01/08 arh.EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

> EAL eestseisuses A2 > Arhitektuurivõistluste uue juhendi kinnitus A3 > EAL ettepanekud KulKa arhitektuuri siht- kapitali aastapreemiateks A4 > Kohtumine TÜ Kolledži ja ERMi esindajatega A6 > ACE presidendiks Juhani Katainen A8 > EAL üldkogu 2008 A11 > Lennusadama ja Patarei ala mahulise planeerimise

ideevõistlus B1 > Ringhäälingumaja arhitektuurse

idee võistlus B2 > Vabadussõja võidusamba

ideevõistlus B4 arh.01/08 A2 Eestseisus on arvamusel, et juhul, kui EALi kodulehel väljakuulutatud võistlus ei ole korraldatud EALiga koos- töös, peaks selle kohta olema ka vastav märge. Kodulehel oleks otstarbekas jagada võistluste rubriik kaheks: 1) EALi kaaskorraldusega võistlused ja 2) EALi kaaskorralduseta Tere, võistlused. Sellist lahterdamist tingivad ebaprofessionaalselt korraldatud võistlused, mille tõttu EALi maine on sageli kannatanud, kuna eeldatakse, et EALi kodulehel reklaami- Nii, nüüd on see käes ja teie ees – uus aasta 2008 ja Eesti tavad võistlused on korraldatud EALiga koostöös. Näitena Arhitektide Liidu uues kuues infokiri. Kaua tegime ja uus tuuakse välja välisministeeriumi korraldatud Eesti Pekingi ja aastagi tormas meist ette, kuid seda põhjalikumalt said Riia suursaatkonna arhitektuursete ideede võistlused, mis on uuendused läbi mõeldud. välja kuulutatud ka EALi kodulehel. Materjalid mõlema idee- võistluse kohta on alla laaditavad välisministeeriumi ja ASi Uue kest ja uus sisu – mõnda tegemist kajastame pikemalt Telora-E kodulehelt. Kummagi võistluse materjalides pole ja põhjalikumalt, mõnest rubriigist oleme aga loobunud. Nii digitaalseid arhitektuurseid alusplaane, mis kirjeldaksid ja toimunud kui ka käimasolevaid sündmusi tutvustame pike- selgitaksid linnasituatsiooni paikkonnas, kuhu need hooned malt ja sisulisemalt. Päris eraldi kaastrükisena tekkis Teataja on kavandatud. Tõsi küll, Google’ist on võetud paikkondi vahele arhitektuurivõistluste tulemusi visuaalselt kajastav kirjeldavad pildid, ent need on kahjuks mittemidagiütlevad plakat. ja väheinformatiivsed: nii näiteks pole neil kavandatavate saatkonnahoonete naabermaju, neid ei ole ka kirjeldatud ega Minu soov on, et EALi Teataja oleks kompaktne EALi te- nende funktsiooni nimetatud. gevust kajastav infokiri, mida on põnev kohe kätte saades sirvida ning mis jääb teie sahtlisse või arvutisse kauemaks Puudulikud alusmaterjalid ei võimalda leida parimaid kui järgmise koristuskorrani. variante, sobitamaks saatkondi olemasolevasse keskkonda. Taustteabe puudulikkuse tõttu ei pruugi võistlustest osa- Kindlasti tekib ka teil palju mõtteid, mida saaksime veel võtjad saada maksimaalselt head tulemust. Et saatkonnad paremini teha ning mis tekivad ajakirja uuenemise käigus – on Eesti mainet oluliselt kujundavad ja Eestit esindavad ettepanekud ja tagasiside on väga oodatud! objektid, tuleks võistlused korraldada igati korrektselt ja asjatundlikult. EAL peab oma kohuseks juhtida ülalmaini- Et olla loodussõbralikumad, püüame Teataja levikut üha tule tähelepanu ning saata välisministeeriumile sellekohane enam viia internetti. Palume teil meile teatada, kui olete märgukiri. nõus saama edaspidi paberväljaande asemel pdf formaadis Teatajat. J. Soolep andis lühiülevaate EKA arhitektuurivõistluse korraldamisega seonduvast. J. Soolepi sõnul korraldatakse EALi Teataja peaks olema hea allikas, kust saate kvartali võistlus vana, kehtiva detailplaneeringu alusel, mille mõ- kaupa EALi tegemiste kohta infot. Püüame teha nii, et Tea- ningaid häguseid piire on korrigeeritud. EKA on koostanud taja poleks teie jaoks mitte lihtsalt meie igapäevase tohutu detailplaneeringu muutmise ettepaneku. Võistlustulemuste infohulga üks kübeke, vaid kontsentratsioon selle parimast selgudes algatatakse vajadusel uus detailplaneering. Kind- osast. EALi tegevus peaks olema Teataja kaudu lihtsalt lasti ei tohi võistlustingimused minna vastuollu kehtiva hõlmatav ning tänu sellele peaks ka teil olema hõlpsam liidu detailplaneeringuga. Žüriis on enamuses arhitektid, sh kaks tegemistega kaasa tulla. Mida rohkem liidu liikmeid kaasa välisarhitekti. Preemiate suurused peaksid motiveerima mõtleb ja oma seisukoha välja ütleb ning seda selgitab, seda võistlusest osa võtma. paremini tunneb liit oma liikmeid ning suudab ühtlasi nende eest seista. Eestseisus vaatas läbi EKA arhitektuurivõistluse üldtingi- mused ning tegi tingimuste teksti kohta täiendus- ja muu- Kohtumiseni üldkogul 14.veebruaril 2008! datusettepanekuid. Üldtingimuste korrigeerimine ja lõplik vormistamine jääb I. Mald-Villandi ülesandeks. Ingrid Mald-Villand EALi direktor EKA arhitektuurivõistluse lähteülesande koostaja T. Sild andis eestseisusele lühiülevaate tehtud tööst. Lähteülesande koostaja on mõneti analüüsinud ka linnaruumi: lähemalt on kirjeldatud Tallinna linnaruumi viimase aja arenguid, sealjuures viimasel ajal ühtselt väljaarendatud piirkondi. Lähteülesanne sisaldab viiteid praegu menetletavale kõrg- hoonete teemaplaneeringule ning Maakri kvartali võistluse- le, mille käigus tehti ettepanek muuta Maakri tänav jalakäi- EAL eestseisuses jate tänavaks. Eestseisus tegi lähteülesande kohta omalt poolt täiendus- ja 23. august muudatusettepanekuid. Nende ettepanekute arvestamise korral nõustub eestseisus lähteülesande kooskõlastama. Arhitektuurivõistluste korraldamise uue juhendi koostamine on lõpusirgele jõudnud ja juhendi tekst on põhiosas valmis. EKA võistlustingimuste lõppvariant saade takse kooskõlasta- T. Laigu sõnul on juhendisse kirjutatud kõik võimalikud ar- miseks Tallinna linna valitsusele. hitektuurivõistluste versioonid (sh rahvusvaheline võistlus). Kuidas oleks kõige otstarbekam juhendit levitama hakata? M. Haas tutvustas eestseisusele Pärnus toimunud koh- Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku L. Põdra sõnul tuvaidlust, kus oli arutluse all Pärnus aadressil Pardi 15 on kultuuriministeerium nõus rahastama arhitektuurivõist- asuva kinnistu detailplaneering. Nimelt asus sealsel 991 m² luste läbiviimise juhendit sisaldava CD väljaandmist. suurusel kinnistul ühekorruseline eramu. Kinnistu ostu teel omandanud OÜ Kesoro Kaubandus soovis muuta kinnistu Juhend tuleks riputada üles EALi kodulehele, saata kõikidele sihtotstarbe korruselamumaaks, et rajada sinna üheksa- linnaarhitektidele, omavalitsustele, erialaliitudele, suurema- korruseline kortermaja. Pärnu linnaplaneerimise osakonna tele kinnisvaraettevõtetele jne. detailplaneeringu lähteülesanne jättis sihtotstarbeks väi- keelamumaa. Arhitekt H. Tilga koostatud Pardi 15 detail- arh.01/08 A3 planeeringus on 991 m² suurune kinnistu jagatud kaheks ja on järgmised: planeeritud sinna 40%lise täisehitusega kaks kahekorruse- - Volitatud arhitekti V kvalifi katsiooni sidumine MTRi list korterelamut. Naaberkinnistul elunev R. Steiger algatas vastutava spetsialisti mõistega. kohtuasja, kuna planeeritava elamu 9 m kõrgune tulemüür - Riik kui arhitektuuriteenuse tellija. Kuidas saab riik paran- kahjustab tema huve. Arhitekt M. Haas koostas R. Steigeri dada arhitektuuritellimuste kvaliteeti? palvel Pardi 15 detailplaneeringu ekspertarvamuse, tuues - Eluasemevaldkonna arengukava. esile vastuolu maakorraldusseaduse (kinnistu jagamine peab - Tehnoloogiline rajatis. olema otstarbekas) ja Pärnu linna üldplaneeringuga, mille - Üldised küsimused (nt missugune institutsioon peaks järgi ei ole soovitatav tekitada alla 600 m² suurusi krunte. koor di neerima seaduste ja ehitamisega seonduvaid küsimu- Planeeritaval maa-alal tekib üsna elamiskõlbmatu elukesk- si). kond, kuna haljastust ei ole kavandatud. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Pärnu haljastuse peaspetsialist K. Kupper. 20. augustil olid loomeliitude esindajad palutud Kadriorgu Kohtunik A. Koppel tühistas detailplaneeringu kehtestami- presidendi vastuvõtule. EALi esindajatega kohtumisel tuli se otsuse, rõhutades, et planeerimise ülesanne ei ole mitte arutluse alla ka presidendi noore arhitekti preemia väljaand- legaliseerida tingimusteta kellegi ehitamissoovi planeeringu misega seonduv. Selgus, et noore arhitekti preemiat ei hakata kaudu, vaid tagada, et ehitamissoovi realiseerimisel oleks siiski välja andma. arvestatud ka naabrite huve ning linna arengu vajadusi ja põhimõtteid. Presidendi arvates oleks Eesti puitarhitektuur populariseeri- mist väärt. Kas ja mil viisil seda teha, jääks arhitektide L. Põdra sõnul toimus MKMis kohtumine, kus oli kõne all otsustada. President oleks valmis hakkama ettevõtmise elamuehituse programm ja riigi korraldatav tüüpkorterite patrooniks. võistlus. Tekkis küsimus, kuidas suhtuvad arhitektid sellises- se võistlusesse. Eestseisus kiitis MKMi initsiatiivi heaks. Eestseisuse arvates võiks näiteks korralda Eesti puitarhitek- tuuri teemalise EALi aastanäituse. M. Mutso tegi ettepane- Peeti vajalikuks korraldada kultuuriministeeriumis Eesti ku, et Tallinna linn võiks korraldada puitarhitektuuri messi Planeerijate Liidu ja EALi juhatuse kohtumine, kus mõlemad või Eesti tüüpelamu või Eesti kohalikust materjalist ehitatud osapooled esitavad oma seisukohad, soovid ja eesmärgid. maamaja võistluse. Presidendi patrooniks hakkamine lisaks Planeerijad arvavat, nagu tahaks EAL projekteerimise mono- üritusele kindlasti kaalu. Leiti, et MKMi majandusministri poliseerida. Siinkohal rõhutas eestseisus, et tegemist ei ole jutule minnes võiks arhitektuurikomisjon võistluse ideed monopoliseerimissooviga, kuid siiski peaks olema rangelt ministrile tutvustada ning küsida ministeeriumilt toetust nõutav arhitekti kaasamine kõikidesse avalik-ühiskondlikku sellise võistluse korraldamiseks. ruumi puudutavatesse otsustesse. 20. september 6. september MTÜ Eesti Elamumessid juhatuse liige M. Niin saatis EALile Eestseisus kooskõlastas arhitektuurivõistluste uue juhendi. kirja, paludes EALilt kaaskirja, et lisada see Eesti Kultuurka- pitalile esitatava taotluse juurde, millega MTÜ Eesti Elamu- Eestseisus määras Eesti siseruumide loomuliku valgustuse messid taotleb kultuurkapitalilt stipendiumi Pärnu elamu- standardi koostamise töörühma EALi-poolseks uueks esin- messi arhitektuurivõistluse tingimuste väljatöötamiseks dajaks M. Preemi. ning elamumessi arhitektuurikomisjoni töö korraldamiseks ja tasustamiseks (töötasud, ruumide rent, kohvipausid, toit- M. Mutso arvates peaks kulka preemiate kandidaatideks esi- lustus jms). Kõnesolevale kirjale oli lisatud ka elamumessi tatud objekte kajastav nominentide raamat olema koostatud arhitektuurivõistluse tingimuste kinnitamata versioon. põhjalikumalt ja professionaalsemalt – objektidest tehtud piltide juurde peaksid olema lisatud ka plaanid, asendiplaa- Enne EALi-poolse toetuskirja väljastamist pidas eestseisus nid ja lõiked. vajalikuks kontrollida tingimuste vastavust arhitektuuri- võistluste läbiviimise uuele juhendile. Tingimuste läbitööta- Eestseisus tegi ettepanekuid raamatu kvaliteedi mine jääb võistlustingimuste ettevalmistamisega tegeleva parandamiseks: EALi töörühma ülesandeks. - anda raamat välja igal aastal kõvakaanelisena või - anda üheks kokkuköidetud viie aasta teosed välja Tallinna elamumajandusamet saatis EALile kirja, milles tea- kõvakaanelise raamatuna; vitatakse Tallinna linnavolikogu otsusest korraldada 2010. - märkida raamatu kaanele preemiate väljaandja. aastal Tallinnas elamumess ning palutakse EALil määrata Arhitektuurikirjastuse Solness üks omanikest K. Vellevoog oma esindaja messi korralduskomisjoni. Eestseisus määras lubas ettepanekuid kaaluda. korralduskomisjoni M. Šeini, kes andis selleks ka nõusoleku.

