DOCSLIB.ORG

Eali Eestseisuses A2 > Eesti Arhitektuurivõistlused A9 > Eali Teated A10 > Eali Välissuhtlus A14 > Eali Uued

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eali Eestseisuses A2 > Eesti Arhitektuurivõistlused A9 > Eali Teated A10 > Eali Välissuhtlus A14 > Eali Uued arh.03/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > EALi eestseisuses A2 > Eesti arhitektuurivõistlused A9 > EALi teated A10 > EALi välissuhtlus A14 > EALi uued liikmed A15 > Teated seenioridele A15 arh.03/09 A2 kumised arhitekti vabadele ametikohtadele, propageerinud ja tutvustanud Eesti arhitektuuri. EALi eestseisuses 7) LEPINGUTE VORMID 8) ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Käimasolevad arhitektuurivõistlused: 3. september • hoolekandeküla planeeringuline ja arhitektuurne ideekonkurss, Ike Volkov andis eestseisusele ülevaate EALi uue hooaja • Tallinna Farmaatsiatehase arhitektuurivõistlus. tööplaanidest ja ettevõtmistest. 9) EALi ÕPPEREISID 1) KOMMUNIKATSIOON 18. septembril toimub EALi maakonnapäev Paides ja Järva- 14. septembril on EALis kavas kohtumine kommunikatsioo- maal. Shanghais peetava EXPO maailmanäituse raames on nispetsialist Maarja Lõhmusega, kes tuleb EALi kommunikat- kavandamisel reis Hiina. siooniküsimustes nõustama. 10) EALi EKSPERTIISIDE TÖÖGRUPP 2) ÕIGUSAKTID, ÕIGUSKÜSIMUSED EALi ekspertiiside töögrupi töö ei ole seni põhinenud sea- Endiselt on probleemiks riigihanked, kus osutuvad võitjaks duslikul alusel. Töögrupi tegevuse legaliseerimiseks tegi EAL fi rmad, kes pakuvad häbematult odavalt ja ebakompetentselt justiitsministeeriumile ettepaneku tunnistada EALi ekspertii- oma arhitektuuriteenust. Sageli puuduvad neis fi rmades vasta- sigrupi liikmed ametlikult ekspertideks. Selleks, et justiitsmi- va eriala spetsialistid. nisteerium saaks kinnitada inimese ametlikult tunnustatud eksperdiks, peab sel inimesel olema esmalt vastav soovitus EALi juhatus leidis, et tuleks koostada riigihangete teel loomeliidult. Põhimõtteliselt võiksid riiklikult tunnustatud saadavate arhitektuuriprojektide hea tava dokument, eksperdi staatust soovi korral taotleda ka ekspertiisigruppi mis sisaldaks juhiseid konkursita riigihangete korralda- mittekuuluvad EALi liikmed, kui EAL esitab nende kohta jus- miseks. Selle dokumendi koostamiseks tuleks moodus- tiitsministeeriumile vastava soovituse. tada töögrupp. Tuleks tõsta tellijate teadlikkust erinevatest hankevõimalustest, samuti oleks vaja analüüsi, milline on 11) LOOMETOETUSTE JA -STIPENDIUMIDE riigihanke normaalne hind. Riigihankeseadus pakub riigihan- TAOTLEMISE VÕIMALUS gete korraldamiseks erinevaid võimalusi, kuid kahjuks neid Loometoetuste ja -stipendiumide taotlemise järgmine tähtaeg võimalusi ei tunta ja seetõttu ka ei kasutata. on 1. oktoober 2009. OTSUS: Määrata riigihangete teel saadavate arhitektuu- 12) NOORE ARHITEKTI PREEMIA (NAP) riprojektide hea tava dokumendi koostamise töögruppi Lähiajal kuulutatakse teist korda välja NAPi konkurss. E. Hirvesoo ja I. Volkov ning kaasata dokumendi koosta- misse ka BOSi arhitektuurse projekteerimise hinnasta- 13) KOVi ARHITEKTIDE KOONDAMINE EALi ALLA tistika väljatöötamisega tegelevad inimesed, EPBL ja Nõmme linnaosa endine arhitekt A. Siht on koostanud EALi RKASi esindajad. põhikirja täiendamiseks kavandi eesmärgiga anda EALile või- malus luua KOVi arhitektide sektsioon. Sihi sõnul tuleks moo- 3) EALi KODULEHEKÜLG dustada KOVi arhitektide