EAL Teataja 3-2008
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
03/08 arh.EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > EAL eestseisuses A2 > EAL uudised A7 > Eesti arhitektuurivõistlused A10 > EAL teated A11 > ArhitektuuriAasta uudised A14 > Teated seenioritele A16 > EAL uued liikmed A16 arh.03/08 A2 Ajakirja Ehituskunst ilmumise tõhustamiseks ning ajakir- ja sisu rikastamiseks ja värskendamiseks pidas eestseisus otstarbekaks vähendada ajakirja kolleegiumi suurust ning valida uus, viieliikmeline kolleegium. EAL eestseisuses Eestseisus seadis uuele kolleegiumile järgmised eesmärgid: ajakirja perioodilise ilmumise (neli korda aastas) tagamine, ajakirja tellitavaks muutmine ja EALi Teatajaga sidumine 24. aprill (EALi liikmed saaksid neli korda aastas ilmuva EALi Teataja- ga koos ka Ehituskunsti, mis tõstaks selle tiraaži ja loeta- A.-H. Õun tutvustas eestseisusele Viljandi vanalinna muin- vust). Leiti, et ajakirja võiks lisada persona-rubriigi – igas suskaitsealal Pikk tn 41 paikneva kinnistu planeeringuga numbris tutvustataks üht EALi liiget. seonduvaid sekeldusi. Kinnistu omanik soovib sinna rajada seal algselt asunud hoonega arhitektuurselt samailmelise hoone. EALi liikmetele otsustati saata meilitsi üleskutse kandideeri- 2006. aastal koostati hoone ümberehitusprojekti koostamiseks, da Ehituskunsti uude kolleegiumisse. hoone lammutamiseks ja uusehitise rajamiseks muinsuskaitse eritingimused. 2007. aastal koostatud eksperthinnangus soo- Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik L. Põdra teavitas vitati hoone lammutada täies mahus kuni vundamendini ning eestseisust, et kultuuriministeeriumis on välja töötamisel projekteerida uus hoone. arhitektuurivaldkonna arengukava aastaiks 2009–2015. Et see strateegiline dokument hõlmaks võimalikult paljude Teadmata, et hoone lammutamiseks on vaja lammutusprojekti, osapoolte seisukohti, on kultuuriministeerium koostanud lasi tellija hoone lammutada. Pärast puitkonstruktsioonide küsimustiku, millega loodetakse selgitada välja arhitektuuri- lammutamist selgus, et maakivist sokliosa on täiesti ebara- valdkonna olukord ning eri sihtrühmade probleemid seoses huldavas olukorras. Sellest johtuvalt esitas uue hoone projekti selle valdkonna väärtustamise, teadlikkuse tõstmise, õigusli- koostamiseks nõusoleku andnud A.-H. Õun tellijale meelepära- ku keskkonnaga jne. Selleks, et arengukava vastaks arhitek- se muudatusettepaneku taandada hoone fassaad tänavajoonest tide tegelikele ootustele, palus L. Põdra saata küsimustiku 3 m kaugusele, muutmata hoone mahtu ja välisilmet. A.-H. Õun vastamiseks ka EALi liikmetele. edastas hoone eskiisid muinsuskaitseametile. Kooskõlastusko- misjon ei vaadanud aga ettepanekut läbi põhjusel, et omanik oli I. Volkovi sõnul valitakse EPBLi 24. aprilli kongressil EPBLi maja omavoliliselt juba lammutanud. A.-H. Õun otsustas koos- uus eestseisus. EPBLile tekitab muret majandus- ja kommu- tada hoonele uued muinsuskaitse eritingimused, mida muinsus- nikatsiooniministeeriumi (MKM) väljatöötatud ehitusseadu- kaitseamet keeldus kooskõlastamast. Suulises kommentaaris se muutmise seaduse eelnõu, mille koostamisel ei ole võetud vihjati, et keeldumise põhjuseks oli omavoliline lammutamine. arvesse ei arhitektide ega ka teiste erialaspetsialistide arva- musi. EPBL peab vajalikuks saata MKMile eelnõu teksti koh- A.