Eestseisus, vaadanud läbi K. Komissarovi EALi liikmeks as- ERI Kinnisvara turundusjuht R. Rahumeel saatis EALile tumise avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta ERI Kinnisvara kliendiklubi üritustega seonduva kirja. ERI K. Komissarovi vastu liidu liikmeks. Kinnisvara kliendiklubi on sariüritus, mis koondab sada- konda äritegelast, valdav osa neist on mainekad kinnisva- Paljudes Eestis korraldatud rahvusvaheliste arhitektuu- raarendajad ning ERI Kinnisvara pikaajalised püsikliendid. rivõistluste tingimustes on viidatud standardile EVS Kliendiklubi üritused kujutavad endast seminaristiilis 811:2006, mis kahjuks ei ole osavõtjatele ingliskeelsena kokkusaamisi. Seekordne üritus on planeeritud oktoobri kättesaadav. Sellest tulenevalt pidas eestseisus vajalikuks lõppu ning peateemana on kaalumisel arhitektuur ja planee- pöörduda MKMi poole palvega tõlkida see standard inglise rimine: ehitusbuum on läbi ning arendajatel oleks viimane keelde. aeg pöörata suuremat tähelepanu hoonete arhitektuursele omapärale ja läbimõeldusele. ERI Kinnisvara palub EALil Ü. Mark teavitas koosolijaid kultuuriministeeriumi juures avaldada arvamust, kas niisuguse ürituse korraldamine on koos käiva arhitektuurikomisjoni ettevõtmistest. Arhitek- vajalik ja otstarbekas, ning ühtlasi palub, et EAL soovitaks tuurikomisjon on käinud regionaalministri vastuvõtul, lähi- inimest (inimesi), kes võiks olla klubi järgmisel üritusel sel ajal on kavas minna majandusministri vastuvõtule. Teemad, teemal külalisesineja(te)ks. mis majandusministri juurde minekul arutluse alla võetakse, arh.01/08 A4

Eestseisus suhtub ERI Kinnisvara kliendiklubi korraldatava- kvalifi tseeru, on liiga suur. tesse üritustesse soosivalt ja on nõus omalt poolt ettekanne- tega esinejad nimetama. Leiti, et arhitektuuri ja planeerimist b) Kuna kogu arhitektuurivõistlustega seonduv on „kolinud” käsitleval üritusel võiks rääkida autoriõigustest ja anda riigihanke raami sisse, siis kas ei peaks EAL hea seisma selle ülevaate arhitektuurivõistluste kaudu sündinud ja/või ter- eest, et aastas oleks vähemalt paar võistlust, kust saaks osa vikkeskkonda loovatest projektidest. EALi-poolsete esinejate võtta ka üliõpilased ja algajad, ilma et peaks katusettevõtte nimed täpsustatakse pärast seda, kui on välja selgitatud pärast hoolt kandma? ürituse sihtrühm. Eestseisus oli M. Tüüri seisukohtade ja ettepanekutega päri. I. Mald-Villand andis ülevaate maailma arhitektuuripäevaks (1. oktoober) kavandatavast. M. Tüüri ettepanekutega edasi tegelemine ja nende arhitek- tuurivõistluste korraldamise uude juhendisse kaasamine Planeeritud on: jääb võistluste töörühma ülesandeks. - arhitektuurifi lmi „Maja 2005” esilinastus ETVs; - arhitektuuri käsitleva artikli ilmumine Postimehe kultuu- Tallinna abilinnapea T. Aas saatis EALile kutse osaleda Jüri rilisas, kus arhitektuuriteadlane T. Ojari resümeerib Eestit Vilmsi mälestusmärgi ideevõistluse komisjonis. külastanud ja meie linnapilti vaaginud välisarhitektide ja õppejõudude arvamusi Tallinnas ja ka mujal Eestis nähtust; Eestseisus, tutvunud komisjoni koosseisuga, ei olnud nõus - arhitektuuriteemalised ettekanded EKAs. oma esindajat komisjoni määrama, kuna selle koosseisus on ülekaalus ametnikud. EAL toetab selliste võistluste läbivii- Eestseisus pakkus välja teisi võimalikke esinejaid ja tee- mist, kus vähemalt 50% komisjoni (žürii) liikmetest on vas- masid. M. Mutso arvates võiks ettekannetes keskenduda tava eriala spetsialistid, kõnealusel juhul arhitektid, kujurid erinevatele võimalustele Tallinna arendamisel: kui ja kunstnikud. merelinn, Tallinn kui kultuurilinn, Tallinn kui roheline linn. Tallinna abilinnapea T. Aas saatis EALile kutse osaleda 1924. Eestseisus, vaadanud läbi M. Pilteri EALi liikmeks astumise a 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettidele avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta M. Pilte- pühendatud mälestusmärgi taastamise asjaolude selgitamise ri vastu liidu liikmeks. ajutises komisjonis.

