03/12

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Arhitektuurikojast lk 2 Eestseisuse koosolekud lk 3 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 12 Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 14 Eelteave lk 14 Teated lk 15 Välissuhtlus lk 16 EAK uudised lk 16 Teated seenioridele lk 18 EAK uued liikmed lk 18 EALi uued töötajad lk 19 EALi noortekogu uued liikmed lk 20

Tartu Ülikooli kolledž, valminud novembris 2012. Autorid: Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner (Kavakava OÜ). Projekti meeskond: Andro Mänd, Sten Mark Mändmaa ja Heidi Urb. Foto: Kaido Haagen. 03/12 arh.

ARHITEKTUURIKOJAST

Mõte laialipihustunud arhitektuurivaldkond uuesti kokku koondada on EALis settinud juba mõnda aega. Asi võttis ilmet, kui 2011. aasta kevadest hakkasid korrapäraselt toimu- ma arhitektuurivaldkonna põhiinstitutsioonide – EALi, EKA arhitektuuriteaduskonna, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi – ühiskoosolekud. Algselt EALi juhatuse laiendatud koosolekust on aja jooksul välja kasvanud uus koostöövorm: arhitek- tuurikoda, kuhu on lisandunud Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnateh- nika teaduskond, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Planeeri- jate Ühing, Linnalabor ja Kultuuriministeerium (keda esindab arhitektuurivaldkonna projektijuht). Koostöö tulemusena valmis suvel arhitektuurikojas Eesti arhitektuurivald- konda puudutav tekstiosa, mis lisatakse Kultuuriministeeriumis koostatavasse dokumenti „Riigi kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020”. Edasi peaks koostöö jätkuma vahe- peal seiskunud „Arhitektuurivaldkonna tegevuskava 2013–2016” alal. Arhitektuurikoja kokkukutsumise mõte on luua koostegutsemisest uus sünergia, vahe- tada teavet kogu arhitektuurivaldkonnas toimuvast, kavandada ühiseid ettevõtmisi, täp- sustada arhitektuuri ja planeerimist puudutavaid seisukohti, et olla nii riigi kui ka kohali- ke omavalitsuste hea koostööpartner. Meil on tekkinud tava, et arhitektuurikoja koosolekud peetakse järgemööda koja liik- mete juures. Kokkusaamisi on peetud tehnikakõrgkoolis, sisearhitektide liidus ja arhitek- tuurimuuseumis. Tänu sellele oleme saanud vahetut infot nende organisatsioonide kohta ja võimaluse planeerida tulevast koostööd. Koos on koostatud ühist sündmuste kalendrit, et vältida ürituste kattuvust ja paralleel- sust. Samuti on mõlgutatud mõtteid tulevase võimaliku ühisruumi või -hoone teemal. Arhitektuurikoja liikmetega kavandame ühist 2012. aasta lõpu seminari ja aastavahe- tuse pidu. Sellega loobume tänavu loomeliitude ühisürituse formaadist ja keskendume sel- gelt arhitektuurivaldkonnale. Samad mõtted on meil ka 2013. aasta suvepäevade suhtes. Arhitektuuriinstitutsioonide koostöö toimib juba edukalt Tallinna arhitektuuribien- naali ettevalmistamisel, millesse on kaasatud EAK, EAL, EKA, arhitektuurimuuseum ja Tallinna Linnavalitsus. Arhitektuurivaldkonna koostööplatvorm on arhitektuurikoja näol tekkinud. Kui asi on hea, hakkab ta toimima ja siis on lootust, et ka ühiskond hakkab arhitektuuriteemasid rohkem tähtsustama.

Loodame siis koos!

Kalle Vellevoog EALi aseeesimees

Eesti Arhitektide Liit EALi esimees on Peeter Pere. Reg-kood: 80053223 EALi aseesimehed on Ingrid Aasoja, Jaak Huimerind, Tõnu Laigu, Aadress: Lai 31, 10133 Villem Tomiste ja Kalle Vellevoog. Üldfaks: 611 7431 Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7435, [email protected] E-post: [email protected] Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, [email protected] Kodulehekülg: www.arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand: tel 611 7433, [email protected] Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, [email protected] Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB Kommunikatsioonispetsialist Tiina Shein: tel 611 7430, [email protected] Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, [email protected] EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel EALi kontori lahtiolekuajad: E–R kl 10–17. kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30. arh. 03/12 Eestseisuse koosolekud 7. juuni 2012

m Maa-ameti planeeringute osakonna juha- taja kt Martti Preem andis eestseisusele ülevaate oma ametitegevusest. Planeeringute osakond täi- dab ruumilise planeerimisega seotud ülesandeid. Peamiselt kuuluvad nende hulka: • ameti ruumilise planeerimisega seotud ülesan- • Žürii koosseis peaks olema järgmine: tellija nete täitmise korraldamine ja koordineerimine; esindajad – kolm liiget; arhitektid – neli liiget, • osalemine planeeringumenetlustes, riigi huvide kellest vähemalt kolmel on volitatud arhitekt esindamine planeeringumenetluses omaniku, IV või V kutse (see nõue tuleneb riigihangete puudutatud või huvitatud isiku esindajana, sh seadusest). riigimaade detailplaneeringute tellimise korral- • Kui žürii töösse kaasatakse välisarhitekt, soovi- damine ja selleks lähteülesannete koostamine; tab EAL kutsuda see kulude kokkuhoiu huvides Maa-ameti planeeringute osakond • planeeringuteabe andmekogumite aren- mõnest Eesti lähiriigist. damise ja koostalitlusvõime tagamine ja • EAL on valmis nimetama žüriisse kaks-kolm koordineerimine; arhitekti olenevalt sellest, kas välisliige otsus- • ameti struktuuriüksuste nõustamine ruumilise tatakse žürii töösse kaasata või mitte. Kahte

planeerimise küsimustes. linnaarhitekti EAL žürii töösse kaasata ei soovita, pigem võiks valida, kas Tõnis Arjus või Osakond teeb tihedat koostööd Maa-ameti geo- Tiit Sild. loogia osakonnaga, kes vastutab maakonna-, üld- • EAL peab oluliseks, et enne žürii töö algust teh- ja detailplaneeringute kooskõlastamise eest, kui taks saabunud võistlustööde vastavuse eksper- planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maard- tiis. Ekspertiisi peab tegema arhitekt. Tavaliselt late nimistus oleval maardlal või selle osal. on selleks lähteülesande koostanud arhitekt, kuid võib kokku leppida, et ekspertiisi teeb m Laur Pihel avaldas nördimust advokaat Anto keegi žürii liikmetest, kes on arhitekt (EAL võib Variku ametitegevuse suhtes. Variku ei ole selle ise kokku leppida). Ekspertiisi koostami- siiani suutnud algatada kohtuprotsessi arhitek- se tasu võiks olla 400−500 eurot. Juhendi p tuuribüroo Eensalu & Pihel (arhitektid L. Pihel ja 11.1 lause „Komisjon ei hinda kavandi ideelist Tauno Aadma) poolt Neeme külla projekteeritud ega vormilist osa” järele võiks selguse huvides palkmaja projekti plagieerimise asjus. lisada: „Kavandi vormilist vastavust lähteüles- EAL eraldas 2011. aastal L. Pihelile kõnealu- andele kontrollib enne hindamiskomisjoni töö- se plagieerimisjuhtumi lahendamiseks vajalike lehakkamist ekspert.” õigusabikulude katteks EALi loomestipendiumi • EAL peaks võistlusega seonduva koostöö tege- 50 000 krooni. Ühtlasi soovitas EALi toonane miseks sõlmima lepingu nii riigihanke korral-

Advokaat Variku ametitegevus Advokaat Variku eestseisus pöörduda Pihelil õigusabi saamiseks damiseks, võistlustööde vastavuse ekspertii- advokaat Variku kui hinnatud ja arhitektide eelis- si tegemiseks kui ka nende žürii liikmete töö tatud advokaadi poole. Paraku ei ole Variku suut- tasustamiseks, kelle EAL on žüriisse määranud. nud aasta jooksul kohtuprotsessi algatamiseks vajalikke materjale ette valmistada, andes Pihelile m SKANSKA EMV ASi kinnisvara arenduse vald- vaid katteta lubadusi töö lõpetamise kohta. konnajuht Oliver Makko saatis Tallinna Linnava- Eestseisus pidas Variku tegevusetust lubama- litsuse (E. Männi) ettepanekul EALile läbivaatami- tuks ja kahetsusväärseks ning asus seisuko- seks ja kooskõlastamiseks Tallinna Admiraliteedi hale, et Pihel peaks advokaati vahetama. Ühtlasi kvartali kruntide Mere pst 14 ja Ahtri 1 hoo- otsustas eestseisus Varikut enam mitte soovitada. nestuseks parima arhitektuurse eskiislahen- duse leidmiseks kavandatava kutsutud osalejate- m Tartu Linnavalitsus saatis EALile ülevaatami- ga arhitektuurivõistluse lähteülesande. Võistlu- seks ja kooskõlastamiseks Tartu Waldorfkes- sele on osalema kutsutud viis arhitektuuribürood. kuse arhitektuurivõistluse tingimused. EALi EALi arhitektuurivõistluste töörühm vaatas arhitektuurivõistluste töörühma liige Raivo Kotov võistluse lähteülesande (üldtingimused) läbi ning SKANSKA ja Mere pst 14, Ahtri 1 tutvustas eestseisusele kõnealuse võistluse ala ja esitas selle kohta muudatus- ja täiendusettepane- tingimusi. Järgnes tingimusi puudutav arutelu. kuid. Muu hulgas tegi EAL SKANSKA EMV ASile Eestseisus otsustas Tartu Waldorfkeskuse arhi- järgmised ettepanekud:

Tartu Waldorfkeskus Tartu tektuurivõistluse tingimused kooskõlastada juhul, • korraldada Mere pst 14 ja Ahtri 1 hoonestusele kui võetakse arvesse järgmisi märkusi. parima arhitektuurse eskiislahenduse leidmi-

3 03/12 arh.

