šveitsis. Üleeuroopalise noorte arhitektide arhi- portivate ettevõtete klastri liikmete ja EALi ümarlaud, tektuurivõistlusel „Europan 10” võistluse kümnendal võist- kus arutati koostöövorme. Päevakorras oli koostöös EALiga lustsüklis osales ka Eesti ühe võistlusalaga Tallinnas, linnahalli puidust tüüpmajade konkursi korraldamine, arhitektide poolt ja Kultuurikatla vahelisel alal. valmisolevate projektide andmebaasi loomise arutamine (n-ö sahtlisse valmis tehtud ning ka juba kasutatud projektide 31.05 EALi, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Kunstiakadee- ja lahenduste andmebaasi loomine, kust oleks võimalik nii mia ühisnõupidamine loomemajanduse rohelise raamatu tootjatel kui ka klientidel leida endale sobivaid tüüpprojekte teemal. Nõupidamise tulemusel sõnastatud ühisarvamus nii Eestis kui ka väljaspool Eestit realiseerimiseks), edastati Kultuuriministeeriumile. arh.01/11 A14 koostöö energiasäästliku ehituse ja projekteerimise valdkon- Liina Laineveer. Koosolekul vaadati läbi Euroopa Arhitektide nas, palkmajade tehnilised eripärad ning arhitektidele vastava- Nõukogu 2011. aasta eelarve ning põhiliselt arutleti eri kulu- te teadmiste jagamine. artiklite põhjendatuse üle ajal, mil peaaegu kogu Euroopat on tabanud majanduslik madalseis. Eelarve kuluartiklite põhjen- 10.09 peeti Tallinnas Telegraafi hotell konverentsikesku- datuse suhtes olid Euroopa Arhitektide Nõukogusse kuuluvad ses UIA visiooni- ja strateegiakomitee koosolek. Selle liikmesriikide esindajad väga erinevatel arvamustel. Eelarve- eesmärk oli vaadata üle komitee tegevussuunad ja eesmärgid võtme ülevaatamine on Eesti-sugustele mikroriikidele oluline, arhitektuuri edendamisel ning arhitekti elukutse väärtus- mistõttu peab sellega pidevalt tegelema. tamisel ja kaitsmisel, nagu ka üleilmsetele probleemidele reageerimisel. Veel arutati UIA peamisi eesmärke aastateks 13.–27.10 tegid arhitektid EALi initsiatiivil õppereisi Hiina. 2011–2014. Koosolekulul allkirjastati pidulikult UIA ja MASA (International Association of Unions of Eurasian Architects) NOVEMBER koostöökokkulepe. 24.11 toimus EALi kontoris arhitektuuriklastri moodusta- 27.09 kogunesid ümarlauale Louis Kahni projekteeritud mise teemaline ümarlaud. 4. oktoobril olid EALi esimees ja laeva omaniku Robert Austin Boudreau, EALi, Tallinna EALi büroo-omanike sektsiooni (BOS) juhatus teinud EALi- Linnavalitsuse, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Sada- siseselt ja BOSi algatusel (juhindudes EALi eestseisuse ma ja loomeliitude esindajad. EALi eestseisus arutas Kahni 17. juuni 2010. a otsusest) BOSi liikmetele ettepaneku aren- laeva Eestisse toomise ja Eesti riigile ostmise ideed dada välja arhitektuuribüroode klaster. Selle meetme eesmärk 16. septembril eestseisuse koosolekul ja pidas seda huvipak- on suurendada klastri koostööprojektide kaudu ettevõtjate kuvaks ja perspektiivseks, mistõttu oldi valmis pakkuma EALi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada arhitektuuri- poolt abi ning tegema asjassepuutuvate osapooltega kaastööd ettevõtlust koostöö teel. Klaster otsustati moodustada EALi idee elluviimiseks. Kahn on Eestis sündinud, samuti saaks alla, koondades tulevikkuvaatavaid arhitektuuribüroosid. sellest laevast ainus tema projekteeritud valmisobjekt, mis asub Euroopas. Laeva praegune omanik R. A. Boudreau käis DETSEMBER 27.09–2.10 Eestis, et tutvuda võimalustega laev tulevikus siia müüa, samuti kaaluda varianti, kas on potentsiaali korraldada EALi delegaadid Andres Levald ja Indrek Näkk osalesid siin enne seda üks tuur, mis hõlmaks ka naaberriike. Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) peaassambleel ja ACE’i 20 a juubeli üritustel 3.–4. detsembrini. ACE’i aas- Alustati arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikava tapäeva puhul oli korraldatud Euroopa Parlamendis hulk üri- koostamist. Kava eesmärk on tõhustada Eesti arhitektuuri- tusi, sh näitus säästva arhitektuuri parimatest näidetest, kus valdkonna institutsioonide omavahelist ja väljapoole suunatud olid esindatud ka Eesti arhitekti Rene Vallneri projekteeritud suhtlust ning parendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja põhumajad. Peeti konverents teemal „Arhitektuuri tulevik”. mõistetavust nii osapoolte kui ka üldsuse jaoks. Arhitektuuri- valdkond on Eestis jagunenud paljude institutsioonide vahel, 2010. aastal EALi korraldatud ning veel kestvad kelle tegevus on mõnel juhul määratud õigusaktidega, mõnel konkursid: juhul mitte, ja tihti on nende institutsioonide tegevusvaldkond laiem kui ainult arhitektuur. Seetõttu sõltub riigi ehitatud Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaali keskkonna terviklik kavandamine paljuski omavahelisest kuraatorinäituse konkurss (tähtaeg 15. veebruaril 2010). koostööst. Kommunikatsioonikava loomisesse on kaasatud Võistluse võitis projekt DOMUS, autorid Kalle Vellevoog, 38 arhitektuurivaldkonnaga seotud institutsiooni, novemb- Tiiu Truus, Martin Pedanik ja Karen Jagodin. ris 2010 peeti ka ühisseminarid. Eeldatavalt paraneb kava rakendamise tulemusena koostöö nende institutsioonide vahel EALi 90 aasta juubeli kuraatorinäituse ja kataloogi ja tekib parem arusaamine üksteise tegevusest, vastutusest ja kontseptsiooni ja teostuse leidmise võistlus (kuulutati kohustustest. Pikaajalise mõjuna peaksid nii kodanikud kui ka välja 12. oktoobril 2010) seoses EALi juubeliga oktoobris valdkonnaga seotud institutsioonid mõistma, et ühise ehitus- 2011. Tähtajaks (5. november) laekus neli ideekavandit, mis keskkonna loomisel ja otsustusprotsessides kaasarääkimisel kõik kvalifi tseerusid. EALi juhatuse liikmetest koosnev viieliik- on sõnaõigus kõigil. meline žürii otsustas jagada esimese koha kahe töö vahel: töö märgusõnaga „ALMANAK” (Ene Läkk (kuraator ja toimeta- OKTOOBER ja), Liina Jänes (kataloogi toimetaja), Pille Epner (kataloogi toimetaja), Tuuli Aule (näituse graafi line disain ja kataloogi 1.10 BAUA 20 a juubeli tähistamine Riias. Tähistamaks kujundamine), Inga Raukas (näituse kujundamine)) ning BAUA (Baltic Architects Unions Association) 20 aasta juu- töö märgusõnaga „JÄLJED” (Kai Süda (Karisma Arhitek- belit, korraldati Riias Läti Arhitektide Liidu eestvedamisel tid), Risto Parve (Karisma Arhitektid), Mait Väljas (Eesti hulk üritusi, kuhu olid kutsutud ka Eesti ja Leedu arhitektide Arhitektuurimuuseum), Diana Taalfeld (nu arhitektuur)). liitude esindajad ning UIA endine president Gaetan Siew. EALi Žürii tegi mõlema töö autoritele ettepaneku võtta kasutusele esindas juhatus. üksnes oma töö tugevam osa ja arendada selle kontseptsiooni edasi. Võistluse tulemused koos žürii hinnangutega töödele on 1.10 peeti Brüsselis Euroopa Arhitektide Nõukogu avaldatud EALi koduleheküljel. fi nantskomitee koosolek, kus EALi esindas direktor arh.01/11 A15

Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlus. EAL nõustas järgmiste võistluste tingimuste koostamist EALi ja Viimsi Vallavalitsuse koostöös 14. oktoobril välja ja kooskõlastas need: kuulutatud võistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus Rohuneeme kalmistule rajatavale urnimatmisalale. • Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Võistlust toetas Eesti Kultuurkapital. 3. detsembril Märzi kuraatorinäituse võistlus, projektiruumis toimunud pidulikul auhinnatseremoonial tehti • Tallinna energia avastuskeskuse rekonstrueerimise teatavaks võidutööde autorid: arhitektuurivõistlus, • arhitektuuri- ja disainikeskuse ruumide avalik ideevõistlus, • I preemia – töö märgusõnaga „KÄÄPAD”, autorid • Rakvere Seminari tn võistlus, Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev, Mait Väljas; • Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja • II preemia – töö märgusõnaga „LUITED”, autorid G. Otsa nim Muusikakooli uuele hoonele projekti saamise Juhan Rohtla, Joel Kopli, Koit Ojaliiv; arhitektuurivõistlus, • III preemia – töö märgusõnaga „HINGEMAJAKAD”, • Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlus, autorid Ott Alver, Mari Põld. • EALi 90 aasta juubeli kuraatorinäituse ja kataloogi kontseptsiooni ja teostuse leidmise võistlus, Riigi Kinnisvara AS koostöös EALi ning Haridus- ja Teadus- • Pärnu jääfestivali festivaliala kergkatuse ministeeriumiga kuulutasid 16. oktoobril välja Tallinna arhitektuurivõistlus, Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja G. Otsa nim • Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu ja Tartu Muusikakooli uue haldushoone lahenduse leidmiseks Kunstimuuseumi arhitektuurivõistlus, rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi. Koolide • avalik arhitektuurne ideekonkurss arhitektuurse projekti 18 200 ruutmeetri suurune ühishoone rajatakse Tallinna saamiseks Männiku tee sotsiaalmajadele Tallinnas Pärnu mnt 57 / Liivalaia 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 (korraldaja: Tallinna Linnavalitsus). kinnistutele. EALI 2011. AASTA TEGEVUSKAVA TUTVUSTAMINE Pärnu jääfestivali festivaliala kergkatuse arhitektuuri- (PEETER PERE, ESIMEES) võistlus. EALi, Pärnu linna, Loomekeskuse MTÜ ja OÜ HelpiR/Turundustugi koostöös 1. novembril välja kuulu- Tegevused tatud avaliku, üheetapilise ja anonüümse võistluse eesmärk oli leida parim lahendus Pärnu jääfestivali (18.–27.02.2011) • EALi kodulehekülje arendamise jätkamine; festivaliala (Pärnu kesklinnas Rüütli, Hommiku ja Pühavaimu • Peterburi Arhitektide Liidu külastamine ja osalemine tn) katmiseks kergkatusega. Tähtajaks (10. detsember) laekus Peterburi Jaani Kiriku taasavamisel 20. veebruaril; projektiruumi März 13 võistlustööd noortelt, kuni 30-aas- • maakonnapäev 2011 (aeg täpsustub); tastelt arhitektidelt ning kõik tööd tunnistati tingimustele • UIA BAUA II regiooni koosolekul osalemine Iisraelis vastavaks. Komisjoni töös osalesid EALi esindajatena arhitek- 11. märtsil; tid Peeter Pere ja Margus Maiste, Pärnu linnaarhitekt Karri • Tallinna planeeringute seminar Sõpruse kinos; Tiigisoon, Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peains- • osalemine ACE’i peaassambleedel (kaks korda aastas, pektor Th ea Laidvere ning OÜ HelpiR/Turundustugi esindaja esimesel 1.–2. aprillini Dublinis); Piret Hallik-Sass. Komisjon tunnistas võistluse kordaläinuks ja • Moskva Arhitektide Liidu külastamine (aeg täpsustub); huvitavaid lahendusi pakkuvaks. Põhjaliku arutelu tulemusel • osalemine ACE’i fi nantskomitee koosolekul (üks-kaks korda jõuti üksmeelsele otsusele jagada preemiad järgmiselt: aastas); • osalemine Trade in Services-töörühma koosolekul (kord • I preemia – töö märgusõnaga „JÄÄÄÄR”, aastas) märtsis; autor Liisi Vähi; • osalemine ACE’i akrediteerimise töörühma (WGAV) • II preemia – töö märgusõnaga „CAVERNA MAGICA”, koosolekul 17. veebruaril Brüsselis; autor Tõnis Arjus; • osalemine UIA XXIV kongressil Tokyos 25. septembrist • III preemia – töö märgusõnaga „MAJAMUUSIKA”, 1. oktoobrini; autor Pelle-Sten Viiburg. • EALi 90 aasta juubelinäituse avamine Rotermanni soolalaos 8. oktoobril; Noore arhitekti preemia 2010. a võistlus ja auhinna- • EALi 90 aasta juubeli entsüklopeedia esitlemine tseremoonia. EAL kuulutas 23. novembril välja järjekordse 8. oktoobril; võistluse noore arhitekti preemiale. Tähtajaks laekus kümme • arhitektuurifi lmi „Maja 2008–2009” esilinastus (aeg avaldust, millega esitati viis kandidaati preemiale esmakord- täpsustub); selt. Žüriisse kuulusid ettevõtjad Heldur Meerits ja Rein Kilk, • Soome elamumess Kokkolas juulis-augustis; preemia laureaadid arhitektid Siiri Vallner ja Martin Aunin • loomeliitude aastalõpuseminar ja pidu detsembris; ning välisliikmena arhitektuuriajakirja Arkitektur peatoi- • noore arhitekti preemia võistlus (november 2011 – metaja Claes Caldenby. Žürii tegi oma otsuse 21. jaanuaril veebruar 2012); 2011 ning preemia kuulutati välja EALi üldkogu koosolekul • 2009. ja 2010. a noore arhitekti preemia võistluse 17. veebruaril 2011 Tallinna Linnateatri Põrgulaval. Auhinna kataloogide väljaandmine; andis võitjale üle president Toomas Hendrik Ilves. • noore arhitekti võistlused (aasta jooksul); arh.01/11 A16

• „Europan 2011” arhitektuurivõistlus (aasta jooksul); EALi väärtustena pandi kirja: • arhitektide ja sisearhitektide suvepäevad (suveseminar) 9.–10. juulini Pärnus, teemaks „Kuurortlinn”. • EAL on asjatundjate katusorganisatsioon. • EAL on visionäär. P. Pere avaldas kiitust neile, kes on osalenud järgmistes EALi • EAL panustab seadusloomesse. juures tegutsevates töögruppides: • EAL suurendab kodanike teadlikkust ruumilisest keskkonnast. • EAL edendab loovust ja loometegevust. • arhitektuurivõistluste ja riigihangete töögrupp, • EAL hoiab arhitektuuriväärtusi. • ehitus- ja planeerimisseadusandluse töögrupp, • EAL on hea koostööpartner. • autoriõiguste töögrupp, Kommunikatsioonikava töörühmades osales • ekspertiisigrupp, 25 esindajat väljastpoolt EALi: • aukohus, • noortesektsioon: V. Tomiste eestvedamisel on Eesti Planeerijate Ühing, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti käivitunud noortele (kuni 30-aastastele) arhitektidele ja Projektbüroode Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Disai- arhitektuuritudengitele suunatud võistlused. Samuti on nikeskus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Siseministeerium, Tomiste eestvedamisel kavandamisel EALi 90 aasta juubelile Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Ettevõtluse pühendatud üritused (sh Tallinna arhitektuuribiennaal). Arendamise SA, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusmi- nisteerium, Eesti Arhitektuurikeskus, Justiitsministeerium, EALI ARENGUKAVA 2011–2015 TUTVUSTAMINE Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet, (TÕNU LAIGU, ASEESIMEES) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Kinnisvara AS, BNS Eesti, Postimees, ajakiri Maja, TV 3, Arengukava kinnitamine üldkogu poolt. Eesti Kunstiakadeemia.

T. Laigu tutvustas protsessi, mis sai alguse eelmisel EALi üld- EAList välise kuvandi saamiseks saadeti asjaomaste kogu koosolekul, kus otsustati hakata tegelema põhjalikumalt institutsioonide esindajatele vastamiseks järgmisi EALi kui organisatsiooniga. Selle tulemusena on valminud küsimusi sisaldav küsitlus: kaks tähtsat dokumenti: „EALi arengukava 2011–2015” ning „Eesti arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikava põhi- 1. Millist rolli täidab arhitekt ühiskonnas ja/või peaks täitma? mõtted ja EALi kommunikatsioonikava aastateks 2011–2015”. 2. Milline on arhitektuuri positsioon kultuurimaastikul? 3. Mis on EALi ülesanne ja vastutus ühiskonnas ja milliseid Arengukava ja kommunikatsioonikava koostajad ja protsesse peaks EAL algatama? rahastamine 4. Milliste kanalite kaudu saate EALi kohta infot? 5. Milline on EALi kuvand ja positsioon ühiskonnas? Kahe kava koostamise töörühma kuulusid EALi juhatuse liik- 6. Milliste tööalaste tegevuste raames olete aru saanud, et parema med Peeter Pere, Kalle Vellevoog, Villem Tomiste, ekspertide- teabe saamiseks või otsuste tegemiseks võiks rohkem kaasata na Tõnu Laigu, Indrek Tiigi ja Inga Raukas, väljastpoolt EALi arhitekte või EALi? Kristiina Sipelgas ja Laila Põdra. Projekti juhtis Ingrid Mald- Villand. Arengukava koostamist nõustas Advisio OÜ. Töötati Küsitlusele vastasid 40 esindajat väljastpoolt EALi: märtsist 2010 veebruarini 2011, koos käidi u 20 korda. Projek- ti rahastas SA Avatud Eesti Fond kaudu Vabaühenduste Fond, Taavi Aas (Tallinn; Eesti Linnade Liit), Mirja Adler (KredEx), mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP Norra Ülari Alamets (Ettevõtluse Arendamise SA), Raul Altmäe fi nantsmehhanismi vahendusel. (Eesti Kultuurkapital), Tiiu Aro (Terviseamet), Jaan Elken (Eesti Kunstnike Liit), Ene Ergma (Riigikogu), Karin Hal- Töörühm on sõnastanud EALi visiooni ehk tulevikukujut- las-Murula (Eesti Arhitektuurimuuseum), Mauno Inkinen luse järgmiselt: (Eesti Projektbüroode Liit), Kaur Kajak (Tehnilise Järelevalve Amet), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), Tiina Kolk EAL on tegus loomeliit, kes arendab Eesti riigi ruumilist keskkonda (Postimees), Merike Lang (Eesti Vabaõhumuuseum), Lea Larin loominguliselt ja jätkusuutlikult. (Eesti Päevaleht), Roode Liias (Tallinna Tehnikaülikool), Ülar Mark (Eesti Arhitektuurikeskus), Rutt-Helene Melioranski EALi missioon ehk ülesanne on sõnastatud järgmiselt: (Eesti Disainikeskus), Heiki Meos (Eesti Ehitusinseneride Liit), Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing), Sandra Mikli (Jus- EAL on tegus loomeliit, kes toetab oma liikmeid ning pakub lahen- tiitsministeerium), Mariina Mälk (ERRi kultuuri- ja muusika- dusi koostöö kaudu EALi sees ja avatud suhtluse kaudu väliste saadete toimetus), Triin Ojari (ajakiri Maja), Andres Onemar huvirühmadega. EAL tugevdab arhitekti rolli ja kutset Eesti ühis- (Keskkonnaamet), Piret Palm (Keskkonnaministeerium), Rait konnas ning esindab Eesti arhitekte Eestis ja välismaal. Pukk (Päästeamet), Laila Põdra (Kultuuriministeerium), Jüri Ratas (Riigikogu), Ainar Ruussaar (BNS Eesti), Sirle Salmistu (Eesti Maastikuarhitektide Liit), Maire Salu (Maa-amet), Mar- gus Sarmet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaia Sarnet (Siseministeerium), Andri Simo (Eesti Kunstiaka- deemia), Helli Sisask (Tallinna Tehnikakõrgkool), arh.01/11 A17