H. Volberg-Raig ja E. Hirvesoo andsid illustreeriva fotoma- Eestseisus määras selle komisjoni koosseisu T. Tallinna. terjali toel ülevaate augustis toimunud EALi õppereisist Stockholmi. Tallinna abilinnapea T. Aas saatis EALile kutse osaleda Marie Underi mälestusmärgi ideevõistluse komisjonis. 4. oktoober Eestseisus määras selle mälestusmärgi ideevõistluse Eestseisus, vaadanud läbi EALile esitatud loovisiku loome- komisjoni T. Tallinna. tegevuse ning sellega seotud täiendõppe stipendiumi taotlu- sed, otsustas stipendiumid eraldada järgmiselt: Leiti, et Tallinna linnavalitsuse juurde oleks otstarbekas moodustada komisjon, kes määraks linnalise tähtsusega mo- - Dmitri Bruns – 50 000 kr (kümne Tallinna vaatamisväär- numentide võimalikud asukohad. Linnavalitsusele otsustati susi tutvustava venekeelse raamatu käsikirjade koostamine, saata sellekohane kiri. iga raamatu honorariks on arvestatud 5000 kr); - Toomas Paaver – 11 000 kr (osalemine ehitusseaduse töö- 1. november rühma töös); - Tõnu Laigu – 30 000 kr (osalemine Euroopa Arhitektide Kulka arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia kandidaatideks Nõukogu hinnasüsteemi komisjoni töös); esitas EAL järgmised objektid. - Mattias Agabus, Indrek Allmann, Madis Eek, Eva Hirvesoo, Riho Hürden, Tõnu Laigu, Margit Mutso, Maarja Nummert, Arhitektuuri valdkond Inga Raukas, Andres Ringo, Helmi Sakkov, Avo Seppel, Tormi - äri-, büroo- ja kortermaja (Tallinn, Narva mnt 5 ja Sooväli, Indrek Suigusaar, Mai Shein, Anu Tammemägi, Hobujaama 10), arhitektid ja Tomomi Toivo Tammik, Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Illimar Hayashi (OÜ HG Arhitektuur); Truverk, Maret Tääker, Reet Valk, Ell Väärtnõu – 15 000 kr - kortermaja Tallinnas (Purde 6), autorid Peeter Pere ja Ur- (Jaapani õppereisil osalemine). mas Muru (OÜ Arhitektid Muru & Pere); - vabaajakeskus Õismäel (Ehitajate tee 109a), autorid Peeter Eestseisus, vaadanud läbi O. Alveri EALi liikmeks astumise Pere ja Urmas Muru (OÜ Arhitektid Muru & Pere); avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta O. Alve- - pansionaat Pärnus (Seedri 4), arhitekt Kalle Vellevoog, ri vastu liidu liikmeks. kaasautor Margus Tamm, sisearhitekt Tiiu Truus (Stuudio Truus), maastikuarhitekt Vaike Parker, konstruktor Ahti Eestseisus, vaadanud läbi I. Tiigi EALi liikmeks astumise Lääne (EstKonsult); avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta I. Tiigi - korterelamu Kuressaares, arhitekt Andres Põime, sisearhi- vastu liidu liikmeks. tekt Liisa Põime; - Tallinna uus sünagoog (Karu 16), arhitektid Andrus Kõre- M. Tüür tegi arhitektuurivõistluste korraldamisega seoses saar ja Raivo Kotov (KOKO Arhitektid); eestseisusele järgmised ettepanekud: - terrassmaja Tallinnas (Sõpruse pst 31), arhitekt Mai Šein; - Tallink Spa & Conference Hotel (Tallinn, Sadama 11), arhi- a) Võistlusest osavõtja võiks oma töö kvalifi tseerimisosa tektid Ülar Mark ja Indrek Tiigi (Urban Mark Architecture); esitada enne töö esitamise lõpptähtaega (nt paar kuud enne). - Arensburg Boutique Hotel & Spa, arhitektid Andrus Kõre- Soome praktika näitab, et selline toimimisviis õigustab saar ja Raivo Kotov (KOKO Arhitektid). ennast igati. See välistab mõne paberi puudumise või mõne juhusliku eksimuse pärast kvalifi tseerimisdokumentides Renoveerimine/restaureerimine võistlusele kvalifi tseerumata jäämise. Praeguste karmide - kortermaja Haapsalus (Kastani 28 ja 36), autorid Peeter kvalifi tseerimistingimuste tõttu jätavad paljud välisarhi- Pere ja Urmas Muru (OÜ Arhitektid Muru & Pere); tektid Eesti võistlustel osalemata, kuna tõenäosus, et nad ei - tööstushoone rekonstrueerimine äri- ja eluhooneks arh.01/08 A5

(Tallinn, Noole 8), arhitektid Margit Mutso ja Kristi Põldme EALi eestseisuse väljasõiduistungi ajaks määrati 11.–12. (OÜ AB Eek & Mutso); jaanuar 2008. - Konuvere kivisilla restaureerimine (Märjamaa-Konuvere maantee 13,748. km), peaprojekteerija OÜ Tilts Eesti Filiaal, EALi autoriõiguste komisjoni liikme E. Hirvesoo sõnul on muinsuskaitse eritingimused ja silla arhitektuuriprojekt EALis autoriõiguste teemaga tegelemisel tekkinud dubleeri- ASilt Irbistero; mine: ka EALi juurde hiljuti loodud büroode sektsioon töötab - endise Dvigateli tehase haldushoonest ümberehitatud nüü- aktiivselt selle teemaga. Autoriõiguste komisjon on tege- disaegne kõrgkooli- ja büroohoone (Tallinn, Suur-Sõjamäe lenud autoriõiguse küsimustega aastaid, kindlasti annaks 10a), arhitekt Mart Keskküla, arhitekt-tehnik Ija Kuuse; komisjonis väljatöötatut rakendada ka büroode sektsioonis. - hotell Telegraaf (Tallinn, Vene 9), arhitekt Martin Aunin. Büroode sektsiooni kuuluvad arhitektid leidsid, et sektsioon tegeleb pigem varaliste õigustega seonduvaga. Sisearhitektuuri valdkond - Cest La Vie kohvikrestorani sisekujundus, sisearhitekt Peeti vajalikuks korraldada arhitektide autoriõigusi käsitlev Maile Grünberg. ümarlaud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Ajakirjanike Liidu jt organisatsioonide esindajate osavõtul. Enne ümarlaua toimu- Arhitektuurialane tegevus mist tuleks edastada osavõtjatele kirjalikult probleemid, mis - Kalle Komissarov: arhitektuurivõistluste tingimuste koos- on arhitektidel autoriõiguste valdkonnas tekkinud. Leiti, et tamine, arhitektuurivõistluste ettevalmistamine, arhitek- tuleks luua autoriõiguste register. Kui autor arvab, et tema tuuriteemaliste artiklite kirjutamine ja töö EKA urbanistika- teos vajab kaitsmist, tuleks see esitada EALile – eestseisus osakonnas. otsustab, kas teos tuleks registrisse kanda või mitte.

Tartu abilinnapea A. Ild saatis EALile järgmise sisuga taotlu- I. Mald-Villandi sõnul on EALil kavas korraldada Veneetsia se avaliku vabanduse avaldamiseks: arhitektuuribiennaalil Eestit esindama hakkava väljapaneku idee saamise võistlus. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) Aukohtu istungi protokolli nr 4/2006 järelduste ja seisukohtade punktis 1 on Aukohus leidnud, 2008. aastal Torinos toimuva UIA kongressi raames plaa- et “asjatundmatute süüdistuste esitamist linnakodaniku poolt nitakse korraldada Balti riikide väljapanek, mille idee on võimaldas see, et Detailplaneeringus oli ehitusõiguses nõutud näidata samaaegselt slaidi-show’na kolme riigi eri ehitus- hoone suurim lubatud kõrgus esitatud teisiti kui Planeerimissea- tüpaažiga objekte, et vaatajal tekiks neis riikides loodava dus seda ette näeb”. Nimetatud punktis linnakodaniku all silmas arhitektuuri võrdlemise võimalus. H. Kesleri ülesandeks on peetud Kalle Kulbok leiab, et EAL Aukohtu otsus kahjustab tema uurida, kuidas suhtuvad sellesse ideesse leedukad ja lätlased. au ja väärikust ning soovib Linnavalitsuselt abi nõudmaks EAL aukohtult enda au ja väärikuse taastamist avaliku vabandu- 26. septembril 2008 avatakse Rotermanni Soolalaos EALi se teel. Seoses eelnevaga palume Teil kaaluda avaliku vabanduse aastanäitus, mille idee saamiseks tuleb lähiajal kuulutada avaldamise võimalikkust taastamaks Kalle Kulboki väidetavalt välja võistlus. kahjustatud au ja väärikus. 15. november Linnavalitsus ei soovi siinkohal taas asuda diskuteerima Narva mnt 84 hoone projekti ja detailplaneeringu teemal, kuivõrd Tartu M. Riistop Puuinfost saatis EALile kirja, milles teavitab Lätis Linnavalitsuse 09. mai 2006 korraldusega nr 686 on linnavalit- korraldatavast puitarhitektuuri võistlusest, mis hõlmab juba sus oma seisukoha nimetatud küsimuses avaldanud ja seda ei ole valminud ehitisi, ning korraldajate soovist kaasata žüriisse seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Narva mnt 84 hoone on lisaks Läti ja Rootsi arhitektidele ka üks Eesti arhitekt. M. käesolevaks ajaks valmis ning sellele on kasutusluba väljastatud. Riistop soovis saada teada, kas EAL on nõus nimetama oma esindaja kõnealuse võistluse žüriisse. Eestseisus edastas taotluse läbivaatamiseks ja seisukoha kujundamiseks EALi aukohtule, kelle vastuskiri taotlusele on Eestseisus määras Läti puitarhitektuuri võistluse žüriisse järgmine: Indrek Allmanni, kes andis selleks ka nõusoleku. - EAL ei ole avalikult ega ka kuidagi teisiti nimetanud asja- tundmatuks linnakodanikuks nimeliselt Kalle Kulbokit. Eestseisus, tutvunud Eesti Elamumessid MTÜ korraldatava - Teadaolevalt ei ole K. Kulbokil vastavat haridust (on õppi- Pärnu elamumessi avaliku arhitektuurivõistluse tingimuste- nud TRÜ-s matemaatikat) ega ka muud spetsiaalset etteval- ga ning MTÜ palvega toetada avaldust kulkale, saamaks raha mistust, mis annaks talle õiguse nimetada end asjatundjaks võistluse preemiafondiks, hindab korraldajate initsiatiivi ehk spetsialistiks nii planeerimise kui ka arhitektuuri vald- selle ettevõtmise läbiviimisel. konnas. Seega ei ole EAL Aukohus kuidagi riivanud Kalle Kulboki au Leiti, et see võistlus ei ole mitte traditsiooniline avalik ja väärikust. Samasisuline vastus on saadetud Kalle Kulbo- arhitektuurivõistlus, mis on enamasti kultuurkapitalilt kile e-postiga ka juba 28.02.2006. a. vastuseks tema e-kirjale toetuse saamise eelduseks, vaid arendajate valitud arhitek- 13.02.2006. a. tide vaheline võistlus. EAL toetab parimate arhitektuurila- hendite leidmist hoonestusvõistlusel ning on huvitatud, et Eestseisus aktsepteeris aukohtu seisukohta ning otsustas võistlusest osavõtt oleks elav ja tulemused märkimisväärsed. selle edastada ka Tartu linnavalitsusele. Selle tagamise üheks hoovaks oleks kindlasti ka stimuleeriv preemiafond. I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele ideed muuta EALi Teataja senist formaati. Kultuurkapitalile otsustati teha ettepanek võimaluse korral toetada Eesti Elamumessid MTÜ korraldatava Pärnu elamu- Eestseisus on seisukohal, et Teataja on eelkõige liidu oma messi avaliku arhitektuurivõistluse läbiviimist. liikmeile mõeldud siseinfo levitamise allikas. I. Mald-Villand tegi ettepanekuid Teataja täiendamise/muutmise kohta. Eestseisus tegi Eesti Elamumessid MTÜ-le mõned ettepane- Eestseisus arutas ettepanekuid ja tegi märkusi formaadi kud võistlustingimuste ja edasise koostöö kohta: muutmiseks. - nimetada võistlus hoonestusvõistluseks parima arhitek- tuurse idee saamiseks, kuna selle sisu ei ole traditsiooniline EALi üldkogu koosoleku ajaks määrati 14. veebruar 2008. arhitektuurivõistlus; - anda osavõtuõigus ka kutsetunnistusega arhitektidele arh.01/08 A6

