arh.03/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

> EALi eestseisuses A2

> Eesti arhitektuurivõistlused A9

> EALi teated A10

> EALi välissuhtlus A14

> EALi uued liikmed A15

> Teated seenioridele A15 arh.03/09 A2

kumised arhitekti vabadele ametikohtadele, propageerinud ja tutvustanud Eesti arhitektuuri. EALi eestseisuses 7) LEPINGUTE VORMID

8) ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Käimasolevad arhitektuurivõistlused: 3. september • hoolekandeküla planeeringuline ja arhitektuurne ideekonkurss, Ike Volkov andis eestseisusele ülevaate EALi uue hooaja • Tallinna Farmaatsiatehase arhitektuurivõistlus. tööplaanidest ja ettevõtmistest. 9) EALi ÕPPEREISID 1) KOMMUNIKATSIOON 18. septembril toimub EALi maakonnapäev Paides ja Järva- 14. septembril on EALis kavas kohtumine kommunikatsioo- maal. Shanghais peetava EXPO maailmanäituse raames on nispetsialist Maarja Lõhmusega, kes tuleb EALi kommunikat- kavandamisel reis Hiina. siooniküsimustes nõustama. 10) EALi EKSPERTIISIDE TÖÖGRUPP 2) ÕIGUSAKTID, ÕIGUSKÜSIMUSED EALi ekspertiiside töögrupi töö ei ole seni põhinenud sea- Endiselt on probleemiks riigihanked, kus osutuvad võitjaks duslikul alusel. Töögrupi tegevuse legaliseerimiseks tegi EAL fi rmad, kes pakuvad häbematult odavalt ja ebakompetentselt justiitsministeeriumile ettepaneku tunnistada EALi ekspertii- oma arhitektuuriteenust. Sageli puuduvad neis fi rmades vasta- sigrupi liikmed ametlikult ekspertideks. Selleks, et justiitsmi- va eriala spetsialistid. nisteerium saaks kinnitada inimese ametlikult tunnustatud eksperdiks, peab sel inimesel olema esmalt vastav soovitus EALi juhatus leidis, et tuleks koostada riigihangete teel loomeliidult. Põhimõtteliselt võiksid riiklikult tunnustatud saadavate arhitektuuriprojektide hea tava dokument, eksperdi staatust soovi korral taotleda ka ekspertiisigruppi mis sisaldaks juhiseid konkursita riigihangete korralda- mittekuuluvad EALi liikmed, kui EAL esitab nende kohta jus- miseks. Selle dokumendi koostamiseks tuleks moodus- tiitsministeeriumile vastava soovituse. tada töögrupp. Tuleks tõsta tellijate teadlikkust erinevatest hankevõimalustest, samuti oleks vaja analüüsi, milline on 11) LOOMETOETUSTE JA -STIPENDIUMIDE riigihanke normaalne hind. Riigihankeseadus pakub riigihan- TAOTLEMISE VÕIMALUS gete korraldamiseks erinevaid võimalusi, kuid kahjuks neid Loometoetuste ja -stipendiumide taotlemise järgmine tähtaeg võimalusi ei tunta ja seetõttu ka ei kasutata. on 1. oktoober 2009.

OTSUS: Määrata riigihangete teel saadavate arhitektuu- 12) NOORE ARHITEKTI PREEMIA (NAP) riprojektide hea tava dokumendi koostamise töögruppi Lähiajal kuulutatakse teist korda välja NAPi konkurss. E. Hirvesoo ja I. Volkov ning kaasata dokumendi koosta- misse ka BOSi arhitektuurse projekteerimise hinnasta- 13) KOVi ARHITEKTIDE KOONDAMINE EALi ALLA tistika väljatöötamisega tegelevad inimesed, EPBL ja Nõmme linnaosa endine arhitekt A. Siht on koostanud EALi RKASi esindajad. põhikirja täiendamiseks kavandi eesmärgiga anda EALile või- malus luua KOVi arhitektide sektsioon. Sihi sõnul tuleks moo- 3) EALi KODULEHEKÜLG dustada KOVi arhitektide sektsiooni loomisega tegelema hak- Kõik EALi olulised pöördumised, vastused jne tuleb EALi kav töögrupp. Mida aga teha nende KOVides arhitekti ameti- koduleheküljele üles riputada. Selle nimel ka töötatakse. kohal töötavate inimestega, kel puudub vastav haridus ja kes tegelikult ei ole arhitektid? Kuidas lõimida neid inimesi KOVi 4) HINNASTATISTIKA arhitektide sektsiooni? Kas anda neile näiteks vaatlejastaatus, Arhitektuurse hinnastatistika väljatöötamisega tegeleb BOSi nagu A. Siht välja pakkus? Selge on see, et kindlasti tuleks töögrupp. kaasata ka nemad sektsiooni töösse ja enesearendamisse.

5) RIIGIARHITEKTI INSTITUTSIOONI LOOMISEST 14) EALi TEATAJA Kahjuks ei ole J. Raidlalt seni tulnud tagasisidet riigiarhitekti Ilmub neli korda aastas. ametikoha sisseseadmise hetkeseisu kohta. T. Laigu tegi vahe- märkuse, et on äärmiselt oluline luua riigiarhitekti ametikoht. 15) ARHITEKTUURIVÕISTLUSTE LISALEHT Praegu koostatakse siseministeeriumis riigiplaneeringut, Ilmub üks kord aastas. temaatikaga on seotud ka Toomas Paaver, kes läks tänavu septembris siseministeeriumisse tööle. 16) SELTSIELU, TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMINE Tänavu on raskest majandusolukorrast hoolimata siiski plaa- 6) MASUGA VÕITLEMINE nis korraldada 17. detsembril loomeliitude ühine aastalõpu- Masuga võitlemiseks on EAL koostöös BOSi ja EAKiga käivi- pidu. Peo toimumiskoht on täpsustamisel, võimalikud varian- tanud tööbörsi, saatnud EALi liikmetele edasi KOVide tööpak- did on EKA ja Roseni tn 8 maja. Loomeliitude aastalõpupeo arh.03/09 A3 loominguliseks juhiks võiks olla M. Mutso – eestseisus peaks 1. Toetudes KSH aruande analüüsi andmetele, mis näitasid, tegema talle sellekohase ettepaneku. Esmalt tuleks küsida et teede teemaplaneeringust üle võetud idee suunata kõikide loomeliitude käest nende suhtumist kavandatavasse Mustamäelt lähtuv liiklusvoog tunneliga Hiiu asumi ja üritusse. Peo esialgne eelarve on 80 000 krooni. raudtee alt läbi Pargi tänavale ning sealt edasi läbi Pääsküla raba, selgub, et tegelikult ei vähenda see muudatus Valdeku tänava liikluskoormust. Seetõttu ei nõustuta EAKi tegevusest (Ü. Mark) üldplaneeringu koostajatega, kes on KSH seisukohale Ü. Mark andis eestseisusele inimressursi kaudu ülevaate EAKi toetudes kõnealuse trassi ära jätnud. tegevusest. 2. Palju olulisem on anda Viljandi mnt-lt otse Pärnu mnt ja raudtee alt ühendus Tervise tänavale, mis tähendaks EAKi nõukogu reaalset otseühendust Mustamäega, vähendades seega ka I. Raukase asemel on vaja valida EAKi nõukogusse uus liige. Valdeku tänava koormust. Nimelt on EAKi juhatuse liikmel (Ü. Mark) ja EAKi nõukogu 3. Ebaotstarbekaks tuleb pidada kahetasandilise sõlme liikme (I. Raukas) bürool (Arhitektuuriagentuur) tekkinud äri- kujundamist Rahumäele, et suunata Pärnu mnt Nõmmele. suhe, mis ei ole aga eetiline. Uue nõukogu liikme kandidaadid Ka sellele suunale tuleb põhikoormus Viljandi mnt-lt ning on M. Mutso, P. Pere, K. Vellevoog ja T. Laigu. kesklinnast lähtuvast ja Pärnu maanteed pidi kulgevast liiklusest, mis suundub läbi Nõmme keskuse Mustamäele. OTSUS: Sellesuunalise liikluse korjaks n-ö üles just eelnimetatud Määrata eestseisuse otsusega EAKi nõukogu ühendus Tervise tänavaga, millest johtuvalt tuleb selle uueks liikmeks T. Laigu. väljaehitamine lahendada esmajärjekorras. Tänu sellele kaoks ära ka Rahumäe sõlme ehitamise vajadus. 4. Praegune raudteeülesõidukoht Rahumäel peaks säilima Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna ühetasandilisena, ülesõit tuleb korrastada. juhataja M. Preem tutvustas (esitluses osalesid ka peaspetsia- 5. Küll aga on vajalik Pääsküla kahetasandiline Pärnu mnt ja list Olari Kärmas ja vanemspetsialist Margarita Lykke) eestsei- raudtee ristumine. susele Nõmme üldplaneeringu koostamise tagamaid, selle sisu 6. Ülivajalikuks tuleb pidada Kadaka pst liikluskoormuse ning planeeringu koostamisega üleskerkinud probleeme. vähendamist, milleks sobib Harku raba serva ettenähtud M. Preemi sõnul võeti eelmisel aastal uuesti käsile kuus aastat uue jaotustänava trass. Mustamäe-poolses osas tähendab tagasi katkestatud Nõmme üldplaneeringu tooriktekst. Kat- see Tihniku tn laiendamist ning alates detailplaneeringuga kestatud üldplaneeringu olid koostanud OÜ Koot&Koot ning ettenähtud uuselamute ala kohalt nihkub u 30–50 m raba AS E-Konsult (A. Levald). Nõmme üldplaneeringu koostamine suunas, et jätta elamute ja tänava vahele piisav puhver. oli algatatud volikogu otsusega. Selle jaotustänava ning traditsiooniliste jooksu-, suusa- ja jalgrattateede ristumised tuleb lahendada eritasandiliste Avalikkus on Nõmme ehitusmääruse üldiselt omaks võtnud, ristumistega. aga õiguskantsler on selle legitiimsuse praegu kahtluse alla 7. Pääsküla prügila tuleb ümber kujundada puhkealaks, kus on seadnud. Üldplaneeringu koostamise üks ajend ongi asjaolu, et suusanõlvad, jalgratta- ja jooksurajad jne. Nõmme ehitusmääruse seadustamiseks tuleb määrata Nõmme linnaosa hoonestamise ja liikluskorralduse üldpõhimõtted ning arengu üldsuunad Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, K. Komissarov tutvustas eestseisusele Narva Joaoru mahu- mis kajastab ka Nõmme ehitusmääruse põhimõtteid. Teiseks lise planeerimise arhitektuurivõistluse tingimusi. üldplaneeringu taaskäivitamise ajendiks oli Tallinna tänavate Ideekonkursi eesmärk on saada planeeringuline eskiislahen- ja kergliiklusteede võrgu teemaplaneeringu koostamine, mil- dus Narva Joaoru puhkealale. Puhkeala asub Narva keskosas leks väljatöötatud lahendused on võimalik võtta üle Nõmme jõe kaldal ajaloolise Narva linnuse kõrval. Võistlusala on väga üldplaneeringusse. Lisaks on üldplaneeringu eesmärgiks imposantne: ala suurus on 17 ha, millest 1,5 ha moodustab soov kehtestada ühtsed ehitamis- ja planeerimisreeglid juba linna ainuke avalik supelrand. Puhkeala arendamisega soovib väljakujunenud keskkonnas (miljööaladel) ning määrata nende Narva linnavalitsus rajada infrastruktuuri puhkuse, meelela- piirid, sest õiguskantsler on seadnud kahtluse alla ka Tallinna hutuse, spordiharrastuse ja massikultuuri ürituste korraldami- üldplaneeringus fi kseeritud miljööalade ulatuse (sest ulatus seks. Ideevõistlusega loodetakse saada nii planeeringu kui ka fi kseeriti enne, kui 2003. a võeti planeerimisseadusesse sisse selle funktsioonide jaoks häid ideid. Narva peaarhitekti Peeter miljööalade mõiste). Üldplaneeringu abiga soovitakse ühtlasi Tambu sõnul peitub just sellele alale lahenduse leidmises suunata raskeveokite liiklus Nõmmelt võimalikult mööda ja võti, mille abil õnnestuks Narva linn n-ö lukust lahti keerata. vähendada üldist liikluskoormust. Võistlusala on korraga nii piiri- kui ka Natura-ala. Puhkeala arenduseks on eraldatud 60 mln eurot. Eestseisus, kuulanud ära M. Preemi, pidas vajalikuks kujunda- da Nõmme üldplaneeringu koostamise käigus esilekerkinud Ideekonkursi preemiafond on 990 000 krooni, millest pea- probleemide kohta oma seisukoht. Jõuti järgmistele seisukoh- preemiana makstakse välja 360 000 krooni. Ideekonkurss tadele. kestab 4. detsembrini ja tulemused peaksid selguma 21. detsembriks. arh.03/09 A4