Sven Soiver (TV3), Kaarel Tarand (Sirp), Kalev Uustalu • Tahab kõik otsustused enda kätte haarata ja siis jätta teabe (Muinsuskaitseamet), Ike Volkov (Maa-amet), Andrus omade keskele, kinnine tsunft. Väärtnõu (Riigi Kinnisvara AS). • Puudu on avalikkusele suunatud positiivsest tegevusest: inimeste harimine, võib-olla lausa põhitõdede teemal. Küsitluse tulemused • Kuvand ei ole eriti positiivne. • Esimehed vahetuvad kiiremini kui teistel erialaliitudel. EALi kuvandi positiivsem pool (A) • Võimalused kirjastustegevusega tegeleda on antud eraettevõtjate kätte. • EAL on kõige esinduslikum kogum arhitektidest, kuvand • Puudub oma maja. üldiselt hea, hea maine. • Saab raha tegevuseks valdavalt Eesti Kultuurkapitalilt. • Kutsesüsteem on hästi organiseeritud. • Avalikkuse poolt kõige enam teatud-tunnustatud erialaliit. EALi kuvandi negatiivne pool (B) • Kindlasti hinnatakse kõrgelt EALi kindlameelsust ja süstematiseeritust arhitektuurivõistluste korraldamisel. • Ei hoia üleval regulaarset arhitektuuridiskussiooni. • Enesekindel, arvestatav, EALiga arvestatakse nagu jõuka • Arhitektide koostöökogu kuvand. Osaleb küll protsessides, mehe arvamusega ikka. kuid ei mõjuta nende tulemust. N-ö tsunft, mis tõstab küll • Positsioon on keskmine, sarnane teiste loomeliitude ja vahel häält, aga ei otsusta midagi, sekkumine vähejõuline. MTÜdega, pigem pole see negatiivne, vaid normaalne • Põhiliselt konstateerivad seisukohad. demokraatlikus ühiskonnas. • Liikmed on üksikisikud, kes üldjuhul esinevad enda nimel. • 90 aastat järjepidevust on andnud EALile tugeva Ei olegi meeles juhtumit, kus EAL oleks millegagi seoses positsiooni. aktiivselt sõna võtnud. • EAL reageerib kiiresti ning räägib oma valdkonnas • Kuvand on määratlemata. toimuvates küsimustes kaasa. • Jääb mulje, et tegemist on tsunftiga, kes kaitseb ja • EALil on mõju nii arhitektide tegevusele kui ka valdkonnale aktsepteerib vaid oma liikmeid. tervikuna. • Puudub särav kõneisik, keda samastada EALiga. • EAL suudab vastanduda teatud negatiivsetele sündmustele • EAL mõjub konfl iktsena, ei aja laiemat asja. ja arendajatele, mis viitab oskusele näha tulevikku. • Positsiooni ühiskonnas vähe märgata. • Enamasti kajastatakse meedias olukordi, kus EAL on millegi EALi kuvandi positiivsem pool (B) vastu sõna võtnud, nii jääb EAList opositsionääri, mitte aga eestvedaja, veduri kuvand. • Ilma EALita ei suudaks Eesti arhitektid koonduda. • EALilt oodatakse lahendeid selle kohta, kuidas saab, mitte • Järjest enam koondab arhitekte enda alla, on arvestatav selle kohta, kuidas ei saa. ekspert. • Organisatsioon, kuhu kuuluvad sarnaste huvidega EALi kuvandi negatiivne pool (C) inimesed, kus nad saavad üksteisega suhelda ja mõtteid vahetada. • Tundub, et kõrvalvaataja jaoks on tegemist isikutega, • Jõulised eestvedajad, häälekas osavõtt kes aeg-ajalt kritiseerivad linnapildis, sest mujal ei ole arhitektuuriküsimuste arutamisest, esinemised meedias. sekkumist väga silma hakanud. Samas jääb mulje, et • Arhitektid ei seostu ühiskonnas ülalpeetavate kriitikast asi palju kaugemale ei jõuta, sekkutakse liiga hilja muidusööjatega (erinevalt nt kujutavatest kunstnikest või või ei ole sellel märgatavat tulemust. kirjanikest). Tegelikult on aga positsioonid ühiskonnas • EAL ei rõhuta riigi ja omavalitsuste tähtsust avaliku huvi seotud üksikisikutega, mitte organisatsiooniga: on mõjuka väljendamisel. sõnaga arhitekte ja on neid, kellest ei sõltu midagi. • Kuvand ei ole selge, kõigub äärmusest äärmusesse sõltuvalt • Ametliku institutsioonina on EALi positsioon ilmselt vaatajast. stabiilne. • Kuvand on asjalik, kuid veidi ründav. • EALi tegevust on vähe kajastatud. EALi kuvandi negatiivne pool (A) • Kuna sõnavõtud on olnud nõrgad, võetakse EALi kui ühe kunstiliigi esindajat, kes tegeleb oma asjadega, kuid millel • Mulje peamiselt kui ametiühingust, mitte niivõrd pole üldsusega pidevat infovahetust. pädevuskeskusest. • Ollakse skeptiline, kas EALil ja teistel erialaliitudel saab • Kriitikast ja seisukohavõttudest loobuja, mitte analüüsija ja ühiskonna suhtes üldse mingit kuvandit olla, tegelevad nad lahenduste pakkuja. ju ainult praktiliste küsimustega. • Ei suuda algatada avalikke arutelusid sisulistel • Nimetatakse õiendajaks, mitte lahenduste väljapakkujaks. ruumiteemadel. • Liialt Tallinna-keskne. Kokkuvõtvalt: EALi kuvand on vaatleja jaoks sarnane • Positsioon ja tegevus linnaruumi otsustuste juures nõrk. viriseva vanamehe kuvandiga. Mis teha, et virisevast vana- • Võitlusorganisatsioon, kes võitleb mitmesuguste mehest saaks positiivne kangelane? ruumikujundust puudutavate otsuste vastu ning sageli tagantjärele. arh.01/11 A18

Koostatud arengukava pakub välja lahendusi EALi tege- EALI BÜROO-OMANIKE SEKTSIOONI TEGEVUSPLAA- vuste mõtestamiseks perioodil 2011–2012: NID 2011. AASTAL (INDREK TIIGI, SEKTSIOONI JUHATUSE ESIMEES) • EALi suhtlussidemete tihendamine Eestis ja eelkõige erialaliitudega välismaal. Büroo-omanike sektsiooni (BOS) asutajad leidsid, et ettevõt- • EALi aktiivsete büroo-omanike osavõtul arhitektuuriklastri lusega tegelemine on EALi tegevusest eristatav ja nii tekkiski moodustamine (koostöö loomingulisel pinnal, eksport, 2007. aastal idee luua EALi liikmete hulgas olevaid arhitek- ajainformatsioonisüsteem, BIM, energiatõhusus, tuuribüroode omanikke koondav sektsioon. Selle tegevus on arhitektuurivaldkonna õigusaktide korrastamine). keskendunud eelkõige ärihuvidele. • EALi liikmete loomingulise aktiivsuse ja eneseväärtustamise suurendamine. BOSi tegevusvaldkonnad: • EALi liikmete erialase taseme tõstmine. • EALi ja noorarhitektide koostöö tihendamine. • seadusandlus, • hinnastatistika, Üldkogu kinnitas „EALi arengukava 2011–2015”. Hääletustu- • arhitektuurieksport – koostöös Eesti lemused: hääletajaid oli 102, poolthääli oli 102, vastuhääli ega Arhitektuurikeskusega, erapooletuid ei olnud. • BIM, • koolitused, ÜLEVAADE EALI NOORTESEKTSIOONI TÖÖST • üritused liikmetele, (VILLEM TOMISTE, ASEESIMEES) • uute liikmete kaasamine, • muud tegevused, Noortesektsiooni tööst väärivad esiletoomist noortele arhi- • koostöö, tektidele suunatud võistlused. Nende käivitamise ajend on • tegevuse rahastamine. olnud arhitektuuritudengite kaasamine EALi ettevõtmistesse, samuti soov pakkuda neile arhitektuurialast eneseteostust ja BOSi juhatusse kuuluvad Tõnu Laigu, Ra Luhse, Indrek rakendust, sest nad ei saa osaleda arhitektuurivõistlustel, kus Näkk, Enn Rajasaar ja Indrek Tiigi. kriteeriumiks on üldjuhul volitatud arhitekti kutsekvalifi katsiooni olemasolu. Noortele suunatud võistlused ei pea otseselt 2010. aasta tegevus: päädima reaalse tulemusega, st võistluse kaudu ei pea alati sündima valmisobjekt. Samas on korraldatud kaks võistlust, • kooskäimised, koosolekud, millel on ka tegelik väljund: • ekspordiportfoolio loomine, • arhitektuuriklastri algatamine. • Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlus; • Pärnu jääfestivali festivaliala kergkatuse Kõikide nende tegevustega plaanib BOS jätkata ka 2011. arhitektuurivõistlus (kergkatused Pärnu festivali ajaks aastal. kahjuks valmis ei jõudnud, need valmivad suveks). BOSi liikmeskond kasvas 2010. aastal 25 protsenti. Seisuga Peale nende kahe võistluse võisid noored arhitektuuritudengid 17. veebruar 2011 kuulub BOSi 25 inimest. osaleda ka EALi 90 aasta juubeli kuraatorinäituse ja kataloogi kontseptsiooni ja teostuse leidmise avatud osavõtuga EALI 2010. A. MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMI- võistlusel. Võistluse tulemusena saadi nii hea näituseidee kui NE (REVISJONIKOMISJONI LIIGE RAIVO TABRI) ka hea idee EALi kui organisatsiooni populariseeriva raamatu – juubelientsüklopeedia – jaoks. Koostamisjärgus olevas R. Tabri andis ülevaate EALi 2010. aasta majandustegevuse entsüklopeedias võetakse lühidalt vaatluse alla kõigi EALi revideerimisest. Üldkogu hääletas majandusaasta aruande liikmete arhitektuuritegevus ajalooteljel kümnendite kaupa. kinnitamise küsimuses ja kinnitas majandusaasta aruande. Kavandamisel on veel kolm noortele arhitektidele suunatud arhitektuurivõistlust. Hääletustulemused: hääletajaid oli 102, poolthääli oli 102, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud. 2011. aasta üritustest on EALi, EAKi ja Tallinna Linnavalitsuse koostöös ettevalmistamisel Tallinna rahvusvaheline arhi- EALI LIIKMEMAKSU KINNITAMINE (PEETER PERE) tektuuribiennaal, kus on kavas kuraatorinäitus, kuraatorise- minar, Tallinna visioonivõistlus jt üritused. Kavandamisel on P. Pere pani hääletusele eestseisuse ettepaneku ümardada veel Tallinna planeeringute teemaline seminar ja EALi EALi liikmemaks eurodes täissummani, s.o täisliikmetele suvepäevad Pärnus teemal „Kuurortlinn”. 80 €, seenior- ja noorliikmetele 10 €. Üldkogu asus EALi liikmemaksu eurodes täisnumbrini ümardamise küsimuses hääle- tama ja kinnitas EALi 2011. a liikmemaksu suuruse järgmiselt: täisliikmetele 80 €, seenior- ja noorliikmetele 10 €. Hääletus- tulemused: hääletajaid oli 102, poolthääli oli 101, vastuhääli ei olnud, erapooletuid oli 1. arh.01/11 A19

ÜLEVAADE EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE TEGEVUS- EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” PLAANIDEST (ÜLAR MARK, EESTI ARHITEKTUURIKES- Moskvas (aprill). KUSE JUHATAJA) Näitus Pariisis Eesti kultuurifestivali ajal (oktoober- Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) tegevus välismaal 2010 november) koostöös Eesti saatkonnaga Prantsusmaal.

EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” Berlii- Maailma arhitektuurifestivalil osalemine Barcelonas, nis, Saksa Arhitektuuri Keskuses DAZ, mai – august. Näituse Eesti arhitektide projektide esitlused (november). avamisel peetud seminaril esinesid 2009. a noore arhitekti preemia laureaat Martin Aunin, arhitektuurikriitik Triin Ojari Läbirääkimised käimas: ja EAKi juhataja Ülar Mark. Näitus ja seminar Leedus Vilniuses. Näitus ja seminar Venemaal Peterburis. EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” Näitus ja seminar Poolas Varssavis. Londoni arhitektuurifestivalil. Näitus põhineb EALi näitusel, rõhuga noorte arhitektide loomingul. Näitus oli festivali pea- EAKi TEGEVUS EESTIS 2010 korteri New London Architecture galeriipinnal avatud 19. juunist kuni 31. juulini. 25. juunil peeti seminar, kus noo- LINNAFOORUMID red arhitektid Villem Tomiste, Mihkel Tüür, Ott Kadarik (AB Kosmos) ning Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik (AB Salto) Korraldati Tartu, Pärnu ja Tallinna linnafoorum ja Viimsi esitlesid oma loomingut; ettekande Eesti arhitektuurist pidas valla foorum, tulemused veebis: www.arhitektuurikeskus.ee/ EAKi juhataja Ülar Mark. linnafoorumid. Foorumite eesmärk oli süvendada sisulist ja konstruktiivset dialoogi igapäevase keskkonna arendamise Londoni arhitektuurifestivalil osalemine arhitekt Vilen Kün- teemadel, kaasates aruteludesse nii kohalike omavalitsuste napu installatsiooniga „Th e River Bell” Londonis Th amesi jõe planeerimisametnikke, arendajaid-investoreid, rahvusva- kaldal Soutwark Cathedrali hoovis (Millennium Courtyard). heliselt tunnustatud visionääre-arhitekte kui ka kohalikke Installatsioon kujutas endast fi iberklaasist kirikukella sümbo- elanikke või nende esindajatena kodanikeühenduste aktiviste. lit ja asus katedraalis 19. juunist kuni 31. augustini. Praegu- Projekti toetas EASi Norra EMP regionaalarengu toetusprog- seks on installatsioon Eestis Lilleorus. ramm. Projekt on lõppenud. Eesti Kultuurkapital tunnustas EAKi 2010. a sihtkapitali aastapreemiaga kohaspetsiifi listele Eesti ekspositsiooni „100 maja/houses” korraldamine Veneet- sõlmküsimustele keskendunud ning dialoogi otsiva linnapla- sia arhitektuuribiennaalile. Ekspositsioon tutvustas suure- neerimissarja algatamise eest. mõõtmelise maketi, slaidiprogrammi ja video abil sadat Eesti arhitektide projekteeritud eramut, autorid arhitekt Kalle VÄLKLOENGUD Vellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafi line disainer Martin Pedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin. Arhitektuuri- Aasta jooksul korraldati seitse välkloengut järgmistel teema- biennaal oli avatud 26. augustist kuni 21. novembrini. del: „Suur ruum, väike ruum” (väitlusjuht Margit Mutso), „Arhitektuur kui protsess” (väitlusjuht Toomas Tammis), Sofi a arhitektuurifestivalil osalemine. 15.–22. oktoobrini „Maja kui märk” (väitlusjuht Margit Mutso), „Ideaalne oli Sofi as arhitektuurinädal, kus esinesid loengutega Eesti arhitektuur” (väitlusjuht Kalle Komissarov), „Ilu arhitek- arhitektid ja esitleti näitust „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur. Arhitektuuri ilu” (väitlusjuht Margit Mutso), „Arhi- tuur”. Arhitektuurinädal koosnes kahepäevasest foorumist ja tektuur ja hetk” (väitlusjuht Villem Tomiste), „Primitiivne viiest näitusest ning keskendus teemale „Olles ääremaa” (Being – ennemuistne mõte homses päevas” (väitlusjuht Peeter peripheral), seosele tänapäeva, mineviku ja muutuva maailma Pere). Igal loengul oli u 200 osalejat, kokku on toimunud kontekstis. Samuti tutvustati üldsusele värsket Bulgaaria 24 välkloengut. Loengute eesmärk on kutsuda avalikkust Arhitektuurikeskust. Eestile oli pühendatud festivali neljas kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku päev, 18. oktoober. Ettekande pidasid EAKi juhataja arhitekt ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku Ülar Mark, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, arhitekt Andres Ojari arutelu ning viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on ja arhitektuurikriitik Triin Ojari. Päeva lõpetas avalik arutelu meie kõigi asi. pealkirjaga „TALLINN 59°25'N, 24°46'O | periphery as a key- concept to understand the city”. TULEMAS:

EAKI TEGEVUS VÄLISMAAL 2011 * Tallinna arhitektuuribiennaal „TAB 2011” 8.-11. september 2011 koostöös EALi, EKA ja Tallinna linnaga teemal Toimunud: „Arhitektuur. Maastik. Urbanism”. Põhiüritused on seminar, EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” ja kuraatorinäitus ja Tallinna visioonivõistlus. Töögruppi kuulu- seminar Glasgow´s (jaanuar). vad Katrin Koov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Peeter Pere, Laila Põdra, Toomas Tammis, Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog. Tulemas: EALi-EAKi näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” ja seminar Helsingis (2. märts) koostöös Helsingi linnaga. arh.01/11 A20

* VALLAFOORUMID, LINNAFOORUMID. Aastatel 2009– EALI TEENETEMEDALITE ÜLEANDMINE 2010. A 2010 EAKi korraldatud linnafoorumite projekt on kavandatud PARIMALE TELLIJALE, PARIMALE EHITAJALE JA laienema edasi valdadesse. Üleminekuks linnast valda korral- PARIMALE PUBLITSISTILE dati linnafoorumite raames ka Viimsi vallafoorum. 2011. a on vallafoorumite avalöök planeeritud aprilli lõppu: Nagu tavaks kujunenud, andis EAL ka tänavu üle kolm Haljala vallafoorumil on EAKi peamine partner Haljala vald. teenetemedalit. Haljala vallafoorumit rahastatakse LEADER-programmist. Samas on kavas jätkata linnafoorumite korraldamist, kuigi Parim tellija 2010 – Peeter Tambu väiksemas mahus. On seisnud sirgjooneliselt kvaliteetarhitektuuri tekke eest Narva linnas, seda ka keerulistes oludes. On olnud usaldus- * Ruumid Kultuurikatlas. Asjassepuutuvad osapooled on väärne ning hea partner ja tellija arhitektidele. On pühendu- allkirjastanud Kultuurikatla rekonstrueerimise raamlepin- nud oma elukutsele, täites ühtlasi valgustuslikku misjooni gu, mille esimese järgu tööd on kavas lõpetada 2012. aastal. Narva kohalikus omavalitsuses. Selleks ajaks peaksid valmima ka EAKi, Disainikeskuse ja EALi ruumid. Parim ehitaja 2010 – Ando Koit Raul Vaiksoo poolt Rocca al Maresse projekteeritud eripärase EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMI TEGEVUSPLAANID ja keeruka konstruktsiooniga eramu oskusliku teostamise eest. 2011. AASTAL (LEELE VÄLJA, EESTI ARHITEKTUURI- MUUSEUMI DIREKTOR) Parim publitsist 2010 – Krista Kodres Osundab oma artiklites asjakohaselt Tallinna linnaplaneeri- Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) 2011. a tegevuskava pole mise valupunktidele, analüüsib valdkonna olukorda, ärgitab veel lõplikult paigas, kuid esialgsed plaanid on tehtud. EAM linnakodanikke kaasa mõtlema linnaplaneerimisküsimuste võiks olla sõltumatu koostööpartner nii arhitektuuri- kui üle ning pakub ka lahendusi kehtiva planeerimissüsteemi ka muinsuskaitseküsimustega tegelevatele organisatsioo- muutmiseks. nidele. Tema põhiülesanne on toimida arhitektuurivaldkonnaga seotud materjali koguja, säilitaja ja propageerijana Teenetemedalid andis kätte P. Pere ja medalisaajad tänasid ning aidata oma ettevõtmiste kaudu suurendada ühiskonna neile antud tiitli eest. arhitektuuriteadlikkust. Noore arhitekti preemia 2010 üleandmine võitjale EAMi eesmärkidest ja tegevustest: Slaidiprogrammi vahendusel tutvustati 2010. a noore arhitekti • asjakohase ja arhitektuuriajaloost ülevaatlikku pilti andva preemia nominente ja nende töid. President Toomas Hend- püsiekspositsiooni koostamine; rik Ilves kuulutas välja preemia saaja, kelleks osutus Hanno • tiheda ja vaheldust pakkuva näituseprogrammi pakkumine; Grossschmidt. Vt lähemalt rubriigist „EALi teated”. Noore • isikunäituste sarja jätkamine (2011. a on kavas P. Jänese arhitekti preemia rahastaja H. Meerits avaldas tunnustust loomingut kajastav näitus); kõikidele preemiale kandideerinutele: nad olid tugevad ning • probleemipõhiste näituste koostamine ja eksponeerimine järjepidevustunnet lisas see, et žüriisse kuulusid kaks eelmiste (nt inseneriesteetika Eesti arhitektuuris); aastate laureaati (S. Vallner ja M. Aunin). Mitu kandidaatide • välisnäituste eksponeerimine (jätkutegevusena), eelistatud projekteeritud objekti olid valminud ehitusbuumi ajal – ühest on teemade kajastamine, millel on kokkupuutepunkte küljest oli see arendajate surve, teisest küljest arhitektidele kohaliku arhitektuuriga; antud võimalus. Võitjaks valiti arhitekt, kes on suutnud oma • Eesti arhitektuurist ülevaatenäituse koostamine; lahendustes iseendale ausaks jääda. • uute näituste sarjade käivitamine (nt 20. sajandi tundmatu arhitektuur). VEIN JA SUUPISTED PANSO SAALIS. Musitseeris Jaak Jürisson klaveril. Oluline on asendada EAMi senine valdav Tallinna-kesksus laiema kontekstiga, seda nii uurimus- ja näituseainese puhul EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE VÄLKLOENG. kui ka EAMi näituste eksponeerimisega teistes Eesti linnades. Näitustega võiksid kaasneda vastava teemaga seotud tegevused (nt arhitektuuriekskursioonid). Plaanis on täiendada ja 3. märts 2011 nüüdisajastada EAMi kodulehekülge nii, et see täidaks igati lehe kasutaja vajadusi (nt muuseumi raamatukogu andmebaas, Ajakirja MAJA toimetaja T. Ojari on pöördunud EALi poole virtuaalnäitused, Eesti arhitekte ja nende loomingut kajasta- palvega määrata ajakirja nõukokku kaks EALi liiget (korralise va andmebaasi loomine jm infomaterjalid Eesti arhitektuuri rotatsiooniga). Seni on ajakirja nõukogus EALi esindanud kohta). T. Laigu, kes võib soovi korral nõukogus tööd jätkata. Nõu- kogusse kuuluvad praegu veel Mait Summatavet (EDL), Toomas Korb (ESL), Tarmo Teedumäe (Eesti Kultuurkapital), arh.01/11 A21

Kalle Vellevoog (Solness) ja Mart Kalm (Eesti Kunstiteadlaste Eestseisus, vaadanud läbi Margit Aule EALi liikmeks astumise Ühing). Laigu oli valmis nõukogus jätkama, teise EALi esinda- avalduse ja tööde kausta, otsustas M. Aule EALi liikmeks jana määrati nõukokku V. Tomiste. vastu võtta.