(volitatud arhitekti V kvalif); tiga seonduvaid seisukohti. Teatavasti soovitakse avalikus- - mõelda läbi, kuidas kujundatakse/planeeritakse majadeva- tatava eelnõu kohaselt tunnistada kehtetuks Viru väljaku heline avalik ruum; detailplaneering osas, mis näeb ette Viru väljak 4 kinnistu - sõlmida EALi ja Eesti Elamumessid MTÜ vahel kirjalik täiendava hoonestamise kuni 17-korruselise juurdeehitisega leping, kus oleks määratletud koostöö, EALi osutatud tee- (Viru Pojaga). nuste loetelu koos ajagraafi kuga ja tasu EALile tehtud töö eest. Arutelu käigus kuulati ära osapoolte seisukohad ja arvamu- sed. Tõdeti, et erinevaid seisukohti on mitu, kuid eestseisus Ühinenud Capital AS saatis EALile läbivaatamiseks aadressi- otsustas Viru väljaku detailplaneeringu, sh Viru keskuse le Kuunari 5 kavandatava äripindadega korterelamu arhitek- juurdeehitise (Viru Poja) suhtes uut seisukohta mitte võtta tuurse projekteerimise võistluse tingimused. Korraldajad (märkus: EAL koostas 12.03.2007 Tallinna linnavalitsuse soovisid, et EAL tagaks võistlustegevusega seonduva rek- palvel ekspertarvamuse Viru väljaku kehtiva detailplaneerin- laami EALi kodulehel, ning palusid ühtlasi EALil nimetada gu kohta). omalt poolt võistluse žüriisse kaks liiget. Eestseisus otsustas esitada Tallinna kultuuriväärtuste ameti Eestseisus, tutvunud põgusalt võistlustingimustega, on väljaantava tunnustusauhinna „Tallinna kultuuritegu 2007” koostööst Ühinenud Capital ASiga huvitatud. Kuna võistlus- kandidaadiks „Disainiaasta 2007”. ala asub niivõrd olulisel krundil, leidis eestseisus, et Kuunari 5 krundi suhtes tuleks korraldada avalik arhitektuurivõistlus Eestseisus määras „Aasta betoonehitis 2007” võistluse koos kutsutud osalejatega võistlusega. žüriisse E. Urbeli, kes andis selleks ka nõusoleku.

EAL on valmis võistlustingimused läbi vaatama: sätestama L. Haamer andis eestseisusele ülevaate 20. detsembril Vene koostöös juristiga autoriõigustega seonduva tingimuste Teatris ja ööklubis Astoria Palace toimuvast Eesti loomeliitu- punkti, koostama EALi-poolse pakkumise, määrama pree- de aastavahetusseminarist. mia- ja ostusummad. Ühinenud Capital ASile otsustati saata kiri EALi ettepanekutega. 13.detsember

Eesti Tuleviku-uuringute Instituut saatis EALile kirja tea- J. Tiidemann tutvustas eestseisusele Tallinna Linnaplanee- bega, et instituut koostab Tallinna linnakantselei tellimusel rimise Ameti (LPA) koostatud Tallinna Kalasadama ümbruse projekti Tallinna vanalinna arengukava väljatöötamiseks. detailplaneeringu viimast versiooni (kuna linn ei aktsep- Selle töö tulemuslikuks teostamiseks kutsub Eesti Tulevi- teerinud AS Nord Projekt koostatud, detailplaneeringuga ku-uuringute Instituut kokku valdkondlikud töörühmad. etteantud massiivset 5-korruselist ehitusmahtu, otsustas Ühe töörühma teemaks on vanalinna avaliku ruumi (linna- LPA kõnesoleva detailplaneeringu ise koostada). J. Tiideman- keskkond, hooned ja haljasalad, roheline keskkond ja pargid, ni sõnul on detailplaneeringu lõplikus lahenduses paisu- turvalisus) võimalike arengusuundumuste väljaselgitamine, tatud ehitusmahud nii mahu kui ka hoonete arvu poolest eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks vajalike meet- suuremaks, kui seda nägi ette linna poolt alale koostatud mete, tegevuste leidmine. Instituut pöördus EALi poole eelvisioon. Küsitavusi tekitab ka Suur-Patarei ja mere vahe- palvega määrata avaliku linnaruumi töörühma liidupoolseks lises osas Põhja-Tallinna ümbersõidu äärde jäävate hoonete esindajaks Ü. Mark. kaugus autoteest ning haljastuse puudumine hoonete ja au- totee vahel, hoonetevaheline väike kaugus võrreldes hoonete Ü. Mark andis nõusoleku osaleda töörühma esimesel koos- kõrgusega, mereäärse promenaadi idee minimaalne käsitlus, olekul. Kalasadama akvatooriumi meelevaldne deformeerimine ning Suur-Patarei ja mereala jalakäijate ühenduste ebaloo- EAL tegi MKMile ja standardikeskusele ettepaneku tõlkida mulikud lahendused. Samuti tekitavad küsitavusi Suur- EVS 811:2006 inglise keelde. Standardikeskuse standar- Patarei tn äärsete uute hoonete ehitusmahud ja kõrgused. Ni- diosakonna juhatajalt R. Juhansonilt tuli EALi ettepaneku metatud küsitavustest on J. Tiidemann kohaliku elanikuna kohta tagasiside, et tõlke koostamiseks ja ekspertiisi tege- teavitanud ka Tallinna LPA-d, saates neile vastavasisisuliste miseks on sõlmitud kokkulepe TTÜ prof R. Liiasega. Juhul ettepanekutega kirja. kui EALil on põhieksperdi kandidaadi osas teisi pakkumisi, palus R. Juhanson sellest standardikeskust teavitada. Eestseisus, kuulanud ära J. Tiidemanni, oli seisukohal, et kiireid arenguid arvestades on detailplaneeringu käesolev la- Eestseisus kiitis tõlkija valiku heaks ning oli valmis leidma hendus tänaseks aegunud. Kuna planeeritav ala asub olulise omalt poolt eksperdi, kes vaatab vastava tasu eest tõlke üle. tähtsusega objektide (vanalinn, linnahall, Patarei, Kultuuri- katel, võimalik linnavalitsuse hoone) vahetus läheduses ning Propageerimaks Eesti arhitektuuri, peetakse vajalikuks ka Tallinna edaspidiseid meresuunalisi arenguid silmas pida- hakata saatma välismaistele arhitektuuriajakirjadele pildi- des peetakse otstarbekaks korraldada kõnealuse ala parima materjali EALi liikmete projekteeritud objektide kohta. Leiti, ruumilise lahenduse saamiseks avalik arhitektuurivõistlus. et tutvustatavad objektid võiks valida välja eestseisus oma Tallinna LPA-le otsustati saata sellekohase ettepane kuga korralistel koosolekutel. kiri.