seks kombineeritud osalusega (kutsutud osale- m Eestseisus, vaadanud läbi Kadi Paluoja EALi jad ja avalik voor) arhitektuurivõistlus; noortekoja liikmeks astumise avalduse ja tööde • et võistluse žüriis oleksid ülekaalus arhitektid, kausta, otsustas K. Paluoja EALi noortekoja määrata žüriisse kolm EALi esindajat. liikmeks vastu võtta. Uued liikmed Oma vastuskirjas EALile teatas SKANSKA, et ei m Eestseisus, vaadanud läbi Alvin Järvingu ole nõus arvestama Tallinna Kultuuriväärtuste EALi noortekoja liikmeks astumise avalduse ja Ameti tellitud võistlusala hõlmava detailplanee- tööde kausta, otsustas A. Järvingu EALi noorte- ringu (sh Kultuurikatla) liikluslahendusega. Kom- koja liikmeks vastu võtta. bineeritud osalusega võistluse korraldamiseks on SKANSKA nõus eraldama preemia (3000 eurot) m Vaadati läbi 6. juunil 2012. aastal EALile esi- vaid I koha tööle. Osalustasudeks on SKANSKA tatud loomestipendiumitaotlus. Otsustati planeerinud kõikidele kutsututele à 4000 eurot. eraldada stipendium suurusega 2500 eurot Pee- Eestseisus, arutanud võistlusega seonduvaid ter Perele (taotletud summa: 2500 eurot). Stipen- küsimusi, jäi järgmiste seisukohtade juurde: diumi kasutuseesmärk on osalemine Berliini Pet- EESTSEISUSE KOOSOLEKUD • et tegemist on Tallinna linnaruumis väga oluli- riplatzi kolme religiooni (kristluse, juudi, islami) se asukohaga, peaks arhitektuurivõistlus olema ühise palve- ja õppekeskuse arhitektuurivõistluse avalik; finaalis (sh võistluse korraldajate Berliini seminari • preemiafond peaks kombineeritud (avaliku ja külastamine; religioossete ja varemetele ehita-

kutsutud osalejatega) võistluse puhul olema tud hoonete uurimine ja külastamine; võistlustöö Loomestipendiumitaotlus suhtega 50 : 50, st kui kutsutud osalejatele teostamine, mudelite tegemine, vormistamine). makstakse 20 000 eurot, peaks avaliku võist- Oodatav tulemus on edukas esinemine võistluse luse auhinnafond olema samuti 20 000 eurot. finaalis. Tegemist on väga suure lahendust vajava pin- naga, mis eeldab suuremat preemiafondi, kui praegu osalustasudena välja on pakutud; 16. august 2012 • on oluline, et võistlejad arvestaksid oma töödes Kultuurikatla detailplaneeringu lisades (Kul- m Eesti Vabariigi suursaatkond Prantsusmaal tuurikatla, linnahalli ala ja merevahelise ala soovitas EALi eestseisusel eraldada Ralf Lõoke- detailplaneering 2011, vastu võetud 21. dets) sele EALi vahenditest toetust, mille abil osale- välja pakutud perspektiivse liiklusskeemi ja da Euroopa noorte arhitektide ümarlaual 25. sep- mahulise ettepanekuga (uus ehitusjoon vana- tembril Pariisis Arsenale’i paviljonis. linnapoolses küljes; mereäärset ala ja vanalin- Eestseisus arutas suursaatkonna ettepanekut ja

na ühendav läbikäik õiges kohas). See teema toetas seda. Pakuti välja, et Lõoke võiks selleks Lõokesele toetust tuleks SKANSKA EMV ASil Tallinna Linnavalit- küsida loovisikute stipendiumi. Tähtaeg selleks on susega läbi rääkida. 12. september.

Eestseisus oli nõus kooskõlastama tingimused m Ida-Viru keskhaigla moodustab kunstiteose juhul, kui võetakse arvesse esimest ja teist ette- tellimise riigihanke komisjoni ja tegi EALile panekut; kolmanda ettepaneku arvestamist võiks ettepaneku esitada omapoolne žürii liige. EALi SKANSKA EMV AS kaaluda ja Tallinna Linnava- eestseisus otsustas žürii liikme nimetada juhul, litsuselt selleks nõusoleku küsida. EALi-poolsed kui see saab oma tegevuse eest tasu. Minimaalne žüriiliikmed oli eestseisus nõus esitama vaid netotasu peaks olema 200 eurot. võistluse kooskõlastamisel. Lisaks tehti ettepanek lisada tingimustesse Ida-Viru keskhaigla Eelnimetatud EALi seisukohad otsustati edas- summa, mille eest sihtasutus soovib kunstiteost tada SKANSKA EMV ASi esindajatele. tellida. m Suvel algavate arhitektuurivõistluste tin- m J. Huimerind tegi lühikokkuvõtte Tallinna gimuste kooskõlastamine otsustati delegeeri- Maxima kaubanduskeskuse projekti saa- da eestseisuse puhkamise ajaks EALi võistluste miseks korraldatava arhitektuurivõistluse töörühmale. taustast. Maxima soovib ehitada kaubanduskeskuse Meri- m Eestseisus, vaadanud läbi Aleksandr Zverevi välja tee ja Puki tee vahelistele kruntidele. Üldpla- EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, neeringu järgi on Merivälja tee äärde kavandatud otsustas A. Zverevi EALi liikmeks vastu võtta. segafunktsiooniline ala ja Puki tee äärde väike- elamute ala. Detailplaneeringu algatusotsust veel Maxima projekti taustast m Eestseisus, vaadanud läbi Lidia Zarudnaja pole. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on väljen- EALi noortekoja liikmeks astumise avalduse ja danud seisukohta, et hoone ei või tulla Puki teele Delegeerimine ja uued liikmed tööde kausta, otsustas L. Zarudnaja EALi noor- lähemale kui 18 m, see aga sunniks ehitama kau- tekoja liikmeks vastu võtta. banduskeskuse elamukruntidele. Puki tee elani- 4 arh. 03/12

kud on väljendanud vastumeelsust üldplaneerin- järgi peavad üle poole žüriiliikmetest olema gu igasuguse muutmise vastu (2012. aasta kevade spetsialistid – diplomeeritud arhitektid või kiri linnavalitsusele). Sisuline vaidlus planeeringu maastikuarhitektid. üle on juba alanud. • Punkt B9.4 − kuna tegemist on suuremahu- EALi võistluste töörühm leiab, et tuleks jääda lise teede ja trasside projekteerimisega, tuleb üldplaneeringu põhimõtete juurde, sest selle koostada ka eriosade tööprojekt, muidu ei saa muutmine pole põhjendatud. Kaubanduskeskus Tallinna Linnavalitsusest ehitusluba. Samuti on peaks jääma Merivälja tee 80e krundi piirides- soovitatav tellida tööprojekt arhitektuuri osale, se, st kaubandushoone ja parkla tuleks planeeri- väikevormide ja haljastuse lahendusele. Ei ole Maxima projekti taustast da kuni praeguse kraavini. Nii säiliksid Puki tee mõeldav, et seda teeb keegi teine kui autor. poolsed elamukrundid ja kõrghaljastus, mis loob • Lisa 4 p 10 − riiklike maksude tõendit ei ole piisava puhvri. EALi võistluste töörühma arvates viimasel ajal nõutud, seda kontrollib hankija tuleb teha kohe selline lähteülesanne, mis välis- nüüd ise. Nii võiks olla ka selle võistluse puhul. taks edasised suuremad vaidlused. J. Huimerind • Lisa 5 p 9 – sellise nõusoleku andmisel tuleb tegi ettepaneku, et kui ei jõuta ühisele seisukoha- arvestada võimalik töö maht hinnapakkumisse. EESTSEISUSE KOOSOLEKUD le, taganeb EAL lepingust Maximaga. • Sama kehtib lisa 6 kohta − selle võiks panna Maxima volitatud aktsiaseltsi TTP esindaja detailplaneeringu koostaja kohustuseks või Taimi Lokotari sõnul on nende seisukoht jätta mõelda selle üle veel. arhitektidele võimalikult vabad käed ja arvestada • Lisa 8 ehk lepingu projekt puudub. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seatud projek- • Võistlusülesande lisa C4 on 1996. aasta dend- teerimistingimustega, et saada hea arhitektuurne roloogiliste andmetega. Ilmselt ei ole see enam lahendus. ajakohane alusmaterjal ja seda võiks uuendada. Kokkuvõttes jõudis eestseisus ühisele seisu- • Mitmel pool on viited EVS 811:2006-le, peaks kohale, et Puki tee ja selle ümbruskonna jaoks aga olema viide EVS 811:2012-le. on parim lahendus jätta alles võimalus ehitada Puki tee poole eramud või ridamajad. Seega tuleks Eestseisus oli nõus võistlustingimused kooskõ- võistlustingimustes määrata kaubandushoone, lastama ja määrama žüriisse oma liikmed juhul, selle parklad ja teenindus üldplaneeringus mär- kui eeltoodud märkusi võetakse arvesse. Žürii liik- gitud alale ehk põhimõtteliselt Merivälja tee 80e meteks pakuti Katrin Koovi (loobus hiljem), Kalle krundile. Võistluse käigus tuleks juba arvestada Vellevoogi (nõus), Karli Luike, Karin Bachmanni, (kaubahoovide paigutamisel, akende suunamisel Markus Kaasikut. jne) võimalike väikehoonete ehitamisega Puki tee Lisaks tehti ettepanek kaaluda võistlusala äärde tulevikus. Kaubanduskeskus koos parkla ja laiendamist Merivälja tee ja mere vahelisele ranna- kaubalogistiliste rajatistega peab jääma nii Puki ribale kuni Merivälja muulini, sidudes ala Viimsi- teest kui ka lõunakaares olevatest kruntidest sel- suunalise kergliikluskoridoriga. lisele kaugusele, et need ei segaks eramajade oma- nike huvisid. Samal ajal pole põhjust luua võist- m Ülar Mark ja Kalle Vellevoog andsid ülevaa- lustingimustega piiranguid kaubanduskeskuse te Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) loovju- paigutusele sõiduteede poolses küljes. hi konkursist. Avalik konkurss ebaõnnestus ja nõukogu otsustas jätkata otseläbirääkimisi kan- m Vaadati läbi Tallinna Pirita rannaala arhi- didaatidega. Tõstatus loovjuhi vastutusvaldkon- tektuurivõistluse tingimused ja tehti EALi na teema – EALi juhatus tegi ettepaneku eralda- arhitektuurivõistluste töörühma soovituste põhjal da loovjuhi ülesannetest finantsvastutus, sh raha järgmised märkused ja ettepanekud. leidmine. Tõnu Laigu ettepanek oli, et EAK võiks EAK loovjuhi konkurs • Võistlusülesande p A1.1 järgi on väljaehita- tegeleda vabalt oma asjadega ilma EALi pideva mise piirmaksumus 70 miljonit eurot (koos kontrollita, tingimusel et saaksime kokku lepitud, km-ga). See on väga suur summa, millega võr- et EALi rahastaks riik. reldes on auhinnafond 11 850 eurot ja pakutud EAKi nõukogu laiendamise küsimuses jäädi eri- žüriitasu ülimalt tagasihoidlik. Sellise objekti arvamusele. Peeti vajalikuks kohtuda EKAga, (u 60 ha suurune maa-ala) eskiis võiks maks- et seda teemat eraldi arutada. ta 30 000−60 000 eurot, mis eeldab umbes samas mahus preemiafondi. Eeldatavasti lae- m Ingrid Mald-Villandi ettepanekul otsustati kub 20−25 võistlustööd ja nende läbitöötamise kinnitada Eesti Kultuurkapitalile IV kvarta- mahtu arvestades on 160 eurot žürii liikmele liks esitatavad taotlused.

Taotlused liiga väike tasu. EAL tegi ettepaneku suuren- dada žürii tasu, mis on avalike võistluste puhul m Vaadati läbi P. Pere, Villem Tomiste, J. Huime- olnud üldiselt 500 eurot (netotasu). rinna, T. Laigu ja K. Vellevoogi loomestipendiumi- Pirita rannaala arhitektuurivõistluse tingimused Pirita rannaala • Arhitektide ja mittearhitektide tasakaal taotlused (à 550 eurot) osalemiseks Veneetsia žüriis pole paigas. EALi võistluste juhendi biennaali avamisüritusel. Samuti vaadati läbi

5 03/12 arh.