22. veebruaril asutatud Eesti Kultuuri Koja 15-liikmelisse Eestseisus, vaadanud läbi Lembit-Kaur Stööri EALi liikmeks juhatusse kuuluv Ü. Mark andis eestseisusele ülevaate koja astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas L.-K. Stööri EALi ellukutsumise tagamaadest. Idee asutada kultuurivaldkon- liikmeks vastu võtta. di ühendav organisatsioon sündis 15. veebruaril Telliskivi loomelinnakus toimunud kultuuriinimeste kogunemisel, EALi aukohtu eesistuja Riina Raig oli eestseisust kirjalikult kus kodanikualgatusena kokku kutsutud töötubades arutati teavitanud, et aukohus on asunud läbi vaatama Keila kultuurivaldkonna peamisi probleeme ja nende lahendamise kooli projekteerimisega seonduvat probleemistikku ja või- võimalusi. Loomekoja prioriteet on tuua riigi juhtorganite malikku arhitektide kutse-eetika normide rikkumist. Menet- esindajateni erinevate kultuurivaldkondade hääl ja rääkida luse käigus tutvutakse dokumentidega ning kuulatakse ära jõuliselt kaasa kultuurialases seadusandluses. Et Eesti Kul- asjaosaliste selgitused ja seisukohad. Kui asitõendite kättesaa- tuuri Koda koondab nii eri kultuurivaldkondade esindajatest misel ei tule ette takistusi või ei ilmne muid ettenägematuid üksikisikuid kui ka valdkondade organisatsioone ja loomeliite, probleeme, mis võivad menetlusaega pikendada, teeb aukohus on oht, et koja tegevuspiirid hägustuvad. Eestseisus leidis, et otsuse hiljemalt 4. aprilliks 2011. Eestseisus võttis selle info loomekotta kuulujad ei peaks tegelema mitte kitsalt oma eriala teadmiseks. probleemide ja prioriteetidega määratlemisega, vaid kultuuri- valdkonnaüleste küsimustega (kõige laiemas tähenduses) ning P. Pere teavitas eestseisust, et Riia kolleegidelt saadud info sõnastama kultuuri eesmärgid ja prioriteedid riiklikul tasandil. põhjal on Riia linnaarhitekt vallandatud ning valitsevat ka Oldi seisukohal, et koda peaks toimima kui riiklik kultuu- oht, et likvideeritakse kogu Riia linnaplaneerimise osakond. ripoliitika konstruktiivkogu ning et EAL peaks selle töös Riia kolleegid on pöördunud nii EALi kui teiste riikide eriala- osalema. Otsustati astuda Eesti Kultuuri Koja liikmeks. organisatsioonide poole palvega toetada Riia linnaplaneeri- Loomekoja juures tegutsema hakkavate töögruppide koosseisu mise osakonna säilitamise vajadust ja saata selle säilitamiseks EALi liikmete määramise küsimuse juurde otsustati naasta Riia vastavatele instantsidele toetuskiri. Eestseisus oli valmis hiljem. Leiti, et EALi esindajad võiksid kojas tõstatada avaliku Riia kolleege toetama. Enne toetuskirja koostamist peeti ruumi kujundamise temaatika ja moodustada sellega tegeleva vajalikuks hankida Riiast olukorra kohta lisateavet. töörühma. P. Pere andis eestseisusele ülevaate EALi juhatuse liikmete ja L. Põdra andis eestseisusele ülevaate Kultuuriministeeriumi S. Mikseri vahel 3. märtsil 2011 Riigikogus toimunud koh- poolt arhitektuurivaldkonnale 2011. aastaks reserveeri- tumisest, kus arutati riigistruktuuridesse riigiarhitekti tud summadest. Riigieelarves on arhitektuurile neli rida: institutsiooni sisseseadmise temaatikat. S. Mikser oli igati avatud ja koostööaldis. Vabariigi Valitsuse järgmisse • programm „Arhitektuuriüritused” (600 000 kr / 3847 €), koalitsiooni pääsemise korral on Sotsiaaldemokraatlik Era- • Eesti Arhitektuurikeskuse tegevustoetus, kond Mikseri sõnul nõus võtma EALi poolt ehitatud keskkon- • Veneetsia arhitektuuribiennaal, na parandamise eesmärgil tehtud ettepanekud menetlusse, et • Europani arhitektuurvõistlus. need ellu viia.

2011. aastal Eesti Europani arhitektuurivõistluse korraldami- Eestseisus kiitis heaks juhatuse ettepaneku eraldada seks ise krunte ei paku, sel aastal suunatakse Kultuuriminis- K. Vellevoogile EALi loometoetus summas, mis katab tema teeriumi poolt võistluse jaoks eraldatud raha juba algatatud sõidukulud seoses 2. märtsil Soomes toimunud planeeringu- Europan Eesti projektide edasiarendamisse. Europan Eesti teemalise seminariga. Vellevoog esindas seminaril EALi. uueks sekretäriks saab K. Komissarov ning seoses Kultuurimi- nisteeriumisse tööleasumisega ei pea praegune sekretär Otsustati, et 1.–2.04 Dublinis toimuval ACE’i peaassamb- L. Põdra võimalikuks sel ametikohal jätkata, sest kuna leel esindavad EALi A. Levald, T. Laigu ja P. Pere. Europan Eesti arhitektuurivõistlust rahastatakse osaliselt ministeeriumi eelarvest, võib selles tema arvates näha huvide P. Pere ja T. Laigu osalesid 19.–22.02 Peterburis Jaani kiriku konfl ikti. avamisüritusel ja kohtusid Peterburi Arhitektide Liidu esindajatega. T. Laigu andis eestseisusele visiidist ülevaate. Kultuuriministeeriumi rahaeraldusprogramm, mille ees- Nii Peterburis kui ka Moskvas ollakse EALiga koostöö tege- märk on toetada arhitektuurialast tegevust ja kust on võimalik miseks valmis ja avatud. Lisaks näituste vahetamisele oldi arhitektuuriürituste jaoks raha taotleda, kuulutatakse välja huvitatud arhitektuuriteemalisest infovahetusest. Peterburi 9. märtsil tähtajaga 25. märts. Taotluste läbivaatamise Projektbüroode Liit hoiab sealsel turul silma peal ja seisab väga komisjoni kuuluvad L. Põdra, P. Lindpere, J. Huimerind, kindlalt selle eest, et Peterburi saaksid projekteerida ainult T. Tammis ja L. Jänes. Et otsustada, milliste projektide jaoks kohalikud arhitektid. Seetõttu ei ole Eestil ilmselt võimalik peaksid EAL ja EAK rahataotluse esitama, peeti vajalikuks Peterburiga arhitektuuriekspordialast tegevust arendada. korraldada ühine nõupidamine. Peterburi arhitektuurimaastik on väga stagneerunud, Moskvas ollakse aga nüüdisarhitektuurile märksa avatumad. Peterburis kohtuti sealse ajakirja Project Baltia toimetaja V. Froloviga, arh.01/11 A22 kes avaldas valmisolekut koostööks EALi ja Eesti arhitektidega Eestseisus vaatas üle EALi liikme M. Nurme koostatud kirja ning oli huvitatud arhitektuuriteemalisest infovahetusest. mustandi, milles EAL pöördub Eesti Kaitseväe poole üleskut- sega osaleda Mõigu kalmistu teedevõrgu võsaraiumise ja EALi juhatus pidas vajalikuks arendada EALi välissuhtlust muust prahist puhastamise talgutel 29. aprillil algusega ning on otsustanud korraldada 2011. aasta kevadel-suvel kell 15. Tallinna Toomkiriku koguduse kalmistu korrastamise Peterburi kohaliku ekskursioonijuhi (nt ajakirja Project Baltia ettepanek sai teatavasti 26. oktoobril 2010 toimunud eestsei- toimetaja Frolov) eestvedamisel paaripäevase erialase õppe- suse koosolekul heakskiidu. Praegu on talguid organiseerinud reisi Peterburi. Reisi programmi peaks kuuluma muu hulgas EALi liige M. Nurm. Peterburi Arhitektide Liidu ja sealse projektbüroode ühenduse külastamine. Lisaks Peterburile ja Moskvale pidas juhatus E. Hirvesoo sõnul ei määranud Eesti Kultuurkapital seekord vajalikuks tõhustada koostööd ja luua sidemed Läänemere- Metsakalmistu arhitektide kalmeala korrastustöödeks toetust, äärsete riikide arhitektide liitudega, samuti väliseest- mistõttu tuleks kaaluda sel eesmärgil talgute korraldamist. lastest arhitektidega ja väliseesti arhitektide liitudega. Sellest Eestseisus toetas seda ettepanekut. Otsustati kuulutada EALi johtuvalt pidas juhatus vajalikuks külastada 2011. aastal liikmete meililistis esmalt välja Mõigu kalmistu korrasta- EALi juhatusega ja EAKi esindajatega edasise koostöö ja mise talgud ning kui neile registreerunuid koguneb piisavalt kontaktide loomise eesmärgil järgmisi sihtkohti: Oslo, Varssa- palju, otsustati suunata osa talgulisi Metsakalmistu arhi- vi, Rootsi (sihtkoht täpsustamisel), Kanada. Külastada tuleks tektide kalmeala korrastustöödele. kindlasti ka sealseid arhitektide liite ja arhitektuurikeskusi. K. Vellevoog, kes osales 2. märtsil Soomes toimunud planee- Ettevõtja T. Merisalu oli teinud EALile pöördumise seoses ringuteemalisel seminaril, lisas, et kindlasti tasuks arendada Tartu linnaehituslike sündmustega. koostööd (ekskursioonide korraldamine, vastastikune infova- hetus) ka Soomega. Merisalu avaldas nördimust selle üle, et Tartu linnajuhid on võtnud vastu otsuse rajada linnaraamatukogu ja kunsti- 17. märts 2011 muuseumi ühishoone Magistri tn ja Vabaduse pst vahelisele krundile läbi mõtlemata ja arvesse võtmata asukoha nega- EALi kutsekomisjoni esimees M. Šein andis volitatud arhitekti tiivseid aspekte. Tähele panemata on jäänud alternatiivsete kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomis- asukohtade otsimine. Oma pöördumises tõi Merisalu välja jon oli andnud oma 11. veebruaril peetud koosolekul arhitekti hulga planeeringulisi, arhitektuurilisi ja praktilisi argumente, kutsekvalifi katsiooni: mis räägivad vastu mainitud krundile hoone rajamise mõistlik- kusele ja otstarbekusele. Merisalu arvates oleks Tartu endise Merike Kordemets – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, kaubahoovi kvartal uue linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone jaoks optimaalne asukoht. Kirjas kritiseeris Jaan Port – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, Merisalu ka Tartu endise postimaja väljakolimist kesklinnast ja postimaja ümberehitamist büroohooneks. Nende küsi- Pelle-Sten Viiburg – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, mustega seoses tutvus eestseisus Tartu linnaarhitekti T. Silla kirjaga, milles Sild oli väljendanud oma seisukohti mõlema Kristjan Naaris – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, objekti suhtes.