29. november Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko andis eestseisuse- le ülevaate olukorrast pärast Narva kavandatud TÜ Narva Ajendatuna Tallinna kesklinna vanema asetäitja K. Sar- kolledži uue õppehoone arhitektuurilise lahenduse väljaselgi- neti kirjast, milles teavitati EALi (ja avalikkust) sellest, et tamiseks korraldatud riigihanke ideekonkurssi. Kui 2005. kesklinna valitsuses on ajavahemikus 19.11.07–03.12.07 aastal kuulutati välja TÜ Narva kolledži uue õppehoone arhi- avalikul väljapanekul Tallinna volikogu 6. mai 1999. a otsuse tektuurivõistluse võitjad (, Katrin Koov ja Indrek nr 104 „Viru väljaku detailplaneeringu I etapi kehtestamine Peil), tekitas võidutöö ootamatu lahendus osas ringkondades Kesklinna linnaosas” osaline kehtetuks tunnistamine koos mõningaid kõhklusi. Võidutöö väljakuulutamise järel hakka- eelnõu aluseks olevate ning menetluse käigus koostatud sid venima töö realiseerimisetappide tähtajad; vaieldi, võeti muude asjassepuutuvate dokumentidega, soovisid Viru Poja erinevaid seisukohti. Lõpuks kooskõlastas Narva LV eeleskii- projekti autorid V. Künnapu ja A. Padrik korraldada EALis sel si ning arhitektidele tehti ettepanek hakata projekteerima. teemal avaliku arutelu, et selgitada ja kaitsta nende projek- Praeguseks on tegemata vaid tööjoonised. Määratud täht- arh.01/08 A7 ajaks – 1. jaanuariks 2007 – Narva linn, tuues esile erinevaid kuulutatavas riigihankes, ja vastavalt avalike konkursside põhjusi, ehitusluba aga ei väljastanud, mistõttu jäi ülikool reeglitele on neil selleks ka õigus. ilma hoone ehituseks eraldatud Euroopa Liidu fi nantsvahen- ditest. Kui ERM hakkas võidutööd üle vaatama, siis selgus, et muuseumi esitatud ruumiprogramm oli tunduvalt suurem Et kõnesoleva töö eskiis oli koostatud maa-alale kehtestatud kui võidutöö autorite koostatud projektis. K. Aru sõnul oli detailplaneeringust lähtuvalt, andis ülikool asja kohtusse. siin tegemist tehnilise žürii veaga – žürii oleks pidanud seda Kuna töö oli 95% osas koostatud ettekirjutatu kohaselt, ei märkama. Kui žürii oleks piirdunud vaid ruumiprogrammi näinud kohus põhjust, miks linn ei oleks võinud väljastada hindamisega, ei oleks sellist probleemi ilmselt tekkinud. uue õppehoone ehitamiseks ehitusluba, ning rahuldas üli- kooli taotluse. Nüüd on Narva linn kohtu otsusest lähtuvalt M. Mutso arvates oli võistluse organiseerijail eeltöö tegema- kohustatud küll ehitusloa väljastama, kuid ülikooli kaotatud ta ning nad olid jätnud vastamata küsimusele, mida kujutab raha õppehoone ehitamiseks ei kompenseerita – selleks endast üks 21. sajandi muuseum. V. Kaasik – üks tingimuste tuleks ilmselt uuesti kohtu poole pöörduda. J. Villiko pidas koostajaist – küsis seda nii ERMilt kui ka kultuuriministee- oluliseks EALi osutatud abi kolledži võidutöö projekti reali- riumilt, kuid selle tulemusel tekkisid üksnes tõsised vastu- seerumisele kaasaaitamisel ning avaldas lootust, et kõnes- olud ministriga. olev ehitusluba lähiajal ka väljastatakse. J. Villiko sõnul ei ole arendaja ja ehitaja sageli võrdses positsioonis, nagu näitab ka I. Raukas on seisukohal, et suured rahvusvahelised võist- Narva kolledži uue õppehoone rajamisega seonduv juhtum – lused oleks mõistlik korraldada kaheetapilisena. Esimeses otsused langetatakse poliitilisel tasandil. etapis tuleks nõuda ainult kontseptsiooni esitamist – ei ole mõtet lasta kõigil osavõtjatel leiutada oma kontseptsiooni. Eestseisuse arvates sünniks kõnesoleva kolledžiprojekti realiseerimisel Narva raekoja ette arhitektuurselt omapära- Kohalolijad tõdesid, et tehniline komisjon ei tohiks teha ne, väärikas ja tänapäevane hoone. oma tööd lohakalt. Mis puutub EKA võistluse korraldamis- se, leidis eestseisus, et mõttekas oleks korraldada ka siin Ü. Mark andis volitatud arhitekti V kutsetunnistuse üle kaheetapiline võistlus, mille teises etapis tuleks nõuda eraldi Tarmo Teedumäele, Inga Raukasele ja Oliver Alverile, kellele detailsete arhitektuursete jooniste esitamist. kutsekomisjon oli andnud volitatud arhitekti V kutsekva- lifi katsiooni. 5. oktoobril 2007 toimunud kutsekomisjoni K. Aru sõnul on praeguseks Raadi maa-ala detailplaneering koosolekul anti kvalifi katsioon ka Toomas Tammisele ja Ülo vastu võetud. ERMi projekteerijad vajaksid endale abiks Peilile, kes aga sel päeval kutsetunnistuse üleandmisel kohal kohalikku arhitektuuribürood. I. Raukase arvates oleks liht- ei olnud. sam moodus palgata eestlasest projektijuht. Parim lahendus oleks, kui võidutöö autorid ise võidaksid peaprojekteerija Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor K. Aru andis eest- konkursi. seisusele ülevaate olukorrast pärast ERMi rahvusvahelist arhitektuurivõistlust. Tema sõnul väljastatakse järgmisel Eestseisus, vaadanud läbi 14. veebruaril 2008 EALi üldkogu nädalal ERMi peaprojekteerija hanke eelteade. Praeguseks koosolekul esmakordselt väljaantava noore arhitekti preemia on projekteerimise esimene etapp lõpetatud: arhitektid on statuudi projekti, kiitis selle põhimõtteliselt heaks. esitanud tööjoonised, mille põhjal võib väita, et on saadud maja, kus on kõik ERMile vajalikud ruumid olemas. K. Aru Ü. Margi andis lühiülevaate seadusemuudatuste teemalisel sõnul ei olnud ERM 21. sajandi muuseumile vajaliku ruumi- kohtumisel justiitsministri R. Langiga räägitust. Ü. Margi programmi koostamiseks algul valmis – see on üks põhjusi, sõnul on justiitsministeerium võtnud nitsiatiivi planeerimis- miks võistlusele järgnenud protsess nii kaua on väldanud. seaduse ja keskkonnaseaduse uue redaktsiooni väljatöötami- Kui võistlus välja kuulutati, osutas EAL ERMile palju abi. seks, millesse on kutsutud osalema ka EALi esindajad. ERMi-poolne osa oli aga nõrk: tellija ei teadnud täpselt, mida ta muusemi ruumesse tahab. Ka K. Aru ei olnud ise Ü. Margi sõnul toimus EKAs S. Kivi, J. Soolepi ja EALi esin- algusest peale võistlusega seotud, sest kui ta 2006. aasta 2. dajate vahel arhitektuuriaasta korraldamise teemaline koh- jaanuaril ERMi tööle läks, oli võidutöö juba välja kuulutatud. tumine. Praeguse seisuga on arhitektuuriaasta sündmuste ERMi võistlustingimustesse oli sisse kirjutatud, et võidutöö ajakava juba koostatud. 21. jaanuaril 2008 antakse arhitek- autoritega sõlmitakse riigihanke projekteerimise leping. tuuriaastale avalöök: EKAs avatakse varjualuse näitus, samal Riigihanke väljakuulutamisest kuni võidutöö autoritega ajal toimuvad avatud uste päevad arhitektuuribüroodes. lepingu sõlmimiseni läks väga kaua aega. Raadi alale ei olnud Arhitektuuriaasta kõikide tegevuste korraldamiseks otsitak- kehtestatud detailplaneeringut, tegemist oli reformimata se projektijuhti. Aasta peaks päädima arhitektuurikeskuse riigimaaga. Kõnesoleva maa-ala suhtes olid inimestel väga loomisega. Arhitektuuriaasta sündmuste kava plaanitakse erinevad soovid ja hinnangud. Kui alustati detailplaneeringu tutvustada ringhäälingus ja arhitektuurimuuseumis. Ka koostamist, olid ka linnal ja vallal erinevad soovid, keegi linnaarhitektidel palutakse näidata üles initsiatiivi aasta otseselt ERMile vastu ei töötanud, kuid protsessid võtsid õnnestumiseks. lihtsalt aega. H. Kesler teavitas eestseisust, et vastu on võetud otsus teha Kui võidutöö autoritega sõlmiti riigihanke projekteerimise Torino kongressi raames Balti riikide arhitektuuri tutvustav leping, ei saanud nad täpselt aru, mida neilt oodatakse. Ar- ühisnäitus. Lähiajal on plaanis korraldada selleteemaline hitektid ei mõistnud, et neilt ei oodata eriosade projekteeri- koosolek. H. Kesler broneeris BAUA jaoks 50–55 m2 vaba mist ja peaprojekteerijaks hakkamist. Võistlustingimustesse näitusepinda. Igale Balti riigile eraldatakse tasuta 15 m2 pin- oli sisse kirjutatud, et võitjatega sõlmitakse projekteerimise da, rohkema eest tuleb juurde maksta. Lähiajal tuleb hakata leping teatud mahus, ent kirjalikult ei olnud fi kseeritud mõtlema ka näituse ekspositsiooni peale. asjaolu, et sõlmitakse täisprojekteerimise leping. Arhitektide algselt pakutud hind, mis sisaldas täisvastutuse võtmist, oli 22.–24. veebruarini 2008 toimub Istanbulis UIA II sektsiooni ülikõrge ja läks vastuollu riigihankes lubatuga. Nii jäädigi koosolek, millest võtab osa ka H. Kesler. pikaks ajaks selle taha toppama. Kui arhitektidele selgitati nende eksimusi, olid nad nõus tehtut korrigeerima. Ajakir- Eestseisus, vaadanud läbi Margus Maiste EALi liikmeks astu- jandus tõlgendas nende käitumist aga valesti. Nüüd soovivad mise avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta M. võidutöö autorid osaleda ka peaprojekteerija leidmiseks Maiste vastu liidu liikmeks. arh.01/08 A8

Eestseisus, vaadanud läbi Tarmo Maiste EALi liikmeks astu- esimesena saanud teist korda ACE’i presidendiks. Varasema mise avalduse ja tööde kausta, otsustas üksmeelselt võtta rotatsioonipõhimõtte järgi töötas ta presidendina juba aastal T. Maiste vastu liidu liikmeks. 2002. Katainen astub ametisse 1. jaanuaril 2008, aastail 2006–2007 presidendina töötanud Jean-François Susini EALile esitati järgmised loomestipendiumite taotlused: järel.