V. Tomiste taotlus (2005,58 eurot) 2013. aasta m Eestseisus, vaadanud läbi Tarmo Milleri Tallinna arhitektuuribiennaali ettevalmistami- EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, seks. Isikud, kelle taotlused olid arutuse all, välju- otsustas T. Milleri EALi liikmeks vastu võtta. sid ruumist. Eestseisus otsustas taotlused rahuldada. m Eestseisus, vaadanud läbi Artur Staškevitši Uued liikmed 2012. aasta jooksul on EALil stipendiumitena või- EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse ja malik eraldada veel 31 543 eurot. tööde kausta, otsustas A. Staškevitši EALi noor- tekogu liikmeks vastu võtta. m EALi uuteks liikmeteks otsustati ühehääl- selt vastu võtta Kaidi Õis, Karin Tõugu, Kadri m Eestseisus, vaadanud läbi Sille Pihlaku EALi Klementi ja Aet Ader. noortekogu liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, otsustas S. Pihlaku EALi noortekogu liikmeks vastu võtta. 13. september Uued liikmed m Eestseisus, vaadanud läbi Johanna Jõekalda EESTSEISUSE KOOSOLEKUD m EAL saatis liidu liikmetele üleskutse esitada ette- EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse ja panekuid ajavahemikus 01.01.2011−31.12.2012 tööde kausta, otsustas J. Jõekalda EALi noorte- valminud silmapaistvate objektide kohta, et eest- kogu liikmeks vastu võtta. seisus saaks nende seast välja valida viis sobivat tööd, mis esitatakse Mies van der Rohe 2013. m V. Tomiste teavitas eestseisust oma lõplikust aasta auhinnale. Eestseisus tutvus esitatud ja läbikaalutletud otsusest astuda tagasi EALi objektidega ja valis välja auhinnale esitatavad juhatuse aseesimehe ametikohalt. Oma otsust tööd: põhjendades viitas V. Tomiste EALi aseesimehe • NO99 põhuteater (Tallinn, Skoone bastion), K. Vellevoogiga üles kerkinud erimeelsustele, mis arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, tekkisid seoses SKANSKA poolt Tallinna Admi- Pelle-Sten Viiburg (Salto Arhitektuuribüroo OÜ); raliteedi kvartali kruntide Mere pst 14 ja Ahtri 1 • lennusadama vesilennukite angaaride hoonestuseks parima arhitektuurse eskiislahen- rekonstruktsioon, arhitektid Andrus Kõresaar, duse leidmiseks korraldatud kutsutud osalejatega

Raivo Kotov, Indrek Mikk, Olga Batuhtina, arhitektuurivõistlusega. tagasiastumine Tomiste V. Margit Aule, Margit Argus, Tõnis Savi (KOKO Kuna V. Tomiste võitis 2002. aastal kõnesoleva arhitektid); ala jaoks korraldatud planeeringulahenduse võist- • Tartu Tervishoiu Kõrgkool, arhitektid Indrek luse, siis tema arvates oleks SKANSKA pidanud

Peil ja Siiri Vallner (KAVAKAVA); kaasautorid hea tava kohaselt ja järjepidevust silmas pida- Mies van der Rohe 2013. auhinnale esitatavad tööd Johannes Feld, Sten-Mark Mändmaa, Andro des kutsuma võistlusele osalema ka tema. Seda Mänd, Ragnar Põllukivi, sisearhitekt Tarmo SKANSKA aga ei teinud, nii nagu ta polnud nõus Piirmets (PINK); arvestama EALi ettepanekuga kaasata V. Tomis- • Tartu Ülikooli Narva kolledž, arhitektid Siiri te kutsutud osalejana arhitektuurivõistlusele. Vallner, Katrin Koov ja Indrek Peil; V. Tomiste peab lubamatuks ja ebaeetiliseks, et • Floriade 2012 Eesti paviljoni projekt „Koda”, juhatusse kuuluv K. Vellevoog oli nõus kutsutud arhitektid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. osalejana kõnealusest arhitektuurivõistlusest osa võtma, eirates seega EALi juhtkonna aastatepik- m Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) tegi EALi- kust pidevat tööd hea tava ja järjepidevuse järgi- le ettepaneku määrata rotatsiooni korras ACE mise nimel. 2002 korraldatud võistluse ajal oli juhatusse EALi esindaja. Tekkis küsimus, kas K. Vellevoog EALi esimees, nagu ta praegu on EAL peaks ACE ettepaneku vastu võtma ja kui juhatuse liige. EALi eestseisus SKANSKA kor- jah, siis kes võiks EALi esindada. Eestseisus pidas raldatud võistlust ei kooskõlastanud. Siiski, kui ACE juhatuse töös osalemist perspektiivseks. võistlusel osaleb juhatuse liige või temaga seotud

EALi esindajana otsustati ACE juhatusse määra- büroo, on V. Tomiste arvates tegemist liidu poolt ACE juhatus ja EAL ta Indrek Näkk. võistlusele kooskõlastuse andmisega. K. Vellevoogi sõnul ei kutsunud SKANSKA arhi- m Vaadati läbi 12. septembril 2012. aastal tektuurivõistlusele osalema mitte konkreetselt EALile esitatud loomestipendiumitaotlused. teda, vaid tema bürood (AB JVR), toetudes nende- Stipendiumid jaotati alljärgnevalt (vt tabelit vahelisele pikaajalisele koostööle. Arhitektuuri- kõrvallehel). büroole JVR edastati vaid lühiteave võimaliku võistluse kohta. Võistluse tingimused, ajakava ja m Eestseisus, vaadanud läbi Ingrid Aasoja kutsutud osalejad said neile teatavaks alles siis, EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta, kui SKANSKA pöördus juba valmis tingimustega otsustas I. Aasoja EALi liikmeks vastu võtta. EALi poole. Nendest selgus, et SKANSKA oli vali- Stipendiumitaotlused nud välja viis bürood, mille liikmete hulgas oli nii

6 Taotletav Määratud Taotleja stipendium Stipendiumi kasutuseesmärk Lisateave stipendium (eurodes) (eurodes)

Indrek Allmann 3100 Arhitekti viimase 15 aasta loomingulist 3100 tegevust käsitleva raamatu Kaasrahastaja Arhitektuuri- kokkupanemine ja lühidokumentaalfilmi büroo Pluss OÜ Indrek Suigusaar 3100 salvestamine 3100

Loometegevust kajastava ülevaate- Jüri Okas 3000 raamatu koostamine (J. Okase ja M. Lõokese loometegevus aastatel Eelarve 17 400 eurot 3000 1975−2012, projektid, ehitatud hooned, Marika Lõoke 3000 530 reproduktsiooni)

Kalle Vellevoog 600 Osalemine EALi esindajana Šotsis Omafinantseering: majutus, rahvusvahelisel arhitektuurifestivalil 600 lend Sotši−Moskva Aleksandr Zverev 600 „Ökokallas”

Arhitektide kaheksatasemelise Ilmar Heinsoo 560 kutsesüsteemi tutvustamine, 28 t x 20 eurot 560 kommenteerimine ja edendamine

Loominguline enesetäiendusreis Toomas Tammis 1000 Eelarve 1787 1000 Jaapanisse 24.08−09.09.2012

Rein Vainküla arhiivi korrastamine, Toivo Tammik 3195 kataloogi ja näituse ettevalmistamine 3195 oktoobrist 2012 kuni maini 2013

Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Margit Mutso 630 külastamine, selleteemalise eriväljaande 630 koostamine ajalehes Sirp

Maarja Kask 700 640

Eelarve 960 eurot, sh Ralf Lõoke 700 640 omafinantseering 260 eurot Veneetsia XIII rahvusvahelise Karli Luik 700 arhitektuuribiennaali külastamine (august 640 2012) Madis Eek 500 500

Reio Avaste 442,67 442,67

Osalemine Pariisis Arsenale’i paviljonis Eelarves sisaldub Ralf Lõoke 597 Euroopa noorte arhitektide ümarlaual 597 omafinantseering „La jeunne architecture europeene”

Kadri Klementi 1000 1000

Aet Ader 1000 1000 Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB 2013) ettevalmistamine ja kureerimine Karin Tõugu 1000 1000

Kaidi Õis 1000 1000

Loominguline enesetäiendusreis Mai Shein 1000 1000 Jaapanisse

7 03/12 arh. praegusi kui ka endisi eestseisuse liikmeid, samuti m J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate V. Tomiste endised äripartnerid. Tallinna aadressile Suur-Ameerika 1 / Väike- K. Vellevoog ei leia, et AB JVR oleks pidanud Ameerika 2 tuleva ministeeriumide ühishoo- taandama ennast sellest võistlusest, kui selgus, et ne eskiisprojekti koostamisest. V. Tomistet ei kaasata. K. Vellevoogi jaoks on selli- 2012. aasta augustis oli Tallinna Kesklinna ne mõttearendus kummaline. Teave kavandatava Valitsuses avalikul väljapanekul kõnealuse hoone võistluse kohta oleks võinud V. Tomisteni jõuda eskiisprojekt, mille autor on Martin Aunin. EALi samavõrd ka tema sõprade ja endiste firmakaas- eestseisuse liikmetest käisid eskiisprojektiga tut- laste kaudu. vumas J. Huimerind, T. Paaver ja K. Vellevoog, kes P. Pere, kes oli mainitud erimeelsustega juhatu- kujundasid selle kohta EALi seisukoha ning koos- se liikmena juba varem kursis, tegi ettepaneku tasid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) nimetada V. Tomiste asemele juhatuse uueks saatmiseks vastuväite. Selles kinnitas EAL, et jääb liikmeks Ingrid Aasoja, kes on seni eestseisuse kõnealuse eskiisprojekti puhul oma varasema, töös osalenud noortekogu esindajana. 25.11.2011. aastal võetud ja TLPAle saadetud sei-

Eestseisus kiitis I. Aasoja kandidatuuri heaks ja sukoha juurde, mille kohaselt tuleks säilitada arhi- Ministeeriumide ühishoone eskiisprojekt EESTSEISUSE KOOSOLEKUD kinnitas ta EALi juhatuse uueks liikmeks. tekt Ülo Ilvese projekteeritud arhitektuuriväär- tuslik hoone, mis kajastab stiilipuhtalt oma ajastu m I. Mald-Villand teavitas eestseisust, et mitu arhitektuurilist suundumust, ja kaasata hoone aastat tagasi korraldas EAL teenetemedalitele autor renoveerimisprotsessi. Kirjas viidati ka lahenduse saamiseks võistluse, mille võitis Bruno asjaolule, et eskiis ei anna piisavat ülevaadet, kui- Lillemets, kellelt EAL on nüüd igal aastal meda- das ja kuivõrd kavatsetakse olemasolevat hoonet leid tellinud. Lillemetsa disainitud teenetemeda- säilitada. Mõistlikuks ega põhjendatuks ei peetud lid on väga ilusad ja erilised, kuid nende miinuseks ka riigi esindushoone peasissepääsu kavandamist on nende mittefunktsionaalsus – kui medalisaaja Suur-Ameerika tänava poolsesse külge, mille taga- peaks soovima oma medalit nähtavalt välja panna, järjel kaoks hoone side praeguse linnaväljakuga ja nt asutuse vitriini või riiulile, siis ei saa ta seda linnaruumiliselt tervikliku kooslusega. medali kuju ja kontseptsiooni tõttu teha. Projekti autorid büroost EA Reng on avaldanud Eestseisus otsustas korraldada EALi teenete- soovi tulla kõnesolevat projekti 17. septembril medalite uue lahenduse saamiseks võistluse. 2012. aastal EALi juhatusele täpsemalt tutvus- Enne võistluse väljakuulutamist otsustati tama ja selgitama. Pärast EA Rengi esindajatega luua medali uus kontseptsioon ja koostada kohtumist otsustatakse kujundada EALi lõplik EALi teenetemedalitele uus lahendus konkursitingimused. seisukoht aadressile ministeeriumide ühishoone eskiisprojekti kohta. m Tõstatus küsimus, mis seisus on Eesti Arhi- tektuurikeskuse (EAK) uue juhataja (juha- tuse esimehe) valimine ja kas on vastu võetud 27. september 2012 otsus EAKi nõukogu laiendamise kohta. K. Vellevoogi sõnul toimub 20. septembril EAKi m EAL saatis liidu liikmetele üleskutse esitada üldkoosolek, misjärel kohtuvad EAKi nõukogu ettepanekuid oktoobrist 2011 kuni septembri- liikmed ühe võimaliku EAKi juhataja kandidaadi ni 2012 valminud objektide kohta, et eestsei- Raul Järgiga. Järgmisel nädalal toimub EAKi nõu- sus saaks nende seast välja valida silmapaist- kogu, EAKi praeguse juhi Ülar Margi ja EKA esin- vamad tööd, mida esitada Eesti Kultuurkapi- dajate kokkusaamine, kus tuleb arutuse alla EAKi tali 2012. aasta arhitektuuri sihtkapitali EAKi uue juhataja valimine nõukogu laiendamine. aastapreemiale. T. Laigu oli seisukohal, et EAL peaks Eesti Arhi- Eestseisus tutvus esitatud objektidega ja valis tektuurikeskusest lahku lööma ja EAKile tegutse- välja aastapreemiale esitatavad tööd. miseks vabad käed andma. Selle asemel et arutada ikka ja jälle arhitektuurikeskusega seonduvaid Arhitektuurivaldkond probleeme, peaks eestseisus keskenduma hoopis • Ametikooli ettevõtluserialade õppe- EALi tegevuse edendamisele. baas (disainimajakas) (Kohtu 22, Kuressaare linn, Saaremaa), autorid Raili Hurt, Martin m Et meedias on esile kerkinud probleem Tallin- Kinks, Päärn Volk. nas asuva Mustpeade maja tagastamisega • Haapsalu lastekodu peremajad, arhitektid