Võistluskeeleks on eesti keel, võistlustingimused tõlgitakse ka seepärast vajavad ka need asfaltbetooni olulist rikastamist inglise keelde. kunstiobjektide jt linnakujunduslike elementidega.

EALi-poolseteks žüriiliikmeteks määrati A. Levald, T. Trummal, P. Pere ja T. Sooväli. T. Laigu sõnul on võimalik panna Vabaühenduste Fondi toetu- se abil kokku arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikava. Kommunikatsioonikava koostamise jaoks on võimalik küsida Eestseisus vaatas läbi EALi ja EAK koostöölepingu. Pärast kuni pool miljonit krooni. Ettevõtmise eesmärk on märgistada mõne paranduse sisseviimist koostööleping kinnitati. ära kõik arhitektuuriküsimustega tegelevad institutsioonid (õppeasutused, EAL, ministeeriumid jt) ning panna nad või- malikult efektiivselt tööle. Praegu leidub paljuski ressursside T. Laigu sõnul on üles kerkinud tõsine diskussioon: kes on pla- raiskamist. EAL otsustas teemaga edasi minna ja teha taotluse neerija, kas on vaja planeerija kutset või piisab valdkonna hal- koostamisel koostööd konsultatsioonifi rmaga Advisio. Võima- damiseks reeglitest ja teatud korra kehtestamisest? Kutsekojas lik on arhitektuurivaldkonna kavaga koos teostada ka EALi tegutsev planeerija kutse töörühm on saanud valmis planeerija arengukava. Tulemused selguvad detsembris. ülesannete kirjelduse. Kutse töörühm kavatseb oma tegevuse- ga edasi minna. Siseministeerium on aga seisukohal, et eraldi kutset pole vaja. Kutsekoda on asjade sellise käigu tõttu veidi segaduses ning tahab teemasse selgust saada. T. Laigu oli 17. september seisukohal, et EAL peaks avaldama planeerija kutsestandardi koostamise vajalikkuse kohta selgelt arvamust. Koostöös Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimehe Mart Hiobiga on T. Laigu Liivi Haamer andis eestseisusele ülevaate teist korda väljakuu- ette valmistanud ruumilise keskkonna planeerija kutsestan- lutatavast noore arhitekti preemia (NAP) konkursist. Eestsei- dardi koostamise ettepaneku, mille eestseisus heaks kiitis ja sus tegi ettepanekuid NAPi konkursi žürii koosseisu kohta. mis otsustati saata kutsekotta. Peeti oluliseks, et eelmise aasta võitja Siiri Vallneri kataloog ilmuks kindlasti enne seekordse võitja väljakuulutamist.

Kultuuriministeerium on saatnud EALile arvamuse avaldami- seks riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu M. Maiste tutvustas eestseisusele Tallinna Ülikooli loomemaja kohaselt viiakse riigihangete seadusesse sisse uus parag- ja ülikoolilinnaku hooviala arhitektuurivõistluse lähteülesan- rahv „Ideekonkurss kunstiteoste tellimiseks“. See paragrahv net ja võistlustingimusi. kohustab hankijat, kes tellib ehitustöö, mis seisneb avalikult kasutatava hoone või spordirajatise või selle osa püstitamises, Nimetatud võistlus on arhitektuurse eskiisi ideelahenduse laiendamises või rekonstrueerimises ja mille eeldatav mak- võistlus, mis korraldatakse riigihangete seaduse ideekonkursi sumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke kolmekordse tingimuste kohaselt. Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida piirmääraga või ületab seda, korraldama hankemenetluse parim arhitektuurne eskiislahendus nii kavandatavale loome- raames ehitusprojekti koostamisel kunstiteoste tellimiseks majale kui ka ülikoolilinnaku sisehoovile. Võistlusala asukoht ideekonkursi. Hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on Tallinna linn, Narva mnt 25, 27, 29 ja Uus-Sadama 5 kin- peab moodustama vähemalt 1% riigi või kohaliku omavalit- nistud. Võistlusala suurus kokku on 6410 m². suse eelarvest kõnealuse ehitustöö hankelepingu täitmiseks eraldatavatest vahenditest. Võistluse tulemusena soovitakse leida isik, kelle esitatud arhitektuurne eskiis on aluseks edaspidise projekteerimise Eestseisus vaatas läbi ja kooskõlastas riigihangete seaduse ja projekteerimiseks vajalike otsuste tegemisel ning mille muutmise eelnõu ehk nn protsendiseaduse eelnõu. Tehti autori(te)ga asutakse läbirääkimistesse projekteerimisteenuse ettepanek lisada esimesse lõiku objekti määratlusse järgmine hankelepingu sõlmimiseks. laiend: Koos loomemaja hoone arhitektuurse eskiisiga soovitakse (1) Kui hankija tellib ehitustöö, mis seisneb avalikult kasutatava saada võistlusala lahendus, mis määraks peale kavandatava hoone või spordirajatise või selle osa või linnaehituslikult hoone ära ka võistlusala parkimise, haljastuse ja heakorra olulise avaliku välisruumi, tänava või väljaku püstitamises, üldpõhimõtted. loomises, laiendamises või rekonstrueerimises ja mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke kolmekord- M. Maiste sõnul on hoone ruumiprogramm üsna piiratud, sh se piirmääraga või ületab seda, on ta kohustatud korraldama on suur rekreatsiooniala, avalikku ala on üsna vähe. Hoone ise hankemenetluse raames ehitusprojekti koostamisel kunstiteoste on juba tingimustega peaaegu ära määratud. tellimiseks idee-konkursi. Võistlus plaanitakse välja kuulutada 21. septembril 2009. Selgituseks: Nii suured avalikud väljakud, tänavate laien- Kvalifi tseerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 5. oktoober. damised või ka suured parklad valmivad küll riigihangete Tööde esitamise tähtaeg on 23. november. Võitjad kuulutatak- vähempakkumiste teel, kuid siiski väga suurte summade eest, se välja 16. detsembril 2009. arh.03/09 A5