Toivo Tammik – 35 000 kr (Toomas Reinu eluloofi lmi kont- Üldkogul valiti uued juhatuse liikmed: Vincent Cassar (Mal- septsiooni koostamine, osalemine loodava linateose tegemi- ta), Olgierd Dziekoński (Poola), Jordi Querol (Hispaania), ses arhitektuurikonsultandina); Jean-Paul Scalabre (Prantsusmaa) ja John Wright (Suurbri- - Andrus Kõresaar – 12 000 kr (osalemine Autocad Reviti tannia). tasulisel koolitusel / BIM-standardi programmi Revit-õpe); - Raivo Kotov – 12 000 kr (osalemine Autocad Reviti tasulisel Rotatsioonipõhimõtte järgi kuulub 2008. a juhatusse veel koolitusel / BIM-standardi programmi Revit-õpe); neli liiget: Pedro Guilherme (Portugal), Wolfgang Haack - Laur Pihel – 30 000 kr (Tiibeti kultuurikeskuse [BUDISTLIK (Saksamaa), Vladimir Krajcar (Sloveenia) ja Georg Pendl PÜHAKODA] arhitektuurse eskiisprojekti koostamine Harku (Austria). valda Jälgimäele); - Fredi Tomps – 75 000 kr (raamatu „Eesti arhitektuurires- Uue presidendi ja juhatuse ülesanne on eeskätt lõpetada tauraatorid” koostamine); ACE’i konverentsi „Designing for the Future: Th e Mar- - Kalle Komissarov – 50 000 kr (uurimustöö [parameetrili- ket and Quality of Life” ettevalmistustöö ning hoolitseda se tarkvara eksperimentaalne kasutamine arhitektuurses konverentsi toimumise eest 10. aprillil 2008 Brüsselis. projekteerimises ja ühe näidisprojekti loomine] materjalide vormistamine näituseks); Teisteks olulisteks ülesanneteks on juhtida ACE’i liikmes- - Tiina Tallinn – 50 000 kr (Narva linna aianduskunstiajaloo organisatsioone, täitmaks ELi teenuste ja professionaalse raamatu koostamine). kvalifi katsiooni direktiive (sisaldavad ka arhitektuuriprakti- kute ja koolide vahelist konsulteerimist), jälgida muudatuste Eestseisus otsustas mitte toetada stipendiumi määramist tegemist hoonete energiasäästlikkuse direktiivi, osaleda A. Kõresaarele ja R. Kotovile, kuna Autocad Reviti koolitus ELi jätkusuutliku arengu strateegia läbivaatamises, tagada on otseselt ärilise suunitlusega. Leiti, et seda koolitust võiks ACE’i uue, 2005. aastal kavandatud tööstruktuuri rakendu- rahastada EAS. Samuti ei toetata L. Pihelile stipendiumi mine (selle keskmeks on kolm teemapunkti: ligipääs erialale, määramist. erialapraktika ning arhitektuuri seos ühiskonnaga), samuti korraldada ACE’i liikmeskonna tulevane laienemine. Selles Loomestipendiumite eraldamiseks määratud raha kontekstis on märkimist väärt, et selsamal üldkogul anti (109 072 kr) otsustati jagada järgmiselt: Horvaatiale ja Türgile kui ACE’i täisliikmetele eriliikme * Toivo Tammik – 10 000 kr; staatus. * Fredi Tomps – 33 000 kr; * Kalle Komissarov – 33 000 kr; Täpsemat teavet ACE’i kohta leiate veebiaadressilt www. * Tiina Tallinn – 33 000 kr. ace-cae.org või võttes ühendust peasekretär Alain Sagne’iga e-posti aadressil [email protected]. Rakenduskunsti Erakooli direktor I. Mazing saatis EALile tutvumiseks RKEKi poolt kavandatava õppekava „Arhitekti, Eesti Arhitektide Liitu esindasid ACE’i üldkogul EALi eest- sisearhitekti assistent”. Oma kirjas palub Mazing EALil anda seisuse liige ja delegaat ACE’is Andres Levald ning Ingrid hinnang selle kohta, kas tulevane spetsialist on sobilik tegut- Mald-Villand. sema arhitektide abilisena. Ühtlasi palutakse EALi liikmetel võimaluse korral kureerida õpingumooduleid. ACE on asutatud aastal 1990, peakorter asub Brüsselis. Nõukogul on praegu 44 liiget, kelleks on kõigi ELi liikmesriikide, liitujariikide ning Eestseisus on seisukohal, et õppekava sobivuse üle otsus- Norra ja Šveitsi arhitektuurialased esindus- ja regulatiivorganisatsioo- tamiseks tuleks RKEKil tellida ekspertiis (soovitavalt J. nid. Oma liikmete kaudu esindab ACE rohkem kui Soolepilt EKAst). EAL on valmis ekspertiisi üle vaatama ning 450 000 Euroopa arhitekti. juhul, kui see soosib õppekava, soovitama ka omalt poolt sel- lele riikliku akrediteeringu andmist. I. Mazingule otsustati saata sellesisuline kiri.

ACE uudised EAL näitused

30. novembrist 1. detsembrini „VÄIKE 2002–2006” 2007 Brüsselis toimunud Euroopa Arhitektide Nõukogu Eesti Arhitektide Liidu näitus „Väike 2002–2006” on rän- (ACE) üld kogul valiti uus nõu- nanud alates maikuust mööda Eestimaad. Näitusele eelnes kogu president ja uued juhatuse samanimeline arhitektuurivõistlus (detsembris 2006), mis liikmed 2008. ja 2009. aastaks. keskendus sel ajavahemikul valminud väikevormidele üle Presidendiks valiti 54,4%lise Eesti, tähtsustades meid ümbritseva argikeskkonna kujunda- häälte enamusega Soome arhi- mise vajalikkust. Näitus avati koos preemiasaajate avalikus- tekt Juhani Katainen (pildil). tamisega 9. mail 2007 Rotermanni Soolalaos.

Kataineni valimine nõukogu Žüriisse kuulusid Mait Summatavet (esimees, Kultuurka- presidendiks on erakordne: ta on pital), Kaido Kivi (Disainerite Liit), Inga Raukas ja Andres Põime (Arhitektide Liit). arh.01/08 A9

Preemiad jagunesid: „Eramu” väljapanekuga on olnud juba võimalik tutvuda Tal- linnas Sakala keskuses, spordihallis, Tartus Raatuse I–II koht (20 000 kr) – Saka trepistik, lihtne ja selge galeriis ning Linnagaleriis. Tšehhi Arhitektide Liidu arhitektuurne ning insenerlik lahendus raskel maastikul. kutsel on näitust esitletud Praha Rahvusgaleriis, Slovakkia Arhitektid Tiit Kaljundi, Ivo-Martin Veelma (Tiit Kaljundi Energiasäästlike Hoonete Instituudi eestvedamisel aga ka Projektgrupp OÜ). Bratislavas Slovakkia Rahvusmuuseumis.

I–II koht (20 000 kr) – Eesti Panga galerii, mõjuv skulp- Näituse kuraator on arhitektuurikriitik U. Oja, kujundaja ar- turaalne element keerulises arhitektuurses situatsioonis. hitekt P. Ulmann. Pärnu kontserdimaja II korruse fuajees oli Arhitektid Ülar Mark, Kaja Pae (AB Urban Mark OÜ). näitus avatud detsembri alguseni, 29. veebruarist 3. märtsini on näitus üleval Tartu Sisustusmessil. III koht (10 000 kr) – Tabasalu eramu tara, detailides lõpu- ni lahendatud atraktiivne väikevorm. Arhitektid Peeter Pere, Urmas Muru (AB Muru & Pere).

Äramärgitud objektid

Rakvere trepp, tundlikult keskkonda asetatud maastikuob- jekt. Arhitektid Heidi Urb, Siiri Vallner (AB Kavakava OÜ).