Hannes Niineväli – volitatud arhitekt V kutsekvalifi katsioon, Eestseisus leidis, et kavandatava Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi asukoht on põhimõtteliselt sobiv. Väikesest Margus Soonets – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, krundist tingituna võib osutuda aga komplitseerituks sinna kavandatava hoone ruumiprogrammi äramahutamine. Endise Andzelika Tetsmann – volitatud arhitekt postimaja asemele kavandatava büroohoone kohta leiti, et IV kutsekvalifi katsioon, kesklinna hoone esimene korrus võiks ideaalis olla avalikus kasutuses. Oldi seisukohal, et EALil on eelkõige linnaehi- Tiina Meus – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon, tuslike arengusuundadega seonduvate protsesside ennetaja, mitte aga tagantjärele probleemidele osundaja ja kritiseerija Magnar Meinart – volitatud arhitekt V kutsekvalifi katsioon, roll. Merisalule otsustati saata EALi seisukohta väljendav kiri. Et mõlema teema kohta oli Merisalu avaldanud artikli ka Kadri Tamre – volitatud arhitekt V kutsekvalifi katsioon, Tartu Postimehes, ei pidanud eestseisus vajalikuks, et need ilmuksid ka Sirbis, nagu taotles T. Merisalu. Avo Seppel – volitatud arhitekt V kutsekvalifi katsioon, T. Laigu soovis taotleda New Yorgi õppereisi (16.–24.03.2011) Vladimir Orlov – volitatud arhitekt IV kutsekvalifi katsioon. sõidu- ja majutuskulude hüvitamist Kultuuriministeeriumi poolt EALile eraldatud loovisiku loometegevuse ning sellega P. Pe r e tutvustas eestseisusele Eesti Kunstiakadeemia, seotud täiendusõppe stipendiumi rahast ning küsis eestsei- Tallinna Tehnikakõrgkooli ja EALi vahel sõlmitud arhitektuuri suselt selleks kooskõlastust. EALi loovisikute stipendiumi- magistriõppe koostöölepingu projekti. Koostöölepingu põhi- de ja muude hüvitiste taotlemise ja maksmise korra kohaselt eesmärk on aidata kaasa Eesti arhitektuurihariduse arengule. hüvitatakse õppereisiga seotud sõidu- ja majutuskulusid juhul, kui õppereisi on enne selle algust kooskõlastanud või arh.01/11 A23 heaks kiitnud EALi eestseisus. Laigu rahataotlus otsustati läbi vaadata koos kõigi teiste EALi liikmete taotlustega 14. aprillil eestseisuse koosolekul, kus võetakse vastu ka otsus toetuse eraldamise või mitteeraldamise kohta. Käimasolevad

J. Huimerind teavitas eestseisust, et J. Kauge arhitektuuri- arhitektuuri- blogis „Linnad ja märgid” on avaldatud teave väga häbematu plagieerimisjuhtumi kohta, millele oli varem tähelepanu pöö- võistlused ratud ka EALi foorumis. Juhtum puudutab arhitektuuribüroos Eensalu & Pihel (arhitektid Laur Pihel ja Tauno Aadma) valminud projekti järgi 2007. aastal Neeme külas Tallinna Tallinna Muusikakeskooli, Tallinna Balletikooli ja külje all valminud palkmaja. Selle maja oli palkmajadega tege- G. Otsa nim Muusikakooli uue haldushoone lahenduse lev Eesti fi rma Nordicasa Design & Construction eesotsas leidmiseks korraldatav rahvusvaheline kaheetapiline Jaak Kangroga põhimõtteliselt kopeerinud Hispaaniasse ideevõistlus ning reklaaminud seda koopiat häbematult enda looduna. Kangro jultumust näitab tõik, et ta on julgenud esitleda end Rakvere Linnametsa elamurajooni ruumilise planeeri- populaarsel disainisaidil trendir.com kui selle maja arhitekti. mise ideevõistlus noortele arhitektidele ja arhitektuu- rieriala tudengitele Eestseisus oli valmis igati toetama kõnealuse palkmaja originaalprojekti autoreid, kui arhitektuuribüroo Eensalu 8. märtsil 2011 kuulutasid KredEx, Rakvere linn ja Eesti Arhi- & Pihel peaks algatama plagieerimise suhtes kohtuprotsessi, tektide Liit välja Rakvere linnametsa elurajooni ruumilise pla- ning oli valmis eraldama büroole õigusabi saamiseks neerimise ideevõistluse noortele arhitektidele ja arhitektuuri- EALi loometoetusest raha. Kõnealustele arhitektidele otsus- eriala tudengitele. Võistlus korraldatakse IFHP (International tati teha ettepanek taotleda EALilt loometoetust plagiaadi- Federation for Housing and Planning) 55. aastakongressi juhtumi lahendamiseks tarviliku õigusabi jaoks. Esmalt „Elamumajanduse ja planeerimise mõju majanduskeskkonna- peeti vajalikuks võtta arhitektuuribüroo Eensalu & Pihel le” raames KredExi, IFHP, Eesti Arhitektide Liidu ja Rakvere arhitektidega kontakti, et küsida, kas nad kavatsevad kohtu- linna koostöös. protsessi algatada. KredExi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on IFHP K. Vellevoog tundis muret, et Tallinnasse ehitatakse konverentside raames tavaks korraldada noortele arhitektidele läbimõtlematult ja kujunenud turukonjunktuuri osavalt ära arhitektuurivõistlus, et anda neile võimalus saada arhitektuu- kasutades järjepanu uusi turge, millel puudub arhitek- rivõistluse kogemusi. Tavaliselt on on noortel ja üliõpilastel tuurne väärtus ja mille asukohavalik on küsitav (nt valmis keeruline arhitektuurivõistlustel osaleda, sest selleks nõutakse hoonestatud elurajoonidesse). Negatiivse näitena tõi ta välja kogemust. EALi algatatud noorte arhitektide võistlused on Vilde teele rajatava turu. neile suurepärane võimalus siseneda erialasele tööpõllule, pakkudes välja värskeid ja innovatiivseid lahendusi ning V. Tomiste oli seisukohal, et turge kui niisuguseid on kindlas- konkureerida tööturul juba kogenud arhitektidega. Rakvere ti vaja, sest need pakuvad supermarketitele tervitatavat kon- Linnametsa elamurajooni ideevõistlus on järjekorras kolmas ja kurentsi. Leiti, et turgudele planeeringulise ja ideelahenduse neist kõige suuremahulisem, soovides leida lahendust reaal- saamiseks võiks korraldada noortele arhitektidele suunatud sele uuele elukeskkonnale. Võistlejatelt oodatakse pakkumist võistlusi. Selle ettepanekuga otsustati pöörduda E. Männi üldplaneeringule koos uushoonestuse ja ühiskasutuses olevate poole. aladega.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Rakvere peaarhitekti Raul Järgi sõnul soovib Rakvere linn leida planeeringulist ideelahendust üldplaneeringus kavan- Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurivõistlus datud Linnametsa elamupiirkonnale. Tegemist peaks olema innovaatilise, looduslähedase, energia- ja ressursisäästliku Pärnu jääfestivali ala kergkatuse arhitektuurivõistlus piirkonnaga. Planeeritav elamuala peab olema kvaliteetne elukeskkond. Võistlusele oodatakse sisulist kontseptsiooni ja ruu- (Vt mõlema võistluse tulemusi 17. veebruari üldkogu milist ideelahendust nüüdisaegse elamupiirkonna loomiseks, koosoleku tekstist.) mille alusel oleks võimalik arendustegevusega edasi minna.

Konkursist tohivad osa võtta üksikisikud või meeskonnad, mille vähemalt üks liige on diplomeeritud arhitekt või arhitek- tuurieriala tudeng. Kõigi osavõtjate vanus peab jääma vahe- mikku 18–30 eluaastat.

Võistluse žüriisse kuuluvad Rakvere Linnavalitsuse peaarhi- tekt Raul Järg (esimees), arhitektid Jan Skolimowski ja Lem- bit-Kaur Stöör (Eesti Arhitektide Liit), Mirja Adler (KredEx); arh.01/11 A24 arhitekt Regitze Marianne Hess (IFHP) ja Liivi Haamer (Eesti mastaapide ja funktsioonide valdamist tipptasemel. Iga tema Arhitektide Liit). teos on tervik ning nende identiteet on saavutatud pigem omapärase materjalivaliku, tekstuuri ja selge vormikäsitlusega Välja antakse kolm preemiat: esimene preemia väärtusega kui ülemäärase fantaasiamänguga. Tema hoonetele on iseloo- 1300 €, teine väärtusega 900 € ja kolmas väärtusega 700 €. mulik elegantsete lahenduste leidmine tehnilistele probleemidele ning detailitäpsus. Tööde esitamise tähtaeg on 15. aprill 2011. Võistluse tulemused avaldatakse Eesti Arhitektide Liidu ja IFHP konve- Grossschmidti peamiselt (kesk)linnalik arhitektuur on sil- rentsi koduleheküljel. mapaistev, seejuures naabreid provotseerimata. Tema tööd kannavad endas arhitektuuris alati oluliseks peetud väärtusi, KredExi eestvedamisel korraldatav rahvusvaheline IFHP kon- olles kestvad, kasutatavad ja hästi teostatud. Need respektee- verents toimub Tallinnas 11.–14. septembrini 2011. Arhitek- rivad ümbritsevat keskkonda, tahtmata siiski kehtestada omi tuurivõistluse võitja saab peale rahalise preemia ka vabapääs- mängureegleid. me konverentsile. Žürii välisliikme, Rootsi arhitektuuriajakirja Arkitektur peatoi- Võistluse tingimused ja lisad on Eesti Arhitektide Liidu kodu- metaja Claes Caldenby sõnul on Eesti noorte arhitektide üldi- leheküljel www.arhliit.ee ja IFHP konverentsi koduleheküljel ne tase muljet avaldav. Tema hinnangul võib endiste idabloki www.ifhp2011tallinn.com.ee. riikide hulgast tõsta Eestit ja Sloveeniat esile kui riike, kes viljelevad parimat ja kvaliteetseimat uut arhitektuuri. Põhja- maade kontekstis on inspireeriv näha Eestis kerkimas uut ja vitaalset arhitektuurikultuuri.

EALi teated Konkursi žüriisse kuulusid seekord ettevõtjad Heldur Meerits ja Rein Kilk, preemia laureaadid arhitektid Siiri 7. veebruaril 2011 Eesti Arhitektide Liidu üldkogul Vallner ja Martin Aunin ning välisliikmena Rootsi arhitektuu- toimunud pidulikul auhinnatseremoonial kuulutas riajakirja Arkitektur peatoimetaja Claes Caldenby. president Toomas Hendrik Ilves välja noore arhitekti preemia 2010. a laureaadi, kelleks osutus Hanno Gross- Noore arhitekti preemia on EALi asutatud ning koos koostöö- schmidt. Auhinna, reisitšeki 4500 eurole andsid võitjale partnerite Heldur Meeritsa ja Go Travel Reisibürooga välja- üle preemia koostööpartnerid Heldur Meerits ja antav iga-aastane auhind, mille eesmärk on virgutada noorte Tiit Pruuli. arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Preemiaks on maailmareis 4500 euro väärtuses. Tunnustus peab julgustama Auhinnale esitati kümme kõrge loomingulise ja professionaal- noorarhitekte avardama oma silmaringi ning olema oma loo- se tasemega kandidaati, kelle hulgast valiku tegemine oli žürii mingus leidlikumad ja tegevuses mitmekülgsemad. hinnangul väga keeruline. Seetõttu jagunes ka lõppvalikusse jõudnud nominentidele toetus üsna võrdselt. Žüriile esitatud Kõigi esitatud kandidaatidega on võimalik tutvuda noore arhi- materjalides oli rõhuasetus valminud objektidel, mis saigi tekti preemia koduleheküljel http://nap.arhliit.ee/. otsustavaks võitja väljaselgitamisel, kuid lõppotsus ei sündi- nud ühehäälselt. MEEDIAKAJASTUS:

Hanno Grossschmidtile tõi võidu tema vaieldamatu professio- • „OP!”: noore arhitekti preemia naalsus ja püsivalt suurepärane arhitektuurne kvaliteet. • ERR: Noore arhitekti preemia pälvis Hanno Grossschmidt Tema tööde lai skaala, mis ulatub avalikest hoonetest (kont- • Presidendi Kantselei: President Ilves andis noore arhitekti serdimaja, spordihall) büroo- ja kortermajadeni, tõestab eri preemia Hanno Grossschmidtile • Eesti Ekspress: Loogiline ja veenev elegants • „Terevisioon” (23.10): Noore arhitekti preemia 2010 laureaat Hanno Grossschmidt • Sirp: Hanno Grossschmidt – Eesti parim 2010. aasta noor arhitekt • Sirp: Parim noor arhitekt • Postimees: President andis noore arhitekti preemia Hanno Grossschmidtile • Delfi : Noore arhitekti preemia sai Hanno Grossschmidt • Eesti Päevaleht: Need kümme annet kandideerivad noore arhitekti preemiale • INkodu: Noore arhitekti preemia 2010 võitja on Hanno Grossschmidt • City24: Noore arhitekti preemia 2010 võitja on Hanno Grossschmidt • Loov Eesti: Noore arhitekti preemia sai Hanno Grossschmid arh.01/11 A25

Eesti arhitektide ja sisearhitektide suvepäevad on täna- Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäärad vu kavas 9.–10. juulini Pärnu Rannahotellis ning see- Kutsekvalifi katsiooni kordne seminar kannab pealkirja „Kuurortlinn”. tase Tasumäär (eurot) EALi EALi Iseseisvumise taastamise järel, alates 1990. aastatest, on mittekuuluvale kuuluvale eestlased suurel määral individualiseerunud. Arvestades, et arhitektile arhitektile nõukogude ajal ei olnud eraldiolemine soositud, siis on paisu Volitatud arhitekt IV 256 192 kadumisele järgnenud torm linnast maale, stiihiline eeslin- Volitatud arhitekt V 320 256 nastumine ja soov puhkuse ajal teistest eralduda tagantjärele mõistetav. Ühel hetkel hakkas neid protsesse suunama ka raha. Inimesed avastasid end küll eramajast, aga mitte alati EALi eestseisuse koosolekud eraldi. Nii oli odavam. EALi eestseisus koguneb üle nädala neljapäeviti algusega kell Sarnaselt on juhitud ka praegusaja vaba aja ja puhkuse ruum. 16.30 EALi kontoris (Tallinn, Lai 31). Järgmised koosolekud Hulgi ehitada on odavam, suurem spaa on soodsam. Suvi- on kavas 14. ja 28. aprillil, 12. ja 26. mail ning 9. juunil. lakooperatiivide asemele on tekkinud kogukonnaseltsid. Naaseme vaikselt aega, kus kooselu on nauditav. Väiksemate EALi välissuhtlus kohtade puhul piisabki seltsidest, kes kureerivad kohalikku elu, aga kas ka kuurortlinnas? Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liitude ühisekspositsioon Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) XXIV arhitektuuri Kas kuurortlinn peab olema kohaliku elaniku nägu? Kes on maailmakongressil Tokyos (Jaapan) kujundatakse eestlase kuurortlinnas kohalik? Mis oleks kuurortlinn ilma võõrasteta, Mark Grimitlihti projekti alusel. Tänavuse maailmakongressi ilma muutuste ja intriigideta? Kui puhkus on argipäevast välja- peateema on „Design 2050”, mille raames keskendutakse tule- tulemine, uue jõu ammutamine, siis milline on see ruum, kus viku linnaelule ja arhitektuuri mõjule selle kujundamisel. seda saavutada? Miks elavad Eesti kuurortlinnad minevikus? Milline peaks olema tänapäeva kuurortlinn? Sügisel muutub Tokyo nädalaks arhitektide „dessandi” siht- märgiks: 25. septembrist kuni 1. oktoobrini 2011 tekitab seal Seminari peaesineja on tuntud ja auhinnatud Barcelona elevust UIA kongress. Maailma ja riikide arhitektide organisat- arhitekt Xavier Martí Galí, kes on Carlos Ferrater Studio sioone ühendava UIA kongress toimub iga kolme aasta tagant asutajaliige ja partner. Galí on Hispaanias Benidormis asuva eri paigas ning see toob kokku üle 10 000 arhitekti, projektee- suurejoonelise rannapromenaadi üks autoreid – promenaad rija, teadlase, üliõpilase ning amatööri, kes ei jää arhitektuuri on võitnud rahvusvahelise preemia „Parim globaalne disain suhtes ükskõikseks. 2010”. Veel räägitakse seminaril Pärnu arhitektuurist ja moodsaks kuurordiks kujunemisest, arhitektuuri säilimisest ja Rohkem kui kongress ise, kus UIA juhid ja liikmesriikide säilitamisest, kuurortide ajaloost ja neis elamise eripärast ning esindajad arutavad organisatsiooni tegevust ja strateegiat, muust kuurordieluga seonduvast. meelitab külastajaid aga põhjalik lisakava: kuulsate arhitektide loengud, seminarid, töötoad, konkursid, ekskursioonid ja Suvepäevade lõõgastavasse ossa kuuluvad nagu alati vabamas näitused. Sel aastal on näitusi kaks. Virtuaalnäitusel „Maailma vormis sportimine, ekskursioon Pärnu villadesse, muusi- 10 000 arhitekti” esitlevad oma loomingut maailma arhitek- kaline ja tantsuline meelelahutus ning suhtlus kolleegide ja tid. Ühisnäitusel, mis toimub näituse- ja konverentsikeskuses koostööpartneritega. Tokyos, saab iga UIA liikmesriik võimaluse panna üles oma arhitektuuriekspositsioon. Volitatud arhitekt IV ja V kutsekvalifi katsiooni määramisest Eesti Arhitektide Liidul on näitusel ühisekspositsioon lätlaste ja leedulastega, sest UIA tegevuses osalevad nende kolme riigi Volitatud arhitekt IV ja volitatud arhitekt V kutsekvalifi kat- arhitektide liidud Balti Arhitektide Liiduna (BAUA). siooni määramiseks nõutavate dokumentide EALi kutsekomis- jonile esitamise tähtaeg on reede, 29. aprill 2011 kl 16.00.

Dokumendid palume tuua EALi (Lai 31, Tallinn). Kutsekomis- joni otsustava istungi toimumisaeg täpsustub.

Kutsemääramise tasu palume kanda EALi kutsekomisjoni arvelduskontole nr 221030331735, tasuda on võimalik ka sularahas.

Kogu kutsemääramist puudutav materjal on kättesaadav EALi kodulehekülje rubriigis „Kutsekoda” aadressil www.arhliit.ee. arh.01/11 A26

Kujutades ette üldist konteksti, ei ole lihtne kasutada võima- Nii viimatist, 17. veebruaril toimunud välkloengut „Linn on lust olla näitusel nähtav: lugematu arv paviljone ja tohutu hulk lava” (väitlusjuht arhitekt Veronika Valk) kui ka teisi on või- inimesi piiratud alal (igale riigile on ette nähtud 15 ruutmeet- malik järele kuulata-vaadata internetist. Lisateave välkloengu rit). Ei tohiks eirata ka külastajate eri tüüpe (kuigi osa neist on rubriigist Eesti Arhitektuurikeskuse koduleheküljel: saabunud kõikjalt maailmast, prognoositakse ka uudishimuli- www.arhitektuurikeskus.ee. ke Jaapani amatööride rohkearvulist osalemist) ega sellistele üritustele iseloomulikku kiireloomulisust, väsitavust ja teabe Rahastaja: Eesti Kultuurkapital üleküllust, mille käigus kogemused segunevad kaootiliseks segapudruks. TALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAAL TAB

Milline peaks olema ekspositsioon, et see ei kaoks kireval taus- 8.–11. septembrini 2011 toimub esimene TAB tal, pälviks tähelepanu, jääks meelde ning esindaks Balti riike Teema: maastikuurbanism kui üksust oma ainulaadse identiteediga, ent samas üleilmse mentaliteediga? Veel peab ekspositsioon vastama teemale, Tallinna arhitektuuribiennaal on uus arhitektuuri ja linnapla- olema kergesti teostatav ja transporditav ning mahtuma, nagu neerimise foorum, mis jätkab varasema triennaali traditsioo- alati, väga piiratud eelarvesse. ne, aga seda uues ja värskes vormis. Esimene TAB keskendub arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi teemade- Möödunud aasta 20. novembril kutsus BAUA Balti riikide arhi- ringile, mille võtab kokku rahvusvaheliselt tuntud nimetus tekte, disainereid ja elanikke laiemalt üles esitama kongressi maastikuurbanism (landscape urbanism). Kohtuvad teooria ja ekspositsiooni jaoks ideid. Võistluse tähtajaks, 7. veebruariks praktika, kogenud tegijad ja noored. TABi programmi kuulu- 2011 saabus üheksa projekti. Võistlejad pidid välja pakkuma vad ingliskeelne seminar kutsutud esinejatega põhjamaadest ja ekspositsiooni kontseptsiooni (installatsioon ja sisu), samuti Suurbritanniast, visioonivõistlus, kuraatorinäitus suveniiri, mille saaks anda igale külastajale. Kadrioru lossis, võistlustööde näitus Rotermanni soolalaos, lisaks temaatilised jalutuskäigud ja ekskursioonid ning gala- Võistluse tingimuste järgi võis iga osaleja esitada piiramatu õhtu Kadrioru lossis. arvu projekte. Mark Grimitliht Eestist kasutas võimalust ja edestas teisi osalenuid suurelt: ta võitis nii esimese koha Lisateave peatselt TABi rubriigist Eesti Arhitektuurikeskuse (märgusõna „Plasticine”) kui ka teise koha (märgusõna koduleheküljel: www.arhitektuurikeskus.ee. „Magnet”). Kolmanda koha võitis Leedu arhitekt Justina Padvarskaitė („Instant image house”). Žürii tõstis esile ka Töörühm: Katrin Koov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Peeter Pere, eestlaste projekti „Mapping” (Koit Ojaliiv, Triinu Silla). Laila Põdra, Toomas Tammis, Villem Tomiste, Kalle Vellevoog.

Võistluse žüriisse kuulusid Tomomi Hayashi (ühisnäituse Seminari kuraator: Katrin Koov. kuraator), Veronika Valk ja Hindrek Kesler Eestist, Juris Skal- Näituse kuraator: Villem Tomiste. bergs ja Arvīds Līkops Lätist ning Rūta Leitananté ja Gintautas Koostööpartnerid: EAL ja Tallinna linn. Blažiūnas Leedust. Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium.

Lisateave kongressi koduleheküljelt: ARHITEKTUURI VÕISTLUSTÖÖDE ANDMEBAAS http://www.uia2011tokyo.com/en/ Eesti Arhitektuurikeskuse uueneval koduleheküljel www.arhitektuurikeskus.ee asuv võistlustööde andmebaas võtab järjest rohkem hoogu. Andmebaasi lisatakse toimunud Eesti võistluste võidutööd, auhinnatud ja osavõtnud tööd. Seniste võistlustöödega on võimalik tutvuda kodulehekülje võistluste Arhitektuuri- rubriigis.