Mustpeade vennaskonnale, peeti vajalikuks Urmas Muru, Peeter Pere, Reet Viigipuu (Arhi- Kultuurkapitali aastapreemiale esitatavad tööd kujundada selles küsimuses EALi seisukoht. Eest- tektid Muru & Pere). seisus ei võtnud Mustpeade maja tagastamise • Tartu Tervishoiu Kõrgkool (Nooruse 5, Tartu), suhtes seisukohta, kuid oli kindlalt arvamusel, arhitektid Indrek Peil ja Siiri Vallner (KAVA- Mustpeade maja et maja peaks jääma avalikku kasutusse. KAVA); kaasautorid Johannes Feld, Sten-Mark Mändmaa, Andro Mänd, Ragnar Põllukivi, sise- arhitekt Tarmo Piirmets (PINK). 8 arh. 03/12

• Floriade 2012 Eesti paviljoni projekt „Koda”, m Ü. Mark andis ülevaate selle aasta arhitektid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. Veneetsia arhitektuuribiennaalist ja eeskätt • Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakool Eesti ekspositsioonist. (Nova maja Narva mnt-l), arhitektid Maarja Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esin- Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Pelle-Sten Viiburg davale ekspositsioonile kontseptsiooni leidmise (Salto Arhitektuuribüroo OÜ). võistlus oleks pidanud toimuma tunduvalt varem: kuigi see kuulutati välja 2011. aasta detsembri Maastikuarhitektuuri valdkond alguses ilma biennaali teemat teadmata, läks ka • „Fast track” (Nikola-Lenivets, Venemaa), arhi- seekord ettevalmistustega (sponsorite leidmine, tektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, eelarve koostamine jne) kiireks. Järgmisel korral (Salto Arhitektuuribüroo OÜ). võiks kontseptsiooni leidmise võistluse välja kuu- lutada juba septembris, kuigi biennaali teema pole Disainivaldkond sel ajal veel teada. • Eesti Arhitektide Liidu 90. aastapäeva kuraa- Edaspidi võiks biennaalil osalemise eelarve olla torinäituse „Jäljed” ekspositsioon, kontsept- fikseeritud kindla summana ja see tuleb kindlasti EESTSEISUSE KOOSOLEKUD sioon Risto Parve ja Kai Süda (KARISMA väga täpselt lahti kirjutada. Sel aastal andis Eesti

Kultuurkapitali aastapreemiale esitatavad tööd arhitektid), Diana Taalfeld (NU arhitektuur); Kultuurkapital Veneetsia biennaalil osalemiseks graafiline disain Alari Orav (AKU Collect- vähem raha kui varem. Riik võiks tagada raha

Veneetsia arhitektuuribiennaal ja Eesti ekspositsioon Veneetsia ive), Uku-Kristjan Küttis (AKU Collectve), arhitektuuribiennaalil osalemiseks. Tõnis Kenkmaa; tekst Mait Väljas (Eesti Eesti ekspositsiooni avamisel osales ka kultuuri- Arhitektuurimuuseum). minister Rein Lang. Tema kohalolek lisas üritusele väärikust ja kaalu. Arhitektuuribiennaali, sh Eesti Restaureerimise/rekonstrueerimise valdkond ekspositsiooni meediakajastus oli varasemate aas- • Tallinna vesilennukite angaaride rekonstruee- tatega võrreldes palju parem. Selle taga oli kind- rimine Eesti Meremuuseumi filiaaliks, autorid lasti ka EAKi ettevalmistav töö. Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Eesti ekspositsiooni autorid olid tasemel, kuid Olga Batuhtina, Margit Aule, Tõnis Savi, kahjuks tekkis suure kollektiivi sees hiljem töö- Margit Argus (KOKO arhitektid). jaotuse küsimusi. Järgmine kord tuleks võist- • Tallinna teletorni rekonstrueerimine külastus- lustingimustesse lisada nõue, et juba võistlus- keskuseks (Kloostrimetsa tee 58a), arhitek- töö esitamisel oleks nimeliselt selge, kes vastu- tuurne osa Raivo Kotov, Margit Aule, Indrek tab ekspositsiooni erinevate osade eest ja kes on Mikk (KOKO arhitektid); sisearhitektuurne peakoordinaator. osa Liis Lindvere, Raili Paling, Margit Argus Tänu arhitektuuribiennaalil osalemisele tekkisid (KOKO arhitektid); ekspositsiooni kujundus rahvusvahelised kontaktid: Eesti ekspositsiooni Andrus Kõresaar, Liis Lindvere, Raili Paling soovib näidata ka Saksamaa. (KOKO arhitektid). Eestseisus tegi ettepanekuid edaspidiseks: • Eesti ekspositsiooni avamisel võiks osale- Arhitektuurialane tegevus da mõni rahvusvaheliselt tuntud mainekas • Arhitekt Margit Mutso töö kultuurilehe Sirp inimene. arhitektuuriosa toimetamisel. • Vähemalt kolmel esimesel biennaalipäe- • Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakon- val peaksid Eesti paviljonis kohapeal olema na avatud loengute pidamine, korraldaja Eesti inimesed, kes tutvustavad ekspositsiooni Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond; init- külastajatele. siaatorid, eestvedajad ja korraldajad Toomas • Lisaks loomingulisele meeskonnale peaks Eesti Tammis ja Veronika Valk. ekspositsiooni taga olema ka tugev organisa- • Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute läbi- toorne meeskond, kes kindlustaks kvaliteetse viimine, korraldaja Eesti Arhitektuurikeskus; haldussuutlikkuse. meeskond Ülar Mark, Merike Krais, Kristiina Sipelgas, Carl-Dag Lige, Jana Rikberg ja Kaire m Otsustati, et 30.11–01.12.2012 Brüsselis toi- Pärnpuu. muval ACE üldkoosolekul osalevad EALi esin- • Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvi- dajatena A. Levald ja I. Näkk. kooli tegevus, korraldaja Eesti Arhitektuuri- keskus; idee algatajad ja eestvedajad Kadri Kle- m Kultuuriministeerium saatis EALile kirja, menti ja Kaire Nõmm. milles andis teada oktoobri lõpus kavandatavast kultuuriministri visiidist Iisraeli, ja palus liidu m Vaadati üle Tallinna Linnaplaneerimise Ame- abi kultuuriministri välisvisiidi ettevalmistami-

ACE koosolek Brüsselis tile ministeeriumide ühishoone eskiisprojek- sel. Kultuuriministeeriumil on Iisraeliga sõlmitud ti kohta saadetava kirja tekst. Kirja täiendamine väga põhjalik koostööprogramm, mis sätestab

Koostöö Iisraeliga tehti T. Laigu ja T. Paaveri ülesandeks. koostöövõimalused kõigis Kultuuriministeeriumi Ühishoone töövaldkondades. Ministeerium soovis teada, kas 9 03/12 arh.

EALil on mõnd sobivat koostööprojekti Iisraelis koosolekutel arutatu kohta. Oldi seisukohal, et välja pakkuda. EALilt endalt tuleb väga harva uudisväärtusega Eestseisus pidas Iisraeliga koostöö alustamist kirjutisi ja seisukohavõtte, mistõttu EALi kodu- igati huvipakkuvaks. Leiti, et Iisraelis võiks eks- leht on nõrk. poneerida EALi kuraatorinäitust. Võimalusi koos- tööks on teisigi. Arutelu selle üle, mida ja kuidas m EALi noortekogu töös aktiivselt osalenud konkreetselt teha, otsustati jätkata. V. Tomiste sõnul sooviksid paljud noored arhitek- tuuritudengid EALi noortekogusse astuda, kuid m J. Huimerind teavitas eestseisust Tallinna Lin- takistuseks saab asjaolu, et neil pole esitada arhi- naplaneerimise Ameti tagasisidest EALi märkus- tektuurseid projekte, mis on EALi noortekogu sta- tele Pirita rannaala arhitektuurivõistluse tuudi kohaselt noortekogusse astumise eelduseks. tingimuste kohta. Et amet on nõus EALi esita- V. Tomiste arvates piisaks EALi noortekogusse tud märkustega arvestama, võib Pirita rannaala astumisel arhitektuuriõpinguid kinnitava tõendi Pirita rannaala arhitektuurivõistluse tingimused EALiga kooskõ- esitamisest. Noortekogu uus statuut lastatuks lugeda. Žüriisse määrati Kalle Velle- Eestseisus nõustus ettepanekuga ja pidas ots- EESTSEISUSE KOOSOLEKUD voog, Markus Kaasik, Raine Karp, Peep Jänes tarbekaks noortekogu statuut ümber teha. Uus (varuliikmena). noortekogu statuut tuleks kinnitada üldkogul 2013. aasta veebruaris. m I. Mald-Villand tutvustas eestseisusele EALi 2012. aasta teise poole ja 2013. aasta tege- vuskava ning andis ülevaate EALi kontori prae- 12. oktoober 2012 gusest struktuurist ja töötajate tööülesannetest. T. Laigu leidis, et mitu olulist EALi teemat on m 26.–30. septembril 2012 toimus Sotšis rah- jäänud käsitlusest välja, sest kontorisiseselt vusvaheline arhitektuurifestival „Ökokallas” ei jagu selleks tööjõudu. Loodetavasti paraneb (Eco-Bereg), kus osalesid EALi esindajatena olukord uute projektijuhtide töölevõtmisega ja K. Vellevoog ja Aleksandr Zverev. Vellevoog andis kogu plaanitud tegevust õnnestub jätkata. Kind- pildimaterjali abil ülevaate arhitektuurifestivalil lasti tuleb elavdada büroo-omanike sektsiooni nähtust ja kogetust.