Õie tänava varikatused Tallinnas, silmapaistva ja meel- dejääva arhitektuurse lahendusega väikevorm, mida üldjuhul korterelamute juures ei leidu. Arhitekt Indrek Allmann (AB Eesti Pluss OÜ). „Giik”, kogu protsessi leidlikkus ja õpetlikkus. EKA arhitek- arhitektuuri- tuuri ja linnaplaneerimise I kursus, projekti on koostanud II kursuse tudeng Anu Arm, juhendajad: arhitektid Jaan Tiidemann ja Andres Alver. võistlused Näituse avamistel on kõneldud arhitektuuriliste väikevor- mide mõjust linnaruumis ja nende sobivusest maastikku (M. LÕPPENUD VÕISTLUSED Summatavet, I. Raukas, K. Kivi, K. Paulus). Samuti on sõna võtnud kohaliku võimu esindajad (endine Rakvere abilinna- Vabadussõja võidusamba ideevõistlus pea, tänane Sõmeru vallavanem P. Vassiljev, Pärnu abilinna- pea P. Saunpere) ning arutletud kohalikega arhitektuuri ja Võistlus kestis 14.03.-02.07.07. linnaplaneerimise teemadel. Võistluse tulemused: Lisaks näituseobjektide uudistamisele oleme pakkunud I preemia – töö märgusõnaga „Libertas”, autorid mehaani- külastajatele võimaluse valida välja oma lemmikobjekt. kainsenerid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre ning arhitektid Hääletanute vahel loositakse välja ajakirja Eramu & Korter Kadri Kiho ja Anto Savi. aastatellimus. Rakvere lemmikuks osutus üllatuslikult Saka trepistik, teise koha sai Tabasalu „neofunktsionalistlik” II preemia – töö märgusõnaga „Meie inimesed”, autorid Alvin koerakuut ning kolmandale kohale jõudis Rakvere Vallimäele Järving, Marten Kaevats, Mihkel Kaevats, Ülo Kaevats, Pee- viiv trepp. Pärnulased olid siiski kodumeelsed ning valisid ter Vihma, Merit Kask ja Martin Sookael. oma lemmikuks Pärnu rannapromenaadi, teise koha väärili- seks peeti taas kord koerakuuti Tabasalus ning kolmandaks III preemia – töö märgusõnaga „Illusioon”, autorid Martin tuli Rakvere Vallimäe trepp. Tago, Tõnis Malkov, Kertu Tuberg ja Laura Kuusk.

Tallinnas ja Haapsalus lemmikut veel ei valitud ning Kärdla meelisobjekt on selgumisel. Ringhäälingumaja arhitektuurse idee võistlus Näitus on peatunud Rotermanni Soolalaos 9. maist 9. juunini, Haapsalus kultuurikeskuses 3.–22. juulini, Rakvere Võistlus kestis 26.03.-02.07.07. spordikeskuse galeriis 7.–23. augustini, Pärnu kontserdimaja II korruse fuajees 6. septembrist 16. oktoobrini, Kärdla kul- Võistluse tulemused: tuurikeskuse galeriis 6. novembrist 5. detsembrini ja Tartu I preemia (300 000 kr) – töö märgusõnaga „Ring hääl hing”, Kaubamaja III korrusel 19. detsembrist 20. jaanuarini. Edasi autor Erik Nobel (Nobel Arkitekter A/S, Taani). rändab näitus Paidesse, Kuressaarde ja Põlvasse. Täpsem teave EALi kodulehelt. Näituse kuraator on Karin Paulus. II preemia (200 000 kr) – töö märgusõnaga „Mediatetris”, autorid Trevor Harris ja Taru Niskanen (Arkkitehtitoimisto Harris ja Kjisik Oy, Soome).

„ERAMU” III preemia (150 000 kr) – töö märgusõnaga „Mänd”, auto- rid Tõnu Laanemäe, Indrek Järve, Lauri Saar ja Jaak-Adam Oktoobri keskel jõudis Pärnusse ka valik EALi mullusest Looveer (OÜ Paik Arhitektid). aastanäitusest „Eramu 2002–2006”. Näitus keskendub era- majale kui hoonetüübile, mille väike maht pakub nii tellijale Kaks ergutuspreemiat (à 80 000 kr) – töö märgusõnaga kui ka arhitektile mängulisuse ja isikupärase lähenemise „Regi”, autorid Simone Leuenberger, Tomomi Hayashi ja võimalust. Näitus koondab XXI sajandi algusaastail Eestis Hanno Grossschmidt (OÜ HG Arhitektuur, Eesti), ning „Au- valminud huvitavamad väikemajad, näidates värskeimaid teur”, autorid Pekka Lassila, Tuomas Arnala, Janne Kantee ja saavutusi selle hoonetüübi vallas. Kohapeal oli saadaval ka Annika Ritola (Arkkitehtitoimisto Pekka Lassila, Soome). näituse kataloog. arh.01/08 A10

Lennusadama ja Patarei ala mahulise PARIMAD 2006 planeerimise ideevõistlus Alates 2004. aastast on EAL otsustanud ära märkida ja Võistlus kestis 24.05-13.09.2007. tänada neid inimesi, kes ei ole ametilt arhitektid, kuid kelle tegevusEAL on aidanud preemiad kaasa kvaliteetse arhitektuuri ja elukesk- Võistluse tulemused: konna tekkimisele Eestis. I preemia (385 000 kr) – töö märgusõnaga „Kolm õuna”, autorid Ivar Lubjak ja Sverre Laanjärv. 2006. aasta parimale tellijale, ehitajale ja kriitikule anti teenetemedalid ja aukirjad kätte 9. mail 2007 Rotermanni II preemia (220 000 kr) – töö märgusõnaga „Põhi”, autorid Soolalaos toimunud EALi näituse avamisel. Tõnu Laanemäe, Jaak-Adam Looveer ja Toomas Paaver ning kaasautorid Indrek Järve ja Lauri Saar. Parim tellija 2006: Viimsi vald, lastele mõeldud kõrgekvali- teedilise arhitektuuri edendamise eest. III preemia (165 000 kr) – töö märgusõnaga „Kompass”, auto- rid Ott Kadarik ja Villem Tomiste. Teemaplaneering „Lapsesõbralik Viimsi” (Viimsi kool, Rand- vere kool, Randvere lasteaed). Ostupreemia (à 85 000 kr) – töö märgusõnaga „Icon”, autorid Audrius Ambrasas, Mindaugas Reklaitis, Mantas Ol- Parim ehitaja 2006: AS Linnaehitus, kõrgekvaliteedilise šauskas ja Jurgis Jurevičius, ning töö märgusõnaga ehitus- ja arendustegevuse eest. „Vermona”, autorid Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Margit Kärner, Indrek Mikk, Tõnis Savi ja Ülo-Tarmo Tigutorn (AB Künnapu ja Padrik, arhitektid Vilen Künnapu, Stöör. Ain Padrik),

Veeriku ja Tulbi korterelamud (AB Pluss OÜ, arhitektid Ind- Tallinna Prantsuse lütseumi rek Allmann, Katrin Koit), spordihoone ideevõistlus Tartu spordimaja (Palm-E Arhitektibüroo OÜ, arhitektid Võistluse tulemused: Eero Palm, Moonika Liias), I preemia – töö märgusõnaga „Balle”, autorid Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv ja Mari Rass (esitaja OÜ Emp A&I, Karmo EMK Tartu Püha Luuka kirik (AB Pluss OÜ, arhitekt Indrek Tõra). Allmann).

II preemia – töö märgusõnaga „Hariduse tänav”, autorid Parim kriitik 2006: Karin Paulus, arhitektuuri aktiivse ja Margit Mutso, Kristel Jaanus, Reio Avaste ja Madis Eek objektiivse kajastamise eest meedias. (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso).

III preemia – töö märgusõnaga „Kevadtuul”, autorid Tõnu Laanemäe, Jaak-Adam Loover, Lauri Saar, Indrek Järve ja Toomas Paaver (Paik Arhitektid OÜ). KES ON PARIM TELLIJA/EHITAJA/KRIITIK 2007? Ostupreemiad – tööd märgusõnadega „Aeg maha” ja „Totoro”, autorid vastavalt Ott Ojamaa (AS Amhold) ja EALi 2007. aasta teenetemedalid parimale tellijale, parimale Andres Lember (Male Maja OÜ). ehitajale ja parimale kriitikule antakse kätte 14. veebruaril 2008 toimuval EALi üldkogu koosolekul. Ootame teie ette- panekuid kandidaatide kohta koos põhjendusega Keila, Tuula tee 5 kinnistu arhitektuurivõistlus 21. jaanuariks 2008 e-posti aadressil [email protected].

Võistluse tulemused: I preemia (200 000 kr) – töö märgusõnaga „active edge“, autorid Andrius Uogintas, Margarita Podagelyte ja Matas Cirtautas (Leedu). EESTI NOORE ARHITEKTI PREEMIA II preemia (125 000 kr) – töö märgusõnaga „Keila 14“, autorid Zoltan Schrammeli juhtimisel PiKaSch arcitecture EAL plaanib igaaastast noore arhitekti preemia väljaandmist studio (Ungari). koostöös Eesti arendajatega. Preemia oleks mõeldud Eestis elavale ja töötavale eesti arhitektuuri edasi arendanud või III preemia (75 000 kr) – töö märgusõnaga „Kegel“, Eestile olulist tuntust toonud arhitektile, kelle loomingulised autorid Hannes Koppel ja Sander Aas saavutused on leidnud laialdast tunnustust, olnud innovaa- (OÜ Asum Arhitektid, Eesti). tilised omal alal või kelle looming on oluliselt kaasa aidanud Eesti ja eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Preemia saamiseks esitatud kandidaadi vanuse ülempiir oleks 40 KÄIMASOLEVAD VÕISTLUSED aastat.

Eesti Kunstiakadeemia EAL täpsustab lähiajal kandidaatide esitamise tingi- uue õppehoone arhitektuurivõistlus musi ja muud preemiaga seonduvat oma kodulehel. Välja saadetakse ka pressiteade ning info liikmetele Tööde esitamise tähtaeg on 28.02.2008. e-posti vahendusel. Tulemused teatatakse 8.aprillil 2008.a.