sektsiooni loomisega tegelema hak- Kõik EALi olulised pöördumised, vastused jne tuleb EALi kav töögrupp. Mida aga teha nende KOVides arhitekti ameti- koduleheküljele üles riputada. Selle nimel ka töötatakse. kohal töötavate inimestega, kel puudub vastav haridus ja kes tegelikult ei ole arhitektid? Kuidas lõimida neid inimesi KOVi 4) HINNASTATISTIKA arhitektide sektsiooni? Kas anda neile näiteks vaatlejastaatus, Arhitektuurse hinnastatistika väljatöötamisega tegeleb BOSi nagu A. Siht välja pakkus? Selge on see, et kindlasti tuleks töögrupp. kaasata ka nemad sektsiooni töösse ja enesearendamisse. 5) RIIGIARHITEKTI INSTITUTSIOONI LOOMISEST 14) EALi TEATAJA Kahjuks ei ole J. Raidlalt seni tulnud tagasisidet riigiarhitekti Ilmub neli korda aastas. ametikoha sisseseadmise hetkeseisu kohta. T. Laigu tegi vahe- märkuse, et on äärmiselt oluline luua riigiarhitekti ametikoht. 15) ARHITEKTUURIVÕISTLUSTE LISALEHT Praegu koostatakse siseministeeriumis riigiplaneeringut, Ilmub üks kord aastas. temaatikaga on seotud ka Toomas Paaver, kes läks tänavu septembris siseministeeriumisse tööle. 16) SELTSIELU, TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMINE Tänavu on raskest majandusolukorrast hoolimata siiski plaa- 6) MASUGA VÕITLEMINE nis korraldada 17. detsembril loomeliitude ühine aastalõpu- Masuga võitlemiseks on EAL koostöös BOSi ja EAKiga käivi- pidu. Peo toimumiskoht on täpsustamisel, võimalikud varian- tanud tööbörsi, saatnud EALi liikmetele edasi KOVide tööpak- did on EKA ja Roseni tn 8 maja. Loomeliitude aastalõpupeo arh.03/09 A3 loominguliseks juhiks võiks olla M. Mutso – eestseisus peaks 1. Toetudes KSH aruande analüüsi andmetele, mis näitasid, tegema talle sellekohase ettepaneku. Esmalt tuleks küsida et teede teemaplaneeringust üle võetud idee suunata kõikide loomeliitude käest nende suhtumist kavandatavasse Mustamäelt lähtuv liiklusvoog tunneliga Hiiu asumi ja üritusse. Peo esialgne eelarve on 80 000 krooni. raudtee alt läbi Pargi tänavale ning sealt edasi läbi Pääsküla raba, selgub, et tegelikult ei vähenda see muudatus Valdeku tänava liikluskoormust. Seetõttu ei nõustuta EAKi tegevusest (Ü. Mark) üldplaneeringu koostajatega, kes on KSH seisukohale Ü. Mark andis eestseisusele inimressursi kaudu ülevaate EAKi toetudes kõnealuse trassi ära jätnud. tegevusest. 2. Palju olulisem on anda Viljandi mnt-lt otse Pärnu mnt ja raudtee alt ühendus Tervise tänavale, mis tähendaks EAKi nõukogu reaalset otseühendust Mustamäega, vähendades seega ka I. Raukase asemel on vaja valida EAKi nõukogusse uus liige. Valdeku tänava koormust. Nimelt on EAKi juhatuse liikmel (Ü. Mark) ja EAKi nõukogu 3. Ebaotstarbekaks tuleb pidada kahetasandilise sõlme liikme (I. Raukas) bürool (Arhitektuuriagentuur) tekkinud äri- kujundamist Rahumäele, et suunata Pärnu mnt Nõmmele. suhe, mis ei ole aga eetiline. Uue nõukogu liikme kandidaadid Ka sellele suunale tuleb põhikoormus Viljandi mnt-lt ning on M. Mutso, P. Pere, K. Vellevoog ja T. Laigu. kesklinnast lähtuvast ja Pärnu maanteed pidi kulgevast liiklusest, mis suundub läbi Nõmme keskuse Mustamäele. OTSUS: Sellesuunalise liikluse korjaks n-ö üles just eelnimetatud Määrata eestseisuse otsusega EAKi nõukogu ühendus Tervise tänavaga, millest johtuvalt tuleb selle uueks liikmeks T. Laigu. väljaehitamine lahendada esmajärjekorras. Tänu sellele kaoks ära ka Rahumäe sõlme ehitamise vajadus. 