Võistluse preemiafond on 375 000 krooni, • Tigutorn (Tartu), arhitekt Vilen Künnapu; mis jaguneb järgmiselt: • Eesti Maaülikooli võimla (Tartu, Kreutzwaldi 3), arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik (AB Salto OÜ). 1. auhind 150 000 kr 2. auhind 100 000 kr Renoveerimise ja restaureerimise valdkonnas: 3. auhind 75 000 kr ergutuspreemia 50 000 kr • Vene Kultuurikeskus (Tallinn, Mere pst 5), arhitekt Niina Mäger, sisearhitekt Anne Tamverk; Tallinna Ülikool soovib EALilt järgmise žürii koosseisu koos- • Vana jahuladu (Tallinn, Rotermanni kvartal), arhitekt kõlastamist: Hanno Grossschmidt; • Lasva veetorn, arhitekt Veronika Valk (Zizi Yoyo); esimees: • Laudsepa töökoda (Tallinn, Rotermanni kvartal), arhitektid Rein Raud, Tallinna Ülikool, rektor Andrus Kõresaar, Raivo Kotov (KOKO arhitektid). liikmed: Peep Ratas, Tallinna Ülikool, haldusjuht A. Levaldi sõnul saab ACE’i järgmiseks presidendiks tõenäoli- Martin Aadamsoo, Balti Filmi- ja Meediakool, arendusjuht selt Selma Harrington Iirimaalt. On võimalus, et ACE aktsep- Kalle Komissarov, arhitekt teerib EALi seisukohta ACE’i liikmemaksu maksmise küsi- Kalle Vellevoog, arhitekt muses. Probleem peaks saama laiema kõlapinna: EAL peaks Audrys Karalius, arhitekt (Leedu) peatama oma liikmelisuse ajutiselt, mitte ACE’ist välja astuma. Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna linna peaarhitekt Otsustati teha oktoobri alguses Brüsselis peetaval ACE’i fi nantskomitee koosolekul ACE’ile ettepanek peatada ajutiselt žürii ekspert: EALi liikmelisus. Ettepanekule peaks järgnema läbirääkimiste Tanel Seppel, AS Telora-E periood.

OTSUS: EAL on jäädvustanud vanema generatsiooni silmapaistvate Üldjoontes vastavad esitatud tingimused arhitektide elu ja loomingut fi lmilindile 2007. aastast alates, EALi arhitektuurivõistluste juhendile. kokku on jäädvustatud 18 arhitekti mälestused. Arvestades rasket majanduslikku olukorda, palub Kulka väga hoolikalt Võimaluse korral soovitatakse žüriisse kaasata veel üks kaaluda, kes väärib portreteerimist, ning luua ühtlasi täpsem Eesti arhitekt (näiteks Andres Alver või Urmas Muru), jäädvustamiskontseptsioon: kas talletada arhitekte nt põlv- et žüriis oleksid ülekaalus sõltumatud arhitektid. kondade või koolkondade kaupa, kas jäädvustada persoone, ajastuid või tendentse jms.

Arutati, milliseid objekte võiksid liidu liikmed esitada EALi Eestseisus pidas vajalikuks, et arhitektuuri- ja kunstiteadlas- poolt EALile esitatute seast kandideerima Kulka 2009. a arhi- test koosnev töögrupp valiks eelnevalt koostatud võimalike tektuuri aastapreemiale. EALi valik on järgmine. jäädvustatavate nimekirjast välja need arhitektid, kelle arhi- tektuurilooming ja tegevus on väärt eelisjärjekorras jäädvus- Arhitektuuri valdkonnas: tamist. Sellise valikuprintsiibi alusel otsustatakse jäädvustada igal aastal teatud kindla arvu arhitektide looming. Leiti, et • Paide spordihall (Paide, Aiavilja 1), arhitektid Karli Luik, fi lmimisega samal ajal tuleks mõelda ka fi lmitud materjali Maarja Kask, Ralf Lõoke (AB Salto OÜ); väljundile. • Viljandi sõudeellingu hoone (Viljandi, Ranna pst 13), arhitektid Lauri Saar, Toomas Paaver, Indrek Järve, kaasautorid Jaak-Adam Looveer, Tõnu Laanemäe; • kortermaja Tallinnas (Tatari 30), arhitekt Martin Aunin; 1. oktoober • korterelamu Aiamaja Tallinnas (Vana-Viru 13), arhitektid Villem Tomiste, Ott Kadarik, Mihkel Tüür (AB Kosmos OÜ); Ülar Mark (EAKi juhataja), Ike Volkov (EALi esimees) ja Jüri • elamu Pärnus (Kaarli 30), arhitektid Andres Alver, Sven Soolep (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan) allkirjastasid Koppel, Tarmo Laht, Ulla Saar, Indrek Rünkla EALi-EKA-EAKi koostöölepingu. (OÜ Alver Arhitektid); • Vabaduse väljak Tallinnas, arhitektid Andres Alver, Tiit Trummal (Alver Trummal Arhitektid); Määrati kindlaks EALi üldkogu koosoleku toimumise aeg: • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu (Tallinn, Akadeemia 11. märts 2009. tee 1 / Ehitajate tee 7), arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Kristi Lents, Hanneloore Kääramees; arh.03/09 A6