(BOS) ja energiatõhususe töörühma tegevust. Arhitektuurifestivalil osalesid Tšehhi, Ukraina, „ Ökokallas ” Sotš is Kaaluda võiks BOSi ja AKU liitmist. Plaanis on Valgevene, Montenegro ja Baltimaade esindajad. hakata tegelema tõsisemalt sponsorite leidmi- Festivali programm oli tihe ja huvipakkuv. Toi- sega EALi ettevõtmistele. See jääb ülesandeks mus mitu põnevat ettevõtmist – ringsõit mööda EALi tegevdirektorile, kes teeb koostööd EALi 2014. aastal Sotšis toimuvate olümpiamängude

projektijuhtidega. objekte (neid tutvustati anonüümselt, arhitektide EALi 2012. II poole ja 2013. aasta tegevuskava Tõstatus küsimus, kas EALil on otstarbekas pida- nimesid mainimata), regatt Mustal merel, semi- da viit palgalist juhatuse liiget. I. Mald-Villand nar, festivalil esindatud riikide arhitektuuri käsit- pidas sellist struktuuri õigustatuks: EALil on vaja lev ühisnäitus, noorte arhitektide võistlus Sotši tegusaid ja asjatundlikke juhatuse liikmeid, kes rannikualale arhitektuurse lahenduse leidmiseks. EALis käsitletavates teemades hästi orienteeru- Seminaril esines ettekandega ka A. Zverev, kes vad ja käivad erinevatel üritustel, kohtumistel, rääkis Tallinna sadamaalast ja kultuurikilomeet- nõupidamistel EALi esindamas. Kindlasti ei ole rist. Noorte arhitektide võistlusele esitatud tööde vaja EALile täistööajaga kohapeal istuvat juhatu- hindamiseks moodustati rahvusvaheline žürii, se liiget. Sel juhul ei õigustaks praegune kontori mille koosseisu kuulus ka K. Vellevoog. A. Zverev struktuur ennast. Ka T. Laigu nõustus sellega ja sai võistlusel kolmanda koha. avaldas lootust, et viie juhatuse liikme ja kontori- K. Vellevoogi sõnul oli Sotši-reis meeldejääv. Tek- personali toel õnnestub EALi tegevust parendada kinud välissuhteid tuleks hoida ja koostööd Ida- ja tõhustada. Euroopa riikidega kindlasti jätkata. Emil Urbeli arvates ei ole EAL oma tavaliikmete- le piisavalt tähelepanu pööranud ja sellega tuleks m 15. oktoobril toimuvale EALi juhatuse koos- tõsiselt tegeleda. Tõdeti, et kindlasti liidavad olekule on palutud Mart Pordi perekonna esinda- arhitektkonda EALi ja EAKi korraldatavad üritu- jad, et rääkida täpsemalt läbi M. Pordi preemia sed, nagu suvepäevad, maakonnapäevad, vest- väljaandmist puudutavad küsimused. M. Pordi lusringid, arhitektuurialased välkloengud, kuid perekonna soov on kuulutada preemia saaja välja ilmselt tuleks EALi tavaliikmetega suhtlemiseks M. Pordi sünnipäeval 4. jaanuaril; preemia võiks tihedam kontakt luua. Et EALi Teataja ilmub kord üle anda EALi üldkogu koosolekul. Mart Pordi preemia Mart Pordi kvartalis, siis jõuab info EALi eestseisuse koosole- Eestseisus oli seisukohal, et Mart Pordi nime- kutel arutatust tavaliikmeni hilinemisega – tuleks line preemia võiks olla terviklikku tehiskeskkon- kaaluda vajadust hakata välja andma EALi kuu- da väärtustav linnaplaneerimise alane tunnustus. kirja, mis sisaldaks muu hulgas teavet eestseisuse Leiti, et preemiat võiks välja anda üle kahe aasta.

10 arh. 03/12

Enne preemiavõistluse väljakuulutamist tuleb pärases sõnastuses, mis sobituks juristide koosta- koostöös M. Pordi perekonnaga välja töötada tud seaduseelnõu struktuuri. preemia statuut. Statuudi koostamine usaldati Eestseisus toetas T. Paaveri ettepanekut ja T. Paaverile. pidas Justiitsministeeriumi ametnikega kohtu- mist hädavajalikuks, et saavutada arhitektide m Tõstatus küsimus, kas anda Ene Läki koosta- huvisid rahuldav seadusetekst. Tõdeti, et kahjuks tav EALi liikmeist arhitekte käsitlev entsük- puudub seadusetekstis kultuuriline mõõde. Para- lopeedia välja raamatuna või veebiväljaandena. ku soovivad ministeeriumi ametnikud olemas- Eestseisus otsustas jätkata senise projektiga ja oleva eelnõu struktuurist jäigalt kinni pidada, võtta eesmärgiks anda hiljem sama materjal välja mistõttu ei saa EAL üldisemates küsimuses eriti

Entsüklopeedia ka veebis. kaasa rääkida.

m Iganädalastel planeerimisseaduse, m I. Mald-Villand teavitas eestseisust, et AS TTP ehitusseadustiku ja nende rakendamise loobus Maxima kaubanduskeskusele projekti seaduse teemalistel arutelukoosolekutel saamiseks korraldatava arhitektuurivõistlu- EESTSEISUSE KOOSOLEKUD EALi esindajana osalev T. Paaver andis ülevaate se korraldamisel koostööst EALiga. Selle põh- arutelukoosolekutel räägitust ja seni tehtud juseks oli asjaolu, et EAL ei olnud nõus võistlusala tööst. Peale Paaveri osaleb arutelukoosolekutel laiendamisega Puki tee poole. EALi esindajana ka T. Laigu. Planeerimisseaduse, Tõstatus küsimus, kas EAL peaks saatma liikme- ehitusseadustiku ja nende rakendamise seaduse tele märgukirja üleskutsega loobuda sellel võist- Maxima projekt ja EAL arutelukoosolekuid juhivad eelnõu vastutavad lusel osalemisest. Arutelu järel leiti, et võistluse koostajad Sandra Mikli Justiitsministeeriumist ja väljakuulutamise vastu on EALil õigus protesti- Merje Muiso Siseministeeriumist. da vaid juhul, kui võistlustingimused on otseselt EAL on saatnud Justiitsministeeriumile oma vastuolus EALi võistluste korraldamise juhendi- ettepanekud kahes kirjas. 2012. aasta aprillis ga. Otsest vastuolu juhendiga ei ole, samal ajal esitati üldised seisukohad seaduseelnõu kohta ja ei poolda EAL endiselt võistlusala laiendamist mais eraldi advokaat Jüri Raidla ettepanekud pla- Puki tee äärde. Praegu jääb osalevate arhitekti- neerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõu ning de ja žürii otsustada, milline on tulevase hoone riigivara seaduse muutmiseks seoses riigiarhitekti asendiplaan. institutsiooni asutamisega. Viimases kirjas esitati justiitsministrile tehniliselt ajakohastatud kont- m J. Huimerind andis ülevaate 4. oktoobri riigi- septsioon riigiarhitekti institutsiooni asutami- hangete seminarist, mille korraldas Eesti Pro- seks, tehti ettepanek arvestada EALi ettepaneku- jektbüroode Liit ja millest võtsid peale projek- Ülevaade seadusteteemalistel arutelukoosolekutel räägitust tega ja lisada pakutavad ettepanekud ettevalmis- teerijate osa ka tellijate, hankijate ja erialaliitude tatavatesse eelnõudesse. esindajad. Seminaril käsitleti ehituskonsultatsioo- T. Paaveri sõnul on koosolekutel töine meeleolu niteenuste riigihangete sõlmprobleeme ja väärtus- ja kõiki osalisi kuulatakse hoolega. Samal ajal on põhist hanke juhtimist. arhitektide ja juristide arusaam paljudest küsi- Seminar oli kaheosaline. Esimeses pooles esi- mustest üsna erinev ning arhitektide pakutavad nesid ettekannetega Lembit Linnupõld ja Kalle mõtted ei pruugi jõuda eelnõu tekstidesse ega Rõõmus, kes kirjeldasid riigihangete korraldamise arutelu protokollidesse. Üldisi küsimusi arutatak- praegust olukorda. Seminari teises pooles tegi teid

Ülevaade riigihangete seminarist se vähe, pigem keskendutakse eelnõu läbiarutami- ja maanteid projekteeriva rahvusvahelise firma sele paragrahvikaupa. Riigiarhitekti teema suhtes Ramboll esindaja Raul Vibo ettekande riigihan- kinnitasid arutelude juhid viimasel koosolekul, et gete kvalifitseerimisest. Ta väitis, et praeguste EALi kiri ei ole ministrilt nendeni jõudnud ja riigi- õigusaktide järgi saab kvalifitseerimisel nõuda arhitekti kontseptsiooni ei ole seetõttu aruteludel sisuliselt vaid seda, et riigihankes osaleda soovi- ka käsitletud. Selle aasta arutelud on lõppenud ja jal on majandustegevuse registri kanne ja et ta on ministeerium kavatseb uue eelnõu esitada kevadel. vastutav arhitekt. T. Paaveri sõnul on arutelude juhid pakkunud Seminaril nenditi, et konsultatsiooniteenuste lahkelt võimalust esitada täpsustatud kirjalikud (projekteerimise) hangetega seotud probleemiks ettepanekuid ja korraldada 2012. aasta novemb- ei ole mitte riigihangete seadus, vaid riigihangete ris Justiitsministeeriumi ametnike ning arhitek- korraldamine. Tõdeti, et hinna- ja kvaliteedikri- tide kohtumine, et arutada planeerimisseaduse, teeriumeid mõõdetakse valesti. Kui Eestis on pro- ehitusseadustiku ja nende rakendamise seaduse jekteerimishankel ainsaks kriteeriumiks enam- eelnõusse puutuvaid küsimusi. Kohtumine võiks jaolt kahjuks üksnes madalaim hind, siis Põhja- olla viljakam, kui seal osaleksid ja toetaksid EALi- maades on R. Vibo sõnul otsustavaks teguriks nii ga ühiseid seisukohti ka näiteks maastikuarhitek- hind kui ka kvaliteet. Näiteks projekteerimishan- tid ja planeerijad. Enne kohtumist oleks mõistlik kes on 20–49% ulatuses määravaks hind, ülejää- saata Justiitsministeeriumi ametnikele aruteludel nud 50–80% ulatuses aga projekti kvaliteet. räägitu põhjal olulisemad punktid EALile meele- 11 03/12 arh.

m K. Vellevoog teavitas eestseisust arhitektuuri- kõnesolevale alale lahenduse saamiseks korralda- koja 17. septembri kokkusaamisel L. Välja esita- tud arhitektuurivõistluse võidutööd (autor tud mõttest rajada Eesti Arhitektuurimuuseu- V. Tomiste) peaks olema võimalik edasi arendada mi esisele väljakule arhitektuurikeskus, kus nii, et arhitektuurimuuseumi ees olevale väljakule võiks paikneda mitu valdkonna organisatsiooni, saaks rajada toimiva arhitektuurikeskuse. nagu EAK, EAL ja Eesti Sisearhitektide Liit. Krunt Otsustati toetada arhitektuurikoja ettepane- on praegu Kultuuriministeeriumi omandis ja sel- kut pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, lele ei ole detailplaneeringut koostatud. L. Välja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskait- sõnul läheb arhitektuurimuuseumi esine kinnistu seameti poole, et tutvustada ettepanekut ehita- uuest aastast Riigi Kinnisvara ASi omandisse. Et da arhitektuurimuuseumi ees olevale väljakule