4. Praegune raudteeülesõidukoht Rahumäel peaks säilima Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna ühetasandilisena, ülesõit tuleb korrastada. juhataja M. Preem tutvustas (esitluses osalesid ka peaspetsia- 5. Küll aga on vajalik Pääsküla kahetasandiline Pärnu mnt ja list Olari Kärmas ja vanemspetsialist Margarita Lykke) eestsei- raudtee ristumine. susele Nõmme üldplaneeringu koostamise tagamaid, selle sisu 6. Ülivajalikuks tuleb pidada Kadaka pst liikluskoormuse ning planeeringu koostamisega üleskerkinud probleeme. vähendamist, milleks sobib Harku raba serva ettenähtud M. Preemi sõnul võeti eelmisel aastal uuesti käsile kuus aastat uue jaotustänava trass. Mustamäe-poolses osas tähendab tagasi katkestatud Nõmme üldplaneeringu tooriktekst. Kat- see Tihniku tn laiendamist ning alates detailplaneeringuga kestatud üldplaneeringu olid koostanud OÜ Koot&Koot ning ettenähtud uuselamute ala kohalt nihkub u 30–50 m raba AS E-Konsult (A. Levald). Nõmme üldplaneeringu koostamine suunas, et jätta elamute ja tänava vahele piisav puhver. oli algatatud volikogu otsusega. Selle jaotustänava ning traditsiooniliste jooksu-, suusa- ja jalgrattateede ristumised tuleb lahendada eritasandiliste Avalikkus on Nõmme ehitusmääruse üldiselt omaks võtnud, ristumistega. aga õiguskantsler on selle legitiimsuse praegu kahtluse alla 7. Pääsküla prügila tuleb ümber kujundada puhkealaks, kus on seadnud. Üldplaneeringu koostamise üks ajend ongi asjaolu, et suusanõlvad, jalgratta- ja jooksurajad jne. Nõmme ehitusmääruse seadustamiseks tuleb määrata Nõmme linnaosa hoonestamise ja liikluskorralduse üldpõhimõtted ning arengu üldsuunad Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, K. Komissarov tutvustas eestseisusele Narva Joaoru mahu- mis kajastab ka Nõmme ehitusmääruse põhimõtteid. Teiseks lise planeerimise arhitektuurivõistluse tingimusi. üldplaneeringu taaskäivitamise ajendiks oli Tallinna tänavate Ideekonkursi eesmärk on saada planeeringuline eskiislahen- ja kergliiklusteede võrgu teemaplaneeringu koostamine, mil- dus Narva Joaoru puhkealale. Puhkeala asub Narva keskosas leks väljatöötatud lahendused on võimalik võtta üle Nõmme jõe kaldal ajaloolise Narva linnuse kõrval. Võistlusala on väga üldplaneeringusse. Lisaks on üldplaneeringu eesmärgiks imposantne: ala suurus on 17 ha, millest 1,5 ha moodustab soov kehtestada ühtsed ehitamis- ja planeerimisreeglid juba linna ainuke avalik supelrand. Puhkeala arendamisega soovib väljakujunenud keskkonnas (miljööaladel) ning määrata nende Narva linnavalitsus rajada infrastruktuuri puhkuse, meelela- piirid, sest õiguskantsler on seadnud kahtluse alla ka Tallinna hutuse, spordiharrastuse ja massikultuuri ürituste korraldami- üldplaneeringus fi kseeritud miljööalade ulatuse (sest ulatus seks. Ideevõistlusega loodetakse saada nii planeeringu kui ka fi kseeriti enne, kui 2003. a võeti planeerimisseadusesse sisse selle funktsioonide jaoks häid ideid. Narva peaarhitekti Peeter miljööalade mõiste). Üldplaneeringu abiga soovitakse ühtlasi Tambu sõnul peitub just sellele alale lahenduse leidmises suunata raskeveokite liiklus Nõmmelt võimalikult mööda ja võti, mille abil õnnestuks Narva linn n-ö lukust lahti
Load more

Recommended publications
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Andekuse-Geen Ok Autorile