Eestseisuse liikmete seisukohti: I. Volkov tutvustas eestseisusele hipodroomi ala planeeringuga seoses üles kerkinud probleeme. EALi poole on pöördunud • Eraomanikul on õigus algatada detailplaneering. Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ juhataja Indrek S. Hipodroomi alale korraldati Tallinna LV nõudmisel kuue Einberg palvega saada EALilt hinnang hipodroomina tuntud osalejaga kutsutud konkurss. Võistluse korraldamine kinnistu (Paldiski mnt 50) detailplaneeringu kohta, täpsemalt, kõnealusele alale planeeringu saamiseks ongi lahendus, mis kas kõnealune planeering on Tallinna elukeskkonna arengule peaks tagama selles olukorras parima tulemuse. hea või taunitav? Teatavasti on 19. augustil 2009 Tallinna • Otsustamaks, kas ala peaks jääma sotsiaalmaaks või mitte, LV poolt algatatud planeeringu hoonestustiheduskoefi tsent peaks tegema siiski analüüsi. võrreldav Mustamäe viie- ja üheksakordsete majade piirkonna • Senisest hipodroomialast oli vaid tribüün avalik ala, omaga. Elamu- ja ärimaana leiab kava järgi kasutuselevõtu ülejäänud ala oli kinnine. M. Mutso väide, et ühiskondlik 80% kinnistu pindalast ning praegune hipodroom likvideeri- ala muutub privaatalaks, pole korrektne. takse. • Ratsasport võistlusspordi kujul kõnealusele alale tõepoolest ei sobi (selline oli ka J. Manitsi seisukoht) EAL kujundas kõnealuses küsimuses järgmise seisukoha: – hobiratsutamine ja võistlussport on kaks eri asja. Hobiratsutamise võimalus jääb alale ka uue planeeringu Hipodroomi ala on eraomandis arenguala kesklinna vahetus kohaselt. naabruses. Kahjuks ei ostnud linnavalitsus ala rekreatsioonialana • Kas EAL peaks sekkuma maa funktsiooni muutmise omanikult ära ja ala läks eraarendusse. Nii jäi üle võtta halvi- küsimustesse? Ühe sekkumisvõimalusena võib vaadelda matest lahendustest parim: Tallinna Linnaplaneerimise Amet alale parima arhitektuurilise lahenduse leidmist, mida soovitas omanikule arhitektuurivõistlust, et professionaalidel oleks korraldatud arhitektuurivõistlusega kindlasti tehti. võimalik kaasa rääkida ja parim lahendus valida. Lähteülesandes • Hipodroomi alal ei oleks suurvõistluste puhul niikuinii nõuti avalikku funktsiooni, lasteala jne. Žürii liikmetest üle poole võimalik parkimist tagada – seda fakti silmas pidades ei saa olid arhitektid. Tulemuseks oli kuus eripalgelist lahendust Eesti rääkida korralikult toimivast hipodroomist. tuntud arhitektibüroodelt. • EAL võiks jätkata kunagist tava korraldada planeeringute avalikke arutelusid. Arutelu tuleks korraldada juba enne Tiheduse protsent konkursi tingimustes oli tõesti liiga suur, mida arhitektuurivõistluse käivitamist, võistluse lähteülesande žürii liikmed ka välja tõid, samas on võitnud töö hea lahendusega koostamise faasis. perspektiivne elurajoon. • Juhul, kui küsimuse tõstatab EALi liige, tuleks teha ekspertiis. EAL soovib linnaruumiliselt alati parimat lahendust ja saab aidata • EAL peaks tegelema tekkinud/tekkiva(te) siiski professionaalse nõuga, mida antud juhul on võimalikult mak- probleemi(de)ga linnaehituslikust aspektist simaalselt ka arvestatud. lähtudes, st EAL ei peaks arutama küsimusi stiilis kes-kellele-krundi-müüs (Endrik Männi ettepanek). EALi vastuskirja peale tuli kommentaar M. Mutsolt selle kohta, et liit ei seisa piisavalt avaliku ruumi eest. Samuti tau- Otsustati, et eestseisuse järgmisele koosolekule kutsu- nis Mutso ühiskondliku ala muutmist kinniseks privaatalaks ja takse hipodroomi alale planeeringu saamiseks korralda- hipodroomi likvideerimist. Teatavasti muudeti üldplaneerin- tud võistluse võidutöö autorid, E. Mänd, M. Mutso ning guga kõnesoleva ala funktsiooni sotsiaalmaast elamumaaks. korraldatakse EALi liikmetele suunatud planeeringu tutvustus ja arutelu. Järgnes arutelu, kuidas peaks EAL edaspidi sarnaste küsimus- te puhul käituma, kas Arutelu järel kujundab EAL oma seisukoha Tallinna üld- planeeringulise lahenduse kohta. 1) tegema omaalgatuslikus korras tasuta analüüsi, 2) tegema ekspertiisi tasu eest (ekspertiisi tellija soovil), 3) lähtuma seisukohast, et EAL on ruumilistes küsimuste Estonia teatri peadirektor Aivar Mäe teavitas eestseisust teatri ühiskonna harija. „Tasuta rahva huvides“ – kas see on EALi laienemisplaanidest, seda ooperiteatri kavandamist silmas asi? pidades. 4) koostama formaalse vastuse juhul, kui pole aega probleemi sisuliselt analüüsida (kuid kas sel juhul on üldse mõtet A. Mäe: Skandinaavia maadest ainsana puudub Eestil ooperi- vastust anda või oleks õigem küsimust ignoreerida, jättes teater. Estonia teatri saal on ooperite etendamiseks kehv, sest üldse vastamata?). on ehitatud draamasaaliks. Paljud Eesti lauljad on seetõttu siirdunud tööle väljapoole Eestit. Ükskõik, milliseid sisetöid EALi juhatus, olles arutanud ja analüüsinud kõnesolevat Estonias ka ette ei võtaks, ei mahu ooperiteatri funktsioone küsimust juhatuse koosolekul, kujundas seisukoha, et rahuldav laiendus sinna ära. EAL valveseisukohti ei esita ning tasuta, st oma huvi- des analüüse teeb EAL siiski vaid üksikjuhtudel, kui asi Ehkki Unesco kriipsutas Estonia teatri laiendamise võimaluse puudutab väga olulisi linnaruumilisi küsimusi. Sellistel Estonia monumendi poole maha, kavatseb kultuuriminister juhtudel nagu hipodroom peaksid ekspertiisi tellima kutsuda lähiajal kokku vastavate erialade spetsialistidest koos- huvitatud osapooled. neva nõukogu, et arutada Estonia teatri võimalikke laienemis- arh.03/09 A7 plaane, mis võimaldaksid teatril toimida ka ooperiteatrina. et linnahalli kõrval asuvad alad on seotud linnahalli renovee- Kui otsustatakse uue ooperiteatri ehitamise kasuks, tulevad rimiskavaga, et anda võimalikule investorile mingidki kaalumisele teisedki võimalikud paigad, mille linn on broneeri- võimalused kasu saamiseks. nud oluliste ühiskondlike objektide jaoks (lauluväljaku vahetus läheduses, Kumu juures, Põhjaväila lähedal jm). V. Tomiste: Kas kõne alla võiks tulla ooperiteatri rajamine Skoone alale? Ü. Mark: Kas laululava läheduses paikneva ala sobivust oope- riteatriks on analüüsitud? E. Mänd: Bastioni muldkehand ei tohi muutuda, seega ei tule see ala ilmselt kõne alla. A. Mäe: Linnapildis näeks laululava juurde paiknevale alale ooperiteatri ehitamine välja absurdsena. Ükski estonlane A.Mäe: Mitte-linnakruntidest on ooperiteatri ehitamise või- ei tahaks praegusest majast loobuda – vanas majas on palju malikud kohad järgmised: ajalugu sees. Ainus võimalus oleks rajada ooperiteater ikkagi kesklinna. Ühe võimalusena võib kaaluda teatri ehitamist • Põhja pst 35 krunt, Tammsaare parki, sest see annaks võimaluse ühendada vana ja • Põhja pst 35 lähedal asuv Merko krunt uus maja, nt aatriumiga. Sel juhul jääksid publikule mõeldud (Kalaranna-äärne ala) ruumid maa peale, ülejäänud ruumid asuksid maa all. Teatri laoruumid ei peaks üldse seal paiknema. Ü. Mark: Aga Admiraliteedi krunt?

V. Tomiste: Estonia teatri laiendamise ainus võimalus oleks E. Mänd: Jah, ka see oleks üks võimalus. ehitada uus osa täielikult maa alla. T. Laigu: Ehk annaks Tallinna Sadamale kuuluvat krunti A. Mäe: Põhimõtteliselt saaks võimsa ooperiteatri rajada ka Nafta tänaval Riigi ASilt ära osta? linnahalli, kuid küsimus on selle atraktiivsuses. Ja see võib isegi olla väga hea idee. Sel juhul võiks Estonia teater tegutse- K. Vellevoog: Siiani on võimalike kohtadena vaadatud linnale da edasi praeguse Estoniana. Samas ei saa linnal kunagi olema kuuluvaid maid. Võiks vaadata krunte aga laiemalt. nii palju raha, et pidada ülal linnahalli – see peaks olema riigi prioriteet. Ü. Mark: Kas Eesti riigil on ikka vaja nii suure saaliga oope- riteatrit? Sellise maja puhul kaasnevad paratamatult suured K. Vellevoog: Linnahalli saalil pole loomulikku akustikat, see küttekulud. on ehitatud ainult kunstliku akustika jaoks. E. Mänd: Ühest küljest ehitame me ooperiteatri Eesti rahva A. Mäe: See pole probleem. Akustika on võimalik tagada. jaoks, teisest küljest ootame ka külastajaid väljastpoolt. Seega oleks ooperiteatri üheks funktsiooniks edendada kultuuritu- E. Mänd: Estonia teatri laiendamise teemadel on aru peetud rismi. Selge on see, et ainuüksi eestlastega me nii suurt saali ka Tallinna Linnavalitsuses, seda just linnaehituslikke aspekte ära ei täida. Kindlasti ei ehita me seda maja mitte ainult Tallin- analüüsides, mis arhitektuuri otseselt ei puuduta. Probleeme na jaoks, vaid ikka kogu Eesti jaoks. teatrihoone laiendamisel võivad kaasa tuua A. Mäe: Kultuuriminister on küll välja kuulutanud, et Estonia • arheoloogilised säilmed, teatri juurdeehitus tuleb, kuid ooperiteatri ehitamine sinna • asjaolu, et Tammsaare park on võetud looduskaitse alla, ei ole sugugi kindel. Samas peame me välja saatma sõnumi, • ranged parkimisnõuded, nüüd on lisandunud ka Solaris, kas Eestisse tuleb ooperiteater või jääb üksnes draamateater. • teatrihoone laiendamine maa alla, mis rikuks suure Pärnu mnt-le Estonia juurdeehituse tegemise võimaluse kõrval tõenäosusega Tammsaare pargi veerežiimi. tuleb kaaluda ka teisi kohti. Minul isiklikult praegu kohaeelis- tust ei ole. Ooperiteatri saali maksimumsuurus oleks 1100 A. Mäe: Ühesõnaga tooks Estonia laiendamine endaga kaasa kohta, statsionaar 900 kohta. Praegu pole Eestis ühtegi arhi- palju probleeme. Analüüsitud ja kaalutud on ka teisi võimalik- tekti, kes oskaks ooperiteatrit projekteerida (erinõuded akus- ke ooperiteatri ehitamise kohti: tikale, ventilatsioonile jne). Rahas ei ole ooperiteatri rajamise puhul ilmselt küsimust, sest hoone ehitataks ikkagi 200–300 • Nafta tänava pikendus (osa alast kuulub aga Tallinna aastaks, kusjuures mõeldakse veel perspektiivile. Sadamale), • linnahall (tegemist on kaitsealuse objektiga, kaitse all on E. Mänd: Ooperiteatri võiks ehitada ja teha seda väga kor- eelkõige ringsaal, saali ehitamine ooperiteatriks nõuaks aga ralikult. Estonia laiendus ei ole siiski hea mõte. Praegune aeg lammutamist ja uue saali ehitamist). soosib ooperiteatri rajamise võtmist riiklikuks prioriteediks.