Võistluse koduleht: www.artun.ee/maja arh.01/08 A11

EAL teated EAL uued liikmed

EALi ÜLDKOGU KOOSOLEK Kalle Komissarov, s 06.02.1976. Lõpetas 2000. aastal EKA arhitektuuri EALi üldkogu koosolek toimub 14. veebruaril 2008 kl 15 eriala. 2006. aastal lõpetas Berlage Kumus. Kutsed saadetakse posti teel ja kava avaldatakse instituudis arhitektuuri eriala. Töötab EALi kodulehel. EKA urbanistika õppetoolis magistri- programmi assistendi ja koordinaa- Et üldkogul valitakse EALi uus esimees ja uus 20-liikmeline torina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr eestseisus, palume teil esitada omalt poolt kandidaate 115/06.09.2007. nii esimehe kui ka eestseisuse liikmete kohale hiljemalt 21. jaanuariks 2008.

Margus Pilter, s 08.05.1954. Lõpetas 1981. aastal ERKI arhitektuuri ARHITEKTI III, VOLITATUD ARHITEKTI IV eriala. Töötab arhitektuuribüroos ning VOLITATUD ARHITEKTI V KUTSEKVALI- Pilter ja Taras OÜ. Alus: EALi eestseisu- FIKATSIOONI MÄÄRAMISEST se otsus nr 116/20.09.2007.

Arhitekti III, volitatud arhitekti IV ja volitatud arhitekti V kutsekvalifi katsiooni määramiseks nõutavate dokumentide EALi kutsekomisjonile esitamise tähtaeg on 14. märts 2008. Dokumendid palume tuua EALi (Lai 31, Tallinn).

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasu on EALi liikme- Oliver Alver, s 02.03.1977. tele 4000 kr, teistele 5000 kr. Kutsemääramise tasu palume Lõpetas 2001. aastal EKA arhitektuuri kanda EALi kutsekomisjoni arveldusarvele 21030331735, eriala. Töötab OÜs HTMd ja vabakutse- tasuda on võimalik ka sularahas. lise arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 117/04.10.2007. Kogu kutsemääramist puudutav materjal on kättesaadav EALi kodulehe www.arhliit.ee rubriigis „Kutsekoda”.

EALi kutsekomisjon

Indrek Tiigi, s 26.12.1979. MAJA 2002-2005 DVDde kogumik Lõpetas 2004. aastal EKA arhitektuuri eriala. Õppinud Virginia tehnikaüli- Arhitektuurisaadete sarja “Maja” on toodetud eesmärgiga koolis, Barcelona tehnikaülikoolis tutvustada ja jäädvustada möödunud aastate parimaid ehiti- ja Helsingi tehnikaülikoolis. Töötab si. Valik tehti Eesti Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali arhitektuuribüroos Urban Mark parima arhitektuurse objekti preemiale esitatud hoonete OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr seast. Saated annavad pildilise ülevaate kandideerinud töö- 117/04.10.2007. dest ning lähemalt tutvustatakse igas saates kuni 10 hoonet.

Kogumik hõlmab käesolevaks hetkeks ilmunud saateid “Maja 2002”, “Maja 2003”, “Maja 2004” ja “Maja 2005” ning tege- Margus Maiste, s 19.01.1977. mist on ainsate audiovisuaalsete ülevaadetega Eesti kaasaeg- Lõpetas 2002. aastal EKA arhitektuuri sest arhitektuurist, milles on ühendatud professionaalne sisu eriala. Töötab arhitektuuribüroos ja pildikeel. Proge OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 121/13.12.2007. Filmid on valminud Eesti Arhitektide Liidu tellimusel Käsikiri: Margit Mutso Režisöör: Peeter Brambat Tootja: AD Oculus Film

Hind 250.- krooni. Tarmo Maiste, s 03.04.1975. Osta saab sularahas EAList või ülekandega. Lõpetas 1997. aastal EKA arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Proge OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 121/13.12.2007. arh.01/08 A12 Meie Teated juubilarid seenioritele

August Seeniorite organiseeritud sõit Hämeenlinna elamumessile toimus 16. juulil. 09.08.2007 Valdur Napp 65 Osales 40 arhitekti Tallinnast, Tartust ja Viljandist. Messialale olid püstitatud 10.08.2007 Andres Põime 50 valdavalt ühepereelamud. Majad olid mitmekesise ruumiprogrammiga, olene- 25.08.2007 Inga Raud 55 valt pere koosseisust ja tuludest. Meile pakkusid erilist huvi uusfunktsiona- listlikud palkelamud. Nii palgid ise kui ka nende ühendusdetailid on nüüdis- September ajastatud. Palkelamud on Soomes populaarsed. Palkmaja hingab, on talvel soe, 02.09.2007 Jaan Jõgi 55 suvekuumuses mõnusalt jahe, õhk on majas sobiva niiskusega. 14.09.2007 Ludmilla Raun 65 16.09.2007 Maimu Kaarnaväli 80 Seeniorid on korraldanud EALi maakonnapäevi alates aastast 2000. Tänavu 17.09.2007 Leila Pärtelpoeg 80 7.–8. septembril käidi Võru- ja Valgamaal. Osa võttis 29 arhitekti Tallinnast, 28.09.2007 Lii Kari 75 Tartust, Pärnust ja Viljandist. Kohapeal juhtis rühma Võru peaarhitekt Ü. 28.09.2007 Anne Kose 50 Eljand. Võrus kohtuti ka linnapeaga. Tehti ringsõit Otepää-Võru-Valga. Arutati 29.09.2007 Aarne Kann 65 Võru probleeme. Valgas vääris suurt imetlust paisjärvede süsteem ja seda ümb- 30.09.2007 Karin Kull 85 ritsev puhkeala, mis on täielikult muutnud Valga keskosa. Väga õnnestunud on ka Valga uus spordihoone (autor Ülo Peil). Oktoober 01.10.2007 Ülevi Eljand 60 Ü. Eljand on olnud Valga peaarhitekt ja on praegu Võru peaarhitekt. Taas kord 11.10.2007 Maaja Zolk 55 võisime tõdeda, kui positiivselt mõjutab linna arengut kindlakäeline peaarhi- 15.10.2007 Ingrid Mardi 80 tekt. 16.10.2007 Harri Kuldsepp 55 16.10.2007 Tatjana Kusko 80 Ka sel aastal on sektsioon esitanud arhitektuuri sihtkapitalile taotluse tervise- 30.10.2007 Heino Kerde 80 toetuse saamiseks eakamatele seenioridele. Otsus selgub 2008. aasta jaanuari algupoolel. Juhul, kui toetussumma eraldatakse, palume toetust vajajail esita- November da sektsiooni juhatusele hiljemalt 31. jaanuariks 2008 avaldus ja nimelised 03.11.2007 Mart Keskküla 60 makstud originaalkviitungid. Sõltuvalt toetussumma suurusest ja taotlejate 14.11.2007 Anne Kaarep 55 arvust kompenseeritakse kas osaliselt või täielikult retseptiravimid, taastus- 26.11.2007 Anne Vinkel 50 ravi, hambaravi, prillid, kuuldeaparaadid ja ortopeedilised abivahendid.

Detsember Avalduses palume märkida ära. 06.12.2007 Eda Aru 65 1. taotletav summa, s.t kviitungitel olevad summad ise kokku liita; 14.12.2007 Urmas Elmik 50 2. pangakonto number, millele EALi raamatupidaja saaks toetussumma 20.12.2007 Aala Buldas 70 üle kanda. 26.12.2007 Toomas Pakri 60 29.12.2007 Leonhard Lapin 60 Seeniorite sektsioon asutati 5. märtsil 1998. Sellel päeval toimunud EALi 29.12.2007 Niina Mäger 50 eestseisuse koosolekul tutvustas ja kaitses seenioride sektsiooni põhimäärust H. Volberg. Põhimäärus läks läbi muudatusteta ja tollane EALi esimees K. Jaanuar Vellevoog kinnitas selle. 14.01.2008 Helve Udam 65 16.01.2008 Vladimir Orlov 70 Seega saab EALi seenioride sektsioon 2008. aasta 5. märtsil 10-aastaseks. 17.01.2008 Tiina Tallinn 60 Meie seenioride sektsioon on Eesti loomeliitude struktuurides ainulaadne 26.01.2008 Inge Pehtla 85 nähtus. Alles tänavu jõuti nii kaugele, et ka kahe teise Eesti loomeliidu juurde 30.01.2008 Inessa Põldma 75 asutati seenioride sektsioon.

Veebruar Sektsiooni klubiline töö jätkub ka uuel aastal kokkutulekutega 01.02.2008 Ago Kerge 75 Pagaripoiste kohvikus Tallinnas, Vana-Lõuna 37 algusega kl 14. 24.02.2008 Roman Smuškin 60 Järgmised kokkutulekud on 8. jaanuaril, 5. veebruaril, 4. märtsil, 1. aprillil, 6. mail ja 3. juunil 2008. aastal.

NB! Märtsikuu kokkutulekuga seoses võib tulla muudatusi. Teavet saab sektsiooni juhatuse liikmeilt.

Eesti Arhitektide Liit Pangarekvisiidid: Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: EAL kontor on avatud Reg nr 80053223 a/a 100 220 117 20004 611 7435, [email protected] E–R kell 10–17. Aadress: Lai tn 31, Tallinn 10133 Eesti Ühispank Sekretär Signe Liivaleht: EALi eestseisuse koosolekud Üldfaks: 611 7431 EALi liikmemaks on 1000 kr aastas, 611 7430, [email protected] toimuvad üle nädala neljapäeviti E-post: [email protected] seenioridel kuni 70. eluaastani Projektijuht Kaire Pärnpuu: algusega kell 16.30. www.arhliit.ee 120 kr 611 7432, [email protected] Projektijuht Liivi Haamer: EALi esimees on Ülar Mark 611 7433, [email protected] EALi aseesimehed on Margit Raamatupidaja Anne Kerge: Mutso ja Indrek Allmann tel/faks 611 7434, [email protected]