    baltisaksa ja eesti suguvõsades m a t i l a a n e baltisaksa ja eesti suguvõsades Ì Kujundanud Janika Vesberg Tekst © Mati Laane, 2013 Fotod © Mari ja Mati Laane, 2013 Reproduktsioonid: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Kose koguduse arhiiv, autori erakogu ISBN 978–9985–3– Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee Trükikoda Greif OÜ 4 Sisukord Lugejale ............................................................................................................................................. 8 Eellugu .............................................................................................................................................. 9 Mõisaparkide loojad................................................................................................................... 12 Engelhardt, Oettingen, Sivers, Tigerstedt, Schrenck, Liphart, Bock Baltisaksa kunstnikud................................................................................................................ 29 Üle 60 isiku, sh. 44 aadlikku, 17 mitteaadlikku Baltisakslastest aunimetuse kavalerid .................................................................................. 48 Ungru krahvid .............................................................................................................................. 48 Stael v. Holstein, Wrangell, Orlov, Klinger, Zoege, Pahlen Lievenid .......................................................................................................................................... 60 Kaupo,
    [Show full text]
  • The Architecture Issue Laura Linsi Roland Reemaa Tadeáš Říha Tüüne-Kristin Vaikla Gregor Taul Francisco Martinez Carl-Dag
    1/2018 ArtThe Architecture Issue Laura Linsi Roland Reemaa Tadeáš Říha Tüüne-Kristin Vaikla Gregor Taul Francisco Martinez Carl-Dag Lige Sille Pihlak Siim Tuksam Julia Hinderink Mihkel Ilus Tõnu Tunnel Paco Ulman Karin Bachmann Villem Tomiste Dénes Farkas Evelin Kangur Peeter Talvistu Kati Kivinen Saara Hacklin Elisa-Johanna Liiv Estonian Architecture Design Estonian Art 3 Gregor Taul 67 Mihkel Ilus Free Some Space for The Universal The Architecture Issue Weak Monuments Addressability of Contrast in Tanel 7 Tüüne-Kristin Vaikla Sensitive Interventions Veenre’s Work in Venice 71 Evelin Kangur The Tranquil Kingdom 13 Tadeáš Říha Weakness of Pillezoo in Architecture Art 19 Tõnu Tunnel 75 Dénes Farkas Is a Monument Monument Land Stuck in Time? 87 Peeter Talvistu 31 Francisco Martinez Talking About the Bear Architectural Taxidermy in Estonian Art 36 Carl-Dag Lige 93 Kati Kivinen & Saara Hacklin Mini Estonian There and Back Again: Architecture Histories In this issue of Estonian Art we focus on architecture, urbanism and Building a Collection the public sphere. Tadeáš Říha, Laura Linsi and Roland Reemaa are three young 45 Paco Ulman Exhibition architects who will represent Estonia at the 16th Venice Architecture C:\Works\2017\ Biennale with the project Weak Monument. Tüüne-Kristin Vaikla interviews the curatorial trio in “Sensitive Interventions in Venice”. Kuressaare Books The inspiration behind the Venice Biennale project is traced in Tadeáš Říha’s article “Weakness in Architecture” based on his research 98 Elisa-Johanna Liiv into the philosophical topic. Gregor Taul’s “Free Some Space for Weak 55 Karin Bachmann Monuments” demonstrates how monuments can become memories and The New Modernity of Puänt’s Picks Francisco Martinez’s “Architectural Taxidermy” ponders the repurposing of obsolete spaces.