V. Tomiste: Ooperiteatri võiks rajada ka linnahalli kõrval I. Volkov: Seadustes on sees riiklike objektide rahastamine asuvale alale. riigieelarvest.

E. Mänd: Jah, see oleks suurepärane koht ooperiteatri jaoks. E. Mänd: Praegu on maksejärjekorras Kumu, ERM ja Eesti Samas kõrval paikneb ka Kultuurikatel. Miinuseks on aga see, Muusikaakadeemia. arh.03/09 A8

A. Mäe: Lähiajal kutsume kokku ooperiteatri rajamise kura- - Kas üldplaneeringuga ette nähtud sotsiaalmaa muutmine tooriumi, kuhu ootame esindajaid järgmistest organisatsioo- ärimaaks on ikka õige lahendus? Piirkond muutub seeläbi nidest: monofunktsionaalseks. Kas linn ei saaks nõuda, et eravalduses olev hipodroomi ala säilitaks oma sotsiaalmaa - Tallinna linn (linnaarhitekt), funktsiooni? - Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, - Hipodroomi likvideerimisega kaotab Põhja-Tallinn oma - arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu, ainukese spordiobjekti. Kõikidel teistel linnaosadel on - UNESCO, tekkinud oma märgiline spordiobjekt. Ratsatreeningualade - EAL. rajamisega Sakusse kaotatakse Baltimaade ainuke hipodroom. Tondi ratsaspordibaasi püsimajäämine Kindlasti vajame ooperiteatri rajamisel EALi abi ja soovime oma praeguses asukohas on samuti küsimärgi all, ning EALiga koostööd teha. sealne raudtee ja kõrghooned on ohtlikud nii lastele kui ka hobustele. Sportimisvõimaluste vähendamise ja KOKKUVÕTE/OTSUS: ärakaotamisega muutub kogu piirkond üha enam ja enam EAL on valmis nimetama oma esindaja ooperiteatri monofunktsionaalseks. rajamise kuratooriumisse ja osalema teatri kavandami- - Juhul, kui hipodroom peab siiski oma praeguselt alalt se aruteludel. Ooperiteatri ehitamise siiani vaadeldud ümber kolima, võiks see tulla Mustjõele. võimalikest kohtadest näib Pärnu mnt-le Estonia teatri - Rohealaplaneeringus on Põhja-Tallinn kirjas kui rohealasid juurdeehituse tegemine kõige ebareaalsem. On vähetõe- juurde vajav linnaosa, praegune planeering aga eirab näoline, et ooperiteatri nõudmistele vastav maht koos rohealaplaneeringuga fi kseeritut. Et hipodroomi alaga parkimisega on sinna üldse võimalik ära mahutada. piirneb Kristiine linnaosa, kus on samuti vähe rohealasid, kaetaks hipodroomi säilitamisega ka Kristiine vajadused. - Mustamäe tee ja Paldiski mnt nurgal olevat kõrghoonete ala Eestseisus, vaadanud läbi Villo Kuhti EALi liikmeks astumise võiks edasi arendada, mitte tükkida rohealadele. avalduse ja tööde kausta, otsustas V. Kuhti EALi liikmeks vastu - Mis põhjusel rohealade planeering üldse koostati, kui see on võtta. iga hetk muudetav? - Küsitav on nii suure hoonestusmahuga minemine metsa ja maa alla. Eestseisust paneb muretsema ASi Hoolekandeküla otsus - Hoonestustihedus on ilmselgelt liiga suur. korraldada Hoolekandeküla arhitektuurivõistluse kolme - Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosa premeeritud töö autorite hulgas riigihange, mis tähendab planeeringutele oleks vaja leida sidususkohti. põhimõtteliselt seda, et riigihanke järel alustatakse vaid ühe - Tallinnale oleks vaja ühiskondlike objektide võidutöö autoritega läbirääkimisi peaprojekteerimisteenuse teemaplaneeringut, kus oleks ära toodud ka nimekiri hankelepingu sõlmimiseks. Nagu ikka, saab riigihanke puhul avalikest tegevustest, mida linn soosib ja millega määravaks hind. tegelemise võimalused ta oma elanikele tagab.

Oldi seisukohal, et riigihankeprotsessis osalejatele peaks E. Männi kommentaarid ja selgitused andma ette baashinna (sihthind). esitatud küsimustele:

Otsustati suhelda ASiga Hoolekandeteenused ja Linn on kaalunud võrdselt hipodroomi ala maa sihtotstarbe püüda leida riigihanke tingimustega sobivad lisakri- muutmata jätmist ehk ala säilitamist sotsiaalmaana või selle teeriumid, mille järgi saaks välja selgitada parima(d) muutmist polüfunktsionaalseks kohalikuks tõmbekeskuseks. lepingupartneri(d) tellija jaoks. Tulevikku silmas pidades otsustati polüfunktsionaalse arengu- suuna kasuks.

Rohealade teemaplaneering näeb tõepoolest piirkonnas ette rohealade laiendamise, kuid rohealade vähesus on probleemiks 15. oktoober just sealsetes tööstuspiirkondades, mitte hipodroomi alal. Praegune rohealade planeering on tööversioon, mis on ametli- kult kinnitamata. Tõnu Laigu (QP Arhitektid), üks hipodroomi alale detailpla- neeringu saamiseks korraldatud kutsutud konkursi võidutöö Mis puutub ala monofunktsionaalseks muutumisse, siis oli autoritest, tutvustas hipodroomina tuntud kinnistu (Paldiski linn andnud võistlustingimustega ette nõude, et 25% ulatuses mnt 50) detailplaneeringut. peab kinnistul säilima avalikkusele suunatud funktsioon. Kon- kursi võidutöös on selle nõudega ka arvestatud (Lotte-maa, Järgnes planeeringu arutelu. Põhiline diskussioon tekkis hipo- ekstreemspordikeskus, turuplats, lasteaed jne). droomi kavandatavast likvideerimisest. Hoonestustihedus on kinnistul tõesti äärmiselt kõrge. Arutelu käigus tekkinud arvamusi / kujundatud seisukohti / tõstatatud küsimusi: Hipodroomi alal korraldatud koertenäitused, romurallid, arh.03/09 A9 võidusõidud jms on näidanud, et seal pole võimalik tagada Ja tegelikkuses kirjutati lõpuks nii: parkimist. Parkimise lisavõimaluste loomine nõuab omanikult suuremahulisi investeeringuid vajalike rajatiste püstitamiseks. 2.2 Võistluse tingimuste kooskõlastamine ja koostamise alus

Linna funktsioon pole kindlasti arengut takistada, vaid ikka 2.2.1 Võistluse tingimused ja lähtematerjalidega on tutvunud seda võimaldada. Linna ülesanne on kaaluda avaliku huvi ja järgmised institutsioonid: erahuvi tasakaalustatust. Kui on ilmselge, et avalikud huvid ei Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ole tagatud, on linn alati valmis astuma teatud samme. Kõne- Eesti Arhitektide Liit (EAL) aluse planeeringu puhul oli inimeste kaasarääkimise võimalus keskmisest suurem.