Kultuurikatlasse EALi ja EAKi tegevuseks vajalike arhitektuurikeskusena toimiv hoone ja paluda Arhitektuurikeskuse rajamine ruumide saamine näib olevat üha vähem tõenäoli- nimetatud ametitelt seisukohta selle ettepaneku ne ning koostöö Tallinna linnaga selles küsimuses suhtes. ei suju, võiks L. Välja arvates pöörduda riigi poole ettepanekuga rajada arhitektuurimuuseumi esise- m Eestseisus, vaadanud läbi Jaan Kuusemetsa le platsile arhitektuurikeskusena toimiv kahekor- EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kaus- ruseline paviljonilaadne hoone. ta, otsustas J. Kuusemetsa EALi liikmeks vastu Eestseisus oli seisukohal, et tegemist on kaalu- võtta. Uus liige mist vääriva ettepanekuga. Leiti, et 2008. aastal

Lõppenud arhitektuurivõistlused LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED / EESTSEISUSE KOOSOLEKUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED LÕPPENUD

Võistlustöö „Taaskohtumine,” autorid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski. Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi ideevõistlus

Võistluse eesmärk oli leida parim monumentaal- II preemia (2500 eurot) pälvis võistlustöö märgusõ- arhitektuurne ideelahendus Johan Laidoneri ja naga „Sild”, autorid Erik Nobel, Pille Kivihall, Kristen Maria Skarbek-Kruszewska-Laidoneri mälestus- Herup Søvang, Lars Ulrik Bisgaard-Jespersen, Joonas märgile Viimsi mõisapargis, kus asus 1940. aasta- Mauer (NOBEL arkitekter a/s). ni nende ühine kodu. Ideevõistluse korraldas ajavahemikul 17.05– III preemia (1000 eurot) sai võistlustöö märgusõna- 06.09.2012 Viimsi Vallavalitsus koostöös Kaitse- ga „Armastuse metakeemia”, autorid Liina Stratskas ministeeriumi, Poola Vabariigi Suursaatkonna, ja Darius Ilgevičius. Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Arhitektide Lii- duga. Esitati 18 tööd, mille hulgast žürii valis välja Ergutuspreemia (à 500 eurot) sai: viis preemiasaajat. • võistlustöö märgusõnaga „Raam”, autorid skulpto- rid Ilme Kuld, Riho Kuld ja arhitekt Peep Jänes; I preemia (3500 eurot) anti võistlustööle märgu- • võistlustöö märgusõnaga „Kiik”, autorid Maarja sõnaga „Taaskohtumine”, autorid Maria Freimann Kask, Ralf Lõoke ja Karli Luik (Salto Arhitektuuri- ja Juhan Kangilaski. büroo OÜ).

12 arh. 03/12 Klooga koonduslaagri ja Põllkülas asuva ingerlaste matmispaiga väliekspositsiooni ideevõistlus

Ideevõistluse eesmärk oli leida Klooga koonduslaagri ja Põllkülas asuva ingerlaste matmispaiga välieksposit- siooni parim kontseptuaalne ja arhitektuurne lahen- dus. Ekspositsiooni teema oli Saksa okupatsioon ja holokaust Eestis. Ideevõistluse korraldas ajavahemikul 04.07– 24.09.2012 Eesti Ajaloomuuseum koostöös Eesti Arhi- tektide Liiduga. Esitati kolm võistlustööd ja tulemused olid järgmised. „Mäletame”, autorid Mari Rass ja Diana Taalfeld. I preemia (2500 eurot) anti võistlustööle märgusõ- naga „Mäletame”, autorid Mari Rass ja Diana Taalfeld Arhitektuurivõistlusel välja valitud töö alusel (arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo EA Reng). alustatakse 2012. aasta novembris välieksposit- II preemia (2000 eurot) pälvis võistlustöö märgusõna- siooni projekteerimist. Ehitustööd ja muu ekspo- ga „Mets”, autorid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. sitsiooniga seotud tegevus jäävad 2013. aastasse.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED LÕPPENUD III preemia (1000 eurot) sai võistlustöö märgusõnaga Väliekspositsioon on plaanis külastajatele avada „Välendik”, autorid Martin McLean ja Tõnis Kimmel. 2013. aasta sügisel.

Arhitektuurivõistlus „21. sajandi kodu Lahemaal”

Võistlusele oodati nüüdisaegse Eesti maakodu eskiis- lahendusi, kus lähtutakse Lahemaa ja Eesti külaarhi- tektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripäradest. Võistluse eesmärk oli mõtestada laiemalt lahti elami- ne Lahemaal, pidada mõttevahetust ning tugevdada kontakte Lahemaale ehitamisest huvitatud kinnistu- omanike ja Lahemaa konteksti mõistvate arhitektide vahel. Peaküsimus oli selles, kuidas rajada moodsat ja kvaliteetset arhitektuuri, hoides samal ajal väärtuslik- ku külakeskkonda ning selle miljööd elujõulisena. Arhitektuurivõistluse korraldas ajavahemikul 03.05– 17.09.2012 Keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Esitati 28 tööd ja tulemused olid järgmised.

Peapreemia (à 2300 eurot) pälvisid: • ideekavand märgusõnaga „Adaptsioon”, autorid Olavi Kukk, Kristjan Tõlk ja Heleriin Vaher; • ideekavand märgusõnaga „Akupunktuur”, autorid Lidia Zarudnaja, Martin Noorväli ja Urmas Paul; • ideekavand märgusõnaga „Ranna-Niidu”, autor Mikk Mutso; • ideekavand märgusõnaga „Sirmik”, autorid Maarja Elm ja Sten Ader.

Eripreemia (à 1640 eurot) pälvisid: • ideekavand märgusõnaga „Greg”, autorid Eve Komp ja Artur Staškevitš; • ideekavand märgusõnaga „Potjomkin”, autor Johan Tali.

Lisaks tunnustati osalejaid mitme äramärkimisega. Selle kohta saab täpsemat teavet EALi kodulehelt. Ülevalt: „Adaptsioon”, „Akupunktuur”, „Ranna-Niidu”, „Sirmik”. 13 arhitektuurivõistlused Käimasolevad Eelteave ku - tulevi määrab energiatõhusa projekteerimise mis räägime, ja aktiivmaja eksperimentaalset valmis. Tutvustame üht Austria on aktiivmajaks Eesti kas küsitakse, kus vestlusõhtule, EALi pea 8) (Tallinn, muuseumisse Okupatsioonide Toom- 22.novembril17 teid kl neljapäeval, Kutsume teemaline vestlusring Energiatõhususe- tuse alal. Ta alal. tuse on olnud Euroopa energiatõhususe aknatöös ja ehituse säästva si energiatõhususe, põhimõtteid. ehitamise aktiivmaja tutvustab Eriksen Emil (Taani) liigeKurt juhatuse aktiivmajaliidu vanemnõunik, A/Si 2. VELUX juhendist. projekteerimise liginullenergiahoonete ja muutustest ningmadal- jõustuvatest määruse aastal energiatõhususe sor, 2013. Targo ehitusinsener räägib Kalamees 1. Tallinna Tehnikaülikooli profes ehitusfüüsika Esinejad ja tulemused avalikustatakse hiljemalt 21.12.2012. 21.12.2012. avalikustatakse tulemused hiljemalt ja alusdokumendina. koostamisel rannaala detailplaneeringu takse Võidutöö- ja. kasuta lahendust asendiplaanilist peatöövõtmäärata nendeprojekteerimise alusel ning eskiislahendus arhitektuurne duspaviljonide ningranna eskiislahendus teenin - arhitektuurne maastiku- ja arhitektuurne parim kujundusele rannaala Pirita on leida eesmärk võistluse. Selle Valitsuse- idee välja Liiduga Arhitektide Eesti ja Linnaosa koostöös Pirita 10.10.2012. aastal Tallinna kuulutas Amet Linnaplaneerimise - kogemu on üle 20aasta Eriksenil Emil Kurt Ideekavandite on 17.12.2012 tähtaeg esitamise Eestis.

- - - ideevõistlus Pirita rannaalaarhitektuurne [email protected]. palume teatada aadressil 20. novembrini Osalemisest OÜga. Eesti toimub koostöös VELUX Üritus tõlketa. ilma keeles ja inglise on osaliselt Vestlust Ettekanded Inga juhib arhitekt Raukas. aadressil www.juritroy.com lugeda lähemalt saab . Troy eest. projektide kohta energiasäästlike tuse vutanud rahvusvahelisi suure auhindu ja tunnus (ÖGFA)arhitektuuriliidu liige. juhatuse Ta- on saa projekteerimist. house Sunlight asuva aktiivmaja Austrias Troy kirjeldab Troy 3. Juri Juri arhitekt Architectsi (Austria) Hvem%20staar%20bag.aspx. ding.com/sitecore/content/ActiveHouse/Home/ ehitusseaduses. nõue Taani U-väärtuse 2010. aastal asendati süsteemiga Selle arendamisega. side süsteemi muu hulgas akende energiaklas seadustikuga, ehitus mison seotud ning osalenudprojektides, töörühmi on juhtinud energiatõhususe Eriksen organisatsioonide president. ehitustoodete ja Liit). Maastikuarhitektide (Eesti Kuus Kersti ja (EAL) Karp Raine (EAL), Vellevoog Kaasik Markus Kalle Amet), se (EAL), (linnadisainer, Tallinnadaru - Linnaplaneerimi Tallinna- mees, Kal Linnavolikogu liige),Urmas esi- maakomisjoni halduskogu (Pirita Laanmäe arendusnõunik), Linnaosa Kaja (Pirita Ruubel Tallinna Aare hitekt, Amet), Linnaplaneerimise Terik. kuuluvadMänd (linnaar Endrik Žüriisse lest võidutöö 5430eurot. pälvib Ideevõistluse preemiafond mil- on 11850eurot, Juri Troy on arhitektuuribüroo omanik ja Austria TroyJuri Austria omanikja on arhitektuuribüroo kohta http://www.vkr-hol vt Aktiivmajaliidu - vanem linnaosa Tiit on Pirita esimees Žürii - - - - - 03/12 14 arh.