    [Show full text]
  • Remains of the Soviet Past in Estonia Ii
    Remains of the Soviet Past in Estonia ii FRINGE Series Editors Alena Ledeneva and Peter Zusi, School of Slavonic and East European Studies, UCL The FRINGE series explores the roles that complexity, ambivalence and immeas- urability play in social and cultural phenomena. A cross-disciplinary initiative bringing together researchers from the humanities, social sciences and area stud- ies, the series examines how seemingly opposed notions such as centrality and marginality, clarity and ambiguity, can shift and converge when embedded in everyday practices. Alena Ledeneva is Professor of Politics and Society at the School of Slavonic and East European Studies of UCL. Peter Zusi is Lecturer at the School of Slavonic and East European Studies of UCL. By adopting the tropes of ‘repair’ and ‘waste’, this book innovatively manages to link various material registers from architecture, intergen- erational relations, affect and museums with ways of making the past pres- ent. Through a rigorous yet transdisciplinary method, Martínez brings together different scales and contexts that would often be segregated out. In this respect, the ethnography unfolds a deep and nuanced analysis, providing a useful comparative and insightful account of the processes of repair and waste making in all their material, social and ontological dimensions. Victor Buchli, Professor of Material Culture at UCL This book comprises an endearingly transdisciplinary ethnography of postsocialist material culture and social change in Estonia. Martínez creatively draws on a number of critical and cultural theorists, together with additional research on memory and political studies scholarship and the classics of anthropology. Grappling concurrently with time and space, the book offers a delightfully thick description of the material effects generated by the accelerated post-Soviet transformation in Estonia, inquiring into the generational specificities in experiencing and relating to the postsocialist condition through the conceptual anchors of wasted legacies and repair.
    [Show full text]
  • EAL Teataja 3-2013
    03/13 arh. JUHTKIRI Üle pika aja on EALil jälle põhjust anda üle preemiaid. Paistab, et madalseis on möö- das ja elu normaliseerumas. Võistluse „Eramu 2008–2012” nelja-aastane kestus andis 43 võistlustööd ning kaheaastase vahega toimuvale „Väike 2010–2012” võist- lusele oli esitatud 25 tööd. Žürii liikmed tutvusid 9. ja 10 mail 2013 üheksateist- kümne teise vooru pääsenud objektiga. Need olid tihedad ja põnevad tööpäevad. Keda peaks selle eest eelkõige tänama? Mulle tundub, et kõiki inimesi ja asutusi, kes on panustanud nende ilusate ja põnevate taieste valmimisse. Eeskätt tellijaid. Parafraseerides hiljuti loetud vürst Volkonskit, kes ütles: „Mind huvitavad elus vaid kuluartiklid”, saame sobiliku tausta ka meie võistlusele: „Ütle, millele sa kulutad, ja ma ütlen, milline sa oled”. Ja kulutatud oli väga palju – siinkohal ütleme suure tänu teadliku valiku ja usalduse eest! Ilma tellijateta poleks ka meie võistlust. Millest lähtus oma töös žürii? Ennekõike püüdsime leida arhitektuurset kvalitee- ti ja väga head teostust. Meid huvitasid majad, mis näitavad meile tulevikku – seda, mille poole me püüdleme ning mis on muutunud ja muutumas. Tõdesime, et väga hea arhitektuuri aluseks ei ole mitte alati paks rahakott, vaid olemasolevate vahen- dite mõistlik ja säästlik kulutamine ning esmajoones vaimne panus, mis on rahast olulisem. Eramute puhul küsisime alati üksteiselt, kas me tahaksime selles majas elada ja kas seal oleks hea elada. Vastuseid oli erinevaid, kuid võidutööde puhul oli vastus üksmeelne – me tahaksime seal elada ja olla. Väikevormide puhul vaatlesime nende suhet avaliku ruumiga. Erinevalt suletud iseloomuga eramutest puudutab väikevorm üldjuhul just avalikku ruumi ning on kõigile kättesaadav ja kogetav. Tegelikult peaks selliseid töid olema tunduvalt roh- kem, kui võistlusele esitatud oli.