Kui võrrelda elamispinnaks mõeldud ruutmeetrite arvu ühe inimese kohta Eestis vastava ruutmeetrite arvuga Kesk-Euroo- pas, siis on Eesti olukord tunduvalt kehvem. Meil oleks vaja juurde kvaliteetseid suurema pinnaga kortereid. Eestis on Eesti arhitektuuri- puudu eri suuruses ja eri hinnaklassis kortereid. võistlused Kvoorumi puudumise tõttu otsustati võtta kõnealune teema eestseisuse järgmisel koosolekul taas päevakorda ja sõnastada EALi seisukoht hipodroomi ala planeeringu kohta. LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED Väljavõte Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse koosoleku protokollist Hoolekandeküla planeeringuline ja 19. juuni 2008 arhitektuurne ideekonkurss

Punkt 1. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitek- Ideekonkursi peakorraldaja oli AS Hoolekandeteenused, tuurse ideevõistluse tingimuste läbivaatamine ja hin- kaaskorraldaja oli Eesti Arhitektide Liit. nangu andmine Võistlus kestis 27.05–17.08.2009 K-Projekt pöördus EALi poole ettepanekuga vaadata läbi ja kooskõlastada eelpool nimetatud võistluse tingimused ja soo- Konkursile kvalifi tseerus 12 tööd. vitada lisaks žüriisse 1-2 arhitekti. Võistluse tulemused: Eestseisus otsustas: Žürii otsusega tunnistati konkursi võitjateks järgmised võist- a) Kuna otsest koostööd võistlustingimuste koostamisel lustööd: pole EALiga toimunud st keegi pole EALi poolt sisuliselt tingimusi tervenisti läbi töötanud, ei ole õige nimetada AUGUST, autorid Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass, Asko tingimuste p.2.1.4 koostööd EALiga. Pole ka teada, kes Uukado (QP Arhitektid OÜ, Urban Management OÜ) on võistluse lähteülesande ette valmistanud. Ettepanek on punkt 2.1.4. kustutada. Samadel põhjustel ei saa EAL HAKARA, autorid Ain Kalberg, Irina Raud, Erko Luhaaru, tingimusi kooskõlastada. Tarmo Õkva (R-Konsult OÜ) b) Soovitada kaasata võistluse žüriisse (lisaks Ike Volkovile KES HOMMIKUTI KÜLAS KÄIB SEE ASJATA EI LONGI, autorid ja Ülar Markile) arhitektid Illimar Truverk ja Oliver Alver, Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets, Lembit Tork varuliikmena Peeter Pere. Nimetatud arhitektide nõusolek (Innopolis Insenerid OÜ, Eviko AS ja Tork Arhitektid OÜ) on olemas. Võitjate vahel läks võrdselt ärajagamisele 500 000 krooni. Eestseisus soovib, et nendest otsustest teavitatakse ka võistlu- sel osalejaid. Ära märgiti järgmised tööd:

Hilisemates korrigeerimistes: HÄRRA HUU, autorid Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür (K-Projekt AS, OÜ Arhitektuuribüroo Kosmos) P 2.1.4 soovitas eestseisus kustutada. Kui see jätta pakutud kujul, tuleks siiski muuta kirjavahemärke, lisades kooloni: INDIGO, arhitektid Anne Kose, Kristiina Hussar, Kristiina Aasvee (Celander Projekt OÜ) Arhitektuurivõistluse korraldamisel on tehtud koostööd Eesti Arhitektide Liiduga (EALiga): žürii koosseisu on EALi soovitusel TERVEPERE, autor Harry Klaar (On Arhitektid OÜ, Maru kaasatud veel 2 arhitekti. Ehitus AS) arh.03/09 A10

Karli Luik

EALi teated

EALi maakonnapäev peeti tänavu Paides.

Paidesse mindi 18. septembril ning kavas oli tutvuda Karli Luik sealsete uusehitistega, samuti saada ülevaade kultuurikeskuse teemast.

Paidesse jõudis kohale 28 arhitekti ja huvilist üle Eesti. Rae- kojas andis linnaarhitekt Marje-Ly Rebas ülevaate Paide linna arengust lähiminevikus, tähtsamatest kultuurisündmustest ning arhitektidest, kes on olnud Paidega seotud või Järvamaal sündinud. Seejärel tutvustati külalistele raekoja hoonet, mis kandideeris eelmisel aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia- le rekonstrueerimise valdkonnas.

Raekojast suunduti läbi vanalinna jalutades uude Paide spordihalli, kus tutvuti hoonega ja söödi lõunat. Spordihall on kesklinna hästi ära paigutatud, nii et mahud ei häiri kuidagi ja üldmulje on väga meeldiv. Küll aga on hoonest veel puudu hulk sisustuselemente, mis olevat tellimisel.

Spordihallist suunduti kultuurikeskusesse, mis oli oodatuim ja ka kirglikem visiit. Meedia kaudu jõudis tänavu kevadel avalikkuse ette teave, et Paide kultuurikeskus on kavas ümber ehitada multifunktsionaalseks Kesk-Eestit teenindavaks teat- ri- ja kontserdimajaks, mis ühineb Eesti Kontserdi ketiga. EALi eestseisusesse jõudis see teema samuti kevadel, mil hoone Riina Raig autorid arhitekt Hans Kõll ja sisearhitekt Tiiu Pai pöördusid arh.03/09 A11

EALi poole kirjalikult, avaldades toimuva pärast muret – auto- täpselt vajab, mida praeguse hoone juures kindlasti säilitada, riõiguste rikkumise valguses. EAL sai Paide Linnavalitsusse millest loobuda jne. pöördudes teada, et tegemist oli ELi tõukefondidest raha taotlemise meetme jaoks hinnapäringu tegemisega, ning et Arutelu kultuurikeskuses lõppes lubadusega, et Paide Linnava- Jaan Kuriksilt saadud visandid ei ole edasise tegevuse suhtes litsus konsulteerib kindlasti arhitektidega, et edasine tegevus siduvad. rahuldaks kõiki osapooli ning et lõpptulemus tuleks kvaliteet- ne ja Paide linnale väärikas. Kultuurikeskuses tutvuti esmalt hoonega ning üldine seisu- koht oli, et keskus vajab renoveerimist, kuna seal ei ole pärast Paide kultuurikeskuses olid kohal nii ETV reporter Olev Kenk hoone valmimist remonti tehtud, ent praegused nõuded on (kes oli meiega kaasa kõndinud juba hommikust alates) kui ka möödunuga võrreldes teised. Niisiis vajab kultuurikeskus Järva Teataja reporterid. tänapäevastamist. Saali laiendamisse suhtuti kahtlevalt: kas on tõesti vaja nii suurt saali, kui olemasolev on ehk piisav? Kultuurikeskusest sõideti uude PAIde lasteaeda, mida juhataja Samuti vaieldi teemal, kas universaalne saal on kõnealuses näitas külalistele nii seest kui ka väljast. Osaliselt olid ehitus- majas üldse võimalik – teater on teater ning kontserdisaalil on tööd sees veel pooleli, näiteks tulevases ujulas. Lasteaed teki- omad vajadused. tas vastakaid arvamusi: õueala oli väga meeldiv ja rahuldas nii lapsi kui ka täiskasvanuid, hoone siselahenduse värvigamma Ringkäigu järel tutvustasid kultuurikeskusega seotud plaane ja koridoride paigutus tekitas samas veidi küsimusi. Lapseva- Paide aselinnapea Piret Sapp ja linnaarhitekt Marje-Ly Rebas nemad olid aga rahul, mida näitas tõsiasi, et vanas lasteaias on (kes oli küll ametlikult juba sünnituseelsel puhkusel). Nende vabu kohti, uues aga järjekord. ülevaatest koorus välja soov panna kultuurikeskus taas elama ja rakendada seda paremini – sel põhjusel oligi esitatud taotlus Viimasena tutvusime vastavatud noortekeskusega, mille värvi- üleriigiliste arendusobjektide meetmesse. Taotluse üks osa oli lahendus ja mööbel oli noorte enda valitud. Keskuse tegevust ka hoone tulevikuvisiooni esitamine, mis telliti paraku kiirus- ja plaane tutvustas selle tegevusjuht. Jõuti arvamusele, et tades ja n-ö hinnapakkumise põhimõttel. on tore, et Paide noortel on koht, kus vabalt olla ja mängida. Nagu tegevusjuhi jutust välja koorus, tulevad noortekeskusse EALi esindajana tegi Illimar Truverk ettepaneku korraldada eelkõige need noored, kes ei käi huviringides ja kelle kodus hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse tegemiseks ava- pole nii meeldiv keskkond, kui ideaalis olla võiks. lik arhitektuurivõistlus. Et tegemist on tundliku alaga linna keskel, samuti olulise kultuuriobjektiga, oleks ainumõeldav Meediakajastus: olukord, kui kõik osapooled saaksid sõna sekka öelda. Avaliku ERRi uudisklipp: arhitektuurivõistluse eeliseks ongi selle avatus: ideid saavad http://www.err.ee/ext/popup.aspx?f=2&i=25729&mode=100 pakkuda arhitektid, võistluse ettevalmistusprotsessi kaasatak- se erinevad osapooled (linn, eksperdid ja autorid). Võistlustin- Järva Teataja uudis: http://www.jt.ee/?id=165814 gimuste väljatöötamiseks tuleks kokku panna ekspertgrupp, et lähteülesandesse saaks kirja analüüs selle kohta, mida linn Ingrid Mald-Villand, EALi direktor

Riina Raig arh.03/09 A12

Õppereis Kopenhaagenisse Vastas kokku kuus EALi liiget, mis on viimastel aastatel sar- naste küsimiste puhul suhteliselt tavaline osalus.