-H. Õun palus eestseisusel võtta antud küsimuses seisukoht ta oma ettepanekud. Eestseisus pidas otstarbekaks ühineda ning toonitas, et tema arvates on tänapäeval mõttetu markeeri- ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu konstruktiivsetes da tänavajoont ainult maja seinaga. punktides EPBLiga ning saata MKMile kiri EALi ettepaneku- te ja märkustega. EALi ettepanekud paneb kirja T. Paaver. Kuulanud ära A.-H. Õuna, ei pidanud eestseisus võimalikuks teha juriidilistes küsimustes subjektiivseid otsuseid. Eestseisus oli seisukohal, et tellija peaks uuendama muinsuskaitse eritin- 8. mai gimusi, s.t tellima uued eritingimused. Tellijale otsustati teha sellesisuline ettepanek. I. Allmann andis kutsetunnistuse kätte arhitektidele, kellele kutsekomisjon oli andnud 8. aprillil 2008 toimunud EALi Vaadanud läbi M. Kase ja R. Lõokese EALi liikmeks astumise kutsekomisjoni koosolekul arhitekti kutsekvalifi katsiooni. avaldused ja esitatud tööde kaustad, otsustas eestseisus üks- meelselt M. Kase ja R. Lõokese liidu liikmeks vastu võtta, seda Kutsetunnistuse said: soovitusega esitatud kaustad korrektselt vormistada. Milvi Vainik – arhitekti IV kutsekvalifi katsioon, Mart Keskküla – volitatud arhitekti V kutsekvalifi katsioon, Nõmme linnaosa endine arhitekt, praegu Nõmme halduskogu Andres Orav – volitatud arhitekti IV kutsekvalifi katsioon, juures eksperdina tegutsev Anne Siht on saatnud EALile pöör- Riina Raig – volitatud arhitekti V kutsekvalifi katsioon, dumise, milles avaldab soovi astuda liidu liikmeks. Tal ei ole Jaak Huimerind – volitatud arhitekti V kutsekvalifi katsioon, EALi astumiseks esitada nõuetekohast arhitektuursete projek- Marti Soosalu – arhitekti III kutsekvalifi katsioon, tide mappi, kuid tal on pikaajaline tänapäevane töökogemus Kairi Kirt-Ende – volitatud arhitekti IV kutsekvalifi katsioon, omavalitsuse arhitektina. Pöördumises toonitab A. Siht tõsiasja, Indrek Suigusaar –volitatud arhitekti IV kutsekvalifi katsioon, et paljudes kohalikes omavalitsustes puudub arhitekt ning tema Urve Konts – arhitekti III kutsekvalifi katsioon. töö delegeeritakse seetõttu teise eriala inimesele. A. Siht on seisukohal, et EAL võiks kohalikes omavalitsustes töötavate ar- MKMi juures koos käiva ehitusseaduse muutmise töörühma hitektide ametikoha propageerimiseks ja maine kujundamiseks kuuluv EALi esindaja T. Paaver andis ülevaate ehitusseaduse üht-teist ära teha. Samuti võiks kaaluda EALis omavalitsusar- muutmise eelnõu koostamisega seonduvast ning selgitas hitektide sektsiooni loomist, kellele seataks EALi astumiseks lahti ettepanekud, mis EAL kõnesoleva eelnõu kohta tegi. teistsugused kriteeriumid kui projekteerivatele arhitektidele. MKMi initsiatiivil käivitunud ehitusseaduse muutmise Vaadanud läbi A. Sihi pöördumise, toetas eestseisus põhimõt- protsess on kulgenud omasoodu. 