    [Show full text]
  • The Role of Popular Science Literature in Shaping Estonians' World Outlook
    The Role of Popular Science Literature in Shaping Estonians’ World Outlook MAIT TALTS Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia; [email protected] The paper gives an overview of the development of Estonian popular scientifi c literature in the fi eld of life sciences from its beginning until the end of 19th century. A special attention has been given to the infl uence of the popular science onto the formation of new world outlook based on natural sciences. The appear- ance of early educative books was largely infl uenced by the spread of the ideas of the Enlightenment and Rationalism. Almost the whole 18th and early 19th century have been strongly infl uenced by the spread of ideas opposite to Rationalism, Pietist and Charismatic ideas of the Moravian brotherhood. However, the 1840s saw a development, which can be described as a “reading revolution”. A great many Estonian peas- ants learned to read, and religious literature lost its previous signifi cance. The following decades off ered already a wide range of Rationalist non-fi ction. The Lutheran tradition of a critical approach to the scrip- tures, the adopted reading patterns, as well as the popularity of Rationalist non-fi ction contributed largely to the adoption of a scientifi c worldview. As a result of this development, Estonians have become one of the least religious nations in Europe in traditional sense (only 14% of Estonians admit that religion plays a certain role in their lives). Keywords: popular science literature, reading, the scientific world outlook, religious patterns, natural sciences, cultural contacts, Estonia. Introduction One cannot say that the early history of Estonian popular science literature in fi eld of natu- ral sciences has been totally un-investigated are (see e.g.
    [Show full text]
  • EAL Teataja 3-2008
    03/08 arh.EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > EAL eestseisuses A2 > EAL uudised A7 > Eesti arhitektuurivõistlused A10 > EAL teated A11 > ArhitektuuriAasta uudised A14 > Teated seenioritele A16 > EAL uued liikmed A16 arh.03/08 A2 Ajakirja Ehituskunst ilmumise tõhustamiseks ning ajakir- ja sisu rikastamiseks ja värskendamiseks pidas eestseisus otstarbekaks vähendada ajakirja kolleegiumi suurust ning valida uus, viieliikmeline kolleegium. EAL eestseisuses Eestseisus seadis uuele kolleegiumile järgmised eesmärgid: ajakirja perioodilise ilmumise (neli korda aastas) tagamine, ajakirja tellitavaks muutmine ja EALi Teatajaga sidumine 24. aprill (EALi liikmed saaksid neli korda aastas ilmuva EALi Teataja- ga koos ka Ehituskunsti, mis tõstaks selle tiraaži ja loeta- A.-H. Õun tutvustas eestseisusele Viljandi vanalinna muin- vust). Leiti, et ajakirja võiks lisada persona-rubriigi – igas suskaitsealal Pikk tn 41 paikneva kinnistu planeeringuga numbris tutvustataks üht EALi liiget. seonduvaid sekeldusi. Kinnistu omanik soovib sinna rajada seal algselt asunud hoonega arhitektuurselt samailmelise hoone. EALi liikmetele otsustati saata meilitsi üleskutse kandideeri- 2006. aastal koostati hoone ümberehitusprojekti koostamiseks, da Ehituskunsti uude kolleegiumisse. hoone lammutamiseks ja uusehitise rajamiseks muinsuskaitse eritingimused. 2007. aastal koostatud eksperthinnangus soo- Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik L. Põdra teavitas vitati hoone lammutada täies mahus kuni vundamendini ning eestseisust,
    [Show full text]
  • Eali Esimehe Avaveerg A2 > Eali Tegevus 2009 A2 > Eali Eestseisuses A3 > Eali Teated A10 > Eali Bosi Tegevus A