Väike rühm arhitekte Tallinnast, Võrust, Pärnust ja Valgast Need, kes vastasid, tegid seda aga põhjalikult, ja vastustest käis 21.–25. septembrini 2009 õppereisil Kopenhaagenis. koorusid välja uued ideed: monitoorida välisturge, luua EALi Sõitu aitas korraldada Taani Kultuuri Instituut ja toetas arhi- koduleheküljele korralik arhitektuurivõistluste andmebaas, tektuuri sihtkapital. kus oleksid näha kõik läbi aegade toimunud võistlused koos tulemustega, samuti tutvustada koduleheküljel EALi koosta- Kahe tiheda päeva programmis olid parimad uusehitised, tud ekspertiise. aga ka 1930ndate klassika. Giidiks oli Taani arhitekt Andreas Mørch. Lisaks meenutati meile juba teadaolevat, kuid ikka vähe aren- datud teemat, milleks on liikmete juriidiline nõustamine, et Rühma saatis Taani Kultuuri Instituudi direktor Silvi Teesalu. õigusaktid muutuksid arhitektuurisõbralikumaks ja korrasta- Tänu temale saime erakordse loa tutvuda põhjalikult üldsuses tumaks. suurt huvi äratanud Taani Raadio kontserdimajaga (autoriks arhitekt Jean Nouvel). Hoones on väga kaunis ja esmaklassi- Leiti, et EAL peaks rohkem ja julgemalt avalikkuse ees sõna lise akustikaga saal, eristuudiod jpm ruume. Kontserdimaja võtma ja kujundama linnaruumilisi seisukohti. lausa kiirgab ideerikkusest, näiteks välisseinad on ülalt alla kaetud erilise kattega, mida kasutatakse ekraanina videoku- Veel: EALilt sooviti enam arhitektuuri propageerimist interne- jutiste tekitamiseks. See põnev kate ei takista aga ruumide ti-väljaannete kaudu, rohkem nõustamisteenust oma liikmete- akendest väljavaatamist. le (nt teemal, kust saada toetusi ja kaasrahastust), samuti soo- viti, et EALi liikmed saaksid osaleda konkurssidel piiranguteta. Nägime Jørn Utzoni projekteeritud ilusat valget kirikut. EALi töösse soovitati kaasata aktiivsemalt nooremaid liikmeid. Utzon tõmbus avalikkusest täiesti tagasi seoses skandaalidega Sydney ooperiteatri ehitustööde käigus. Alles aastaid hiljem Kõik vastanud olid meelsasti nõus EALi tegevuses kaasa projekteeris ta Kopenhaagenisse kiriku. Nägime noorte arhi- lööma, seda nii laiemalt arhitektuuri propageerimises kui ka tektide büroo BIG (Bjarke Ingels Group) uuselamuid Ørestadi töörühmade töös. linnaosas, näiteks nende kuulsat Elamute mäge, paljusid Henning Larseni hooneid. Oli võimalik imetleda Kopenhaage- Kokkuvõtte koostas Ingrid Mald-Villand ni ühe populaarse supelranna vahetusse lähedusse 1939. a valminud arhitektuuripärli – Arne Jacobseni valget elamura- jooni Bellavista. Eesti Arhitektide Liit kuulutas oma Kõik see on vaid murdosa nähtust. 88. sünnipäeval välja järjekordse konkursi noore arhitekti preemiale. Teen ettepaneku, et EAL korraldaks 2010. aasta suvel õpperei- si Taani ja Rootsi. Marsruut võiks olla järgmine: Noore arhitekti preemia on Eesti Arhitektide Liidu (EAL) 1. Kopenhaagen. asutatud ning koos koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja Go 2. Malmö – uus elamurajoon Öresundi kaldal, kus paikneb ka Travel Reisibürooga väljaantav iga-aastane auhind. Preemiaks Calatrava Torso. on maailmareis 70 000 krooni väärtuses, lisaks üllitatakse 3. Uppsala – Henning Larseni projekteeritud kontserdimaja võitja loomingust kataloog. (2008). 4. Stockholm – soovitan tutvuda ülemaailmset huvi äratanud Preemia on mõeldud kuni 40-aastasele Eestis elavale ja tööta- energiasäästliku Hammarby Sjöstadi elamurajooniga, Ralph vale Eesti arhitektuuri arendanud või Eestile olulist tuntust Erskine’i hoonetega, Sir Forsteri projekteeritud sillaga. toonud arhitektile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust, olnud omal alal innovaatilised või kelle Heili Volberg-Raig, seenioride sektsiooni juhataja looming on aidanud oluliselt kaasa Eesti ja Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Preemiale esitatavad kandidaadid ei pea kuuluma Eesti Arhitektide Liitu. Eesti Arhitektide Liit korraldas oktoobri alguses oma liikmete seas küsitluse. Preemia eesmärk on virgutada noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Tunnustus peab julgustama noorarhitekte avardama oma silmaringi ning olema oma loomingus leidliku- Küsisime kahte asja: mad ja tegevuses mitmekülgsemad. Võistlus annab arhitektile tagasisidet tema senise töö kvaliteedi kohta ning hea võima- 1. Mida sooviksite, et Eesti Arhitektide Liit luse see ka ise kriitilise pilguga üle vaadata ja oma tegevusele lähitulevikus ära teeks? hinnang anda. Maailma eripalgelistest keskkondadest saadav 2. Millise valdkonna edendamisel olete valmis reaalne kogemus on loomeinimesele alati väärt inspiratsiooni- isiklikult kaasa lööma? allikaks, mis lisab loomingule uue mõõtme. Lennukamad ideed arh.03/09 A13 ja värskem arhitektuur muudavad aga meie kõigi elukeskkon- Loomeliitude aastalõpupidu tulekul na nauditavamaks ja paremaks.

Noore arhitekti preemia 2009. aasta žüriisse kuuluvad 2009. aasta lõpp ei ole enam mägede taga ja Eesti loomeliitu- arhitektuurikriitik ja Madalmaade arhitektuuriajakirja A10 del on taas kord põhjust koguneda, et tähistada aastavahetust peatoimetaja Hans Ibelings, EALi arhitektid Emil Urbel meeleoluka peoga. Sellel aastal on aga üritus tavapärasest ja Vilen Künnapu ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Tiit erilisem: hüvasti jäetakse ka väga paljude loomeinimeste jaoks Nurklik. kalli ja olulise hoone, Eesti Kunstiakadeemiaga.

Noor arhitekt 2009 kuulutatakse välja EALi üldkogu koosole- Aastalõpupidu toimub 17. detsembril 2009 kul 11. märtsil 2010. Eesti Kunstiakadeemias.

Kandidaatide esitamine: Peole eelneva seminari osa täidab Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatava ja suurt populaarust kogunud välkloengute sarja • Kandidaatide esitamise õigus on EALi liikmetel. loeng teemal “Maja ja mälestused”. Loomulikult on ka siin • Noorarhitektidel on õigus esitada preemiale ka iseenda eelkõige inspiratsiooniks EKA maja oma pika ajalooga, kuid ka kandidatuur. muud olulised hooned meie elus. Peo peateema on • Esitada võib eelmisel aastal kandideerinud noori arhitekte. “Koolilõpupidu”. • Kandidaatide esitamiseks palume saata avaldus, kus on nimetatud kandidaadi kontaktandmed ja põhjendus Meeleolu on lubanud peole looma tulla EKAst sirgunud ja preemia saamiseks (minimaalselt 1000 tm). tuule tiibadesse saanud legendaarsed Singer Vinger ja • Avaldus palume saata 20. novembriks 2009 aadressile info@ Kukerpillid, inspiratsiooni pakub Anu Hint ja kuulus ERKI arhliit.ee või tuua EALi büroosse, Lai 31, Tallinn 10133. moe-show, lisaks meenutame mälestusi vaadates vanu ja uusi fi lme, naudime noorte talendikate muusikute etteasteid ja Noore arhitekti preemia 2008 kronoloogia: palju muud.

Esimene konkurss noore arhitekti preemiale kuulutati välja Liivi Haamer, EALi projektijuht 22. oktoobril 2008. Žürii, kuhu kuulusid arhitektuurikriitik ja Madalmaade arhitektuuriajakirja A10 peatoimetaja Hans Ibelings, EALi arhitektid Inga Raukas ja Peeter Pere ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Heiki Kivimaa, tegi oma valiku 22. jaanuaril 2009 ning 12. veebruaril kuulutati välja parim noor arhitekt 2008: Siiri Vallner. Auhinna andis võitjale üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Karel Koplimets arh.03/09 A14