EELTEAVE / KÄIMASOLEVAD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Maakonnapäev Raplamaal. Foto: Kairi Rand. Foto: Kairi Raplamaal. Maakonnapäev Maakonnapäev Raplamaal. Foto: Kairi Rand. Foto: Kairi Raplamaal. Maakonnapäev EALI TEATED / EELTEAVE arh. 15 03/12 aastal korraldatud kutsutud osalejatega konkursi osalejatega kutsutud korraldatud aastal 2010. misoli ühtlasi ühe uue täiesti projektiga, Penttineni Mika ja Korhoneni tektide Kirsi büroos Helin(Arkkitehdit &co). Peale arhi- tutvuti selle varem Sandels korterelamus ehitatud seenioride Hoivahooldekodus aasta ja (JKMM Arkkitehdit) õppida. meilmidagi ka oleks sellest ning kas toimib Soomes haldussüsteem ja elamuehitus- sedalaadi teavet kuidas saada kohta, selle Sooviti ehitatud kortermajadega. seenioridele Helsingi oli tutvuda eesmärk Külaskäigu teenuste arendusjuht M.Naaber Helsingis. ASi Hoolekandeteenused Mänd, lisaks E. peaarhitekt Vellevoog, H.Volberg-Raig Tallinna ja K. P. Kotov, R. Pere, M.Mutso, Hirvesoo, E. koosseisus delegatsioon EALi käis 2. novembril EALi delegatsioon Soomes konnapäev, seekord misviis Raplamaale. huvilised - maa järjekordne 2012toimus EALi 12. oktoobril Raplamaal EALi maakonnapäev haldus kriis, on tabanud haridussüsteemi riiki toimi; ei politsei üles, ütleb tervishoiusüsteem kui – töötamast on lakanud riik kui ellu pärast seda, jääda kuidas küsimused: kõige päevakajalisemad viimaste kuude on tinginud teemapüstituse nari - Semi veel täpsustatakse. Seminarikohta sembril. 20.det neljapäeval, peetakse aastalõpuseminar tänavune ühine Linnalabori ja Ühingu neerijate - Pla Eesti Liidu, Maastikuarhitektide Eesti Liidu, Sisearhitektide Eesti Liidu, Arhitektide Eesti Aastalõpuseminar valminud 2011.aastal korterelamus- Käidi ka EALi kodulehel. EALi ka on avaldatud Artikkel Kõrver. maakonnapäevast Maire EALi Sõnumites kirjutas Raplamaa (ATAK) 13.oktoobri esindajad. kogu arhitektide teenistuse ku avali liikmeteleka osa - EALi Maakonnapäevast võtsid lisaks - - kohta veel täpsustatakse. 2013.Ürituse toimub 14.veebruaril Üldkogu arhitekti preemia EALi üldkogu janoore kontoris. EALi eurotviis on müügil taha. piiri vaadata Tartusse. on kavas Seejärel Pärnu ja Narva, ka mis jõuab ringreis, niga Eesti-sisene - teha ekspositsioo plaanis on 2013.aastal sest sema, muret pea ei külastada, Tallinnas avatud näitust IMArvutid. ASile sele, Valitsu Linnaosa Lasnamäe - Veluxile,riministeeriumile, - Kultuu Kultuurkapitalile, tänu toetajatele: kuulub tav valmis. Eraldi kataloog tutvus teistele, ningseda näitus nõuga kelle ja abi Valitsuse Linnaosa Lasnamäe ja linna na esindajad. teemal mõtteidvahetasid Tallin samal arhitektid, - Näituse avamisele eelnenud vestlusringis rühma. või arhitekti - arhitekti pannud üheksa välja kujul Võimalikudlõpetatuks. olid makettide lahendused igavavõitu ja koduseks muutmist pehmemaks, sisu ja omahalli elukeskkonnale,misvajaks kui osale - linna keskendus Lasnamäe See „LASN”. näitus - aasta avatud arhitektuurigaleriis EALi ja disaini- oli Tallinnas 3.novembrini kuni 18. oktoobrist Aastanäitus meie delegatsioonile kontserni VVO esindaja. VVO kontserni meie delegatsioonile võidutöö. Teavet kohta jagas hoonete haldamise kalender,maiade veeuputus. Mad Max, lihvitud, toimi? ei enam õhukeseks et on niivõrd riik sest korras üle võtta, initsiatiivi rahvaltud probleemid juhtimine jne? Kas tuleks - põhjusta kliimamuutustest rahanduskriis, kriis, Näituse kataloog hinnaga hinnaga Näituse kataloog olnud ei võimalik Kellel Suur tänu kuraator Poopuule Reedik kõigile ja Veel kuupäev 12.12.2012, apokalüpsis, märksõnu: - Aastanäitus „LASN”. Foto: Avaste. Reio „LASN”. Aastanäitus teated EALi -

03/12 arh.

EALi pigem informatiivne – oma tööst tegid kokkuvõt- te ACE töörühmade juhid, kes tõstatasid laiemale välissuhtlus ringile arutamiseks erinevaid töörühmade prob- leeme. Kuna EAL aktiivselt tegutsevates töörüh- mades rahapuuduse tõttu ei osale, siis sisuliselt kaasa rääkida ei olnud võimalik, kuid koosolekul sai hea ülevaate ACEs toimuvast. Kui rääkida olulisemast, siis ELi kvalifikatsiooni- 20. ja 21. septembril 2012 osales Ingrid Mald- direktiivi muutmise ettepanekute tegemisel jäi Villand Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) ACE seisukohale, et nõutav arhitektiõpe peab finantskomitee ja koordinaatorite koosolekutel kestma 5 + 2 aastat. Koosolekul mainiti, et Põhja- Brüsselis. maades, sh Eestis on sellele ettepanekule poliitili- Finantskomitee koosolek toimus 20. septembri ne vastuseis. EAL on alates 2011. aastast aval- hommikul ja selle peateemaks oli 2013. aasta eel- danud toetust ACE seisukohale, et arhitekt peab arve arutelu. Algse ettepaneku järgi pidi tõsteta- omandama viis aastat haridust ja saama seejärel ma liikmesriikide aastamaksu 8–10%, kuid see oli kaheaastase erialakogemuse. Haridusministee- kõikidele riikidele vastuvõetamatu. Arutelu tule- rium pooldab aga 5+1-skeemi. musena lepiti kokku eelarve vähendamine sellises ACE tegeleb ka teabevahetuse küsimustega – on ulatuses, et liikmemaksu tõus ei ületa 4%. moodustatud isegi töörühm, mille eesmärk on Koordinaatorite koosolekut peeti 20. septemb- tõhustada infovoogu organisatsiooni sees ja saa- ri õhtul ja 21. septembril pool päeva ning see oli vutada liikmesriikide suurem kaasatus.

Eesti Arhitektuuri-

ning selle kujundaja on Aadam Kaarma. Intrigee- EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE UUDISED / EAL I VÄLISSUHTLUS keskuse uudised rivate fotode ja esseedega kataloogis tehakse põh- jalik sissevaade Eesti modernistliku arhitektuuri lukku ning antakse autoritele võimalus arutleda nii päevakajalistel kui ka tulevikulistel teemadel. Kataloogis saavad teiste seas sõna kultuuriminis- ter Rein Lang, kirjanik Tõnu Õnnepalu, kunsti- teadlane Andres Kurg ja japanoloog Alari Allik. m Tänavuse Eesti ekspositsiooniga Veneetsia Kataloogi rikkalik pildivalik sisaldab ainulaadseid XIII arhitektuuribiennaalil tõstatatakse küsi- arhiivifotosid ja värskeid jäädvustusi Eestis väärt- mus, kui pikk on ühe maja elu. Sellise pealkirja sai arhitektuuriga hoonetest, mis on lagunemas või ka ekspositsioon („How Long is the Life of a Build- varjusurmas. Esseede kõrval sisaldab kataloog ing?”), mis tutvustab väärika, kuid varjusurmas arhitektuurispetsialistide emotsionaalset arutelu, oleva Tallinna linnahalli lugu. Avamispidustustel mis peeti 1. juunil 2012 Tallinna linnahalli suurel osalesid teiste seas kultuuriminister Rein Lang, laval ning kus räägiti linnahalli ja teiste sama ajas- Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark, Eesti tu hoonete käekäigust ning võimalikest tuleviku- Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere ja teenekas stsenaariumitest. Kataloogist võib leida ka Tallin- linnaarhitekt Dmitri Bruns. Eesti ekspositsiooni na linnahalli teemalise tudengite töötoa tekste, autorid on Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Ingel joonistusi ja fotosid. Vaikla, Veronika Valk, Maria Pukk ja Ivar Lubjak. Kataloogi saab osta Eesti Arhitektuurikes- Arhitektuuribiennaal on avatud 29. augustist kuse kontorist (Lai 31, Tallinn) ning peatselt 25. novembrini 2012 ja ennustatakse, et kolme ka Eesti parematest raamatukauplustest ja kuu jooksul külastab seda üle 100 000 arhitektuu- muuseumipoodidest. rihuvilise kõikjalt maailmast. Lisateave: http://www.arhitektuurikeskus.ee/ m Seminar „Koostöös arhitektidega välis- category/veneetsia-2012. turgudele – kas Eesti ehitusturu edu valem?” Eesti Arhitektuurikeskus korraldas 2. oktoobril m Ilmus XIII Veneetsia arhitektuuribiennaa- 2012 Tallinna ettevõtluspäeva raames seminari li Eesti näituse kataloog „How Long is the koos kontaktüritusega, kus kohtusid Eesti arhi- Eesti ekspositsioon Veneetsia biennaalil ja näituse kataloog Eesti ekspositsioon Veneetsia Life of a Building?” tektid, ehitajad ja kinnisvaraarendajad. Inglis- ja eestikeelsena ilmunud trükise koostaja on Peatselt võib EAKi kodulehel ja Facebooki lehel Ehitusturu semianr Eesti ekspositsiooni kuraator Tüüne-Kristin Vaikla näha ürituse videot. 16 arh. 03/12

m Noored Eesti arhitektid valiti 2013. aasta töötubade sarja, kus õpitakse mõistma ruumili- Tallinna rhitektuuribiennaali kuraatoriteks se maailma eri- ja seaduspära. Huvikooli näituse Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 kuraa- raames toimusid galeriis arhitektuuriteemalised torivõistluse võitis rühmitus b210, kuhu kuuluvad töötoad lastele ja noortele. Karin Tõugu, Aet Ader, Kadri Klementi, Mari Hunt Lisateave: www.arhitektuurikool.ee. ja Kaidi Õis. Nende võidutöö „Recycling Socialism” („Sotsialismi taastöötlemine”) mõtestab nõuko- gudeaegset linnakeskkonda ümber ja taotleb selle Toimunud välkloengud paremat sulandumist nüüdisaegsesse linnaruumi. Teine rahvusvaheline arhitektuuribiennaal TAB m 23. augustil 2012 toimus Eesti Arhitek- toimub 4.–8. septembrini 2013 Tallinna erineva- tuurikeskuse XXX välkloeng „Arhitektuur ja tes paikades. Biennaali programm koosneb kol- muusika” mest põhiüritusest ja nende kaasüritustest. Bien- Esinejad: helilooja ja dirigent Andrus Kallastu TAB 2013 kuraatorivõistluse tulemus 2013 kuraatorivõistluse TAB naali keskmes on kuraatorinäitus, sümpoosion ja linnaplaneerija ja muusik Mihkel Kõrvits Tallinna visioonivõistlus. kirjanik Birk Rohelend Toimunud välkloengud Toimunud Lisateave: www.tab.ee. heli- ja videokunstnik John Grzinich lavastaja Andres Noormets m Valmivas lühifilmis kohtuvad Eesti arhi- Moderaator: arhitekt Urmo Mets tektuur ja nüüdistants Eesti esimese arhitektuuriteemaliste lühifilmide m 20. septembril 2012 toimus kinos Kosmos ideevõistluse võitjaks kuulutati ideekavand „Tant- Eesti Arhitektuurikeskuse XXXI välkloeng sivate varjude majad”. Selle autorid on Madis Lige- „How Long is The Life of a Building? („Kui ma, Aleksandr Kheyfets, Mart Taniel ja Eero Tal- pikk on ühe maja elu?”) vistu (OÜ Davai Laama). Filmi keskmes on lagunev Esinejad: kirjanik Tõnu Õnnepalu ja varjusurmas nõukogudeaegne tipparhitektuur, japanoloog Alari Allik mille lugu jutustatakse nüüdistantsu kaudu. arhitektid Kadri Klementi ja Aet Ader (b210) Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud ideevõist- arhitekt Raine Karp