    arh.04/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > EALi esimehe avaveerg A2 > EALi tegevus 2009 A2 > EALi eestseisuses A3 > EALi teated A10 > EALi BOSi tegevus A11 > Teated seenioridele A12 > ACE'i info A12 Eesti Arhitektide Liit Pangarekvisiidid: Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: EALi kontor on avatud E–R kl 10–17. RK: 80053223 a/a 10022011720004, SEB tel 611 7435, [email protected] EALi eestseisuse koosolekud toimuvad üle Aadress: Lai tn 31, Tallinn 10133 EALi liikmemaks on 1200 kr aastas, Sekretär Signe Liivaleht: nädala neljapäeviti algusega kl 16.30. Üldfaks: 611 7431 seenioridel kuni 70. eluaastani 150 kr. tel 611 7430, [email protected] E-post: [email protected] EALi esimees on Ike Volkov. Projektijuht Liivi Haamer: Kodulehekülg: www.arhliit.ee EALi aseesimehed on Inga Raukas ja Indrek tel 611 7433, [email protected] Allmann. Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, [email protected] arh.04/09 A2 Hääd inimesed Kõike imekaunist, austatud kolleegid, nii palju kui vähegi Eks need päkapikud juba sagivad: Tallinna Raekoja platsile on võimalik! kerkinud vältimatu iga-aastane dekadentlik mõttetu träniga laat, söögikohad üritavad võtta viimast, et varasuveni vastu Ike Volkov pidada, Solarise keskuses pestakse vitriinaknaid. 11.12.2009 Kunstiakadeemias on viimane suur lammutuseelne pidu, kus kooliõed ja -vennad otsivad enda soditud lauanurka või katki istutud tooli. Veekalkvel silmadega klassiõde ohkab ja sosistab: näe, nelikümmend aastat tagasi alustasime siin. Nimed on muutunud nii koolil kui ka tüdrukutel, nüüd läheb ka maja. EALi tegevus 2009: Kindlasti paremaks, nüüdisaegsemaks. Aga nagisev ja varise- misohtlik vana saali põrand, vanade professorite ligi sajan- lühikokkuvõte divanused jalajäljed ja karmi pilgu peegeldus ebakvaliteetsel aknaklaasil kaovad.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Music in Estonia No 12 2009/2010
    No 12 Music 2009/10 in Estonia 1 2 3 Contents Erkki-Sven Tüür – 50 2 By Kerri Kotta Eri Klas: “I have only the superlatives to characterize ENSO.” 7 By Tiina Mattisen Estonian Music Information Centre – 15 14 By Evi Arujärv Sounds from the depths of time – recordings made in 1939 20 By Kadri Steinbach Year 2009 in Short: Musical Events 24 Compiled by Kersti Inno Books, Scores and Recordings 37 Compiled by Ia Remmel Estonian Academy of Music and Theatre 90 48 Distinguished musicians were awarded on International Music Day 50 A quarter century of Tallinn String Quartet 52 Contacts 54 2 3 Erkki-Sven Tüür – 50 Kerri Kotta rkki-Sven Tüür, an outstanding and much-beloved Estonian composer, celebrated his 50th birthday in 2009. Currently the author E of eight symphonies (first performance of the newest by Olari Elts and the Scottish Chamber Orchestra on April 30, 2010 in Glasgow), an opera, a number of instrumental concertos and a variety of pieces of chamber music, Erkki-Sven Tüür is a unique phenomenon in Estonian and world music. At the beginning of his career he was greatly inspired by progressive rock, later on by Gregorian chants, minimalism, dodecaphony and various soundscape techniques. In the 1990’s his compositions were characterized by attempts to synthesize various “stylistic archetypes” (not to mix up with historical styles) with the aim of finding or discovering a musical metalanguage that would bind together different styles. His newest compositions, however, base on a completely original vectorial method of composition, i.e. on a certain code that is further “translated” into music by giving pitch sequences a particular direction (explained below).