Koostööpartner: Rakvere Linnavalitsus keskuse teated Rahastaja: Eesti Kultuurkapital

ARHITEKTUURI VÄLKLOENG

5. mail toimub juba 26. välkloeng! Teated

Arhitektuuri välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust seenioridele kaasa mõtlema ja avaldama arvamust meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku 1. Euroaja esimestel kokkusaamistel õnnitlesime sünni- arutelu ning viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on päevalapsi Voldemar Herkelit ja Ülo Sirpi. Ka sektsioon ise meie kõigi asi. 9-minutilise ettekande jooksul tutvustavad eri vääris väikest tähistust – ikkagi 13 täispikka aastat! elualade esindajad oma seisukohti etteantud teemal, millele 2. Dmitri Bruns meenutas võimalust külastada Poska maja järgneb avatud arutelu esinejate ja kuulajate vahel. Kadriorus. Selle plaani tahame teoks teha enne suve algust. arh.01/11 A27

3. Mureteemadeks on saanud linnaruumi kaootilisus ja selle Eelmise aasta oktoobrikuus sattusin Soome teleuudisele, kus põhjused, samuti TOPi maa-ala detailplaneering. Palju näidati Helsingis äsja valminud paljukorruselist seenioride huvitavat ja õpetlikku oleme sedalaadi pikki aegu kestnud elamut. Reporter usutles üht vana daami, kes lausa säras hea- probleemide ning nende lahendamise kohta kuulnud meelest oma korteri üle, kiitis ka vaadet ja suurt klaasseintega D. Brunsilt ja F. Tompsilt. rõdu, kus kasvas juba paar sügislille, ning seda, et ühissõidu- 4. F. Tompsi tore ettepanek valmistada kooskäimistel kite peatus on maja ligidal. Ta pidas väga oluliseks, et eakate avaldamiseks ette huvitavaid meenutusi seenioride tööajast elumaja oleks linnaliiklusega hästi seotud, sest pensionäril leidis sooja vastuvõtu. Siinkohal üleskutse kõigile, kellel on, tuleb varem või hiljem oma sõiduautost loobuda. mida meenutada: ärgem jätkem kõike enda teada! 5. Kohtume Pagaripoiste kohvikus enne suvepausi veel Põikame korraks 2010. aasta suvisesse Torontosse. Mind viidi 5. aprillil, 3. mail, ja 7. juunil kell 14, seejärel jälle tutvuma eestlaste vanadekoduga, mille oli asutanud sealne 4. oktoobril. Loodame näha kõiki pensioneerunud kolleege! eesti kogukond ja mis kandis ilusat eestikeelset nime – Ehata- re. Olen külastanud mitut Eestimaa hooldekodu ja mõni neist Ell Väärtnõu on tekitanud vaimse trauma. Ehatare oli aga erinev, sest see ei EALi seenioride sektsiooni juhataja olnud rõõmutu lõppjaam. Maja täitis soe kodususe ja turvali- suse õhkkond, selle elanikud olid hoolitsetud välimusega, nad KORTERELAMUD SEENIORIDELE polnud kaotanud ei enesehinnangut ega huvi ümbruse suhtes. Üllatus ootas ka väljaspool maja. Ehatare kõrvale on rajatud Tõlgin lühidalt SAFA väljaandes au nr 9/2010 ilmunud artikli: mitu seenioride korterelamut. Ehatare, korterelamud ja neid Helsingis lõppes arhitektuurivõistlus korterelamute projektee- ümbritsev liigirohke haljasala moodustasid harmoonilise ter- rimiseks seenioridele. Võistluse eesmärgiks oli seatud suurepä- viku. See on rahulik ja vaikne saareke keset Toronto selle kandi raselt toimiv, hästi linnapilti sulanduv, energiasäästlik ja sood- äärelinnale iseloomulikku hoonestuse kaost – läbimõeldud ja sa hinnaga elamurühm eakatele. Võistlus korraldati kutsutud lugupidamist vääriv eesti arhitektide looming. arhitektidele ja žürii luges võistluse kordaläinuks. Võidutöö alusel hakatakse ehitama elamukvartalit Viiki piirkonda. Peale Olen siia kokku kirjutanud mõne juhusliku, parajasti meel- seenioridele mõeldud korterite on majadesse projekteeritud detulnud killu – näiteid seenioridele mõeldud korterelamuist seenioride ühiskasutatavad ruumid ja siseõue puhkeala. välisriikides. Kahjuks ei tea ma lisada ühtki ilusat killukest Eestist. Paratamatult tekib mõte, et kas meilgi pole rahvastiku Põhjamaades hoolitakse pensionäridest. Lisan paar meenutust vananemine üks neist suurtest katsumustest, millega tuleks EALi õppereisidelt. tegeleda, ja üks põhjus, miks meilgi tuleks mõelda tuleviku eluviisidele ja mitmekesistada korterivalikut? Aastal 2001 Euroopa elamumessil Malmös avanes mul võima- lus käia muude elamute hulgas ka suures seenioride korterela- Pöördun EALi juhatuse poole. Mida arvab juhatus seenioride mus. Meile tundusid korterid üsna avarad. Ka elamu asukoht korterelamute projekteerimise ja ehitamise võimalustest Ees- oli hästi valitud: vaba vaade väinale ja eemalt ida suunast pak- tis? Võib-olla arutaks juhatus koos seenioride sektsiooni esin- kus silmailu üle vee kaarduv õhuline Øresundi sild. Muidugi on dusega seda teemat? Nagu alustasin, nii ka lõpetan, esitades Rootsi pensionärid meie omadest märksa jõukamad, see pole kokkuvõtliku tõlkematerjali Soomest. Ehkki järgnev haakub uudis. Neile on taskukohane osta selliseid kortereid. teemaga kaudselt, näitab see siiski selgesti arengutendentse.

Teine reisimälestus pärineb Stockholmist. 2007. aastal Helsingis lõppes kolm aastat kestnud uurimistöö URBA. Selle viibisime väikese arhitektide rühmaga Jaak Poomi juhatusel teemaks on tuleviku elukeskkond ja elamisvõimalused pealin- Hammarby Sjöstadi elurajoonis, mis on rajatud Stockholmi nas ja selle lähiümbruses, nende järjepidev areng vastavuses ühe endise sadama maa-alale ja oli siis veel lõpetamata, aga metropolistumise, rahvastiku vananemise, sisserände jm-ga. juba laialdast rahvusvahelist kuulsust kogunud. Ka seal nägi- Uurimistöö algas sellega, et käidi ideedeotsinguil Taanis, Hol- me üht seenioride kortermaja. Hoone jäi kauaks meelde oma landis, Saksamaal, Šveitsis ja Suurbritannias. Pärast seda peeti huvitava ja leidliku rõdude lahendusega. Seoses Hammarby seminare ja töötati välja kontseptsioonid. URBA uurimistöös Sjöstadiga väike kõrvalepõige teemast. See eksperimentaalne osalesid teiste spetsialistide hulgas ka arhitektid. Pikemalt keskkonnasäästlik rajoon, mis paikneb Södermalmi naabruses, vaata www.urba.fi . on äratanud suurt huvi: elurajooni reoveest ja olmejäätmetest toodetakse kohapeal oma tarbeks soojust ja elektrit, ulatus- Heili Volberg-Raig likult kasutatakse päikeseenergiat ning prügikonteinereid pole näha, sest prügi kogumine ja transport on suunatud maa alla. Autovaba elurajooni nimel propageeritakse sõiduautode koopereerimist, rajooni läbib trammiliin, tähtsaim on aga see, et elanikke teenindab ööpäevane ja aastaringne tasuta laevaühendus kodurajooni ja kesklinna vahel. Mõtlemisainet jätkub. arh.01/11 A28 MEIE JUUBILARID EALi uued liikmed JAANUAR 9.01.2011 Jaan Ollik 60 11.01.2011 Ines Jaagus 90 Jane Pärnamaa, sünd 13.01.1979, 11.01.2011 Tiina Nigul 60 17.01.2011 Ülle Kupri 50 lõpetanud 2003. a Tallinna Tehnika- 30.01.2011 Mall Tomiste 70 kõrgkoolis arhitektuuri eriala. 2009. a alustas Eesti Kunstiakadeemias õpin- VEEBRUAR guid muinsuskaitse ja restaureerimise 1.02.2011 Ede Sui 55 magistriõppes, töötab ASis Amhold 7.02.2011 Tiina Linna 65 vastutava arhitektina. Alus: EALi eest- 14.02.2011 Tõnu Laigu 55 15.02.2011 Ilmar Pihlak 75 seisuse otsus nr 176/13.01.2011. 16.02.2011 Ike Volkov 60 19.02.2011 Anne Muhk 60 22.02.2011 Peeter Püssim 70

MÄRTS Aigar Roht, sünd 16.09.1981, lõpeta- 13.03.2011 Rein Hansberg 70 nud 2005. a Tallinna Tehnikakõrgkooli 24.03.2011 Ilmo Liive 75 26.03.2011 Elo-Liis Toomik 75 ehitusarhitektina, töötab arhitektuuri- 27.03.2011 Raivo Tabri 50 büroos Korrus OÜ arhitektina. 31.03.2011 Ann Toone 65 Alus: EALi eestseisuse otsus nr 178/10.02.2011. APRILL 4.04.2011 Reino Rass 50 6.04.2011 Tõnu Liigand 70 9.04.2011 Vahur Sova 55 11.04.2011 Ene Uustal 55 13.04.2011 Kuno Raude 70 Anne Siht, sünd 23.06.1942, lõpeta- 18.04.2011 Ants Raid 70 nud 1968. a Eesti Riiklikus Kunstiins- 26.04.2011 Maire Annus 70 tituudis arhitektuuri eriala. 27.04.2011 Meeli Truu 65 Alus: EALi eestseisuse otsus 30.04.2011 Eva Laarmann 55 nr 178/10.02.2011. MAI 3.05.2011 Inga Sõelsepp 50 7.05.2011 Eigi Niina 70 7.05.2011 Ksana Fuks 60 10.05.2011 Mai Shein 65 Margit Aule, sünd 25.09.1981, lõpe- 15.05.2011 Tiina Mõtus 60 tanud 2007. a Eesti Kunstiakadeemias 21.05.2011 Maie Raudsepp 75 31.05.2011 Aet Pikk 60 arhitektuuri eriala, töötab arhitektuu- ribüroos KAOS Arhitektid arhitektina. JUUNI Alus: EALi eestseisuse otsus 8.06.2011 Hans Kõll 70 nr 179/3.03.2011. 23.06.2011 Maret Tääker 70 25.06.2011 Anne Lannes 65

Lembit-Kaur Stöör, sünd 8.12.1976, lõpetanud 2001. a Eesti Kunstiaka- Lahkunud deemias arhitektuuri eriala, töötab arhitektuuribüroos Öö-öö arhitektid OÜ arhitektina. EALi liige Alus: EALi eestseisuse otsus nr 179/3.03.2011. Rein Kersten 29.07.1934–14.12.2010

Mälestame