Järgmisel päeval peetud fi nantskomitee koosoleku põhi- eesmärgiks kujunes vähendada väljapakutud eelarvet (710 000 eurot) ja leppida kokku liikmemaksu kogumise printsiip järg- EALi välissuhtlus miseks aastaks. Koosolekule eelnenud nädalatel oli mitu riiki reageerinud esitatud eelarvele kirjalikult, tehes mitmesugu- seid ettepanekuid, nende hulgas ka EAL. Koosolekul osalesid 15 riigi esindajad, mis tähendas, et üle aegade oli lõpuks koos EALi direktor Ingrid Mald-Villand osales 1. ja 2. oktoob- ka fi nantskomitee kvoorum. ril Brüsselis ACE’i (Euroopa Arhitektide Nõukogu) tegevjuhtide/koordinaatorite ja fi nantskomitee koos- Et mõni riik nõudis eelarve alandamist lausa 30%, siis moo- olekutel. dustati kohapeal erikomisjon, kes hakkab eelarveridade vähendamist täpsemalt uurima ja teeb üldkoguks teemast Koordinaatorite koosolek oli üles ehitatud infovahetuse põhi- kokkuvõtte. Komisjon vaatab veel kord üle ka liikmemaksu mõttele. Kõik said esitada oma arvamuse selle kohta, milline arvutamise teema, mis on olnud pidevalt päevakorral. Nüüd tundub neile oma riigi lähtepunktist ACE’i tegevus. Teemaks tekkisid liikmemaksuga seoses uuedki mured: et arvutamisel olid nii 2008. aastal läbiviidud SECTOR STUDY, ArchCard, võetakse aluseks paari aasta tagused SKP-määrad, võivad need CPD (Continuing Professional Development) kui ka muud väikse- suurel määral erineda praegusest majandusolukorrast. Samas mad teemad. oli Türgi tänavune SKP võrreldes eelmise aastaga millegipärast üleloomulikult kõrge. ArchCardi teemal väljendasin seisukohta, et see on veidi mõttetu arendus – kaardi laiem kasutuselevõtt ja talle mõtte Oluliseks teemaks kujunes ka liikmemaksude arvestus. Juba andmine võtab kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt palju koosolekule eelnenud avaldustest oli selge, et toimiva süstee- ressurssi. Tillman Prinz näitas oma juristikaarti, mida ta kasu- miga ollakse rahulolematud ning ACE mõistab, et jäikusega tavat vaid konverentsidel kõrvaklappide laenutamiseks, kui ei jõuta kaugele. EAL tegi avalduse peatada liikmestaatus, kui nõutakse pildiga dokumenti! Kui ArchCardile ka sisu anda, eel- meie liikmemaksu taas tõstetakse ja rakendatakse 1% määra, dab see tohutut lobitööd kõikides liikmesriikides, et arhitektid mis on ülimalt ebaõiglane. saaksid kasutada teatud hüvesid, muidu pole kaardil mõtet. Siiski otsustas fi nantskomitee jääda 0,5% määra juurde ka CPD teemal selgus huvitav tõsiasi: iirlastel on elektrooniline 2010. aastal, lootes, et aastal 2011 saab hakata rakendama süsteem, mis tuletab aeg-ajalt meili teel meelde, kui arhitekt 1% määra. Põhimõtteliselt said osalejad aru, et 1% määr on pole end arendanud. Kui kuue kuu möödudes pole koolitusi väikeriikidele diskrimineeriv, kuid koosoleku juhid panid selle lisandunud, tuleb postkasti meil, mis algab tekstiga: „Hea …, te siiski just sellisel kujul hääletusele. Hääletasin vastu, mille osas pole ammu läbinud ühtegi koolitust. Palun võtke midagi ette“. avaldati imestust – "Me ju tuleme teile vastu!", – kuid selgita- sin, et sellisel kujul hääletamine ei ole meile vastuvõetav, sest Eksport: ACE on välja valinud teatud riigid (mis on ka Euroopa järgmisel aastal alustame taas samast punktist. Komisjoni prioriteetsihtturgude hulgas), kuhu on tehtud mis- sioone, et uurida maad ja saavutada paremaid kokkuleppeid Koosoleku järel tegi EAL avalduse, milles palus mõelda läbi ELi arhitektide võimalikuks teenusepakkumiseks. Praeguseks võimalik lahendus liikmemaksumäärade eri tasemete rakenda- on enim tegeldud India, Mehhiko ja Kanadaga. Indias olevat mise kaudu, mis oleks väikeriikidele aktsepteeritav ja võimal- potentsiaali, kuna seal on rahvaarvu arvestades väga vähe daks ka neil panustada ACE’i tegevusse. arhitekte ja suheldakse inglise keeles. Samas on teenuse hind madal. Mehhikos olevat liiga palju tehnilisi probleeme, nt Seni on EAL osalenud ACE’i tegevuses projektipõhiselt, st iga erinõudeid ja erinev süsteem. Kanada kohta täpsemat teavet ei koosoleku või liikmemaksu tasumise kohta teeme Eesti Kul- antud. Eksporditeave on saadaval ACE’i koduleheküljel rubrii- tuurkapitalile eraldi rahastamistaotluse. gis „Trade in Services“. Ingrid Mald-Villand, EALi direktor Sellest teemast koorus välja idee, et kuna EAL planeerib büroo-omanike sektsiooni eestvõttel samuti arendada arhitek- tuuriteenuste eksporti, siis tuleks teha koostööd vastava ACE’i töögrupiga. Nii on kergem tulemuseni jõuda ja teave liiguks jõudsamalt. (Tänaseks on EAL teinud ettepaneku kaasata EALi esindaja ACE’i töögruppi.)

Vastusena küsimusele, mis on EALis aktuaalseimad teemad, tõin välja järgmised: 1) kvalifi katsioon siseturul ehk riigihan- getega seonduv, 2) liidusisene suhtlus ehk kuidas aktiveerida liidu liikmeid senisest enam. arh.03/09 A15 MEIE JUUBILARID EALi uued liikmed Oktoober 10.10.2009 Maimu Vaarandi 85

Villo Kuht, sünd 10.04.1975 November Lõpetanud 1997. aastal Tallinna 06.11.2009 Ell Väärtnõu 70 Kõrgemas Tehnikakoolis 10.11.2009 Kristi Smirnov 55 arhitektuuri eriala. 12.11.2009 Ilmar Jalas 55 13.11.2009 Emil Urbel 50 Alus: EALi eestseisuse otsus 20.11.2009 Helle Vaino 60 nr 151/01.10.2009. 26.11.2009 Eili Kukkur 70

Detsember 03.12.2009 Tiina Kull 55 14.12.2009 Silvia Riige 60 Teated 18.12.2009 Loona Lepp 50 seenioridele 20.12.2009 Ilkka Salo 75

1. Seenioride sektsiooni initsiatiivil käis 33-liikmeline arhitektide rühm 23. juulil 2009 tutvumas selle aasta Soome elamumessiga, mis toimus Valkeakoskel. Võrreldes Lahkunud eelmise aasta Vaasa elamumessiga oli tänavune märgatavalt väiksem, huvitav aga selle poolest, et esmakordselt olid Soome elamumessile jõudnud ka Eesti ehitajad. EALi liikmed Manivald Noor (16.07.1923–06.08.2009) 2. Seoses Euroopa ehituspärandi päevaga oli võimalik Evi Kull (24.03.1928–08.09.2009) korraldada 15. septembril 2009 väikesearvulisele seenioride grupile õppereis Ida-Virumaale. Osavõtjate piiratud arvu Kalvi Aluve (07.05.1928–28.09.2009) tõttu eelistasime neid seeniore, kes on tundnud sektsiooni Raul-Levroit Kivi (01.08.1920–20.10.2009) tegevuse vastu huvi ja osalenud seenioride igakuistel kokkutulekutel. Külastasime Purtse vasall-linnust, Saka mõisa, Oru lossi parki ja Jõhvi kontserdimaja.

3. Taotleme ka eeloleva aasta alguseks seenioridele Mälestame tervisetoetust. Me ei pruugi seda saada, kuna kultuurkapitalile laekuvad summad on oluliselt vähenenud. Umbes 15.–20. jaanuari paiku 2010 paiku pärige palun EALi sekretärilt (tel 611 7430) järele, kas toetust on üldsegi saadud. Kui jah, siis palume esitada avaldused koos

makstud arvetega hiljemalt 8. veebruariks 2010 seenioride Eesti Arhitektide Liit Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: sektsiooni juhatusele. Seni on olnud võimalik hüvitada kas RK: 80053223 tel 611 7435, [email protected] Aadress: Lai tn 31, Tallinn 10133 Sekretär Signe Liivaleht: osaliselt või täielikult retseptiravimid, hambaravi, prillid, Üldfaks: 611 7431 tel 611 7430, [email protected] kuuldeaparaadid ja taastusravi. E-post: [email protected] Projektijuht Liivi Haamer: Kodulehekülg: www.arhliit.ee tel 611 7433, [email protected] Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, [email protected] 4. Seenioride igakuised kokkutulekud toimuvad endiselt Pangarekvisiidid: Pagaripoiste kohvikus Vana-Lõuna tänaval algusega kl 14. a/a 10022011720004, SEB EALi liikmemaks on 1200 kr aastas, EALi kontor on avatud E–R kl 10–17, juulis Järgmised kokkutulekud on 3. novembril ja 1. detsembril seenioridel kuni 70. eluaastani 150 kr. ja augustis T–N 10–16. 2009 ning 5. jaanuaril, 2. veebruaril ja 2. märtsil 2010. EALi esimees on Ike Volkov. EALi eestseisuse koosolekud toimuvad üle EALi aseesimehed on Inga Raukas ja nädala neljapäeviti algusega kl 16.30. Indrek Allmann. Heili Volberg-Raig, seenioride sektsiooni juhataja Muuda ennast Hando Runnel

Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu! Jää sa iseendaks, jälle muutub miski: muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, – tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!