    [Show full text]
  • 101 Biographies 2019 June Eng
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 20, 2019 Tallinn 2019 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Edited by Gerli Randjärv / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 111 Members of the Riigikogu by Faction 114 Members of the Riigikogu by Committee 117 List of Riigikogus 121 Abbreviations and Select Glossary 122 CONTENTS CONTENTS 2 Contents MEMBERS OF Merry Aart Liina Kersna Natalia Malleus Taavi Rõivas THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Johannes Kert Andres Metsoja Indrek Saar Yoko Alender Siim Kiisler Kristen Michal Üllar Saaremäe Riho Breivel Signe Kivi Marko Mihkelson Kersti Sarapuu Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Madis Milling Erki Savisaar Enn Eesmaa Aivar Kokk Aadu Must Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Mihhail Korb Tõnis Mölder Andrus Seeme Urmas Espenberg Andrei Korobeinik Jevgeni Ossinovski Sven Sester Hele Everaus Siret Kotka-Repinski Anneli Ott Priit Sibul Kalle Grünthal Heiki Kranich Ivari Padar Riina Sikkut Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kalle Palling Kadri Simson Heiki Hepner Eerik-Niiles Kross Keit Pentus-Rosimannus Mihhail Stalnuhhin Kaido Höövelson Urmas Kruuse Hanno Pevkur Andres Sutt Jüri Jaanson Tarmo Kruusimäe Heljo Pikhof Rein Suurkask Maria
    [Show full text]
  • Architecture of Estonia – Old Architecture and New Together • I
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Directory of Open Access Journals Architecture of Estonia – old Architecture and new together • I. Cristea ARCHITECTURE OF ESTONIA - OLD AND NEW TOGETHER Iulius CRISTEA Lecturer, Ph. D., architect, “Ion Mincu” University of Architecture and Urbanism Introduction in Architectural Design Department, e-mail: [email protected] Abstract . The presentation aims to bring some clarification about the relationship in Estonian old-new architecture. Estonia has a very valuable historical and architectural heritage, bringing together works and urban ensembles from different eras and styles. The medieval period is represented by monuments dating back from more than 800 years, with Germanic and Norse influences. From Tsarist rule (1721-1920) has left important neoclassical buildings. Estonia's independence period between the two world wars (1920-1940) was particularly prolific in modern architecture, from Art Nouveau to International Style. Soviet occupation period (1944-1991), has left, outside of the dwelling houses some reference works. After regaining its independence, Estonian architecture oriented towards Scandinavian and Western models, while keeping in it the local spirit, which has led to some remarkable achievements. Key words : integration, conservation, restoration, reconversion, environment 1. Introduction architectural heritage, bringing together Estonia is on the same meridian with works and urban ensembles from our country, at a distance of approx. different eras and styles. The medieval 2000 km, being part of the Northern period is represented by monuments Europe, both geographically and dating back from more than 800 years, culturally. Although our countries have with Germanic and Nordic influences.
    [Show full text]