2002. aastal koostatud teliselt tema EALi liikmeks vastuvõtmist. A. Levald, kes on ehitusseaduse muutmise seaduse põhimahu moodustavad Nõmme üldplaneeringu ja ehitusmääruse koostamise käigus A. tehnilised üksikasjad, ehituse arhitektuurseid küsimusi ei Sihiga lähemalt kokku puutunud, peab teda pädevaks linna- puudutata. Jaanuaris koostatud ehitusseaduse muutmise osaarhitektiks. Oldi seisukohal, et A. Siht peaks täitma EALi eelnõu on ilma töörühma kordagi kokku kutsumata muu- astumiseks vormikohase avalduse ja esitama formaalse kausta. detud, seepärast on seaduse koostamise protsess töörühma A. Sihi EALi liikmeks vastuvõtmine võiks olla märguandeks jaoks läbipaistmatu. teistele omavalitsuste arhitektidele (linnaplaneerimise ameti töötajatele) EALiga liitumiseks. arh.03/08 A3 Ülevaade EALi ettepanekutest ehitusseaduse • Selgitus: Seaduses puudub regulatsioon, mis tagaks valmi- muutmise seaduse eelnõu kohta vate ehitiste kooskõla ehitusprojektiga. Ehitusettevõtja küll kohustub ehitama projektikohaselt, kuid pole selge, millises 1) Muuta paragrahvi 3 lõiget 1, asendades punktis 3 sõnad üldistusastmes tuleb projekti järgida. Kõige pädevam isik „krundi ehitusõigusest planeerimisseaduse tähenduses” hindama ehitise projektile vastavust on projekti koostanud sõnadega „kehtivatest planeeringutest”. vastutav spetsialist. • Selgitus. Planeeringutes leidub oluliselt rohkem projekteeri- Ettepaneku põhjendus tugineb vajadusele tagada, et ehitise mise ja ehitamise lähtealuseid kui krundi ehitusõigus. Üldpõhi- vastamise eest ehitusprojektile vastutab sel teemal kõige mõttena on projekteerimise aluseks nii graafi liselt väljendatud pädevam isik – autor. Sellega oleks tagatud ka autori vastutus planeeringu ruumiline lahendus kui ka planeeringus tekstiliselt oma töö eest. kirjeldatud tingimused projekteerimiseks. Seepärast puudub põhjus liigselt rõhutada krundi ehitusõiguse mõistet, sest see T. Laigu pidas oluliseks, et ehitus- ja planeerimisseaduse võib niisugusel kujul saada muu planeeringus sisalduva materjali ühildamisega tegelevasse töörühma kuuluks EALi esindaja. tähtsuse alahindamise aluseks. Ehitusseaduse üldises paragrah- MKMile otsustati teha sellekohane ettepanek. vis on loomulikum viidata planeeringutele üldisemal viisil. T. Paaver andis ülevaate Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahe- 2) Lisada paragrahvile 47 lõige 5 sõnastuses: „Vastutaval lise ala arhitektuurivõistluse teise etapi ettevalmistustöödest. spetsialistil peab arhitektuurseks projekteerimiseks olema volitatud arhitekti kutsekvalifi katsioon kutseseaduse Kuulanud ära T. Paaveri ning vaadanud läbi Maakri City teh- tähenduses.” tud parandused koostöölepingu ettepanekusse, ei olnud eest- seisus nõus punktide 3.2.3 ja 3.2.4 lisamisega, kuna nii oleks Muudatus peaks jõustuma ligikaudu aasta pärast seaduse keh- tegu uue reglemendi loomisega. Eestseisus oli seisukohal, et testamist, nii jõutakse vahepealsel ajal viia piisaval tasemel läbi antud juhul peab võistluse teine etapp järgima ikkagi esimeses kvalifi tseerimisprotsess. Volitatud arhitekti kutsekvalifi katsioo- etapis kinnitatud võistlustingimusi. ne antakse juba praegu, kuid taotlejaid on vähe, sest praegune seadus kutsekvalifi katsiooni ei nõua. EALi koostatud Eesti arhitektuurivõistluste juhendi p-s 6.1 on öeldud: Arhitektuurivõistluse tingimuste avaldamine kuju- • Selgitus. Projekteerimise arhitektuurne osa on ehitatava tab endast lepingu pakkumist võistluse peakorraldaja poolt ja on keskkonna kvaliteedi peamiseks aluseks. Kehtiv ehitusseadus, korraldajale