MEIE JUUBILARID / EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE UUDISED luse eesmärk oli koguda uudseid ideid Eesti arhi- ehitusinsener Karl Õiger tektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri arhitektuuriloolane Mart Kalm tutvustamiseks nii meil kui ka välisriikides. Võist- Moderaator: sisearhitekt Urmo Vaikla luse põhimõte oli siduda tihedamini kaks distsip- liini: arhitektuur ja film. m 15. novembril 2012 kell 18 toimus Linda- Arhitektuuriteemaliste lühifilmide konkurs Võistluse auhinnafond oli 1000 eurot, millest kivi kultuurikeskuses (Koorti 22, Tallinn) 500 eurot kuulub võidutöö autoritele. Kavandi Eesti Arhitektuurikeskuse XXXII välkloeng alusel valmiv lühifilm linastub 2013. aasta suvel. „Puhtad pinnad ja eneseimetlus” Vaata reportaaži auhindade jagamiselt 13. augustil: Moderaator: arhitekt Reedik Poopuu http://vimeo.com/47645632. EAKi koduleht: www.arhitektuurikeskus.ee m Arhitektuuri huvikooli näitus EAK Facebookis: http://www.facebook.com/pages/ 10.–15. septembrini 2012 toimus Tallinnas disai- Eesti-Arhitektuurikeskus/185803178134218 ni- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvikooli näi- tus. Sellega tähistas arhitektuuri huvikool kolme õppetsükli täitumist ja neljanda algust. Huvikooli näitus Meie Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvi- kool pakub 9- kuni 19aastastele lastele ja noortele juubilarid

OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER

01.10 Ülevi Eljand 65 03.11 Mart Keskküla 65 06.12 Eda Aru 70 11.10 Maaja Zolk 60 08.11 Jüri Soolep 50 14.12 Urmas Elmik 55 16.10 Harry Kuldsepp 60 14.11 Anne Kaarep 60 18.12 Kalju Kisand 50 16.10 Tatjana Kusko 85 20.11 Uku Põllumaa 50 20.12 Aala Buldas 75 24.10 Urut Kersalu 50 26.11 Anne Vinkel 55 26.12 Toomas Pakri 65 30.10 Heino Kerde 85 29.12 Leonhard Lapin 65 29.12 Niina Mäger 55 17 03/12 arh. Teated seenioridele seeniorarhitekte sinna endiselt iga kuu esimesel teisipäeval kell 15. Seenioridel seisab ees tervisetoetuse taotluse esi- tamine Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapi- tali väljaandjale. Seepärast palun korrastada oma 2012. aasta retseptitagavara (tingimata olgu juures Lõpetasime oma suvevaheaja seekord väljasõidu- saaja nimi) ja esitada see 2013. aasta jaanuari algu- ga Kakumäele. Tiina Tallinn juhtis ekskursiooni ja ses EALile. pakkus oma kodus võimalust puhkepausi pidada. Kui kellegi posti- või meiliaadress või telefoni- Marsruudi ja objektid valisime Veneetsia 12. bien- number muutub, teavitage sellest tingimata kohe naali Eesti ekspositsiooni kataloogi „100 MAJA” ka EALi. abiga ja hallile sügisilmale vaatamata oli nähtud arhitektuuripilt kõigile huvitav. Püüame samas Nägemiseni! vaimus jätkata ka tuleval aastal. Juba on möödas esimene kohtumine Roterman- Ell Väärtnõu ni kvartalis Reval Cafe kohvilauas. Ootame kõiki EALi seenioride sektsiooni juhataja EALI UUED LIIKMED / TEATED SEENIORIDELE EALI UUED LIIKMED / TEATED

EALi uued Karin Tõugu, sünd 16.05.1985. Õppinud aastatel liikmed 2008–2009 Oslos Arhitektuu- ri- ja Disainikõrgkoolis, lõpeta- nud 2010. aastal Eesti Kunsti- akadeemias arhitektuuri ja lin- naplaneerimise eriala. Töötab Stuudio b210s arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 208/16.08.2012.

Aleksandr Zverev, sünd Kadri Klementi, sünd 15.12.1983. Lõpetanud 2008. 11.10.1984. Lõpetanud 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemias aastal Gerrit Rietveld Aca- arhitektuuri ja linnaplanee- demies arhitektuuri eriala, rimise eriala. Töötab arhi- 2010. aastal Eesti Kunsti- tektibüroos Emil Urbel OÜ akadeemias linnamaastike arhitektina. eriala. Töötab Stuudio b210s Alus: EALi eestseisuse otsus arhitektina. nr 207/07.06.2012. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 208/16.08.2012.

Kaidi Õis, sünd 29.04.1985. Aet Ader, sünd 26.05.1985. Õppinud 2009. aastal arhitek- Lõpetanud 2010. aastal Eesti tuuri University College Corkis Kunstiakadeemias arhitek- (Corki arhitektuuriõppe kes- tuuri ja linnaplaneerimise kus). Lõpetanud 2010. aastal eriala. Töötab Stuudio b210s Eesti Kunstiakadeemias arhi- arhitektina. tektuuri ja linnaplaneerimise Alus: EALi eestseisuse otsus eriala, 2011. aastal läbinud nr 208/16.08.2012 Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri konserveeri- mise ja restaureerimise täienduskoolituse. Töötab Stuudio b210s arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 208/16.08.2012. 18 arh. 03/12

Ingrid Aasoja, sünd Jaan Kuusemets, sünd 21.11.1985. Õppinud 2008.– 10.06.1979. Lõpetanud 2009. aastal Virginia polü- 2002. aastal Eesti Mereaka- tehnilises instituudis WAACis deemias merendusteaduskon- (Washington Alexandria Archi- na, 2010. aastal Tallinna Teh- tecture Center) arhitektuuri ja nikakõrgkoolis rakendusarhi- linnaplaneerimise erialal, lõpe- tektuuri eriala, 2012. aastal tanud 2010. aastal Eesti Kuns- Brandenburgi Tehnoloogiaüli- tiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise koolis arhitektuuri magistriõppe. eriala. Töötab Aasoja Projekt ASis arhitektina. Töötab arhitektuuribüroos Dagopen OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 209/13.09.2012. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 211/11.10.2012.

Tarmo Miller, sünd Reedik Poopuu, sünd 30.05.1982. Lõpetanud 03.07.1985. Lõpetanud 2011. 2009. aastal Eesti Kunstiaka- aastal Eesti Kunstiakadee- deemias arhitektuuri ja lin- mias arhitektuuri eriala. Töö- naplaneerimise eriala. Töö- tab arhitektuuribüroos Stuu- tab Arhitektuuribüroos Pluss dio Tallinn. arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus Alus: EALi eestseisuse otsus nr 212/25.10.2012. nr 209/13.09.2012.

EALi uued töötajad EALI LAHKUNUD LIIKMED / EALI UUED TÖÖTAJAD / EALI UUED LIIKMED EALI LAHKUNUD LIIKMED / UUED TÖÖTAJAD

Kairi Rand Ingrid Kormašov

Tänavu sügisel asus EALi kontorisse tööle kaks Ingrid (sünd 21.04.1967) on põline tallinlane. uut projektijuhti: Kairi Rand ja Ingrid Kormašov. Ta on lõpetanud TÜ saksa filoloogina (1993) ja Kairi (sünd 31.03.1980) on pärit Saaremaalt töötanud aastail 2003–2012 Saksa-Balti Kauban- ja õpib alates 2011. aastast EKAs kujunduskuns- duskojas nõunikuna. ti. Aastail 2002–2012 töötas ta ASis KMG Ehitus EALis töötab Ingrid alates 22. oktoobrist täisko- juhiabina-personalispetsialistina. haga. Tema tegevusvaldkonnad on vestlusringid, EALis töötab Kairi projektijuhina alates 17. noore arhitekti preemia, arhitektuurikoda, BOS, septembrist kolmel päeval nädalas. Tema praegu- suvepäevad 2013, autoriõiguse töörühm ja ener- sed tegevusvaldkonnad on noortekogu projektid, giatõhususe töörühm. aastavahetusseminar, EALi aastanäituse „LASN” Eesti ringreis ning ehitus- ja planeerimisseadus- andluse töörühm.

EALi lahkunud Marie Hammer 18.01.1949–20.06.2012 Ingrid Mardi 15.10.1927–27.06.2012 liikmed Ilo Aarmann 16.03.1923–19.08.2012 Urve Alas 19.01.1927–19.09.2012 Inge Pehtla 26.01.1923–19.10.2012

19 uued liikmed uued noortekogu EALi arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. linnaplaneerimise ja arhitektuuri Kunstiakadeemias Eesti Õpib vahetusõpingutel. roos OÜarhitektina. Miho Alus: EALi eestseisuse otsus nr207/07.06.2012. otsus eestseisuse EALi Alus: Alus: EALi eestseisuse otsus nr207/07.06.2012. otsus eestseisuse EALi Alus: Alus: EALi eestseisuse otsus nr207/07.06.2012. otsus eestseisuse EALi Alus: eriala. Töötab- arhitektuuribü eriala. maastikuarhitektuuri deemias - Kunstiaka Eesti 2011. aastal eriala, ülikoolis arhitektuuri ehituse ja arhitektuuri likus Peterburi2009. aastal riik 12.11.1985. Lõpetanud , sünd Zarudnaja Lidia Hyperbody) arhitektuuri arhitektuuri Hyperbody) Studio Delft, ülikoolis (TU Delfti Tehnoloogiaaastal - Wolf(Studio D. 2012. ja Prix) kooli arhitektuuriinstituudis Viini Tarbekunstiaastal - Üli 01.07.1986. Viibinud 2011. , sünd Järving Alvin arhitekt-tehnikuna. roos &Tuhal ABLuhse OÜ Töötab- ala. arhitektuuribü - eri linnaplaneerimise ja arhitektuuri akadeemias - Kunsti Eesti 2011. aastal 31.10.1984. Lõpetanud Paluoja , sünd Kadi

- nr 209/13.09.2012. erialal. arhitektuuri Ülikoolis kunsti Tarbe Viini - magistriõpinguid jätkab kolmpe esimest aastat, - arhitektiõp Kunstiakadeemias Eesti 08.05.1980. Lõpetanud , sünd Johanna Jõekalda magistriõppes. ka jätkab kus Wolf (Studio erialal arhitektuuri D.Ülikoolis Prix), Tarbekunsti Viini reuseõpingud bakalau- 2009.aastal ja eriala sisearhitektuuri tiakadeemias Kuns Eesti tanud 2009.aastal - Esslinger), lõpe (Studio disaini Tarbekunsti tööstus Ülikoolis Viini 2007.aastal Õppinud 20.11.1985. , sünd Pihlak Sille nr 209/13.09.2012. kursusel. 4. eriala linnaplaneerimise ja arhitektuuri tiakadeemias Kuns Eesti 20.08.1989. Õpib , sünd Staškevitš Artur Alus: EALi eestseisuse otsus otsus eestseisuse EALi Alus: nr209/13.09.2012. otsus eestseisuse EALi Alus: Alus: EALi eestseisuse otsus otsus eestseisuse EALi Alus: - - -

EALI NOORTEKOGU UUED LIIKMED